Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/21151-2 |
Registreeritud | 23.12.2024 |
Sünkroonitud | 24.12.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Elva Tarbijate Ühistu, Nõo Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Elva Tarbijate Ühistu, Nõo Vallavalitsus |
Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Toomas Šinkarev
Elva Tarbijate Ühistu
Teie 11.12.2024
Meie 23.12.2024 nr 7.2-2/24/21151-2
Seisukohtade väljastamine Tartu tn 3 ja
Tartu tn 5 maaüksuste ja nende lähiala
detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud meid Nõo alevikus Tartu tn 3 ja Tartu tn 5 maaüksuste ja nende lähiala
detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 52801:001:0542 ja 52801:001:0543, edaspidi
planeering) algatamisest Nõo Vallavalitsuse 03.12.2024 korraldusega nr 571.
Planeeringuga kavandatakse Tartu mnt 5 kinnistul olemasoleva hoonestuse lammutamine, Tartu tn
3 kinnistul olemasoleva hoone laiendamine ning Tartu tn 3 ja Tartu tn 5 kinnistute liitmine üheks
kinnistuks.
Planeeringuala külgneb riigiteega nr 22154 Aiamaa-Nõo tee (edaspidi riigitee) km 3,191-3,261.
Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1298 sõidukit. Võttes aluseks
ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr
71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks
järgnevalt.
1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 3,197 ja km 3,253.
Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.
Planeeringualalt tagada juurdepääs ka Tartu tn 7 (katastritunnus 52801:010:0321) ning Tartu
tn 3a (katastritunnus 52801:010:0400) kinnistutele; juurdepääs Tartu tn 3a kinnistule
kavandada Tartu tn 1 kinnistu (katastritunnus 52801:001:1423) piiri kõrvalt.
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
2 (3)
6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni
riikliku eesvooluni.
8. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad.
9. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, haljastus, tehnorajatis
jms) kaugused riigitee katte servast.
11. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku
saamiseks.
14. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa 1
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
Nõo vallas Nõo alevikus Tartu tn 3 ja Tartu tn 5 asuvate maaüksuste ja nende lähiala
detailplaneeringu koostamiseks.
1. Planeeringu eesmärk ja vajadus
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaubandushoone laiendamine ja kruntide liitmine. Ühtlasi tuleb
määrata detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
2. Planeeringu ala
Planeeringuala suuruseks on 17613 m² ja see asub Nõo vallas Nõo alevikus. Planeeringuala piirneb
eraomandis olevate Tartu tn 1 (52801:001:1423) Tartu tn 7 (52801:010:0321), Järve tn 1
(52801:010:0204), Järve tn 3 (52801:010:0003) ja Kooli tn 5 (52801:010:0070) katastriüksusega,
Nõo valla omandis oleva Oja (52801:001:0841) ja Kooli tänav (52801:001:0681) katastriüksustega
ning Aiamaa-Nõo kõrvalmaanteega nr 22154 (22154 Aiamaa-Nõo tee T3, 52801:010:0048).
PlanID 127232.
Planeeringuala skeem (X-GIS2. Maa-amet.)
Legend:
Registreeritud katastriüksus
Detailplaneeringu ala
Andmed planeeringualal asuva katastriüksuse kohta:
Tartu tn 3 katastriüksus 52801:001:0542;
Pindalal – 4999 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – ärimaa 100%;
Tartu tn 5 katastriüksus 52801:001:0543;
Pindalal – 12085 m²;
Maakasutuse sihtotstarve – tootmismaa 95%, elamumaa 5 %;
Kooli tänav T2 katastriüksus 52801:001:0742;
Pindala - 538 m²;
Maakasutuse sihtotstarve - transpordimaa 100%.
3. Detailplaneeringu koostamise alused ning arvestamisele kuuluvad varem koostatud
planeeringud, hoonestusskeemid ja projektid
3.1. Planeerimisseadus;
3.2. Ehitusseadustik;
3.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded;
3.4. Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“;
3.5. Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo
Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;
3.6. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 (Emajõe
Veevärk AS ja Europolis OÜ, 2023);
3.7. Nõo alevikus Tartu tn 3 asuva kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (Tartu
Arhitektuuribüroo OÜ Töö nr: DP-01-16);
3.8. Nõo alevikus asuva Tartu tn 3a kinnistu detailplaneering (Prope Mare Keskkonna
Agentuur OÜ Töö nr: DP070021).
4. Lähteseisukohad
4.1. Hinnata tuleb asjakohaseid mõjusid, sh majanduslikud (mõju varale, kokkulepete
jõukohasus jms), kultuurilised (miljöö, vaated, tavad jms) ja sotsiaalsed (sotsialane
võrdsus, ligipääsetavus, liikuvus, kvaliteetne avalik ruum, teenuste kättesaadavus,
visuaalsed mõjud, omavalitsuse jätkusuutlikkus jms) mõjud ning mõjud
looduskeskkonnale (liigniiskus, elurikkus, radoon, kliimamuutustega arvestamine jms).
4.2. Planeeringuga esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.
4.3. Lubatud krundi maakasutuse sihtotstarbed:
4.3.1. Ärimaa;
4.4. Planeeringuala kruntideks jaotamine:
4.4.1. Maa-ala kruntimine kavandada detailplaneeringuga.
4.5. Krundi hoonestusala:
4.5.1. Asukoht määrata detailplaneeringuga;
4.5.2. Kõik hooned, sh ka kuni 20 m² väikeehitised peavad asuma hoonestusalal.
4.6. Krundi ehitusõigus:
4.6.1. Hoonete suurim lubatud arv krundil määrata planeeringuga;
4.6.2. Anda kavandatavad maapinna absoluutkõrgused kruntidel;
4.6.3. Hoonete suurim ja vajadusel vähim lubatud ehitisealune pind määrata
planeeringuga, järgides Nõo valla üldplaneeringus sätestatut.
4.6.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus - põhihoone katuseharja kõrgus kuni 9 m; abihoone
ei tohi olla kõrgem kui põhihoone;
4.6.5. Planeeringus käsitleda ka tingimusi alla 20 m2 väikeehitiste püstitamiseks. Lisada
selgitus, kas kuni 20 m2 suurused väikeehitised arvestatakse hoonete suurima
ehitisealuse pinna ja suurima lubatud hoonete arvu sisse. Määrata maksimaalne
lubatud alla 20 m2 väikeehitiste arv.
4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised:
4.7.1. Määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude
ja rajatiste ning nende ühenduste asukohad;
4.7.2. Hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine lahendada planeeringuga.
Nõo Vallavalitsus ei võta endale kohustust tagada normikohast tuletõrje
veevõtuvarustust;
4.7.3. Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri
välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks avalikult
teelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või
vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või
katus. Päikesepaneelidel eelistatult katus.
4.7.4. Anda tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga
kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).
4.8. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
4.8.1. Arhitektuurinõuded peavad olema põhjendatud ning tulenema kontaktvööndi
analüüsist;
4.8.2. hoonestus tuleb kavandada esinduslikuna, kõrge arhitektuurikvaliteediga;
4.8.3. Anda põhilised välisviimistluse materjalid ja piirdekonstruktsioonide tüübid.
4.9. Liikluskorraldus:
4.9.1. Määrata liikluskorralduse põhimõtted planeeringuala siseselt;
4.9.2. Juurdepääs planeeringualale kavandada Tartu tänavalt (Aiamaa-Nõo
kõrvalmaanteelt);
4.9.3. Planeeritav ala paikneb avalikult kasutatavate teede kaitsevööndis. Planeeringu
joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise
omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust.
4.9.4. Kavandada jalakäijate ja kergliiklejate juurdepääs ka Kooli tänava poolsest küljest;
4.9.5. Näidata krundile juurdepääsu asukohad. Vajadusel määrata piiri osa, kust
väljasõitude rajamine on keelatud;
4.9.6. Parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimisala puhul kavandada eelistatult
sadevett läbilaskva pinnaga ja vahelduva haljastusega lahendus;
4.10. Haljastus ja heakorrastus:
4.10.1. Haljastuse kavandamisel järgida Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;
4.10.2. Haljastus kavandada kokkusobivana piirnevate aladega. Oja kinnistuga
(katastritunnus 52801:001:0841) piirneval alal näha ette haljastuse kokkusobivus;
4.10.3. Anda soovituslikud piirete tüübid ja kõrgused arvestades, et valitud piirded
tagaksid naaberkruntide võimalikult väikese häiringu, kuid sobiksid
olemasolevasse keskkonda;
4.10.4. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee
ärajuhtimine jmt);
4.10.5. Anda sademevee ja pinnasevee ära juhtimise või immutamise lahendus. Eelistatult
kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi kinnistu põhiselt.
4.10.6. Määrata jäätmekäitluse korraldamine.
4.11. Servituutide seadmise vajadus.
4.11.1. Servituutide planeerimise korral on vajalik enne ehituslubade väljastamist teostada
servituutide kandmine kinnistusraamatusse.
4.12. Planeeringu rakendamise võimalused:
4.12.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei
muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud,
ei kuulu lähteseisukohad muutmisele;
4.12.2. Viidata 29. novembril 2024 Nõo valla ja huvitatud isiku vahel sõlmitud
„Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu
koostamise rahastamise lepingule nr 7-2/11 (2024) ja eelkokkuleppele
detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja
väljaehitamise rahastamiseks“.
4.12.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad planeeringu
elluviimise;
4.12.4. Anda juhised kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusprojektide koostamiseks;
4.12.5. Märkida järgmised tingimused:
4.12.5.1. Viie aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist tuleb huvitatud
isiku kulul ehitada juurdepääsuks jalgratta- ja jalgtee Kooli tänavani.
4.12.5.2. Kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta jooksul
pärast detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Nõo
Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.
5. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud:
5.1. Päästeameti Lõuna päästekeskus;
5.2. Transpordiamet;
5.3. Planeeritaval maa-alal paiknevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud /valdajad.
5.4. Planeeritava maa-ala kinnistute omanikud ja piirinaabrid.
6. Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus
6.1. Detailplaneering vormistatakse ja esitatakse vastavalt Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavatele nõuetele;
6.2. detailplaneeringu avaliku väljapaneku jaoks esitatakse detailplaneering pdf kujul ja
väljatrükk ühes eksemplaris; detailplaneeringule lisatakse kooskõlastuste ja koostöö
koondtabel;
6.3. detailplaneeringu kehtestamisel esitatakse detailplaneering ja selle lisad täiendavalt pdf
kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris. Juhul kui avaliku väljapaneku järgselt
planeeringulahendust muudeti esitada väljatrükk kahes eksemplaris;
6.4. detailplaneeringu joonised:
6.4.1. detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale vastav
aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud)
digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500.
Geodeetilised tööd tuleb muuhulgas esitada kohaliku omavalitsuse poolt
kasutatavasse geomõõdistuste infosüsteemi (KOVGIS EVALD geoarhiivi moodul,
https://evald.ee/nõovald/);
6.4.2. planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs;
6.4.3. detailplaneeringu põhijoonis;
6.4.4. maakasutuse ja kitsenduste joonis;
6.4.5. tehnovõrkude joonis;
6.4.6. detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;
6.4.7. Joonised 6.4.4 ja 6.4.5 on lubatud ühildada kui ei halvene kaartide loetavus.
7. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava
7.1. Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul pärast
detailplaneeringu koostamise algatamist.
7.2. Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta
möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
8. Vajalikud uuringud:
8.1. Algatamisel ei ole detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus teada.
Lähteseisukohad koostas arenguspetsialist Piia Raig
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|