Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/3290 |
Registreeritud | 27.12.2024 |
Sünkroonitud | 30.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Marie Allikmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/ 1307
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja
põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest
ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu, Erak_toetus_EN.pdf;
2. Määruse eelnõu seletuskiri, Erak_toetus_SK.pdf;
Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Renata Tsaturjan
625 6507 [email protected]
EELNÕU
27.12.2024
MÄÄRUS
xx.01.2025 nr …..
Erakorraline toetus põllumajandustootjatele
ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud
majandusliku kahju hüvitamiseks
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2
lõike 2 ja § 7 lõike 2 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2675, millega nähakse
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ette erakorraline
rahaline toetus ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud põllumajandussektoritele
Bulgaarias, Saksamaal, Eestis, Itaalias ja Rumeenias (ELT L 2024/2675, 10.10.2024), artikli 1
alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse põllumajandustootjate elujõulisust ohustava ebasoodsatest
ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks erakorralise
toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord.
§ 2. Toetuse andmise tingimused
(1) Toetust antakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2675 tingimuste kohaselt
ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud põllumajandustootjate elujõulisust ohustava
majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, kus
põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju mõju on suurem.
(2) Põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju mõju on suurem järgmistes
põllumajanduslikes tegevusvaldkondades:
1) puuvilja- ja marjakasvatus;
2) õunakasvatus;
3) avamaaköögiviljakasvatus;
4) kartulikasvatus;
5) rapsi- ja rüpsikasvatus.
(3) Toetust antakse järgmiste põllumajanduskultuuride kohta nende kasvupinna alusel:
1) aedhernes, aeduba, sibul, kaalikas, kurk, küüslauk, leht-, roos-, spargel-, nui- ja lillkapsas,
hiina kapsas, kõrvits, jääsalat, valge ja punane peakapsas, pastinaak, porgand, porrulauk,
2
rabarber, redis, söögipeet (edaspidi avamaaköögiviljad);
2) kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša), ploomipuu, kirsipuu, murelipuu ja pirnipuu, must,
punane ja valge sõstar (edaspidi puuviljad ja marjad);
3) õunapuu;
4) vaarikas;
5) maasikas;
6) kartul;
7) raps ja rüps.
(4) Toetust antakse ühes või mitmes lõikes 2 nimetatud põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas
põllumajandustootja elujõulisust ohustava majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks.
§ 3. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb Euroopa
Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja
vesiviljelustoodete tootmisega § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas (edaspidi koos
taotleja) ning kes:
1) kasvatas 2024. aastal puuvilju või marju või mõlemaid kokku vähemalt 0,5 hektaril Põlva,
Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas ning sai kevadise öökülma tõttu majanduslikku kahju;
2) kasvatas 2024. aastal õunu kokku vähemalt 0,5 hektaril Põlva, Tartu, Valga ja Võru
maakonnas ning sai kevadise öökülma tõttu majanduslikku kahju;
3) kasvatas 2024. aastal puuvilju või marju või mõlemaid kokku vähemalt 0,5 hektaril
väljaspool, kui punktis 1 nimetatud maakonnas, ning sai kevadise öökülma tõttu majanduslikku
kahju;
4) kasvatas 2024. aastal õunu kokku vähemalt 0,5 hektaril väljaspool, kui punktis 2 nimetatud
maakonnas, ning sai kevadise öökülma tõttu majanduslikku kahju;
5) kasvatas 2024. aastal maasikaid vähemalt 0,5 hektaril ja sai ebasoodsate ilmastikutingimuste
tõttu majanduslikku kahju;
6) kasvatas 2023. ja 2024. aastal samal kasvupinnal vaarikaid vähemalt 0,5 hektaril ning sai
2024. aasta talvekahjustuste tõttu majanduslikku kahju;
7) kasvatas 2024. aastal avamaaköögivilja kokku vähemalt 0,5 hektaril ja sai ebasoodsate
ilmastikutingimuste tõttu majanduslikku kahju;
8) kasvatas 2024. aastal avamaaköögivilja kokku vähemalt ühel hektaril või kartulit vähemalt
ühel hektaril, millel saak ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu osaliselt või täielikult hävis;
9) kasvatas 2024. aastal kartulit vähemalt 0,5 hektaril ja sai ebasoodsate ilmastikutingimuste
tõttu majanduslikku kahju;
10) kasvatas 2024. aastal rapsi või rüpsi või mõlemaid kokku vähemalt 340 hektaril ja sai
ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu majanduslikku kahju.
(2) Lõike 1 punktides 1, 2, 5–7, 9 ja 10 sätestatud tingimustele vastava taotleja puhul
ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahju olemasolu eeldatakse, punktides 3, 4 ja 8
sätestatud tingimustele vastav taotleja peab kahju tekkimist või saagi hävimist tõendama.
(3) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt
ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud
sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
§ 4. Toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine (1) Toetuse ühikumäärad on järgmised:
1) puuvilja- ja marjakasvatuse puhul 600 eurot hektari kohta;
3
2) õunakasvatuse puhul 600 eurot hektari kohta;
3) maasikakasvatuse puhul 350 eurot hektari kohta;
4) vaarikakasvatuse puhul 4000 eurot hektari kohta;
5) avamaaköögiviljakasvatuse puhul 300 eurot hektari kohta;
6) kartulikasvatuse puhul 150 eurot hektari kohta.
(2) Liigsademete tõttu hävinud avamaaköögivilja puhul on toetuse ühikumäär 5000 eurot
hektari kohta ja kartuli puhul on toetuse ühikumäär 4500 eurot hektari kohta, võttes arvesse
üksnes selle pindala, millel saak täielikult hävis.
(3) Vaarikakasvatuse puhul makstakse toetust selle kasvupinna eest, mis kattus 2023. ja 2024.
aastal.
(4) Rapsi- ja rüpsikasvatuse puhul otsustab toetuse ühikumäära hektari kohta Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA), arvestades teiste põllumajanduskultuuride
kohta esitatud taotluste rahuldamise järel üle jäänud eelarvevahendite suurust ning rapsi ja rüpsi
nõuetekohaste hektarite arvu.
§ 5. Toetuse taotlemine (1) PRIA teeb põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel kindlaks toetuse
saamiseks õigustatud isikud.
(2) PRIA eeltäidab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel toetuse
saamiseks õigustatud isiku eest elektroonilise taotluse ja teeb selle PRIA e-teenuse keskkonnas
kättesaadavaks 10. märtsiks 2025. aastal.
(3) Taotluses sisalduvad järgmised andmed ja dokumendid:
1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud andmed;
2) taotleja registrikood;
3) tegevusvaldkond, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust
taotletakse, ja toetusõiguslike hektarite arv ning puuvilja- ja marjakasvatuse ja õunakasvatuse
puhul istandiku asukoht;
4) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 8 sätestatud taotleja puhul avamaaköögivilja või kartuli
kasvatamise pindala 0.01 hektari täpsusega, millel saak liigsademete tõttu täielikult hävis, ja
asjakohased tõendavad dokumendid.
(4) Taotleja on kohustatud kontrollima eeltäidetud taotluses sisalduvate andmete õigsust ja
nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral sellest PRIAt teavitama. Taotleja esitab eeltäidetud
ja kontrollitud taotluse PRIA e-teenuse keskkonnas hiljemalt 17. märtsiks 2025. aastal.
(5) Paragrahvi § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas toetuse saamise nõuetele vastav
taotleja, kelle andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kättesaadavad
või kelle õuna-, puuvilja- või marjaistandik asub väljaspool § 3 lõike 1 punktides 1 ja 2
sätestatud maakonda ning kelle eest ei ole PRIA e-teenuse keskkonnas lõike 2 kohaselt taotlust
eeltäitnud, esitab PRIAle hiljemalt 17. märtsiks 2025. aastal digitaalselt allkirjastatud taotluse
elektrooniliselt, mis sisaldab lisaks lõikes 3 sätestatud andmetele ja dokumentidele:
1) selle katastriüksuse katastritunnust või põllumassiivi tunnust, millel paikneb taotleja põld,
millel ta kasvatas 2024. aastal puuvilju, marju või õunu või vaarika- või maasikataimi,
avamaaköögivilja, kartulit, rapsi või rüpsi, ning selle põllu numbrit ja pindala 0,01 hektari
täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, märkides ära iga põllul kasvatatava
põllumajanduskultuuri nimetuse ja selle kasvatamise pindala;
4
2) vaarikakasvatuse puhul punktis 1 sätestatud andmeid ka 2023. aasta kohta;
3) puuvilja-, marja- või õunakasvatuse puhul kahju saamist tõendavaid asjakohaseid
dokumente.
§ 6. Taotluse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele taotluse, muude
dokumentide ja andmekogude alusel ning vajaduse korral kohapealse kontrolli käigus.
(2) Taotleja teeb PRIAle teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud
asjaolud.
§ 7. Taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine
(1) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud
nõuetele.
(2) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda
toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. aprilliks 2025. aastal. § 8. Rakendussäte Määrus kehtib 31. detsembrini 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
SELETUSKIRI
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus
põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku
kahju hüvitamiseks” eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele
ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks” eelnõu
kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2 ja §
7 lõike 2 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2675, millega nähakse kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ette erakorraline rahaline toetus
ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud põllumajandussektoritele Bulgaarias, Saksamaal,
Eestis, Itaalias ja Rumeenias (ELT L 2024/2675, 10.10.2024), artikli 1 alusel.
Eesti piirkondi tabasid 2023. a lõpul ja 2024. a ebasoodsad ilmastikutingimused, mis mõjutasid
negatiivselt taimekasvatust ja seeläbi põlumajandusettevõtjate konkurentsivõimet.
Miinuskraadidele ja külmalainele, mis tõi 2023. aasta detsembris ja 2024. aasta jaanuaris kaasa
rekordmadalad temperatuurid, järgnesid alates 2024. aasta märtsist tavatult kõrged
temperatuurid, mis põhjustasid põua. Seejärel langes temperatuur, mis tõi kaasa öökülma. Mai ja
juuni alguses lisandusid rahehood. Juulis ja augusti alguses oli enneolematu ulatusega tugevad
vihmasajud, mis põhjustasid üleujutusi põldudel. Need muutlikud erakorralised
ilmastikutingimused mõjutasid põllumajanduskultuuride, eelkõige kartuli, rapsi, rüpsi ning puu-
ja köögivilja tootmist.
Tulenevalt eelkirjeldatust taotles Eesti Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1308/2013 alusel erakorralist toetust.
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2024/2675, mis avaldati 10. oktoobril 2024. a, tehti
Bulgaariale, Saksamaale, Eestile, Itaaliale ja Rumeeniale kättesaadavaks liidu toetus
kogusummas 119 700 000 eurot erakorraliseks toetuseks põllumajandustootjatele. Igal riigil on
võimalik täiendavalt lisada kuni 200% liidu toetuse summale. Toetuse eesmärk on hüvitada
ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud piirkondades nende riikide põllumajandustootjate
elujõulisust ohustav majanduslik kahju kõige enam mõjutatud sektorites. Eestile on ette nähtud 3
300 000 eurot. Liikmesriikidele on jäetud paindlikkus erakorralist toetust saavate
põllumajandussektorite valikul, toetussumma jagamisel sektorite vahel ning toetuse andmise
kriteeriumite sätestamisel. Toetuse andmisel peab liikmesriik tagama, et toetuse kriteeriumid
oleksid objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning need võtaksid arvesse kannatada saanud
põllumajandustootjate majanduslikku kahju, samuti seda, et maksed ei põhjusta turu- ega
konkurentsimoonutusi. Toetuse lõplik saaja peab olema põllumajandustootja.
Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2024/2675 esitas Eesti 2024. aasta 31. detsembriks
teavituse, mis sisaldas:
- võetavate meetmete kirjeldust;
- kriteeriume, mille alusel määrati kindlaks toetuse andmise meetodid ja põhjendused toetuse
jaotamiseks põllumajandustootjate vahel;
- meetmete kavandatud mõju majandusliku kahju hüvitamisel põllumajandustootjatele;
- meetmete soovitud mõju saavutamise kontrollimiseks võetavad meetmeid;
- konkurentsimoonutuste ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks võetavad meetmeid;
- liidu kulutuste maksete prognoosi kuude kaupa kuni 30. aprillini 2025. aastal;
KAVAND
23.12.2024
- siseriikliku toetuse täiendavat määra;
- põllumajandustootjate toetuskõlblikkuse kontrollimiseks ja liidu finantshuvide kaitsmiseks
võetud meetmeid.
EL eelarvest makstavad toetussummad peavad olema välja makstud hiljemalt 30. aprilliks 2025.
aastal ja riigi eelarvest makstavad toetussummad hiljemalt 31. juuliks 2025. Hiljemalt 31.
oktoobriks 2025. aastal edastavad liikmesriigid komisjonile andmed tegelikult välja makstud
toetussummade (EL toetus ja täiendav siseriiklik toetus eraldi), toetuse saajate arvu ja liigi kohta,
samuti hinnangu meetmete rakendamise tõhususe kohta.
Põllumajandustootjate elujõulisust ja majanduslikku jätkusuutlikkust mõjutab nii toodetud
toodangu kogus kui selle eest saadav hind. 2024. aasta taimekasvatushooaeg on olnud
ilmastikutingimuste poolest keeruline ning juba eelnevalt oli Eesti põllumajandussektor raskustes
(2023. a ettevõtjatulu -85 mln eurot, taimekasvatustoodangu väärtuse vähenemine 36% võrreldes
2022. aastaga). 2024. aastal kahjustasid põllukultuure talvised ja kevadised külmad, kevad oli
kuiv, suve teisel poolel, kui algas saagikoristus, saabusid tugevad sademed. Talve- ja
kevadkülmade tõttu külvati talirapse ümber 25-30% ja taliteraviljasid 6-10%. Enim sai kahjustada
Lääne-Eesti, kus ümberkülve tehti hinnanguliselt 40-45% ja Lõuna-Eestis 15-20%. Enim
ümberkülve tehti talirapsil ja taimed, mis jäeti kasvama, olid samuti mõjutatud erinevatest
ilmastikutingimusest (nt põud kevadel) ning erakordselt suurtest putukakahjustustest.
Statistikaameti esialgsetel andmetel on 2024. aasta talirapsi kasvupind 2023. aastaga võrreldes
vähenenud 32% ning suvirapsi kasvupind suurenenud 103%. 2023. aastal oli talirapsi osakaal
rapsi kasvupinnast 92%.
Puuvilja ja marjakasvatussektorile on 2024. aasta juba teine järjestikune aasta kui ulatuslik külm
kahjustas saaki. Esialgsel hinnangul kahjustas 2024. a pakaseline talv vaarikaistandikke (kuni
90%) ning mai alguse öökülm õisemisfaasis olnud viljapuid (peamiselt luuviljalised kultuurid,
õunapuud) ja marjakultuure (nt must sõstar) peamiselt Kesk- ja Kagu-Eestis. Maasikasaaki
kahjustasid erinevad ebasoodsad ilmastikutingimused, eelkõige aga maikuu kõrged
temperatuurid, mille tõttu paljud sordid nakatusid maasika-antraknoosi, mis kõrge õhuniiskuse ja
temperatuuri juures (+20 ºC) taim närtsib ja mõne päevaga hävib. Eriti tugevad hoovihmad juulis
ja augustis kahjustasid kõiki avamaakultuure, kuna kohati jäid põllud vee alla. Samuti oli
taimekahjustajate (taimehaigused ja -kahjurid) levik sooja ja sademete rohke ilma tõttu
erakordselt laialdane. Ilmastikukahjud on jaotunud piirkondade lõikes väga ebaühtlaselt,
liigniiskusest tulenevalt võib olla saagikadu kuni 100%. Avamaaköögiviljadest on kohati
ikaldunud kapsa-, porgandi- ja avamaakurgisaak. Ebasoodsatest ilmastikutingimustest
põhjustatud kahju ulatus aiandussektoris selgub 2025. a veebruaris kui avaldatakse 2024. aasta
esialgsed saagiandmed.
2024. aasta talvekahjustused, kevadine öökülm, kevad-suvine põud ja suvised liigsademed
mõjutasid negatiivselt talirapsi- ja talirüpsi-, avamaaköögivilja-, kartuli- ja puuvilja- ning
marjatoodangu mahtu. Statistikaameti 30. septembril avaldatud saagiprognooside kohaselt
kujuneb 2024. aasta rapsi ja rüpsi saagiks kokku 84 694 tonni ning keskmiseks saagikuseks
kujuneb 1407 kg/ha, võrreldes 2023 aastaga on vähenemised vastavalt 39% (-56% viie aasta
keskmisest) ja 22% (-44% viie aasta keskmisest). Rapsi ja rüpsi kasvupind on nii aastases
võrdluses kui ka viie aasta keskmisena vähenenud 21%. Puuvilja- ja marjakasvatussektoris on
see teine järjestikune aasta kui öökülm kahjustas saaki. Puuvilja– ja marjakultuuride 2023. aasta
saak kujunes -71% (-62% viie aasta keskmisest) ja saagikus -69% (-54% viie aasta keskmisest)
väiksemaks võrreldes 2022. aasta andmetega. Sellised arengud seadsid ohtu nimetatud sektorite
elujõulisuse.
Aitamaks lahendada põllumajandustootjate elujõulisust mõjutavaid ebasoodsatest
ilmastikutingimustest põhjustatud probleeme ja ennetada tootmise olukorra kiiret halvenemist
rapsi ja rüpsikasvatuses, avamaaköögivilja-, kartuli- ning puuvilja- ja marjakasvatuses,
makstakse neis sektorites toetust hüvitamaks saagi olulisest langusest tulenevat tulu langust.
Ülemäärase hüvitamise vältimiseks võetakse arvesse toetusi, mida on 2024. aastal antud muude
riiklike või EL õigusaktide alusel selleks, et reageerida asjaomasele majanduslikule kahjule.
2024. aasta talvekahjustustes, põuast, liigsademetest ja öökülmadest tingitud kahju hüvitamiseks
ei ole 2024. aastal toetusi makstud.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Erkki Miller (5692 1173, [email protected]), sama
osakonna nõunikud Kadri Rand (625 6143, [email protected]), sama osakonna peaspetsialist
Renata Tsaturjan (625 6507 [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna
peaspetsialist Marje Ree (625 6127, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule
tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973,
[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse ebasoodsatest
ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks erakorralise
toetuse andmise tingimused ja kord.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise tingimused.
Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt antakse erakorralist toetust komisjoni rakendusmääruse (EL)
2024/2675 tingimuste kohaselt (edaspidi toetus) ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud
põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks
põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, kus põllumajandustootjate elujõulisust ohustava
majandusliku kahju mõju on suurem.
Eelnõu § 2 lõikes 2 loetletakse põllumajanduslikud tegevusvaldkonnad, mille puhul
ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud põllumajandustootjate elujõulisust ohustava
majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust antakse.
Võttes arvesse komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2024/2675 tulenevaid erakorralise toetuse
andmise tingimusi, talve- ja öökülmadest, põuast ning liigsademetest tingitud kahjude ulatust
erinevatele põllumajandussektori ettevõtjatele ning EL eelarvest Eestile eraldatud summat,
antakse erakorralist toetust järgmistes põllumajanduslikes tegevusvaldkondades: puuvilja- ja
marjakasvatus, õunakasvatuses, avamaaköögiviljakasvatus, kartulikasvatus ning rapsi- ja
rüpsikasvatus.
Maaelu Teadmuskeskuse (edaspidi METK) agrometeoroloogiliste vaatluste ja
Keskkonnaagentuuri andmetel mõjutas taimede talvitumist sel talvel nii külm, vesi kui jää. 2023.
aasta detsembri lõpus ja selle aasta jaanuari alguses toimunud järsk temperatuurilangus Eestis
põhjustas taliviljadele külmakahjustusi, kuna lumekiht oli kohati väga õhuke või olematu. Eesti
idapoolsem osa oli kaetud küllalt korraliku lumikattega, lääne pool oli lund vähem ja taliviljade
kahjustumine suur, eriti kohtades, kus tugev tuul põllud kohati paljaks pühkis. Maapind oli terve
veebruarikuu jooksul külmunud ja sulas esialgu vaid pinnalt. See tõi põldudel kaasa olukorra, kus
tasasemad/madalamad põllud olid kaetud vaheldumisi vee või jääga - vesi ei saanud külmunud
mulla tõttu piisavalt pinnasesse imbuda ja külmus-sulas temperatuuri vaheldudes üha uuesti. 7-9.
mail esinesid Eestis öökülmad (kuni -6,5°C), kõige madalamale langesid temperatuurid ööl vastu
9. maid. Keskkonnaagentuuri andmetel suur osa mandrist oli kaetud miinuskraadidega.
Põllukultuuridest sai kahjustada eelkõige taliraps, suuremad kahjustused olid Lõuna-Eestis, kus
taimede kasvufaas oli eespool. Aianduskultuuridest sai kahjustada õitsemisfaasis olnud viljapuud
ja marjapõõsad, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Mais oli päikesepaistelisi tunde keskmiselt
37% rohkem ja sademeid umbes 71% vähem kui mitme aasta keskmine. Maikuu keskmine
temperatuur oli 13,7 °C, mis on 3,2 °C normist kõrgem (pikaajaline keskmine 10,5 °C). Keskmine
sajuhulk oli 12 mm, mis on 29% normist (pikaajaline keskmine 42 mm) ja põhjustas põua.
Keerulised ilmastikutingimused jätkusid ka suve teises pooles. Eesti keskmine sajuhulk juulis oli
109 mm, mis on 163% normist (paljuaastane keskmine 67 mm). Juuli maksimaalseks
ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti Võrus 91 mm (29. juuli), aga ka mitmel pool mujal tuli
samal päeval korraga maha suur hulk sademeid. Juuli lõpu ja augusti alguse suured sademed
põhjustasid üleujutusi ja põllukultuuride lamandumist. Paljud põllud Lõuna-Eestis olid vee all,
põhjustades saagikadusid, kvaliteediprobleeme ning hallitusseente ja fusarioosi levikut. Vee alla
jäänud põldudel kartuli- ja köögiviljasaak ikaldus. Sadude tõttu olid põllud pehmed ja kombainid
ning põllutöömasinad ei pääsenud põllule. Kohati on talinisu peas, raps kõdras ja hernes kaunas
kasvama läinud.
Põllumajanduslikes tegevusvaldkondades tekkinud kahju hindamisel on võetud aluseks FADN
standardtulemused1, hinnaindeksite muutused, aastate 2019–2023 keskmised maasika ja vaarika
saagikused, põllumeeste ühistu Kevili hinnanguid teravilja ning rapsi ja rüpsi külmakahjude
kohta, Statistikaameti 2024 põllukultuuride saagiprognoosid, Eesti Maaülikooli Põllumajandus-
ja keskkonnainstituudi (edaspidi EMÜ) teadurite hinnang külmakahjustuste ulatuse kohta, METK
hinnang kahjustada saanud piirkondade kohta ning MTÜ Eesti Aiandusliidult saadud info
liigsademete tõttu hävinud kasvupindade kohta.
Puuvilja- ja marjakasvatuses said EMÜ teadlaste ja sektori esindusorganisatsiooni hinnangul
suurimat kahju vaarikakasvatajad, kus külmakahjustused vähendasid saaki kuni 90% ning
luuviljaliste puuviljade-, õuna- ja pirni-, maasika-ja sõstrakasvatajad peamiselt Lõuna- ja Kagu
Eestis, kus taimed olid jõudnud õitsemisfaasi.
Suvised tugevad hoovihmad kahjustasid kõiki avamaakultuure, kuna kohati jäid põllud vee alla.
Liigniiskusest tulenevalt võis saak hävida täielikult. Võttes aluseks FADN 2023. aasta
standardtulemused ja hinnaindekseid rakendades ning arvestades, et osaliselt kompenseerib tulu
vähenemise puu ja köögivilja (edaspidi PKV) ja põhisissetuleku (edaspidi PST) otsetoetus, siis
tulu väheneb keskmiselt 7594 €/ha. MTÜ Eesti Aiandusliidu hinnangul hävis köögivilja saak
~102 hektaril.
Köögiviljapõldudel, kus osaliselt oli võimalik saak koristada, oli liigniiskusest tulenevalt
saagikadu suur ja toodangu kvaliteet langenud. Võttes aluseks FADN standardtulemused ja
hinnaindekseid rakendades, eeldusel, et saak vähenes kuni 20% (arvestades maha omavastutuse
määra), on tulu puudujääk keskmiselt 646 €/ha.
Tugevad hoovihmad ujutasid üle ka kartulipõlde, mille tulemusel saak hävis osaliselt või
täielikult. Võttes arvesse Statistikaameti poolt avaldatud esialgseid kartuli saagiandmeid, siis
100% hävinud pindadel oli tulu vähenemine (arvestades maha PST toetuse ja 20% omavastutuse)
hektari kohta esialgsel hinnangul 5760 €. MTÜ Eesti Aiandusliidu hinnangul hävis üleujutuse
tagajärjel kartuli saak ~60 hektaril.
Liigniiskusest tulenevalt lisandusid kartulikasvatuses täiendavad kulud sorteerimisele ja
säilitamiseks ettevalmistamisele. Tuginedes Statistikaameti avaldatud esialgsetele
saagiandmetele ja võttes aluseks FADN 2023. aasta standardtulemused ning hinnaindekseid
rakendades on 2024. aastal on tulu puudujääk (arvestades maha PST toetuse ja omavastutuse
määra 20%) 153 €/ha.
Puuvilja- ja marjakasvatuses kannatasid sektori esindusorganisatsiooni ja EMÜ teadlaste
hinnangul suurimat kahju vaarikakasvatajad, kus külmakahjustused vähendasid saagikust kuni
90%. Vaarika hinnatõus ei kompenseerinud vähenenud saagikusest saamata jäänud tulu. Eeldades
saagikuse langust 2024. aastal võrdluses 5 aasta keskmisega 90% ning võttes arvesse tootja
omavastutust 20% ulatuses, väheneb tulu hektari kohta keskmiselt 5700 €/ha.
1 https://fadn.agri.ee/standardtulemused/
Õitsemise ajal said külmakahjustusi ka varajased sõstra-, luuviljaliste-, pirni- ja õunasordid.
Võttes aluseks FADN standardtulemused ja hinnaindekseid rakendades eeldusel, et saak vähenes
kuni 50% on tulu puudujääk keskmiselt 836 €/ha. Toodangu hinnad ei toetanud tulupuudujäägi
vähenemist, kuna Statistikaameti hinnaindeksi alusel oli värske puuvilja hind 2024. aasta III
kvartalis 2% madalam võrreldes 2023. aasta sama ajaga.
Maasikakasvatuses on esindusorganisatsioon hinnanud sõltuvalt sordist saagikuse kadu 40-80%,
mis tuleneb seenhaiguse Antraknoosi suurest levikust. Võttes arvesse viimase viie aasta keskmist
(välja jäetud madalaim ja kõrgeim) saagikust, toodete hindu ja omavastutuse määra (20%),
väheneb tulu hektari kohta keskmiselt 564 €.
Rapsi saagikus oli 2024. aastal Statistikaameti esialgsetel andmetel 47% madalam viimase viie
aasta keskmisest (välja jäetud madalaim ja kõrgeim). Võttes aluseks kattetulu2 arvutused ja
hinnaindekseid rakendades, siis kujuneb 2024. aastal tulu puudujäägiks hektari kohta (arvestades
maha PST toetuse ja 20% omavastutust) keskmiselt 530 eurot.
Eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatakse põllumajanduskultuurid, mis said ebasoodsate
ilmastikutingimuste tõttu majanduslikku kahju ning sätestatakse erakorralist toetust andmine
kasvupinna alusel.
Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt võib põllumajandustootja, kes on tegev rohkem kui ühes
põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, mille puhul põllumajandustootjate elujõulisust ohustava
majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust antakse, saada toetust kõikide nende
tegevusvaldkondade kohta. Näiteks kui põllumajandustootja tegeleb avamaaköögivilja- ja
kartulikasvatusega, siis nõuete täitmisel antakse talle toetust nii avamaaköögivilja kui kartuli eest.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse nõuded taotlejale.
Eelnõu § 3 kehtestatakse, et toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE) või
juriidilisele isikule, kes tegeleb EL toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete,
välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete, tootmisega tegelevas valdkonnas. Ehk teisisõnu
toetust antakse isikule, kes ka erakorralise toetuse taotlemise ajal jätkab äriregistri andmetel
tegevust põllumajandustoodete tootmise alal.
Punktides 1–10 täpsustatakse põllumajanduslike tegevusvaldkonnapõhiseid kriteeriume
taotlejale. Paragrahvist 2 tulenevalt on toetatavateks valdkondadeks avamaaköögiviljade,
puuviljade, marjade, õunte, vaarikate, maasikate, kartuli, rapsi ja rüpsi kasvatamine.
Tegevusvaldkonnapõhiste kriteeriumite kehtestamisel on silmas peetud asjaolu, et ebasoodsatest
ilmastikutingimustest tekkinud majanduslik kahju puudutab ennekõike oma toodetud toodangut
turustavaid ettevõtjaid ning seega peaks toetus olema suunatud neile. Seetõttu seatakse
valdkondade põhiselt hektarite arvu osas miinimumid (hävinud avamaaköögivilja või kartuli
kasvupinna puhul 1 ha ning ülejäänud 0,5 ha), millest vähemal arvul hektaritel puu- ja
köögiviljade, sõstarde, õunte, maasikate, vaarikate ning kartuli kasvatamist loetakse kas täielikult
või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks kasvatamiseks ning sellistele kultuuride
kasvatajatele toetuse andmine poleks õigustatud. Erand on tehtud rapsi ja rüpsi osas, mille puhul
on miinimum hektarite arvuks sätestatud 340. Täpsemalt on selgitatud seletuskirja eelnõu § 3
lõike 1 punkti 10 juures.
Käesoleva määruse alusel antava erakorralise toetuse puhul võetakse aluseks Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) põllumassiivide registris olevad andmed, et
vähendada taotluste menetlemiseks ja kontrollimiseks kuluvat aega ja tagada kogu erakorralise
toetuse jõudmine taotlejateni EL eelarve reegleid arvesse võttes hiljemalt 2025. aasta aprilli
lõpuks. Kasvupindade määratlemiseks eeltäidetud vormil saab kasutada eelkõige 2024. a
2 https://metk.agri.ee/kattetulu#kattetulu-arvestused
põhisissetulekutoetuse või 2024. a puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise
otsetoetuse menetlemise andmeid.
Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2024. aastal
luuviljalisi puuvilju, pirne või sõstraid (punast, musta ja valget sõstart) või kõiki kokku vähemalt
0,5 hektaril Põlva, Tartu-, Valga-, Viljandi või Võru maakonnas. Puuviljade ja marjade puhul
samuti asjaolust, et öökülma ajal 8-9. mail 2024. aastal olid viljapuud ja marjapõõsad jõudnud
arengus õitsemisfaasi peamiselt Põlva, Tartu-, Valga-, Viljandi- või Võru maakonnas, kus
vegetatsiooniperioodi algus võrreldes kogu Eestiga on varasem, mistõttu põhjustas öökülm
nendes maakondades ulatuslikku saagikadu. Näiteks alustasid luuviljalised õitsemist Lõuna-
Eestis mai esimestel päevadel (1-4 mai) ning massiline õitsemine jäi vahemikku 5-12 mai.
Toetuse maksmisel võetakse aluseks 2024. aasta pinnad. Põllumajandustoetuste ja
põllumassiivide registri andmetel oli 2024. aastal FIE ja juriidilisi isikuid, kelle kasutuses on
vähemalt 0,5 ha luuviljaliste puuvilja-, pirni- ja sõstraistandike Põlva-, Tartu-, Valga, Viljandi ja
Võru maakonnas kokku 101 isikut, kellel kokku 378,10 hektarit.
Punkti 2 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2024. aastal õunu vähemalt 0,5 hektaril
Põlva, Tartu-, Valga-või Võru maakonnas. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri
andmetel oli 2024. aastal FIE ja juriidilisi isikuid, kelle kasutuses on vähemalt 0,5 ha
õunaistandike Põlva-, Tartu-, Valga ja Võru maakonnas kokku 55 isikut, kellel kokku 253,13
hektarit.
Punkti 3 ja 4 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2024. aastal õunu, pirne, luuviljalisi
puuvilju või sõstraid (punast, musta ja valget sõstart) või kõiki kokku vähemalt 0,5 hektaril
väljaspool kui punktis 1 ja 2 nimetud maakonnas tingimusel, et tõendab öökülma tõttu kahju
saamist.
Punkti 5 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2024. aastal maasikaid kokku vähemalt
0,5 hektaril ja said ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu majanduslikku kahju.
Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2024. aastal FIE ja juriidilisi
isikuid, kelle kasutuses on vähemalt 0,5 ha maasikaistandike kokku 114 isikut, kellel kokku
457,46 hektarit.
Punkti 6 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2023. ja 2024. aastal samal kasvupinnal
vaarikaid vähemalt 0,5 hektaril ja sai 2024. aasta talvekahjustuste tõttu majanduslikku kahju.
Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2024. aastal FIE ja juriidilisi
isikuid, kelle kasutuses on vähemalt 0,5 hektarit vaarikaistandikke kokku 69 isikut, kellel kokku
68,37 hektarit.
Punkti 7 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2024. aastal avamaaköögivilja kokku
vähemalt 0,5 hektaril ja sai ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahju. Põllumajandustoetuste
ja põllumassiivide registri andmetel oli 2024. aastal FIE ja juriidilisi isikuid, kelle kasutuses on
vähemalt 0,5 hektarit avamaaköögivilja pinda kokku 169 isikut, kokku 1028,73 hektarit.
Punkti 8 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2024. aastal avamaaköögivilja kokku
vähemalt 1 hektaril või kartulit 1 hektaril ja mille saak liigniiskuse tõttu osaliselt või täielikult
hävis. Sademetest tingitud liigniiskuse tõttu jäi osa või kogu põldu, olenevalt põllu reljeefist,
mulla lõimisest ja niiskusrežiimist, vee alla ja saak seal hävis. Mistõttu makstakse toetuse
liigniiskuse tõttu hävinud kasvupinna alusel. MTÜ Eesti Aiandusliidu andemetel on liigsademete
tõttu hävinud avamaaköögivilja ja kartuli pind vastavalt ~ 102 ja ~ 60 hektarit.
Punkti 9 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2024. aastal kartulit kokku vähemalt
0,5 hektaril. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2024. aastal FIE ja
juriidilisi isikuid, kelle kasutuses on vähemalt 0,5 hektarit kartulit kokku 265 isikut, kokku
2614,81 hektarit.
Punkti 10 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2024. aastal rapsi või rüpsi või
mõlemaid kokku vähemalt 340 hektaril. Oleme hinnanud rapsi- ja rüpsikasvatajate 2024. aasta
tulupuudujäägiks ca 33 mln €. Euroopa Komisjoni eraldatud erakorralise toetuse suurus Eestile
on aga 3,3 mln €, millest ligikaudu 1 mln euroga toetame rapsi- ja rüpsikasvatajaid. Kui see
summa jagada kogu toetusõigusliku rapsi ja rüpsi kasvupinnaga, kujuneks hektari ühikumääraks
vaid 17 eurot, samas kui sektori tulupuudujääk on 530 €/ha. Euroopa Komisjon on aga andnud
võimaluse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames võetavate
erimeetmetega loodusõnnetustes kannatada saanud liikmesriikidele täiendava abi andmise. Selle
alusel on ka Eestil kavas muuhulgas toetada rapsi- ja rüpsikasvatajaid. Nimetatud määruse
kohaselt toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 42 000 eurot toetusesaaja kohta. Eestis on aga
mitmeid suuri rapsi- ja rüpsikasvatajaid, kelle toetuse summa ületaks 42 000 eurot. Ebasoodsatest
ilmastikutingimustest tulenevat majanduslikku kahju said Eestis aga kõik rapsi- ja
rüpsikasvatajaid, olenemata ettevõtte suurusest. Selleks kasutame Euroopa Komisjoni
erakorralisest määrusest eraldatud vahendeid pigem suuremate rapsi- ja rüpsikasvatajate
abistamiseks, kelle toetus toetusesaaja kohta ületab 42 000 eurot. Hinnanguliselt kujuneb toetuse
ühikumääraks 126 €/t. PRIA andmetel oli 2024. aastal FIE ja juriidilisi isikuid, kes kasvatasid
rapsi või rüpsi vähemalt 340 hektaril 16 isikut, kellel kokku 8299 ha (13% kogu rapsi ja rüpsi
toetusõiguslikust kasvupinnast).
Eelnõu § 3 lõikes 2 täpsustatakse, millise taotleja puhul eeldatakse ebasoodsatest
ilmastikutingimustest tekkinud kahju olemasolu ja millise puhul taotleja peab kahju tekkimist või
saagi hävimist tõendama. Kevadise öökülma tekkinud kahju peab tõendama taotleja, kes kasvatas
puuvilju- ja marju väljaspool, kui määruses nimetatud maakondades. Samuti peab tõendama
täielikult või osaliselt hävinud avamaaköögivilja või kartuli põllu korral.
Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt ei saa taotleda toetust isik, kelle suhtes on algatatud
likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja
kuulutatud pankrot või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise
hoiatust.
Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku
vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA
kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise
pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest
Ametlikud Teadaanded.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine.
Eelnõu § 4 lõikes 1 ja 2 sätestatakse toetuse ühikumäärad. Avamaaköögiviljade ja kartuli puhul
on kaks ühikumäära üldine (lõige 1 punkt 5 ja 6) ja hävinud pinna (lõige 2) puhul. Näiteks kui
porgandipõld on 10 hektarit, millest liigveekahjustuse tõttu jäi vee alla ja hävis 2 hektarit, siis
arvutatakse toetuse suurus 8 hektari eest üldise määra alusel ja uppunud 2 hektari eest kõrgema
määra alusel.
Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse toetuse suuruse arvutamine vaarikakasvatuse puhul. Vaarika
puhul arvutatakse toetuse suurus 2023. ja 2024. aasta kattuva kasvupinna alusel, kuna 2024. aasta
istutust talvine külm ja kevadine öökülm ei mõjutanud. Sellise ettepaneku tegi MTÜ Eesti
Aiandusliidu oma 31. oktoobril edastatud kirjas põhjendusega, et 2024. aastal istutatud
vaarikataimed andsid saaki aga vanemad vaarikataimed külmusid käreda pakase tõttu ära.
Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt otsustab rapsi ja rüpsi ühikumäära hektari kohta PRIA. Teiste
põllumajanduskultuuride puhul on konkreetsed ühikumäärad sätestatud lõigetes 1 ja 2. Seega
esmalt määratakse toetuse suurus puuvilja- ja marjakasvatuse, õunakasvatuse,
avamaaköögiviljakasvatuse ja kartulikasvatuse tegevusvaldkondades lähtudes sätestatud
ühikumääradest ning ülejäänud eelarve jagatakse taotletud rapsi või rüpsi nõuetekohaste hektarite
arvuga.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse taotlemine.
Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt toimub toetuse taotlemine lihtsustatud korras. Selleks teeb PRIA
põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete põhjal kindlaks FIEd ja juriidilised
isikud, kes kasvatasid 2024. aastal luuviljalisi puuvilju, õunu, pirne, maasikaid, vaarikaid ja
sõstraid vähemalt 0,5 hektaril § 3 punktides 1 ja 2 nimetatud maakonnas, avamaaköögivilja või
kartulit vähemalt 0,5 hektaril ning rapsi või rüpsi või mõlemaid kokku vähemalt 340 hektaril. Kui
taotleja on PRIAt eelnevalt teavitanud ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud saagi
hävimisest, siis kuvatakse ka need andmed eeltäidetud taotlusel.
Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt PRIA eeltäidab ja teeb kättesaadavaks PRIA e-teenuse keskkonna
kaudu 2025. aasta 10. märtsiks toetuse saamiseks õigustatud isikutele eeltäidetud taotluse.
Eelnõu § 5 lõike 3 sätestatakse taotluse sisu. Taotlus sisaldab haldusmenetluse seaduse § 14 lõike
3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmed (taotluse esitaja nimi, taotluse selgelt sõnastatud sisu ja
lisaks haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke
kontaktandmeid), taotluse esitaja registrikood, tegevusvaldkond, milles tekkinud majandusliku
kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse koos toetusõiguslike hektarite arvuga, puuvilja-
ja marja- ja õunakasvatuse puhul istandiku asukoht ning võimalus liigsademete tõttu hävinud või
öökülma tõttu kahju saanud pinna ja seda tõendavate asjakohaste dokumentide lisamiseks.
Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on ettevõtjal kohustus kontrollida eeltäidetud taotluses sisalduvate
andmete õigsust ja nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral PRIAt teavitama. Kui eeltäidetud
taotlus on taotleja poolt kontrollitud tuleb see edastada PRIA-le e-teenuse keskkonna kaudu
etteantud tähtajaks, milleks on 2025. aasta 17. märts.
Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse toetuse taotlemine taotlejale, kellele PRIA ei ole eeltäidetud
taotlust kättesaadavaks teinud. Õuna, marja ja puuvilja kasvatuse puhul ei mõjuta see, kas andmed
on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kättesaadavamad või mitte. § 2 lõikes 2
nimetatud tegevusvaldkonnas toetuse saamise nõuetele vastav taotleja, kelle andmed ei ole
põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kättesaadavad või kelle õuna-, puuvilja- või
marjaistandik asub väljaspool 3 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud maakonda ning kelle eest ei
ole PRIA e-teenuse keskkonnas lõike 2 kohaselt taotlust eeltäitnud, koostab ise taotluse ja esitab
selle PRIAle hiljemalt 17. märtsiks 2025. aastal elektrooniliselt, mis sisaldab lisaks lõikes 3
sätestatud andmetele järgmiseid andmeid:
1) selle katastriüksuse katastritunnus, millel paikneb taotleja põld, millel ta kasvatas 2024. aastal
luuviljalisi, õuna- ja pirnipuid, maasikaid, vaarikaid, sõstrapõõsaid, avamaaköögivilja, kartulit,
rapsi või rüpsi ning selle põllu numbri ja pindala 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust
taotleb, märkides ära iga põllu kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetuse ja selle kasvatamise
pindala;
2) vaarikakasvatuse puhul tuleb esitada andmed ka 2023. kohta;
3) puuvilja-, marja- või õunakasvatuse puhul öökülmakahju saamist tõendavad asjakohased
dokumendid (näiteks fotod või andmed öökülma ja viljapuude ning marjapõõsaste kasvufaasi
kohta mai alguses, mille tõttu puuvilja- ja marjasaak kahjustus või hävis ja tekkis majanduslik
kahju (näiteks andmed koristatud saagi- või saagikuselanguse, müügi või müügitulu kohta
võrreldes viie või kolmeaasta perioodiga, väljavõte põlluraamatust, jne).
Lõikes 5 nimetatud taotlust oodatakse elektrooniliselt küll aga mitte läbi e-PRIA vaid selleks on
PRIA kodulehel kättesaadav soovituslik taotlusvorm. Digitaalselt allkirjastatud taotlusvorm tuleb
saata e-posti aadressile [email protected].
Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse taotluse kontrollimine.
Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt vaatab PRIA taotluse läbi, selgitades välja selles esitatud andmete
piisavuse ja korrektsuse. Seejärel kontrollib PRIA taotleja vastavust nõuetele:
Puuvilja- ja marjakasvatuse, avamaaköögiviljakasvatuse, kartulikasvatuse ning rapsi- ja
rüpsikasvatuse tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandustoetuste ja
põllumassiivide registri või maakatastri (põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse
kandmata põllumajandusmaa korral) andmete või muude andmete põhjal, mis on PRIAle
kättesaadavad kindlaks need puuvilja-,marja-, õuna-, vaarika-, maasika-, köögivilja-, kartuli-
rapsi- ja rüpsikasvatajad, kes kasvatasid 2024. aastal puuvilja- ja marjakultuure kokku vähemalt
0,5 hektaril, õunu, maasikaid või vaarikaid vähemalt 0,5 hektaril, kartulit vähemalt 0,5 hektaril,
köögiviljakultuure kokku vähemalt 0,5 hektaril ning rapsi või rüpsi või mõlemaid kokku vähemalt
340 hektaril.
Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 3 taotleja, kelle puuvilja ja marjaistandik ei asu Põlva-, Tartu-, Valga
ja Võru maakonnas ja § 3 punkti 4 taotleja, kelle õunaistandik ei asu Põlva-, Tartu-, Valga ja
Võru maakonnas puhul teeb PRIA taotleja öökülma tõttu majanduslikukahju saamise kindlaks
taotleja enda poolt esitatud andmete ja dokumentide alusel (näiteks fotod, aruanded jne),
asjakohaste andmekogude (näiteks ilmastiku seire või ilmajaamade andmete) või muude andmete
põhjal, mis on PRIAle kättesaadavad ning vajadusel kohapealse kontrolli käigus.
PRIA teeb eelnõu § 3 punkti 8 taotleja, kelle kartuli või avamaaköögiviljapõld liigsademete tõttu
hävis majandusliku kahju saamise kindlaks taotleja enda esitatud asjakohaste dokumentide ning
muude asjakohaste andmete põhjal, mis PRIAle on kättesaadavad (näiteks ilmastiku seire või
ilmajaamade sademete andmete, METK muldade niiskusrežiimi kaardirakenduses või muude
andmete põhjal, mis on PRIAle kättesaadavad.
Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb, et sama põllu kohta on 2024. aastal ja käesoleva toetuse
raames toetust taotlenud erinevad taotlejad, tuleb PRIA-l välja selgitada tegelik kasvataja ehk
tekkinud majanduslikku kahju saanud ettevõtja.
Samuti võib PRIA taotluse menetlemisel asjaolud kindlaks teha kohapealse kontrolli käigus.
Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb, et sama põllu kohta on 2024. aastal ja käesoleva toetuse
raames toetust taotlenud erinevad taotlejad, tuleb PRIA-l välja selgitada tegelik kasvataja ehk
tekkinud majanduslikku kahju saanud ettevõtja.
Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et taotlejal tuleb PRIA-le teatavaks teha kõik taotluse
rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas esitama vajadusel täiendavaid
selgitusi ja tõendeid.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine.
Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA teeb erakorralise toetuse taotluse rahuldamise otsuse,
kui taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele.
Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse sellise tähtaja jooksul, et
erakorraline toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. aprillil 2025.
aastal.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse määruse kehtivus. Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2025. aastal.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2675, millega
nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ette
erakorraline rahaline toetus ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud
põllumajandussektoritele (ELT L 2024/2675, 10.10.2024, lk 1–4).
Õigusakt on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu.
4. Määruse mõjud
Erakorralise toetusega põllumajandussektorile toetatakse põllumajandustootjaid kokku 3,3 mln
euroga. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada põllumajandustootjatele ebasoodsatest
ilmastikutingimustest tingitud majanduslik kahju.
Mõjude hindamisel on võetud arvesse tootjaorganisatsiooni ja teadlaste hinnanguid, FADN
standardtulemusi, viie aasta keskmist maasika ja vaarika saagikust, toodete hindu ja omavastutuse
määra (20%).
MTÜ Eesti Aiandusliidu hinnangul hävis tugevate hoovihmade tulemusel köögivilja saak ~102
hektaril. Tulu väheneb keskmiselt 7594 €/ha, seega on kogu tulu langus 0,8 mln eurot, millest
hüvitatakse kuni 66%. Köögiviljapõldudel, kus liigne niiskus põhjustas saagi languse, oli tulu
puudujääk keskmiselt 646 €/ha. Statistikaameti hinnaindeksi alusel oli aiandussaaduste
hinnamuutus erinev – kapsas -2%, porgand +32%, hernes +11%, sibul +1%. Hinnamuutus ei
kompenseerinud saagikuse langusest tulenevat tulu vähenemist. Köögivilja (kokku üle 0,5 ha v.a
100% hävinud pinnad) kasvupind on 927 ha ja tulu puudujääk kokku 0,6 mln eurot, millest
hüvitatakse kuni 46%.
Kartuli saak hävis MTÜ Eesti Aiandusliidu hinnangul ~60 hektaril. Tulu väheneb keskmiselt
5760 €/ha, seega on kogu tulu langus 0,3 mln eurot, millest hüvitatakse kuni 78%. Kartuli
kasvupind (üle 0,5 ha v.a 100% hävinud pind) oli 2555 ha. Statistikaametiavaldatud esialgsetele
kartuli saagiandmetele tuginedes oli 2024. aastal tulu puudujääk 153 €/ha, seega oli tulu
puudujääk kokku 0,4 mln eurot, millest hüvitatakse kuni 98%.
Puuvilja- ja marjakasvatuses kannatasid MTÜ Eesti Aiandusliidu ja EMÜ teadlaste hinnangul
kõige suuremat kahju vaarikakasvatajad, kus külmakahjustused vähendasid saaki kuni 90%.
Võttes arvesse 5 aasta keskmist saagikust ja tootja omavastutust 20% ulatuses, väheneb tulu
hektari kohta keskmiselt 5700 €/ha. Vaarikakasvatuse pinda (vähemalt 0,5 ha) on 68 ha ja kogu
tulu langus 0,4 mln eurot, millest hüvitatakse kuni 70%.
MTÜ Eesti Aiandusliidu hinnangul on sõltuvalt sordist maasika saagikuse kadu 40-80%.
Tootjahinnatõus kompenseeris osaliselt saagikuse vähenemise. Võttes arvesse viimase viie aasta
keskmist (äärmusteta) saagikust, toodete hindu ja omavastutuse määra (20%), väheneb tulu
hektari kohta keskmiselt 564 €. Maasikaid kasvatatakse (üle 0,5 ha) 458 ha, seega tulu väheneb
kokku 0,3 mln eurot, millest hüvitatakse kuni 62%.
Aianduskultuuridest said kahjustada õitsemisfaasis olnud viljapuud ja marjapõõsad, peamiselt
Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi-, Võrumaa). Saagi vähenemisel 50%
ulatuses on tulu puudujääk marjadel ja puuviljadel keskmiselt 836 €/ha. Arvestades kogu marja-
ja puuviljade kasvupinda nimetatud maakondades (378 ha) on kogu tulu puudujääk 0,3 mln eurot,
millest hüvitatakse kuni 72%.
Õitsevad õunapuud said kevadiste öökülmadega kõige enam kannatada Põlva-, Tartu-, Valga- ja
Võrumaal. Õunakasvatuses on tulu puudujääk 836 €/ha ja arvestades kogu kasvupinda nimetatud
maakondades (253 ha) on kogu tulu puudujääk 0,2 mln eurot, millest hüvitatakse kuni 72%.
Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal õuna hinnaindeks 33% kõrgem võrreldes eelmise
aastaga, kuid see kompenseeris vaid osaliselt saagikuse langusest tulenevat tulu vähenemist.
Rapsi saagikus oli 2024. aastal Statistikaameti esialgsetel andmetel 47% madalam viimase viie
aasta äärmusteta keskmisest ja võttes aluseks kattetulu arvutuse on tulu puudujääk keskmiselt 530
€/ha. Statistikaameti hinnangul on rapsi hinnaindeks 3% kõrgem võrreldes eelmise aastaga, kuid
see ei kompenseeri vähenenud saagikusest tulenevat tulu puudujääki. Arvestades rapsi ja rüpsi
hinnangulist ühikumäära (126 €/ha) hüvitatakse tulu puudujäägist 24%.
Toetuse eelarve jaguneb järgmiselt: köögiviljale 26%, kartulile 20%, vaarikale 8%, maasikale
5%, marjad, puuviljad, õunad 12% ning rapsile ja rüpsile jääb ~32%.
Toetust makstakse ettevõtjatele. Toetuse sihtgruppi kuulub 169 avamaaköögiviljakasvatajat, 156
puuvilja – ja sõstrakasvatajat, 114 maasikakasvatajat, 69 vaarikakasvatajat, 265 kartulikasvatajat
ning 16 rapsi- ja rüpsikasvatajat.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2024/2675, millega nähakse kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ette erakorraline rahaline toetus
ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud põllumajandussektoritele (ELT L 2024/2675,
10.10.2024, lk 1–4) eraldati Eestile 3 300 000 eurot.
6. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ja arvamuse avaldamiseks PRIA-le.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-1357 - Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a4a217e-1c42-49f2-9755-80e78be1dc7a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a4a217e-1c42-49f2-9755-80e78be1dc7a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main