Suuremahuliste investeeringute toetus

EELNÕU

18.12.2024

MÄÄRUS

Suuremahuliste investeeringute toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse suuremahuliste investeeringute toetuse andmise ja kasutamise tingimused

ning kord.

(2) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning taotlus- ja

aruandevormid tehakse kättesaadavaks Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121

„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu (edaspidi e-

toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud,

esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2. Riigiabi

(1) Toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014

ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määrust.

(2) Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel ning

kui taotlejale on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on

tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasi

maksmise korraldus, mis on täitmata.

2

§ 3. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) alginvesteering on vara soetamine või rentimine seoses uue ettevõtja või ettevõtte asutamisega,

olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega

toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku

ümberkorraldamisega;

2) immateriaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30 tähenduses, mida ettevõtja

kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat;

3) materiaalne vara on vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses, mida ettevõtja

kasutab pikema perioodi jooksul kui viis aastat;

4) projektiplaan on ettevõtja tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja selle täitmiseks

vajalike vahendite detailne kirjeldus;

5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

6) ümberpaigutamine on ettevõtja tegevuse või selle osa üleviimine üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 61a tähenduses.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist ning seeläbi

ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.

(2) Toetuse andmise tulemusel loob iga toetuse saaja vähemalt 30 uut töökohta. Iga uue töökoha

keskmine brutokuupalk peab olema vähemalt võrdne justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr

59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)“ jao neljakohalise koodi täpsusega kindlaks määratud tegevusala, milles projekti ellu viiakse,

taotluse esitamisele eelnenud kvartali kohta Statistikaameti avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga.

§ 5. Toetuse rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja toetuse

makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 100 miljonit eurot ning mis

aitab saavutada §-s 4 sätestatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

(2) Kui taotleja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele (edaspidi VKE), antakse toetust alginvesteeringuks.

(3) Kui taotleja on suurettevõtja, antakse toetust vara soetamiseks või rentimiseks seoses uue ettevõtte

või ettevõtja asutamisega või ettevõtja tegevuse mitmekesistamisega tingimusel, et uus tegevusala ei ole

sama või sarnane ettevõtja varasema tegevusalaga.

(4) Kinnisasi, millele investeering tehakse, peab olema taotleja omandis või taotleja on sõlminud selle

kasutamiseks rendilepingu või tema kasuks on kinnisasjale seatud piiratud asjaõigus või taotleja on

3

sõlminud notariaalselt tõestatud eellepingu kinnisasja omandamiseks, piiratud asjaõiguse seadmiseks

või eellepingu rentimiseks. Rendileping tuleb sõlmida ning piiratud asjaõigus seada kogu projekti

abikõlblikkuse perioodiks ja vähemalt viieks aastaks nimetatud perioodi lõppemisest.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav, tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodil tehtud toetatavate tegevuste käigus ning selle peab olema tasunud toetuse saaja.

(2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise

algdokumentide alusel pangaülekandega tasutud kulusid.

(3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata käibemaksu, trahve, viiviseid ja muid rahalisi karistusi ning

kohtu- ja õigusabikulusid, amortisatsiooni, tulumaksuseaduse § 8 kohaste seotud isikute vahel toimunud

tehingute kulu ning kulu, mille katteks on toetust makstud teistest riiklikest, kohaliku omavalitsuse

üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest.

(4) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõigetes 1–3 nimetatud tegevuste kulud:

1) materiaalse vara turutingimustel omandamise kulu;

2) hoone ehitamise ja rekonstrueerimise kulu;

3) materiaalse vara rentimise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 6 sätestatud tingimustel;

4) materiaalse vara seadistamise, transpordi ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu, kui see sisaldub

vara soetusmaksumuses;

5) immateriaalse vara turutingimustel omandamise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8

sätestatud tingimustel;

6) immateriaalse vara rentimise kulu üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 6 sätestatud

tingimustel.

(5) Suurettevõtjast toetuse saaja puhul peab soetatav või renditav vara olema uus. Vara loetakse uueks,

kui seda ei ole varem majandustegevuses kasutatud.

(6) Ostetud vara omandiõigus peab toetuse saajale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui abikõlblikkuse periood,

kui lepingu kohaselt läheb vara omandiõigus toetuse saajale üle pärast kõigi liisingumaksete tasumist.

(7) Kui toetust antakse uue suurema lisandväärtusega toote tootmiseks, peavad abikõlblikud kulud

ületama vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara tööde algusele eelnenud majandusaastal

registreeritud arvestuslikku väärtust. Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud

toetuse puhul peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit

eelnenud kolme majandusaasta jooksul.

(8) Toetuse saaja peab olema abikõlblikkuse perioodil toetuse eest soetatud vara omanik ja renditava

vara kasutaja vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

§ 8. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne suurus on 20 000 000 eurot projekti kohta.

(2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 15 protsenti. Kui projekti tegevused viiakse ellu

Harjumaal, on toetuse osakaal kuni kümme protsenti.

4

(3) Projekti omafinantseeringuga kaetakse projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei

finantseerita.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse EIS-ile esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud.

(4) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne EIS-ile

taotluse esitamist.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja

tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärgiga. Pikendamise korral võib

abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

(6) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva

tingimusel, et kõik projekti tegevused on tehtud. Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti

lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.

(7) Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Taotleja või temaga samasse kontserni kuuluv

äriühing võib määruse alusel toetust saada ühe korra.

(2) EIS teavitab oma veebilehel toetuste eelarvest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest

ja peatamisest ning sellest, kas taotlemine on jooksev või voorupõhine, kooskõlastades selle enne

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Voorupõhise taotlemise korral teavitab EIS taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast vähemalt

20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Jooksva taotlemise korral teavitab EIS taotluste vastuvõtmise

alustamisest vähemalt 20 kalendripäeva ette.

(4) Jooksva taotlemise korral lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teavitab sellest oma veebilehel, kui

taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate, kuid veel otsustamata

taotlustes taotletavate toetuste summaga. EIS teavitab taotluste vastuvõtmise lõpetamise vajadusest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit.

§ 11. Eelnõustamine

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima EIS-i läbiviidud eelnõustamise, mille tulemusena

antakse taotleja projektiplaanile eelhinnang.

5

(2) EIS annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui peab selles kirjeldatu põhjal §-s 4 sätestatud

eesmärki ja tulemust saavutatavaks. Eelhinnang ei ole EIS-ile taotluse menetlemisel siduv.

(3) Projektiplaan koostatakse EISi veebilehel avaldatud vormil ja see peab sisaldama järgmist:

1) projekti eesmärk;

2) projekti tegevuste kirjeldus, elluviimise asukoht ja ajakava;

3) projekti oodatav tulemus koos finantsprognoosiga, lähtudes §-st 4;

4) projekti eelarve maht ja rahastamise allikad;

5) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ja kompetentsist.

(4) Eelnõustamine viiakse läbi kahe nädala jooksul projektiplaani esitamisest EIS-ile. Eelhinnang kehtib

kuus kuud.

§ 12. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Taotlejas ega temaga ühte kontserni

kuuluvas äriühingus ei tohi olla riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse osalust, mis ületab 49 protsenti.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja maksu- ja maksevõlg riigile koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või selle

tasumine peab olema ajatatud ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt;

2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise hetkeks on nõuetekohaselt täidetud

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja äriregistrile majandusaasta aruannete

esitamise kohustus;

3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

4) taotlejale ega temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule ei tohi olla käesoleva määruse alusel

toetust antud;

5) taotlejal ei ole kehtivat kriminaalkaristust;

6) taotleja on riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest

saadud toetuse, mille ta on pidanud tagasi maksma, nõuetekohaselt tagasi maksnud;

7) taotleja ei ole toetatavale tegevusele saanud ega taotlenud toetust samal ajal punktis 6 nimetatud

vahenditest.

§ 13. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja nimi, registrikood, EMTAK-i tegevusala kood ja teave, kas taotleja on VKE või suurettevõtja;

2) projekti nimetus, eesmärk ja kirjeldus, algus- ja lõppkuupäev, abikõlblike kulude loetelu, projekti

eelarve kogusumma ja toetuse summa, projekti tegevuste elluviimise asukoht;

3) EIS-ilt positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;

4) taotleja viimase majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, ja kontserni

viimase majandusaasta konsolideeritud aruanne, kui taotleja kuulub kontserni;

5) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali

seisuga;

6) projekti eelarve kalkulatsioon;

7) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

8) kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud § 3 punkti 6 kohast

ümberpaigutamist ning ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud toetusest

on alginvesteering tehtud;

9) kinnitus, et taotleja vastab §-s 12 sätestatud nõuetele;

10) dokumendid, mis kinnitavad § 6 lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmist;

6

11) teave selle kohta, kas taotleja on taotlenud või saanud riiklikest, kohaliku omavalitsuse üksuse,

Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest toetust projektile või projekti tegevusele.

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva voorupõhise taotlemise korral taotlusvooru

sulgumisest arvates ja jooksva taotlemise korral taotluse registreerimisest arvates.

(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest

teavitatakse taotlejat.

(3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus avastatakse puudusi, teavitatakse

sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb EIS taotluse

rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 15. Taotluse hindamine ja hindamiskriteeriumid

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt hindamise juhendile, mille EIS koostab

lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtudes. EIS-il on õigus moodustada taotluste hindamiseks

komisjon ning kaasata sõltumatuid eksperte. Hindamise juhend ja hindamiskomisjoni koosseis

kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(2) Hindamiskomisjoni koosseis ja hindamise juhend avaldatakse EIS-i veebilehel hiljemalt taotluste

vastuvõtmise alustamise päeval.

(3) Taotlust hinnatakse lõike 4 punktides 1–4 sätestatud kriteeriumite alusel hindega null kuni neli ning

punktis 5 sätestatud kriteeriumi puhul hindega null või neli. Null on mitterahuldav ja neli suurepärane

hinne. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.

(4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti mõju §-s 4 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, arvestades loodavate töökohtade

palgataset – 40 protsenti koondhindest;

2) taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada – 20 protsenti koondhindest;

3) projekti mõju Eesti majandusele – 20 protsenti koondhindest;

4) projekti ettevalmistuse tase – kümme protsenti koondhindest;

5) projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad – kümme protsenti koondhindest.

(5) Voorupõhise taotlemise puhul seab EIS taotlused hindamise juhendi kohaselt paremusjärjestusse.

§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ega esine lõikes 3

toodud taotluse rahuldamata jätmise alust.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimetus;

2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest;

3) projekti abikõlblikkuse periood;

4) projekti elluviimise tingimused;

7

5) aruannete esitamise tähtajad ja kord;

6) toetuse maksmise tingimused.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu:

1) taotluse koondhinne on alla 2,50;

2) taotlus on saanud vähemalt ühe § 15 lõike 4 punktides 1–4 sätestatud kriteeriumi eest alla 2,00 punkti;

3) taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist;

4) taotletav toetussumma ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik

osaliselt rahuldada.

(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul

otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil.

§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised

või põhjendatud;

2) taotletav toetussumma ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav ja

taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga vähendada taotletud toetussummat. Kui taotleja ei ole ettepanekuga

nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega,

kui taotleja peab tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb EIS

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei teki toetuse saajal õigust saada toetust enne

kõrvaltingimuse täitmist. Kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise korral lisatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja digiallkirjastatud taotluse

alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib lõikes 1 nimetatud taotlust saamata muuta,

kui muudatus on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega nii, et toetuse summa ei muutu ning toetuse

saaja kooskõlastab vastava muudatuse EIS-iga.

(3) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste asjakohasust

ja vajalikkust ning hindab vajaduse korral muudatuse mõju hindamiskriteeriumite alusel, kaasates

vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.

(4) EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 sätestatud muudatuse

kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärgi ja §-s 4 sätestatud tulemuse

saavutamisele.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

Lõikes 2 sätestatud muudatuse kooskõlastamise otsustab EIS kümne tööpäeva jooksul selle saamisest

arvates.

8

(6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt projekti lõppemiseni, kui see aitab kaasa §-s

4 sätestatud tulemuse saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(7) EIS võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetust taotledes või projekti ellu viies on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet;

3) toetuse saaja ei täida kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kõrvaltingimust;

4) taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist

ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(8) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamise korral tagasi maksta.

4. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande perioodid määratakse taotluse

rahuldamise otsuses.

(2) Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste

edenemise kohta vastaval aruandeperioodil ning ülevaadet tulemuste saavutamise kohta.

(3) Lõpparuanne peab sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ja hinnangut abikõlblikkuse

perioodil tulemuste saavutamise kohta.

(4) EIS kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul aruande

esitamisest arvates.

(5) EIS võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte.

(6) Toetuse saaja esitab EIS-i nõudmisel kahe aasta jooksul pärast projekti lõppemist projekti elluviimise

järgse aruande, mille eesmärk on hinnata projekti ja meetme mõju.

§ 20. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustele, kui

abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on selle tasunud või kui toetuse saaja on selle tasunud

omafinantseeringu ulatuses.

(2) Toetuse saaja esitab EIS-ile maksetaotluse mitte sagedamini kui kord kvartalis.

(3) Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu tasunud omafinantseeringu ulatuses, esitab ta EIS-ile kogu kulu

maksmist tõendava dokumendi kümne kalendripäeva jooksul vastava kulu eest toetuse saamisest

arvates. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võib EIS peatada järgmise maksetaotluse

menetlemise või nõuda toetuse tagastamist.

(4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ning lõpparuande kinnitamist.

9

(5) EIS menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva.

(6) EIS võib kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures kohapeal.

(7) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemise käigus ilmneb puudus, mida on

võimalik kõrvaldada, määrab EIS puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse

menetlemise aeg.

(8) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kuludokument ei vasta raamatupidamise seaduses algdokumendile esitatud nõuetele;

2) toetatavat tegevust ei viidud ellu projekti abikõlblikkuse perioodil;

3) kulu aluseks olev tegevus ei ole toetatav või kulu abikõlblik;

4) toetuse saaja ei ole tagastada tulnud toetust tagasi maksnud;

5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatust.

5. peatükk

Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse andmisega seotud

õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) viima projekti tegevused korrektselt ellu, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust vastavalt

taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;

3) looma ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu vähemalt 30 uut töökohta, mis vastavad § 4 lõikes 2

sätestatud nõuetele, ja säilitama neid töökohti vähemalt viie aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest alates, välja arvatud ettenägematu või põhjendatud asjaolu ilmnemisel;

4) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud;

5) esitama EIS-ile nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates, kui EIS ei ole

määranud teistsugust tähtaega;

6) teavitama EIS-i kirjalikult, kui toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigusega osanik või aktsionär

või juhtorgani liige muutub, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;

7) võimaldama toetuse kasutamise üle järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega

seotud kinnistule ja ruumidesse;

8) osutama auditi ja kontrolli kiireks tegemiseks igakülgset abi;

9) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;

10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt kümme

aastat alates viimase toetusmakse tegemisest;

11) viivitamata kirjalikult teavitama EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis

mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning projekti

tegevuste elluviimisega jätkamist;

12) pidama kinni projekti eelarvest;

13) tagama taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustiku nõuete täitmise;

14) näitama toetust kasutades EIS-i etteantud viisil, et tegemist on toetusega.

§ 22. EIS-i õigused ja kohustused

10

(1) EIS-il on õigus:

1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

lisaandmete ja -dokumentide esitamist;

2) kontrollida toetuse saaja juures kuludokumente ja projekti tegevuste elluviimist, viibida toetuse saaja

ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid

materjale;

3) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

4) peatada toetuse väljamaksmine rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

5) peatada toetuse maksed tagasinõutud summa lõpliku tagasimakseni;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse

eesmärgipärane kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

(2) EIS on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale e-toetuse

keskkonnas või oma veebilehel kättesaadavaks;

2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava

projekti nime, toetuse summa, projekti maksumuse ja otsuse tegemise aja;

3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 2

kohaselt avaldatav teave;

4) kontrollima projekti elluviimist ja toetuse kasutamist;

5) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet määruse

rakendamise käigust ning osalema projektide elluviimise lõppedes mõjuanalüüsi tegemises;

6) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit määruse rakendamisega seotud

takistustest;

7) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest maksest.

§ 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel järgmistel juhtudel:

1) toetust on makstud abikõlbmatu kulu hüvitamiseks;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või taotluse rahuldamise

otsuses nimetatud kohustuse või nõude;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus;

4) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.

(2) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates.

(3) Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamakstava toetusega.

(4) EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada.

(5) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja taotluse, milles on märgitud ajatamise

vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab EIS-i nõudmisel enda majanduslikku

olukorda tõendavad dokumendid.

(6) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EIS otsuse kümne tööpäeva

jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada

mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(7) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast

11

arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib EIS kooskõlastatult Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja.

(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(9) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib EIS tunnistada toetuse

tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30

kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(10) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul viimase makse tegemisest toetuse

saajale.

(11) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alustel

ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

18.12.2024

Majandus- ja tööstusministri määruse „Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja tööstusministri määrus „Suuremahuliste investeeringute toetus“ (edaspidi eelnõu)

kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Eelnõu eesmärk on kehtestada suuremahuliste investeeringute toetuse andmise ja kasutamise

tingimused ning kord, et soodustada investeeringute tegemist Eestis ning seeläbi suurendada

ettevõtjate konkurentsivõimet ja lisandväärtust. Seega aitab toetus otseselt saavutada „Teadus-

ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ peamist

eesmärki jõuda 2035. aastaks 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest tootlikkusest. Toetuse abil

luuakse vähemalt 30 uut töökohta, kus makstakse sektori keskmist või kõrgemat palka.

Toetatakse üle 100 miljoni euroseid investeeringuid ning toetuse osakaal abikõlblikest kuludest

on kuni 15% ja toetuse suurus kuni 20 miljonit eurot. Kui projekti tegevuse elluviimise koht on

Harjumaa, on toetuse osakaal kuni 10% abikõlblikest kuludest.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse toetusega eelnõu alusel panustatakse

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest 110% 82,8% (2022)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59% 60,7% (2021)

Allikas: TAIE

Eelnõuga sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse andmise ja kasutamise

tingimused, toetuse saaja ja toetusmeetme rakendaja, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi EIS) õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmise kord.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud MKM-i ettevõtluse osakonna ekspert Kaupo Sempelson (e-

post: [email protected], telefon: 625 6350). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon:

639 7652). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post: [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist.

Peatükid jagunevad järgmiselt.

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

4. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

5. Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

2

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi liik, toetuse andmise eesmärk,

oodatavad tulemused ja määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme rakendamist ning

määratakse kindlaks asutuse ülesanded.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse toetuse taotlemise

tingimusi ja korda. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse

e-toetuse keskkonna kaudu. Toetuse andmise sihtpiirkond on Eesti.

Eelnõu § 2 määrab, et toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 1587, 26.06.2014, lk 1–78,

edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14 tähenduses. Toetust ei anta üldise grupierandi

määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. Samuti ei anta toetust siis, kui

taotleja suhtes on tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mille ta on jätnud tähtajaks täitmata.

Toetust ei anta raskustes olevale ettevõtjale ja taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või

Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks.

Eelnõu § 3 määratleb määruses kasutatavad terminid.

Eelnõu § 4 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja oodatava tulemuse. Toetuse eesmärk on

soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist ja seeläbi majanduse konkurentsivõime

kasvu ning kasvatada ettevõtjate lisandväärtust ning võimet oma tooteid ja teenuseid

eksportida. Toetuse abil luuakse vähemalt 30 uut töökohta, mis on sektori keskmise palgaga

või kõrgemad. Sektor määratletakse EMTAK-i alusel. Oluline on rõhutada, et töötasu puhul

arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist brutopalka, mitte iga töökoha tasu eraldi.

Töökohti võib luua ka rohkem kui 30, ent töötasu kriteeriumi täitmist hinnatakse 30 töökoha

järgi, mille ettevõtja keskmise töötasu arvutamiseks välja valib, vastamaks sätestatud töötasu

kriteeriumile. Uus töökoht on selline, mida varem ei olnud ning mis luuakse projekti elluviimise

tulemusel.

Eelnõu § 5 sätestab, et toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja toetuse kasutamist

kontrollib ning toetuse tagasinõudeid teeb EIS. EIS-il on pikaajaline kogemus ettevõtjate

toetamisel.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse suurus ja

osakaal abikõlblikest kuludest ning projekti abikõlblikkuse periood.

Eelnõu § 6 järgi toetatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) puhul

alginvesteeringu ning suurettevõtjate puhul uut majandustegevust tekitava alginvesteeringu

tegemist. Sellisel majandustegevusel peab olema uus neljakohaline EMTAK-i kood. VKE

kohta selline kitsendus ei kehti, st alginvesteering saab olla ka sama EMTAK-i koodiga kui

ettevõtja senine tegevusala. Toetatava tegevuse abikõlblikud kulud peavad olema vähemalt 100

miljonit eurot, et vastata suuremahulise investeeringu kriteeriumile.

3

Kinnisasi, kuhu investeering tehakse (paigaldatakse seadmed, ehitatakse hoone või rajatis vms)

peab olema taotluse esitamisel taotleja omandis või taotleja kasuks on seatud piiratud asjaõigus

või taotleja kasutab seda rendilepingu alusel. Võib olla sõlmitud ka eelleping (vajadusel

notariaalselt tõestatud) kinnisasja omandamiseks, piiratud asjaõiguse seadmiseks või

rentimiseks.

Eelnõu § 7 sätestab abikõlblikud kulud. Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud,

dokumentaalselt tõendatav ja tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblikud on

materiaalse vara omandamise või rentimise kulu, samuti hoone rekonstrueerimise kulu ning

immateriaalse vara omandamise kulu. Kulud peavad olema tehtud turutingimustel. Soetatud

vara peab olema üldjuhul uus, st varem majandustegevuses kasutamata. See nõue ei kehti juhul,

kui taotleja on VKE või vara soetatakse ettevõtjalt, mis on tegevuse lõpetanud või oleks

tegevuse lõpetanud. Suurettevõtjatele kehtib nõue, et vara peab olema uus. Euroopa Komisjoni

tõlgenduse kohaselt on vara, nt ehitis või seade uus, kui see on küll olemas, kuid ei ole veel

majandustegevuses kasutusel olnud. Samamoodi on olemasoleva hoone renoveerimine

suurettevõtjate puhul välistatud, kuna sellega ei teki uut vara. VKE-d saavad nii olemasolevat

ehitist osta kui ka olemasolevat ehitist renoveerida, sest neile ei kehti nõuet, et omandatav vara

peab olema uus. Käibemaksu toetusest ei hüvitata.

Määruses sätestatakse kulude topeltrahastamise keeld, st kulu ei hüvitata, kui selle katteks on

toetust makstud teistest avaliku sektori vahenditest.

Toetuse saaja peab projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul saama vara omanikuks.

Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul võib liisingulepingu periood olla pikem kui abikõlblikkuse

periood, kuid lepingus peab olema tingimus omandiõiguse ülemineku kohta taotlejale pärast

kõigi liisingumaksete tasumist.

Abikõlblikud kulud peavad ületama vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara tööde

algusele eelnenud majandusaastal registreeritud arvestuslikku väärtust, kui toetust antakse uue

suurema lisandväärtusega toote tootmiseks. Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks

muutmiseks antud toetuse puhul peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega

seotud vara kulumit eelnenud kolme majandusaasta jooksul. Tegemist on üldises grupierandi

määruses sätestatud tingimusega, mille täitmine on kohustuslik. Nõude sisuks on asjaolu, et kui

suurettevõte tahab oma olemasolevat tootmist ja selle protsesse põhjalikult muuta, siis peab ta

esitama arvestuse, kui palju tal olemasolevas tootmisprotsessis kasutatavate seadmete kulum

on kolme aasta jooksul olnud ning projekti abikõlblikud kulud peavad olema sellest summast

suuremad.

Eelnõu § 8 käsitleb toetuse suurust ja osakaalu abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne

suurus on 20 000 000 eurot projekti kohta. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 15%.

Kui projekti tegevused viiakse ellu Harjumaal, on toetuse osakaal kuni 10%.

Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood

määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Tagamaks üldise grupierandi määruse kohase

ergutava mõju põhimõtte järgimist, ei tohi projekti tegevusi alustada ega sellekohaseid siduvaid

kokkuleppeid sõlmida enne EIS-ile taotluse esitamist. Kohustuste võtmine hõlmab näiteks

tellimuse kinnitamist, pakkumusega nõustumist, lepingu või kokkuleppe sõlmimist, ettemaksu

tegemist, teenuse kasutamist ja üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimist. Ergutava mõju

puudumise korral toetust ei saa.

4

Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud. Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel

taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Ka pikendamise korral peab saavutatav

tulemus endiselt seonduma toetuse andmise eesmärgiga. Toetuse saaja võib taotleda projekti

lõpetamist enne tähtaega, kui kõik projekti tegevused on ellu viidud. Sellisel juhul saaks ta

varasemalt lõppmakse. Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse

rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti

jätkata. Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja toetuse saajale viimase

väljamakse teinud.

3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Eelnõu kolmandas peatükis käsitletakse toetuse taotlemise protsessi, nõudeid taotlejale ja

taotlusele, taotluste hindamist ning taotluse rahuldamist, sh osalist või kõrvaltingimusega

rahuldamist ning selle rahuldamata jätmist.

Eelnõu § 10 sätestab, et toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Toetuse taotlemise viis

sõltub rahastatavast tegevusest, ettevõtjate prognoositavast huvist ja sellega seotud nõudlusest,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud eelarve mahust ja sellele seatud

tingimustest. Juhul kui prognoositav ettevõtjate huvi ja võimekus mingit tegevust ellu viia

ületab eelarvelisi võimalusi, korraldatakse kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste

loomiseks taotlemine voorudena. Samas kui ettevõtjate huvi ja võimekus ei eelda, et

taotlusvoorude eelarved täituvad jooksva taotlemise korral kiiresti, siis korraldatakse

taotlemine jooksvalt. Jooksev taotlemine võimaldab ettevõtjatel oma tegevusi planeerida ja ellu

viia vastavalt nende ärilistele ja strateegilistele vajadustele. Samuti aitab jooksev taotlemine

Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusel paremini oma tööd juhtida ja planeerida.

Taotleja võib määruse alusel toetust saada ühe korra ja ühele projektile.

Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest

annab EIS teada oma veebilehel. EIS teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast

oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. See jätab taotlejatele

piisava ajavaru ettevalmistuste tegemiseks.

Eelnõu § 11 käsitleb eelnõustamist. Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise.

Eelnõustamise tulemusena antakse projektiplaanile eelhinnang. EIS annab projektiplaanile

positiivse eelhinnangu, kui peab võimalikuks, et toetuse saamisel suudab taotleja saavutada §-

s 4 sätestatud eesmärki ja tulemuse. Positiivne eelhinnang ei ole EIS-ile taotluse rahuldamisel

siduv, kuid see annab taotlejale kindlustunde, et projekt vastab toetuse andmise eesmärkidele.

Positiivne eelhinnang on taotluse esitamise eeldus, negatiivse eelhinnangu pälvinud taotlust ei

hinnata, mistõttu pole ka taotlejal seda põhjust esitada, säästes nii aega kui ressursse.

Eelnõustamise käigus esitatav projektiplaan peab sisaldama taotleja strateegilist eesmärki,

projekti tegevuste kirjeldust ja ajakava, projekti tegevuse oodatavaid tulemusi, projekti

tegevuste eelarve mahtu ja rahastamisallikaid ning ülevaadet projekti tegevuse eest vastutava

meeskonna varasemast kogemusest ja kompetentsist. EIS viib eelnõustamise läbi kahe nädala

jooksul ning eelnõustamise tulemusel valmiv eelhinnang kehtib kuus kuud.

Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlejale. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud

äriühing. Taotlejas endas ega taotlejaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus ei tohi riigi ega

kohaliku omavalitsuse üksuse osalus ületada 49 protsenti. Kuna ettevõtjad, milles avaliku

5

sektori osalus on vähemalt pool, võivad saada rahalist tuge ka muudest riigi poolsetest

rahastamisallikatest (nt omakapitali suurendamine, dividendide väljavõtmisest loobumine jms),

siis on asjakohane välistada käesolevas määruses taotlejad, milles riik või kohaliku

omavalitsuse üksuse osalus on vähemalt pool. Eelnevast tulenevalt ei pea riik antud määruse

alusel täiendava toe andmise võimalust enda omanduses ettevõtjatele otstarbekaks, kuna juba

eksisteerivad riigi poolsed võimalused taolisi ettevõtjaid rahaliselt toetada, võimaldades

vajalike investeeringute tegemist. Neljakümne üheksa protsendiline piirmäär on seatud, kuna

sellisel juhul on tegu põhiosas eraomanduses oleva ettevõtjaga, kellele toetuse andmine on

eelistatuim variant võrreldes ettevõtjaga, kelle enamusosalus kuulub riigile. Määruse kontekstis

ei pea määruse kehtestaja otstarbekaks ka kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega äriühingute

toetamist, lähenedes neile analoogselt riigi osalusega äriühingutega. Kohaliku omavalitsuse

üksuse omanduses ettevõtjad pakuvad üldjuhul erinevaid kommunaalteenuseid, käesoleva

määruse eesmärk aga on tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet ja kasvatada ettevõtjate

loodava lisandväärtust ning ekspordivõimekust. Avaliku raha võimalik suunamine avaliku

sektori kontrolli all olevasse ettevõtjasse ei ole määruse eesmärk.

Ülalnimetatud nõue on olemuselt Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust riivav, kuid

riive on legitiimne arvestades, et määruse eesmärgiks on toetada ettevõtjaid, millel on kapitali

kaasamine keerulisem, kui avaliku sektori osalusega ettevõtjatel1.

Piirang võimaldab taotleda toetust äriühingutel, mille aktsia- või osakapitalist on vähemalt 50

protsenti eraomandis, st äriühingutel, mis ei ole avaliku sektori kontrolli all.

Eelnõu § 13 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus peab sisaldama taotleja nime ja infot, kas tegu

on VKE või suurettevõtjaga, projekti eesmärki, kirjeldust, algus- ja lõppkuupäeva, kulude

loetelu, projekti elluviimise asukohta, EMTAK-i koodi ning teisi taotlusvormil nõutud taotleja

andmeid. Lisaks peab taotlus sisaldama EIS-ilt positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani ja

juhul, kui majandusaasta aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, taotleja viimase majandusaasta

aruande koopiat. Samuti peab taotleja esitama jooksva majandusaasta bilanssi ja kasumiaruande

taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, projekti eelarve kalkulatsiooni ja kalkulatsiooni

aluseks olevate dokumentide koopiaid.

Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, tuleb esitada vastavasisuline volikiri.

Ka peab taotleja esitama kinnituse, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud

ümberpaigutamist ning, et ümberpaigutamist ei toimu ka kahe aasta jooksul pärast seda, kui

taotletud toetusest on algne investeering tehtud. Samuti peab taotlus sisaldama teavet selle

kohta, kas taotleja on projektile või projekti osale tegevustele taotlenud või saanud toetust samal

ajal riigieelarvelist või muu avaliku sektori toetust või muud välistoetust. Nõue hõlmab nii juba

saadud toetuse kohta info edastamist kui ka teavet taotluste kohta, mis on esitatud, ent mille

osas veel toetusotsust langetatud ei ole.

Taotlus peab sisaldama dokumente, mis kinnitavad taotleja kinnistu omandi- või kasutusõigust,

kuhu investeering tehakse. Investeeringu asukohana mõeldakse kinnistut, kuhu tarnitavate

seadmete ostuks või hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse. Alternatiivina on

võimalik, et taotleja on sõlminud kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu

omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt viie aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Sel juhul tuleb lisada taotlusele viidatud

kokkulepe.

1 Riigikohtu 09.12.2013 üldkogu otsuse nr 3-4-1-2-13 p. 116 kohaselt võib ettevõtlusvabadust piirata mis tahes põhjusel, mis on põhiseadusega kooskõlas.

6

Eelnõu § 14 käsitleb taotleja ja taotluse menetlemise protsessi. Taotluse menetlemise tähtaeg

on kuni 40 tööpäeva. Seda tähtaega arvestatakse taotlusvooru sulgumisest alates või jooksva

taotlemise korral taotluse registreerimisest arvates. Kui taotleja määratud tähtaja jooksul

puudusi ei kõrvalda, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

Eelnõu § 15 määrab, kuidas ja mis kriteeriumite alusel taotlusi hinnatakse. Kui taotlus ja taotleja

vastavad määruses sätestatud nõuetele, hinnatakse taotlust EIS-i koostatud ja veebilehel

avaldatud hindamisjuhendi alusel. Hindamisjuhend koostatakse, lähtudes

hindamiskriteeriumitest. EIS-il on õigus moodustada taotluse hindamiseks komisjon ja kaasata

sõltumatuid eksperte. Hindamisjuhend ja hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning tehakse avalikuks EIS-i veebilehel

hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

Taotlust hinnatakse nelja kriteeriumi alusel neljapunktiskaalal, kus null on mitterahuldav ja neli

suurepärane. Viies hindamiskriteerium on käsitletav eraldi, kuna see puudutab investeeringu

elluviimise asukohta, selle kriteeriumi spetsiifikat käsitletakse järgmises paragrahvis.

Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:

 projekti mõju määruse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, arvestades

loodavate töökohtade palgataset – 40 protsenti koondhindest;

 taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada – 20 protsenti koondhindest;

 projekti mõju Eesti majandusele– 20 protsenti koondhindest;

 projekti ettevalmistuse tase – 10 protsenti koondhindest;

 projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad – 10 protsenti

koondhindest.

Viimases punktis sätestatud hindamiskriteeriumit võib hinnata ka hindega 0 – see mõjutab

keskmist koondhinnet, ent ei välista projekti toetamist, kui hinne on 0.

Eelnõu § 16 käsitleb taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Voorupõhise taotlemise puhul

seatakse taotlused pingeritta ning rahastatakse kõrgema keskmise hinde saanud projekti.

Hindamistulemuste põhjal teeb EIS otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuse võib § 16 lõike 1 alusel teha ka siis, kui pärast taotluste

hindamist selgub, taotleja või taotlus ei vasta kõigile määruses sätestatud nõuetele.

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse nende menetluses olevate taotluste kohta, mis ei

mahu taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada või mille

hinne ei ületa lävendit. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse

taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Eelnõu § 17 käsitleb taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist.

Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga vähendada taotletud

toetussummat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise

rahuldamisega, kui taotluses esitatud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui taotleja peab tegema lisatoiminguid, näiteks esitama lisadokumente.

Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise

7

otsuse. Kõrvaltingimuse seadmise korral ei teki toetuse saajal õigust saada toetust enne kui

kõrvaltingimus on täidetud.

Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Kui

projekti on vaja muuta, saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Seda võib teha kas EIS omal

algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse

alusel. Kui muudatused on seotud eelarveridadevaheliste tõstetega, saab toetuse saaja neid teha

ilma taotlust esitamata, kuid need tuleb kooskõlastada EIS-iga.

EIS hindab muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Selleks võib EIS vajaduse korral kaasata

eksperte või hindamiskomisjoni. EIS võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda,

kui muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele.

EIS võib tunnistada ka taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Seda saab teha kui ilmneb

asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või kui on esitatud ebaõiget teavet. Kui taotluse

rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, tuleb toetuse saajal saadud toetus tagastada. Kui

toetuse saaja ei ole täitnud oma kohustusi ja see tõi kaasa rahalise mõju, kuid rahalise mõju

suurust ei ole võimalik hinnata, vähendatakse toetust teatud protsendi ulatuses. Ulatus sõltub

rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

4. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

Eelnõu neljandas peatükis käsitletakse toetuse väljamaksmist ja aruannete esitamist.

Aruandluse eesmärk on jälgida tegevuste elluviimise edenemist.

Eelnõu § 19 käsitleb aruandlust. Toetuse saaja peab esitama vahearuande ja lõpparuande

vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratule.

Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks EIS. EIS

kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul aruande

esitamisest arvates. EIS võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata

hindamiskomisjoni või eksperte. Projekti elluviimise järgsed aruanded esitab toetuse saaja EIS-

i nõudmisel.

Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmist. Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tegelike kulude ulatuses tasutud kuludokumentide

alusel. Selle eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tegemine ja

maksmine toetuse saaja poolt. Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel.

Maksetaotlus esitatakse EIS-ile mitte sagedamini kui kord kvartalis, kuna see aitab vähendada

EIS-i halduskoormust.

Toetust võib välja maksta ka siis, kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu eest tasunud ainult

omafinantseeringu ulatuses ning selline toetuse maksmise viis on määratud taotluse

rahuldamise otsuses. Sel juhul peab toetuse saaja esitama EIS-ile abikõlbliku kulu maksmist

tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Lõppmakse

tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ning lõpparuande kinnitamist. Maksetaotlusi

menetletakse kuni 30 tööpäeva.

8

Kui esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele,

abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele, võib EIS teha toetuse maksmisest osalise või täieliku

keeldumise otsuse.

5. peatükk. Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

Eelnõu viiendas peatükis käsitletakse toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse õigusi ja kohustusi ning toetuse tagastamisega seonduvat.

Eelnõu § 21 käsitleb toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt

teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Toetuse saaja on kohustatud viima projekti tegevused korrektselt ellu, looma ühe aasta jooksul

pärast projekti lõppemist 30 töökohta, kasutama toetust vastavalt taotluses esitatud teabele ning

taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Toetuse saaja peab tagama, et raamatupidamises on

toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja

kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud. Tagamaks investeeringu pikaajalist kohustust,

on toetuse saajal kohustus säilitada loodud 30 töökohta viie aasta jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppu. Mõjuval põhjusel on lubatud ka selle kohustuse täitmisse

paindlikult läheneda, mõjuvuse hindamine on EISi pädevuses.

Toetuse saaja peab esitama EIS-ile nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest

arvates. Toetuse saaja peab teavitama EIS-i kirjalikult, kui tema osanik või aktsionär või

juhtorgani liige muutub. Ta peab võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti

teostamisega seotud territooriumidele. Ta peab osutama auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks

igakülgset abi. Toetuse saaja peab tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette

nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu. Ta peab säilitama taotluse, toetuse ja projekti

teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat alates viimase väljamakse

tegemisest. Toetuse saaja peab viivitamata kirjalikult teavitama EIS-i kõigist esitatud andmete

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste

täitmist. Ta peab tagama esitatud eelarvest kinnipidamise, samuti näitama toetust kasutades, et

tegu on toetusega.

Eelnõu § 22 käsitleb EIS-i õigusi ja kohustusi. EIS on kohustatud tegema taotlus- ja

aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel või e-toetuse

keskkonnas kättesaadavaks. Pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldab EIS oma

veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti

kogumaksumuse ja otsuse tegemise aasta. EIS ei tohi avaldada taotluse menetlemise käigus

saadud teavet ega dokumente, välja arvatud teave, mille peab avaldama. EIS peab kontrollima

projekti elluviimist ning koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

andmeid ja teavet toetusmeetme rakendamise käigust ning osalema toetusmeetme lõppedes

mõjuanalüüsi tegemises. EIS peab teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit

määruse rakendamisega seotud takistustest ning säilitama toetuse andmisega seotud dokumente

kümme aastat alates viimasest toetusmaksest.

Eelnõu § 23 käsitleb toetuse tagastamist. EIS nõuab toetuse tagasi kaalutlusõiguse alusel.

Toetuse saaja peab maksma tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi 60 kalendripäeva

jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada

sama projekti raames väljamakstava toetusega.

9

EIS võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. Oluline on, et kui toetuse saaja

ajatamise graafikust kinni ei pea, võib EIS tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse

kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise

otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse

tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest

arvates. Kui on tuvastatud, et raha on väärkasutatud või antud riigiabi ühisturuga

kokkusobimatu, võib tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul pärast toetuse

saajale viimase makse tegemist lähtudes konkurentsiseaduse §-st 42.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ja konkurentsiseadusega.

Toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustel.

4. Määruse mõjud

Majanduslik mõju: eelnõu rakendamine toob olulist majanduslikku kasu, suurendades

investeeringuid ja luues uusi töökohti. See soodustab piirkondade arengut ja majanduse

mitmekesisust.

Sotsiaalne mõju: uute töökohtade loomine parandab elukvaliteeti ja vähendab töötust. Kõrgema

palgaga töökohad aitavad tõsta elatustaset.

Keskkonnamõju: eelnõul ei ole otsest keskkonnamõju, kuid investeeringute suunamine

keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse võib aidata saavutada rohepöörde eesmärke.

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki tõsta 2035. aastaks tootlikkus 110%-ni EL-i

keskmisest. Toetus aitab tuua investeeringuid Eesti oluliste sektorite väärtusahelatesse (TAIE

2035 fookusvaldkonnad: energeetikas kasutatavate tehnoloogiate arendamine, puidu keemiline

väärindamine jne), mis suurendaksid majanduse lisandväärtust, teadmusmahukust ja olulisust

globaalsetes väärtusahelates tavapärasest oluliselt rohkem.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Prognoosi järgi rahastatakse keskmiselt kaht projekti aastas keskmise maksumusega 200+

miljonit eurot projekti kohta, millest laekub maksutuluna riigile vähemalt 40% ehk 80 miljonit

eurot projekti kohta (vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud „Isetasuvate eelarvemeetmete

majandusmõju hindamine 2021“ metoodikale, lk 13 p 6). Keskmise projekti tulemusena

luuakse 100 püsivat töökohta lisaks ehitusfaasis loodud töökohtadele. Seega ei mõjuta

toetusmeede negatiivselt riigieelarvet, st toetusega kaasnevate kulude vastu arvestatakse

eelarvesse ka vastavad tulud.

Määruse rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele olulisi lisakulusid.

7. Määruse jõustumine

10

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

ja TAIE juhtkomisjonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

27.12.2024 nr 10-1/3286-1

Suuremahuliste investeeringute toetus

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja tööstusministri määruse

„Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: eelnõu koos seletuskirjaga.

Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

TAIE juhtkomisjon

Kaupo Sempelson

+372 625 6350 [email protected]