"Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2025. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine

KINNITATUD

Varade asekantsleri 23.12.2024 otsusega nr 1-

24/256

„Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirjas

nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused

kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja

arengu toetamiseks" nimetatud toetatavate

tegevuste 2025. aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamine“

LISA 1

Toetatavate tegevuste tegevuskava

perioodil 01.01.-31.12.2025

1. Toetatav tegevus 2.1: Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine

1.1. Alategevus: Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine

1.1.1 Arenguprogrammi välja töötamine

Arenguprogramm töötati välja 2024. aastal ja see viiakse esimest korda läbi aastal 2025. Peale

arenguprogrammi esmakordset läbiviimist kutsub elluviija 2025. a taas kokku 2024. aasta

alguses moodustatud töögrupi (edaspidi AP töögrupp), kes arenguprogrammi välja töötamiseks

esialgse mudeli kokku pani. AP töögruppi on kaasatud erinevaid projekti seisukohast olulisi

osapooli. AP töögrupis on esindatud kaasamisekspert, maakondlike arenduskeskuste (edaspidi

MAK) vabaühenduste konsultant, MAK koordinaator, kaardistusekspert, koolitusekspert ja SA

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (edaspidi KÜSK) esindaja. AP töögrupi juures saavad kaasa

rääkida ka nn vabakuulajad, kellele on antud juurdepääs AP töögrupi dokumentidele ja

võimalus soovi korral osaleda AP töögrupi tööprotsessis. Vabakuulajate roll on anda tagasisidet

AP töögrupi tööle ja esindada noorte huve. Vabakuulajaks olemise võimalus on antud üle-

eestilistele noorteorganisatsioonidele ja Siseministeeriumi esindajale. AP töögrupp hindab

peale arenguprogrammi esmakordset lõppemist 2024. aastal riigihankega leitud

arenguprogrammi läbiviija (Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis) ettepanekuid,

osalejate tagasisidet ja teisi võimalikke sisendeid, mis arenguprogrammi läbides tekkisid.

Tagasiside kaudu teeb AP töögrupp muudatuseettepanekuid hanke tehnilisse kirjeldusse, et

valmistada ette järgmine, ajakohastatud arenguprogramm, mida läbivad järgmised

vabaühenduste nõustamisega tegelevad isikud.

AP töögrupi kaardistuseksperdil on arenguprogrammi lähteülesande koostaja roll. AP

töögrupiga koostöös ajakohastab kaardistusekspert juba olemasolevat lähteülesannet esmase

läbiviimise järgselt nii teenusepakkujalt kui ka programmis osalejatelt saadud sisendi ja AP

töögrupi arvamuse alusel. Vajadusel viib kaardistusekspert läbi täiendavaid kohtumisi ja

arutelusid MAK konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud

isikutega eesmärgiga selgitada välja arenguvajadused nõustamisteenuse kvaliteetseks

osutamiseks ja noorte kogukonnapõhiseks kaasamiseks. Riigihanke lähteülesande alusel

koostab elluviija riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse. Riigihanke eesmärk on

sarnaselt 2024. aastal korraldatud hankega maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide

kompetentside arendamine nõustamisteenuse kvaliteetseks osutamiseks, et edendada laste ja

noorte kogukonnapõhist kaasamist. Arenguprogrammi ajakohastatud lähteülesanne valmib

2025. aasta lõpuks ja 2026. aastal kuulutatakse välja hange arenguprogrammi teistkordseks

2 (6)

läbiviimiseks.

Elluviija valmistab ette lähteülesande teenusepakkuja leidmiseks, et korraldada maakondlike

arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide, KÜSKi esindajate, vabaühenduste

esindajate ning KOVi ametnike/spetsialistide ühine õppereis Portugali. Lisaks MAK-

konsultantidele tegelevad üle-eestiliselt vabaühenduste nõustamisega Kodanikuühiskonna

Sihtkapitali töötajad ja kohaliku omavalitsuse spetsialistid/ametnikud. Õppereisi raames

külastatakse kohalikke omavalitsusi, et saada kogemust, kuidas on korraldatud kohalike

omavalitsuste (edaspidi KOV) ja vabaühenduste koostöö Portugalis. Valik õppereisi sihtriigi

osas tehti koostöös arenguprogrammiga tegeleva AP töögrupiga. Portugalis on head näited

KOVide ja vabaühenduste koostöö osas. Õppereisi raames külastatakse lapsi ja noori kaasavaid

vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi, kes peavad oluliseks koostööd vabaühendustega.

Õppereisil kogutakse sisendit TATi tegevuste 2.1 (Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte

kaasamismudeli arendamine), 2.2.3.1. (Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste

korraldamine ja läbiviimine), 2.2.3.2. (Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja

sündmuste korraldamine) ettevalmistamiseks ja ellu viimiseks. Õppereisi eesmärgiks on luua

side Portugali kohalike omavalitsustega ja vabaühendustega, vahetada parimaid praktikaid ja

luua kontakte rahvusvahelisel tasandil. Õppereisi jooksul koostab iga osaleja reflektsiooni ja

teeb peale õppereisi omapoolse ülevaate. Projektijuht koondab kokkuvõtted ja annab ülevaate

järeldustest erinevatele huvigruppidele.

1.1.2 Arenguprogrammi läbi viimine

Arenguprogrammi teenusepakkujaks valiti 2024. aastal riigihanke tulemusena Teaduse ja

Kultuuri SA Domus Dorpatensis, kes viib läbi tegevused vastavalt töövõtulepingule.

Teenusepakkuja viib arenguprogrammi ellu vahemikus 2025. aasta I kuni III kvartal.

Arenguprogrammis osalevad maakondade kodanikuühiskonna konsultandid ning maakondliku

kodanikuühiskonna nõustamisteenusega seotud isikud KOVidest ja KÜSK teenistujate hulgast.

Arenguprogrammi raames korraldatakse arenguprogrammi läbijatele koolitusi, seminare,

kohtumisi.

Arenguprogrammis osaleb 2025. aastal 20 vabaühenduste nõustamisega tegelevat inimest

MAK konsultantide, KOV spetsialistide/ametnike ja KÜSK teenistujate hulgast.

Arenguprogramm koosneb ühest koolitusprogrammi sissejuhatavast osast, kolmest

kahepäevasest koolitusest ja ühest jätkukohtumisest reflektsiooni ja analüüsi eesmärgil.

Koolitusprogramm on üles ehitatud nii, et osalejad saaksid võimalikult palju õpiväljundeid

saavutada läbi praktiliste ja kaasavate täiskasvanukoolituse aktiivõppe meetodite, mis oleksid

toetatud ka tugeva teoreetilise baasi poolt ning lähtuks osalejate erinevatest vajadustest (ja

varasematest teadmistest-kogemustest). Programmi väljundid lepitakse kokku osalejatega, mis

võivad olla erinevatel osalejatel erinevad. Iga kohtumise lõpus on ka refleksiooniring osalejatel

saavutatud õpiväljundite enesehindamiseks ja vahepealse enesearengu planeerimiseks.

Teenusepakkuja koostab ja viib läbi programmi ja esmakordse läbiviimise järgselt esitab

teenusepakkuja kokkuvõtte/analüüsi programmi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse kohta

ning teeb vajadusel esialgsed ettepanekud arenguprogrammi parendamiseks.

1.1.3 Arenguprogrammi hindamine

Arenguprogrammi hindamiseks on kokku kutsutud AP töögrupp, kes 2026. aasta

arenguprogrammi riigihanke lähteülesande vormistamisele eelnevalt hindab 2025. aastal

läbiviidud arenguprogrammi kokkulepitud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika

töötatakse välja AP töögrupi poolt 2025. aasta esimeses pooles. Hindamismetoodikat

kasutatakse arenguprogrammi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kokkulepitud

metoodika järgi hinnatakse ka järgnevate riigihangete alusel korraldatavaid arenguprogrammi

3 (6)

versioone. Lisaks AP töögrupile hindavad arenguprogrammi kõnealuse hindamismetoodika abil

ka arenguprogrammi teenusepakkuja ja arenguprogrammi osalejad. Eelkirjeldatud kolme

osapoole hindamisest tehakse AP töögrupi kaardistuseksperdi poolt kokkuvõte. Kokkuvõte

valmib 2025. aasta IV kvartali lõpuks.

Tabel 1. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava

tegevuse

näitaja

nimetus1

Siht-

tase

(2024)

Siht-

tase

(2029)

Alategevuse

väljundid2

tegevuskava

perioodil

Alategevuste

väljundite

arv

tegevuskava

perioodil

Selgitus

Koolitustel

osalejate

arv

20 60 Koolitustel

osalejate arv

20 Maakondlike

kodanikuühiskonna

konsultantide

osaluskordade arv

arenguprogrammis.

Õppereis 1 Kodanikuühiskonna

konsultantide ja

maakondliku

kodanikuühiskonna

nõustamisteenusega

seotud isikute õppereis

Portugali.

Arenguprogr

ammi kavand

1 2025. aastal viiakse

maakondlike

kodanikuühiskonna

konsultantide

arenguprogramm läbi

esimest korda.

Lähte-

ülesanne

1 AP töögrupp esitab aasta

lõpuks arenguprogrammi

järgmiseks läbiviimiseks

ajakohastatud

lähteülesande.

Hindamismet

oodika

dokument

1 AP töögrupp esitab

arenguprogrammi

hindamiseks

hindamismetoodika

dokumendi.

2. Toetatav tegevus 2.2: Lastega ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine.

2.1. Alategevus: Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbi viimine

1 Näitaja nimetus on sätestatud TAT-is.

2 Väljundid on alategevuste konkreetsed, mõõdetavad tulemid (nt koolituste arv, koolitatud inimeste arv, analüüs,

veebileht jne)

4 (6)

Vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni kokkupanemise

teenusepakkujaks valiti 2024. aastal riigihanke tulemusena SA Mõttekoda Praxis, kes viib läbi

tegevused vastavalt töövõtulepingule. 2025. aastal alustab teenusepakkuja vabaühenduste

kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni koostamisega. Teenusepakkuja viib läbi

maakondlikud kohtumised 2025. II kvartali lõpuks, millele järgneb kogutud materjalide

analüüs. Kontseptsioon valmib 2025. aasta III kvartali lõpuks, misjärel kujundatakse tegevused

kontseptsiooni elluviimiseks aastatel 2026-2028.

Loodavale kontseptsioonile annab omapoolse tagasiside elluviija moodustatud ekspertide

töögrupp (edaspidi MK töögrupp), mis võimaldab teenusepakkujal parema kontseptsiooni

loomist. MK töögruppi on kaasatud erinevaid projekti seisukohast olulisi osapooli. MK

töögrupis on esindatud kaasamisekspert, MAK vabaühenduste konsultant, MAK koordinaator,

kaardistusekspert, koolitusekspert ja KÜSKi esindaja. MK töögrupi juures saavad kaasa rääkida

ka nn vabakuulajad, kellele on antud juurdepääs MK töögrupi dokumentidele ja võimalus soovi

korral osaleda MK töögrupi tööprotsessis. Vabakuulajate roll on anda tagasisidet MK töögrupi

tööle ja esindada noorte huve. Vabakuulajaks olemise võimalus on antud üle-eestilistele

noorteorganisatsioonidele ja Siseministeeriumi esindajale. Kui teenusepakkuja on

kontseptsiooni koostanud, vormistab MK töögrupp lähteülesande, et leida teenusepakkuja

vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni esmakordseks

läbiviimiseks. 2026. aastal korraldatakse riigihange leidmaks teenusepakkuja, kes eelmainitud

tööriista esmakordselt kasutaks, kaasates maakondlikke vabaühendusi.

Vabaühenduste kompetentsi kasvatamise juures on olulisel kohal praktiline kogemus.

Kogukonnapraktika programm on selleks üks sobiv võimalus. See programm on avatud

kõikidele koolidele ja vabaühendustele, andes noortele nii arusaama kodanikuühiskonnast kui

võimaluse mitteformaalsel teel õppida ning panustada ühiskonda. Programm annab õpilasele

koostöös vabaühendustega selge arusaama kodanikuühiskonnast, võimaluse laiendada

silmaringi, panna oma teadmisi proovile, märgata ja panustada ning muuta meie ühiskonda

õiglasemaks ja paremaks. Elluviija näeb kogukonnapraktikat kui ühte võimalikku tööriista

vabaühenduste kaasamisoskuste kompetentsi kasvatamise kontseptsioonis, kuna peab oluliseks

praktilise kogemuse võimalust. 2025. aasta I kvartalis leitakse kogukonnapraktika mudeli

arendamiseks teenusepakkuja ja kaardistatakse kogukonnapraktika mudeli hetkeolukord. II-III

kvartalis toimub kogukonnapraktika mudeli arendus üle-eestiliste kohtumistega. IV kvartalis

tehakse analüüs kogukonnapraktika mudeli kasutamisest vabaühenduste laste ja noorte

kaasamise kompetentsi kasvatamisel ja lepitakse kokku edasised eesmärgid aastaks 2026.

Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava

tegevuse

näitaja

nimetus

Siht-

tase

(2024)

Siht-

tase

(2029)

Alategevuste

väljundid

tegevuskava

perioodil

Alategevuste

väljundite

arv

tegevuskava

perioodil

Selgitus

Koolitus-

ja arendus-

tegevuste

programm

vabaühend

ustele

0 1 Kontseptsioon 1 Teenusepakkuja

esitab elluviijale

vabaühenduste

kaasamisoskuste

arendamise

kontseptsiooni,

5 (6)

Maakondlike

vabaühenduste

kohtumised ja

koolitused

15 Korraldatakse kuni 15

kohtumist

vabaühendustega 15

maakonnas.

Kogukonnaprakt

ika programmi

analüüs

1 Koostatakse analüüs

kogukonnapraktika

programmi kasutamise

võimalustest

vabaühenduste laste ja

noorte kaasamise

kompetentsi

kasvatamisel.

2.2. Alategevus: Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine

Jätkatakse noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamist.

Kaardistatakse 2025. aasta üle-eestiliselt ja maakondlikult noortele korraldatavad

kaasamisteemalised sekkumised. Kaardistuse alusel alustatakse tegevus- ja ajakava koostamist

noorte kodanikuühiskonna alase teadlikkuse edendamiseks, mis on seostatud teiste üle-

eestiliste algatuste plaanidega. Esmase kaardistusega alustatakse 2025. aasta alguses, mil

sõlmitakse esmased kokkulepped koostöö osas.

Jätkatakse noortele kohtumiste, sündmuste ja algatuste korraldamist, kuhu kaasatakse noortega

tegelevaid organisatsioone, vabakonna esindajaid, ettevõtjaid ja teisi sihtrühma esindajaid.

Kohtumiste ja sündmuste eesmärk on tõsta laste ja noorte teadlikkust kodanikuühiskonna

olemusest ja seal osalemise võimalustest. Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja

sündmuste ettevalmistamise ning korraldamise eesmärgil suheldakse sihtrühmaga. Toimub

teavitustegevus noortele kodanikuühiskonna ja kodanikuühiskonnas osalemise kohta.

Teavitustegevusteks on nii noorte kaasamisteemaliste sündmuste eel ja järelteavitused kui ka

erinevad, üldisemad teavitusmaterjalid, mis annavad infot lastele ja noortele

kodanikuühiskonnas osalemise kohta.

Tabel 3. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava

tegevuse

näitaja

nimetus

Siht-

tase

(2024)

Siht-

tase

(2029)

Alategevuste

väljundid

tegevuskava

perioodil

Alategevuste

väljundite arv

tegevuskava

perioodil

Selgitus

Sündmu-

sed

noortele

8 70 Sündmus 31 Korraldatakse ja

viiakse läbi kohtumisi,

sündmusi ja algatusi,

kaasates sihtrühma

esindajaid. 2024.

aastal toimus noortele

3 sündmust, 2025.

aastal planeeritakse

noortele korraldada 28

sündmust (kokku

sihttasemeks 31

6 (6)

sündmust).

Tegevus- ja

ajakava

1 Elluviija koostab

tegevus- ja ajakava

noorte

kodanikuühiskonna

alase teadlikkuse

edendamiseks.

3. Toetatavate tegevuste mõju strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse ning seal sisalduvatesse

horisontaalsetesse põhimõtetesse

Eri rahvusest, eri vanuses, erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomine -

Arendus- ja koolitustegevuste ning sündmuste käigus käsitletakse muu hulgas ka võrdse

kohtlemise teemasid.

Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel

järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ning välditakse eelarvamuslikke sõnumeid ja

kuvandeid vähemusrühmade kohta.

Tegevuste otsese sihtrühma hulka kuuluvad ka võrdset kohtlemist edendavad vabaühendused,

et edendada nende oskusi kaasata noori oma töösse.

Sooline võrdõiguslikkus - Tegevuste käigus arendatakse maakondlike kodanikuühiskonna

konsultantide ja Eesti vabaühenduste teadmisi ja oskusi kaasata oma tegevustesse noori ja

lapsi sõltumata nende soost. Koolitusprogrammides käsitletakse muu hulgas ka soolise

võrdõiguslikkuse teemasid, et vähendada võimalikke soostereotüüpseid arusaamu

vabaühenduste töös. Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja

koolitusmaterjalide väljatöötamisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning

välditakse soostereotüüpseid tekste ja kuvandeid. Toetatavate tegevuste raames tehtavatel

hindamistel kogutakse ja analüüsitakse andmeid võimalusel ka soo lõikes.

Ligipääsetavus - Avalikkusele suunatud kohtumiste, koolituste ja teiste sündmuste

läbiviimisel tagatakse vajaduse korral ligipääsetavus hoonele ja ruumidele ning infole ja

kommunikatsioonile nelja peamise puudeliigiga inimestele (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue).

Tegevused panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse - Koostöös maakondlike

arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna

nõustamisteenusega seotud isikutega kaardistatakse iga maakonna vabaühenduste

arenguvajadused ning selle kaardistamise analüüsi kaudu leitakse regionaalsed erinevused

Eesti maakondade vahel.

Regionaalsete erinevuste vähendamiseks viiakse läbi koolitus- ja arendustegevusi, mille

sihtrühmaks on kõigi maakondade kodanikuühiskonna konsultandid ja vabaühendused.

Koolitus- ja arendustegevuste planeerimisel arvestatakse konkreetse piirkonna

arenguvajadustega.

Tegevused panustavad KOVide haldus- ja arendusvõimekusse - tegevuste raames

arendatakse nii maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide kui ka kohalike omavalitsuste

esindajate (näiteks noorsootöötajad, kogukonna koordinaatorid, heaolu ja/või turvalisuse

koordinaatorid) teadmisi ja oskusi kaasata noori vabaühenduste tegevustesse. Selleks viiakse

läbi ettevalmistavas etapis läbi ümarlaudu maakondades ja kohalikes omavalitsustes, et

kaardistada vabaühenduste võimekus oma tegevustesse lapsi ja noori kaasata.

KINNITATUD Varade asekantsleri 23.12.2024 otsusega nr 1-

24/256 „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirjas

nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja

arengu toetamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2024. aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamine“ LISA 3

Seletuskiri toetatavate tegevuste

eelarvele perioodil 01.01.-31.12.2025

1.1 Toetatav tegevus: 2.1. Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli

arendamine

1.1.1. Arenguprogrammi välja töötamise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.1) 2025. aastal on arenguprogrammi välja töötamise (sh ajakohastamise) kulu kokku 74 728 eurot, mis jaguneb järgmiselt: Arenguprogrammi täiendamiseks mõeldud sisendi kogumiseks, analüüsiks ja uue hanke lähteülesande koostamiseks on planeeritud 10 028 eurot. Arenguprogrammi täiendamisega seotud kuludeks on 2024. aastal moodustatud töögrupi (edaspidi AP töögrupp) kaasamisega seotud kulud (näiteks transpordi-, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi jms kulud) ning AP töögrupi liikmete tööjõukulud. AP töögrupis osalemine võtab ajaressurssi, selle kompenseerimiseks on AP töögrupi liikmetele planeeritud käsunduslepingu alusel tasu 200€ bruto, mis teeb tunnitasuks 13.3 € (bruto). Ajaliselt on planeeritud AP töögrupi liikme töömahuks 15 tundi kuus, käsunduslepingud sõlmitakse 2025. aasta veebruarist novembrini (k.a.). AP töögrupi suuruseks on kuus inimest (viis liiget ja üks kaardistusekspert), neist kolme liikmega sõlmitakse käsunduslepingud. Kaks AP töögrupi liiget on käesoleva projekti projektijuht ja -spetsialist, kellele on kõnealuse töögrupi töös osalemine töölepingulise lt projektis kokku lepitud. AP töögruppi juhib kaardistusekspert, kes vormistab arenguprogrammi varasema verisooni, erinevate osapoolte sisendi ja AP töögrupi töö toel aasta lõpuks arenguprogrammi täiendatud versiooni, mida kasutatakse järgmise arenguprogrammi teenusepakkuja leidmiseks. Arenguprogrammi täiendatud versiooni esitamise eest ja AP töögrupi töös osalemise kohta sõlmitakse töövõtuleping ja kaardistusekspert esitab kirjeldatud tegevuse eest arve suuruses 3000 eurot. Maakondlike kodanikuühiskonna konsultantidele ja maakondlike vabaühendus te nõustamisteenusega seotud isikutele ja KÜSKi teenistujatele, kes projekti tegevusi ellu viivad. Õppereisi Portugali korraldamiseks ja ellu viimiseks on planeeritud 59 000 eurot. Õppereisi kuludeks on transpordi, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulud, koolituskulud jms. Õppereisil osaleb umbes 30 inimest ja organiseemiseks järgitakse riigihanke seadust. Õppereisiga seonduvateks kuludeks on planeeritud veel 2700 eurot. Õppereisiga seonduvateks kuludeks on projektimeeskonda mitte kuuluvate, kuid vabaühenduste nõustamisega seotud KÜSKi teenistujate päevarahad ning MAK konsultantide Eesti sisene transpordiku lu lennujaama ja tagasi. 1.1.2 Arenguprogrammi läbi viimise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.2). Arenguprogrammi läbiviimiseks ja osalemiseks on planeeritud 50 200 eurot, mille jagunemine on toodud järgnevalt. Arenguprogrammi läbiviimise kuluks on planeeritud 42 700 eurot. Arenguprogrammi läbiviija

on Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, kellega sõlmitakse töövõtulep ing. Teenusepakkuja valiti 2024. aastal läbiviidud riigihanke “Maakondlike arenduskeskuste

2 (4)

kodanikuühiskonna konsultantide arenguprogrammi läbiviimine Kodanikuühiskonna

Sihtkapitali SA-le" tulemusena. Hanke viitenumber on 281858. Teenusepakkuja esitab arved kahes osas. Esimene osa (50%) makstakse välja peale täpse kava esitlemist ja esimese

koolituspäeva läbiviimist teine osa (50%) makstakse välja peale lepingu elluviimist. Summadele ei lisandu käibemaksu. Arenguprogrammi sisu valmis 2024. aasta II kvartaliks AP töögrupi töö tulemusena.

Kujundatud arenguprogrammi elluviija lähtub oma teenuse läbiviimisel kooskõlastatud programmist, mis kätkeb endas 3 kahepäevast koolitusmoodulit kontaktõppe vormis, mille

tegevused on kokku lepitud. Arenguprogramm läbitakse 2025. aasta II kvartali lõpuks, mille le järgneb jätkukohtumine kõikide osapooltega III kvartalis. Arenguprogrammi koolituspäevade käigus toimuvateks tegevusteks on näiteks koolitused, seminarid, võrgustikutööd edendavad

kohtumised vms. Arenguprogrammi koolituspäevadel osalemiseks on planeeritud osalejate transpordikuluks

7500 eurot. Osaleb 20 inimest ja planeeritud on viie sõidukorra kulu (kõik koolituskorrad on füüsilised). Antud kalkulatsioon on tehtud 2024. aasta kogemuse pealt, kui oli vaja sarnaselt kompenseerida üle-eestilise MAK võrgustiku transport alategevustes.

1.1.3 Arenguprogrammi hindamise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.3). Arenguprogrammi hindamiseks on eelarvesse planeeritud 1 500 eurot, mida makstakse AP töögrupi kaardistuseksperdile töövõtulepingus kokkulepitud tingimustel arve alusel. Töövõtulepingus kajastub, et hindamismetoodika vormistab AP töögrupi kaardistusekspert, kelle töö tulemusena vormistatakse arenguprogrammi hindamismetoodika dokument ja viiakse läbi hindamine. Arenguprogrammi hindamismetoodika välja töötamiseks ja hindamiseks kasutatakse AP töögruppi, kes 2026. aasta lähteülesande vormistamisele eelnevalt hindab 2025. aastal läbiviidud arenguprogrammi kokkulepitud hindamismetoodika alusel. Hindamismetood ikat kasutatakse arenguprogrammi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Hindamismetoodika välja töötamine ja hindamine on osa arenguprogrammi täiendatud versiooni välja töötamisest. Kokkulepitud metoodika järgi hinnatakse ka järgnevaid arenguprogrammi versioone (aastal 2026 lõpus ja 2028 alguses). Lisaks AP töögrupile hindavad arenguprogrammi kõnealuse hindamismetoodika abil arenguprogrammi teenusepakkuja ja arenguprogrammi läbijad. Eelkirjeldatud kolme osapoole hindamisest tehakse AP töögrupi kaardistuseksperdi poolt kokkuvõte. Kokkuvõte valmib 2025. aasta IV kvartali lõpuks. 1.2 Toetatav tegevus: 2.2 Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja

osalemisoskuste tõstmine

1.2.1 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbi viimine 1.2.1.1 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette valmistamine ja välja töötamise kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.1). Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette valmistamise ja välja töötamise kulu on planeeritud 33 704 eurot, mis jagunemine on toodud järgnevalt. 2024. aastal moodustati töögrupp (edaspidi MK töögrupp), vabaühenduste kaasamisoskus te arendamise eesmärgil. Töögrupp koostas hanke lähteülesande, mille eesmärgiks oli leida teenusepakkuja, kes koostaks kogutud andmete põhjal kontseptsiooni vabaühendus te kaasamisoskuste tõstmiseks. Vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni koostab 2025. aasta II kvartali lõpuks teenusepakkuja SA Mõttekoda Praxis. Koostatud kontseptsiooni alusel töötab MK töögrupp välja süsteemi/tööriistakasti vms kavandi, mille kaudu vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskusi arendada. Eelarves on planeeritud MK töögrupi süsteemi/tööriistakasti kavandi välja töötamise kuluks 12 704 eurot. Selles sisalduvad näiteks MK töögrupi liikmete ja nn vabakuulajate kaasamisega seotud kulud, sh transpordi-, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulud . MK töögrupi liikmetega on planeeritud sõlmida käsunduslepingud. Ajaliselt on planeeritud MK töögrupi liikme töömahuks 15 tundi kuus vahemikus 2025. aasta märtsist detsembrini (k.a.). MK töögrupi suuruseks on

3 (4)

seitse inimest (kuus liiget ja kaardistusekspert), nelja liikmega sõlmitakse käsunduslepingud. Kaks MK töögrupi liiget on käesoleva projekti projektijuht ja -spetsialist, kellele on kõnealuse töögrupi töös osalemine töölepinguliselt projektis kokku lepitud. MK töögruppi juhib kaardistusekspert, kes vormistab MK töögrupi töö tulemusena vabaühenduste kaasamisoskuste tõstmiseks süsteemi/tööriistakasti esialgse kavandi ja hanke lähteülesande, leidmaks teenusepakkuja, kes kavandit testiks aastal 2026. Kavandi esitamise eest ja MK töögrupi töös osalemise kohta sõlmitakse MK kaardistuseksperdiga töövõtulep ing ja kaardistusekspert esitab kirjeldatud tegevuse eest arve suuruses 3000 eurot. Kogukonnapraktika on projektis elluviija poolt välja pakutud vabaühenduste kaasamisoskus te arendamiseks rakendatav tööriist, mille projektis kasutamise asjakohasus selgitatakse välja läbi üle-eestiliste testimiste. Antud tegevuseks on eelarves planeeritud 18 000 eurot. II-III kvartalis toimub kogukonnapraktika üle-eestiline testimine. IV kvartalis tehakse analüüs kogukonnapraktika mudeli kasutamisest vabaühenduste laste ja noorte kaasamise kompetentsi kasvatamisel ja lepitakse kokku edasised eesmärgid aastaks 2026. Kogukonnapraktika läbiviimiseks leitakse teenusepakkuja hinnapäringu alusel vähemalt kolmele pakkujale. 1.2.1.2 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste läbi viimise kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.2). Koolitus- ja arendustegevuste läbiviimise kulusid on planeeritud 43 310 eurot, mis on teenusepakkuja SA Mõttekoda Praksis töövõtulepingu kulu, viimaks läbi maakondlike koolitus- ja arendustegevusi. Teenusepakkuja valiti 2024. aastal läbiviidud riigihanke “Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsiooni koostamine Kodanikuühiskonna Sihtkapita lile " tulemusena. Hanke viitenumber on 282345. Teenusepakkuja esitab arved kolmes osas: I etapi teostamise järgselt 30% lepingu hinnast; II etapi kontseptsiooni vastuvõtmise järgselt 60% lepingu hinnast; III etapi kontseptsiooni ja tegevuskava esitlemise järgselt 10% lepingu hinnast. Kohtumisi ja/või koolitusi plaanitakse viia läbi igas maakonnas vabaühenduste arenguvajadus te kohta info kogumiseks. Kohtumiste ja analüüsi tulemusena koostab teenusepakkuja SA Mõttekoda Praxis II kvartali lõpuks kontseptsiooni, kuidas tõsta maakondlike vabaühendus te kompetentsi laste ja noorte kaasamises. Kontseptsiooni abil loob elluviija moodustatud ekspertide MK töögrupp aasta lõpuks süsteemi/tööriistakasti vms kavandi, mille kaudu vabaühenduste kaasamisoskusi tõsta. 2026. aastal leitakse teenusepakkuja, kes esmakordselt eelpool kirjeldatud kavandit katsetaks sihtrühmas. 1.2.1.3 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste hindamise kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.3). 2025. aastaks koolitus- ja arendustegevuste hindamise kulusid ei ole planeeritud. 1.2.2 Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine 1.2.2.1 Noortele suunatud kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste ette valmistamine (eelarve tabeli rida 3.1.1). Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste ettevalmistamiseks (näiteks sündmuse infovoldikute koostamine, tõlketeenus, kujundamine, toimetamine vms) on planeeritud 5800 eurot. 1.2.2.2 Noortele suunatud kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste läbi viimine ja korraldamine (eelarve tabeli rida 3.1.2). 2025. aastaks on planeeritud 20 noortele suunatud kohtumist või sündmust kogumaksumusega 80 000 eurot. Tegevuse sisu selgub 2025. aasta I pooles. Kohtumiste ja sündmuste läbi viimise kuludeks on näiteks moderaatorite, esinejate ja noori toetavate mentorite vms kulu; transpordi-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulu; sündmuste korralduseks tarvilike vahendite ja lahenduste (näiteks heli-, valgustus- ja esitlustehnika, sh

4 (4)

tehniku teenus vms) kulud ning teavituskulu (näiteks plakatite, flaierite vms kujundamise ja trükkimise kulu, reklaamikulu meediakanalites). 1.2.2.3 Noortele suunatud kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste hindamine (eelarve tabeli rida 3.1.3). 2025. aastaks kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste hindamise kulusid ei ole planeeritud. 1.3 Tegevuste otsese personalikulu horisontaalne kulukoht (eelarve tabeli rida 4.1)

Personali palgakuludeks 2025. aastal on planeeritud 62 458 eurot. Personali palgakulud sisaldavad projektijuhi ja projektispetsialisti tööjõukulu. Projektijuhi ja projektispetsialis t i lähetus- ja transpordikuludeks on planeeritud 5600 eurot. Muud elluviimisega seotud otsesed kulud on 2000 eurot, mis on mõeldud ettenägematuteks kuludeks, mis on projektiga seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud. 1.4 Tegevuste kaudsed kulud on 25 151 eurot (7% otsestest kuludest) (eelarve rida 5.1). Tegevuste elluviimiseks 2025. aastal kulub 384 451 eurot, millest 25 151 eurot on kaudsed kulud (7% otsestest kuludest).

OTSUS

23.12.2024 nr 1-24/256

Siseministri 6. septembri 2023. a

käskkirjas nr 1-3/106 "Toetuse andmise

tingimused kodanikuühiskonna mõju

suurendamiseks ja arengu toetamiseks"

nimetatud toetatavate tegevuste 2025.

aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine

Siseministri 11. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/6 „Siseministeeriumi tööprotseduuride

kirjeldus Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamiseks perioodil 2021–2027“

punkti 4.7.8.1 alusel ning lähtudes siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106

„Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“

(edaspidi TAT käskkiri) punktist 8.2.1 ja elluviija 17. detsembri 2024. a kirjast nr 14-13.6/4-1

„Projekti "Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" 2025. aasta

tegevuskava“

Kinnitan TAT käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste perioodi

1. jaanuar kuni 31. detsember 2025. a tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja.

Tegevused on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021–2027 rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumide ja -metoodikaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

varade asekantsler

Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.–31.12.2025

Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa

Lisa 3. Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele perioodil 01.01.–31.12.2025