| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/3284-1 |
| Registreeritud | 27.12.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Silver Tammik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest Euroopa Liidu Kohtu lahenditest novembris 2024. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle kokkuvõtte üles Välisministeeriumi kodulehele.
Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid:
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
Olulisemad EL Kohtu lahendid:
Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest.
EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud).
Häid pühi soovides
Heli Hirsik
oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
o C-683/22: Adusbef (Pont Morandi) (eelotsus – kontsessioonilepingud)
o T-526/19 RENV: Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu (tühistamishagi –
maagaasi siseturg)
o C-745/23: Alenopik (kohtujuristi ettepanek – valuuta konverteerimine
tolliväärtuse määramiseks)
Olulisemad EL Kohtu lahendid:
o C-178/23: ERB New Europe Funding II (eelotsus – tarbija tõhus kohtulik kaitse) o T-82/24: Administration of the State Border Guard Service of Ukraine vs.
EUIPO (RUSSIAN WARSHIP, GO F**K YOURSELF) (kaubamärgi registreerimise
taotlus – poliitiline juhtlause)
o C-197/23: S. (eelotsus – sõltumatu ja erapooletu kohus)
o C-808/21, C-814/21: komisjon vs. Tšehhi ja komisjon vs. Poola (kohustuste
rikkumise hagi – liidu kodanike valimisõigus)
o C-526/23: VariusSystems (eelotsus – tarkvara arendamise lepingu täitmise
koht)
o C-169/23: Másdi (eelotsus – kohustus teavitada andmesubjekti)
o C-432/22: PT (eelotsus – kriminaalmenetlus mitme isiku suhtes)
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
2
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
———————————————————————————————— C-683/22: Adusbef (Pont Morandi) (eelotsus –
kontsessioonilepingud) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 7. novembril 2024
Itaalia ametiasutused olid sõlminud Autostrade per l’Italia SpA-ga (edaspidi ASPI)
kontsessioonilepingu maanteelõikude haldamiseks. 2018. aastal varises kokku ASPI hooldataval
maanteel sild, mille tagajärjel hukkus 43 inimest. ASPI suhtes algatati hoolsus- ja säilitamiskohustuse
olulise rikkumise tuvastamise menetlus. Selle kestel sõlmiti ametiasutuste ja ASPI vahel kompromiss,
millega ASPI kohustus maksma hüvitist, tugevdama turvastandardeid ja korraldama ümber äriühingu
struktuuri. Kompromisskokkuleppega lõpetati ASPI suhtes kiirteevõrgustiku hooldus- ja
säilitamiskohustuste olulise rikkumise tõttu algatatud menetlus, ilma et oleks ametlikult tuvastatud,
et ASPI oli oma kohustusi rikkunud. Kontsessiooni jätkamise otsus vaidlustati ja eelotsusetaotluse
esitanud kohtul tekkisid kahtlused, kas kiirteekontsessiooni muutmine kompromisskokkuleppega on
kooskõlas direktiiviga 2014/23 (kontsessioonilepingute sõlmimise kohta).
Euroopa Kohus tuletas esmalt meelde, et selle direktiivi artikli 43 lõigetes 1 ja 2 on ammendavalt
loetletud olukorrad, mil kontsessiooni võib selle kehtivusajal muuta ilma uut kontsessiooni
andmise menetlust korraldamata. Euroopa Kohus selgitas, et lepingu rikkumist kontsessionääri
poolt ei saa iseenesest pidada olukorraks, mida hoolas avaliku sektori hankija ei saanud ette näha,
ning seega ei saa selline rikkumine õigustada kontsessiooni muutmist selle kehtivusajal ilma
konkurentsile avamata.
Euroopa Kohus selgitas veel, et kontsessionääri osa- või aktsiakapitali võõrandamine kas uutele
aktsionäridele või olemasolevatele aktsionäridele ei too kaasa algse kontsessionääri asendamist uue
kontsessionääriga, vaid üksnes muudatused selle kontsessionääri koosseisus või tema aktsiakapitali
jaotamises. Seega ei nõua sellised muudatused uue kontsessiooni andmise menetluse korraldamist.
Euroopa Kohus märkis ka, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale lasub avaliku sektori hankijal
oma otsuste põhjendamise kohustus, mis peab võimaldama eelkõige teistel isikutel teada saada
põhjused, miks avaliku sektori hankija leidis, et kontsessiooni võib selle kehtivusajal muuta ilma uue
kontsessiooni andmise menetlust korraldamata.
Peale selle analüüsis Euroopa Kohus küsimust, kas avaliku sektori hankija tohtis kontsessiooni selle
kehtivusajal muuta, ilma et ta oleks hinnanud kontsessionääri usaldusväärsust olukorras, kus
kontsessionäär on lepingut oluliselt rikkunud. Euroopa Kohus leidis, et eristada tuleb kahte juhtumit:
juhtumit, kui kontsessiooni kehtivusajal tehtavad muudatused nõuavad uue kontsessiooni andmise
menetluse korraldamist, ja juhtumit, kui sellise menetluse korraldamine ei ole nõutav. Kui tegemist
on olukorraga, kus on vaja korraldada uue kontsessiooni andmise menetlus, on avaliku sektori hankija
kohustatud kontrollima taotlejate usaldusväärsust. Olukorras, kus kontsessiooni võib muuta ilma
uue kontsessiooni andmise menetlust korraldamata, ei ole avaliku sektori hankijal kohustust
kontsessionääri usaldusväärsust kontrollida. Iga liikmesriigi ülesanne on kehtestada eeskirjad, mis
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
3
võivaldavad avaliku sektori hankijal reageerida, kui kontsessionäär on kontsessiooni täitmisel
lepingut oluliselt rikkunud või teda kahtlustatakse selles, mis seab kahtluse alla tema
usaldusväärsuse.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— T-526/19 RENV: Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu
(tühistamishagi – maagaasi siseturg) ————————————————————————————————
Üldkohtu otsus, 27. novembril 2024
Nord Stream 2 AG (edaspidi NS2) esitas 25.07.2019 Üldkohtusse hagi paludes tühistada maagaasi
siseturu ühiseeskirjade direktiivi muudatused, mille kohaselt tehti erand ülekandetorudele, mille
ehitamine oli enne vaidlustatud õigusakti jõustumist lõpetatud (Nord Stream 2 polnud selleks ajaks
lõpetatud). Üldkohus leidis, et hagi ei ole vastuvõetav. NS2 esitas apellatsioonkaebuse Euroopa
Kohtule, kes leidis, et hagi on siiski osaliselt vastuvõetav ning Üldkohus peab selles osas tegema
sisulise otsuse.
Üldkohus otsustas, et hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Üldkohus leidis esiteks, et EL
seadusandja vaidlusaluse akti vastuvõtmisega ei rikkunud õiguskindluse ega õiguspärase ootuse
põhimõtet, sest hageja võis ette näha, et EL seadusandja võib maagaasi direktiivi muuta kohaldades
siseturu reegleid ka kolmandate riikide ja EL riikide vahelistele ühendustorudele, sest selliseid
seisukohti väljendati juba aastaid enne muudatuse vastuvõtmist ja isegi õigusakti muutmise
menetlemise jooksul ei vähendanud NS2 investeeringuid sellesse projekti. See muudatus iseenesest
ei takistanud ühendustoru ehitamist ja käitamist, hoolimata sellest, et NS2-le erand ei kohaldu.
Üldkohus leidis, et direktiivi muudatused ei rikkunud ka võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kuna
seadusandja valis erisuse tegemise kuupäevaks 23. mai 2019, siis see ei mõjutanud ainult NS2
ühendustoru, vaid kõiki ühendustorusid, mis ei olnud selleks kuupäevaks valminud. Samuti ei
rikkunud EL seadusandja proportsionaalsuse põhimõtet, sest see, et NS2 ühendustorule hakkasid
kohalduma siseturu reeglid, ei ole ebaproportsionaalne seoses direktiivi eesmärgiga, milleks on
tagada, et vähemalt kahte liikmesriiki ühendavatele gaasi ülekandetorudele kohaldatavaid
õigusnorme kohaldatakse liidu piires ka kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi
ülekandetorudele.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
4
———————————————————————————————— C-745/23: Alenopik (kohtujuristi ettepanek – valuuta
konverteerimine tolliväärtuse määramiseks) ————————————————————————————————
Kohtujuristi ettepanek, 28. novembril 2024
Eestisse sisenesid isikud, kellel oli kaasas 500 000 Ukraina grivnat. Nad oleksid pidanud selle raha
Eestisse sisenemisel deklareerima, kui selle väärtus ületab 10 000 eurot. Eesti toll tuvastas, et
sisenemise päeval oli selle väärtuseks veidi üle 12 000 euro, trahvis neid ja konfiskeeris raha. Isikud
kaebasid otsuse kohtusse, sest leidsid, et selle väärtus jäi alla 10 000 euro. Riigikohus küsis Euroopa
Kohtult, millise vahetuskursi alusel tuleb tuvastada isikul liitu sisenedes või liidust väljudes kaasas
oleva sularaha väärtus määruse 2018/1672 alusel, kui Euroopa Keskpank selle vääringu vahetuskurssi
ei avalda.
Kohtujurist tunnistas, et nn sularahakontrolli määruses (määrus 2018/1672) ei ole sätestatud
konkreetset meetodit selleks, et määrata deklaratsioonikohustuse täitmise tagamiseks kindlaks sellise
sularaha väärtus, mis ei ole nomineeritud eurodes. Samas leidis ta erinevalt Eesti ja komisjoni
seisukohast, et liidu tolliseadustik ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest välisvaluutas sularaha ei
kuulu mõiste „kaup“ alla seni, kuni finantsturud võimaldavad tehinguid selle vääringuga. Ukraina
grivna on valuuta, mida finantsturud peavad võimalikuks eurodesse ümber konverteerida. Järelikult
saab sellest järeldada, et liidu seadusandja on jätnud selle küsimuse liikmesriikide õiguskordades
lahendamiseks.
Kuna aga kohtujuristi hinnangul ei pruugi sellest järeldusest liikmesriigi kohtul abi olla, andis ta
soovitusi, kuidas määrusest tulenevat tühimikku täita. Kuna sularaha toojal on õigus tuua ELi kuni
10 000 eurot ilma seda deklareerimata, siis peab tal olema võimalik kindlaks teha, kuidas pädevad
asutused arvutavad selle valuuta väärtuse eurodesse. Liikmesriigi pädevad asutused peavad
avaldama teabe välisvaluuta väärtuse eurodesse arvutamise meetodi kohta. See teave peab
olema kättesaadav ELi sisenevale isikule enne piiri ületamist. Arvutusmeetodi valik ei tohi olla
meelevaldne, kasutatav vahetuskurss peab vastama väärtusele, mis võimalikult täpselt kajastab
vahetuskurssi, millega seda konkreetset valuutat turul ostetakse ja müüakse.
Kuigi seda kõike peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, siis kohtujurist leidis asjaolude
põhjal, et Eesti pädevate asutuste lähenemisviis vastab ühelt poolt võimalusele tegelikult kasutada
õigust siseneda Euroopa Liidu territooriumile teatava summa välisvääringus sularahaga ilma seda
deklareerimata ning teiselt poolt vajadusele tagada tõhus sularaha kontrollimine, et võidelda rahapesu
ja terrorismi rahastamise vastu.
Kohtujuristi ettepanek ei ole Euroopa Kohtule siduv.
Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
5
Olulisemad EL Kohtu lahendid:
———————————————————————————————— C-178/23: ERB New Europe Funding II (eelotsus – tarbija
tõhus kohtulik kaitse) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 7. novembril 2024
YI sõlmis tarbijana krediidiasutusega krediidilepingu. Aastaid hiljem esitas ta ilma advokaadi abita
kaupleja asukohajärgsele kohtule hagi, milles palus tuvastada, et selle lepingu teatavad tingimused
on ebaõiglased. Kohus jättis selle hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna YI ei esitanud selle
kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust, siis see kohtuotsus jõustus. Järgmisel aastal esitas YI
advokaadi kaudu suures osas samade lepingutingimuste osas hagi teisele esimese astme kohtule. See
kohus rahuldas selle hagi. Kostja kaebas selle otsuse edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtusse.
Viimati nimetatud kohtul tekkis küsimus, kas direktiivi 93/13 (ebaõiglaste tingimuste kohta
tarbijalepingutes) tuleb tõlgendada nii, et kui lepingutingimuste ebaõiglust on juba kontrollinud
üks riigisisene kohus, kelle lahend on omandanud seadusjõu, kuid kus tarbijat ei abistanud
advokaat, tarbija ei osalenud kohtuistungil ega kasutanud oma teadmiste või teabe piiratuse
tõttu tema käsutuses olevat õiguskaitsevahendit, siis peab teine riigisisene kohus kontrollima,
ega kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu tingimused pole ebaõiglased.
Euroopa Kohus tuletas meelde, et kohtuotsuse seadusjõu põhimõttel on suur tähtsus nii liidu
õiguskorras kui ka riigisisestes õiguskordades ning et üldjuhul ei kohusta liidu õigus liikmesriigi
kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, ja
seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra. Kui
aga kohaldatavad riigisisesed menetlusnormid võimaldavad liikmesriigi kohtul teatavatel tingimustel
muuta jõustunud lahendit, et viia olukord liikmesriigi õigusega kooskõlla, tuleb võrdväärsuse ja
tõhususe põhimõtetest lähtudes nende tingimuste täidetuse korral seda võimalust eelistada, et taastada
vaidlusaluse olukorra kooskõla liidu õigusega.
Teisest küljest märkis Euroopa Kohus, et liikmesriigi kohtul on kohustus kontrollida omal
algatusel, ega lepingutingimused pole ebaõiglased, ja sellest tulenevalt ei saa seadusjõudu olla
nendel kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline kontroll on toimunud.
Kokkuvõttes asus Euroopa Kohus seisukohale, et direktiivi 93/13 tuleb tõlgendada nii, et see ei pane
liikmesriigi kohtule kohustust kontrollida, ega kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu
tingimused pole ebaõiglased, kui neid tingimusi on juba kontrollinud teine riigisisene kohus,
kelle lahend on omandanud seadusjõu, sealhulgas juhul, kui selles esimeses kohtus ei abistanud
tarbijat advokaat, tarbija ei osalenud kohtuistungil ega kasutanud tema käsutuses olevat
õiguskaitsevahendit, tingimusel et see kohutuotsus toimetati tarbijale nõuetekohaselt kätte koos
märkega õiguskaitsevahendite kohta ning et puuduvad muud põhjused, nagu selle otsuse
põhjenduse puudumine, mis oleksid võinud takistada või pärssida tarbija tahet teostada tõhusalt
oma menetlusõigusi.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
6
———————————————————————————————— T-82/24: Administration of the State Border Guard Service
of Ukraine vs. EUIPO (RUSSIAN WARSHIP, GO F**K YOURSELF) (kaubamärgi registreerimise taotlus –
poliitiline juhtlause) ————————————————————————————————
Üldkohtu otsus, 13. novembril 2024
Ukraina piirivalveameti õiguseellane esitas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO)
taotluse registreerida erinevate kaupade ja teenuste tähistamiseks ELi kaubamärgina kujutismärk
„RUSSIAN WARSHIP, GO F**K YOURSELF“. EUIPO lükkas registreerimistaotluse tagasi, kuna
tema hinnangul puudub kujutismärgil määruse 2017/1001 (Euroopa Liidu kaubamärgi kohta)
kohaselt eristusvõime. Ukraina piirivalveamet esitas EUIPO otsuse tühistamiseks hagi Üldkohtusse.
Üldkohus tuletas meelde, et kaubamärgi eristusvõime määruse 2017/1001 mõttes tähendab, et
kaubamärk võimaldab identifitseerida kauba või teenuse konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega
seda kaupa või teenust teiste ettevõtjate omast eristada. Kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata ühest
küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ning teisest küljest
sellega, kuidas asjaomane avalikkus seda kaubamärki tajub. Lisaks ei saa tähised, millel puudub
eristusvõime, täita kaubamärgi peamist ülesannet, milleks on sellega tähistatud kauba või teenuse
päritolu identifitseerimine, et võimaldada tarbijal positiivse kogemuse korral seda uuesti osta ja
negatiivse kogemuse korral mitte osta.
Üldkohus leidis, et poliitilist juhtlauset saab määratleda kui poliitilises või sotsiaalses kontekstis
kasutatavat väljendit, millega korratakse teatavat ideed või eesmärki, et veenda avalikkust või
selle üht sihtrühma. Ta nõustus EUIPO-ga, et kõnealuse lause näol on tegemist poliitilise
juhtlausega, kuna see võeti kohe pärast selle esmakordset kasutamist laialdaselt kasutusele Ukraina
toetamiseks ja sellest sai väga kiiresti Ukraina võitluse sümbol Venemaa agressiooni vastu ning kuna
seda on kasutatud korduvalt poliitilises kontekstis selleks, et väljendada ja edendada toetust
Ukrainale.
Samas ei puudu poliitilisel juhtlausel tingimata ja automaatselt igasugune eristusvõime.
Käesoleval juhul on asjaomase poliitilise juhtlause eripära selles, et tarbijad tajuvad üksnes tähisest
selgesti tulenevat poliitilist sõnumit, mistõttu asjaomane avalikkus ei taju osutatud kaubamärki
sellega tähistatavate kaupade ja teenuste kaubandusliku päritolu tähisena. Väljendit on väga
laialdaselt kasutatud mittekaubanduslikus kontekstis ja asjaomane avalikkus seostab seda tingimata
vahetult selle kontekstiga. Arvestades selle sündmuse meediakajastuse ulatust, seostub see lause
asjaomase hiljutise ajaloolise hetkega, mis on ELi keskmisele tarbijale hästi teada.
Üldkohus kinnitas, et poliitiliste sõnumite puhul võib kohaldada üldpõhimõtet, et asjaomane
avalikkus ei ole eriti tähelepanelik tähise suhtes, mis tema silmis ei viita kohe algusest selle
kauba või teenuse päriolule, kuna ta ei tajuks ega mäletaks seda kaubamärgina. Selline tähis ei
suudaks kaubamärgi peamist ülesannet täita, kui keskmine tarbija ei näe selle olemasolus mitte viidet
kaupade või teenuste päritolule, vaid üksnes poliitilist sõnumit.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
7
Seega nõustus Üldkohus EUIPO-ga, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime, ning jättis hagi
rahuldamata.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— C-197/23: S. (eelotsus – sõltumatu ja erapooletu kohus)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 14. novembril 2024
S. pöördus kaubandusvaidlusega Varssavi regionaalsesse kohtusse. Kohtuasi määrati kohtuasjade
juhusliku määramise süsteemi alusel kohtunik E. T-le. Kuna kohtunik E. T. oli kohtuistungi päeval
puhkusel, määras kohtu president kohtuasja kohtunikule J. K., kes tegi otsuse jätta S-i nõue
rahuldamata.
Apellatsioonkohus leidis, et kohtunik E. T. asendati kohtuniku J. K-ga tingimustel, mis rikuvad
riigisisese seadusega kehtestatud põhimõtet, et kohtukoosseis peab olema muutumatu. Seejuures
keelas Poola riigisisene seadus apellatsioonikohtul kontrollida, kas esimese kohtuastme menetlus
tuleks tühiseks tunnistada põhjusel, et kohtuasja ümberjaotamisega on rikutud riigisiseseid
õigusnorme. Apellatsioonikohus küsis Euroopa Kohtult, kas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga
(tulemuslik õiguskaitse), võttes arvesse ELL artiklit 2 (õigusriik) ja harta artiklit 47 (sõltumatu ja
erapooletu kohus), on vastuolus Poola riigisisene õigusnorm, mis keelab apellatsioonikohtul
kontrollida esimese astme kohtu koosseisu nõuetekohasust.
Euroopa Kohus tuletas meelde, et sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohtu nõue
on oluline vorminõue, mille järgimine on seotud avaliku huviga. Selle nõude kontroll tuleb igal kohtul
kaebuse läbivaatamisel läbi viia omal algatusel, kui selles küsimuses tekib tõsine kahtlus. Euroopa
Kohus lisas, et kui liikmesriik kehtestab õigusnormid, mis reguleerivad igas kohtuasjas
moodustatud kohtukoosseisu ja kohtuasjade ümberjaotamist, siis peab nende normide
järgimist saama kohtulikult kontrollida. Seetõttu jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et ELL
artikli 19 lõike 1 teise lõiguga, võttes arvesse ELL artiklit 2 ja harta artiklit 47, on vastuolus
riigisisesed õigusnormid, mis keelavad apellatsioonikohtutel kontrollida, kas esimese astme menetlus
on tühine, sest selles ei järgitud riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad kohtuasjade ümberjaotamist
või kohtukoosseisudes muudatuste tegemist.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— C-808/21, C-814/21: komisjon vs. Tšehhi ja komisjon vs.
Poola (kohustuste rikkumise hagi – liidu kodanike valimisõigus)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsused (suurkoda), 19. novembril 2024
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
8
Euroopa Komisjon pöördus nii Tšehhi kui Poola vastu Euroopa Kohtusse, kuna Tšehhi ja Poola
õigusaktid annavad õiguse astuda erakonna liikmeks ainult oma riigi kodanikele. Komisjoni
hinnangul ei saa seega nendes liikmesriikides elavad, kuid nende riikide kodakondsuseta liidu
kodanikud teostada neile liidu õiguses ette nähtud kandideerimisõigust kohalikel ja Euroopa
Parlamendi valimistel Tšehhi ja Poola kodanikega samadel tingimustel. Komisjon leidis, et selline
õigusest ilmajätmine kujutab endast kodakondsuse alusel erinevat kohtlemist, mis on liidu õigusega
keelatud.
Euroopa Kohus rahuldas hagid ja tuvastas, et mõlemad liikmesriigid on rikkunud
aluslepingutest tulenevaid kohustusi. Kohus märkis, et kohalikel ja Euroopa Parlamendi
valimistel liidu õigusega tagatud valimisõiguse tegelikuks teostamiseks peab liikmesriigis
elavatel, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikel olema võrdne juurdepääs vahenditele,
mis on selle liikmesriigi kodanikel sama õiguse tegelikuks teostamiseks.
Erakondadel on esmatähtis roll esindusdemokraatia süsteemis, mis konkretiseerib demokraatia
väärtust, millel liit muu hulgas rajaneb. Järelikult asetab erakonda kuulumise keeld need liidu
kodanikud kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimisel ebasoodsamasse
olukorda kui Tšehhi ja Poola kodanikud. Nimelt aitab viimati nimetatute valimisele kaasa muu
hulgas asjaolu, et nad saavad olla liikmed erakonnas, mille organisatsiooniline ülesehitus, samuti
inim- ja haldusressursid ning rahalised vahendid nende kodanike kandideerimist toetavad. Lisaks on
erakonda kuulumine üks valijate valikut mõjutavatest kriteeriumidest.
Sellist liidu õigusega keelatud erinevat kohtlemist ei saa põhjendada rahvusliku identiteedi
austamisega. ELTL artikkel 22 tagab liikmesriigis elavatele, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu
kodanikele õiguse hääletada ja kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel selles
liikmesriigis viimase kodanikega samal tingimustel. Kuna see säte konkretiseerib nii demokraatia
põhimõtet kui ka liidu kodanike võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on osa liidu identiteedist ja ühistest
väärtustest, ei saa sellistel liidu kodanikel elukohaliikmesriigis erakonna või poliitilise liikumise
liikmeks astumise lubamist pidada liikmesriigi rahvuslikku identiteeti kahjustavaks.
Kohtuotsused on kättesaadavad siit ja siit.
———————————————————————————————— C-526/23: VariusSystems (eelotsus – tarkvara
arendamise lepingu täitmise koht) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 28. novembril 2024
Austrias asuv äriühing VariusSystems arendas Saksamaa äriühingu GRi jaoks tarkvara COVID-19
testide analüüsimiseks. VariusSystems ja GR sõlmisid lepingu, mille kohaselt seda tarkvara pidi
saama kasutada Saksamaal. VariusSystems esitas selle lepingu alusel GRi vastu hagi Austria kohtule.
Ta väitis Austria kohtualluvuse põhjendamiseks, et kuigi asjaomast tarkvara kohandati pidevalt
Saksamaal kasutamiseks, tehti kõik tööd Austrias.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
9
Määruse nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta) artikli 7
punkti 1 alapunkt b sätestab valikulise kohtualluvuse, mille kohaselt võib hagi esitada selle
liikmesriigi kohtusse, kus on teenuse osutamise lepingu täitmise koht. Eelotsusetaotluse esitanud
Austria kohus soovis seetõttu Euroopa Kohtult teada, kas tarkvara arendamise lepingu täitmise koht
määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti b tähenduses on käesoleval juhul koht, kus see
tarkvara programmeeriti, või koht, kus klient selle alla laadib ja kasutusele võtab.
Euroopa Kohus selgitas, et tarkvara arendamise lepingu esemeks olevat teenust ei osutata kliendile
tegelikult seni, kuni tarkvara ei ole kasutusvalmis. Seda teenust osutatakse alles alates hetkest, mil
tarkvara saab kasutada ja selle kvaliteeti kontrollida. Seetõttu tuleb Euroopa Kohtu hinnangul sellise
lepingu täitmise kohaks pidada kohta, kus klient saab tarkvara alla laadida ja selle kasutusele
võtab.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— C-169/23: Másdi (eelotsus – kohustus teavitada
andmesubjekti) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 28. novembril 2024
Füüsiline isik UC sai väljastavalt asutuselt immuunsustõendi, mis tõendas, et ta on vaktsineeritud
COVID-19 vastu. Ta esitas riiklikule ametile kaebuse, et väljastavat asutust kohustataks
kooskõlastama oma andmetöötlustoimingud määrusega 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Eelkõige heitis ta ette, et väljastav asutus ei ole koostanud immuunsustõendite väljastamisega seotud
isikuandmete kohta teabelehte ega seda avaldanud ning et puudub piisav teave andmete töötlemise
eesmärgi ja õigusliku aluse kohta ning selle kohta, millised õigused on andmesubjektil ja kuidas neid
saab kasutada.
Väljastav asutus väitis oma kaitseks, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 14 lõike 5 punktis c
sätestatud erandist tulenevalt ei olnud ta kohustatud andma teavet asjaomaste andmete töötlemise
kohta. Selles artiklis on kindlaks määratud teave, mida vastutav töötleja peab andmesubjektile
esitama, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt. Selle artikli lõikes 5 on ette nähtud erandid
sellest kohustustest. Üks eranditest (punkt c) on, et andmete esitamise kohustust ei ole, kui ja sel
määral, mil isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava
töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, millega nähakse ette asjakohased
meetmed andmesubjektide õigustatud huvide kaitsmiseks.
Esiteks tekkis vaidlust lahendaval kohtul küsimus, kas seda erandit kohaldatakse ka andmetele, mida
vastutav töötleja tekitab omaenda tegevuse käigus, või ainult andmetele, mille vastutav töötleja on
saanud mõnelt muult isikult. Euroopa Kohus leidis, et selle sätte sõnastuse, konteksti ja asjaomase
õigusaktiga taotletavate eesmärkidega on kooskõlas, kui erandit kohaldatakse ka andmetele, mille
vastutav töötleja on ise oma ülesannete täitmise käigus tekitanud. Et selle sätte kohaldamine oleks
määrusega taotletava eesmärgiga täielikult kooskõlas, peab selle kohaldamisel olema rangelt
järgitud selles sättes ette nähtud tingimusi, mis tähendab eelkõige seda, et andmesubjekti kaitse
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
10
tase peab olema vähemalt samaväärne isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõigetes 1–4 tagatud
tasemega.
Teiseks küsis eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas kõnealuse erandi kohaldamisel on
järelevalveasutus kohtumenetluses pädev kontrollima, kas liikmesriigi õiguses, mis on
vastutava töötleja suhtes kohaldatav, on ette nähtud asjakohased meetmed andmesubjekti
õigustatud huvide kaitsmiseks. Euroopa Kohus vastas, et isikuandmete kaitse üldmäärus ei sisalda
ühtegi sätet, mis välistaks selle erandi kohaldamise teatud aspektid järelevalveasutuste pädevusest.
Seega järeldas kohus, et järelevalveasutus on kaebemenetluses pädev asjakohaste meetmete
olemasolu kontrollima.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— C-432/22: PT (eelotsus – kriminaalmenetlus mitme isiku
suhtes) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 28. novembril 2024
Bulgaaria eriprokuratuur saatis eelotsusetaotluse esitanud kohtule süüdistusakti, milles süüdistas 41
isikut, sh PT-d, organiseeritud kuritegeliku ühenduse juhtimises või sellesse kuulumises. Prokurör ja
PT kaitsja sõlmisid karistuskokkuleppe. Bulgaaria õiguse järgi otsustab kokkuleppe üle teine
kohtukoosseis. Seejärel määratud kohtukoosseis keeldus kokkulepet heaks kiitmast, kuna mõned
süüdistatavad ei olnud andnud oma nõusolekut. Keeldumise tõttu kinnitasid prokurör, PT ja tema
kaitsja, et nad soovivad sõlmida karistuskokkuleppe ja et eelotsusetaotluse esitanud kohus, kellele
esitati kõik tõendid, kiidab selle kokkuleppe heaks ilma teiste süüdistatavate nõusolekut küsimata.
Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis esiteks küsimus, kas ELL artikliga 19 ning harta artikliga 47
on kooskõlas liikmesriigi seadus, mille kohaselt on nõutav, et prokuröri ja süüdistatava vahel sõlmitud
kokkuleppe vaatab sisuliselt läbi muu kohus kui see, kelle menetluses on kriminaalasi. Teiseks soovis
kohus teada, kas raamotsusega 2004/757, raamotsusega 2008/841, ELL artikli 19 lõike 1 teise
lõiguga ja harta artikliga 52 koostoimes artikliga 47 on kooskõlas liikmesriigi seadus, mille kohaselt
kiidetakse kriminaalmenetlust lõpetav kokkulepe heaks vaid siis, kui kõik teised süüdistatavad ja
nende kaitsjad on sellele nõusoleku andnud. Kolmandaks küsis kohus, kas harta artikli 47 teise lõigu
kohaselt on nõutav, et pärast kokkuleppe läbivaatamist ja heakskiitmist taandab kohus end teiste
süüdistatavate vastu esitatud süüdistuse läbivaatamisest, kui ta on teinud kokkuleppe kohta otsuse,
mis ei käsitle kõnealuste teiste süüdistatavate osalemist süüdistuse aluseks olevate tegude
toimepanemises ega nende süüküsimust.
Esmalt nentis Euroopa Kohus, et liidu õiguses ei ole kriminaalmenetlusõiguse valdkonnas, kuhu
kuuluvad põhikohtuasjas kõnealuse kokkuleppe suhtes kohaldatavad Bulgaaria õigusnormid, vastu
võetud ühtki liidu seadusandlikku akti, mis reguleeriks seda liiki kokkulepet. Seetõttu ei ole
Euroopa Kohus pädev kolmandale küsimusele vastama, kuna see puudutab üksnes harta artikli
47 tõlgendamist. Siiski leidis Euroopa Kohus, et kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus peab
käesoleval juhul lahendama Bulgaaria õigusesse üle võetud raamotsuste 2004/757 ja 2008/841
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
11
tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi, peab see kohus vastama ELL artikli 19 lõike 1
teisest lõigust tulenevatele tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele. Järelikult on Euroopa Kohus
käesolevas kohtuasjas pädev tõlgendama ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku.
Euroopa Kohus vastas esimesele küsimusele, et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ei ole vastuolus
riigisisene õigusnorm, mis annab ad hoc kohtukoosseisule ja mitte asja menetlevale
kohtukoosseisule pädevuse teha otsus karistuskokkuleppe kohta, mille on sõlminud süüdistatav
kriminaalmenetluse kohtulikus etapis, milles süüdistatakse mitut isikut. Euroopa Kohus leidis, et
käesoleval juhul on ad hoc kohtukoosseisu määramine mõeldud sõltumatuse ja erapooletuse
järgimise tagamiseks või ka tugevdamiseks. Samuti ei ole rikutud kriminaalmenetluse vahetuse
põhimõtet, kuna süüdistatav otsustab tunnistada oma süüd vabatahtlikult ja täielikult teadlikuna talle
etteheidetavatest asjaoludest ja selle valikuga kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.
Euroopa Kohus vastas teisele küsimusele, et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ei ole vastuolus
riigisisene õigusnorm, mis seab kriminaalmenetluses karistuskokkuleppele kohtuliku
heakskiidu saamise tingimuseks selle, et kõik teised süüdistatavad on andnud
karistuskokkuleppele nõusoleku. Euroopa Kohus leidis, et teiste süüdistatavate nõusoleku nõue
kuulub õiglase kohtuliku arutamise õiguse ja nende kaitseõiguste alla. Seda liidu õiguse
aluspõhimõtet on rikutud, kui kohtuotsus põhineb asjaoludel ja dokumentidel, millega pooled või üks
neist ei ole saanud tutvuda ja mille kohta nad ei ole seetõttu saanud seisukohta võtta. Kõnealuste
riigisiseste õigusnormide eesmärk on tagada need õigused süüdistatavatele, kes ei ole oma süüd
tunnistanud.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
—————————————————————————————————————————————————————————
Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis
(viited lisatud).
oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
o C-683/22: Adusbef (Pont Morandi) (eelotsus – kontsessioonilepingud)
o T-526/19 RENV: Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu (tühistamishagi –
maagaasi siseturg)
o C-745/23: Alenopik (kohtujuristi ettepanek – valuuta konverteerimine
tolliväärtuse määramiseks)
Olulisemad EL Kohtu lahendid:
o C-178/23: ERB New Europe Funding II (eelotsus – tarbija tõhus kohtulik kaitse) o T-82/24: Administration of the State Border Guard Service of Ukraine vs.
EUIPO (RUSSIAN WARSHIP, GO F**K YOURSELF) (kaubamärgi registreerimise
taotlus – poliitiline juhtlause)
o C-197/23: S. (eelotsus – sõltumatu ja erapooletu kohus)
o C-808/21, C-814/21: komisjon vs. Tšehhi ja komisjon vs. Poola (kohustuste
rikkumise hagi – liidu kodanike valimisõigus)
o C-526/23: VariusSystems (eelotsus – tarkvara arendamise lepingu täitmise
koht)
o C-169/23: Másdi (eelotsus – kohustus teavitada andmesubjekti)
o C-432/22: PT (eelotsus – kriminaalmenetlus mitme isiku suhtes)
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
2
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
———————————————————————————————— C-683/22: Adusbef (Pont Morandi) (eelotsus –
kontsessioonilepingud) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 7. novembril 2024
Itaalia ametiasutused olid sõlminud Autostrade per l’Italia SpA-ga (edaspidi ASPI)
kontsessioonilepingu maanteelõikude haldamiseks. 2018. aastal varises kokku ASPI hooldataval
maanteel sild, mille tagajärjel hukkus 43 inimest. ASPI suhtes algatati hoolsus- ja säilitamiskohustuse
olulise rikkumise tuvastamise menetlus. Selle kestel sõlmiti ametiasutuste ja ASPI vahel kompromiss,
millega ASPI kohustus maksma hüvitist, tugevdama turvastandardeid ja korraldama ümber äriühingu
struktuuri. Kompromisskokkuleppega lõpetati ASPI suhtes kiirteevõrgustiku hooldus- ja
säilitamiskohustuste olulise rikkumise tõttu algatatud menetlus, ilma et oleks ametlikult tuvastatud,
et ASPI oli oma kohustusi rikkunud. Kontsessiooni jätkamise otsus vaidlustati ja eelotsusetaotluse
esitanud kohtul tekkisid kahtlused, kas kiirteekontsessiooni muutmine kompromisskokkuleppega on
kooskõlas direktiiviga 2014/23 (kontsessioonilepingute sõlmimise kohta).
Euroopa Kohus tuletas esmalt meelde, et selle direktiivi artikli 43 lõigetes 1 ja 2 on ammendavalt
loetletud olukorrad, mil kontsessiooni võib selle kehtivusajal muuta ilma uut kontsessiooni
andmise menetlust korraldamata. Euroopa Kohus selgitas, et lepingu rikkumist kontsessionääri
poolt ei saa iseenesest pidada olukorraks, mida hoolas avaliku sektori hankija ei saanud ette näha,
ning seega ei saa selline rikkumine õigustada kontsessiooni muutmist selle kehtivusajal ilma
konkurentsile avamata.
Euroopa Kohus selgitas veel, et kontsessionääri osa- või aktsiakapitali võõrandamine kas uutele
aktsionäridele või olemasolevatele aktsionäridele ei too kaasa algse kontsessionääri asendamist uue
kontsessionääriga, vaid üksnes muudatused selle kontsessionääri koosseisus või tema aktsiakapitali
jaotamises. Seega ei nõua sellised muudatused uue kontsessiooni andmise menetluse korraldamist.
Euroopa Kohus märkis ka, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale lasub avaliku sektori hankijal
oma otsuste põhjendamise kohustus, mis peab võimaldama eelkõige teistel isikutel teada saada
põhjused, miks avaliku sektori hankija leidis, et kontsessiooni võib selle kehtivusajal muuta ilma uue
kontsessiooni andmise menetlust korraldamata.
Peale selle analüüsis Euroopa Kohus küsimust, kas avaliku sektori hankija tohtis kontsessiooni selle
kehtivusajal muuta, ilma et ta oleks hinnanud kontsessionääri usaldusväärsust olukorras, kus
kontsessionäär on lepingut oluliselt rikkunud. Euroopa Kohus leidis, et eristada tuleb kahte juhtumit:
juhtumit, kui kontsessiooni kehtivusajal tehtavad muudatused nõuavad uue kontsessiooni andmise
menetluse korraldamist, ja juhtumit, kui sellise menetluse korraldamine ei ole nõutav. Kui tegemist
on olukorraga, kus on vaja korraldada uue kontsessiooni andmise menetlus, on avaliku sektori hankija
kohustatud kontrollima taotlejate usaldusväärsust. Olukorras, kus kontsessiooni võib muuta ilma
uue kontsessiooni andmise menetlust korraldamata, ei ole avaliku sektori hankijal kohustust
kontsessionääri usaldusväärsust kontrollida. Iga liikmesriigi ülesanne on kehtestada eeskirjad, mis
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
3
võivaldavad avaliku sektori hankijal reageerida, kui kontsessionäär on kontsessiooni täitmisel
lepingut oluliselt rikkunud või teda kahtlustatakse selles, mis seab kahtluse alla tema
usaldusväärsuse.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— T-526/19 RENV: Nord Stream 2 vs. parlament ja nõukogu
(tühistamishagi – maagaasi siseturg) ————————————————————————————————
Üldkohtu otsus, 27. novembril 2024
Nord Stream 2 AG (edaspidi NS2) esitas 25.07.2019 Üldkohtusse hagi paludes tühistada maagaasi
siseturu ühiseeskirjade direktiivi muudatused, mille kohaselt tehti erand ülekandetorudele, mille
ehitamine oli enne vaidlustatud õigusakti jõustumist lõpetatud (Nord Stream 2 polnud selleks ajaks
lõpetatud). Üldkohus leidis, et hagi ei ole vastuvõetav. NS2 esitas apellatsioonkaebuse Euroopa
Kohtule, kes leidis, et hagi on siiski osaliselt vastuvõetav ning Üldkohus peab selles osas tegema
sisulise otsuse.
Üldkohus otsustas, et hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Üldkohus leidis esiteks, et EL
seadusandja vaidlusaluse akti vastuvõtmisega ei rikkunud õiguskindluse ega õiguspärase ootuse
põhimõtet, sest hageja võis ette näha, et EL seadusandja võib maagaasi direktiivi muuta kohaldades
siseturu reegleid ka kolmandate riikide ja EL riikide vahelistele ühendustorudele, sest selliseid
seisukohti väljendati juba aastaid enne muudatuse vastuvõtmist ja isegi õigusakti muutmise
menetlemise jooksul ei vähendanud NS2 investeeringuid sellesse projekti. See muudatus iseenesest
ei takistanud ühendustoru ehitamist ja käitamist, hoolimata sellest, et NS2-le erand ei kohaldu.
Üldkohus leidis, et direktiivi muudatused ei rikkunud ka võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kuna
seadusandja valis erisuse tegemise kuupäevaks 23. mai 2019, siis see ei mõjutanud ainult NS2
ühendustoru, vaid kõiki ühendustorusid, mis ei olnud selleks kuupäevaks valminud. Samuti ei
rikkunud EL seadusandja proportsionaalsuse põhimõtet, sest see, et NS2 ühendustorule hakkasid
kohalduma siseturu reeglid, ei ole ebaproportsionaalne seoses direktiivi eesmärgiga, milleks on
tagada, et vähemalt kahte liikmesriiki ühendavatele gaasi ülekandetorudele kohaldatavaid
õigusnorme kohaldatakse liidu piires ka kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi
ülekandetorudele.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
4
———————————————————————————————— C-745/23: Alenopik (kohtujuristi ettepanek – valuuta
konverteerimine tolliväärtuse määramiseks) ————————————————————————————————
Kohtujuristi ettepanek, 28. novembril 2024
Eestisse sisenesid isikud, kellel oli kaasas 500 000 Ukraina grivnat. Nad oleksid pidanud selle raha
Eestisse sisenemisel deklareerima, kui selle väärtus ületab 10 000 eurot. Eesti toll tuvastas, et
sisenemise päeval oli selle väärtuseks veidi üle 12 000 euro, trahvis neid ja konfiskeeris raha. Isikud
kaebasid otsuse kohtusse, sest leidsid, et selle väärtus jäi alla 10 000 euro. Riigikohus küsis Euroopa
Kohtult, millise vahetuskursi alusel tuleb tuvastada isikul liitu sisenedes või liidust väljudes kaasas
oleva sularaha väärtus määruse 2018/1672 alusel, kui Euroopa Keskpank selle vääringu vahetuskurssi
ei avalda.
Kohtujurist tunnistas, et nn sularahakontrolli määruses (määrus 2018/1672) ei ole sätestatud
konkreetset meetodit selleks, et määrata deklaratsioonikohustuse täitmise tagamiseks kindlaks sellise
sularaha väärtus, mis ei ole nomineeritud eurodes. Samas leidis ta erinevalt Eesti ja komisjoni
seisukohast, et liidu tolliseadustik ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest välisvaluutas sularaha ei
kuulu mõiste „kaup“ alla seni, kuni finantsturud võimaldavad tehinguid selle vääringuga. Ukraina
grivna on valuuta, mida finantsturud peavad võimalikuks eurodesse ümber konverteerida. Järelikult
saab sellest järeldada, et liidu seadusandja on jätnud selle küsimuse liikmesriikide õiguskordades
lahendamiseks.
Kuna aga kohtujuristi hinnangul ei pruugi sellest järeldusest liikmesriigi kohtul abi olla, andis ta
soovitusi, kuidas määrusest tulenevat tühimikku täita. Kuna sularaha toojal on õigus tuua ELi kuni
10 000 eurot ilma seda deklareerimata, siis peab tal olema võimalik kindlaks teha, kuidas pädevad
asutused arvutavad selle valuuta väärtuse eurodesse. Liikmesriigi pädevad asutused peavad
avaldama teabe välisvaluuta väärtuse eurodesse arvutamise meetodi kohta. See teave peab
olema kättesaadav ELi sisenevale isikule enne piiri ületamist. Arvutusmeetodi valik ei tohi olla
meelevaldne, kasutatav vahetuskurss peab vastama väärtusele, mis võimalikult täpselt kajastab
vahetuskurssi, millega seda konkreetset valuutat turul ostetakse ja müüakse.
Kuigi seda kõike peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, siis kohtujurist leidis asjaolude
põhjal, et Eesti pädevate asutuste lähenemisviis vastab ühelt poolt võimalusele tegelikult kasutada
õigust siseneda Euroopa Liidu territooriumile teatava summa välisvääringus sularahaga ilma seda
deklareerimata ning teiselt poolt vajadusele tagada tõhus sularaha kontrollimine, et võidelda rahapesu
ja terrorismi rahastamise vastu.
Kohtujuristi ettepanek ei ole Euroopa Kohtule siduv.
Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
5
Olulisemad EL Kohtu lahendid:
———————————————————————————————— C-178/23: ERB New Europe Funding II (eelotsus – tarbija
tõhus kohtulik kaitse) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 7. novembril 2024
YI sõlmis tarbijana krediidiasutusega krediidilepingu. Aastaid hiljem esitas ta ilma advokaadi abita
kaupleja asukohajärgsele kohtule hagi, milles palus tuvastada, et selle lepingu teatavad tingimused
on ebaõiglased. Kohus jättis selle hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna YI ei esitanud selle
kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust, siis see kohtuotsus jõustus. Järgmisel aastal esitas YI
advokaadi kaudu suures osas samade lepingutingimuste osas hagi teisele esimese astme kohtule. See
kohus rahuldas selle hagi. Kostja kaebas selle otsuse edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtusse.
Viimati nimetatud kohtul tekkis küsimus, kas direktiivi 93/13 (ebaõiglaste tingimuste kohta
tarbijalepingutes) tuleb tõlgendada nii, et kui lepingutingimuste ebaõiglust on juba kontrollinud
üks riigisisene kohus, kelle lahend on omandanud seadusjõu, kuid kus tarbijat ei abistanud
advokaat, tarbija ei osalenud kohtuistungil ega kasutanud oma teadmiste või teabe piiratuse
tõttu tema käsutuses olevat õiguskaitsevahendit, siis peab teine riigisisene kohus kontrollima,
ega kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu tingimused pole ebaõiglased.
Euroopa Kohus tuletas meelde, et kohtuotsuse seadusjõu põhimõttel on suur tähtsus nii liidu
õiguskorras kui ka riigisisestes õiguskordades ning et üldjuhul ei kohusta liidu õigus liikmesriigi
kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, ja
seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra. Kui
aga kohaldatavad riigisisesed menetlusnormid võimaldavad liikmesriigi kohtul teatavatel tingimustel
muuta jõustunud lahendit, et viia olukord liikmesriigi õigusega kooskõlla, tuleb võrdväärsuse ja
tõhususe põhimõtetest lähtudes nende tingimuste täidetuse korral seda võimalust eelistada, et taastada
vaidlusaluse olukorra kooskõla liidu õigusega.
Teisest küljest märkis Euroopa Kohus, et liikmesriigi kohtul on kohustus kontrollida omal
algatusel, ega lepingutingimused pole ebaõiglased, ja sellest tulenevalt ei saa seadusjõudu olla
nendel kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline kontroll on toimunud.
Kokkuvõttes asus Euroopa Kohus seisukohale, et direktiivi 93/13 tuleb tõlgendada nii, et see ei pane
liikmesriigi kohtule kohustust kontrollida, ega kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu
tingimused pole ebaõiglased, kui neid tingimusi on juba kontrollinud teine riigisisene kohus,
kelle lahend on omandanud seadusjõu, sealhulgas juhul, kui selles esimeses kohtus ei abistanud
tarbijat advokaat, tarbija ei osalenud kohtuistungil ega kasutanud tema käsutuses olevat
õiguskaitsevahendit, tingimusel et see kohutuotsus toimetati tarbijale nõuetekohaselt kätte koos
märkega õiguskaitsevahendite kohta ning et puuduvad muud põhjused, nagu selle otsuse
põhjenduse puudumine, mis oleksid võinud takistada või pärssida tarbija tahet teostada tõhusalt
oma menetlusõigusi.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
6
———————————————————————————————— T-82/24: Administration of the State Border Guard Service
of Ukraine vs. EUIPO (RUSSIAN WARSHIP, GO F**K YOURSELF) (kaubamärgi registreerimise taotlus –
poliitiline juhtlause) ————————————————————————————————
Üldkohtu otsus, 13. novembril 2024
Ukraina piirivalveameti õiguseellane esitas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO)
taotluse registreerida erinevate kaupade ja teenuste tähistamiseks ELi kaubamärgina kujutismärk
„RUSSIAN WARSHIP, GO F**K YOURSELF“. EUIPO lükkas registreerimistaotluse tagasi, kuna
tema hinnangul puudub kujutismärgil määruse 2017/1001 (Euroopa Liidu kaubamärgi kohta)
kohaselt eristusvõime. Ukraina piirivalveamet esitas EUIPO otsuse tühistamiseks hagi Üldkohtusse.
Üldkohus tuletas meelde, et kaubamärgi eristusvõime määruse 2017/1001 mõttes tähendab, et
kaubamärk võimaldab identifitseerida kauba või teenuse konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega
seda kaupa või teenust teiste ettevõtjate omast eristada. Kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata ühest
küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ning teisest küljest
sellega, kuidas asjaomane avalikkus seda kaubamärki tajub. Lisaks ei saa tähised, millel puudub
eristusvõime, täita kaubamärgi peamist ülesannet, milleks on sellega tähistatud kauba või teenuse
päritolu identifitseerimine, et võimaldada tarbijal positiivse kogemuse korral seda uuesti osta ja
negatiivse kogemuse korral mitte osta.
Üldkohus leidis, et poliitilist juhtlauset saab määratleda kui poliitilises või sotsiaalses kontekstis
kasutatavat väljendit, millega korratakse teatavat ideed või eesmärki, et veenda avalikkust või
selle üht sihtrühma. Ta nõustus EUIPO-ga, et kõnealuse lause näol on tegemist poliitilise
juhtlausega, kuna see võeti kohe pärast selle esmakordset kasutamist laialdaselt kasutusele Ukraina
toetamiseks ja sellest sai väga kiiresti Ukraina võitluse sümbol Venemaa agressiooni vastu ning kuna
seda on kasutatud korduvalt poliitilises kontekstis selleks, et väljendada ja edendada toetust
Ukrainale.
Samas ei puudu poliitilisel juhtlausel tingimata ja automaatselt igasugune eristusvõime.
Käesoleval juhul on asjaomase poliitilise juhtlause eripära selles, et tarbijad tajuvad üksnes tähisest
selgesti tulenevat poliitilist sõnumit, mistõttu asjaomane avalikkus ei taju osutatud kaubamärki
sellega tähistatavate kaupade ja teenuste kaubandusliku päritolu tähisena. Väljendit on väga
laialdaselt kasutatud mittekaubanduslikus kontekstis ja asjaomane avalikkus seostab seda tingimata
vahetult selle kontekstiga. Arvestades selle sündmuse meediakajastuse ulatust, seostub see lause
asjaomase hiljutise ajaloolise hetkega, mis on ELi keskmisele tarbijale hästi teada.
Üldkohus kinnitas, et poliitiliste sõnumite puhul võib kohaldada üldpõhimõtet, et asjaomane
avalikkus ei ole eriti tähelepanelik tähise suhtes, mis tema silmis ei viita kohe algusest selle
kauba või teenuse päriolule, kuna ta ei tajuks ega mäletaks seda kaubamärgina. Selline tähis ei
suudaks kaubamärgi peamist ülesannet täita, kui keskmine tarbija ei näe selle olemasolus mitte viidet
kaupade või teenuste päritolule, vaid üksnes poliitilist sõnumit.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
7
Seega nõustus Üldkohus EUIPO-ga, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime, ning jättis hagi
rahuldamata.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— C-197/23: S. (eelotsus – sõltumatu ja erapooletu kohus)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 14. novembril 2024
S. pöördus kaubandusvaidlusega Varssavi regionaalsesse kohtusse. Kohtuasi määrati kohtuasjade
juhusliku määramise süsteemi alusel kohtunik E. T-le. Kuna kohtunik E. T. oli kohtuistungi päeval
puhkusel, määras kohtu president kohtuasja kohtunikule J. K., kes tegi otsuse jätta S-i nõue
rahuldamata.
Apellatsioonkohus leidis, et kohtunik E. T. asendati kohtuniku J. K-ga tingimustel, mis rikuvad
riigisisese seadusega kehtestatud põhimõtet, et kohtukoosseis peab olema muutumatu. Seejuures
keelas Poola riigisisene seadus apellatsioonikohtul kontrollida, kas esimese kohtuastme menetlus
tuleks tühiseks tunnistada põhjusel, et kohtuasja ümberjaotamisega on rikutud riigisiseseid
õigusnorme. Apellatsioonikohus küsis Euroopa Kohtult, kas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga
(tulemuslik õiguskaitse), võttes arvesse ELL artiklit 2 (õigusriik) ja harta artiklit 47 (sõltumatu ja
erapooletu kohus), on vastuolus Poola riigisisene õigusnorm, mis keelab apellatsioonikohtul
kontrollida esimese astme kohtu koosseisu nõuetekohasust.
Euroopa Kohus tuletas meelde, et sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohtu nõue
on oluline vorminõue, mille järgimine on seotud avaliku huviga. Selle nõude kontroll tuleb igal kohtul
kaebuse läbivaatamisel läbi viia omal algatusel, kui selles küsimuses tekib tõsine kahtlus. Euroopa
Kohus lisas, et kui liikmesriik kehtestab õigusnormid, mis reguleerivad igas kohtuasjas
moodustatud kohtukoosseisu ja kohtuasjade ümberjaotamist, siis peab nende normide
järgimist saama kohtulikult kontrollida. Seetõttu jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et ELL
artikli 19 lõike 1 teise lõiguga, võttes arvesse ELL artiklit 2 ja harta artiklit 47, on vastuolus
riigisisesed õigusnormid, mis keelavad apellatsioonikohtutel kontrollida, kas esimese astme menetlus
on tühine, sest selles ei järgitud riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad kohtuasjade ümberjaotamist
või kohtukoosseisudes muudatuste tegemist.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— C-808/21, C-814/21: komisjon vs. Tšehhi ja komisjon vs.
Poola (kohustuste rikkumise hagi – liidu kodanike valimisõigus)
————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsused (suurkoda), 19. novembril 2024
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
8
Euroopa Komisjon pöördus nii Tšehhi kui Poola vastu Euroopa Kohtusse, kuna Tšehhi ja Poola
õigusaktid annavad õiguse astuda erakonna liikmeks ainult oma riigi kodanikele. Komisjoni
hinnangul ei saa seega nendes liikmesriikides elavad, kuid nende riikide kodakondsuseta liidu
kodanikud teostada neile liidu õiguses ette nähtud kandideerimisõigust kohalikel ja Euroopa
Parlamendi valimistel Tšehhi ja Poola kodanikega samadel tingimustel. Komisjon leidis, et selline
õigusest ilmajätmine kujutab endast kodakondsuse alusel erinevat kohtlemist, mis on liidu õigusega
keelatud.
Euroopa Kohus rahuldas hagid ja tuvastas, et mõlemad liikmesriigid on rikkunud
aluslepingutest tulenevaid kohustusi. Kohus märkis, et kohalikel ja Euroopa Parlamendi
valimistel liidu õigusega tagatud valimisõiguse tegelikuks teostamiseks peab liikmesriigis
elavatel, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikel olema võrdne juurdepääs vahenditele,
mis on selle liikmesriigi kodanikel sama õiguse tegelikuks teostamiseks.
Erakondadel on esmatähtis roll esindusdemokraatia süsteemis, mis konkretiseerib demokraatia
väärtust, millel liit muu hulgas rajaneb. Järelikult asetab erakonda kuulumise keeld need liidu
kodanikud kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimisel ebasoodsamasse
olukorda kui Tšehhi ja Poola kodanikud. Nimelt aitab viimati nimetatute valimisele kaasa muu
hulgas asjaolu, et nad saavad olla liikmed erakonnas, mille organisatsiooniline ülesehitus, samuti
inim- ja haldusressursid ning rahalised vahendid nende kodanike kandideerimist toetavad. Lisaks on
erakonda kuulumine üks valijate valikut mõjutavatest kriteeriumidest.
Sellist liidu õigusega keelatud erinevat kohtlemist ei saa põhjendada rahvusliku identiteedi
austamisega. ELTL artikkel 22 tagab liikmesriigis elavatele, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu
kodanikele õiguse hääletada ja kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel selles
liikmesriigis viimase kodanikega samal tingimustel. Kuna see säte konkretiseerib nii demokraatia
põhimõtet kui ka liidu kodanike võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on osa liidu identiteedist ja ühistest
väärtustest, ei saa sellistel liidu kodanikel elukohaliikmesriigis erakonna või poliitilise liikumise
liikmeks astumise lubamist pidada liikmesriigi rahvuslikku identiteeti kahjustavaks.
Kohtuotsused on kättesaadavad siit ja siit.
———————————————————————————————— C-526/23: VariusSystems (eelotsus – tarkvara
arendamise lepingu täitmise koht) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 28. novembril 2024
Austrias asuv äriühing VariusSystems arendas Saksamaa äriühingu GRi jaoks tarkvara COVID-19
testide analüüsimiseks. VariusSystems ja GR sõlmisid lepingu, mille kohaselt seda tarkvara pidi
saama kasutada Saksamaal. VariusSystems esitas selle lepingu alusel GRi vastu hagi Austria kohtule.
Ta väitis Austria kohtualluvuse põhjendamiseks, et kuigi asjaomast tarkvara kohandati pidevalt
Saksamaal kasutamiseks, tehti kõik tööd Austrias.
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
9
Määruse nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta) artikli 7
punkti 1 alapunkt b sätestab valikulise kohtualluvuse, mille kohaselt võib hagi esitada selle
liikmesriigi kohtusse, kus on teenuse osutamise lepingu täitmise koht. Eelotsusetaotluse esitanud
Austria kohus soovis seetõttu Euroopa Kohtult teada, kas tarkvara arendamise lepingu täitmise koht
määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti b tähenduses on käesoleval juhul koht, kus see
tarkvara programmeeriti, või koht, kus klient selle alla laadib ja kasutusele võtab.
Euroopa Kohus selgitas, et tarkvara arendamise lepingu esemeks olevat teenust ei osutata kliendile
tegelikult seni, kuni tarkvara ei ole kasutusvalmis. Seda teenust osutatakse alles alates hetkest, mil
tarkvara saab kasutada ja selle kvaliteeti kontrollida. Seetõttu tuleb Euroopa Kohtu hinnangul sellise
lepingu täitmise kohaks pidada kohta, kus klient saab tarkvara alla laadida ja selle kasutusele
võtab.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— C-169/23: Másdi (eelotsus – kohustus teavitada
andmesubjekti) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 28. novembril 2024
Füüsiline isik UC sai väljastavalt asutuselt immuunsustõendi, mis tõendas, et ta on vaktsineeritud
COVID-19 vastu. Ta esitas riiklikule ametile kaebuse, et väljastavat asutust kohustataks
kooskõlastama oma andmetöötlustoimingud määrusega 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Eelkõige heitis ta ette, et väljastav asutus ei ole koostanud immuunsustõendite väljastamisega seotud
isikuandmete kohta teabelehte ega seda avaldanud ning et puudub piisav teave andmete töötlemise
eesmärgi ja õigusliku aluse kohta ning selle kohta, millised õigused on andmesubjektil ja kuidas neid
saab kasutada.
Väljastav asutus väitis oma kaitseks, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 14 lõike 5 punktis c
sätestatud erandist tulenevalt ei olnud ta kohustatud andma teavet asjaomaste andmete töötlemise
kohta. Selles artiklis on kindlaks määratud teave, mida vastutav töötleja peab andmesubjektile
esitama, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt. Selle artikli lõikes 5 on ette nähtud erandid
sellest kohustustest. Üks eranditest (punkt c) on, et andmete esitamise kohustust ei ole, kui ja sel
määral, mil isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava
töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses, millega nähakse ette asjakohased
meetmed andmesubjektide õigustatud huvide kaitsmiseks.
Esiteks tekkis vaidlust lahendaval kohtul küsimus, kas seda erandit kohaldatakse ka andmetele, mida
vastutav töötleja tekitab omaenda tegevuse käigus, või ainult andmetele, mille vastutav töötleja on
saanud mõnelt muult isikult. Euroopa Kohus leidis, et selle sätte sõnastuse, konteksti ja asjaomase
õigusaktiga taotletavate eesmärkidega on kooskõlas, kui erandit kohaldatakse ka andmetele, mille
vastutav töötleja on ise oma ülesannete täitmise käigus tekitanud. Et selle sätte kohaldamine oleks
määrusega taotletava eesmärgiga täielikult kooskõlas, peab selle kohaldamisel olema rangelt
järgitud selles sättes ette nähtud tingimusi, mis tähendab eelkõige seda, et andmesubjekti kaitse
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
10
tase peab olema vähemalt samaväärne isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõigetes 1–4 tagatud
tasemega.
Teiseks küsis eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas kõnealuse erandi kohaldamisel on
järelevalveasutus kohtumenetluses pädev kontrollima, kas liikmesriigi õiguses, mis on
vastutava töötleja suhtes kohaldatav, on ette nähtud asjakohased meetmed andmesubjekti
õigustatud huvide kaitsmiseks. Euroopa Kohus vastas, et isikuandmete kaitse üldmäärus ei sisalda
ühtegi sätet, mis välistaks selle erandi kohaldamise teatud aspektid järelevalveasutuste pädevusest.
Seega järeldas kohus, et järelevalveasutus on kaebemenetluses pädev asjakohaste meetmete
olemasolu kontrollima.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
———————————————————————————————— C-432/22: PT (eelotsus – kriminaalmenetlus mitme isiku
suhtes) ————————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 28. novembril 2024
Bulgaaria eriprokuratuur saatis eelotsusetaotluse esitanud kohtule süüdistusakti, milles süüdistas 41
isikut, sh PT-d, organiseeritud kuritegeliku ühenduse juhtimises või sellesse kuulumises. Prokurör ja
PT kaitsja sõlmisid karistuskokkuleppe. Bulgaaria õiguse järgi otsustab kokkuleppe üle teine
kohtukoosseis. Seejärel määratud kohtukoosseis keeldus kokkulepet heaks kiitmast, kuna mõned
süüdistatavad ei olnud andnud oma nõusolekut. Keeldumise tõttu kinnitasid prokurör, PT ja tema
kaitsja, et nad soovivad sõlmida karistuskokkuleppe ja et eelotsusetaotluse esitanud kohus, kellele
esitati kõik tõendid, kiidab selle kokkuleppe heaks ilma teiste süüdistatavate nõusolekut küsimata.
Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis esiteks küsimus, kas ELL artikliga 19 ning harta artikliga 47
on kooskõlas liikmesriigi seadus, mille kohaselt on nõutav, et prokuröri ja süüdistatava vahel sõlmitud
kokkuleppe vaatab sisuliselt läbi muu kohus kui see, kelle menetluses on kriminaalasi. Teiseks soovis
kohus teada, kas raamotsusega 2004/757, raamotsusega 2008/841, ELL artikli 19 lõike 1 teise
lõiguga ja harta artikliga 52 koostoimes artikliga 47 on kooskõlas liikmesriigi seadus, mille kohaselt
kiidetakse kriminaalmenetlust lõpetav kokkulepe heaks vaid siis, kui kõik teised süüdistatavad ja
nende kaitsjad on sellele nõusoleku andnud. Kolmandaks küsis kohus, kas harta artikli 47 teise lõigu
kohaselt on nõutav, et pärast kokkuleppe läbivaatamist ja heakskiitmist taandab kohus end teiste
süüdistatavate vastu esitatud süüdistuse läbivaatamisest, kui ta on teinud kokkuleppe kohta otsuse,
mis ei käsitle kõnealuste teiste süüdistatavate osalemist süüdistuse aluseks olevate tegude
toimepanemises ega nende süüküsimust.
Esmalt nentis Euroopa Kohus, et liidu õiguses ei ole kriminaalmenetlusõiguse valdkonnas, kuhu
kuuluvad põhikohtuasjas kõnealuse kokkuleppe suhtes kohaldatavad Bulgaaria õigusnormid, vastu
võetud ühtki liidu seadusandlikku akti, mis reguleeriks seda liiki kokkulepet. Seetõttu ei ole
Euroopa Kohus pädev kolmandale küsimusele vastama, kuna see puudutab üksnes harta artikli
47 tõlgendamist. Siiski leidis Euroopa Kohus, et kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus peab
käesoleval juhul lahendama Bulgaaria õigusesse üle võetud raamotsuste 2004/757 ja 2008/841
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
11
tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi, peab see kohus vastama ELL artikli 19 lõike 1
teisest lõigust tulenevatele tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele. Järelikult on Euroopa Kohus
käesolevas kohtuasjas pädev tõlgendama ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku.
Euroopa Kohus vastas esimesele küsimusele, et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ei ole vastuolus
riigisisene õigusnorm, mis annab ad hoc kohtukoosseisule ja mitte asja menetlevale
kohtukoosseisule pädevuse teha otsus karistuskokkuleppe kohta, mille on sõlminud süüdistatav
kriminaalmenetluse kohtulikus etapis, milles süüdistatakse mitut isikut. Euroopa Kohus leidis, et
käesoleval juhul on ad hoc kohtukoosseisu määramine mõeldud sõltumatuse ja erapooletuse
järgimise tagamiseks või ka tugevdamiseks. Samuti ei ole rikutud kriminaalmenetluse vahetuse
põhimõtet, kuna süüdistatav otsustab tunnistada oma süüd vabatahtlikult ja täielikult teadlikuna talle
etteheidetavatest asjaoludest ja selle valikuga kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.
Euroopa Kohus vastas teisele küsimusele, et ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ei ole vastuolus
riigisisene õigusnorm, mis seab kriminaalmenetluses karistuskokkuleppele kohtuliku
heakskiidu saamise tingimuseks selle, et kõik teised süüdistatavad on andnud
karistuskokkuleppele nõusoleku. Euroopa Kohus leidis, et teiste süüdistatavate nõusoleku nõue
kuulub õiglase kohtuliku arutamise õiguse ja nende kaitseõiguste alla. Seda liidu õiguse
aluspõhimõtet on rikutud, kui kohtuotsus põhineb asjaoludel ja dokumentidel, millega pooled või üks
neist ei ole saanud tutvuda ja mille kohta nad ei ole seetõttu saanud seisukohta võtta. Kõnealuste
riigisiseste õigusnormide eesmärk on tagada need õigused süüdistatavatele, kes ei ole oma süüd
tunnistanud.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
—————————————————————————————————————————————————————————
Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis
(viited lisatud).