Justiitsministeerium Teie 14.11.2024 nr 10-4/8068-1
[email protected] Meie 23.12.2024 nr 4/208
Arvamuse esitamine Euroopa Liidu
parandamisõiguse direktiivi ülevõtmise kohta
Lugupeetud Karin Maisvee!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu parandamisõiguse direktiivi ülevõtmise kohta. Oleme teie küsimustega eelnõu ülevõtmise kohta tutvunud ning järgnevalt esitame oma märkused ja ettepanekud.
1. Kas Teie hinnangul peaks Eesti asuma sisustama riiklikku sektsiooni Euroopa Liidu parandamisplatvormi ühtses veebiliideses või näete eeliseid Eesti oma lahenduse (see võib olla ka mõni olemasolev veebileht, mida oleks võimalik välja arendada direktiivi nõuetega vastavusse viimiseks) väljatöötamises ning tulevase Euroopa platvormiga liidestamises?
Kaubanduskoja hinnangul ei ole mõistlik Eestil luua enda parandamisteenuste platvormi, sest sellise keskkonna arendamine ja ülevalhoidmine on liiga kulukas. Lisaks dubleeriks see EL-i loodavat parandamisplatvormi. Mistõttu ei ole meie hinnangul mõtet teha täiendavaid investeeringuid oma keskkonna loomisesse.
2. Kas Eesti peaks registreerima –ükskõik kas ühtse platvormi riiklikus osas või omaenda platvormil –lisaks otseselt parandamisteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele ka taastatud kaupade müüjaid, defektsete toodete kokkuostjaid ning parandamisega seotud kogukondlikke algatusi nagu remondikohvikud?
Meie hinnangul ei ole vaja lisaks parandamisteenuse pakkujatele registreerida parandamisplatvormile teisi teenuse osutajaid nagu taastatud kaupade müüjad ja remondikohvikud, sest ei ole vaja kulutada selleks täiendavaid ressursse ja teha lisakulutusi, et hoida ajakohasena suurem hulk andmeid.
3. Kas te oskate juba öelda, millise lävendi peaks Eesti seadma platvormil registreerumiseks –st kas on vajalik sätestada teenuseosutajatele (parandajatele jms) kvalifitseerivaid tingimusi ning kas registreerumiseks on vaja eelnev riikliku kontaktpunkti heakskiit?
Kaubanduskoda ei toeta ideed seada riigi poolt parandamisplatvormile registreerimiseks lävendit, kvalifitseerimistingimusi ega riikliku kontaktpunki heakskiitu. Selliste lisatingimuste loomisel tuleb arvestada, et nende tingimuste täitmise kontrollimine vajab lisainvesteeringuid, mis ajal, mil on vaja kulusid kärpida, ei ole mõistlik. Seega näeme, et registreerimiseks piisab, kui ettevõtte tegeleb parandamisteenuse osutamisega ja soovib end platvormil registreerida.
4. Seadusest tulenevate nõuete esitamise tähtaja pikendamine 12 kuu võrra tarbijale müügi korral juhul, kui tarbijad valivad asendamise asemel parandamise (parandusõiguse direktiivi art 16). Kas Eestis oleks vaja kaaluda pikema nõuete esitamise tähtaja kehtestamist?
Meie hinnangul ei ole vaja kehtestada pikemat nõuete esitamise tähtaega, sest Eestis juba kehtib tähtaja pikenemine toote parandamise puhul ja ei ole mõtet täiendavalt tähtaegu pikendada. Lisaks märgime, et mida pikem on nõuete esitamise tähtaeg, seda suurem on kaupleja halduskoormus, sest tuleb säilitada ostuga seotud info.
5. Direktiivi meetmete täitmise tagamine. Kehtivast Eesti õigusest võib tuua näidetena tarbijakaitseseaduse § 64 ja 65 ning võlaõigusseaduse § 236, mis annavad teatud pädevused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Kas Teie hinnangul oleks sarnane lähenemine mõeldav ja piisav?
Leiame, et piisab tarbijakaitseseaduse §-des 64 ja 65 ning võlaõigusseaduse §-s 236 toodud lahenduse analoogist.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohti ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ene Rammo
Finantsjuht peadirektori ülesannetes
Ann Raun
[email protected] 6040071