Eelnõu kooskõlastamiseks

Moodustamisettepanek

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutuse

Maaelu Infotehnoloogia Keskus moodustamiseks

Ühendades IT abil Eestimaad

2

Sisukord

Sisukokkuvõte ............................................................................................................................ 3

I. MITKi moodustamise põhjendused........................................................................................ 4

IT konsolideerimise senine praktika .......................................................................................... 4

Ümberkorraldatavate asutuste IT hetkeseis ja probleemkohad ................................................. 6

Konsolideerimisest ja asutuse moodustamisest saadavad eelised ja kasu ................................. 8

II Andmed personali kohta....................................................................................................... 17

IT-asutus organisatsioonina ..................................................................................................... 11

MITK toimemudel ................................................................................................................... 12

Ühendamise etapid ................................................................................................................... 16

Asutuse struktuur ja koosseis ................................................................................................... 17

III. MITKi moodustamise majanduslikud kaalutlused ............................................................ 18

IV. MITKi moodustamisest tingitud muudatused õigusaktides .............................................. 20

3

Sisukokkuvõte

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (edaspidi ka REM või ministeerium) ja tema

valitsemisala asutustele pakub infotehnoloogia (edaspidi ka IT) teenuseid kaks IT-teenuste

pakkujat. Maaelu Teadmuskeskusele, Põllumajandus- ja Toiduametile ning Riigi

Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusele pakub IT-teenuseid REMi infotehnoloogia

osakond (edaspidi IT osakond), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) pakub IT-teenuseid tema IT osakond. Lisaks viiakse läbi ministeeriumi ja allasutuste

sisuosakondade poolt erinevaid infotehnoloogiaga seotud hankeid. Hetkeolukord ei ole

jätkusuutlik ning järgides riigihalduse arengusuundi vajavad ministeeriumi IT valdkonna

tugiteenused strateegilist korrastamist. Teiste ministeeriumide eeskujul neid ühte asutusse, kui

valdkondlikku IT kompetentsikeskusesse, konsolideerides ja neis ühtseid juhtimispõhimõtteid

rakendades on võimalik saavutada riigivalitsemist paremini toetavaid IT arendusi

kulutõhusamalt, kvaliteetsemalt ning jätkusuutlikumalt. Arvestades suunda riigi tugiteenuste

jätkuvale tsentraliseerimisele on tegemist ka IT valdkonna tugiteenuste võimaliku

tsentraliseerimise ettevalmistamiseks vajaliku tegevusega, et IT valdkonna tugiteenuste

pakkumine oleks riigi erinevates tegevusvaldkondades korraldatud sarnaselt ning selle

juhtimine ja kuluarvestus oleks paremini võrreldavad.

Käesoleva dokumendi eesmärk on teha regionaal- ja põllumajandusministrile Vabariigi

Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste

moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“

kinnitatud korra punkti 10 alapunkti 1 alusel ja arvestades regionaalministri 4. juuli 2024. a

käskkirjaga nr 207 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse

moodustamise juhtrühm“ moodustatud juhtrühma töö tulemusena valminud põhjendusi

ettepanek korraldada ministeeriumi IT osakond ja PRIA IT osakond ümber nii, et need

eraldatakse ministeeriumist ja PRIAst ning nende baasil moodustatakse ministeeriumi hallatav

riigiasutus nimega Maaelu Infotehnoloogia Keskus (edaspidi MITK), kes hakkab edaspidi

pakkuma IT-teenuseid nii ministeeriumile kui ka kõigile ministeeriumi valitsemisala

asutustele.

4

I. MITKi moodustamise põhjendused

IT konsolideerimise senine praktika

Eestis algas IT valdkonna konsolideerimine vahetult pärast Euroopa Liiduga (edaspidi EL)

liitumist. Ajal, kui oli võimalik saada suuremat rahastust infotehnoloogia arendamisele EL

ühtekuuluvusfondidest, suurenes avaliku sektori teenustes infotehnoloogiliste vahendite abil

pakutavate teenuste osakaal ning IT teenuste loomisega seotud ametikohtade arv. Läbi aastate

on IT roll asutuste põhieesmärkide saavutamisel kasvanud hüppeliselt. IT administreerimise

kvaliteet mõjutab oluliselt põhieesmärkide saavutamist ja kogu avaliku sektori arengut,

mistõttu IT administreerimisel tuleb suuremat tähelepanu pöörata asutuste tegelikele

ärivajadustele, tagada asutuste ja nende klientide kiire, paindlik ja efektiivne teenindamine.

Tehnoloogilise mitmekesisusega terviksüsteemi keerukus ajas kasvab ning selle korrastamine

muutub ajas kumulatiivselt kallimaks. Nõudlus serveri baastaristu mahtude järele kasvab

Siseministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangul ca 20% aastas ning keskvalitsuse

asutustes on igal aastal infotehnoloogia kogukulu suurenenud 10–20% võrra aastas.1 Tagamaks

infotehnoloogiale seatud eesmärkide täitmist suurenevas tehnoloogilises võrgustikus, on

mitmed riigid, sh Eesti, pidanud vajalikuks läbi viia järgmisi reforme:

- IT protsesside tsentraliseerimist, mis hõlmab infosüsteemide haldust ja

arendustegevust, andmete töötlemist jms;

- IT-teenuste standardiseerimist, konkreetsema spetsialiseerumise võimaldamise ja

ühtlustatud funktsioonide kaudu, eesmärgiga saavutada mastaabiefekt ja efektiivsuse

tõus;

- funktsioonisiiret,kus IT kui tugiteenus viiakse ministeeriumi või selle allasutuse

põhitegevuse juurest ära ning selle eest vastutab eraldiseisev ministeeriumi poolt

hallatav riigiasutus.

Eestis on viidud läbi IT-teenuste konsolideerimised peaaegu kõikide teiste ministeeriumite

haldusalades ning peamiselt funktsioonisiirde põhimõttel:

 2006. aastal moodustas Justiitsministeerium Registrikeskuse ja Justiitsministeeriumi

infosüsteemide talituse baasil valitsusasutuse poolt hallatava riigiasutuse ehk

Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK).

 2008. aastal moodustati Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT),

mis koondas kogu Siseministeeriumi valitsemisala IT organisatsiooni ühe hallatava

riigiasutuse juhtimise alla.

 2011. aastal moodustati Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT).

 2013. aastal moodustati konsolideeritud IT-keskus Keskkonnaministeeriumi

valitsemisalasse (KEMIT).

1 PwC (PricewaterhouseCoopers Advisors). 2019. Riigi IKT baasteenuste konsolideerimise analüüsi eksperthinnang ja

nõustamine. Koostatud vastavalt Rahandusministeeriumi ja PwC vahel sõlmitud lepingule, 21. oktoober 2019.

5

 2017. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus (TEHIK).

 Välisministeeriumi IT valdkond on konsolideeritud Välisministeeriumi IT osakonda.

 Kaitseministeeriumi valitsemisalas tagab IT-teenused Küberväejuhatus.

 Haridus- ja Teadusministeerium on oma IT koondanud ministeeriumi tehnoloogia

juhtimise osakonda.

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kultuurtuuriministeerium kasutavad

IT-teenuste haldamisel segamudelit, kus teenuseid võetakse erinevatest IT majadest -

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusest (edaspidi RIT) töökoha ja

majutusteenust, KEMITist ja RMITist tarkvaratoodete arendusteenust.

Selliste IT-keskuste loomine on võimaldanud ministeeriumide haldusalas koondada IT-

arenduse ja haldamisega seotud tegevused, ühtlustada ja standardiseerida pakutavaid IT-

teenuseid ning vähendada asutuste koormust. IT-organisatsioonide ühendamine Eesti avalikus

sektoris on viimase aastakümne jooksul pakkunud huvi erinevatele riikidele ja

rahvusvahelistele organisatsioonidele. Nii mõnedki riigid on konsolideerinud kogu avaliku

sektori IT riigiüleselt. Näiteks Saksamaa on loonud programmi Digitale Verwaltung 2020,

mille eesmärk on muuta avalikud teenused digitaalseteks ja optimeerida valitsuse info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) infrastruktuur. Põhja-Iirimaal, Ühendriikides,

Taanis ja mujal riikides on keskne digiteenuste osakond, mis pakub tugiteenuseid kõikidele

valitsusasutustele.

Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud vajadust IT valdkonna korrastamise ja ühtlustamise

järele2. See viitab asjaolule, et Euroopa Liit on väga selgelt defineerinud vajaduse IT valdkonna

konsolideerimiseks mõistlikus ulatuses.

Üldlevinud põhimõte on, et IKT valdkonna tähtsuse ja keerukuse kasv eeldab jõudude

koondamist, kus koos tegutsedes on võimalik väljakutsetega paremini ning efektiivsemalt

hakkama saada. Enamuse ühinemisnäidete puhul on varem ühe ministeeriumi valitsemisalas

asuvates erinevates asutustes tegutsenud IT üksuste ühendamine olnud reeglina tingitud soovist

saavutada suuremat tõhusust. Tõhusus seisneb eelkõige optimaalsete kuludega võimalikult hea

kvaliteediga teenuste pakkumises. Määravaks saab IT valdkonna korrastatuse aste enne

konsolideerimist.

2 Brüssel 16.12.2010 KOM(2010), Euroopa avalike teenuste koosvõime alused; Brüssel 15.12.2010 KOM(2010), Euroopa e-valitsuse

tegevuskava 2011–2015 IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks jne.

6

Ümberkorraldatavate asutuste IT hetkeseis ja probleemkohad

PRIA loodi valitsusasutusena 2000. aastal. PRIA ülesanneteks on riiklike toetuste, Euroopa

Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste

ning turukorralduslike toetuste andmise korraldamine ja ka seadusega ettenähtud

põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete

töötlemine ja analüüsimine3. Kuigi ameti nimest võiks eeldada, et tegemist on kõigi

põllumajanduse andmekogude pidajaga, siis tegelikkuses see nii ei ole. Näiteks Põllumajandus-

ja Toiduameti põhimääruse4 § 6 punktis 5 on ameti ühe ülesandena nimetatud tegutsemine

mitmete registrite vastutava ja volitatud töötlejana. REMi põhimääruse5 kohaselt on tema

infotehnoloogia osakonna põhiülesanne korraldada ministeeriumis ja tema valitsemisalas

olevas valitsusasutuses ning ministeeriumi hallatavas riigiasutuses, kelle infosüsteem on

liidetud ministeeriumi infosüsteemiga, infosüsteemide arendamist ja haldamist, majutamist ja

hooldust ning arvutiabi osutamist ja pakutavate teenuste nõuete väljatöötamist ning

rakendamist.

REMi valitsemisala infotehnoloogiavaldkonda on püütud viimase kümne aasta jooksul

keskselt koordineerida, kuid tegevus ei ole olnud süsteemne. Selle tulemusena on jagunenud

IT-teenuste pakkumine REMi valitsemisalale mitme osapoole vahel:

 2015. aastal konsolideeriti Põllumajandus- ja Toiduameti IT REMi juhtimise alla.

 2023. aastal liikus REMi alla ühistranspordi infosüsteemide valdkond.

 PRIA arendab ja haldab infosüsteeme ning pakub taristu ja kasutajatoe teenust

organisatsioonisiseselt.

 Enamik asutuste kodu- ja teemalehtedest arendatakse läbi mitmete hankelepingute ja

tellitakse haldusala asutuste erinevate osakondade poolt.

REMi ja PRIA IT osakondades töötas 2024. aasta juulis kokku ca 80 inimest. Teadaolevalt

teistel ministeeriumi valitsemisala asutustel oma koosseisus IT teenuste pakkumisega seotud

ametikohti ei ole.

Ehkki ministeeriumi valitsemisala asutuste6 põhiülesanded on erinevad, on suurimateks

ühisteks valdkondadeks maakasutus, taime- ja loomakasvatus, maaelu, kalandus. Asutustele

kehtivad samad REMi valitsemisala strateegilised alusdokumendid ning paljuski kattuvad

infotehnoloogilised vajadused, mille abil avalikke teenuseid pakkuda. Asutuste ülesannete

täitmise efektiivsus sõltub olulisel määral selle asutuse infotehnoloogia toe ja arenduse

kvaliteedist ning IT-teenuste pakkumise võimekusest. Sama strateegia elluviimiseks erinevate

3 Põllumajandusministri 21.07.2000 määrus nr 52 „Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus“ § 1

4 Maaeluministri 18.08.2020 määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“

5 Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määrus nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“

6 METK, LABRIS, PTA, PRIA, REM.

Valitsemisalas IT valdkonna töökorraldus vajab korrastamist. Formaalsed ülesanded ei ole teatud ulatuses kooskõlas tegelikkusega, vastutused ja volitused on ebaselged ning IT

ressurss kvaliteetse teenuse tagamiseks ebapiisav.

7

IT osakondade teenuse kasutamine tähendab täna tööde dubleerimist, ristkasutuse võimekuse

vähesust ning teenuste lõppkasutajatele ja klientidele tervikuna ebaselgemat korraldust, mis

kokkuvõttes tähendab ebakvaliteetsemat teenushaldust.

IT arendus ja haldus on üks tervik ning olukorras, kus äritegevuse protsessid sellises mahus

valitsemisala asutuste vahel kattuvad, ei ole pikaajaliselt võimalik terviku toimimine erineva

protsessiloogikaga. Täna on ministeeriumi valitsemisalas IT teenuste kvaliteet kõikuv nii

asutuste kui ka teenuste lõikes. Selle tulemusena ei ole pakutavate IT teenustega rahul ei

kliendid ega asutuste juhid. Konsolideerimine võimaldab ühtset infotehnoloogilist vaadet

ministeeriumi strateegiliste eesmärkide elluviimisele ning võimalust pakkuda kodanikele

ühtsemat ja personaalsemat teenust.

REMi valitsemisalas ei ole olnud võimalik nii REMis kui ka PRIAs piisaval määral tagada

tehnilist varustuskindlust. Viimastel aastatel esinenud IT süsteemide töö katkestused on

näidanud, et asutustel on võimalik vaid lühiajaliselt oma ülesannete täitmist jätkata

tehnoloogiat asendavate tegevuste (nn pabermenetlused) abil. Kogu informatsioon, mida

asutused töötlevad, paikneb elektroonilistes andmebaasides ja ei ole dubleeritud paberkandjal.

Infotehnoloogidelt eeldatakse nende süsteemide kõrget käideldavust (high availability) ja

terviklust, rääkimata konfidentsiaalsuse tagamisest.

Hetkel ollakse olukorras, kus olemasolevate ressurssidega on võimalik kriitilisi teenuseid

üleval hoida ja arendada, kuid puudub raha, tööjõud ja osaliselt ka kompetents viia ellu IKT

valdkonna arengut, parendada tarkvaraarenduse toimeprotsesside kvaliteeti, võtta kasutusele

innovaatilisi lahendusi ning seeläbi aidata edukamalt kaasa riigi ja ministeeriumi valitsemisala

asutuste efektiivsemale toimimisele. Digiriigi arengukava 20307 eesmärk: „Iga uus arendus

peaks olema ehitatud pilvekõlblikuna ja iga vanem digiteenus on viidud üle pilvetaristule, kui

see pole infoturbe vaates vastunäidustatud“ on REMi valitsemisala jaoks paljuski

kättesaamatu. Jätkates sellistes tingimustes suureneb REMi valitsemisala IKT mahajäämus

võrreldes teiste ministeeriumite valitsemisalade IKT tasemega veelgi.

Ressursipuuduse tõttu on ka IT tööprotsessid optimeeritud tehniliste lahenduste abil

miinimumtasemele, mis tähendab, et suuremate probleemide tekkimise korral jääb töö seisma

– asendavad tegevused ja ajutised lahendused puuduvad enamikes tööliinides. Käideldavuse

osas on IT osakonnad suutelised tagama teenuste toimimise üksnes tööpäeviti kella 9:00 –

17:00. Tööaja välisel ajal lahendatakse kriitilisi sündmusi ületundidest ning töötajate

missioonitundest. 2024. aastal ei ole selline IT teenuse kättesaadavuse tase kvaliteetse IT

teenuse näitajaks. Tänaseks on kujunenud olukord, kus mõne kriitilise IT riski realiseerumisel

on valitsemisala asutuste töö suures osas halvatud mitmeteks nädalateks kui mitte kuudeks.

Alarahastusest tulenevad suure mõjuga riskid on järk-järgult süvenenud ja tõenäosus nende

realiseerumiseks on suur.

Kohalik põllumajandus- ja toidutootmine on igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana Eesti

jaoks strateegiliselt tähtis majandusharu8. Toidu ja vee kättesaadavus on riigi toimepidevuse

7 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021. Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava.

8 Värnik, R, Põder, A jt. 2022. Programmi RITA tegevuse projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade,

isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“. Lõpparuanne. Eesti Maaülikool.

8

alustalaks ka riigikaitse arengukava kohaselt.9 Eesti põllumajandus- ja toidutootmist tuleb

senisest märksa tõhusamalt nii tavapäraste riskide kui erakordsete kriiside eest kaitsta10. REMi

valitsemisalas on mitmed andmekogud, mille andmestik on otseseks aluseks riigi

toidujulgeoleku tagamisele.

Senised tegevused

2023. aastal telliti PRIA poolt IKT toimemudeli analüüs CheckIT OÜ-lt11. Analüüsis tehti

ettepanek suurendada ärilist vaadet tehnoloogia arendamises, kutsuda kokku ja käivitada

valitsemisala IKT nõukogu töö, luua valitsemisala strateegilisi eesmärke toetav IKT strateegia

ja rakendusplaan, organisatsiooni plaan ja riskiplaan ning käivitada koostöö riigi IKT

arendusinitsiatiividega. 2024. aastal taaskäivitati valitsemisala ülene IT nõukogu. PRIA ja

REM on võtnud tegevuskavva erinevate IT-ga seotud rollide täpsema sisustamise ja

koolitamise12, et suurendada ühtsust Eesti IT sektoriga.

17. juuli 2024. a toimus REMis töörühma koosolek13, kus arutleti läbi valitsemisala jaoks kõige

optimaalsem lahendus. Analüüsi tulemusena pakuti välja, et jätkusuutlikuks lahenduseks

valitsemisala IT valdkonna korraldamisel oleks kõigi valitsemisala asutuste IT ülesannetega

tegelevate struktuuriüksuste koondamine iseseisvaks hallatavaks riigiasutuseks. Otsustati

alustada konsolideerimise tegevustega määratud projektijuhi eestvedamisel eesmärgiga

formuleerida ettepanekud IT teenuste konsolideerimiseks ning vastava struktuuri loomiseks, et

uus asutus saaks alustada tööd 2025. aasta 1. jaanuaril. Tõdeti, et isegi kui asutuse loomine

nõuab kulutusi, on need kulutused võimalik katta ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste

ressursside ümberjagamise kaudu.

Konsolideerimisest ja asutuse moodustamisest saadavad eelised ja kasu

Eespool toodust lähtuvalt on selge, et REMi valitsemisala IT valdkonnas on vajalik läbi viia

muutuseid. Selgelt on olemas teadmine ja eesmärk, et mida paremini kasutatakse riigi

infosüsteemide võimalusi ja selles olevat teavet, seda paremad on valitsemisala asutuste

pakutavad avalikud teenused. Valitsemisala asutuste IT ühtse juhtimise abil saab langetada

efektiivsemaid otsuseid, milliste avalike teenuste arendamine ja millistes kanalites annaks

ühiskonnale tervikuna suurimat kasu.14

9 Riigikantselei. 2021. Riigikaitse arengukava 2022-2031. 10 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. 12.11.2022. Toidujulgeolek. https://epkk.ee/toidujulgeolek/

11 CheckIT OÜ. 28.08.2023. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti IKT toimemudel. Lõpparuanne. 12 IT rollid on tööülesanded, mis võivad aga ei pruugi kattuda ametikohajuhendi järgse ametinimetusega. Näiteks tooteomanik/-

juht, ärianalüütik, äriarhitekt) 13 Roosbaum. K. 04.07.2024. REM-PRIA IT konsolideerimise esmane juhtrühm, koosoleku memo.

14 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 12.07.2023. Digiteenuste arendamine. https://www.mkm.ee/digiriik-ja-

uhenduvus/digiteenused/digiteenuste-arendamine

Igasugune katkestus või segadus REMi valitsemisala IT valdkonnas võib tähendada toidu varustuskindluse kadu.

9

Erinevate osapoolte ootused IT-le on võimalik kokku võtta järgnevalt:

 kliendisõbralik ja professionaalne teenindus. Protsessidele kuluva aja vähendamine,

teenindamise kiirendamine ja kvaliteedi parendamine;

 kulutõhusus (efficiency) ehk samade kulude eest parema kvaliteediga teenused;

 suurem koostöö ning ühekordne õigete asjade tegemine (effectiveness);

 asutuste võrdne ja ühetaoline kohtlemine ja info liikuvus;

 innovatsiooni soodustamine;

 asutuste põhiprotsesside igakülgne toetamine;

 andmete töötlemisel kõrge turvalisuse ja isikuandmete töötlemise nõuete tagamine.

PRIA ja REM IT-osakondade ülesanded, töökorraldus ja tegevuspraktika on piisavalt sarnased.

Seda nii ärilise andmestiku kui ka haldamist vajava taristu näol. PRIA ja REMi IT-osakondade

ühendamisel tagatakse nende kohustuste ja ülesannete võimalikult igakülgne ja

standardiseeritud täitmine. Konsolideerimise tulemusel mõjutatakse järgnevaid teemasid.

Teenindus

Tekib üks IT valdkonnas vastutust ja kohustusi omav partner. Vähendatakse dubleerimist, sest

IT-teenuseid pakutakse ühest allikast ning ühtsetel standarditel. Erinevate valitsemisala

asutuste kliendid on suures osas samad – maaelu, põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga

seotud füüsilised ja juriidilised isikud. Klienditeeninduse korrastamise ja standardiseerimisega

tõuseb esmase teenuse kvaliteet ning nõuetekohast isikuandmete töötlemist on võimalik tagada

keskse teenusena. Ühtne kliendihaldus võimaldab saada laiemat klientide tagasisidet, mis

omakorda on eelduseks paremaks analüüsiks ja efektiivsemaks muudatuste juhtimiseks.

Terviklikumad alusandmed tagavad lisaks ka parema partnerluse ministeeriumile

poliitikakujundamisel ja digitaalsete arenduste tellimisel. Teenused digitaliseeritakse ühtse

põhimõttega keskkondadesse; seeläbi suureneb kasutajarahulolu ja väheneb ajakulu vajalike

toimingute tegemisel. REM ja asutused saavad edukamalt ellu viia personaalse riigi

kontseptsiooni.15

Lisaks suureneb ka valitsemisala asutuste töötajatele kasutajatoe pakkumise võimekus, sest

kasutajatoe spetsialistid paiknevad füüsiliselt nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis, mis võimaldab

olla kliendile lähemal ning lahendada kiiremini ja odavamalt füüsilist sekkumist vajavaid

probleeme.

IT arendused

IT arenduste osas standardiseeritakse moodustatavas riigiasutuses valitsemisala IT

arendusprotsessid, mis on otsene kulude kokkuhoid. Tekib ühtne vaade kõikidele

ministeeriumi valitsemisala IT arendustele, mis võimaldab rohkem taaskasutada ning

ühtlustada tehnilisi komponente, tagades arenduskulude kokkuhoiu ja efektiivsema juhtimise.

Tekivad paremad võimalused suuremate ja keerukamate arenduste korraldamiseks.

Tarkvaratoote omaniku jaoks lihtsustub IT arenduste pakkumine, kuna tellimuste nõuded on

15 Personaalne riik on avaliku ja erasektori koostöös kujundatud visioon, et muuta digitaalsed teenused inimese ja ettevõtja

jaoks efektiivsemaks. Avaliku sektori keerukus viiakse taustale ja Inimene saab oma toimingud aetud võimalikult lihtsalt ja

siis, kui on vaja. Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 05.02.2024. Personaalne riik teemaleht

https://www.mkm.ee/personaalneriik

10

sarnased ja neid tehakse ühe kontaktpunkti kaudu. Senise mitme osapoolega seotud IT

arenduste realiseerumine kiireneb ühe IT valdkonna riigiasutuse abil.

Personal

REMi ja PRIA IT-osakondade ühendamine ühte IT valdkonna riigiasutusse võimaldab

laialdasemalt kasutada töötajate spetsialiseerumist ja omandatud parima praktika rakendamist.

Oluliselt suureneb töötajate asendamise võimekus, mis tagab IT teenuse järjepideva kõrge

kvaliteedi. Dubleerivate tegevuste konsolideerimisel vabanenud ressurssi arvelt on võimalik

katta ka need IT valdkonnad mehitades ametikohad, mida tänase tööjõuressursi juures ei ole

võimalik täita.

Turvalisus

Ühinemise tulemusena paraneb tunduvalt ministeeriumi valitsemisala IT süsteemide

turvalisus. Seda on võimalik saavutada IT turvakorralduse ühtlustamise, IT ühise kompetentsi

ja tehniliste vahendite optimaalsema kasutamise teel. Ühtsete taristulahendustega tekitatakse

väärtus- ja kuluefektiivsus.

Koostöö teiste asutuste ja riikidega

Konsolideeritud keskne IT valdkonna asutus on partnerina teistele asutustele nii Eestis kui ka

teistes riikides oluliselt tõsiseltvõetavam ja suutlikum kui tänased erinevate asutuste

eraldiseisvad IT-osakonnad. Samuti saaks ministeeriumi poolt hallatav keskne IT asutus

rohkem kaasa rääkida riigi IT võrgustikus. Koostöö võrdse partnerina (ministeeriumi IT

asutusena) teiste ministeeriumite IT asutustega võimaldab võtta ka REMi valitsemisalas

kasutusele nendes kasutatavaid praktikaid, optimeerida nende eeskujul tööprotsesse ja riske.

Eestil kui piiratud ressurssidega väikesel riigil on hädavajalik efektiivselt töötav avalik sektor.

Avaliku sektori efektiivsus tuleneb otseselt riigi infosüsteemidest, mis tagab riigiasutustele

kiired menetlus- ja otsustusprotsessid ja võimaldab seeläbi efektiivse avaliku teenuse osutamist

isikutele. Tänase riigi IT valdkonna (?) küllaltki eesrindliku olukorra on loonud hajusa

teenusepõhise riigi infosüsteemi arendamine. Hajusa teenusepõhise riigi infosüsteemi arenduse

eelduseks omakorda on nii infosüsteemide kui ka organisatsioonide tervikust lähtuva

koostoimimise võime ja nende reeglite järgimine. Sageli ei arvestata riigi infosüsteemi

kuuluvate infosüsteemide arendamisel erinevates ametiasutustes kokkulepitud reeglitega või

loobutakse järgimisest, kuna need pole arendatava süsteemi vaates vajalikud ning nõuavad

täiendavate ressursside panustamist. Seda vaatamata sellele, et avaliku teabe seaduse alusel on

kehtestatud andmekogu asutamise või muutmise kooskõlastamise nõuded.

IT-keskuses luuakse teenuste toetamiseks vajalikud rollid ja tööjaotus ning tagatakse teenuste

tasemete pidev seire ja tagasiside kliendile. Moodustatava asutuse rolliks oleks valitsemisala

infosüsteemide arendamisel riigiüleste nõuete ja reeglite ühtse järgimise ja riigi infosüsteemi

kuuluvate infosüsteemide arendamisele ja haldamisele kehtestatud nõuetest kinnipidamise

tagamine infosüsteemi kogu elutsükli jooksul. Eelduseks on, et IT-teenuste rahastamine on

kokkulepitud ja tagatud.

11

Kuna valdav osa valitsemisalas arendatavatest infosüsteemidest peavad töötama koos teiste

olemasolevate infosüsteemidega, andmeid ise saades või pakkudes, on koosvõime oluline

selleks, et erinevad andmekogud ei koguks samu andmeid (once only põhimõte) ning

infosüsteemide poolt pakutavad teenused oleksid klientidele lihtsad ja kättesaadavad. Selleks,

et saaks rääkida riigi ja valitsemisala IT koosvõimest, st kokkulepitud nõuetest

kinnipidamisest, tuleb üha rohkem keskenduda valitsemisala asutuste koostoimele. Koostoime

on üheks probleemkohaks, mida Riigikontroll juba 2010. aasta aruandes16 välja tõi: asutused

ei planeeri oma IT arendusprojekte pikaajaliselt ette, nagu seda eeldab infoühiskonna

arenguplaan, ei tee piisavalt koostööd teiste asutustega ning tegutsevad enamasti juhtkonna

initsiatiivil ühe eelarveaasta lõikes, kusjuures soovida jätab ka võime nimetatud projekte

edukalt lõpuni juhtida. Sarnastele järeldustele jõudis Riigikontroll ka 2019. aastal17.

Valitsemisala keskse IT asutusena suudab MITK koordineerida valitsemisala sisest koostööd

senisest tõhusamalt. Riigi ning era- ja kolmanda sektori koostöö edendamisel oleks

moodustataval asutusel kolm rolli:

 valitsemisala asutuste vaheliste IT projektide ühtne kavandamine ja juhtimine, mis

pakub era- ja kolmanda sektori asutustele ühtsemaid ja kasutajasõbralikemaid

teenuseid. Ühtsed teenused võimaldavad otsest kulude kokkuhoidu, mis täna tekivad

erinevate IT lahenduste tõttu;

 kõigi valitsemisala IT arendusprojektide koordineerimine;

 koostöö erasektoriga parimate lahenduste leidmisel.

MITKi roll seisneb ühest küljest olulisi IT teenuseid toetavate infosüsteemide turvalise

majutuse korraldamises, teisalt aga institutsionaalse koostöö edendamises, mis hõlmab kogu

valitsemisala IT valdkonna töö koordineerimist valitsemisala infosüsteemi parima arendamise

ja haldamise eesmärgil.

Hetkeolukorras, kus valitsemisala IT on killustunud, on keeruline integreeruda riigi teiste

suuremate infotehnoloogiliste lahendustega (nt RITi pakutavate kesksete teenustega).

Valitsemisala IT valdkonna korrastamine MITKi moodustamise kaudu suurendab riigi teiste

suuremate infotehnoloogiliste lahendustega integreerumise võimekust ja annab perspektiivi

tulevikuks olla osa ühtsest riigi IKTst.

IT-asutus organisatsioonina

MITK moodustatakse ministeeriumi poolt hallatava riigiasutusena, nagu seda on ka teised

erinevate ministeeriumide IT asutused. MITK moodustatakse ministeeriumi sisemiste

ressursside koondamise ning prioriteetide ümberseadmise kaudu.

16 Riigikontroll. 2010. „Riigi infosüsteemide arendusprotsessi tulemuslikkus“. Aruanne 17 Riigikontroll. 2019. „Avaliku sektori tarkvaraarenduse projektide juhtimine. Miks tarkvaraarendused ebaõnnestuvad?“ Aruanne

Asutuse moodustamisega paraneb valitsemisala asutuste omavaheline koostöö, samuti paraneb koostöö era- ja kolmanda sektori ettevõtjate ja organisatsioonidega.

12

Eduka REMi ja PRIA IT osakondade ühendamise toimumiseks on analüüsitud ministeeriumi

valitsemisala asutuste IT tööprotsesse ja ülesandeid. Selgitatud on välja, millised on asutuste

töömeetodid ja teabesüsteemid. Ühtsetel IT protsessi standarditel luuakse teeninduskeskne

asutus, kus liidetakse kahe asutuse IT osakonna tegevused ühtseks tervikuks. Arvestatud on

teiste ministeeriumite IT asutuste parimaid praktikaid.

MITK kujundab oma identiteedi ja võtab kasutusele sümboolika. Juhtimisstruktuuri

koostamisel on silmas peetud, et asutuse parema juhtimise ja selguse huvides tuleb tema

struktuuriüksuse nimedes selgelt välja tuua peamine, millega konkreetne üksus tegeleb. Sellega

tagatakse klientide jaoks parem selgus ja arusaamine asutuse struktuurist ja ülesannetest.

MITKis struktuur täidab ära vajalikud rollid kasutajasõbraliku ja nõuetele vastavate teenuste

pakkumiseks. See on kriitiliseks eelduseks IT asutuse toimimiseks strateegilises vaates.

Asutuses peab olema piisav kompetentsus koosseisulise personali või välise hankepartneri

näol. REMi ja selle asutuste põhimääruste18 alusel majutab, haldab ja hooldab MITK

infosüsteeme ning on andmete volitatud töötlejaks, mis on seotud:

 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, kalandusturu ja kutselise kalapüügi

korraldamise ning maaelu ja põllumajandusturu riiklike abinõude rakendamisega;

 põllumajandusloomade, nende tervise, heaolu tagamisega;

 põllumajanduse, põllumajanduskultuuride kaitse ja tervise tagamisega;

 toiduvarustuskindluse, toidu- ja söödaohutuse tagamisega;

 põllumajandus- ja maaeluvaldkonna andmetöötluse, teadmussiirde-, nõuande- ja

innovatsiooniteenustega, sh põllumajandusandmete kaugseirega;

 riigisisese ühistranspordipoliitika elluviimisega.

MITK missioon on ühendada IT abil Eestimaad, toetades Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala avalike teenuste pakkumist parimate digitaalsete

lahendustega, mis toetavad kõikides Eesti piirkondades elavate inimeste ning majandusüksuste

digitaalsete teenuste kasutamise mugavust, läbipaistvust ja turvalisust. Asutuse visioon

põhineb pideval innovatsioonil ja kasutajakesksel lähenemisel, tagades, et arendused vastavad

riigi kesksele digiriigi arendamise strateegiale ja tuleviku maaelu digitaalsetele väljakutsetele.

MITK ei ole vaid IT-teenuse pakkuja, majutades ja arendades ärilisi infosüsteeme, vaid

ministeeriumi koostööpartner otsuste ja äritellimuse elluviimisel.

Toimemudel

Kompetentsikeskuse toimemudeli valik lähtub Rahandusministeeriumi poolt tellitud ning

CheckIT OÜ poolt 2023 aastal valminud aruandest „IKT arenduste toimemudel“ (edaspidi

CheckIT 2023. a aruanne). Antud aruandes tehakse ettepanek rakendada

Rahandusministeeriumis ja tulevikus ka teistes ministeeriumites parima praktikana tänase

Justiitsministeeriumi IKT toimemudelit. Konsolideerimise järgselt lähtutakse ministeeriumi

18 Maaeluministri 23.09.2022 määruse nr 50 „Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus“ § 5; põllumajandusministri 21.07.2000 määruse nr 52 „

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus„ § 6; maaeluministri 20.12.2022 määruse nr 66 „Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse põhimäärus“ § 4; maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5;

Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määruse nr 64 „Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ §-le 5.

13

haldusala IKT valdkonna juhtimisel sarnasest kompetentsikeskuse toimemudelist, arvestades

valdkondlikke eripärasid, uue asutuse esmast võimekust ning olemasolevaid ametikohti.

Kompetentsikeskuse toimemudeli kavandatava stsenaariumi puhul on juhtimistasandi

põhivastutus IT-keskusel. Ministeerium, lähtuvalt vastutusvaldkondadest, haldab äri- ja

infoarhitektuuri laiemas vaates, töötades välja valitsemisala tegevusvaldkondades

arengukavad, luues üldise strateegia ning koostades õigusaktid allasutuste töö korraldamiseks.

See annab ministeeriumile pädevuse ja kohustuse olla andmekogude kaasvastutavaks

töötlejaks19 koos allasutustega, vastutades andmekogu haldamise seaduslikkuse ja arendamise

sh selleks vajalike ressursside tagamise eest. Andmekogus töödeldavate andmete osas20 on

ministeerium Euroopa Liidu määrus nr 2016/679 kohaselt volitatud töötleja.

Valitsemisala IKT strateegia elluviimisega seotud otsuseid teeb haldusalaülene IT-nõukogu.

Tegemist on juhtorganiga, mille ülesanne on kujundada ja juhtida haldusala IT-strateegiat,

tagades IT-tegevuste vastavuse ministeeriumi poolt kehtestatud strateegilistele eesmärkidele,

otsustada infotehnoloogiliste tööde prioriteedid ja ressursside eraldamised. IT-nõukogu

koosneb allasutuste ja ministeeriumi juhtkonnast ja MITK töötajatest, kellel on strateegiline

vaade organisatsiooni IT-taristule ja -vajadustele. Konkreetsed liikmed määratakse IT-

nõukogusse regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga.

Allasutused (PRIA, METK, LABRIS, PTA) on oma põhitegevuse elluviimiseks vajalike

teenuste omanikud ning seeläbi ka teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide ja

andmekogude kaasvastutavad töötlejad. Euroopa Liidu määruse nr 2016/679 kohaselt on

allasutused isikuandmete vastutavad töötlejad. Allasutuste ülesanne on esindada spetsiifilisi

arendusvajadusi vastavalt põhitegevuse eesmärkidele ja strateegiatele ning määratleda

muudatuste tellija ehk tooteomaniku ja ärianalüütiku ning peakasutaja rollid. Siinkohal erineb

ühistranspordi valdkond ning sellega soetud infosüsteem, kus vastutus on keskselt ainult

ministeeriumil.

Esimeses järgus jääb allasutuste vastutusse ka kasutajaliideste disain ja kasutajakogemuse voo

loomine. MITKi võimekus olla haldusalaüleste tehnoloogiliselt ja visuaalselt ühtsete teenuste

pakkuja kasvab ajas ning vastavalt luuakse MITKi selleks vajalikud kompetentsid järk järgult

vastavalt ministeeriumi või allasutuste eelarve võimalustele.

MITK on andmete volitatud töötleja, kellel puudub otsustusõigus andmete kogumise viiside ja

ulatuse (andmehalduse) üle. Kuigi MITK on tarkvara toodete omanikuks varalises tähenduses,

mis on küll mõjutatud kogutavatest andmetest, hulgast ja töötluse viisidest, hõlmab see

tehnoloogilist toodet ning toote elutsükli võimaldusprotsesse21. Maaelu Infotehnoloogia

Keskus vastutustasandid lähtuvat CheckIT (2023) aruandest ning vastavalt sellele ehitatakse

üles MITK teenushalduse poliitika.

19 Kaasvastutava töötleja mõiste tuleneb EL isikuandmete kaitse üldmäärusest: “füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori

asutus, ameti või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid.

Eesti õiguses on sisustatud vastutava töötleja mõiste AvTS § 43-4 lõikes 1. 20 Lähtub andmekogusse kogutavatest põhiandmete tekkealustest AvTS § 43-6 lõike 1 tähenduses. 21 Mõiste võimaldusprotsessid ning selle sisu tulenevad EVS-ISO/IEC/IEEE 12207:2021. „Süsteemi- ja tarkvaratehnika.

Tarkvara elutsükli protsessid“.

14

MITKi põhitegevuseks on infosüsteemide majutamine, konfiguratsiooni- ja mahuhaldus,

turvalisuse tagamine, süsteemiarhitektuuri ja -analüüside koostamine ja infosüsteemide

funktsionaalsuse muudatuste juhtimine. Tarkvarade muudatusteks vajalik arenduskompetents

hangitakse erasektorist. Halduskoormuse vähendamiseks ning kvaliteetsete toodete või

teenuste saamiseks ühineb MITK riigi kesksete hangetega, mida viib läbi Riigi IT Keskus

(RIT), Registrite ja Informatsiooni Keskus (RIK) või muu keskne asutus.

Maaelu Infotehnoloogia Keskus lähtub ITIL422 teenuste halduse alusraamistikust, arvestades

rahvusvahelise standardite põhimõtteid23. ITIL4 esindab tänapäevaseid tehnoloogia juhtimise

põhimõtteid, mille fookus on lõppkasutajatele suunatud väärtuse koosloomel. IT-teenususte

pakkumiseks kombineeritakse infotehnoloogia, inimesed ja protsessid, pakkudes sellega

kliendile väärtust ning hõlbustades kliendi jaoks soovitud tulemuste saavutamist. Teenuseid

pakutakse tellija ja teenuspakkuja vahelisele teenustaseme kokkuleppele (SLA). Teenust

pakutakse ja teenustaset hinnatakse lähtuvalt tellija põhiülesannetest, strateegiatest ja

äriteenuse kogumist, kas siis andmekogu või muu digitaalselt peetava infosüsteemi või muu

teabevara põhiselt.

22 Inglise keelest „Information Technology Infrastructure Library“. ITIL on infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside

standardite kogu 23 Süsteemi- ja tarkvaratehnika ja IT- valitsemise valdkonna standardid.

15

Joonis 1. Ministeeriumi valitsemisala IKT toimemudeli üldine ülevaade.

16

 Analüüs IT-teenuste kohalikele omavalitsustele osutamise võimalikkuse osas.

 Võimalik arvuti töökohateenuse ja serveri baastaristuteenuse viimine RITi haldusesse.

 Olukorra analüüs.

 Luuakse REMi ja PRIA IT osakondade vahel kontaktid tööprotsesside ning ühisosade kaardistamiseks.

 Moodustatakse asutuste ülene töörühm.

 Viiakse läbi olukorra analüüsid.

 Töötatakse läbi konsolideerimise alternatiivid.

 Pakutakse konsolideerimise optimaalseim lahendus.

I etapp 2023 –2024 I poolaasta

 Viiakse läbi detailanalüüsid.

 Kirjeldatakse IT-keskuse poolt osutatavad teenused, rollid ja tööprotsessid.

 Lepitakse kokku rahastusmudelid.

 Koostatakse IT-keskuse loomiseks vajalikud formaalsed dokumendid.

 Tehakse otsus IT-keskuse loomiseks.

 Värvatakse asutuse direktor.

 Toimub klientide teadlikkuse tõstmine ja informeerimine muudatustega kaasnevast olukorrast.

II etapp 2024 II poolaasta

 IT-keskus alustab tegevust 01.01.2025.

 2025. a I kvartalis on üle viidud tänased töötajad, vakantsetele kohtadele on korraldatud

värbamine.

 Alustatakse ühtsete teenuste osutamist ja teeninduskeskkonna ühtlustamist.

 Tagatakse kõigi teenussoovide ja intsidentide esitamise võimalus ühtse iseteeninduskeskkonna

vahendusel.

 Teenustasemete kokkuleppimine ja lepingute sõlmimine.

III etapp 2025–2026

IV etapp 2027

Ühendamise etapid

Joonis 2. MITK loomise etapid

17

II Andmed personali kohta

Asutuse struktuur ja koosseis

Ministeeriumi hallatava riigiasutuse loomise tulemusena oleks esimeses etapis MITKi koosseis

samas suurusjärgus täna ministeeriumis ja PRIAs olevate IT töökohtade arvuga. PRIA IT

osakonnas on 47 täistööaja ekvivalenti (edaspidi FTE) ja ministeeriumi IT osakonnas 27 FTEd.

MITKi koosseisu lisatakse sellele umbes 4 FTEd tugiteenuste valdkonnast. MITKi juhib

direktor, mille jaoks luuakse uus ametikoht. Asutuse direktori leidmiseks viiakse läbi avalik

konkurss esimesel võimalusel pärast moodustamisotsuse tegemist.

Asutuse efektiivse toimimise tagamiseks on oluline arvestada vajaliku täiendava personaliga.

Asutuse struktuur ning põhi- ja tugiametikohad sisustatakse vastavalt ülekantavatele FTEdele.

Täpsustavalt, et ümber jaotatakse juhtivad ametikohad vastavalt uue asutuse struktuurile ja

2024. aasta lõpuga lõppevad mõned tähtajalised töölepingud. FTE arvestusse on toodud ka

hetkel täitmata ametikohad, mis täidetakse vastavalt uue asutuse vajadustele, sest osaliselt saab

katta senise puuduoleva kompetentsi kahe asutuse meeskondade ühinemisega. 2025. aasta I

kvartalis on plaanis värvata tugiteenuste osutajad, kes on vajalikud asutuse töö alustamiseks.

2025. a I kvartali jooksul on plaanis täita kõik vakantsed töökohad, kui neid muudatuste tõttu

peaks tekkima.

Muus osas põhineb asutuse koosseis täna olemasolevatel ministeeriumi ja PRIA IT-

osakondade töötajatel ning teenuseid pakutakse jätkuvalt peamiselt kahes valdkonnas: IT

arendus ja IT haldus, sh hooldus ja arvutitöökoha teenus. Struktuuri moodustamisel on

arvestatud teiste IT asutuste praktikaga ning olemasolevate ressurssidega.

REMi ja PRIA jaoks kaasneb MITKi moodustamisega seoses tehtavate põhimääruse

muudatustega vajadus teha ka oma koosseisudes muudatused, kuivõrd struktuuris kaob IT

osakond. Lisaks peavad asutused otsustama, kas ja kui palju nad peavad oma senist struktuuri

ja ülesandeid muutma, et partnerlus MITKiga oleks sujuv ja teenuste pakkumise kvaliteet ei

kannataks.

18

III. MITKi moodustamise majanduslikud kaalutlused

IT asutuse moodustamise põhiline võit seisneb sama raha eest parema ja kvaliteetsema teenuse

saamises. Reaalset eelarves näidatavat kokkuhoidu IT asutuse moodustamine ei too, sest

töötajate arv ei vähene, puudub sääst otsestes kuludes ja puuduvad teadaolevad vahendid

eelarvesse raha juurde saamiseks. Püsima jäävad tarkvarateenuste litsentside tasud, mis on

tavapäraselt kasutajate arvu põhised. Üksikute taristu valdkonna kokkuhoiukohtade arvelt

finantseeritakse kriitilisi puudujääke. Samuti on täna selge, et nii REMi kui PRIA IT valdkond

on üsna märkimisväärses infotehnoloogilises võlas ja kasutusel on ka kriitiline kogus

pärandtarkvara, mis vajab lähiajal uuendamist. Kuna ärivajadused kasvavad pidevalt ja

teenuste integreeritus infotehnoloogiaga kasvab, siis tähendab see automaatselt seda, et IT

kulud kasvavad niikuinii pidevalt, sõltumata sellest, kas IT asutus moodustatakse või mitte.

Infotehnoloogia sektori suurust, kasvamist ajas ja sellega seotud mõjude hindamise olulisuse

tõusu näitavad ka Riigikontrolli poolt 2019. a auditi „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja

investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes“ raames kogutud andmed, mille kohaselt

kasvasid IT haldus- ja tööjõukulud ning investeeringud 2017. aastal 9 miljonit ja 2018. aastal

15 miljonit eurot. Perioodil 2014–2020 toetas Euroopa Liit infoühiskonna arengut Eestis

181 760 000 euroga, millele lisandus Eesti riigi kaasfinantseering 24 928 235 eurot.24

Järgnevate aastate IT-eelarve suurimad väljakutsed on Euroopa Liidu liitumisjärgselt fondidest

taotletud rahastuse abil ehitatud infosüsteemide vananemine ja vajadus nende asendamiseks

tänapäevaste süsteemidega ning edasiste arenduste adekvaatse baasrahastuse tagamine,

vältimaks edasist sõltuvust ebastabiilsest toetusrahastusest. Seda ilmestab PRIA IT osakonna

hetkeolukord, kus IT investeeringute eelarve on planeeritud 2025. aastaks 3 398 301 eurot ja

baasrahastus on 2025. aastaks vaid ca 110 000 eurot. Eesti avaliku sektori IKT kogukulu

2018. aastal (v.a KAM-i valitsemisala) oli vähemalt 214 miljonit eurot. Sellest 99 miljonit

eurot kulus IT-investeeringutele ning 115 miljonit eurot IT-halduskulule, sh personalile25.

Arvutuslikult tähendab see, et haldusele kulub või peaks kuluma 0,13 senti täiendavalt iga

investeeritud euro kohta, mida täna PRIA ega REM võimaldada ei suuda.

Võimalikud uue asutuse loomisega või edasise paratamatu teenuse kallinemisega seotud

lisavahendid leitakse ministeeriumi ressursside ja prioriteetide ümberjaotamise tulemusena.

Vaid ühtset sammu käiv IT suudab tagada targad otsused, mis saavutavad tegeliku kasu.

Asutuse moodustamisega on võimalik kulude kasvu optimeerida selle abil/kaudu, et osa uusi

24 Riigikontroll. 2019. Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes. 25 ibid

REMi valitsemisala IT vajab jätkusuutlikuks ja turvaliseks toimimiseks täiendavat rahastust, vaatamata IT-teenuste osutamise korraldusele.

19

kulusid saab ühitada, uute lahenduste juurutamisel saab arvestada asutuse vajadustega ja

pikemas perspektiivis saab tõhusama ühise planeerimisega kulude kasvu ohjeldada.

MITKi eelarve

REMi valitsemisala IT valdkonna ümberkorraldamisega ja MITKi moodustamisega

kaasnevate täiendavate vahendite lisavajaduse täpne suurus sõltub sellest, kui suure osa

täiendava personali vajadusest suudavad katta valitsemisala asutused oma koosseisude arvelt,

kui suur osa teenuseid on võimalik asutustest teenusena nö sisse osta või jätta PRIA või

ministeeriumi kanda (nt transporditeenus, personali- ja finantsarvestus, asjaajamine, hanked

jms). Terviklik eelarveanalüüs kõikide kuluridade osas valmib 2024. a II poolaasta jooksul.

Siiski asutuse moodustamisel lisanduvad kulud ei tähenda täiendava raha eraldamise vajadust

riigieelarvest, vaid kulude katteallikad leitakse ministeeriumi ja PRIA olemasolevatest

vahenditest. Järgnev tabel väljendab tänaseid ministeeriumi ja PRIA IT osakonna eelarveid

ning nende koondit, mis kantakse üle MITKi eelarvesse26:

REM Nimetus Summa

Töötasu REM IT osakond 962 784,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud REM IT osakond 325 420,99 €

Töötasu tugiteenus REM (2,85 täistööaja ekvivalent) 96 612,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenus REM 32 654,86 €

Tööjõu majandamiskulud* 10 097,50 €

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 478 123,00 €

Kokku: 2 905 692,35 €

PRIA Nimetus Summa

Töötasu PRIA IT osakond 1 270 920,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA IT 429 570,96 €

Töötasu tugiteenus PRIA (1,5 täistööaja ekvivalent) 32 400,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA 10 951,20 €

Tööjõu majandamiskulud* 104 678,52 €

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 110 243,00 €

Kokku: 1 958 763,68 €

Kokku Nimetus Summa

Töötasu IT 2 233 704,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud IT 754 991,95 €

Töötasu tugiteenused 129 012,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenused 43 606,06 €

Tööjõu majandamiskulud* 114 776,02 €

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 588 366,00 €

Kokku: 4 864 456,03 €

Eespool toodud arvestused on tehtud lähtuvalt sellest, et IT-asutuse tööks vajalikud vahendid

eraldatakse ministeeriumi ja PRIA eelarvetest IT-asutusse tööle asuvate inimeste arvust

lähtudes. Ministeeriumi ja PRIA kulud vähenevad vastavalt tabelis toodud summade võrra.

Sealhulgas arvestatakse kulutusi lähetustele, koolitustele, ruumide rendile ja ülalpidamisele

ning transpordile. Lisaks rida väiksemamahulisi kulusid, mis tuleb samuti katta asutuste

eelarve olemasolevatest vahenditest.

26 Tärniga märgitud ridadele lisanduvad maksud.

20

IV. MITKi moodustamisest tingitud muudatused õigusaktides

MITKi loomisega seonduvalt on vaja muuta eelkõige asjaomaste asutuste põhimääruseid ning

valitsemisalas olevate andmekogude põhimääruseid. Asutuste põhimäärustest on vaja muuta

vähemalt kahte määrust ja anda üks uus, need on:

1) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määrust nr 64 "Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põhimäärus" tuleb muuta infotehnoloogia osakonna osas;

2) põllumajandusministri 21. juuli 2000. a määrust nr 52 "Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti põhimäärus" tuleb muuta ameti ülesannete ja infotehnoloogia osakonna

osas;

3) regionaal- ja põllumajandusminister peab andma uue määruse - hallatava asutuse MITK

põhimäärus.

Eelnõud koostab REM.

Vastavalt avaliku teabe seaduse § 434 lõikele 2 saab vastutav töötleja, kelleks kõnealusel juhul

on ministeerium, volitada andmete töötlemise ja andmekogu majutamise teisele riigiasutusele

vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Seega on suuremas osas võimalik andmete

töötlemisega seotud küsimused lahendada eespool nimetatud asutuste põhimääruste,

andmekogude põhimääruste ja sisemiste dokumentidega. Ministeeriumi valitsemisalas olevate

andmekogude põhimääruste muudatused tehakse 2024. aasta IV kvartalis.

21

V. MITKi moodustamisettepanek

Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate

riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra

kinnitamine“ kinnitatud korra punkti 10 alapunkti 1 alusel ja arvestades regionaalministri

4. juuli 2024. a käskkirjaga nr 207 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia

Keskuse moodustamise juhtrühm“ moodustatud juhtrühma töö tulemusi, teen regionaal- ja

põllumajandusministrile ettepaneku korraldada ministeeriumi IT osakond ja PRIA IT osakond

ümber nii, et need eraldatakse ministeeriumist ja PRIAst ning nende baasil moodustatakse

ministeeriumi hallatav riigiasutus nimega Maaelu Infotehnoloogia Keskus, lühendatult MITK,

kes hakkab edaspidi pakkuma IT-teenuseid nii ministeeriumile kui ka kõigile ministeeriumi

valitsemisala asutustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

kantsler

Lisa: 1) MITKi põhimääruse eelnõu;

2) MITKi põhimääruse eelnõu seletuskiri;

3) MITKi moodustamise käskkirja eelnõu.

EELNÕU

03.09.2024

KÄSKKIRI

.08.2024 nr

Põllumajanduse Infotehnoloogia Keskuse moodustamine

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse 8.

oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste

moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord“ punkti 23 alapunkti

2 alusel.

1. Moodustan alates 2025. aasta 1. jaanuarist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

hallatava riigiasutusena Põllumajanduse Infotehnoloogia Keskuse (edaspidi keskus) asukohaga

Tähe 4 Tartu linn.

2. Kantsleril korraldada keskuse põhimääruse allkirjastamiseks ja eelarve kinnitamiseks

esitamine arvestusega, et keskus saaks tegevust alustada 2025. aasta 1. jaanuaril.

3. Käskkirja punkt 1 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

EELNÕU

03.09.2024

MÄÄRUS

Maaelu Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Maaelu Infotehnoloogia Keskus

(1) Maaelu Infotehnoloogia Keskus (edaspidi keskus) on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) hallatav riigiasutus.

(2) Keskuse ingliskeelne nimi on Rural Information Technology Center.

§ 2. Keskuse sümboolika

(1) Keskusel on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese

riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Maaelu Infotehnoloogia Keskus“.

(2) Keskusel on oma logo, mida võib kasutada keskuse dokumendiplangil ning muul keskuse

trükisel ja meenel. Keskuse logo ja dokumendiplangi kasutamine sätestatakse keskuse

dokumendihalduskorras.

§ 3. Keskuse asukoht

(1) Keskus asub Tartu linnas. Keskuse postiaadress on Tähe 4, 51010 Tartu linn.

(2) Keskuse mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse struktuuriüksuse

põhimääruses.

2. peatükk

Keskuse tegevusvaldkond ja ülesanded

§ 4. Tegevusvaldkond

.09.2024 nr

2

Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi valitsemisala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine ja pakkumine ministeeriumile

ja ministeeriumi valitsemisala asutustele, kelle infosüsteem on liidetud keskuse infosüsteemiga.

§ 5. Keskuse põhiülesanded

(1) Keskuse põhiülesanded on:

1) ministeeriumi ja selle valitsemisala info- ja sidesüsteemide hankimine, tarnimine,

arendamine, ekspluatatsioon ja hooldus;

2) infotehnoloogia- ja sidevaldkonna riigihangete läbiviimine, raam- ja suurkasutajalepingute

sõlmimine ning haldamine;

4) infotehnoloogia-, side- ja arendusprotsessidega seotud strateegiate, arengukavade,

sihtprogrammide ja eelarve väljatöötamine, haldamine ja täitmine;

5) ministeeriumi valitsemisala andmekogude volitatud töötleja ülesannete täitmine;

6) info- ja sidesüsteemide töökindluse ning nõuetele vastava kasutatavuse ja arengusuutlikkuse

tagamine;

7) ministeeriumile ja valitsemisala asutusele infotehnoloogiaalase väljaõppe ning standard- ja

spetsiaaltarkvara kasutamise koolituse korraldamise ning sisu kohta ettepanekute tegemine;

8) info- ja sidesüsteemide kasutajatele tugiteenuse ja kasutajatoe pakkumine;

9) ministeeriumile ja valitsemisala asutusele infotehnoloogia vahendite kaudu tööprotsesside

tõhustamiseks oma pädevuse piires ettepanekute tegemine;

10) infotehnoloogia-alase koostöö tegemine kodu- ja välismaiste institutsioonidega;

11) infosüsteemide kasutamise, andmetervikluse ja turvalisuse üle järelkontrolli tegemine;

12) infoturbepoliitika elluviimine;

13) infoturbe standardite rakendamise koordineerimine ja infoturbe soovituste väljatöötamine;

14) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine;

15) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuse andmine ning

ministrile õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine;

16) muude temale ministeeriumi poolt pandud ülesannete täitmine.

3. peatükk

Keskuse juhtimine

§ 6. Keskuse juhtimine

(1) Keskust esindab ja selle tööd juhib keskuse direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab

töölepingu valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul.

(2) Keskuse direktori äraolekul täidab direktori ülesandeid direktori määratud

osakonnajuhataja.

§ 7. Direktor

Direktor:

1) juhib keskuse tööd ja korraldab ise või osakonnajuhatajate kaudu keskuse tegevust ja keskuse

pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist kooskõlas käesoleva põhimäärusega ning vastutab

keskusele pandud ülesannete täitmise eest;

2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva töötaja ja struktuuriüksuse tööd;

3) vastutab keskuse tegevust korraldavates õigusaktides sätestatud nõuete täpse ja otstarbeka

täitmise eest ning annab ministeeriumi kantsleri kaudu aru valdkonna eest vastutavale

ministrile;

3

4) esitab ministrile ettepanekuid keskuse struktuuri kohta;

5) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku keskuse kulude ja tulude eelarve kohta

ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;

6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku keskuse tegevusvaldkonna

korraldamise kohta;

7) sõlmib keskuse töötajatega töölepingud, vajadusel muudab neid ning peatab või lõpetab

need, kehtestab töötaja töölepingus sisalduva tööülesannete kirjelduse (edaspidi ametijuhend)

ja töötasu, kohaldab töötajale ergutusi ja määrab hoiatusi;

8) sõlmib keskuse nimel oma pädevuse piires lepinguid ja esindab keskust või vajaduse korral

volitab selleks teisi isikuid;

9) kehtestab struktuuriüksuste põhimääruse, töötajate koosseisu, dokumendihalduse korra,

keskuse tööplaanid ning muu keskuse töökorraldust reguleeriva dokumendi;

10) annab keskuse töö juhtimiseks, koordineerimiseks ja asjaajamise korraldamiseks käskkirju

ning suulisi või kirjalikke korraldusi;

11) rakendab keskuse sisekontrollisüsteemi;

12) korraldab keskuse kasutusse antud riigivara heaperemehelikku ja sihipärast kasutamist

riigivaraseaduses sätestatud korras;

13) käsutab keskuse rahalisi vahendeid ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise;

14) täidab talle õigusaktiga pandud, samuti ministri ja kantsleri kirjaliku või suulise

korraldusega antud muid ülesandeid.

§ 8. Osakonnajuhataja

(1) Osakonnajuhataja:

1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete asjatundliku ja tähtaegse

täitmise ning vastutab osakonna teenuste toimivuse ja arendamise eest;

2) kontrollib talle alluvate töötajate tööülesannete täitmist;

3) osaleb keskuse strateegiliste arengudokumentide väljatöötamisel oma tegevusvaldkonnas;

4) annab talle alluvatele töötajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi;

5) täidab talle kõrgemalseisva juhi antud tööalased korraldused või teatab nende täitmise

takistustest ning annab talle aru osakonna tegevusest;

6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel osakonna pädevusse

kuuluvates küsimustes arvamusi ning kooskõlastusi;

7) teeb vahetule juhile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse

muutmiseks, töötajate motiveerimiseks ning vastutusele võtmiseks ja neile töötasu

määramiseks;

8) esindab keskust direktorilt saadud volituste piires ja teeb koostööd asjaomaste isikutega;

9) teeb koostööd valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutustega, teadus- ja

arendusasutuste, muude organisatsioonide ja teiste asjaomaste isikutega.

(3) Osakonnajuhataja täpsemad ülesanded, õigused ja vastutus määratakse kindlaks

osakonnajuhataja töölepingus ja ametijuhendis.

4. peatükk

Keskuse struktuur ja struktuurüksuste põhiülesanded

§ 9. Keskuse struktuurüksused

(1) Keskuse struktuuriüksus on osakond.

(2) Osakonna koosseisu võib kuuluda allüksusena büroo.

4

(3) Osakonna täpsemad ülesanded, pädevus, juhtimiskorraldus, osakonna koosseisus olevate

allüksuste ülesanded ja osakonnajuhataja asendamine sätestatakse osakonna põhimääruses.

(4) Keskuse koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad töötajad.

(5) Väljaspool struktuuriüksusi asuvatel töökohtadel olevad töötajad alluvad oma töölepingu

järgi vahetult direktorile.

(6) Väljaspool struktuuriüksusi asuva töötajaga sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu direktor,

kes näeb ette tema tööülesanded, alluvuse, õigused ja vastutuse töölepingus ja ametijuhendis.

(7) Osakonnad alluvad direktorile osakonnajuhatajate kaudu.

§ 10. Keskuse osakonnad ja nende põhiülesanded

(1) Keskuse osakonnad on järgmised:

1) äriteenuste osakond;

2) infrastruktuuri- ja platvormihalduse osakond;

3) tarneahelahalduse ja kasutajatoe osakond;

4) tugiteenuste osakond.

(2) Äriteenuste osakonna põhiülesanne on ärilahenduste ja -teenuste arendamine, haldamine ja

toetamine, tagades andmete käideldavuse, andmete terviklikkuse ning konfidentsiaalsuse.

(3) Infrastruktuuri- ja platvormihalduse osakonna põhiülesanne on taristu, info- ja

sidesüsteemide kavandamine, arendamine ja haldamine.

(4) Tarneahelahalduse ja kasutajatoe osakonna põhiülesanne on kasutajateeninduse

korraldamine, teenuste seiramine, tarnijate ja lepingute haldamine ning kvaliteedinõuete

seadmine ja kontroll.

(5) Tugiteenuste osakonna põhiülesanne on korraldada keskuse finants- ning varahaldust,

personalitööd, asutuse dokumendihaldust, õigusküsimuste lahendamist, sise- ja

välikommunikatsiooni, ministeeriumi ja selle valitsemisala infotehnoloogiaalaseid hankeid.

5. peatükk

Keskuse rahastamine, vara, aruandlus ja järelevalve

§ 11. Finantseerimine ja eelarve

(1) Keskuse eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav

minister õigusaktidega kehtestatud korras.

(2) Keskuse kulud kaetakse riigieelarvest, rahvusvahelistes koostööprojektides osalemisest

saadavatest eraldistest ning Euroopa Liidu eraldatud vahenditest.

(3) Keskuse vara on riigivara. Keskus on riigivara valitsema volitatud asutus.

§ 12. Aruandekohustus ja revideerimise kord

(1) Keskus peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktides kehtestatud korras.

5

(2) Keskus on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes seadusega

sätestatud korras suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning teeb tema tegevuse üle

teenistuslikku järelevalvet.

(3) Keskust auditeerivad ministeeriumi siseauditiosakond, Riigikontroll ja teised selleks

volitatud asutused.

6. peatükk

Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

§ 13. Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Keskuse tegevuse korraldab ümber või lõpetab ministeerium Vabariigi Valitsuse kehtestatud

korras.

7. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaelu Infotehnoloogia Keskuse

põhimäärus“ juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel.

Aastatel 2006–2020 on Eesti ministeeriumid konsolideerinud oma info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) teenused eraldi infotehnoloogia (edaspidi IT)

keskustesse või ministeeriumi IT osakonda. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(edaspidi ministeerium) valitsemisala IT teenuste pakkumine on ministeeriumite hulgas hetkel

kõige killustatum, sest IKT teenuseid haldab kaks IT teenuste pakkujat. Maaelu

Teadmuskeskusele, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Riigi Laboriuuringute ja

Riskihindamise Keskusele pakub IT teenuseid ministeeriumi IT osakond, Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pakub IT teenuseid tema IT osakond.

Lisaks viiakse ministeeriumi ja allasutuste sisuosakondade poolt läbi erinevaid IT teenuste

hankeid. Hetkeolukord ei ole jätkusuutlik ning kulutõhusama, kvaliteetsema ning

jätkusuutlikuma IKT lahenduse võimaldamiseks on vaja muudatusi. Eelnõuga korraldatakse

ministeeriumi IT osakond ja PRIA IT osakond ümber nii, et need eraldatakse ministeeriumist

ja PRIAst ning nende baasil moodustatakse ministeeriumi hallatav riigiasutus nimega Maaelu

Infotehnoloogia Keskus (edaspidi MITK), kes hakkab edaspidi pakkuma IT teenuseid nii

ministeeriumile kui ka kõigile ministeeriumi valitsemisala asutustele.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti IT

osakonna kvaliteedijuht projektijuhi ülesannetes Keiti Roosbaum ([email protected])

koostöös MITK moodustamise juhtrühmaga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (tel 625 6163,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist.

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse MITKi nime, sümboolika ja asukohaga seonduv.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse MITKi tegevusvaldkond ja ülesanded.

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse MITKi juhtimine.

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse MITKi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded.

Eelnõu 5. peatükis sätestatakse MITKi rahastamine, vara, aruandlus ja järelevalve.

Eelnõu 6. peatükis sätestatakse keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine. MITKi

tegevuse korraldab ümber või lõpetab ministeerium Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. aasta

määruses nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja

ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine” kehtestatud korras.

Eelnõu 7. peatükis sätestatakse keskuse põhimääruse jõustumise kuupäev.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega

otseseid ja olulisi mõjusid loodus- ega elukeskkonnale, riigi julgeolekule, kohaliku

omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Muudatus ei avalda mõju elanikkonna

tervisele ega tervishoiukorraldusele, inimeste heaolule ega sotsiaalsele kaitsele, keskkonnale,

tööturule, demograafiale ega rahvastiku arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele

võimalustele või inimeste õigustele.

Eelnõu mõjudena käsitatakse üksnes kaasnevaid otseseid mõjusid infotehnoloogiale, tööturule,

riigiasutuste korraldusele, majandusele ja siseturvalisusele.

4.1. Ümberkorralduste mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: ministeerium ja tema valitsemisala asutused.

Muudatus mõjutab PRIA, ministeeriumi ja MITKi töökoormust. 2024. aasta II poolaastal ja

võimalik, et ka 2025. aasta I poolaastal suureneb dokumendihalduse ja personalitööga seotud

halduskoormus. PRIA IT osakonnas on 47 täistööaja ekvivalenti (edaspidi FTE) ja

ministeeriumi IT osakonnas 27 FTEd. MITKi koosseisu lisatakse sellele umbes 4 FTEd

tugiteenuste valdkonnast. Asutuse struktuur ning põhi- ja tugiametikohad sisustatakse vastavalt

ülekantavatele FTEdele. Täpsustavalt, et ümber jaotatakse juhtivad ametikohad vastavalt uue

asutuse struktuurile ja 2024. aasta lõpuga lõppevad mõned tähtajalised töölepingud. FTE

arvestusse on toodud ka hetkel täitmata ametikohad, mis täidetakse vastavalt uue asutuse

vajadustele, sest osaliselt saab katta senise puuduoleva kompetentsi kahe asutuse meeskondade

ühinemisega.

Muutmist vajavad üleviidavate IT osakondade töötajate töölepingud. Vajalik on koostada

MITKis asutuse töökorralduslikud dokumendid (sisekorraeeskiri, struktuurüksuste

põhimäärused, dokumendihalduskord, raamatupidamise kord jm). 2024. aasta II poolaastal on

muudatuste sisuliseks ettevalmistajaks PRIA projektijuhi kaudu, kuid suureneb ka teiste

struktuuriüksuste töökohustuste arv. Eraldi ametikohta tööde ettevalmistamiseks ei looda.

2025. aasta I poolaastast väheneb PRIA ja ministeeriumi töökoormus IKT teenuste korralduses,

sest tegevus läheb tervikuna üle MITKi. Teiste ministeeriumi allasutuste tööd muudatus

oluliselt ei mõjuta, sest töökorraldust ning põhitegevusi ei muudeta. Asutused jäävad IT

arenduste osas tellija rolli nagu varemgi.

Senine IKT valdkonna killustatus on seotud liiga suurte riskidega valitsemisala

põhitegevustele, sest IT administreerimise kvaliteet mõjutab oluliselt riigi ja asutuste

põhieesmärkide saavutamist ja seeläbi kogu avaliku sektori arengut. Positiivse mõjuna aitab

ümberkorraldamine tervikuna suurendada IT teenuste tõhusust, selgust ja kvaliteeti. MITKi

näol tekib ministeeriumi valitsemisalas üks konkreetne IT valdkonna asutus. MITKi

moodustamisega suureneb IT teenuste rolliselgus ning seeläbi paraneb teenuse pakkumise

protsessi toimimine. Vähendatakse dubleerimist, sest IT teenuseid pakutakse ühest allikast ning

ühtsel tasemel ning vabanev ressurss jagatakse täna katmata või puudulikult kaetud

valdkondade vahel. Klienditeeninduse korrastamise ja standardiseerimisega tõuseb esmaste

teenuste kvaliteet. Läbi selle suureneb kasutajate rahulolu, väheneb ajakulu vajalike toimingute

tegemisel. Ministeerium ja asutused saavad edukamalt ellu viia personaalse riigi

kontseptsiooni.

REMi ja selle asutuste põhimääruste1 alusel majutab, haldab ja hooldab MITK infosüsteeme

ning on andmete volitatud töötlejaks, mis on seotud:

 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, kalandusturu ja kutselise kalapüügi

korraldamise ning maaelu ja põllumajandusturu riiklike abinõude rakendamisega;

 põllumajandusloomade, nende tervise, heaolu tagamisega;

 põllumajanduse, põllumajanduskultuuride kaitse ja tervise tagamisega;

 toiduvarustuskindluse, toidu- ja söödaohutuse tagamisega;

 põllumajandus- ja maaeluvaldkonna andmetöötluse, teadmussiirde-, nõuande- ja

innovatsiooniteenustega, sh põllumajandusandmete kaugseirega;

 riigisisese ühistranspordipoliitika elluviimisega.

MITK missioon on ühendada IT abil Eestimaad, toetades Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala avalike teenuste pakkumist parimate digitaalsete

lahendustega, mis toetavad kõikides Eesti piirkondades elavate inimeste ning majandusüksuste

digitaalsete teenuste kasutamise mugavust, läbipaistvust ja turvalisust. Asutuse visioon

põhineb pideval innovatsioonil ja kasutajakesksel lähenemisel, tagades, et arendused vastavad

riigi kesksele digiriigi arendamise strateegiale ja tuleviku maaelu digitaalsetele väljakutsetele.

MITK võimaldab laialdasemalt kasutada IT töötajate spetsialiseerumist ja omandatud parima

praktika rakendamist erinevates IT valdkondades ning suuremat sisulise asendamise

võimekust, samuti kaetakse valdkonnad, mida tänase IT töötajate ressursi juures ei ole võimalik

täita.

Konsolideeritud keskne IT valdkonna asutus on partnerina teistele asutustele nii Eestis kui ka

teistes riikides oluliselt tõsiseltvõetavam ja suutlikum kui tänased erinevate asutuste

eraldiseisvad IT-osakonnad. Samuti saaks ministeeriumi poolt otse juhitud asutus rohkem

kaasa rääkida riigi IT võrgustikus. Koostöö võrdse partnerina (ministeeriumi IT asutusena)

teiste ministeeriumite IT asutustega võimaldab võtta ka REMi valitsemisalas kasutusele nendes

kasutatavaid praktikaid, optimeerida nende eeskujul tööprotsesse ja riske.

Halduskoormusega seotud ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur. Mõju on

lühiajaline, umbes pool aastat. Mõju vähendamiseks hajutatakse tegevusi ning jaotatakse

olulised tegevused. Üldine halduskoormus riigis jääb samaks, liikudes ühest asutusest teise.

Mõju olulisus sihtrühmaks olevate riigiasutuste korraldusele on kõrge.

4.2. Ümberkorralduste mõju ITle ja majandusele

Sihtrühm: ministeerium ja selle valitsemisala asutused, avalikkus.

1 Maaeluministri 23.09.2022 määruse nr 50 „Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus“ § 5; Põllumajandusministri 21.07.200?

määruse nr 52 „Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus„ § 6; Maaeluministri 20.12.2022 määruse nr 66 „Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse põhimäärus“ § 4; Maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5; Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ §-le 5.

Eestil kui piiratud ressurssidega väikesel riigil on hädavajalik efektiivselt töötav avalik sektor.

Avaliku sektori efektiivsus tuleneb otseselt riigi infosüsteemidest, mis tagavad riigiasutustele

kiired menetlus- ja otsustusprotsessid ja võimaldavad seeläbi efektiivse avaliku teenuse

osutamist.

IT arenduste osas standardiseeritakse moodustatavas riigiasutuses valitsemisala IT

arendusprotsessid, mis on otsene ressursside optimeerimise võimalus. Tekib ühtne vaade

kõikidele ministeeriumi valitsemisala IT arendustele, mis võimaldab rohkem taaskasutada ning

ühtlustada tehnilisi komponente, tagades arenduskulude kokkuhoiu ja efektiivsema juhtimise.

Tekivad paremad võimalused suuremate ja keerukamate arenduste korraldamiseks.

Tarkvaratoote omaniku jaoks lihtsustub IT arenduste pakkumine, kuna tellimuste nõuded on

sarnased ja neid tehakse ühe kontaktpunkti kaudu. Senise mitme osapoolega seotud IT

arenduste realiseerumine kiireneb ühe IT valdkonna riigiasutuse abil. Mida paremini

kasutatakse riigi infosüsteemi võimalusi ja selles olevat teavet, seda parem on teenuste

kvaliteet.

Eelnõu ei mõjuta ühiskonna hädaolukorra seadus § 2 lõikes 4 sätestatud elutähtsate

funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andmesidevõrkudest. Esineb mõju avalike

teenuste infoühiskonnateenuse kasutamisele ja kättesaadavusele. Pikemas perspektiivis,

arvestades eeltoodut, teenuste kvaliteet tõuseb ja kättesaadavus paraneb. Terviklikumad

alusandmed tagavad lisaks ka parema partnerluse ministeeriumile poliitikakujundamisel ja

digitaalsete arenduste tellimisel. Teenused digitaliseeritakse ühtse põhimõttega

keskkondadesse, misläbi suureneb kasutajarahulolu ja väheneb ajakulu vajalike toimingute

tegemisel.

Tänased teenused, mida töötajatele või avalikkusele pakutakse, jätkavad pärast MITKi

moodustamist toimimist samal viisil. Edaspidine lahenduste muutus sõltub ärilisest strateegiast

ja sellega kaasnevast tellimustest, mida MITK täidab.

Suurim mõju ITle seisneb võrkude ning seadistuste migreerimises uude domeeni. Selle jaoks

ei ole ette nähtud eraldi rahastust. MITKi jaoks on vaja üle tuua tänane taristusüsteem, see

konfigureerida, luua kodulehekülg ja sisevõrk. Koostööd tuleb teha andmeandjatega ja

andmeandjana AvTS §435 lõike 2 tähenduses infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste

konfigureerimiseks. Töö tehakse ära olemasoleva tööjõuga, täites neid tööülesanded muude

edasilükatavate tööülesannete arvelt.

Muudatuse mõju ministeeriumi valitsemisala ja riigi ITle ning majandusele on suur. Soovitud

mõju on väga suur. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. MITKi moodustamisega

püütakse minimaliseerida kõik riskid, mis võivad mõjutada elektroonselt pakutavate teenuste

kättesaadavust. Ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste põhitegevus ei tohi katkeda ning

muudatuse mõju ei tohi olla näha põhitegevuses. Teenused viiakse üle uuele konfiguratsioonile

2025. aasta I kvartali jooksul. Hajutatud tegevuskava võimaldab muudatusi ellu viia etappide

kaupa, pidevalt kontrollides muudatuste edukust.

4.4. Ümberkorralduse mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: elanikkond

MITKi moodustamise tulemusel paraneb tunduvalt ministeeriumi ja tema valitsemisala ning

seeläbi üldisemalt riigi IT süsteemide turvalisus. Seda on võimalik saavutada valitsemisala

asutuste IT turvakorralduse ühtlustamise ning IT ühise kompetentsi ja tehniliste vahendite

optimaalsema kasutamise teel. Ühtsete taristulahendustega tekitatakse väärtus- ja

kuluefektiivsus.

Muudatuse mõju on keskmine, ebasoovitavate riskide kaasnemise tõenäosus väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud.

MITKi moodustamise põhiline rahaline võit seisneb sama raha eest parema ja kvaliteetsema

teenuse saamises. Reaalset eelarves näidatavat kokkuhoidu MITK moodustamine ei too, sest

töötajate arv ei vähene, puudub sääst otsestes kuludes ja puuduvad teadaolevad vahendid

eelarvesse raha juurde saamiseks. Üksikute taristu valdkonna või arendusprotsesside

optimeerimisega tekkivate kokkuhoiukohtadega finantseeritakse kriitilisi puudujääke, mis

suurendavad pakutavate teenuste kvaliteeti vajalikule tasemele, infosüsteemide toimepidavust

ja turvalisust.

Kuna ärivajadused kasvavad pidevalt ja integreeritus IT-ga kasvab, siis tähendab see

automaatselt, et IT kulud kasvavad siiski pidevalt. Infotehnoloogia sektori suurust, kasvamist

ajas ja sellega seotud mõjude hindamise olulisuse tõusu näitavad ka Riigikontrolli poolt 2019

auditi „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende

asutustes“ raames kogutud andmed, mille kohaselt kasvasid IT haldus- ja tööjõukulud ning

investeeringud 2017. aastal 9 miljonit ja 2018. aastal 15 miljonit eurot. Perioodil 2014–2020

toetas Euroopa Liit infoühiskonna arengut Eestis 181 760 000 euroga, millele lisandus Eesti

riigi kaasfinantseering 24 928 235 eurot.2

Järgnevate aastate IT eelarve suurimad väljakutsed on Euroopa Liidu liitumisjärgsest fondidest

taotletud rahastuse abil ehitatud infosüsteemide vananemine ja vajadus nende asendamiseks

tänapäevaste süsteemidega ning edasiste arenduste adekvaatse baasrahastuse tagamine,

vältimaks edasist sõltuvust ebastabiilsest toetusrahastusest. REM valitsemisala IT vajab

jätkusuutlikuks ja turvaliseks toimimiseks täiendavat rahastust, vaatamata IT teenuste

osutamise korraldusele.

MITKi moodustamisega on võimalik kulude kasvu optimeerida läbi selle, et osa uusi kulusid

saab ühitada, uute lahenduste juurutamisel saab arvestada asutuse vajadustega ja pikemas

perspektiivis saab läbi tõhusama ühise planeerimise kulude kasvu ohjeldada.

REM valitsemisala IT valdkonna ümberkorraldamisega ja MITK moodustamisega kaasnevate

täiendavate vahendite täpne lisavajaduse suurus sõltub sellest, kui suure osa täiendavast

personalivajadusest suudavad katta valitsemisala asutused oma koosseisude arvelt, kui suur osa

teenuseid on võimalik asutustest teenuse korras konsolideerida Riigi Tugiteenuste Keskusesse,

või jätta PRIAsse või ministeeriumi haldusesse (nt transporditeenus, personali- ja

finantsarvestus, asjaajamine, hanked jm). Täna ei ole tehtud terviklikku analüüsi kõikide

kuluridade osas. See valmib 2024. a II poolaasta jooksul. 2024. aastal võivad tekkida lisakulud

asutuse identiteedi väljakujundamiseks ja direktori värbamiseks. Muud ümberkorraldamise

kulud võib kanda aastasse 2025.

2 Riigikontroll. 2019. Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes.

MITKi kavandatav eelarve 2025-2028

REM Nimetus Summa

Töötasu REM IT osakond 962 784,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud REM IT osakond 325 420,99 €

Töötasu tugiteenus REM (2,85 täistööaja ekvivalent) 96 612,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenus REM 32 654,86 €

Tööjõu majandamiskulud* 10 097,50 €

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 478 123,00 €

Kokku: 2 905 692,35 €

PRIA Nimetus Summa

Töötasu PRIA IT osakond 1 270 920,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA IT 429 570,96 €

Töötasu tugiteenus PRIA (1,5 täistööaja ekvivalent) 32 400,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA 10 951,20 €

Tööjõu majandamiskulud* 104 678,52 €

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 110 243,00 €

Kokku: 1 958 763,68 €

Kokku Nimetus Summa

Töötasu IT 2 233 704,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud IT 754 991,95 €

Töötasu tugiteenused 129 012,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenused 43 606,06 €

Tööjõu majandamiskulud* 114 776,02 €

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 588 366,00 €

Kokku: 4 864 456,03 €

* Lisanduvad maksud

Eespool toodud arvestused on tehtud lähtuvalt sellest, et MITKi tööks vajalikud vahendid

eraldatakse ministeeriumi ja PRIA eelarvetest tänaste IT osakondadele kuluvate kulude järgi.

Ministeeriumi ja PRIA kulud vähenevad vastavalt tabelis toodud summade võrra. Sealhulgas

arvestatakse kulutusi lähetustele, koolitustele, ruumide rendile ja ülalpidamisele ning

transpordile. Lisaks rida väiksemamahulisi kulusid, mis tuleb samuti katta olemasolevate

asutuste eelarve vahenditest.

Eelarve on koostatud arvestades kõiki ülekantavaid, sh IT arendusele kuluvaid erinevatest

rahastusallikatest tulenevaid vahendeid. Osa vahenditest lisatakse ministeeriumi eelarvest.

Teenuste kulu tõus kooskõlastatakse teenuse saajatega. Eelarves püütakse vältida mittepüsivate

välisvahendite kasutamist. Summades on arvestatud erinevate maksudega. Summad ei ole

lõplikud vaid indikatiivsed ning täpsustuvad 2024. a II poolaastal.

Teenused, mida ministeeriumi allasutuste kliendid kasutavad, jäävad samaks. Ministeeriumi ja

PRIA IT osakonnad pakuvad peamiselt sisemisi teenuseid ehk teenindavad oma asutust.

Valitsemisala asutuste klientide jaoks on täna asutuste poolt loodud infotelefoninumbrid ja

nõustamisteenused, mis ei katke. Samuti muutub koostöö partneritega suhteliselt vähe, kuid

arusaamatuste vältimiseks tuleb 2024. aasta jooksul teha avalikkuse teavitamine veebilehtedel

ning ajakirjanduse ja meedia kaudu. Samuti on oluline kommunikatsioon mõjutatud

valitsemisala asutustega, kellele MITK teenust hakkab pakkuma. Sisekommunikatsioon on

kogu ümberkorraldamisega seotud kommunikatsiooni kõige olulisem tegevus ning sellega on

2024. aasta jooksul juba tegeletud ja tegeletakse veelgi intensiivsemalt edasi.

Määruse jõustumise korral ei nähta ette ametikohtade kaotamist. Määruse kehtestamisega võib

kaasneda töötajate ametijuhendite muutmise vajadus ennekõike tööandja ja ka struktuuriüksuse

nime muutuse tõttu. TLS-i § 89 lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles

öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu

vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

2024. aasta IV kvartalis valmistatakse ette käskkiri MITKi töökohtade koosseisu

kehtestamiseks. MITKi põhimäärus ja MITKi direktori käskkiri asutuse koosseisu

kehtestamiseks jõustuvad samal ajal.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu kohaselt on määrus kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile

ja Justiitsministeeriumile.

EELNÕU

18.12.2024

MÄÄRUS

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus

(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus (edaspidi keskus) on

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) hallatav riigiasutus.

(2) Keskuse ingliskeelne nimi on Information Technology Centre of the Ministry of Regional

Affairs and Agriculture.

§ 2. Keskuse sümboolika

(1) Keskusel on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese

riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus“.

(2) Keskusel on oma logo, mida võib kasutada keskuse dokumendiplangil ning muul keskuse

trükisel ja meenel. Keskuse logo ja dokumendiplangi kasutamine sätestatakse keskuse

dokumendihalduskorras.

§ 3. Keskuse asukoht

(1) Keskus asub Tartu linnas. Keskuse postiaadress on Tähe 4, 51010 Tartu linn.

(2) Keskuse mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse struktuuriüksuse

põhimääruses.

2. peatükk

(kuupäev digiallkirjas) nr

2

Keskuse tegevusvaldkond ja ülesanded

§ 4. Tegevusvaldkond

Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi valitsemisala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine ja pakkumine ministeeriumile

ja ministeeriumi valitsemisala asutustele, kelle infosüsteem on liidetud keskuse infosüsteemiga.

§ 5. Keskuse põhiülesanded

(1) Keskuse põhiülesanded on:

1) ministeeriumi ja selle valitsemisala info- ja sidesüsteemide hankimine, tarnimine,

arendamine, ekspluatatsioon ja hooldus;

2) infotehnoloogia- ja sidevaldkonna riigihangete läbiviimine, raam- ja suurkasutajalepingute

sõlmimine ning haldamine;

4) infotehnoloogia-, side- ja arendusprotsessidega seotud strateegiate, arengukavade,

sihtprogrammide ja eelarve väljatöötamine, haldamine ja täitmine;

5) ministeeriumi valitsemisala andmekogude volitatud töötleja ülesannete täitmine;

6) info- ja sidesüsteemide töökindluse ning nõuetele vastava kasutatavuse ja arengusuutlikkuse

tagamine;

7) ministeeriumile ja valitsemisala asutusele infotehnoloogiaalase väljaõppe ning standard- ja

spetsiaaltarkvara kasutamise koolituse korraldamise ning sisu kohta ettepanekute tegemine;

8) info- ja sidesüsteemide kasutajatele tugiteenuse ja kasutajatoe pakkumine;

9) ministeeriumile ja valitsemisala asutusele infotehnoloogia vahendite kaudu tööprotsesside

tõhustamiseks oma pädevuse piires ettepanekute tegemine;

10) infotehnoloogia-alase koostöö tegemine kodu- ja välismaiste institutsioonidega;

11) infosüsteemide kasutamise, andmetervikluse ja turvalisuse üle järelkontrolli tegemine;

12) infoturbepoliitika elluviimine;

13) infoturbe standardite rakendamise koordineerimine ja infoturbe soovituste väljatöötamine;

14) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine;

15) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuse andmine ning

ministrile õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine;

16) muude temale ministeeriumi poolt pandud ülesannete täitmine.

3. peatükk

Keskuse juhtimine

§ 6. Keskuse juhtimine

(1) Keskust esindab ja selle tööd juhib keskuse direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab

töölepingu valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul.

(2) Keskuse direktori äraolekul täidab direktori ülesandeid direktori määratud

osakonnajuhataja.

§ 7. Direktor

Direktor:

1) juhib keskuse tööd ja korraldab ise või osakonnajuhatajate kaudu keskuse tegevust ja keskuse

pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist kooskõlas käesoleva põhimäärusega ning vastutab

keskusele pandud ülesannete täitmise eest;

2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva töötaja ja struktuuriüksuse tööd;

3

3) vastutab keskuse tegevust korraldavates õigusaktides sätestatud nõuete täpse ja otstarbeka

täitmise eest ning annab ministeeriumi kantsleri kaudu aru valdkonna eest vastutavale

ministrile;

4) esitab ministrile ettepanekuid keskuse struktuuri kohta;

5) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku keskuse kulude ja tulude eelarve kohta

ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;

6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku keskuse tegevusvaldkonna

korraldamise kohta;

7) sõlmib keskuse töötajatega töölepingud, vajadusel muudab neid ning peatab või lõpetab

need, kehtestab töötaja töölepingus sisalduva tööülesannete kirjelduse (edaspidi ametijuhend)

ja töötasu, kohaldab töötajale ergutusi ja määrab hoiatusi;

8) sõlmib keskuse nimel oma pädevuse piires lepinguid ja esindab keskust või vajaduse korral

volitab selleks teisi isikuid;

9) kehtestab struktuuriüksuste põhimääruse, töötajate koosseisu, dokumendihalduse korra,

keskuse tööplaanid ning muu keskuse töökorraldust reguleeriva dokumendi;

10) annab keskuse töö juhtimiseks, koordineerimiseks ja asjaajamise korraldamiseks käskkirju

ning suulisi või kirjalikke korraldusi;

11) rakendab keskuse sisekontrollisüsteemi;

12) korraldab keskuse kasutusse antud riigivara heaperemehelikku ja sihipärast kasutamist

riigivaraseaduses sätestatud korras;

13) käsutab keskuse rahalisi vahendeid ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise;

14) täidab talle õigusaktiga pandud, samuti ministri ja kantsleri kirjaliku või suulise

korraldusega antud muid ülesandeid.

§ 8. Osakonnajuhataja

(1) Osakonnajuhataja:

1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete asjatundliku ja tähtaegse

täitmise ning vastutab osakonna teenuste toimivuse ja arendamise eest;

2) kontrollib talle alluvate töötajate tööülesannete täitmist;

3) osaleb keskuse strateegiliste arengudokumentide väljatöötamisel oma tegevusvaldkonnas;

4) annab talle alluvatele töötajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi;

5) täidab talle kõrgemalseisva juhi antud tööalased korraldused või teatab nende täitmise

takistustest ning annab talle aru osakonna tegevusest;

6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel osakonna pädevusse

kuuluvates küsimustes arvamusi ning kooskõlastusi;

7) teeb vahetule juhile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse

muutmiseks, töötajate motiveerimiseks ning vastutusele võtmiseks ja neile töötasu

määramiseks;

8) esindab keskust direktorilt saadud volituste piires ja teeb koostööd asjaomaste isikutega;

9) teeb koostööd valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutustega, teadus- ja

arendusasutuste, muude organisatsioonide ja teiste asjaomaste isikutega.

(3) Osakonnajuhataja täpsemad ülesanded, õigused ja vastutus määratakse kindlaks

osakonnajuhataja töölepingus ja ametijuhendis.

4. peatükk

Keskuse struktuur ja struktuurüksuste põhiülesanded

§ 9. Keskuse struktuurüksused

(1) Keskuse struktuuriüksus on osakond.

4

(2) Osakonna koosseisu võib kuuluda allüksusena büroo.

(3) Osakonna täpsemad ülesanded, pädevus, juhtimiskorraldus, osakonna koosseisus olevate

allüksuste ülesanded ja osakonnajuhataja asendamine sätestatakse osakonna põhimääruses.

(4) Keskuse koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad töötajad.

(5) Väljaspool struktuuriüksusi asuvatel töökohtadel olevad töötajad alluvad oma töölepingu

järgi vahetult direktorile.

(6) Väljaspool struktuuriüksusi asuva töötajaga sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu direktor,

kes näeb ette tema tööülesanded, alluvuse, õigused ja vastutuse töölepingus ja ametijuhendis.

(7) Osakonnad alluvad direktorile osakonnajuhatajate kaudu.

§ 10. Keskuse osakonnad ja nende põhiülesanded

(1) Keskuse osakonnad on järgmised:

1) äriteenuste osakond;

2) infrastruktuuri- ja platvormihalduse osakond;

3) tarneahelahalduse ja kasutajatoe osakond;

4) tugiteenuste osakond.

(2) Äriteenuste osakonna põhiülesanne on ärilahenduste ja -teenuste arendamine, haldamine ja

toetamine, tagades andmete käideldavuse, andmete terviklikkuse ning konfidentsiaalsuse.

(3) Infrastruktuuri- ja platvormihalduse osakonna põhiülesanne on taristu, info- ja

sidesüsteemide kavandamine, arendamine ja haldamine.

(4) Tarneahelahalduse ja kasutajatoe osakonna põhiülesanne on kasutajateeninduse

korraldamine, teenuste seiramine, tarnijate ja lepingute haldamine ning kvaliteedinõuete

seadmine ja kontroll.

(5) Tugiteenuste osakonna põhiülesanne on korraldada keskuse finants- ning varahaldust,

personalitööd, asutuse dokumendihaldust, õigusküsimuste lahendamist, sise- ja

välikommunikatsiooni, ministeeriumi ja selle valitsemisala infotehnoloogiaalaseid hankeid.

5. peatükk

Keskuse rahastamine, vara, aruandlus ja järelevalve

§ 11. Finantseerimine ja eelarve

(1) Keskuse eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav

minister õigusaktidega kehtestatud korras.

(2) Keskuse kulud kaetakse riigieelarvest, rahvusvahelistes koostööprojektides osalemisest

saadavatest eraldistest ning Euroopa Liidu eraldatud vahenditest.

(3) Keskuse vara on riigivara. Keskus on riigivara valitsema volitatud asutus.

§ 12. Aruandekohustus ja revideerimise kord

5

(1) Keskus peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktides kehtestatud korras.

(2) Keskus on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes seadusega

sätestatud korras suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning teeb tema tegevuse üle

teenistuslikku järelevalvet.

(3) Keskust auditeerivad ministeeriumi siseauditiosakond, Riigikontroll ja teised selleks

volitatud asutused.

6. peatükk

Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

§ 13. Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Keskuse tegevuse korraldab ümber või lõpetab ministeerium Vabariigi Valitsuse kehtestatud

korras.

7. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel.

Aastatel 2006–2020 on Eesti ministeeriumid konsolideerinud oma info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) teenused eraldi infotehnoloogia (edaspidi IT)

keskustesse või ministeeriumi IT osakonda. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(edaspidi ministeerium) valitsemisala IT teenuste pakkumine on ministeeriumite hulgas hetkel

kõige killustatum, sest IKT teenuseid haldab kaks IT teenuste pakkujat. Maaelu

Teadmuskeskusele, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Riigi Laboriuuringute ja

Riskihindamise Keskusele pakub IT teenuseid ministeeriumi IT osakond, Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pakub IT teenuseid tema IT osakond.

Lisaks viiakse ministeeriumi ja allasutuste sisuosakondade poolt läbi erinevaid IT teenuste

hankeid. Hetkeolukord ei ole jätkusuutlik ning kulutõhusama, kvaliteetsema ning

jätkusuutlikuma IKT lahenduse võimaldamiseks on vaja muudatusi. Eelnõuga korraldatakse

ministeeriumi IT osakond ja PRIA IT osakond ümber nii, et need eraldatakse ministeeriumist

ja PRIAst ning nende baasil moodustatakse ministeeriumi hallatav riigiasutus nimega

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus (edaspidi REMITK), kes

hakkab edaspidi pakkuma IT teenuseid nii ministeeriumile kui ka kõigile ministeeriumi

valitsemisala asutustele.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti IT

osakonna kvaliteedijuht projektijuhi ülesannetes Keiti Roosbaum (teenistusest lahkunud)

koostöös REMITK moodustamise juhtrühmaga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (tel

625 6163, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist.

Eelnõu sisulised põhjendused, mh viited tehtud analüüsidele, on kättesaadavad ettepanekus

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutuse

Maaelu Infotehnoloogia Keskus moodustamiseks (edaspidi moodustamise ettepanek).

Nagu nähtub moodustamise ettepanekust, siis kaaluti uue hallatava riigiasutuse

moodustamisele alternatiivsete lahendustena ka erinevate ministeeriumide olemasolevate IT

keskustega liitumist. See ei osutunud aga teostatavaks lahenduseks. Peamine põhjus selleks on

arendusvaldkonna mõttes tänase IT taristu liiga suur tarkvara osakaal ning sellest tingitud huvi

puudumine tänaste IT keskuste poolt. Samuti sellega kaasnev probleem: kuidas erinevate

ministeeriumide valitsemisala asutused saaksid arveldada lepingute baasil ning

tehingupõhiselt, ilma, et teise valitsemisala hallatavasse asutusse teenuse eest vahendite

kandmine peaks toimuma läbi riigieelarve muutmise.

Küll aga on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil (edaspidi REM) kavas REMITKi

arvutitöökoha ning serveritaristu osas liituda Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskuse (edaspidi RIT) teenustega, sest näeme, et selle valdkonnas on teenuste unifitseerimine

mõistlik ja otstarbekas ning ka RIT on valmis keskseid teenuseid osutama.

Lisaks sellele, et tugiteenuste osas on kavas osaleda RITi kui keskse teenuspakkuja

raamhangetes, on edaspidi kavas kasutama hakata ka Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi

RTK) teenuseid, v.a asutuse käivitamiseks vajalikke hanketeenuseid, sest erinevate

toimemudelite ühtlustamine on kavas REMITKi koosseisus teha olemasolevaid inimesi ja

nende pädevust kasutades.

Valitsemisala IT teenuste konsolideerimine ja protsesside ühtlustamine on piisavalt suur töö ja

mahukas väljakutse ning kuna täna REM IT osas RTK hanketeenuseid ei kasuta, ei ole

otstarbekas uue riigiasutuse töö algfaasis lisada veel üht olulise muutujat niigi võrdlemisi

keerulisse protsessi. Nii hankeõiguses, riigihangete korraldamises kui personalijuhtimises on

kavas laiendada ka juba täna osaliselt toimivat süsteemi, kus REM osutab osasid teenuseid

keskselt valitsemisala üleselt kõikidele asutustele, vältimaks kitsa spetsiifikaga erialaste

teadmiste dubleerimist ning tagades eriala spetsialistidele piisavalt „laia töölaua“.

Uue hallatava riigiasutuse moodustamisega tekivad küll möödapääsmatud täiendavad kulud,

nt asutuse direktori ning arendusjuhi ametikoha personalikulud, kuid nendest kuludest saab

kõrgemaks hinnata sellega kaasnevat kasu laiemalt. Nagu pikemalt on selgitatud moodustamise

ettepanekus, siis laiem kasu kaasneb selgema IT teenuse korraldusega ning kriitilise ärianalüüsi

tulemustest lähtuva optimeerimisega, otsustades milliseid IT teenuseid REM valitsemisalas on

vajalik pakkuda tingimustes, kus olemasolevate riigieelarveliste vahenditega tuleb

välisrahastuste abil loodud IT süsteeme ka pärast välisrahastuste lõppemist suuta kogu teenuse

elukaare vältel hooldada ning ülal pidada.

Seega, eelnõus käsitletavas hallatavas riigiasutuses konsolideeritakse REMi valitsemisalas

erinevaid IT teenuseid pakkuvad üksused teiste ministeeriumide eeskujul ühte asutusse, kui

valdkondlikku IT kompetentsikeskusesse. Selles asutuses ühtseid juhtimispõhimõtteid

rakendades on võimalik saavutada riigivalitsemist paremini toetavaid IT arendusi

kulutõhusamalt, kvaliteetsemalt ning jätkusuutlikumalt.

Arvestades suunda riigi tugiteenuste jätkuvale tsentraliseerimisele on tegemist ka IT valdkonna

tugiteenuste võimaliku tsentraliseerimise ettevalmistamiseks vajaliku tegevusega, et IT

valdkonna tugiteenuste pakkumine oleks riigi erinevates tegevusvaldkondades korraldatud

sarnaselt ning selle juhtimine ja kuluarvestus oleks paremini võrreldavad.

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse REMITKi nime, sümboolika ja asukohaga seonduv.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse REMITKi tegevusvaldkond ja ülesanded.

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse REMITKi juhtimine.

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse REMITKi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded.

Eelnõu 5. peatükis sätestatakse REMITKi rahastamine, vara, aruandlus ja järelevalve.

Eelnõu 6. peatükis sätestatakse keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine. REMITKi

tegevuse korraldab ümber või lõpetab ministeerium Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. aasta

määruses nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja

ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine” kehtestatud korras.

Eelnõu 7. peatükis sätestatakse keskuse põhimääruse jõustumise kuupäev.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega

otseseid ja olulisi mõjusid loodus- ega elukeskkonnale, riigi julgeolekule, kohaliku

omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Muudatus ei avalda mõju elanikkonna

tervisele ega tervishoiukorraldusele, inimeste heaolule ega sotsiaalsele kaitsele, keskkonnale,

tööturule, demograafiale ega rahvastiku arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele

võimalustele või inimeste õigustele.

Eelnõu mõjudena käsitatakse üksnes kaasnevaid otseseid mõjusid infotehnoloogiale, tööturule,

riigiasutuste korraldusele, majandusele ja siseturvalisusele.

4.1. Ümberkorralduste mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: ministeerium ja tema valitsemisala asutused.

Muudatus mõjutab PRIA, ministeeriumi ja REMITKi töökoormust. 2024. aasta II poolaastal ja

2025. aasta I poolaastal suureneb dokumendihalduse ja personalitööga seotud halduskoormus.

PRIA IT osakonnas on 47 täistööaja ekvivalenti (edaspidi FTE) ja ministeeriumi IT osakonnas

27 FTEd. REMITKi koosseisu lisatakse sellele umbes 4 FTEd tugiteenuste valdkonnast.

Asutuse struktuur ning põhi- ja tugiametikohad sisustatakse vastavalt ülekantavatele FTEdele.

Täpsustavalt, et ümber jaotatakse juhtivad ametikohad vastavalt uue asutuse struktuurile ja

2024. aasta lõpuga lõppevad mõned tähtajalised töölepingud. FTE arvestusse on toodud ka

hetkel täitmata ametikohad, mis täidetakse vastavalt uue asutuse vajadustele, sest osaliselt saab

katta senise puuduoleva kompetentsi kahe asutuse meeskondade ühinemisega.

Muutmist vajavad üleviidavate IT osakondade töötajate töölepingud. Vajalik on koostada

REMITKis asutuse töökorralduslikud dokumendid (sisekorraeeskiri, struktuurüksuste

põhimäärused, dokumendihalduskord, raamatupidamise kord jm). 2024. aasta II poolaastal on

olnud muudatuste sisuliseks ettevalmistajaks PRIA projektijuhi kaudu, kuid ümberkorralduste

ettevalmistus tõi kaasa ka teiste struktuuriüksuste töömahu suurenemine. Eraldi ametikohta

tööde ettevalmistamiseks ei loodud.

2025. aasta I poolaastast väheneb PRIA ja ministeeriumi töökoormus IKT teenuste korralduses,

sest tegevus läheb tervikuna üle REMITKi. Ministeeriumi teiste allasutuste tööd muudatus

oluliselt ei mõjuta, sest töökorraldust ning põhitegevusi ei muudeta. Asutused jäävad IT

arenduste osas tellija rolli nagu varemgi.

Senine IKT valdkonna killustatus on seotud liiga suurte riskidega valitsemisala

põhitegevustele, sest IT administreerimise kvaliteet mõjutab oluliselt riigi ja asutuste

põhieesmärkide saavutamist ja seeläbi kogu avaliku sektori arengut. Positiivse mõjuna aitab

ümberkorraldamine tervikuna suurendada IT teenuste tõhusust, selgust ja kvaliteeti. REMITKi

näol tekib ministeeriumi valitsemisalas üks konkreetne IT valdkonna asutus. REMITKi

moodustamisega suureneb IT teenuste rolliselgus ning seeläbi paraneb teenuse pakkumise

protsessi toimimine. Vähendatakse dubleerimist, sest IT teenuseid pakutakse ühest allikast ning

ühtsel tasemel ning vabanev ressurss jagatakse täna katmata või puudulikult kaetud

valdkondade vahel. Klienditeeninduse korrastamise ja standardiseerimisega tõuseb esmaste

teenuste kvaliteet. Läbi selle suureneb kasutajate rahulolu, väheneb ajakulu vajalike toimingute

tegemisel. Ministeerium ja asutused saavad edukamalt ellu viia personaalse riigi

kontseptsiooni.

REMi ja selle asutuste põhimääruste1 alusel majutab, haldab ja hooldab REMITK infosüsteeme

ning on andmete volitatud töötlejaks, mis on seotud:

 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, kalandusturu ja kutselise kalapüügi

korraldamise ning maaelu ja põllumajandusturu riiklike abinõude rakendamisega;

 põllumajandusloomade, nende tervise, heaolu tagamisega;

 põllumajanduse, põllumajanduskultuuride kaitse ja tervise tagamisega;

 toiduvarustuskindluse, toidu- ja söödaohutuse tagamisega;

 põllumajandus- ja maaeluvaldkonna andmetöötluse, teadmussiirde-, nõuande- ja

innovatsiooniteenustega, sh põllumajandusandmete kaugseirega;

 riigisisese ühistranspordipoliitika elluviimisega.

REMITK missioon on ühendada IT abil Eestimaad, toetades Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala avalike teenuste pakkumist parimate digitaalsete

lahendustega, mis toetavad kõikides Eesti piirkondades elavate inimeste ning majandusüksuste

digitaalsete teenuste kasutamise mugavust, läbipaistvust ja turvalisust. Asutuse visioon

põhineb pideval innovatsioonil ja kasutajakesksel lähenemisel, tagades, et arendused vastavad

riigi kesksele digiriigi arendamise strateegiale ja tuleviku maaelu digitaalsetele väljakutsetele.

REMITK võimaldab laialdasemalt kasutada IT töötajate spetsialiseerumist ja omandatud

parima praktika rakendamist erinevates IT valdkondades ning suuremat sisulise asendamise

võimekust, samuti kaetakse valdkonnad, mida tänase IT töötajate ressursi juures ei ole olnud

võimalik täita.

Konsolideeritud keskne IT valdkonna asutus on teistele asutustele nii Eestis kui ka teistes

riikides oluliselt tõsiseltvõetavam ja suutlikum partner kui tänased erinevate asutuste

eraldiseisvad IT-osakonnad. Samuti saaks ministeeriumi valitsemisalaülene keskne IT asutus

rohkem kaasa rääkida riigi IT võrgustikus. Koostöö võrdse partnerina (ministeeriumi IT

asutusena) teiste ministeeriumite IT asutustega võimaldab võtta ka REMi valitsemisalas

kasutusele teistes IT asutustes kasutatavaid praktikaid, optimeerida nende eeskujul

tööprotsesse ja riske.

Halduskoormusega seotud ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur. Mõju on

lühiajaline, kuus kuud kuni aasta. Mõju vähendamiseks hajutatakse tegevusi ning jaotatakse

olulised tegevused. Üldine halduskoormus riigis jääb samaks, liikudes ühest asutusest teise.

Mõju olulisus sihtrühmaks olevate riigiasutuste korraldusele on kõrge.

1 Maaeluministri 23.09.2022 määruse nr 50 „Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus“ § 5; põllumajandusministri 21.07.2002 määruse nr 52

„Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus„ § 6; maaeluministri 20.12.2022 määruse nr 66 „Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse põhimäärus“ § 4; maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5;

Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ §-le 5.

4.2. Ümberkorralduste mõju ITle ja majandusele

Sihtrühm: ministeerium ja selle valitsemisala asutused, avalikkus.

Eestil kui piiratud ressurssidega väikesel riigil on hädavajalik, et avalik sektor toimiks

võimalikult efektiivselt. Avaliku sektori efektiivsus tuleneb otseselt riigi infosüsteemidest, mis

tagavad riigiasutustele kiired menetlus- ja otsustusprotsessid ning võimaldavad seeläbi tõhusa

avaliku teenuse osutamist.

Moodustatavas riigiasutuses standardiseeritakse valitsemisala IT arendusprotsessid, mis on

otsene ressursside optimeerimise võimalus. Tekib ühtne vaade kõikidele ministeeriumi

valitsemisala IT arendustele, mis võimaldab rohkem taaskasutada ning ühtlustada tehnilisi

komponente, tagades arenduskulude kokkuhoiu ja efektiivsema juhtimise. Tekivad paremad

võimalused suuremate ja keerukamate arenduste korraldamiseks. Tarkvaratoote omaniku jaoks

lihtsustub IT arenduste pakkumine, kuna tellimuste nõuded on sarnased ja neid tehakse ühe

kontaktpunkti kaudu. Ühe keskse IT valdkonna riigiasutuse moodustamine kiirendab seni

mitme osapoolega seotud IT arenduste realiseerumist. Mida paremini kasutatakse riigi

infosüsteemi võimalusi ja selles olevat teavet, seda parem on teenuste kvaliteet.

Eelnõu ei mõjuta ühiskonna hädaolukorra seadus § 2 lõikes 4 sätestatud elutähtsate

funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andmesidevõrkudest. Esineb mõju avalike

teenuste infoühiskonnateenuse kasutamisele ja kättesaadavusele. Pikemas perspektiivis,

arvestades eeltoodut, teenuste kvaliteet tõuseb ja kättesaadavus paraneb. Terviklikumad

alusandmed tagavad lisaks ka parema partnerluse ministeeriumile poliitikakujundamisel ja

digitaalsete arenduste tellimisel. Teenused digitaliseeritakse ühtse põhimõttega

keskkondadesse, misläbi suureneb kasutajarahulolu ja väheneb ajakulu vajalike toimingute

tegemisel.

Tänased teenused, mida töötajatele või avalikkusele pakutakse, jätkavad pärast REMITKi

moodustamist toimimist samal viisil. Edaspidine lahenduste muutus sõltub ärilisest strateegiast

ja sellega kaasnevast tellimustest, mida REMITK täidab.

Suurim mõju ITle seisneb võrkude ning seadistuste migreerimises uude domeeni. Selle jaoks

ei ole ette nähtud eraldi rahastust. REMITKi jaoks on vaja üle tuua tänane taristusüsteem, see

konfigureerida, luua kodulehekülg ja sisevõrk. Koostööd tuleb teha andmeandjatega ja

andmeandjana AvTS §435 lõike 2 tähenduses infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste

konfigureerimiseks. Töö tehakse ära olemasoleva tööjõuga, täites neid tööülesanded muude

edasilükatavate tööülesannete arvelt.

Muudatuse mõju ministeeriumi valitsemisala ja riigi ITle ning majandusele on suur. Soovitud

mõju on väga suur. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. REMITKi moodustamisega

püütakse minimaliseerida kõik riskid, mis võivad mõjutada elektroonselt pakutavate teenuste

kättesaadavust. Ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste põhitegevus ei tohi katkeda ning

muudatuse mõju ei tohi olla näha põhitegevuses. Teenused viiakse üle uuele konfiguratsioonile

2025. aasta I poolaasta jooksul. Hajutatud tegevuskava võimaldab muudatusi ellu viia etappide

kaupa, pidevalt kontrollides muudatuste edukust.

4.4. Ümberkorralduse mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: elanikkond

REMITKi moodustamise tulemusel paraneb tunduvalt ministeeriumi ja tema valitsemisala

ning seeläbi üldisemalt riigi IT süsteemide turvalisus. Seda on võimalik saavutada

valitsemisala asutuste IT turvakorralduse ühtlustamise ning IT ühise kompetentsi ja tehniliste

vahendite optimaalsema kasutamise teel. Ühtsete taristulahendustega tekitatakse väärtus- ja

kuluefektiivsus.

Muudatuse mõju on keskmine, ebasoovitavate riskide kaasnemise tõenäosus väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud.

REMITKi moodustamise põhiline rahaline võit seisneb sama raha eest parema ja kvaliteetsema

teenuse saamises. Reaalset eelarves näidatavat kokkuhoidu REMITK moodustamine ei too,

sest töötajate arv ei vähene, puudub sääst otsestes kuludes ja puuduvad vahendid eelarvesse

raha juurde saamiseks. Üksikute taristu valdkonna või arendusprotsesside optimeerimisega

tekkivate kokkuhoiukohtadega finantseeritakse kriitilisi puudujääke, mis aitavad viia

pakutavate teenuste kvaliteeti vajalikule tasemele ning suurendavad infosüsteemide

toimepidavust ja turvalisust.

Kuna ärivajadused kasvavad pidevalt ja integreeritus IT-ga kasvab, siis tähendab see

automaatselt, et IT kulud kasvavad siiski pidevalt. Infotehnoloogia sektori suurust, kasvamist

ajas ja sellega seotud mõjude hindamise olulisuse tõusu näitavad ka Riigikontrolli poolt

2019. a auditi „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja

nende asutustes“ raames kogutud andmed, mille kohaselt kasvasid IT haldus- ja tööjõukulud

ning investeeringud 2017. aastal 9 miljonit ja 2018. aastal 15 miljonit eurot. Perioodil 2014–

2020 toetas Euroopa Liit infoühiskonna arengut Eestis 181 760 000 euroga, millele lisandus

Eesti riigi kaasfinantseering 24 928 235 eurot.2

Järgnevate aastate IT eelarve suurimad väljakutsed on Euroopa Liiduga liitumisjärgselt

fondidest taotletud rahastuse abil ehitatud infosüsteemide vananemine ja vajadus nende

asendamiseks tänapäevaste süsteemidega ning edasiste arenduste adekvaatse baasrahastuse

tagamine, vältimaks edasist sõltuvust ebastabiilsest toetusrahastusest. REM valitsemisala IT

vajab jätkusuutlikuks ja turvaliseks toimimiseks täiendavat rahastust, vaatamata IT teenuste

osutamise korraldusele.

2024. a ka 2025. a riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud.

Seega tuleb võimalikud kulud katta REMi eelarvest. Erinevate analüüside tulemusena on siiski

selge, et teenuse toimepidevuse kasv ja valdkonna konsolideerimisega kaasnev suurem

rolliselgus ning tänaste IT teenuste revisjonist ja täpsemast prioritiseerimisest saadav

kokkuhoid kaalub üles konsolideerimisega kaasnevad kulud.

REMITKi moodustamisega on võimalik kulude kasvu optimeerida läbi selle, et osa kulusid

saab ühitada, uute lahenduste juurutamisel saab läheneda keskselt ja pikemas perspektiivis saab

tõhusama ühise planeerimise abil kulude kasvu ohjeldada.

2 Riigikontroll. 2019. Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes.

REM valitsemisala IT valdkonna ümberkorraldamisega ja REMITK moodustamisega

kaasnevate täiendavate vahendite täpne lisavajaduse suurus sõltub sellest, kui suure osa

täiendavast personalivajadusest suudavad katta valitsemisala asutused oma koosseisude arvelt

ja kui suure osa teenustest on vaja konsolideerida Riigi Tugiteenuste Keskusesse või on

võimalik jätta PRIAsse või ministeeriumi haldusesse (nt transporditeenus, personali- ja

finantsarvestus, asjaajamine, hanked jm). Täna ei ole tehtud lõplikku analüüsi kõikide

kuluridade osas. See valmib 2025. a alguses. Kõik ümberkorraldamisega seotud kulud tuleb

arvestada 2025. aasta eelarvesse, sh 2025. aasta I kvartalis asutuse identiteedi väljakujundamise

kulud ja direktori värbamisega seotud kulud.

REMITKi kavandatav eelarve 2025-2028

REM Nimetus Summa

Töötasu REM IT osakond 962 784,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud REM IT osakond 325 420,99 €

Töötasu tugiteenus REM (2,85 täistööaja ekvivalent) 96 612,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenus REM 32 654,86 €

Tööjõu majandamiskulud* 10 097,50 €

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 478 123,00 €

Kokku: 2 905 692,35 €

PRIA Nimetus Summa

Töötasu PRIA IT osakond 1 270 920,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA IT 429 570,96 €

Töötasu tugiteenus PRIA (1,5 täistööaja ekvivalent) 32 400,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA 10 951,20 €

Tööjõu majandamiskulud* 104 678,52 €

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 110 243,00 €

Kokku: 1 958 763,68 €

Kokku Nimetus Summa

Töötasu IT 2 233 704,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud IT 754 991,95 €

Töötasu tugiteenused 129 012,00 €

Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenused 43 606,06 €

Tööjõu majandamiskulud* 114 776,02 €

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 588 366,00 €

Kokku: 4 864 456,03 €

* Lisanduvad maksud

Eespool toodud arvestused on tehtud lähtuvalt sellest, et REMITKi tööks vajalikud vahendid

eraldatakse ministeeriumi ja PRIA eelarvetest tänaste IT osakondade eelarvete järgi.

Ministeeriumi ja PRIA kulud vähenevad vastavalt tabelis toodud summade võrra. Sealhulgas

arvestatakse kulutusi lähetustele, koolitustele, ruumide rendile ja ülalpidamisele ning

transpordile. Lisaks rida väiksemamahulisi kulusid, mis tuleb samuti katta asutustele kinnitatud

eelarve vahenditest.

Eelarve on koostatud arvestades kõiki ülekantavaid, sh IT arendusele kuluvaid erinevatest

rahastusallikatest tulenevaid vahendeid. Osa vahenditest lisatakse ministeeriumi eelarvest.

Teenuste kulu tõus kooskõlastatakse teenuse saajatega. Eelarves püütakse vältida mittepüsivate

välisvahendite kasutamist. Summades on arvestatud erinevate maksudega. Summad ei ole

lõplikud vaid indikatiivsed ning täpsustuvad 2025. a I kvartalis. Vajaduse korral tehakse

valitsemisala vahendite sees vajalikke ümberjaotusi ja suunatakse täiendavaid vahendeid IT

teenuste ja taristu kui äriteenuste vundamendi toimimiseks.

Teenused, mida ministeeriumi allasutuste kliendid kasutavad, jäävad samaks. Ministeeriumi ja

PRIA IT osakonnad pakuvad peamiselt sisemisi teenuseid ehk teenindavad REM valitsemisala

asutusi. Valitsemisala asutuste klientide jaoks on täna asutuste poolt loodud

infotelefoninumbrid ja nõustamisteenused, mis ei katke. Samuti muutub koostöö partneritega

suhteliselt vähe, kuid arusaamatuste vältimiseks tuleb eelnevalt teha avalikkuse teavitamine

veebilehtedel ning ajakirjanduse ja meedia kaudu. Samuti on oluline kommunikatsioon

mõjutatud valitsemisala asutustega, kellele REMITK teenust hakkab pakkuma.

Sisekommunikatsioon on kogu ümberkorraldamisega seotud kommunikatsiooni kõige

olulisem tegevus ning sellega on 2024. aasta jooksul juba tegeletud ja tegeletakse veelgi

intensiivsemalt edasi.

Määruse jõustumise korral ei nähta ette ametikohtade kaotamist. Määruse kehtestamisega võib

kaasneda töötajate ametijuhendite muutmise vajadus ennekõike tööandja ja ka struktuuriüksuse

nime muutuse tõttu. TLS-i § 89 lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles

öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu

vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

2025. aasta jaanuaris valmistatakse ette käskkiri REMITKi töökohtade koosseisu

kehtestamiseks. REMITKi põhimäärus ja REMITKi direktori käskkiri asutuse koosseisu

kehtestamiseks jõustuvad samal ajal.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu kohaselt on määrus kavandatud jõustuma 1. märtsil 2025. aastal. Kuivõrd

moodustamisettepaneku ja eelnõu kooskõlastamine on võtnud kavandatust rohkem aega, on

kavandatud eelnõu määrusena jõustumise aeg võrreldes ettepanekule Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutuse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus moodustamiseks lisatud eelnõudes

kavandatuga nihkunud 1. jaanuarilt 2025. a 1. märtsile 2025. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati 20. septembril 2024. a kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu

Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile.

Justiitsministeerium teatas oma 6. novembri 2024. a kirjas nr 8-2/6813, et „Justiitsministeerium

ei toeta hallatava asutuse Maaelu Infotehnoloogia Keskus moodustamisettepanekut ega

kooskõlasta sellest tulenevalt ka ministri määruse eelnõu.“ ja tegi ettepaneku enne uute IT-

majade loomise otsustamist analüüsida erinevaid alternatiivseid võimalusi IT-majade

efektiivsemaks juhtimiseks, kaaluda teenuste või funktsioonide koondamist, vastutusalade

optimeerimist ning digiriigi teenuste arhitektuuri muutmist

Rahandusministeerium asus oma 30. novembri 2024. a kirjas nr 1.1-11/4182-2 seisukohale, et

„Palume täiendavate analüüside järel esitada seletuskiri Rahandusministeeriumile uuesti

lõpliku seisukoha kujundamiseks.“

Eelnõu seletuskirja on nendest ettepanekutest lähtuvalt asjakohaselt täiendatud ja mõlema

ministeeriumiga on vajalikud muudatused kokku lepitud. Samuti on muudetud asutuse nime.

Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. aasta määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate

riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra

kinnitamine” punkti 16 alapunkti 1 kohaselt tuleb moodustamisettepanek kooskõlastada

Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga, kui muu ministeeriumiga, kelle

valitsemisala riigiasutuse moodustamine puudutab. Sama määruse punkti 19 kohaselt, kui

riigiasutuse moodustab selle kõrgemalseisev valitsusasutus ning üks käesoleva korra punktis

16 nimetatud asutus moodustamisettepanekuga ei nõustu, esitab kõrgemalseisva

valitsusasutuse juht moodustamisettepaneku koos kooskõlastuskirjadega seisukoha võtmiseks

Vabariigi Valitsusele ning kui Vabariigi Valitsus toetab protokolli märgitavas otsuses

riigiasutuse moodustamise ettepanekut, teeb lõpliku otsuse riigiasutuse moodustamise kohta

riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht.

Eelnevast tulenevalt selleks, et moodustamisettepanekut ei peaks esitama seisukoha võtmiseks

Vabariigi Valitsusele, esitatakse moodustamisettepanek ja eelnõu eelnõude infosüsteemi kaudu

Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile uuesti kooskõlastamiseks.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Justiitsministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-4/919-5

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

ministeeriumi hallatava riigiasutuse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

Infotehnoloogia Keskuse moodustamisettepaneku ja

põhimääruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ministeeriumi

valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutuse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

Infotehnoloogia Keskuse moodustamisettepaneku ja regionaal- ja põllumajandusministri

määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse

põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu seletuskirja on täiendatud Teie ettepanekutest lähtuvalt.

Palume ettepaneku ja eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Pärast selle tähtaja möödumist

loeme moodustamisettepaneku ja eelnõu Teie poolt kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. REMITK moodustamisettepanek

2. REMITK põhimääruse eelnõu

3. REMITK põhimääruse eelnõu seletuskiri

Teadmiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Maaelu Teadmuskeskus, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus

Märt Pakats

5698 9940 [email protected]

Ingrid Raidme

625 6163 [email protected]