Pöördumine

Lisa " Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta tööplaani prioriteetsed projektid "

1. Rehabilitatsioonisüsteemi reform 02.01.2024–30.11.2027

Reformi eesmärk on luua

erivajadusega inimestele

tugisüsteem, mis võimaldab

abivajaduse kiirelt tuvastada,

lihtsustab vajadustele vastava

abi saamist ja tagab vajalikud

tervishoiu- ja

sotsiaalteenused. Visioon on

integreerida erivajadustega

inimestele rehabiliteerivate

sekkumiste pakkumine

tervisevaldkonnaga, pakkudes

funktsioonide taastamisele

ning säilitamisele suunatud

integreeritud teenuseid.

Pikaajaline tulemus: Erivajadusega inimestele on vajalik abi

ja tugi tagatud võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult,

ennetades abivajaduse süvenemist. Rehabiliteerivate teenuste

pakkumine on integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonda,

tagades inimesele loogiline teekond abini. Kaotatud on

dubleeriv teenuste pakkumine eraldiseisvalt erinevate

süsteemide kaudu.

Tulemus 2025. aastal:

• Vabariigi Valitsusele on esitatud tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise eelnõu õiguslike

aluste loomiseks tervishoiuteenuste kõrval taastusabi

teenuste osutamiseks tervishoiuvaldkonnas.

• Koostatud on rehabilitatsiooniteenuse sihtrühmadele

terviseseisundist tulenevalt vajalike ja

tervisevaldkonnas rahastatavate ning osutatavate

teenuste analüüs.

• Koostatud on tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas

pakutavate täiendavate teenuste osutamise (sisu,

korraldus, sh rahastus ja mõju eelarvele) ning

integreeritud korralduse ettepanekud.

Vastutaja: laste ja

perede osakonna

juhataja Liisa-Lotta

Raag

Projektijuht:

laste heaolu teenuste

poliitika juht Brit

Tammiste;

alaprojektijuht

(TTKS): Vootele

Veldre

Kaasvastutajad:

Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Terviseamet

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalkindlustusamet pakub analüütilist tuge, osaleb

rehabilitatsioonisüsteemi muudatusi käsitlevates

aruteludes, analüüsib muudatustega seotud riske, osaleb

õigusloome protsessis, teeb ettepanekuid lahenduste

väljatöötamiseks ning viib ellu muudatust ettevalmistavaid

tegevused.

Tervisekassa osaleb õigusloome protsessis ja teeb

ettevalmistusi taastusabi teenuse integreerimiseks

tervishoiuteenustega, kaardistab ühe haigusseisundi

sotsiaalse rehabilitatsiooni tervishoiuteenused vastu WHO

rehabilitatsiooni standardit, esitab kättesaadavuse

parandamise ettepanekud ja muudatuse mõju Tervisekassa

eelarvele.

Terviseamet osaleb õigusloome protsessis, pakub

analüütilist tuge, osaleb muudatusi käsitlevates aruteludes

ja teeb ettevalmistusi taastusabi ja ennetusteenuste

tegevuslubade menetlemiseks.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035"

vajalikku muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku

aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

2. Abivahendite ja meditsiiniseadmete reform 06.01.2025–03.12.2029

Abivajadusega inimese jaoks on

meditsiiniseadmed ja abivahendid

jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse

(Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet)

järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu

sarnaste või üksteist täiendavate

toodetega. Samuti on arstide,

tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete

jaoks süsteem killustatud. Reformi

eesmärk on parandada abivahendite ja

meditsiiniseadmete kättesaadavust

inimestele ning muuta nende

hüvitamise korraldus efektiivsemaks.

Pikaajaline tulemus: Abivahendid ja meditsiiniseadmed

on integreeritud üheks tervikuks, nende

hüvitamistingimused on inimese jaoks ühtlustatud ning

rahastussüsteem on arstide, tervishoiuspetsialistide,

ettevõtete ja riigi jaoks senisest terviklikum. Muudatus

parandab ja kiirendab abivahendi või meditsiiniseadme

saamist.

Tulemus 2025. aastal:

• Valminud on sotsiaalhoolekande seaduse,

ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsus.

• Kokku on lepitud täpsem edasine reformi aja- ja

tegevuskava.

Vastutaja: Hoolekande osakonna

juhataja Kersti Suun-Deket

Kaasvastutaja: Tervishoiukorralduse

osakonna juhataja Ebe Sarapuu

Projektijuht: puudega inimeste

õiguste poliitika juht Kadri Mets

Alaprojektijuht: ravimi- ja

meditsiiniseadmete poliitika juht

Kärt Veliste

Kaasvastutajad:

Sotsiaalkindlustusamet,

Tervisekassa, Ravimiamet, TEHIK

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalkindlustusamet panustab tänase

abivahendite süsteemi analüüsiga.

Tervisekassa ja Ravimiamet toetavad

omapoolsete hinnangute, analüüsi ja

andmevajadusega.

TEHIK toetab uue meditsiiniseadmete

ja abivahendite andmekogu

arendusküsimustes.

Koostöös lepitakse kokku reformi

rakendamise aja- ja tegevuskava ning

viiakse see ellu.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt, G. Uuendame

sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi ja H. Parandame erivajadusega

inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

3. Teenuste ostmise ja rahastamise mudelid tervishoius 01.01.2025 – 20.12.2030

Praegune tervishoiusüsteemi rahastamine

pole jätkusuutlik, teenuste mudel on

vananenud ning vajab kaasajastamist, et

lahendada teenuste kättesaadavuse

ebaühtlus, dubleerivate teenuste osutamine

ja ressursside ebaefektiivne kasutamine, mis

piirab võimalusi tulevikus kasvava nõudluse

rahuldamiseks.

Eesmärk on ajakohastada haiglates

osutatavad erialapõhised tervishoiuteenused

ning töötada välja rahastamise mudel, mis

määratleb haiglate selged

vastutusvaldkonnad ja rakendab strateegilist

ostmist, vähendades teenuste dubleerimist ja

ressursside ebaefektiivset kasutamist. See

toetab haiglavõrgu arengusuundade

elluviimist ja tagab parema teenuste

kättesaadavuse vastavalt piirkondlikele

vajadustele.

Pikaajaline tulemus: Vajaduspõhine ja kestlikult

toimiv haiglavõrk, kus on tagatud kvaliteetsed

tervishoiuteenused, optimaalne ressursikasutus ja

paremad tervisetulemused igas piirkonnas,

kooskõlas haiglavõrgu arengusuundade 2040

põhimõtetega.

Tulemus 2025. aastal:

• Koostatud on tervishoiu jätkusuutliku

rahastamise ja seda toetavate tegevuste

ettepanekud.

• Koostatud on haiglavõrgu haiglate

teenuspakettide üldised põhimõtted ja raamistik,

mis tuginevad teeninduspiirkondade vajadustele

ning mida kasutatakse lähiaastatel strateegilise

ostmise põhimõtete täpsustamiseks ja

teenuspakettide määratlemiseks.

• Koostatud on integratsiooni toetavate ja

tulemuspõhiste rahastamisviiside ettepanekud,

sh esmatasandil, hinnatud on seoseid

rehabilitatsioonisüsteemi reformi ja

tervishoiuteenuste strateegilise ostmise

muudatustega.

Vastutaja:

Tervishoiuteenuste osakonna

juhataja Nikita Panjuškin

Projektijuht:

Tervishoiuteenuste osakonna

juhataja Nikita Panjuškin

(kuni spetsialiseeritud abi

poliitikajuhi tööle asumiseni)

Kaasvastutajad: Tervisekassa, Tervise Arengu

Instituut, Sotsiaalkindlustusamet

Ootused kaasvastutajatele:

Kaasvastutajad tagavad vajaliku sisendi

tegevuste elluviimiseks.

Tervisekassa annab sisendit tervishoiusüsteemi

rahastamisega ja teenuspakettidega seotud

ettepanekute, põhimõtete ja raamistiku

väljatöötamisse ning panustab peamise

partnerina projekti tegevustesse ja

õnnestumisesse.

Tervise Arengu Instituut annab vajalikku

sisendit dokumendi „Eesti tervishoiusüsteemi

arengusuunad 2040“ valmimisse.

Sotsiaalkindlustusamet pakub sisendit sotsiaal-

ja tervisevaldkonna integratsiooni toetavate

rahastamiseviiside põhimõtete väljatöötamiseks.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt ja G. Uuendame

sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

4. Tervishoiu tööjõu tegevusplaan 03.02.2025-18.12.2026

Järgmised 20 aastat pidurdab Eesti

tervishoiusüsteemi arengut parimas tööeas

arstide puudujääk. Uute arstide arvukas

ettevalmistamine suudab probleemi leevendada

viivitusega ja vaid osaliselt. Õdede defitsiit on

olnud Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse

ja arengu pidur juba aastakümneid.

Projekti eesmärk on kujundada kompleksne

visioon võimalikest ja vajalikest

tegevussuundadest piisava hulga kvalifitseeritud

tööjõu tagamiseks tervishoius, sealhulgas

kujundada ja juurutada tööjõu planeerimis-

süsteem, soodustada süsteemselt ülesannete

üleandmist madalama või lühema

kvalifikatsiooniga spetsialistidele, juurutada

järjepidevalt nutikaid digitaalseid lahendusi,

parandada tasemeharidusjärgse

spetsialiseerumise korraldust (sh residentuur),

ühtlustada üle kutselade praktikajuhendamise

põhimõtteid, soodustada võõrtööjõu tõhusamat

rakendamist ja tervishoiutöötajate

tagasitoomist.

Pikaajaline tulemus: Tegevusplaani elluviimise kaudu tagatakse

Eestis optimaalne hulk tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikku

kvalifitseeritud tööjõudu. Loodud ja rakendatud on

planeerimissüsteem, mis võimaldab piisavalt täpselt prognoosida

tervishoiu tööjõuvajadust ja kujundada tellimust

koolitusasutustele (sh täiendkoolituseks). Sidusrühmadega

lepitakse kokku lähituleviku tööjõupoliitika arengusuunad,

räägitakse läbi poliitikavalikud kokkulepitu saavutamiseks ja

viiakse kokku lepitu ellu.

Tulemus 2025. aastal:

• Residentuuri rahastamismudel on välja töötatud, koostatud on

väljatöötamiskavatsus ja eelnõu.

• Esmatasandi tervishoiu tööjõu prognoosimudelit on testitud

perearstide kontekstis.

• Korraldatud on WHO Euroopa regiooni tööjõu seminar

Tallinnas.

Vastutaja:

Tervishoiukorralduse

osakonna juhataja Ebe

Sarapuu

Projektijuht:

Tervishoiukorralduse

osakonna juhataja Ebe

Sarapuu (kuni

tööjõupoliitika juhi

tööle asumiseni)

Kaasvastutaja: Terviseamet,

Tervisekassa

Ootused kaasvastutajatele:

Terviseamet toetab tegevusplaani

koostamist omapoolsete hinnangute,

analüüsi ja andmevajadusega.

Tervisekassa toetab tegevusplaani

koostamist, eelkõige residentuuri ja

tööpraktika rahastamist puudutavas

osas, omapoolsete hinnangute,

analüüsi ja andmevajadusega.

Projekti raames tehakse koostööd

HTM-i, Tartu Ülikooli,

tervishoiukõrgkoolide, kutsekoja ja

kutseühendustega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse B.

Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame

riskikäitumist ja G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu

eesmärkidega:

5. Nakkushaiguste ennetamise võimekuse tõstmine 05.02.2024-26.02.2027

Eesti sai COVID-19 pandeemiaga hakkama,

kuid kriis tõi esile mitmeid probleeme nii

kehtivas õigusruumis kui ka praktikas, mis

vajavad lahendamist. Nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse terviklik

ülevaatamine on võtmetähtsusega, et

suurendada valmisolekut ja operatiivset

reageerimisvõimet tulevaste nakkushaiguste

puhangute, epideemiate ja pandeemiate korral

ning paremini ennetada võimalikke

terviseohte. Projekti eesmärk on luua

ajakohane õiguslik raamistik, mis tõhustab

Eesti vastupanuvõimet ja valmisolekut

terviseohtudele.

Pikaajaline tulemus:

Loodud on tänapäevane raamistik nakkushaiguste leviku

tõkestamiseks ja terviseohutuse tagamiseks, arvestades

kaasaegseid riske ja tehnoloogilisi lahendusi, inimkeskset

lähenemist ning tervisesüsteemi võimalusi ja vajadusi.

Tulemus 2025. aastal:

• Laiapõhjalise kaasamisega on loodud nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus ning see on

kooskõlastatud.

• Valminud on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

eelnõu, mis on esitatud kooskõlastusringile.

Vastutaja:

Rahvatervishoiu osakonna

juhataja Heli Laarmann

Projektijuht:

nakkushaiguste ennetamise

poliitika juht Kerli

Reintamm-Guţan

Kaasvastutajad: Terviseamet,

Tervisekassa, Tervise Arengu

Instituut

Ootused kaasvastutajatele:

Terviseamet, Tervisekassa ja Tervise

Arengu Instituut pakuvad

omapoolset ekspertteadmist,

osalevad eelnõu sisulistel

aruteludel, teevad ettepanekuid

lahenduste väljatöötamiseks, aitavad

kaasata eriala eksperte.

Lisaks tehakse tihedat koostööd

Ravimiametiga, TEHIK-uga,

erialaorganisatsioonidega ja teiste

ministeeriumitega, kes annavad

sisendi oma asutuste vaatest ning

tagavad kooskõla oma valdkondades

käimasolevate ja tulevaste plaanide,

tegevuste ja arendustega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse B.

Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame

riskikäitumist.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

6. Tasakaalustatud toitumise soodustamine 01.01.2025-15.12.2025

Eesti õpilaste kasvuseire tulemused

näitavad, et üha enam Eesti õpilasi on

liigse kehakaaluga. Kolmandik esimese

kuni seitsmenda klassi õpilastest on

ülemäärase kehakaaluga. Rohkem kui

pooled Eesti täiskasvanutest on liigse

kehakaaluga. Probleem on nii laste kui ka

täiskasvanute seas aastatega süvenemas.

Liigne kehakaal on paljude

terviseprobleemide, sh krooniliste haiguste,

otsene või kaudne põhjus. Rohkem kui

pooled Eesti enneaegse suremuse ja

haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest

tulenevad riskiteguritest, mille eesotsas on

toitumisega seonduv. See mõjutab nii

tervishoidu, majandust, haridust kui ka

sotsiaalvaldkonda.

Pikaajaline tulemus: Eesti elanike seas väheneb ülekaaluliste

ja rasvunud inimeste osakaal, vähenevad ennetatavad

enneaegsed surmad, mida mõjutab tasakaalustamata toitumine,

ning kasvab tervena elada jäänud aastate arv.

Tulemus 2025. aastal:

• Kinnitatud on toitumise ja liikumise arengusuunad, mis

sõnastab eesmärgid, kirjeldab valdkondade ülesed

tegevussuunad ja prioriteetsed tegevused.

• Sõlmitud on vabatahtlik koostöölepe ettevõtjatega lisatud

suhkrute, soola ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks

toiduainetes.

• On tehtud ettevalmistused toitumisnõustamise

katsetamiseks integreeritult tervishoiusüsteemi

esmatasandiga.

• Rahvastiku toitumisuuringuga ja uute tasakaalustatud

toitumist toetavate sekkumiste katsetamistega on alustatud.

• Haridus- ja sotsiaalasutuste ning haiglate toitumisnõuete

määrused on kehtestatud.

Vastutaja:

Rahvatervishoiu osakonna

juhataja Heli Laarmann

Projektijuht: tervisekäitumise

poliitika juht

Brigitta Õunmaa

Kaasvastutajad: Tervise Arengu

Instituut, Tervisekassa

Ootused kaasvastutajatele:

Tervisekassa kaasub

toitumisnõustamise mudeli

valmimisse.

Tervise Arengu Instituut toetab

valdkonna tõenduspõhist

poliitikakujundamist ja viib ellu

ESF tegevusi.

Lisaks tehakse tihedat koostööd

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi,

Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Kultuuriministeeriumi ja teiste

toitumise ja liikumise valdkonna

osapooltega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks

ning vähendame riskikäitumist.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

7. Andmed otsustamiseks 02.01.2024–15.12.2025

Läbi aastate on kogutud väga palju

digitaalseid andmeid, aga nende

kasutamine otsuste tegemiseks on

minimaalne ning andmete

kasutamiseks tuleb läbi teha pikk ja

kohmakas protsess. See ei vasta

kasutajate ootustele ega

“Digiühiskonna arengukava 2030”

ühele strateegilisele eesmärgile

„Andmepõhine riigivalitsemine ja

andmete taaskasutus“. Samuti on see

andmeesitajatele koormav, kuna tihti

küsitakse andmeid mitu korda,

erineval moel ja erinevatesse

kanalitesse.

Pikaajaline tulemus: SoMi valitsemisala üleselt on võimalik

kasutada erinevate andmekogude andmeid vajalike poliitilise otsuste

ja juhtimisotsuste tegemiseks ning toetatud on kiire operatiivinfo

väljastamine kiireloomuliste otsuste tegemiseks. Andmete

väljastamise protsess on optimeeritud. Andmete omamise ja

töötlemise juriidiline korraldus on viidud mõistlikule, väikseima

bürokraatia tasemele.

Tulemused 2025. aastal:

• Loodud on reeglistik, mis võimaldab ennetada uusi dubleerivaid

ja/või peamiste kasutajagruppide vajadustega mittearvestavaid

andmekogumisi.

• Loodud on valmidus SoM valitsemisala andmeladude

ületoomiseks TEHIK Vertica platvormile (sh andmelaadimiste

konteinerlahenduste võimekus ning andmelao tegevuste

monitooringulahendus). Uusi andmelao teenuseid arendatakse

alates 2026. aastast ainult ühel platvormil (Vertica).

• Analüütikaplatvorm WebFocus on 2025.a lõpuks suletud ja selle

aruanded on tehtud kättesaadavaks Tableau või muu

analüütikaplatvormi kaudu.

Vastutaja:

TEHIKu direktor

Margus Arm

Projektijuht: andmete

programmijuht

Epp Immato (TEHIK)

Kaasvastutajad:

Sotsiaalministeerium, Tervisekassa,

Terviseamet, Tervise Arengu

Instituut, Ravimiamet,

Sotsiaalkindlustusamet

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalministeerium valmistab ette

õigusmuudatused ning teeb

ettepanekud, kuidas muuta

andmeväljastusprotsessi lihtsamaks ja

kiiremaks.

Teised rakendusasutused

1) uuendavad RIHA seisud 2025a I kv

lõpuks;

2) kirjeldavad oma andmekogude

andmete metaandmed uue

andmekirjelduse standardi kohaselt

vastavalt MKM-i poolt etteantud

tähtaegadele;

3) juurutavad andmekvaliteedi tagamise

tegevused vastavalt kokkulepitud

reeglitele.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse

A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

8. Säästva innovatsiooni projekt 01.04.2023–15.12.2025

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas

osutavate teenuste (sh toetuste)

struktuur ja pakkumine on killustunud

ning vajab uuendamist, ühtlustamist ja

tänapäevastele alustele toomist.

Sotsiaalministeerium ja

rakendusasutused on võtnud

eesmärgiks liikuda üle teenuspõhisele

juhtimisele. Vabariigi Valitsuse üheks

prioriteediks on eelarveliste vahendite

tõhusam ja tulemuslikum kasutamine

ning riigi kulubaasi vähendamine, mis

nõuab riigieelarves kärbete tegemist

ning teenuste ümberkorraldamist.

Pikaajaline tulemus: Riigi efektiivseks ja tulemuslikuks

toimimiseks rakendatakse Sotsiaalministeeriumis ja

valitsemisala asutustes teenuspõhist juhtimist (sh on vajadusel

korrastatud ka pakutavate teenuste ja rakendusasutuste

struktuurid). Riigireformi eesmärkide saavutamiseks on

valitsemisala loastamise ja järelvalve süsteem tõhustatud.

Riigieelarvet kasutatakse kulutõhusamalt.

Tulemus 2025. aastal:

• Järelevalve projekti praeguse ja soovitud olukorra (AS-IS ja

TO-BE) analüüsid on valmis, võimalikud õigusmuudatused on

kaardistatud ning edasine tegevuskava on kokku lepitud.

• Poliitikajuhid ja tuumiktiimide liikmed on vastavalt

teenuspõhise juhtimise koolituskavale koolitused läbinud,

tegevuspõhise eelarve (TERE) struktuur on 2026-2029

eelarveprotsessiks korrastatud.

• Teenuste uus kulu- ja prognoosimudel on vähemalt kahe

sotsiaalvaldkonna teenuse osas piloteeritud.

• Sotsiaalkindlustusameti reorganiseerimine on vastavalt

tegevuskavale lõpuni viidud.

Vastutaja:

innovatsiooni

vastutusvaldkonna

asekantsler Nele Labi

Projektijuht:

innovatsiooni

vastutusvaldkonna

asekantsler Nele Labi

Kaasvastutajad: Terviseamet,

Ravimiamet, Tervisekassa, Tervise Arengu

Instituut, TEHIK,

Sotsiaalkindlustusamet

Ootused kaasvastutajatele:

Kõik asutused korraldavad koostöövõrgustikus

vajaliku infovahetuse, annavad vajaliku

sisendinfo erinevates projekti alategevustes

ning rakendavad tehtud otsuseid oma asutuses.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

9. E-tervise õigusruum 27.11.2024-15.12.2026

Tänane tervishoiukorralduse

seadus ja sellega seotud

terviseministri määrused (nr 53

ja nr 56) ei võimalda piisavalt

paindlikult arendada uusi

digitaalseid tervishoiuteenuseid

ja teha kättesaadavaks erinevaid

terviseandmeid nii patsientidele

kui tervishoius töötavatele

spetsialistidele. Samuti on

kohustus dubleerida dokumente

nii paberil kui digitaalselt, mis

on täiendav koormus

meditsiinitöötajatele.

Projekti eesmärk on teha e-

tervise õigusruum kiiremalt ja

paindlikumalt innovatsiooni

toetavaks, kaotades samas ära

dubleerivad

dokumenteerimisnõuded.

Pikaajaline tulemus: Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise nõuded on ühtlustatud, vähendades

sellega meditsiinitöötajate dokumenteerimiskoormust.

Uute tervishoiuteenuste patsientideni jõudmise protsess

kiireneb tänu liigsete regulatsioonide vähendamisele.

Tervishoius- ja sotsiaalvaldkonnas töötavatel spetsialistidel

tekkib õiguslik alus juurdepääsuks terviseandmetele, tagades

parima ravi ja hoolduse. Uusi tervishoiuteenuseid on

võimalik kiiremini kättesaadavaks teha tänu liigsete

regulatsioonibarjääride eemaldamisele.

Tulemus 2025. aastal:

• Valminud on tervishoiukorralduse seaduse e-tervise

muudatustega seotud väljatöötamiskavatsus.

• Koostatud on juurdepääsuõiguste rollide ja vajaduste

kaardistus ning dokumenteerimisloogika analüüs.

• Koostatud on detailne projektiplaan ja kokku on lepitud

tiim terviseandmete dokumenteerimise nõuete määruse

ja tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide

andmekoosseisude määruse ühendamiseks.

Vastutaja:

Arendusosakonna juhataja

Juta Urbalu

Projektijuht:

digilahenduste poliitikajuht

Jaanika Merilo

Kaasvastutajad: Tervisekassa, TEHIK,

Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu

Instituut, Terviseamet

Ootus kaasvastutajatele:

Tervisekassa annab sisendi vajalikeks õigusruumi

muudatusteks.

Sotsiaalkindlustusamet annab sisendi õigusruumi

muudatusteks seoses juurdepääsuõiguste

vajadustega ning annab hinnanguid andmete

saamiseks sotsiaalkindlustusameti

infosüsteemidest.

Tervise Arengu Instituut annab sisendi õigusruumi

muudatusteks seoses juurdepääsuõiguste

vajadustega

Terviseamet annab sisendi õigusruumi

muudatusteks, kaasa arvatud tegevuslubade,

järelvalve ning tervishoiuteenuse kvaliteedi osas.

TEHIK panustab juurdepääsuõiguste TO-BE

analüüsi ja dokumenteerimisloogika analüüsi

valmimisse ning annab sisendit vajalike õigusruumi

muudatuste tegemisse.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035"

vajalikku muutusesse F. Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi

igapäevategevustesse.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta

tööplaani prioriteetsed projektid

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel ja Vabariigi Valitsuse

20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 7 alusel.

1. Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala 2025. aasta tööplaanis on 9 prioriteetset projekti

(käskkirja lisa), mille planeerimisel on lähtutud riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“,

valdkondlikes arengukavades „Heaolu arengukava 2023–2030“ ja „Rahvastiku tervise

arengukava 2020–2030“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest.

2. Tööplaani täitmist kajastatakse infosüsteemis PlanPro ja edenemist seiratakse infosüsteemi

sisestatud projektiplaani alusel.

3. Asekantslerite ja haldusala asutuste juhtide määratud projektijuhid täidavad iga kuu 2.

kuupäevaks infosüsteemis projekti ja selle tegevuse edenemise seisu.

4. Sotsiaalministeeriumi juhtkond vaatab igal kuul üle projektide ja nende tegevuste edenemise seisu

ning teeb vajaduse korral ettepaneku plaanide täpsustamiseks või muutmiseks.

Lisa. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta tööplaani prioriteetsed projektid

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

sotsiaalkaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

terviseminister

20.12.2024 nr 88