Kiri

Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni
asutamiskonventsioon

Preambul

Konventsiooni osalisriigid,

MEENUTADES, et 1. juulil 1957. aastal asutati Rahvusvaheline Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon, mis nimetati 1998. aastal ümber Rahvusvaheliseks Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooniks;

TUNNISTADES Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni rolli navigatsioonimärkide täiustamisel ja pideval ühtlustamisel laevade ohutu, ökonoomse ja tõhusa liikumise eesmärgil merendusvaldkonna hüvanguks ja keskkonna kaitseks;

ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja muudetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel sätetega ning

SAMUTI ARVESTADES, et navigatsioonimärkide arendamist, täiustamist ja ühtlustamist merendusvaldkonna hüvanguks ja keskkonna kaitseks koordineerivad kõige paremini rahvusvahelised organisatsioonid,

on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1
Asutamine

1. Käesolevaga asutatakse rahvusvahelise õiguse alusel valitsustevahelise organisatsioonina Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon (edaspidi organisatsioon).

2. Organisatsioon on nõuandva ja tehnilise iseloomuga.

3. Organisatsiooni asukoht on Prantsusmaal, kui peaassamblee ei otsusta teisiti.

4. Organisatsiooni toimimine sätestatakse üksikasjalikult üldeeskirjas, millele kohaldatakse käesolevat konventsiooni, kuid mis ei moodusta konventsiooni lahutamatut osa. Kui konventsiooni ja üldeeskirjade või muude organisatsiooni juhtimist käsitlevate põhidokumentide vahel esineb vastuolusid, on konventsioon ülimuslik.

Artikkel 2
Mõisted

Konventsiooni tähenduses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. navigatsioonimärk – on laevaväline seade, süsteem või teenus, mis on projekteeritud ja mida kasutatakse laevade ja laevaliikluse ohutu ja tõhusa navigeerimise hõlbustamiseks. Organisatsiooni suhtes jaoks käsitab hõlmab see mõiste ka laevaliiklusteenindust;

2. liikmesriik – on riik, mis on nõustunud konventsiooniga ühinema ja mille suhtes konventsioon on jõus;

3. assotsieerunud liige –on territoorium või territooriumide rühm, mille rahvusvaheliste suhete eest liikmesriik vastutab ja mille jaoks ta on taotlenud liikmelisust, mille on peaassamblee on heaks kiitnud, ning Rahvusvahelise Mere…märkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni liikmed riikidest, mis ei ole liikmesriigid, kooskõlas lisa punktiga 5;

4. sidusliige –on müügiks mõeldud navigatsioonimärkide seadmete müügiks tootja või turustaja või organisatsioon, mis pakub lepingu alusel navigatsioonimärkide teenuseid või tehnilist nõustamist, ning muu navigatsioonimärkidega tegelev organisatsioon või teadusasutus, mis on taotlenud liikmelisust, ja mille on nõukogu heaks kiitnud.

Artikkel 3
Siht ja eesmärgid

Organisatsiooni siht on tuua kokku valitsused ja organisatsioonid, mis tegelevad valdkonna reguleerimisega, pakkumisega, hooldusega või käitamisega, et aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

(a) laevade ohutu ja tõhusa liikumise edendamine navigatsioonimärkide täiustamise ja ühtlustamise kaudu terves maailmas merendusvaldkonna hüvanguks ja merekeskkonna kaitseks;

(b) tehnilisele koostööle juurdepääsu soodustamine ja suutlikkuse suurendamine kõigis navigatsioonimärkidega seotud ekspertteadmiste, teaduse ja tehnoloogia arendamise ja siirdega seotud küsimustes;

(c) navigatsioonimärke puudutavates küsimustes parimal võimalikul tasemel olevate normide üleüldise kehtestamise ergutamine ja hõlbustamine ning

(d) teabe vahetuseamine organisatsioonis käsitletavate küsimuste kohta ettenägemine küsimustes, mida organisatsioon käsitleb.

Artikkel 4
Ülesanded

Organisatsiooni ülesanded artiklis 3 nimetatud sihi ja eesmärkide saavutamiseks on järgmised:

(a) töötada välja ja teha teatavaks mittekohustuslikke standardeid, soovitusi, suuniseidjuhendeid, juhendeid käsiraamatud ja muid asjakohaseid dokumente;

(b) kaaluda ja anda soovitusi standardite, soovituste, suunistejuhendite, juhendite käsiraamatute ja muude asjakohaste dokumentide kohta, mida liikmesriigid, assotsieerunud liikmed ja sidusliikmed, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organid või spetsialiseerunud asutused või muud valitsustevahelised organisatsioonid võivad talle saata;

(c) luua mehhanismid konsulteerimiseks ja teabevahetuseks, mis hõlmaks muuhulgas liikmesriikide, assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete hiljutisi edusamme ja tegevusi;

(d) arendada rahvusvahelist koostööd, soodustades liikmesriikide, assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete vahelisi tihedaid töiseid suhteid ja abi osutamist;

(e) hõlbustada nii tehnilise, korraldusliku kui ka koolitusega seotud abi osutamist valitsustele, teenuseosutajatele ja muudele organisatsioonidele, mis taotlevad navigatsioonimärkidega seotud abi;

(f) korraldada konverentse, sümpoosione, seminare, töötubasid ja muid üritusi ning

(g) luua kontakte ja teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste ja muude organisatsioonidega, pakkudes vajaduse korral erialast nõustamist.

Artikkel 5
Liikmelisus

1. Organisatsioon koosneb liikmesriikidest, assotsieerunud liikmetest ja sidusliikmetest.

2. Liikmesriik, mis vastutab territooriumi või territooriumide rühma rahvusvaheliste suhete eest, võib taotleda vastavale territooriumile või territooriumide rühmale assotsieerunud liikmelisust, teatades sellest kirjalikult peasekretärile.

3. Nõukogu võib nõuda või liikmesriik võib taotleda, et sidusliikmelisuse avalduse vaataks läbi liikmesriik või liikmesriigid, kus taotleja tegevus toimub või kus on tema peamine tegevuskoht või registrijärgne asukoht. Nõukogu võtab sidusliikmelisust puudutavate otsuste tegemisel arvesse sidusliikmelisust taotlevate ja läbivaatavate liikmesriikide seisukohti.

Artikkel 6
Organid

1. Organisatsioonil on järgmised organid:

(a) peaassamblee;

(b) nõukogu;

(c) komisjonid komiteed ja allüksused, mis on vajalikud organisatsiooni tegevuse toetamiseks ning

(d) sekretariaat.

2. Organisatsioonil on eesistuja ja ase-eesistuja. Peaassambleed ja nõukogu juhatab eesistuja või tema äraolekul ase-eesistuja.

3. Üldeeskirjades ja finantseeskirjades sätestatakse täpne töökord, mis kehtib kõigile organitele ja mida kohaldatakse organisatsiooni igapäevases juhtimises.

Artikkel 7
Peaassamblee

1. Peaassamblee on organisatsiooni peamine otsuseid tegev organ, millel on kõik organisatsiooni volitused, kui konventsioonis ei ole teisiti sätestatud.

2. Peaassamblee koosneb ainult liikmesriikidest. Osaleda võivad ka assotsieerunud liikmed ja sidusliikmed.

3. Iga liikmesriik määrab ühe oma delegaatidest oma põhidelegaadiks peaassamblees.

4. Peaassamblee korralised istungjärgud toimuvad kord iga kolme aasta järel.

5. Peaassamblee erakorralised istungjärgud kutsutakse kokku üheksakümnepäevase etteteatamisega, kui üks kolmandik liikmesriikidest teatab peasekretärile oma soovist istungjärk kokku kutsuda, või kui nõukogu peab seda vajalikuks.

6. Peaassamblee istungjärkudel moodustab kvoorumi liikmesriikide enamus.

7. Peaassamblee:

(a) valib liikmesriikide hulgast eesistujariigi ja ase-eesistujariigi kooskõlas üldeeskirjadega;

(b) otsustab organisatsiooni üldise poliitika ja strateegilise visiooni;

(c) vaatab üle ja kiidab heaks organisatsiooni üldeeskirjad ja finantseeskirjad;

(d) valib artikli 8 kohaselt nõukogu nende liikmesriikide hulgast, mis ei ole eesistujariigiks või ase-eesistujariigiks;

(e) valib liikmesriikide kodanike hulgast peasekretäri kooskõlas üldeeskirjadega;

(f) moodustab ja lõpetab komisjone ja allüksusi ning vaatab üle ja kiidab heaks nende pädevuse;

(g) vaatab üle ja kiidab heaks organisatsiooni rahastamiskorra, sealhulgas järgmise kolme aasta raameelarve ning liikmesriikide liikmemaksude ning assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete osalustasude määra;

(h) kaalub talle liikmesriikide, nõukogu ja peasekretäri esitatud aruandeid ja ettepanekuid;

(i) kiidab heaks standardeid;

(j) otsustab assotsieerunud liikmeks vastuvõtmise;

(k) otsustab ühe või mitme liikmesriigi taotlusel sidusliikmeks vastuvõtmise;

(l) annab liikmesriikidele, assotsieerunud liikmetele ja sidusliikmetele soovitusi organisatsiooni sihi ja eesmärkide raamesse jäävates küsimustes;

(m) kiidab heaks lepinguid riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning

(n) otsustab muude küsimuste üle, mis jäävad organisatsiooni sihi ja eesmärkide raamesse.

Artikkel 8
Nõukogu

1. Nõukogu on organisatsiooni täitevorgan, mis vastutab organisatsiooni tegevuse juhtimise eest.

2. Nõukogu koosneb eesistujariigist ja ase-eesistujariigist ning veel kahekümne kolmest liikmesriigist.

3. Nõukogu liikmed valitakse hääletamise teel peaassamblee igal korralisel istungjärgul kooskõlas üldeeskirjadega. Nõukogu liikmed tuleks üldiselt valida maailma eri piirkondadest, et saavutada ülemaailmne esindatus.

4. Nõukogus esindab liikmesriike eelistatavalt delegaat riigiasutusest, mis vastutab vastava liikmesriigi navigatsioonimärkide valdkonna reguleerimise, või navigatsioonimärkide pakkurajamise, hoolduse või käitamise eest.

5. Nõukogu istungitel moodustavad kvoorumi seitseteist nõukogu liiget, millest vähemalt üks peab olema eesistuja või ase-eesistuja.

6. Nõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas.

7. Liikmesriik, kes ei ole nõukogus esindatud, võib nõukogu koosolekutel osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust.

8. Nõukogu:

(a) täidab talle peaassamblee antud ülesandeid;

(b) koordineerib organisatsiooni tegevust peaassamblee otsustatud üldise poliitika, strateegilise visiooni ja raameelarve valdkonnas raamideskooskõlas peaassamblee otsustega;

(c) vaatab üle ja kiidab heaks raamatupidamisaruanded, sealhulgas aastaeelarve;

(d) otsustab assotsieerunud liikmesuse üle;
ˇˇ
(e) kutsub kokku peaassamblee;

(f) esitab peaassambleele aruandeid organisatsiooni töö kohta;

(g) vaatab üle talle üldeeskirjade kohaselt esitatud dokumendid;

(h) edastab peaassambleele kõik küsimused, mis nõuavad peaassamblee otsust;

(i) kiidab heaks soovitused, suunisedjuhendid, juhendid käsiraamatud ja muud asjakohased dokumendid;

(j) kiidab heaks ettepanekud teistele organisatsioonidele;

(k) määrab komisjonide ja allüksuste esimehed ja aseesimehed ning vaatab üle ja kiidab heaks nende tööprogrammid;

(l) otsustab organisatsiooni konverentside ja sümpoosionide toimumise koha ja aasta, nagu on kirjeldatud üldeeskirjades;

(m) kiidab heaks personalieeskirjad.

9. Nõukogu liikmed, olles teavitanud eesistujat ja peasekretäri, võivad kutsudavad sidusliikmeid osalema nõukogu koosolekutel tehniliste nõunikena, et anda nõu ja pakkuda tuge tehnilistes ja operatiivküsimusteskorralduslikes küsimustes.

Artikkel 9
Komisjonid ja allüksused

1. Komisjonid ja allüksused toetavad organisatsiooni sihti ja eesmärke.

2. Komisjonid:

(a) koostavad ja vaatavad üle tööprogrammides kindlaks määratud standardeid, soovitusi, suuniseid juhendeid, juhendeid käsiraamatuid ja muid asjakohaseid dokumente;

(b) jälgivad muutusi arenguid navigatsioonimärkide valdkonnas;

(c) hõlbustavad ekspertteadmiste ja kogemuste jagamist liikmesriikide, assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete vahel;

(d) täidavad muid nõukogu otsusega neile antud ülesandeid.

Artikkel 10
Sekretariaat

1. Organisatsiooni alaline sekretariaat koosneb peasekretärist ja heakskiidetud eelarve raames organisatsiooni tööks vajalikust personalist heakskiidetud eelarve raames.

2. Peasekretäri ametiaeg on kolm aastat. Peasekretäri võib tagasi valida kuni kaheks täiendavaks järjestikuseks kolmeaastaseks ametiajaks.

3. Peasekretär vastutab organisatsiooni igapäevase juhtimise eest kooskõlas peaassamblee või nõukogu väljastatud juhistega.

4. Peasekretär vastutab peaassamblee artikli 7 lõike 7 punkti m kohaselt heakskiidetud lepingute sõlmimise eest riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega artikli 7 lõike 7 punkti m kohaselt.

5. Peasekretär määrab sekretariaadi personali ametisse personalieeskirjade kohaselt peasekretäri määratud tingimustel ja tema määratud ülesannete täitmiseks.

6. Sekretariaat:

(a) peab kogu arvestust, mis võib olla vajalik organisatsiooni töö tõhusaks tegemiseks, ning koostab, kogub ja edastab kõiki vajalikke dokumente;

(b) haldab organisatsiooni rahalisi vahendeid nõukogu juhtnööride juhiste kohaselt ja kooskõlas üldeeskirjadega;

(c) koostab rahastamiskorra ja raamatupidamisaruanded;

(d) hoiab liikmesriike, assotsieerunud liikmeid ja sidusliikmeid ning muid organisatsioone kursis organisatsiooni tegevustega;

(e) korraldab ja toetab peaassamblee, nõukogu, komisjonide ja allüksuste koosolekuid;

(f) korraldab ja toetab nõukogu heakskiidetud konverentse ja sümpoosione;

(g) korraldab ja toetab seminare, töötubasid ja muid üritusi ning

(h) täidab muid konventsiooni või üldeeskirjade kohaseid või peaassamblee või nõukogu antud ülesandeid.

7. Peasekretär ja personal ei taotle küsi ega võta oma kohustusi täites vastu juhiseid ühegi riigi valitsuselt juhiseid ega muid organisatsiooniväliseid juhiseidkelleltki väljastpoolt organisatsiooni. Nad hoiduvad tegudest, mis on neile kui rahvusvahelistele ja ainult organisatsioonile alluvatele ametnikele sobimatud. Liikmesriigid omalt poolt tunnustavad peasekretäri ja personali kohustuste rahvusvahelist laadi ega püüa neid kohustuste täitmisel mõjutada.

Artikkel 11
Hääletamine

1. Peaassamblee ja nõukogu teevad kõik nendeendast sõltuva, et otsused võetaks vastu liikmesriikide konsensuse alusel.

2. Kui peaassamblee või nõukogu otsuseid ei saa vastu võtta konsensuse alusel, võetakse need vastu kohal viibivate liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega ning hääletamine on salajanesalajasel hääletusel.

3. Hääleõigus on ainult liikmesriikidel. Igal liikmesriigil on üks hääl, välja arvatud artikli 13 lõikes 4 nimetatud juhul.

4. Eesistuja, ase-eesistuja ja peasekretär valitakse salajasel hääletusel kohal viibivate liikmesriikide lihthäälteenamusega ning hääletamine toimub üldeeskirjade kohaseltvastavalt üldeeskirjadele.

5. Nõukogu valitakse kohal viibivate liikmesriikide suurima häälteenamuse alusel salajasel hääletusel kooskõlas üldeeskirjadega.

Artikkel 12
Keeled

Organisatsiooni ametlikud keeled on araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keel.

Artikkel 13
Rahalised vahendid

1. Organisatsiooni toimimiseks vajalikud kulud kaetakse rahalistest vahenditest, mis saadakse:

(a) liikmesriikide liikmemaksudest;

(b) assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete osalustasudest ning

(c) annetustest, annakutest, toetustest, kingitustest ja muudest allikatest, mis nõukogu on peasekretäri soovitusel heaks kiitnud.

2. Liikmesriigid maksavad organisatsioonile igal aastal liikmemaksue ning assotsieerunud liikmed ja sidusliikmed maksavad osalustasu summas, mis määratakse artikli 7 lõike 7 punkti g kohaselt. Liikmemaks kehtestatakse iga liikmesriigi jaoks samas määras.

3. Liikmesriikide liikmemaksud ning assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete osalustasud tuleb maksta finantseeskirjade kohaselt.

4. Liikmesriik, mis on liikmemaksude maksmisega hilinenud kaks aastat, jäetakse peasekretäri eelneva kirjaliku teate alusel ilma hääleõigusest ja õigusest olla valitud nõukogusse kuni tasumata liikmemaksude maksmiseni kooskõlas finantseeskirjadega, kui peaassamblee ei loobu käesoleva sätte kohaldamisest.

5. Kui nõukogu on organisatsiooni auditeeritud raamatupidamisaruanded heaks kiitnud, edastatakse aruanded kõigile liikmesriikidele, assotsieerunud liikmetele ja sidusliikmetele aastaaruandes.

Artikkel 14
Juriidiline isik, eesõigused ja puutumatus

1. Organisatsioon on rahvusvaheline juriidiline isik ning on pädev:

(a) sõlmima lepinguid valitsustega, organisatsioonidega ja muude organitega;

(b) omandama ja võõrandama kinnis- ja vallasvara ning

(c) algatama kohtumenetlusi.

2. Organisatsioonil on iga oma liikmesriigi territooriumil vastava liikmesriigiga sõlmitud lepingus ettenähtud määral sellised eesõigused ja puutumatus, mis on vajalikud organisatsiooni ülesannete täitmiseks ning sihi ja eesmärkide saavutamiseks.

3. Ükski liikmesriik, assotsieerunud liige ega sidusliige ei vastuta oma seisundi ega organisatsioonis osalemise tõttu organisatsiooni tegude, tegevusetuse ega kohustuste eest.

Artikkel 15
Muudatused

1. Iga liikmesriik võib teha peasekretärile kirjaliku ettepaneku konventsiooni muutmiseks.

2. Peasekretär edastab muudatusettepaneku ametlikes keeltes kõigile liikmesriikidele vähemalt kuus kuud enne selle läbivaatamist peaassamblees.

3. Muudatusettepanek võetakse vastu peaassamblee hääletusel.

4. Peasekretär saadab kõik lõike 3 kohaselt vastuvõetud muudatused hoiulevõtjale. Hoiulevõtja teavitab muudatuste vastuvõtmisest kõiki liikmesriike.

5. Muudatus jõustub kõigi liikmesriikide suhtes kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud kahe kolmandiku liikmesriikide kirjalikud teated heakskiitmise kohta, välja arvatud liikmesriigi suhtes, mis on hoiulevõtjale enne vastava muudatuse jõustumist teatanud, et muudatus jõustub selle liikmesriigi suhtes alles pärast hilisemat teadet muudatuse heakskiitmise kohta.

6. Olenemata lõikest 5 võib peaassamblee konsensuse alusel otsustada, et muudatus jõustub kõigi liikmesriikide suhtes kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud kahe kolmandiku liikmesriikide kirjalikud teated heakskiitmise kohta. Kui nimetatud kuuekuulise tähtaja jooksul teatab liikmesriik muudatuse tõttu organisatsioonist väljaastumisest, loetakse väljaastumise kuupäevaks muudatuse jõustumise kuupäev, olenemata artiklist 21.

7. Hoiulevõtja teavitab liikmesriike ja peasekretäri muudatuse jõustumisest ja muudatuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 16
Reservatsioonid

Konventsiooni suhtes ei tehta reservatsioone.

Artikkel 17
Tõlgendamine ja vaidlused

Liikmesriigid teevad kõik nendest oleneva, et hoida ära konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist puudutavaid vaidlusi, ning teevad oma parima, et lahendada kõik vaidlused rahumeelsel viisil, sealhulgas omavaheliste konsultatsioonide ja läbirääkimiste teel, ning muudel vaidluspoolte kokkulepitud viisidel.

Artikkel 18
Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine

1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Pariisis alates 27. jaanuarist 2021 igale riigile, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige, ning jääb avatuks kuni 26. jaanuarini 2022.

2. Konventsiooni ratifitseerivad või kiidavad heaks allakirjutanud riigid.

3. Konventsioon on alates konventsiooni allakirjutamiseks sulgemise kuupäevale järgnevast päevast ühinemiseks avatud igale riigile, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige ja ei ole veel konventsioonile alla kirjutanud.

4. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale, kes seejärel teavitab sellest kõiki riike, mis on sellised kirjad hoiulevõtjale hoiule andnud, ning peasekretäri.

Artikkel 19
Hoiulevõtja

Konventsiooni hoiulevõtja on Prantsuse Vabariik. Hoiulevõtja registreerib konventsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt.

Artikkel 20
Jõustumine

1. Konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast kolmekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

2. Riigi suhtes, mis ratifitseerib konventsiooni, kiidab selle heaks või ühineb sellega pärast konventsiooni jõustumist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

3. Lisas on esitatud konventsiooni jõustumisel kohalduv üleminekukord.

Artikkel 21
Taganemine

1. Liikmesriik võib konventsioonist taganeda, teatades sellest hoiulevõtjale kirjalikult vähemalt kaksteist kuud ette, ning hoiulevõtja teavitab sellest viivitamata kõiki liikmesriike ja peasekretäri.

2. Taganemisteate võib hoiule anda igal ajal pärast kuue kuu möödumist konventsiooni jõustumise kuupäevast.

3. Taganemine jõustub taganemisteate hoiuleandmise aastale järgneva aasta 31. detsembril.

Artikkel 22
Lõpetamine

1. Konventsiooni võib lõpetada peaassamblee hääletusel, mis korraldatakse vähemalt kuuekuulise etteteatamisega.

2. Lõpetamise kuupäev on kaksteist kuud pärast eelnimetatud otsuse kuupäeva ning vahepealsel ajal on nõukogu ülesandeks organisatsiooni tegevuse lõpetamine kooskõlas üldeeskirjadega.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 27. jaanuaril 2021. aastal Pariisis araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, mille iga tekst on võrdselt autentne. Originaali säilitatakse hoiulevõtja arhiivis. Hoiulevõtja edastab konventsiooni kinnitatud ärakirjad kõigile allakirjutanud ja ühinenud riikide valitsustele ja organisatsiooni peasekretärile.

Lisa

Üleminekukord

Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon võttis 25. kuni 31. maini 2014. aastal A Coruñas peetud XII peaassambleel vastu resolutsiooni, millega kinnitati, et tema eesmärke aitaks kõige paremini saavutada rahvusvahelise organisatsiooni seisund, ning otsustati, et nimetatud seisund tuleks saavutada esimesel võimalusel rahvusvahelise konventsiooni vastuvõtmise kaudu.

Selle tulemusena muudeti Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni põhikirja artiklit 13, et võimaldada assotsiatsiooni tegevuse lõpetamist ja selle varade üleminekut organisatsioonile.

Üleminekukorra eesmärk on tagada katkematu rahvusvaheliste jõupingutuste tegemine navigatsioonimärkide arendamiseks, täiustamiseks ja ühtlustamiseks ning Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioonilt organisatsioonile ülemineku hõlbustamiseks.

1. Konventsiooni jõustumisel kutsutakse Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni eesistujat, ase-eesistujat ja nõukogu saama organisatsiooni eesistujariigiks, ase-eesistujariigiks ja nõukoguks, millena nad tegutsevad nii kaua, kuni konventsiooni kohaselt kokku kutsutud esimene peaassamblee valib eesistujariigi, ase-eesistujariigi ja nõukogu ning see peab aset leidma hiljemalt kuue kuu jooksul.

2. Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni komisjonid tegutsevad nii kaua, kuni moodustatakse komisjonid konventsiooni alusel.

3. Kuni organisatsiooni sekretariaadi moodustamiseni kutsutakse Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni sekretariaati tegutsema sekretariaadina ja täitma sekretariaadi ülesandeid. Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni peasekretär tegutseb organisatsiooni peasekretärina nii kaua, kuni peaassamblee valib konventsiooni kohaselt peasekretäri.

4. Nii kaua, kuni organisatsioon võtab vastu üldeeskirjad, tegutseb ta kooskõlas Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni üldeeskirjadega mutatis mutandis.

5. Kõik Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni liikmed riikidest, mis ei ole liikmesriigid, saavad formaalse ametliku taotluse alusel organisatsiooni assotsieerunud liikmeteks kuni kümneks aastaks konventsiooni jõustumise kuupäevast arvates, kui peaassamblee ei otsusta nimetatud tähtaega pikendada.

6. Kui varem lõike 5 kohaselt assotsieerunud liikme staatuses olnud riik saab liikmesriigiks, lõpeb assotsieerunud liikmesus kuupäeval, mil konventsioon jõustub vastava riigi suhtes.

7. Kõik Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni assotsieerunud ja tööstusliikmed, mis on õigeaegselt maksnud oma osalustasud, saavad formaalse ametliku taotluse alusel organisatsiooni sidusliikmeteks.

8. Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni õiguste, huvide, varade ja kohustuste üleminek organisatsioonile toimub Prantsuse õiguse kohaselt.

Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamiskonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsioon (edaspidi IALA, sealhulgas ka organisatsioonile viitamisel) on mittetulunduslik valitsusväline nõuandev tehniline liit. IALA on asutatud 1957. aastal eesmärgiga ühtlustada rahvusvahelise koostöö kaudu mere navigatsioonimärke, et tagada laevaliikluse ohutus, ladusus ja kulutõhusus, kaitstes sealjuures keskkonda. IALA tegutseb rahvusvahelise foorumina, mille liikmed osalevad valdkonna soovituslike juhendite väljatöötamises.

Eelnõukohase seaduse järgi ühineb Eesti Vabariik Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamiskonventsiooniga (edaspidi konventsioon). Konventsiooni eesmärk on IALA staatuse muutmine valitsustevaheliseks organisatsiooniks, arvestades, et selline organisatsioon sobib kõige paremini koordineerima navigatsioonimärkide arendamist, täiustamist ja ühtlustamist merendusvaldkonna hüvanguks. IALA staatuse muutmise läbirääkimistega alustati 2013. aastal ning Rahvusvahelisel Merendusorganisatsiooni peaassamblee 29. istungil tutvustati IALA staatuse muutmise vajadust.1 Staatuse muutmise peamise põhjusena toodi välja rahvusvahelise koostöö tugevdaminse ja võimaluse laiemalt osaleda IALA töös. Rahvusvahelised organisatsioonid tegutsevad konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ja teenuste osutamiseks, et aidata rahvusvahelist kogukonda. Riigid, sektori osapooled ja kogukond saavad toetuda rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud standarditele. Seoses staatuse muutumisega muudeti Liidu nimi on muudeti 2024. aastal Rahvusvaheliseks Navigatsioonimärkide Organisatsiooniks seoses staatuse muutumisega.

Konventsiooni tekst võeti vastu lõppaktiga 28. veebruaril 2020. aastal Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni diplomaatilisel konverentsil, mis toimus 25.–28. veebruaril 2020. aastal Kuala Lumpuris, Malaisias. Lõppakti allkirjastasid 50 liikmesriiki. Eesti ei osalenud diplomaatilisel konverentsil. 2024. aasta augusti seisuga on konventsiooni ratifitseerimiskirja hoiule andnud 34 riiki ning konventsioon jõustus 22. augustil 2024. aastal. Konventsiooni ratifitseerimisega jõustub konventsioon Eesti suhtes kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimiskirja hoiule andmist. Transpordiamet on osalenud IALA tegevustes riikliku liikme (national member) esindajana alates 1994. aastast. Konventsiooni ratifitseerimine võimaldab Eesti Vabariigil jätkata IALA tegevustes osalemist, sealhulgas osaleda IALA navigatsioonimärkidega seotud standardite, soovituste ja juhiste loomises ja ajakohastamises. Konventsiooniga liitumine tähendab IALA liikmesriigiks astumist, mis võimaldab riigil osaleda IALA peaassamblee istungjärkudel ning hääletamistel vastavalt konventsiooni artiklitele 7 ja 11. Konventsiooniga ühinemata jätmisel ei oleks riiklikul tasandil võimalik osaleda IALA töö- ja otsustusprotsessides, läbiviidavates komisjonide töögruppides, standardite, soovituste ja juhiste loomises ja ajakohastamises.

Eesti on liitunud rahvusvahelise mereõiguse konventsiooniga (edaspidi UNCLOS),2 mille artikkel 266 sätestab, et „riigid teevad otse või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu oma võimaluste piires koostööd mereteaduse ning meretehnoloogia headel ja põhjendatud tingimustel arendamiseks ja edasiandmiseks.“ Konventsiooni ratifitseerimisega ja IALA kui pädeva rahvusvahelise organisatsiooni tegevustes osalemisega täidab Eesti UNCLOS artiklist 266 tulenevat põhimõtet.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik Anastasia Hohrjakova ([email protected]), seletuskirja täiendas Transpordiameti laevateede ja sadamate osakonna juhataja Kert Süsmalainen ([email protected]) ning Transpordiameti laevateede üksuse juhtivspetsialist Pärtel Keskküla ([email protected]).
Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman ([email protected]).
Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

Konventsiooni on eesti keelde tõlkinud vandetõlk Pille Lindpere ([email protected]).

1.3 Märkused

Konventsioon ei ole enam allakirjutamiseks avatud. Riigikogu ratifitseerib välislepingu põhiseaduse § 121 punkti 3 alusel, mille kohaselt ühinetakse rahvusvahelise organisatsiooniga.

Seaduseelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik IALA asutamiskonventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on senine valitsusväline organisatsioon Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon muuta valitsustevaheliseks organisatsiooniks. Rahvusvahelise organisatsooni asutamiseks ning valdkonna võimalikult laiapõhjaliseks ühetaoliseks reguleerimiseks otsustati 24. mail 2014. aastal sõlmida valitsustevaheline leping ehk asutamiskonventsioon.3

Eesti on olnud alates 1. jaanuarist 19944 riikliku liikme staatuses. Alates 1. jaanuarist 2021 on Transpordiamet (varem oli Veeteede Amet), ametlikult IALA Eesti esindaja. Transpordiamet on osalenud IALA komisjonide töögruppide töös, konverentsidel ja teistel organisatsiooni korraldatud kohtumistel. Sealhulgas on Transpordiamet osalenud järgmiste IALA komisjonide töögruppides:
1. VTS (Vessel Traffic Services) komisjon – laevaliiklusteenused (VTS), sealhulgas valdkonna protseduuride, tehnoloogia ja koolitusega seotud standardite, juhendite, käsiraamatute ja muude asjakohaste dokumentide ettevalmistamine;
2. ENG (Aids to Navigation Engineering and Sustainability) komisjon – navigatsioonimärkide tehnilised aspektid ja raadionavigatsiooniteenused, sealhulgas navigatsioonimärkide konstruktsioon, tehnoloogia, keskkonnaaspektid ja ajaloolised tuletornid; radarnavigatsioonimärgid ja asukohamääramise süsteemid;
3. ARM (Aids to Navigation Requirements and Management) komisjon – navigatsioonimärkide ja muude laevaväliste navigatsioonivahendite planeerimine, sealhulgas navigatsioonipõhised vajadused, IALA navigatsioonimärgistuse süsteem, riskide ja kvaliteedi juhtimine ja muu.

Töögrupid kogunevad üldiselt kaks korda aastas ning nende töö seisneb navigatsioonimärke käsitlevate juhendite väljatöötamises. Transpordiamet on osalenud töögruppides mitme olulise juhendi koostamises, andnud IALA kodulehe kaudu valdkonna spetsialistide kasutusse Transpordiameti välja töötatud navigatsioonimärkide tulede plinkimise visualiseerimise tarkvara ning esinenud seda tutvustava ettekandega IALA konverentsil.

Lisaks on Transpordiamet teinud ettekandeid, avaldanud artikleid ja korraldanud veebipõhiseid seminare ning jaganud ekspertteadmisi teistele IALA liikmetele. Asutus on IALA liikmetelt saadud ekspertteadmisi ka Eestis rakendanud ja levitanud, sealhulgas rahvusvahelise navigatsioonimärkide päeva raames, mida Eestis igal aastal tähistatakse.

2025. aastal on liikmesriikide liikmetasu 19 680 eurot, mida makstakse Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsioon liikmena. Konventsiooni kohaselt saadakse IALA kui organisatsiooni toimimiseks vajalikud vahendid mh liikmesriikide liikmemaksudest, mille suurus määratakse peaassambleel konventsiooni jõustumisel. Seetõttu ei ole seletuskirja koostamise ajal teada, kuidas mõjutab IALA staatuse muutmine liikmemaksu suurust.

Seaduseelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu näeb ette ühinemise Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamiskonventsiooniga.
IALA asutamiskonventsioon koosneb 22 artiklist ning lisast, mis näeb ette üleminekukorra. Järgnevalt käsitletakse ükshaaval konventsiooni artikleid.

Artikli 1 kohaselt asutatakse valitsustevahelise organisatsioonina Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon. Eestist saab konventsiooniga ühinemisel konventsiooni liikmesriik. Konventsiooniga ühinemiseks peab ühinemise otsustama Riigikogu. Konventsiooni ühinemiskiri tuleb üle anda Prantsuse Vabariigi valitsusele. Prantsusmaa on IALA asukohamaa. Samuti viidatakse artiklis, et organisatsiooni toimimine sätestatakse üksikasjalikult üldeeskirjades, millele kohandatakse konventsiooni, kuid mis ei ole konventsiooni lahutamatu osa. Konventsioon on ülimuslik üldeeskirjade suhtes. Konventsiooni lisa „Üleminekukord“ punktis 4 sätestatakse, et niikaua kuni organisatsioon võtab vastu üldeeskirjad, tegutseb ta kooskõlas Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni üldeeskirjadega mutatis mutandis.

Artiklis 2 esitatakse konventsioonis kasutatavate mõistete seletused. Selgitatud on sellised mõisted nagu navigatsioonimärk, liikmesriik, assotsieerunud liige ning sidusliige. Navigatsioonimärk on konventsiooni kontekstis määratletud kui laevaväline seade, süsteem või teenus, mis on projekteeritud ja mida kasutatakse laevade ja laevaliikluse ohutu ja tõhusa navigeerimise hõlbustamiseks. Määratlus hõlmab ka laevaliiklusteenindust (VTS).5

Liikmesriik tähendab riiki, mis on nõustunud konventsiooniga ühinema ja mille suhtes konventsioon on jõus. Assotsieerunud liige on territoorium või territooriumide rühm, mille rahvusvaheliste suhete eest liikmesriik vastutab. Sidusliige on müügiks mõeldud navigatsioonimärkide seadmete müügiks tootja, või turustaja või organisatsioon, mis pakub lepingu alusel navigatsioonimärkidega seotud teenuseid või tehnilist nõustamist, ning muu navigatsioonimärkidega tegelev organisatsioon või teadusasutus. Konventsiooni jõustumisel Eesti suhtes saab Eesti IALA liikmesriigiks. Seni, kuni Eesti Vabariik ei ole konventsiooni ratifitseerinud, on Eesti assotsieerunud liikmeks käesoleva selle artikli tähenduses ning vastavalt konventsiooni lisa punktile 5. Assotsieerunud liikmena on Eestil konventsioonist tulenevad assotsieerunud liikme õigused.

Artikkel 3 sätestab organisatsiooni sihi ja eesmärgid. Organisatsiooni siht on tuua kokku valitsused ja organisatsioonid, mis tegelevad navigatsioonimärkide pakkumisega, nende hoolduse või käitamisega, et aidata kaasa nelja seatud eesmärgi saavutamisele. Nendeks eesmärkideks on laevade ohutu ja tõhusa liikumise edendamine, navigatsioonimärkidega seotud küsimustes tehnilisele koostööle juurdepääsu soodustamine ja suutlikkuse suurendamine, ning parimal võimalikul tasemel olevate normide üleüldise kehtestamise ergutamine ja hõlbustamine ning teabevahetuse tagamine organisatsiooni käsitletavates küsimustes.

Artikkel 4 sätestab organisatsiooni sihi ja eesmärkide saavutamiseks täidetavad ülesanded: välja töötada ja teatavaks teha mittekohustuslikke standardeid, soovitusi, suuniseidjuhendeid, juhendeid käsiraamatuid ja muid asjakohaseid dokumente; kaaluda ja anda soovitusi liikmete, organite, asutuste ja muude organisatsioonide saadetud dokumentide kohta; luua mehhanismid konsulteerimiseks ja teabevahetuseks, mis hõlmaks muuhulgas liikmete valdkondlikke arenguid ja tegevusi, arendada rahvusvahelist koostööd, hõlbustada navigatsioonimärkidega seotud abi osutamist valitsustele, teenuseosutajatele ja muudele organisatsioonidele; korraldada üritusi ning luua kontakte ja teha koostööd asjaomaste organisatsioonidega, pakkudes vajaduse korral erialast nõustamist.

Artikkel 5 reguleerib organisatsiooni liikmelisust. Organisatsioon koosneb liikmesriikidest, assotsieerunud liikmetest ja sidusliikmetest. Eraldi on välja toodud, et liikmesriigid võivad taotleda assotsieerunud liikmelisust territooriumile või territooriumide rühmale, mille rahvusvaheliste suhete eest riik vastutab. Lisaks on sätestatud sidusliikmelisust puudutavate otsuste tegemise kord.

Artikli 6 kohaselt on organisatsiooni organid peaassamblee, nõukogu, komisjonid, toetavad allüksused ning sekretariaat. Organisatsiooni peaassambleed ja nõukogu juhatab eesistuja ja äraolekul ase-eesistuja.

Artikkel 7 kirjeldab peaassamblee moodustamist ning selle volitusi. Artikli kohaselt on peaassamblee organisatsiooni peamine otsuseid tegev organ. Peaassamblee koosneb ainult liikmesriikidest. Eestil tuleb määrata põhidelegaat peaassamblees osalemiseks. Peaassamblee korralised istungjärgud peetakse kord iga kolme aasta järel ning erakorralised kutsutakse kokku artikli punktis 5 ettenähtud protseduuri kohaselt. Kvoorumi moodustab liikmesriikide enamus.

Artikkel 8 sätestab nõukogu moodustamise ning selle pädevuse. Artikli kohaselt on nõukogu organisatsiooni täitevorgan. Nõukogu koosneb eesistujast ja ase-eesistujast ning veel kahekümne kolmest liikmesriigi esindajast. Nõukogu liikmed valitakse hääletamise teel üldiselt maailma erinevatest piirkondadest. Eestil tuleb enda esindus tagada delegaadiga riigiasutusest, mis vastutab Eestis valdkonna reguleerimise, navigatsioonimärkide pakkurajamise, hoolduse või käitamise eest. See riigiasutus on Transpordiamet. Kvoorumi moodustavad seitseteist nõukogu liiget, millest vähemalt üks peab olema eesistuja või ase-eesistuja. Nõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas.

Artikkel 9 määrab komisjonide ja allüksuste pädevuse. Komisjonid ja allüksused toetavad oma tegevusega organisatsiooni sihti ja eesmärke.

Artikkel 10 sätestab sekretariaadi koosseisu ning selle ülesanded. Alaline sekretariaat koosneb peasekretärist ja organisatsiooni tööks vajalikust personalist. Peasekretär määratakse kolmeks aastaks tagasivalimise võimalusega. Peasekretär vastutab organisatsiooni igapäevase juhtimise eest ning peaassambleel heakskiidetud lepingute sõlmimise eest.

Artikkel 11 reguleerib hääletamise protsessi. Otsused võetakse vastu kas konsensuse alusel või, kui seda ei saa teha, siis kohal viibivate liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, ning hääletamine on salajane. Hääleõigus on ainult liikmesriikidel. Lisaks sätestab artikkel eesistuja, ase-eesistuja ja peasekretäri ning nõukogu valimise korra.

Artikkel 12 sätestab, et organisatsiooni ametlikud keeled on araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keel.

Artikkel 13 näeb ette, et organisatsiooni toimimiseks vajalikud kulud kaetakse rahalistest vahenditest, mis saadakse liikmesriikide liikmemaksudest, assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete osalustasudest ning annetustest, annakutest, toetustest, kingitustest ja muudest allikatest, mille nõukogu on peasekretäri soovitusel heaks kiitnud. Liikmemaksu ja osalustasu suurus määratakse peaassambleel.

Liikmemaksu määramine on eraldi selgitatud käesoleva seletuskirja eelmises peatükis.

Artikli 14 kohaselt on organisatsioon rahvusvaheline juriidiline isik, mis on pädev sõlmima lepinguid valitsustega, organisatsioonidega ja muude organitega; omandama ja võõrandama kinnis- ja vallasvara ning algatama kohtumenetlusi. Liikmesriigid ei vastuta oma seisundi ega organisatsioonis osalemise tõttu organisatsiooni tegude, tegevusetuse ega kohustuste eest.

Artikli 15 kohaselt võivad liikmesriigid esitada peasekretärile kirjaliku ettepaneku konventsiooni muutmiseks. Muudatusettepanek võetakse vastu peaassamblee hääletusel, mille järel saadetakse muudatused hoiulevõtjale ning teavitatakse muudatuste vastuvõtmisest kõiki liikmesriike. Muudatused jõustuvad kõigi liikmesriikide suhtes kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud kahe kolmandiku liikmesriikide kirjalikud teated heakskiitmise kohta, välja arvatud liikmesriigi suhtes, mis on hoiulevõtjale enne vastava muudatuse jõustumist teatanud, et muudatus jõustub selle liikmesriigi suhtes alles pärast hilisemat teadet.

Sellest olenemata võib peaassamblee otsustada, et muudatus jõustub kõigi liikmesriikide suhtes. Samas on liikmesriigil võimalik muudatusele viidates kuuekuulise tähtaja jooksul sellest teatades organisatsioonist välja astuda, mille puhul loetakse väljaastumise kuupäevaks muudatuse jõustumise kuupäev.

Artikkel 16 sätestab, et konventsiooni suhtes ei tehta reservatsioone.

Artikli 17 kohaselt peavad liikmesriigid hoiduma konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist puudutavatest vaidlustest ning lahendama vaidlused rahumeelsel viisil, sealhulgas omavaheliste konsultatsioonide ja läbirääkimiste teel.

Artikli 18 kohaselt on konventsioon avatud allakirjutamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele Pariisis 17. jaanuarist 2021 kuni 26. jaanuarini 2022. Allakirjutamiseks sulgemise kuupäevale järgnevast päevast on konventsioon avatud ühinemiseks riikidele, mis ei ole konventsioonile alla kirjutanud. Allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ratifitseerima või heaks kiitma. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale, kes seejärel teavitab sellest kõiki riike, mis on sellised kirjad hoiulevõtjale hoiule andnud, ning peasekretäri.

Artikkel 19 sätestab, et konventsiooni hoiulevõtja on Prantsuse Vabariik.

Artikli 20 kohaselt jõustub konventsioon 90. päeval pärast kolmekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva. Lisaks kohaldub lisas väljatoodud üleminekukord.

Artikkel 21 reguleerib konventsioonist taganemist. Liikmesriik võib konventsioonist taganeda, kui ta teatab sellest kirjalikult hoiulevõtjat vähemalt kaksteist kuud ette. Taganemisteate võib hoiule anda igal ajal pärast kuue kuu möödumist konventsiooni jõustumise kuupäevast. Taganemine jõustub taganemisteate hoiuleandmise aastale järgneva aasta 31. detsembril.

Artikli 22 kohaselt võib konventsiooni lõpetada peaassamblee hääletusel, mis korraldatakse vähemalt kuuekuulise etteteatamisega. Konventsioon lõpeb kaksteist kuud pärast otsuse tegemist.

Konventsiooni lisa „Üleminekukord“ kirjeldab Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsiooni Assotsiooni üleminekut Rahvusvaheliseks Navigatsioonimärkide Organisatsiooniks. Üleminekukorra alusel kutsutakse liidu eesistuja, ase-eesistuja, nõukogu ning sekretariaat saama organisatsiooni eesistujaks, ase-eesistujaks, nõukoguks ja sekretariaadiks. Peasekretär jääb tegutsema nii kaua, kuni peaassamblee valib konventsiooni kohaselt peasekretäri. Assotsiatsiooni komisjonid tegutsevad nii kaua, kuni moodustatakse komisjonid konventsiooni alusel.

Organisatsioon tegutseb kooskõlas assotsiatsiooni üldeeskirjadega mutatis mutandis nii kaua, kuni organisatsioon võtab vastu oma üldeeskirjad. Kõik liikmed, mis ei ole liikmesriigid, saavad oma formaalse taotluse alusel organisatsiooni assotsieerunud liikmeks kuni kümneks aastaks. Kõik assotsieerunud ja tööstusliikmed, mis on õigeaegselt maksnud oma osalustasud, saavad oma formaalse taotluse alusel organisatsiooni sidusliikmeks.

Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni õiguste, huvide, varade ja kohustuste üleminek organisatsioonile toimub Prantsuse õiguse kohaselt.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Seaduseelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.




6. Seaduse mõju

Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eestil valitsuse tasandil osaleda IALA otsustusprotsessides ning navigatsioonimärkidega seotud soovituste, juhendite ja muude mittesiduvate regulatiivsete normide väljatöötamises. Lisaks saavad riik ning selle asutused kasu teadmiste ja kogemuste ning parimate tavade jagamisest navigatsioonimärkide valdkonnas.

Konventsiooniga ühinemisel puudub oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, regionaalarengule ja kohalikele omavalitsustele. Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, ühinemisega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid.

Konventsiooniga ühinemine mõjutab peamiselt riigiasutusi ning välissuhteid. Vähesel määral on konventsiooniga ühinemisel mõju majandusele ning sotsiaalne mõju.

Mõju valdkond nr 1: mõju riigiasutustele
Mõju sihtrühm: Kliimaministeeriumi, Transpordiameti ja Riigilaevastiku ametnikud.
Mõju kirjeldus: eeldatavasti ei muutu ametnike töökoormus konventsiooniga liitumisel, sest ka enne konventsiooniga liitumist on Transpordiamet osalenud IALA istungjärkudel. Ametnike töökoormus suureneb, kui Eesti valitakse konventsiooni kohaselt eesistujaks või ase-eesistujaks.
Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma tegevustes erilisi muutusi ei toimu. Kuigi konventsiooni ratifitseerimine võib mõjutada riigiasutuste sisemist korraldust, ei ole mõju korraldusele ulatuslik. Riigiasutused on juba varasemalt rakendanud IALA standardeid, nende järjepidev edaspidine rakendamine ja standardite väljatöötamises osalemine ei mõjuta ka töökoormust.
• Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sihtrühma kokkupuude on regulaarne, kuid harv.
• Sihtrühm on väike, kuna mõjutatud ametnike hulk on väike ning mõjutatud ametnikud juba osalevad IALA tegevustes.
• Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna pigem kaasnevad positiivsed mõjud Eesti esindatusega rahvusvahelises organisatsioonis.
Mõju riigiasutustele on neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist lähtudes väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.

Mõju valdkond nr 2: mõju riigi välissuhetele
Mõju sihtrühm: merendusvaldkonnaga seotud riigiasutused ning ettevõtjad.
Mõju kirjeldus: positiivse kuvandi loomine Eesti usaldusväärsusest rahvusvahelisel tasandil, näidates riiki kui meresõiduohutusest hoolivat riiki, mis on valmis osalema IALA juhendite, standardite ja muude dokumentide koostamises ja neid ka rakendama. Lisaks sellele aitab konventsiooniga liitumine kaasa täita Eestil UNCLOS artiklist 266 tulenevat põhimõtet -– teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega merendusetehnoloogia arendamiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on väike, kuna mõju sihtrühmale ei ole otseselt tajutav. Mõju avaldub peamiselt valdkonnaspetsiifilises regulatiivses ja tehnilises keskkonnas. Tegevused, nagu standardite rakendamine ja osalemine juhendite koostamises, on olulised valdkondlikus rahvusvahelises kontekstis, kuid nende nähtavus ja otsene mõju jäävad eelkõige merendusvaldkonna spetsialistide ning seotud asutuste ja ettevõtete tasandile.
• Mõju avaldub harva, kuna sihtrühma kokkupuude IALA tegevustega tulenevalt IALA kui organisatsiooni toimimisest on harv.
• Sihtrühm on väike, kuna rahvusvahelises merenduses toimetavate ettevõtete ning ametiasutuste hulk on väike võrreldes kogu Eesti ettevõtete ja ametiasutuste arvuga.
• Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning mõju on pigem positiivne, kuna näitab Eesti valmidust rakendada soovituslikke suunised ning standardeid ning panustada rahvusvaheliselt valdkonna arengusse.
Mõju riigi välissuhetele on neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist lähtudes väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.

Mõju valdkond nr 3: sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: mereteadusega tegelevad haridusasutused, eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia
Mõju kirjeldus: paranevad võimalused osaleda rahvusvahelistes meresõiduohutuse ja navigatsiooniga seotud teadusprojektides või -uuringutes.
Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on väike, kuna mereteadus on laiem kui ainult meresõiduohutus.
• Mõju avaldub harva, kuna sihtrühm ei ole aktiivselt osalenud IALA tegevustes.
• Sihtrühm on väike, kuna põhiliselt tegeleb meresõiduohutuse teadustööga Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia.
• Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning mõju on pigem positiivne, kuna tekivad võimalused osaleda valdkonna rahvusvahelistes teadusuuringutes ning vahetada teadmisi.
Sotsiaalne mõju on neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist lähtudes väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.

Mõju valdkond nr 4: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: Eesti merealal sõitvate laevade reederid (ka transiitlaevade reederid), navigatsioonimärkidega seotud ettevõtted.
Mõju kirjeldus: rahvusvaheliste navigatsioonimärkidele kohalduvate standardite järgimine suurendab meretranspordi tõhusust ja ohutust. IALA standardite ja juhiste väljatöötamisse on riigil võimalik kaasata merendussektori osapooled.
Järeldus mõju olulisuse kohta:
• Mõju ulatus on väike, sest IALA konventsiooni ratifitseerimisega ei muutu navigatsioon ega navigatsioonimärgistuse rajamise põhimõtted merel, seega sihtrühma kui tervikliku käitumises muudatusi ei toimu ning sihtrühmal puudub tarvidus muutustega kohanemiseks.
• Mõju avaldamise sagedus on keskmine, kuna rahvusvahelistele standarditele vastav navigatsioonimärgistus mõjutab meresõiduohutust ja laevaliiklust igapäevaselt. Samal ajal on tegemist juba toimiva süsteemi toetamisega, sest siseriiklikult juba kohaldatakse IALA standardeid, mis mõjutab sihtrühma järjepidevalt.
• Sihtrühm on väike, sest Eesti merealal sõitvate laevade hulk on väike võrreldes muudes majandusvaldkondades tegutsevate ettevõtjatega.
• Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning mõju on pigem positiivne, sest meresõit muutub ohutumaks ning meretransport tõhusamaks.
Majanduslik mõju on neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist lähtudes väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Rakendamisega kaasnevaid kulusid menetletakse edaspidi riigi ametiasutustes kavandatu kohaselt, lähtudes riigi eelarvestrateegiast ja riigieelarvest. IALA suuniste soovituste ning standardite rakendamisega võivad kaasneda otsesed kulud, sealhulgas kulutused tehnoloogiasse ning infrastruktuuri. Lisaks sellele toob riigi esindamisega assambleedel, konverentsidel ja muudel üritustel kaasa lähetuskulud. Kulud kaetakse Transpordiameti eelarvest.

Konventsiooni rakendamisel ei laeku riigieelarvesse otsest tulu. Kaudne tulu avaldub meresõiduohutuse hõlbustamise ja arendamise kaudu, mille tulemusena sadamate ning laevateede atraktiivsus suureneb ning elavneb merekaubandus.

Konventsiooni rakendamisega kaasneb positiivne mõju meresõiduohutusega tegelevatele ettevõtetele, pakkudes võimalusi navigatsioonimärkide tootmise, müügi ning arendamise valdkondades.

Kuigi IALA peamine eesmärk on parandada mereohutust ja navigatsiooni, võivad selle tegevused ja standardid mõjutada ka laiemat keskkonda. IALA keskendub navigatsioonimärkide ja tuletornide abivahendite p valdkonna arendamisele, et vähendada mereõnnetuste riski. Ohutum liikluskeskkond võib omakorda aidata vähendada mereõnnetustest tingitud võimalikku reostust. Lisaks võivad IALA standardid ja juhendid soodustada keskkonnasõbralikke tavasid valdkonnas. IALA pühendumine meresõiduohutusele võib kaudselt toetada ka merekeskkonna üldist jätkusuutlikkust. Keskkonnateadlikkuse suurendamine merenduses ja merehoiualade kaitse on olulised elemendid IALA tegevustes.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte kehtestada.

9. Seaduse jõustumine

Kõnesolev seadus jõustub üldises korras. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Riigilaevastikule, Eesti Laevaomanike Liidule ning Logistika ja Sadamate Liidule.

Algatab Vabariigi Valitsus ....................... 2024. a.

NB! Seaduse eelnõus on organisatsiooni nimi väikeste algustähtedega.