Programmi „Siseturvalisus 2024–2027“ kinnitamine

1

Programm „Siseturvalisus 2024–2027“

Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui ka elanike kaasabil.

Lisa 1. Siseministri käskkirja „Programmi „Siseturvalisus 2024–2027“ kinnitamine“ juurde

2

PROGRAMMI „SISETURVALISUS 2024–2027“ SISU LÜHIKOKKUVÕTE

Programmi nimetus Siseturvalisus

Tulemusvaldkond Siseturvalisus

Valdkonna arengukava

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Programmi periood 2024–2027

Tulemusvaldkonna ja programmi eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Peavastutaja Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma osade teenuste raha selles programmis

Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei ja Piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus

Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis

Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal.

Avalik sektor: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaal- ministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Terviseamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Transpordiamet, Välisluureamet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Riigi Infosüsteemide Keskus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Rahapesu Andmebüroo, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Kaitsevägi, Kaitseliit, Finantsinspektsioon, Ravimiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Andmekaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe Akadeemia, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, Haridus- ja Noorteamet, Startup Estonia, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eeskätt maakondlikud arendusorganisatsioonid) Kolmas sektor: küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlike Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ). Töötajate, tööandjate jm katusorganisatsioonid, õppeasutused jm välismaalastega kokkupuutuvad esindusorganisatsioonid ning teised rahvastikuhalduse teema sotsiaalpartnerid Erasektor: elutähtsat teenust ja veebi majutust osutavad ettevõtjad, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted

Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui ka elanike kaasabil. Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud viis meedet:

Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine

Kiire ja asjatundlik abi

Kindel sisejulgeolek

Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika

Tark ja innovaatiline siseturvalisus

3

SISUKORD 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 6

Programmi eesmärk 6 Programmi mõõdikud 6 Programmi eelarve 7

2. OLUKORRA ANALÜÜS 8

3. PÕHIMÕTTED, MILLEGA ARVESTADA PROGRAMMI TEGEVUSTE KAVANDAMISEL JA ELLUVIIMISEL 12

4. KESKSED LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID JA PROGRAMMI OLULISEMA MÕJUGA TEGEVUSED AASTATEL 2024–2027 13

MEEDE 1. ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE 15

Meetme mõõdikud 16 Olukorra analüüs 16 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 20

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.1. ÕNNETUSTE, SÜÜTEGUDE JA VARAKAHJUDE ENNETAMINE 21

Eesmärk 21 Mõõdikud 21 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 23 Võimekus 1.1.1. Ennetuspoliitika tõhustamine 24 Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine 27 Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine 28 Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud 30

ALAMEEDE, EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.2. SISETURVALISUSE VABATAHTLIKE KAASAMINE 32

Eesmärk 32 Mõõdikud 32 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 32 Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine 33

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.3. TURVALISE KESKKONNA KUJUNDAMINE 34

Eesmärk 34 Mõõdikud 34 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 35 Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel käituda 35 Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks 35 Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis 36

Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest 37

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.4. TEGEVUS- JA RELVALUBADE VÄLJAANDMINE 38

Eesmärk 38 Mõõdikud 38 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 38 Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade väljaandmine Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine 39

MEEDE 2. KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI 40

Meetme mõõdikud 41 Olukorra analüüs 41 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 45

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.1. HÄDAABI- JA INFOTEADETE VASTUVÕTMINE NING ABI VÄLJASAATMINE 46

Eesmärk 46 Mõõdikud 46 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 46 Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine 47 Võimekus 2.1.2. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine 48

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.2. AVALIKU KORRA TAGAMINE 49

Eesmärk 49 Mõõdikud 49 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 49 Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine 50 Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine 50

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.3. DEMINEERIMINE 51

Eesmärk 51 Mõõdikud 51 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 51 Võimekus 2.3.1. Demineerimine 51

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.4. PÄÄSTMINE MAISMAAL JA SISEVEEKOGUDEL 52

Eesmärk 52 Mõõdikud 52 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 52 Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja siseveekogudel 53

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.5. ABI OSUTAMINE EESTI PÄÄSTEPIIRKONNAS 54

4

Eesmärk 54 Mõõdikud 54 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 54 Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste 55

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.6. SÜÜTEOMENETLUSE TÕHUSTAMINE 56

Eesmärk 56 Mõõdikud 56 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 56 Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine 57 Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine 57 Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine 58 Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine 59

MEEDE 3. KINDEL SISEJULGEOLEK 60

Meetme mõõdikud 61 Olukorra analüüs 62 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 71

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.1. PÕHISEADUSLIKU KORRA TAGAMINE 72

Eesmärk 72 Mõõdikud 72 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 72 Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine 73 Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine 74 Võimekus 3.1.3. CBRN sündmused 76 Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse 76 Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine 77 Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine 77

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.2. RASKE JA ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS 79

Eesmärk 79 Mõõdikud 79 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 79 Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus 80 Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus 81 Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine 82 Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine 83 Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane võitlus 84 Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus 84 Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine 85 Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toetamine 86

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.3. OBJEKTIVALVE JA ISIKUKAITSE 87

Eesmärk 87 Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis. 87

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.4. ELANIKKONNAKAITSE, KRIISIDEKS VALMISOLEK JA NENDE LAHENDAMINE 88

Eesmärk 88 Mõõdikud 88 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 88 Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine 89 Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine 89

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.5. PIIRIHALDUS 91

Eesmärk 91 Mõõdikud 91 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 91 Võimekus 3.5.1. Piirikontroll ja riigipiiri valvamine 92 Võimekus 3.5.2. Piiriolukorra teadlikkuse tagamine ning operatiiv- ja rahvusvaheline koostöö 93

MEEDE 4. EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA 95

Meetme mõõdikud 96 Olukorra analüüs 96 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 103

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.1. RÄNDE- JA KODAKONDSUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE NING ELLUVIIMINE 104

Eesmärk 104 Mõõdikud 104 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 104 Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine 105 Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine 106 Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine 106 Võimekus 4.1.4. Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine 107 Võimekus 4.1.5. Rahvusvahelise kaitse menetlemine 111 Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine 113 Võimekus 4.1.7. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine 114

5

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.2. MIGRATSIOONIJÄRELEVALVE 115

Eesmärk 115 Mõõdikud 115 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 115 Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine 116

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.3. ISIKUTE TÕSIKINDEL TUVASTAMINE JA DOKUMENTIDE VÄLJA ANDMINE 117

Eesmärk 117 Mõõdikud 117 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 117 Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine 118

MEEDE 5. TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS 120

Meetme mõõdikud 121 Olukorra analüüs 121

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.1. TASEMEÕPE JA TÄIENDUSKOOLITUS SISEKAITSEAKADEEMIAS 124

Eesmärk 124 Mõõdikud 124 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 124 Võimekus 5.1.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias 125

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.2. SISEKAITSEAKADEEMIA TEADUS-, ARENDUS- JA INNOVATSIOONITEGEVUS 126

Eesmärk 126 Mõõdikud 126 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 126 Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus 127

ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.3. IKT TEENUSTE PAKKUMINE SIM VALITSEMISALAST VÄLJAPOOLE 128

Eesmärk 128 Meetme mõõdikud 128 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 128

4. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 129

Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest 129 Poolte rollid probleemide lahendamisel 129 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 130

6

1. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk

Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Programmi mõõdikud

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud liiklusohutusprogrammis.

2020

(tegelik)

2021 (tegelik)

2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osakaal

92% (92%)

≥ 92%

(-)

≥ 94%

(90%) ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%

Siseministeerium, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks Eestis

- kuritegevust,

Standard Euro- baromeeter

≤ 3% (1%)

≤ 3% (1%)

≤ 3% (1%)

≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3%

- sisserännet, ≤ 12% (15%)

≤ 12% (8%)

≤ 12% (10%) ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12%

- terrorismi ≤ 1% (0%)

≤ 1% (0%)

≤ 1% (1%) ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1%

Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal

17% (17%)

˃ 17% (-) ≥ 20%

(27%) ≥ 20% ≥ 25% ≥ 25% ≥ 25% ≥ 25%

Siseministeerium, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus:

Turu-uuringute institutsioonide

usaldusväärsuse uuring

- Politsei- ja Piirivalveamet

≥ 89% (91%)

≥ 89% (86%)

≥ 89% (84%) ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89%

- Päästeamet ≥ 97% (95%)

≥ 97% (95%)

≥ 97% (93%) ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97%

- Häirekeskus ≥ 94% (93%)

≥ 94% (94%)

≥ 94% (93%) ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%

Vigastussurmade arv1

˂ 680

(768)

˂ 670 (796)

˂ 660

(825) ˂ 650 ˂ 640 ˂ 630 ˂ 620 ˂ 610 Statistikaamet

7

Programmi eelarve

Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027

MEEDE 1: Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine

Programmi tegevus 1.1: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

13 692 040 13 681 304 13 656 852 13 628 207

Programmi tegevus 1.2: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine

4 275 412 4 277 838 3 985 121 3 982 437

Programmi tegevus 1.3: Turvalise keskkonna kujundamine 16 296 547 16 318 639 16 301 021 16 248 266

Programmi tegevus 1.4: Tegevus- ja relvalubade väljaandmine

2 286 173 2 300 101 2 307 583 2 310 869

MEEDE 2: Kiire ja asjatundlik abi

Programmi tegevus 2.1: Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine

11 700 896 11 769 745 11 783 227 11 743 406

Programmi tegevus 2.2: Avaliku korra tagamine 75 964 476 75 778 335 74 517 363 74 249 402

Programmi tegevus 2.3: Demineerimine 4 573 749 4 549 509 4 544 629 4 562 898

Programmi tegevus 2.4: Päästmine maismaal ja siseveekogudel

85 662 237 84 792 028 84 083 149 85 180 434

Programmi tegevus 2.5: Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas

16 022 647 15 500 033 14 565 669 14 127 779

Programmi tegevus 2.6: Süüteomenetluse tõhustamine 42 684 704 38 641 502 38 726 572 38 344 507

MEEDE 3: Kindel sisejulgeolek

Programmi tegevus 3.1: Põhiseadusliku korra tagamine 43 660 993 43 753 738 43 204 535 43 163 435

Programmi tegevus 3.2: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

41 386 430 41 841 126 41 934 468 42 465 811

Programmi tegevus 3.3: Objektivalve ja isikukaitse 9 865 119 9 894 534 9 239 602 9 200 817

Programmi tegevus 3.4: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine

4 188 947 4 106 852 4 076 281 4 075 593

Programmi tegevus 3.5: Piirihaldus 54 684 016 59 278 374 53 822 296 48 770 501

MEEDE 4: Eesti arengut toetav kodakondsus- rände- ja identiteedihalduspoliitika

Programmi tegevus 4.1: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

10 815 322 10 746 879 9 686 932 9 556 624

Programmi tegevus 4.2: Migratsioonijärelelvalve 7 294 849 7 287 753 6 958 330 6 834 583

Programmi tegevus 4.3: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine

19 651 859 20 027 762 19 792 027 19 067 749

MEEDE 5: Tark ja innovaatiline siseturvalisus

Programmi tegevus 5.1: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

22 910 459 26 104 926 26 477 698 25 726 906

Programmi tegevus 5.2: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

2 748 519 1 833 993 1 036 341 1 029 148

Programmi tegevus 5.3: IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole

1 999 461 1 777 271 1 713 719 1 708 857

KOKKU 492 364 854 494 262 244 482 413 414 475 978 227

■

8

2. Olukorra analüüs2

Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt

2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanutest, et Eesti on elamiseks turvaline riik, 2022. aastal 90%.3 Eestit turvaliseks riigiks pidajate osakaal on seega veidi langenud, aga arvestades muutunud julge- olekuolukorda, võib seda pidada pigem heaks tulemuseks, mis peegeldab suurt usaldust Eesti julgeoleku- ja siseturvalisuse asutuste vastu.

Nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust üheks peamiseks probleemiks, millega riik peaks tegelema, jäi 2022. aastal samaks nagu kahel eelneval aastal (1%). Kõige olulisemateks riigi ees seisvateks probleemideks peeti hinnatõusu, inflat- siooni ja elukallidust (64%), energiaga varustatust (49%) ning rahvusvahelist olukorda (23%).4 2022. aastal registreeriti 25 663 kuritegu, mis on 1,2% vähem kui aasta varem.5 Varasemast rohkem registreeriti varguseid, sealjuures enim sagenesid need kaubandusettevõtetest. Erinevate küber- kuritegude kasvutrend aga peatus.6

2022. aasta oli Ukraina sõja mõjudega

toimetuleku aasta. Ka edaspidi on hädavajalik

ühiskonna ühtsus ja valmisolek kriisideks ning

asutustevaheline toimiv koostöö

Sisejulgeolekut mõjutas eelkõige 2022. aasta veebruaris alanud Vene vägede täiemahuline sissetung ja sõda Ukraina vastu. Ukraina sõja mõjudega toimetulekuks ja Eesti julgeoleku kindlustamiseks on astutud juba mitmeid lisa- samme, kuid need teemad on kahtlemata ka järgmistel aastatel prioriteet.

Siseturvalisuse asutuste jaoks tähendas Ukraina sõja mõjudega toimetulek juhtrolli võtmist. Valit- suse otsusega pandi sõjapõgenike vastuvõtmist koordineerima Siseministeerium ning asutuste tasandil Politsei- ja Piirivalveamet. Samuti oli oluline Päästeameti, Häirekeskuse ning Sise- ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) roll. Näiteks, Häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 oli kiiresti valmis inimesi aitama Ukraina ja

2 Olukorra analüüsis on aluseks võetud 2022. aasta tulemusaruanne. Järgmine tulemusaruanne ja siseturvalisuse olukorra analüüs valmib 2024. aasta esimeses kvartalis ning lisatakse veebilehele www.siseministeerium.ee/stak2030. 3 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018, 2020 ja 2022. 4 Flash Eurobarometer 97. Public opinion in the EU regions; https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2693. 5 Justiitsiministeerium. „Kuritegevus Eestis 2022“: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022. 6 Politsei- ja Piirivalveameti andmed.

sõjapõgenikega seotud küsimustes ning Pääste- amet koordineeris Ukraina sõjapõgenikke aitavate vabatahtlike tegevust ja regionaalsete kriisikomis- jonide kaudu kohalike omavalitsuste tegevust. Samuti aitasid erinevad innovaatilised lahendused tegeleda SMITi eestvedamisel paremini ja kiiremini sõjapõgenikega seotud väljakutsetega. Loodi ka vastuvõtu- ja registreerimispunktid ning infomater- jalid ja teavitussüsteem sõjapõgenike Eestis viibi- mise ja abistamise võimaluste kohta.

Eesti jaoks enneolematult suure põgenike hulgaga on kaasnenud palju proovikive, kuid oleme suutnud olukorraga kiiresti kohaneda. Eestisse on saabu- nud üle 110 000 ukrainlase, kellest ligi 60 000 on avaldanud soovi Eestisse jääda. Siseministeeriumi eestvedamisel on hakanud ametkonnad paremini koos tegutsema, ning mis kõige olulisem, Eesti ühiskond toetab endiselt Ukrainat ja abistab sõja- põgenikke. Kuigi praegu on sõjapõgenike koordi- neerimise roll antud üle Sotsiaalministeeriumile ja eestvedaja on Sotsiaalkindlustusamet, on Sise- ministeeriumi valitsemisalal jätkuvalt roll sõja- põgenikega seotud töövoogudes.

Venemaa tegevuse pidurdamisel ja Eesti julge- oleku tagamisel oli eelmisel aastal mitmeid olulisi ja märgilise tähendusega arenguid: Venemaa propagandatelekanalite sulgemine, Venemaalt piiriülese liikumise minimeerimine, Venemaa ja Valgevene e-residentide juurdekasvu peatamine, erinevad sanktsioonid, relvaseaduse muudatused ja palju muud. Kindlasti on olulised ka okupats- ioonimonumentide teisaldamine ja tegevused õiguskeskkonna parendamiseks, et luua näiteks selgem olukord okupatsioonirežiimide sümboolika ja monumentide teisaldamiseks.

Viimased aastad on näidanud, et on tarvis paran- dada kriisidega toimetulekut nii riiklikul, kohalike omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste tasandil. Igaühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskusli- kult juhtima. 2021. aasta uuringu järgi on 77% kohalikest omavalitsustest saavutanud kriisideks

9

valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme.7 2022. aastal seda uuringut läbi ei viidud, kuid võib eeldada, et tänu sihistatud tegevustele valmisolek paranes. Elanike hädaolukorraks valmisoleku in- deksi keskmine tulemus näitab, et elanike valmis- olek on jäänud samale tasemele nagu 2019. aastal (45). Sellest saab järeldada, et vaja on panna enam rõhku koolitustele ja erinevatele ennetustegevus- tele, et parandada inimeste teadlikkust ja oskusi.8

Murekohtade leevendamisega on eelnenud aasta- tel tegeletud ja Siseministeeriumi valitsemisala vastutusvaldkondades on tulevate aastate priori- teedid järgmised: idapiiri täies ulatuses välja- ehitamine; sisserändeks valmisoleku suurenda- mine; sihistatud tegevus kriisideks valmisoleku, sh elanikkonnakaitse parandamisel; riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hübriidohtude ja välis- mõjutuste ennetamine ja tõkestamine ning des- informatsiooni ja vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamine.

Siseturvalisuse asutusi usaldatakse, kuid

piisava ja motiveeritud personali tagamiseks

on vaja väärilist töötasu ja suuremas mahus

väljaõpet

Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste usaldus nende vastu. 2022. aastal usaldas Pääste- ametit 93%, Häirekeskust 93% ning Politsei- ja Piirivalveametit 84% küsitlusele vastanutest – need on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud asutust Eestis.

Siseturvalisuse teenuste pakkumisel on oluline, et meie turvalisuse tagajad saaksid oma töö eest väärilist tasu. Riigieelarve läbirääkimistel on sise- ministri üks prioriteete olnud juba aastaid saada palgatõusuks lisaraha. 2022. aastal suunati eesliini töötajate palgatõusuks 11,7 miljonit eurot. Pääst- jate miinimumpalk tõusis 12% ning eesliini politsei- ametnike ja Häirekeskuse päästekorraldajate oma ligi 5%. Siseministeeriumi valitsemisala palgatõu- suks suunatakse 2023. aastal üle 50 miljoni euro, mis võimaldab tõsta päästjate miinimumpalga 1620 euroni, politseinike oma 1849 euroni ja pääs- tekorraldajate oma 1631 euroni. Ka Sisekaitse- akadeemia palgafond suureneb oluliselt ja õpetaja- tele on võimalik tagada 25% palgakasv sarnaselt muu haridusvaldkonnaga. Need positiivsed aren- gud ei taga aga veel eesmärki, et politseinike ja päästjate miinimumpalk võrduks 1,2-kordse Eesti

7 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuring 2021. 8 Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeks 2021.

keskmise palgaga. Lähtudes politseinike ja pääst- jate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüsist on järgmistel aastatel jätkuvalt väljakutse pakkuda väärilist töötasu, et tagada piisav arv töötajaid ja rahastada vajalikus mahus uute töötajate välja- õpet. Siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv on alates 2008. aastast vähenenud 18% ning paljud siseturvalisuse valdkonna töötajad on jõudmas pensioniikka, mistõttu on vaja suunata senisest rohkem raha näiteks politseinike ja päästjate väljaõppesse, et hoida ära üha suurenev eesliini töötajate puudujääk. Arvestama peab ka sellega, et Eesti elanikkond on sõjapõgenike tõttu umbes 5% suurenenud ning see seab samuti ootused siseturvalisuse teenustele ja valdkonna töötajate arvule.

Arvutuste järgi toob Päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu aastas miljard eurot ning Politsei- ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega ületab siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu korda neile riigieelarvest eraldatavat raha.

Lisaks reageerivatele asutustele on oluline

inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel

Inimesed teadvustavad nende endi rolli olulisust ja enamik on veendunud, et nad peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse taga- misel (2022. aastal 90%). Selleks on elanikel erine- vaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes kui ka ise vastutustundlikult käitudes.

Vabatahtlikke lisandus päästjate ja merepäästjate ridadesse, kuid ka riigiinfo teenuse pakkumisele abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga 6%, kus- juures 29% lahkunud abipolitseinikest asusid tööle politseiametnikena. Edaspidi on kavas tegeleda siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suu- rendamise, aga teisalt ka enam vabatahtliku tege- vuse mitmekesistamise ja olemasolevatele vaba- tahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumise- ga. Samuti on prioriteet arendada kriisirolliga vaba- tahtlikke.

Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu

Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub vale käitumise tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine.

2022. aastal hukkus tulekahjus 49 inimest (2021. aastal 32), kellest 32 olid mehed. Kõige

10

sagedasem tulekahju põhjus oli hooletu suitseta- mine. Toimiv suitsuandur oli olemas üheksas kodus, kus toimus traagilise lõpuga tulekahju. Pooltel tulekahjus hukkunutest esinesid tervise- probleemid, millest levinuim oli liikumispuue. See ilmestab, et edaspidi tasub kodunõustamist sihis- tada enam näiteks liikumispuudega eakatele.

Joonis. Tulekahjus hukkunud aastatel 2016–2022 (allikas: Statistikaamet)

Veeõnnetuses hukkus 2022. aastal 27 inimest, mis on oluliselt vähem kui 2021. aastal. Uppunutest 24 olid mehed ja 19 uppunut olid joobes või joobe- kahtlusega.

Joonis. Veeõnnetuses hukkunud aastatel 2016–2022 (allikas: Statistikaamet)

Võrreldes 2021. aastaga hukkus oluliselt vähem inimesi suplemisel, vettehüppel ja kalastamisel. Sellele aitas kaasa Päästeameti sihistatud enne- tustegevus.

Liiklusõnnetuses sai vigastada 2021. aastaga võrreldes 8% rohkem inimesi, kuid hukkunuid oli vähem (2021. aastal 71 ja 2022. aastal 50).

Joonis. Liiklusõnnetuses hukkunud aastatel 2016– 2022 (allikas: Statistikaamet)

Sarnaselt 2021. aastale oli kergliikurijuhtide osa- lusel toimunud inimkannatanuga õnnetusi rohkem, kuid sellistes õnnetustes on hukkunute arv olnud minimaalne. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi põhjustatud inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli 2022. aastal 7% vähem kui 2021. aastal (2021. aastal 122 ja 2022. aastal 113).

Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2022. aastal sama palju kui 2021. aastal, raskete tervisekahjustuste tekitamist 12 võrra vähem. Ründe tagajärjel sai surma aga kõige vähem inimesi alates taasiseseis- vumisest: 20. Vähemalt 90% tapmistest või mõr- vadest pandi toime joobes.

Oma lähedase käe läbi kaotas elu seitse inimest. 2022. aastal vähenes lähisuhtevägivalla juhtumite arv 10%. Sama palju vähem oli ka infoteateid ja registreeriti kuritegusid. Arvatavasti on põhjused väga erinevad, miks on politseile või ohvriabile lähi- suhtevägivallast vähem teatatud. Osal juhtudest võivad inimesed olla saanud oma probleemidele sisulise lahenduse, kuid vähesem teatamine võib olla ka tingitud näiteks hirmust tähelepanu ees või usaldamatusest riigi pakutavate abivõimaluste vastu.

Kindlasti on vaja neid põhjuseid edaspidi analüüsi- da ja aidata kaasa sellele, et rohkem inimesi, kes abi vajavad, seda küsiksid. Siseministeeriumi valit- semisala võimalused tegeleda lähisuhtevägivalla probleemi juurpõhjustega, näiteks alkoholismiga või puudulike sotsiaalsete oskustega konfliktide lahendamisel, on piiratud ja lahendused eeldavad eri valdkondade koostööd ka edaspidi.

Aastatel 2000–2022 on Eestis narkootikumide tõttu surnud 2025 inimest. Enim narkosurmasid põhjustanud fentanüülide levik pidurdus Eestis märkimisväärselt tänu politsei edukale jälitustööle, millega lõpetati 2017. ja 2018. aastal mitme suure

39 38 47

39 30 32

49

0

20

40

60

2016 2018 2019 2021 2022

Tulekahjus hukkunud

47 45 37

27

52 48

27

0

20

40

60

2016 2018 2019 2021 2022

Veeõnnetuses hukkunud

71

48

81

51

68 71

50

0

20

40

60

80

100

2016 2018 2019 2021 2022

Liiklusõnnetuses hukkunud

45 43 34

50

27 27

76 90

78 77 74 58

0

20

40

60

80

100

2017 2019 2021 2022

Rasked vägivallakuriteod

Tapmised ja mõrvad

Raske tervisekahjustuse tekitamine

Ründe tagajärjel hukkunute arv

29 27 25 24

40

20

Joonis. Rasked vägivallakuriteod (allikas: Statistika- amet; Justiitsministeerium „Kuritegevus Eestis 2022“)

11

kuritegeliku võrgustiku tegevus. 2022. aastal aval- das negatiivset mõju aga fentanüülide analoogide nitaseenide ehk äärmiselt mürgiste uimastite turule tagasitulek, mis on osaliselt põhjus, miks narkoüledoosidest tingitud surmade arv on kasvanud.

Joonis. Narkosurmad aastatel 2015–2022 (allikas: surma põhjuste register)

Võrreldes 2021. aastaga kahekordistus üledooside arv: esialgsetel andmetel oli 2022. aastal 79 narko- surma. Suurima osa narkosurmadest põhjustasid sünteetilised opioidid, 14 surma seostatakse koka- iini, MDMA ja amfetamiiniga. Need on ained, mis levivad sageli ööelu ja meelelahutusega, sh noorte ja edukate inimeste seas, kes ei pea end üldiselt ise tarvitajateks. Nendeni on seetõttu keerulisem ennetustöö ja hoiatustega jõuda.

Ukrainas alanud sõda narkoturgu oluliselt ei mõjutanud, küll aga vähendas Eesti-Vene piiri sulgemine mõne narkootikumi levitamist Ida- Virumaal. 2023. aastal võib prognoosida probleemi retseptiravimitega.

2022. aastal jätkati sihistatud ennetusega sise- turvalisuse valdkonnas nii erinevate programmide kui ka teavitustegevuste abil. Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad. Tihti on probleemide alg- allikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkonnaüleselt.

Siseturvalisuse teenuste paremaks pakkumiseks investeeriti transportvarasse, kinnisvarasse ja infotehnoloogiasse

2022. aastal parandati Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini sündmustele reageerida. Transportvara investee- ringuid tehti 2,6 miljoni euro eest. Näiteks korra- kaitse toetamiseks asendati 54 sõidukit, sh 44 patrullsõiduautot. Kriminaalpolitsei toetamiseks asendati üks kriminalistika väikebuss ja piirivalve toetamiseks üks väljasaatmisbuss.

Uue tehnoloogia katsetamiseks ja keskkonnahoiu suurendamiseks võeti Politsei- ja Piirivalveametis

kasutusele esimene politseitööks kohandatud täis- elektriline patrullsõiduk ning logistilise tegevuse tagamiseks täiselektriline väikekaubik. Elektrisõi- dukite laiapindsema kasutuselevõtmise soodusta- miseks alustas Politsei- ja Piirivalveamet esmase laadimistaristu väljaehitamist.

Kriisideks valmisoleku tagamise teenuse toeta- miseks võeti Politsei- ja Piirivalveametis kasutu- sele kaks üle 40 istekohaga reisijateveo bussi. Bussid saadi tasuta Transpordiametilt. Kriisiolu- korras toimepidevuse parandamiseks täiendati Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti transpordivahendite kütuse hoiustamise ja tanki- mise võimalusi.

Päästetööde toetamiseks võeti kasutusele seni- sest väiksemal alusautoplatvormil põhinev tule- kustutus- ja päästeauto. Kõrgustest päästetööde toetamiseks renoveeriti kaks tõstukautot. Keemia- päästevõimekuse parandamiseks võeti kasutusele seitse uut keemiapäästehaagist, millest üks anti üle siseturvalisuse õppeks Sisekaitseakadeemiale. Veepäästevõimekuse parandamiseks asendati üks merepäästepaat.

Päästetööde valdkonnas asendati 19 mehitamata õhusõidukiplatvormi. Soetuse tulemusena vasta- vad kõik Päästeameti kasutuses olevad mehita- mata õhusõidukid kehtivale Päästeameti mehita- mata õhusõidukite kontseptsioonile.

Siseministeeriumi valitsemisala kaugseirevõime- kuse arendamiseks võeti Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuses kasutusele uus suure lennuulatuse ja seirevõimekusega mehitamata õhusõiduk.

Infotehnoloogia valdkonna arendustöödesse suu- nati 15,4 miljonit eurot. Olulisemad neist olid rände- menetluse ja identiteedihalduse valdkonnas. Ra- kendati automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi (ABIS) näovõrdlusteenust, mis aitab ennetada identiteedipettusi. Võeti kasutusele uus tehniline lahendus: isikutuvastus 2.0, mis hõlbus- tab identiteedi- ja rändemenetlustes isikusama- suse kontrolli. Ukraina sõja alguses loodi kiiresti võimalused ajutise kaitse taotlemiseks ja kaitse pikendamiseks iseteeninduskeskkonnas. Lisaks jõudis lõpule viisaregistri uue versiooni arendus, mis viis viisade taotlemise ja menetluse uuele tasemele. Olulisi arenguid toimus ka kiire abi tagamises ja ressursside paremas planeerimises. Häirekeskus võttis kasutusele valdkonnaülese kriteeriumist lähtuva ohtude hindamise põhimõtte rakenduse. Politsei taktikalise juhtimise andme- kogu (KILP) arenduse tulemusena on võimalik

88 114 110

39 27 31 39 79

0

50

100

150

2015 2017 2019 2021 2022

Narkosurmad

12

senisest tõhusamalt planeerida ja väljakutsetesse kaasata reageerivaid ressursse, näiteks valmis KILPis lennusalga ressursside planeerimise moo- dul ja merepäästejuhtumite lahendamise funktsio- naalsus. Digitaliseeriti politseipatrulli täidetav lähi- suhtevägivalla infoleht, mis hõlbustab oluliselt lähi- suhtevägivalla juhtumite menetlust ja asutuste- vahelist infovahetust. See on üks esimesi samme laiemast süüteomenetluse digitaliseerimise tege- vuskava elluviimisest.

2022. aastal ei valminud Siseministeeriumi valit- semisalas küll ühtegi uut hoonet, kuid Riigi Kinnis- vara ASil oli töös mitme 2023. aastal valmiva siseturvalisuse hoone ehitamine: Kiviõli, Ruhnu, Kohtla-Järve ja Elva ühishooned ning Türi koman- do. Jätkusid 2021. aastal alanud Kaitsepolitsei- ameti peahoone ehitustööd. Kokku investeeriti 2022. aastal kinnisvara arendusprojektidesse 45,6 miljonit eurot. ■

3. Põhimõtted, millega arvestada programmi tegevuste

kavandamisel ja elluviimisel 1. Turvalisus algab igaühest endast. Igaühe

üksteisest hooliv käitumine loob võimalused ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suuren- damiseks. Turvalisust saab suurendada iga- üks, kui parendab enda ja oma lähedaste käitumist. Hädasolija päästmine ei ole pelgalt tema enda asi. Siiski teeb abivajaja teadlikkus ja ettevalmistus, kuidas hädaolukorras toime tulla, tema päästmise kergemaks. Vajaduse korral peab osutama abi ise või edastama teabe õnnetusest professionaalidele. Tähtis on aidata kaasa selle mõtteviisi juurdumisele ning parendada elanike teadmisi ja oskuseid.

2. Turvalisuse tagamine on terviklik ja eeldab eri poolte jõupingutusi. Turvalisus nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust. Parima tulemuse selle tagamisel annab eri poolte tähelepanu ja pingutus – Siseministeeriumi valitsemisala asutuste asjatundlik tegutsemi- ne, teiste valitsemisalade asjakohane panus, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, era- sektori ja kogukonnaliikmete sammud oma piirkonnas siseturvalisuse suurendamiseks. See võib tähendada näiteks vabatahtlike, politseinike ja päästjate tööd, elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavate asutuste rolli, aga ka inimeste endi valmisolekut võimalikeks hädaolukordadeks jne. Vaja on välja selgitada takistused eesmärkide saavu- tamisel ja leida, kuidas neid ühiselt kõrvaldada nii siseturvalisuse valdkonna kui ka teiste valdkondade eesmärkide elluviimise abil.

3. Kõige mõistlikum on ohte ennetada. Turva- lisuse tagamisel on korrakaitsjatel ja päästjatel oluline roll ja neilt oodatakse vajaduse korral kiiret ja oskuslikku sekkumist. Siiski tuleb

meeles pidada, et õnnetuse korral on kahju inimese elule, tervisele, varale või loodusele juba sündinud. Vaja on saavutada turvalisem ühiskond, kus kogukondlik elu ja keskkond oleksid korraldatud viisil, mis vähendaks kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla ja muude negatiivsete nähtuste tekkimise juba eos. Tähtis eeldus on kujundada selleks sobivad hoiakud ja oskused, aga ka keskkond, mis soodustaks positiivseid valikuid ja arengu- võimalusi.

4. Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemi- de põhjusteni ja need koostöös lahendada. Siseturvalisuse tagamisel on vaja välja selgita- da probleemide tegelikud põhjused, sh miks ei tunne inimesed endid turvaliselt või miks nad käituvad riskialtilt ega arvesta võimalikku ohtu.

5. Probleemide lahendamisel kasutatakse aja- kohaseid, mõjusaid, nutikaid ja optimaalseid lahendusi. Turvalisuse tagamisel ja probleemi- de lahendamiseks on vajalik leida tõhusaid ja nutikaid lahendusi, kuidas inimeste tööpanust hästi kasutada ja selle kõrval rakendada uuenduslikku tehnoloogiat. Kasutatavate lahenduste mõjususe ja asjakohasuse kri- teeriumiks on ka mõistmine, kuidas leida sihtrühmale sobilik lahendus. Selle jaoks tuleb programmi elluviimisel hinnata erinevate tege- vuste sobivust sihtrühmadele ja kohandada tegevusi selliselt, et need avaldaks soovitud mõju. Näiteks on eriti oluline tähelepanu pööra- ta valdkondadele, mille mõõdikute seirel on näha, et sihtrühmade vahel on olulised eri- nevused (nt meeste ja naiste surmajuhtude erinevus) ja viia ellu tegevusi, mis avaldaksid suurimat mõju. ■

13

4. Kesksed lahendamist vajavad probleemid ja

programmi olulisema mõjuga tegevused aastatel

2024–2027

1. Siseturvalisuse asutuste reageerimis- suutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulekuks ja nende ennetamiseks on vaja ka edaspidi tagada piisavalt palju töötajaid ja väljaõpet. Siseministeeriumi valitsemisalas on läbi viidud struktuurireformid, mille tulemusel on 13 aastaga vähenenud valitsemisala teenistujate arv 22%. Samal ajal on keskvalitsuse üldine teenistujate arv vähenenud 4%. Tuleb ka arvestada, et igal aastal lahkub teenistusest umbes 675 töötajat ja paljud siseturvalisuse valdkonna töötajad on jõudmas pensioniikka. Turvalisuse tagajate arv ei saa enam väheneda ilma järeleandmisteta ühiskonna turvalisuses. Seetõttu on oluline, aga keeruline väljakutse tagada motiveeriv ja konkurentsivõimeline palk. Siseministeeriumi valitsemisala palgafond kasvas 2023. aastal üle 20% ehk enam kui 50 miljonit eurot. Päästjate minimaalne palk tõsteti 1620 euroni, politseinike minimaalne palk 1849 euroni ning päästekorraldajate palk 1631 euroni. Need positiivsed arengud aga ei taga veel eesmärki, et politseinike ja päästjate miinimumpalk oleks võrdne 1,2-kordse Eesti keskmise palgaga. Lisaks palgale on vaja piisavas mahus õppekohti, kvaliteetset ja moodsat õpet ning häid õppetingimusi. 2027. aastaks asendatakse amortiseerunud Tallinna ühiselamud kaasaegse õppe- ja elamis- kompleksiga. Selleks on Vabariigi Valitsus planeerinud 44,4 miljonit eurot. Lisaks on järgmistel aastatel vaja kujundada Väike- Maarja õppekeskusest siseturvalisuse teenis- tujate taktikalise väljaõppe keskus.. Alates 2024. aastast suurendatakse politseihariduse õppekohtade arvu ja uuendatakse sisekaitselist koolitussüsteemi. Samuti on vaja laiendada sisekaitseõpet pakkuvate gümnaasiumite hulka.

2. Kriisivalmidus, sh elanikkonnakaitse, kriisi- reserv ja varud. Viimased aastad on näidanud, et on tarvis parandada kriisidega toimetulekut nii riiklikul, kohalike omavalitsuste, kogukonda- de kui ka inimeste tasandil. Igaühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma

valdkonna kriise oskuslikult juhtima. Kriisideks valmisolek ja elanikkonnakaitse on riigikaitse lahutamatud osad, seega peavad nendega seotud võimearendus ja pidevad kulud olema kaetud püsirahastusega.

Kriisivalmiduse parandamiseks on järgmistel aastatel vaja teha palju olulise mõjuga arendustöid.

Kiire ohuteavitus –üleriigilise kiire ohuteavituse süsteemi arendamine, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid. Ulatuslik evakuatsioon ja varjumine – koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine ja avalike varjumiskohtade loomine. Kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, korteriühistute ja elanike kaasamine, et tagada varjumiskohad elanikele. Arutelu algatamine uusehitistes varjumiskoha loomise nõude üle. Toetusvoor korteriühistutele ja kohalikele omavalitsustele varjumiskohtade loomiseks ja korrastamiseks. Kohalike omavalitsuste nõustamine, koolitami- ne ja toetamine kriisideks valmisolekus, toetus- meetme loomine kohalike omavalitsuste kriisi- valmiduse parandamiseks ning kohalike oma- valitsuste kriisivalmiduse läbipaistva ja võrrel- dava arendamise tagamine. Kohalikele oma- valitsustele suunatud koolitused ja kriisi- õppused. Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ja oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks teavitustegevused, riskikommunikatsioon, õppused ning kodanikualgatuste ja korteri- ühistute toetamine. Päästetöö kriisiaegse võimekuse suuren- damine üleujutustele ja varingutele reageeri- misel, tormikahjustuste kõrvaldamisel ning metsatulekahjude kustutamisel, samuti demi- neerimis- ja keemiapäästesuutlikkuse paran- damine. Vabatahtlike kaasamine kriiside lahendamisse. Kriisirolliga vabatahtlikud, vabatahtlike kaasa- mine elanikkonnakaitsesse.

14

Rahvusvahelise koostöö. Elanikkonnakaitse mehhanismi toel võimekuste arendamine, sh erinevates taotlusvoorudes osalemine. Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolukorras. Olukorrateadlikkuse valdkonna arendamine. Olukorrateadlikkusele lisaks on oluline aren- dada analüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks.

3. Sisejulgeoleku tugevdamine, sh riigisaladuse kaitse, sanktsioonide järelevalve ja vastuluure.

4. Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiri- ülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise sammuga Euroopa julge- oleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Maismaapiiri ehi- tuse tähtaeg on toodud kuni poolteist aastat lähemale: senise 2026. aasta lõpu asemel aastasse 2025. Selleks aga, et see eesmärk täituks, tuleb arvestada ehitushindade

kallinemisega. Vaja on jätkuvalt tegutseda selle nimel, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kohalolek oleks Eestis alaline ja suureneks. Eesmärk on, et Eesti piiridel oleks rohkem Frontexi piirivalvureid. Samuti on vajalik töö selle nimel, et Eestisse tuleks Frontexi regionaalseid üksusi ja Sisekaitseakadeemia oleks partner Frontexi ametnike koolitamisel.

Vabariigi Valitsus on planeerinud suunata piiriehitusele täiendava 15,2 miljonit eurot. Koos varem tehtud rahastamisotsustega kujuneb idapiiri maismaaosa väljaehitamiseks umbes 140 miljonit eurot.

5. Migratsioonijärelevalve tõhustamine.

6. IKT jätkusuutlikkuse tagamine, st võimekuse kasvatamine ja säilitamine. Hulk olulisi riigi infosüsteeme on vanad ja teenuste kvali- teetseks jätkamiseks on vaja neid uuendada. Vaja on suunata senisest enam raha infoturbe tugevdamiseks, sest muutunud julgeoleku- olukord on suurendanud ka meie e-riigi kaitsmise vajadust

■

LAHENDUS KUJUNDAME

ENNETAVA JA TURVALISE

ELUKESKKONNA

LAHENDUS TAGAME KIIRE

JA ASJA- TUNDLIKU ABI

LAHENDUS HOIAME EESTI JULGEOLEKU

KINDLANA

LAHENDUS JÄTKAME TÕHUSA

RAHVASTIKU- HALDUSEGA

PROOVIKIVI Elanike teadmised, hoiakud ja oskused ei ole ohtude ärahoidmiseks piisavad

PROOVIKIVI Sisejulgeolekut mõjutavad üha enam välised ohud Ja heitlik julgeolekuolukord nagu Ukraina sõja mõjud, vägivaldsete ideoloogiate levik, terrorism, rahapesu, ohtlike tehnoloogiate areng, küberründed, hübriidohud jne

PROOVIKIVI Kriisiennetus ja häda- olukordadeks valmisoleku suutlikkus avalikus- ja erasektoris ning elanikkonna- kaitse peavad paranema

PROOVIKIVI Siseturvalisuse teenuste pakkumine jätkusuutlikult ja kvaliteetselt üle kogu riigi on üha keerulisem

PROOVIKIVI Ränne, välismaalaste elama asumine Eestisse ja Eesti ühiskonna muutumine mitmekesisemaks toob kaasa uued ohud, mis muudavad keerulisemaks Eesti arengut Ja turvalisust soodustava kodakondsus- ja rändepoliitika elluviimise

MEEDE 2

MEEDE 5

MEEDE 4

JÄTKAME EESTI ARENGUT TOETAVA KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDI- HALDUSEGA

MEEDE 1

MEEDE 3 HOIAME EESTI JULGEOLEKU

KINDLANA

KUJUNDAME ENNETAVA JA

TURVALISE ELUKESKKONNA

TAGAME KIIRE J ASJA- TUNDLIKU ABI

15

.

Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna

kujundamine

Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.

Meetme kirjeldus: Meede on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmis- te, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustata- kse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja arendatakse nende vahel koostööd. Eelkõige on tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade (täpsemini liikluses9, tulekahjus, uppumise, mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), vara- vastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägi- valla ennetamist laiemalt.10

Meede koosneb neljast programmi tegevusest:

1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 3. Turvalise keskkonna kujundamine 4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine

9 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 10 Teemat käsitletakse mitmes arengudokumendis, kuid valitsemisalade ülesed kokkulepped on dokumendis „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“.

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- keskus.

Kaasvastutajad või programmi eesmärkide saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaal- ministeerium, Välisministeerium, Kultuuri- ministeerium, Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaal- kindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Keskkonnaamet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eestkätt maakondlikud arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendus- ed, Tervisekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted

EEDE 1. Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamine

Foto: Siseministeerium

16

Meetme mõõdikud

Olukorra analüüs

Märkimisväärne osa sotsiaal- ja tervise- probleemidest on omavahel seotud ja ennetatavad.

Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkonnaüleselt. Ennetava ja turvalise elukeskkonna parandamiseks on vaja eri valdkondade koostöös leida senisest mõju- samad lahendused.

Süsteemse ja eri valdkondade üleselt koordi- neeritud ennetustegevusega väldime tegevuste dubleerimist, vähendame vajadust ressursside ja ennetustegevuste järele. Sealjuures on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifilis- te ennetustegevustega nagu näiteks tuleohutusse panustavate kampaaniate ja turvalise seksuaal- käitumise õpetamisega.

Meetme mõõdikud 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Oma elukohta turvaliseks hindavate elanike osakaal

≥ 96% (92%)

≥ 96% (-) ≥ 96%

(92%) ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96%

SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes hindavad oma oskusi ennast ja teisi õnnetuse korral aidata piisavaks

˃ 61% (61%)

˃ 61% (-) ˃ 61%

(53%) ≥ 65% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66%

SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse uuring

Siseturvalisuse vabatahtlike arv

- vabatahtlikud päästjad

≥ 2250 (2163)

≥ 2400 (2319)

≥ 2550 (2426)

≥ 2700 ≥ 2900 ≥ 3100

≥ 3300 3600

SIM - vabatahtlikud merepäästjad

≥ 575 (444)

≥ 500 (599)

≥ 550 (645) ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750

≥ 750 ≥ 750

- abipolitseinikud ≥ 1100 (1236)

≥ 1200 (1186)

≥ 1400 (1109) ≥ 1600 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800

- Häirekeskuse vabatahtlikud (34) (200)

≥ 170 (247) ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 ≥ 250

Elanike osakaal, kel on valmidus hakata vabatahtlikuks

- naabrivalves

˃ 56% (47%)

˃ 56% (-)

˃ 56% (49%)

˃ 56%

˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 58% SIM,

siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring - abipolitseinikuna

˃ 13% (13%) ˃ 13% (-)

˃ 13% (14%) ˃ 13% ˃ 13% ˃ 15% ˃ 15% ˃ 15%

- vabatahtliku päästjana

˃ 15% (17%) ˃ 15% (-)

˃ 15% (19%) ˃ 15% ˃ 15% ˃ 17% ˃ 17% ˃ 17%

- Häirekeskuses - - (15%) ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15%

Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus

- naabrivalve ≥ 78% (77%) ≥ 78% (-)

≥ 78%

(74%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 79% SIM,

siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring - abipolitsei ≥ 78% (75%) ≥ 78% (-)

≥ 78%

(73%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 81%

- vabatahtlik pääste

≥ 87% (84%) ≥ 87% (-)

≥ 87% (83%) ≥ 87% ≥ 87% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90%

17

Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel, ennetamisel ning turvalise elukeskkonna kujundamisel.

Hoiakute poolest on eeldused kahjude ära- hoidmiseks suuresti olemas. 2022. aastal tehtud avaliku arvamuse uuringu järgi pidas 91% vastanuid oluliseks käituda ohte ennetavalt. Viimase nelja aasta jooksul on inimesed ka ise astunud rohkem samme turvalise elukeskkonna loomiseks. Seal- hulgas on kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja 2022. a 94%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja 2022. a 45%) ning enda paigaldatud valveseadmete (2016. a 9% ja 2022. a 18%) omanike osakaal. 2022. aasta uuringu järgi on 46%-l vastajatest turvauks või -lukk ja 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk (kuid ainult 28% mitte-eestlastel). 17% elanikest arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse teemadel ja 6% on teinud turvalisusega seotud ettepanekuid kohalikule omavalitsusele.

Kuigi enamus inimesi peab oluliseks ohtude enne- tamist (95%), siis tunduvalt vähem on neid, kes peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi õnnetuse korral aidata (2020. a 61% ja 2022. a 53%). Seega tasub ka edaspidi teha ennetust ja teavitust, mille puhul on oluline sihtgrupipõhine lähenemine (nt lapsed, eakad, erivajadusega inimesed, teise emakeelega inimesed jm).

Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu11

Suur osa õnnetustest juhtub riskikäitumise tõttu sh alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine. Olu- line probleem, millega arvestada, on ka meeste ja naiste surmajuhtude erinevus, mis on aastate jooksul püsinud samal tasemel: arvestades rahva- arvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi neli korda rohkem12.

Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2022. aastal sama palju kui 2021. aastal, raskete tervisekahjustuste tekitamisi 12 võrra vähem. Ründe tagajärjel sai surma aga kõige vähem inimesi alates taas- iseseisvumisest (20). Vähemalt 90% tapmistest või mõrvadest pandi toime joobes. Perevägivallaga oli 2022. aastal seotud 7 tapmist ja mõrva. 2022. aastal vähenes lähisuhtevägivalla juhtumite arv

11 Vigastussurmade statistika ja joonised on täpsemalt esitatud esimese peatüki olukorra analüüsis. 12 Vigastused Eestis 2017. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav aadressil https://intra.tai.ee/images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 13 Kuritegevus Eestis 2022. Kättesaadav aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/ 14 Reageerimist puudutav on kajastatud programmis „Kiire ja asjatundlik abi“

varasema aastaga võrreldes 14%, sealhulgas kuri- tegusid registreeriti 1% vähem kui aastal 2021. Alaealiste osalusel toimunud lähisuhtevägivalla juhtumite osakaal oli 26% ja jäi seega 2020. aastaga samale tasemele.13

Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse soodustamine on oluline eeldus mõjusaks ennetuseks ja paremaks reageerimiseks14

Kutseliste teenistujate kõrval on oluline vaba- tahtlike abi. Ka inimesed teadvustavad nende enda rolli olulisust ja enamik on veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse tagamisel (2022. aastal 90%). Selleks on elanikel erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes, kuid ka ise vastutustundlikult käitudes.

Vabatahtlikke lisandus 2022. aastal päästjate ja merepäästjate ridadesse, kuid ka Riigiinfo teenuse pakkumisele abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga 6% – kusjuures 29% lahkunud abipolitseinikest asusid tööle politseiametnikena, mis näitab, et vabatahtlus on üks võimalus mõnes valdkonnas töötajate järelkasvule pisut kaasa aidata.

2021. aastal jõustus eriteenistuste ühtlustamise eelnõu, millega loodi kriisirolliga abipolitseinike regulatsioon, ees seisab väljakutse, kuidas see süsteem ka päriselt toimima panna. Kriisiroll määratakse abipolitseinikule, kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal.

Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega, nende väljaõppe ja varustuse parandamisega ja tegevust toetava IT-lahenduse arendamisega. 2022. aastal alustati siseturvalisuse vabatahtlike teenuste analüüsi esimese osaga: kaardistati merepäästjate, maapäästjate ja abipolitseinike nii vabatahtlikega seotud kui ka asutuste protsessid, seotud IT lahendused, probleemid ja ootused. 2023 aastal valmib lõplik analüüs ja selle abil saab planeerida edasised tegevused. Inimeste valmis- olek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osa- lemiseks on tunduvalt suurem võrreldes tegeliku

18

osalemisega. See näitab, et vabatahtliku tegevuse edendamiseks on palju arenguruumi. Inimesed teavad turvalisuse valdkonna vabatahtliku tege- vuse organisatsioonidest kõige paremini Kaitseliitu (64%), järgnevad vabatahtlikud päästjad (55%), Naabrivalve (51%), abipolitseinikud (47%), vaba- tahtlikud merepäästjad (35%). Kõige vähem tea- takse vabatahtlikest riigiinfo telefoni 1247 juures. Seega võib lugeda tuntust heaks eelkõige Kaitse- liidu, vabatahtlike päästjate ja Naabrivalve tegevuse puhul15.

Ka edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval veel enam tähelepanu pöörata vabatahtliku tegevuse mitme- külgsemaks muutmisele ning sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalus- võimalusi pakkuda. Näiteks panustavad vaba- tahtlikud panustavad pigem reageerimisse, aga vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga mitme- kesistada, näiteks luua enam võimalusi osaleda ennetustegevustes ja teisi paindlikke võimalusi. Samuti oleks võimalik vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike abil tagada parem valmisolek sise- turvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral.

Vabatahtlike tegevuse planeerimisel võib esineda probleeme, kui ei arvestata jätkuvalt sellega, et on inimesi, kes on mitme vabatahtliku tegevusega seotud (näiteks tegutsemas nii abipolitseiniku kui vabatahtliku päästjana). Selleks, et muuta abip- olitseinike kaasamist mitmekesisemaks ja paind- likumaks tehti 2022. aastal eeltööks seminare, aru- telusid, küsitlusi, analüüsiti abipolitseinikuid puudu- tavat õiguslikku regulatsiooni ning alustati abi- politseiniku seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Tegevused jätkuvad 2023. aastal, kui väljatöötamiskavatsus saadetakse koos- kõlastamisele ja alustatakse eelnõu koostamisega. Lisaks püütakse koos tööandjatega leida võimalusi, kuidas vabatahtlikke kaasata kriiside lahen- damisse, et töökohustused takistaksid vaba- tahtlikke võimalikult vähe.

Teised eeldused turvalise elukeskkonna kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks

Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna kujundamise eelduseks õnnetusi ja süütegusid ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised koha- like omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja vaba- tahtlike piisav suutlikkus ja võimalused turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaasa aidata ning teadlikkus kuhu oma tegevusi ja teenuseid suunata. Mitmeid tegevusi nii avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on aasta-aastalt ellu viidud, kuid on võimalusi muuta need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse16 juuruta- mise ja tugevdamisega. Omavalitused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tege- vuste kavandamine ebaühtlane. Sageli ei nähta ka juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena (nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liikluskorraldus ja elutähtsate teenuste tagamine). Kui turvalisuse valdkonna tegevusi ei kavandata üle Eesti ühtlaselt, suurendab see eri piirkondade elanike ebavõrdsust. On vaja arvestada, et turvalisusprobleemide lahen- damine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste koordineeritud osutamist. Näiteks, läbimõeldud noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitme- kesistamine aitab vähendada noorte sattumist kuritegelikule teele. Ohutuse, heaolu ja tervise teemade asjakohane käsitlus haridusasutustes ning hariduasutuste spetsialistide kompetentside täiendamine aitab kaasa laste käitumisprobleemide ennetusele.. Samas mõjutavad rahvastikutrendid, linnastumine ning peale nende ka elanikkonna mõningane mitmekesistumine ja individualistliku elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise kaudu. Jättes loetletud suundumused arvesta- mata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket.

15 „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2022“ 16 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus koos nende rühmadega (kogukondadega), kes on enim puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena ja nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama.

19

Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused

aastatel 2023–2027

• Vabatahtliku tegevuse edendamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb senisest enam tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi pakkuda, neid hoida ja nende võimekust suurendada (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada). Vabatahtlike arvu suurenemine ja vabatahtlikele tegutsemise võimaluste mitmekesistamine eeldab täiendavaid kulutusi vabatahtlike kaasamiseks. Samuti on vajalik suurendada vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks (personalitöö, varustuse haldus, kaasamise koordinatsioon jne). Tuleb pakkuda toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike tööd efektiivsemalt.

Järgmistel aastatel on oluline prioriteet kriisi rolliga vabatahtlike arendamine ja nende valmisoleku tagamine.

• Sihistatud ennetustegevustega jätkamine ning tulemuslike ennetustegevuste laialdasem kasutuselevõtt, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Tänu sellele muutub mittesoovitud käitumine keerulisemaks ja tervislikud ja turvalised valikud ning vajalikud teenused muutuvad kergemini kättesaadavaks..

• Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel. Sh turvalisuse tegevusmudeli juurutamine, mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Alates 2023. aastast on omavalitsustel võimalus osaleda Siseministeeriumi korraldatavas turvalisuse arenguprogrammis, mille tegevused kestavad aastani 2027.

• Erasektori kaasamisega inimeste vastutustunde suurendamine ja ohutussõnumite leviku laiendamine. Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks (näiteks lisada neurouuringud kampaaniate väljatöötamisse).

20

Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks

Elanike teadmised, hoiakud, oskused ning neist tingitud käitumine ei aita

piisavalt ära hoida ohtusid elule,

tervisele ja varale

Senine vabatahtliku tegevuse korraldus ei

taga selle jätkusuutlikkust

Õnnetuste arv on vähenenud valdkondades, kus on tegeletud aktiivse ennetustööga.

Ennetustööga ei ole jõutud kõigi vajalike sihtgruppideni.

Vigastussurmade arv Eestis on 100 000 elaniku kohta oluliselt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Suur osa vigastustest ja õnnetustest on tingitud riskikäitumisest, sh seotud alkoholi tarvitamisega.

Ennetustöö on valdkondade

vahel killustunud

PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED

Inimesed üldjuhul peavad oluliseks käituda ohte ennetavalt (2022. a. uuring).

Iga viies 14–49-aastane on huvitatud vabatahtlikuks päästjaks, merepäästjaks või abipolitseinikuks hakkamisest (2022. a. uuring).

Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleeme on seotud ja ennetatavad.

Süütegude toimepanemine on langustrendis, kuid internetis toime pandud kelmussüüteod kasvamas.

Avaliku korra rikkumiste arv pole viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud (pigem väheneb).

53% inimesi arvab, et on piisavalt valmis ennast või teisi õnnetuse korral aitama.

Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täielikult2426

645

2474427 vabatahtlikku

1109 abipolitseinikut

vabatahtlikku merepäästjat

vabatahtlikku päästjat

Häirekeskuse vabatahtlikku

Mehi hukkub vigastuste tõttu iga aasta ligi 4 korda rohkem.

82% elanikest peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist (2022. a. uuring).

40 relvaluba tunnistati kehtetuks süüteo sooritamise tõttu (2022. a.).

Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus ei maanda hetkel piisavalt

ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske

73% inimesi usaldavad turvateenuseid (2022. a.).

Ennetuspoliitika tõhustamine

Ohtude ja varakahju ennetamine ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamine

Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine

Vägivalla eest kaitstud kannatanud

Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine

Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid enneta- da ja märgata ning nende ilmnemisel käituda Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis

82% elanikest peab turvaliseks avalikel üritustel osalemist (2022. a. uuring).

6% elanikest peab kodu ümbruses suureks probleemiks heakorrastamata avalikku ruumi (2022. a. uuring).

Tegevuslubade välja andmine

Relvalubade välja andmine

Era- ja kolmanda sektori kaasa- mine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest

Mitmeid vigastusi ja õnnetusi ei ole võimalik ennetada vaid siseturvalisuse valdkonna meetmetega.

Tegevus- ja relvalubade

väljaandmine

Isiklikku turvalisust ohustavatest olukordadest peavad elanikud kõige tõenäolisemaks varguse või liiklusõnnetuse ohvriks langemist (27% ja 26%) (2022. a).

3244 perevägivalla kuritegu.

Vägivallakuritegudest 46% on perevägivalla kuriteod.

Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

Sise- turvalisuse

vabatahtlike kaasamine

Turvalise keskkonna

kujundamine

21

Alameede ehk programmi tegevus 1.1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude

ennetamine

Eesmärk

Valdkonnaülene ennetustöö on muudetud terviklikumaks ja mõjusamaks, sh ennetustegevused on muutunud kättesaadavaks, kvaliteetsemaks, läbivii jate oskused tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks on paranenud. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv, vaimne ja füüsiline vägivald ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

2018 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel

93% ≥ 93%

(88%)

≥ 93% (-)

≥ 93% (90%) ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93%

SIM, siseturvalisuse

avaliku arvamuse

uuring

KOV-de osakaal, kelle arengukavas on turvalisus eesmärgistatud

32% (39%) (51%) 57% (-)

63% 70% 76% 82% 89% SIM, RaM

Eluhoonete tulekahjude arv 731 < 720 (595) < 720 (585) < 720 (547) < 700 < 700 < 700 < 700 < 700 PÄA

Siseveekogudel toimunud õnnetuste arv

249 < 249 (341) < 249 (219) < 249 (71)17 < 100 < 100 < 100 < 100 < 100 PÄA

Eesti päästepiirkonnas registreeritud ohuolukordade arv

- (161) (230) (191) ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 PPA

Eesti päästepiirkonnas registreeritud mereabi juhtumite arv

- (98) (105) (81) ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 PPA

Eesti merealal hukkunud ja teadmata kadunud inimeste arv

9 4/1 < 4 (8/4) < 4 (5/3) < 4 < 4 < 4 < 4 < 4 PPA

17 Metoodika muutus ja seetõttu ei ole võrreldav eelnenud aastate andmetega.

22

Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 59 (2019) - - 67 (60) - ≥ 71 - - ≥ 71 PÄA

Veeohutuse alase teadlikkuse indeks 67 (2019) - ≥ 70 (59) - ≥ 72 - ≥ 80 - ≥ 80 PÄA

Tules hukkunute arv 47 < 50 (30) < 28 (32) < 24 (49) < 20 < 16 < 12 < 12 < 12 PÄA

Veeõnnetustes hukkunute arv 37 < 37 (52) < 34 (48) < 31 (27) < 28 < 24 < 20 < 20 < 20 PÄA

Lapskannatanutega registreeritud seksuaalkuriteod18

505 ≥ 505 (479) ≥ 505

(663) ≥ 505 (-) ˃ 505 ˃ 505 ˃ 505

˃ 705

˃ 705 JUM

Perevägivalla tõttu hukkunute arv 10 ˂ 10 (16) ˂ 10 (3) ˂ 10 (7) ˂ 10 ˂ 10 ˂ 5 ˂ 5 ˂ 5 JUM

Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes

20% ˂ 20% (26%) ˂ 20% (13%) ˂ 20% (19%) ˂ 15% ˂ 10% ˂ 10% ˂ 9% ˂ 9% PPA

Registreeritud varavastaste kuritegude arv

10 490 < 10 400 (9955)

< 10 000 (11551)

< 10 000 (11846)

< 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 JUM

Registreeritud varguste arv 7403 < 7400 (6863) < 7000 (7513) < 7000 (8027) < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 JUM

Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 554 > 590 (571) > 630 (589) > 650 (580) > 700 > 700 > 700 > 700 > 700 Eesti

Naabrivalve

Heas tuleohutusalases seisukorras olevate ehitiste osakaal kontrollitud ehitistest

21% ≥ 31% (48%) ≥ 36% (43%) ≥ 41% (28%) ≥ 46% ≥ 51% ≥ 56% ≥ 56% ≥ 56% PÄA

Tuleohutusalaselt kontrollitud ehitiste arv

6756 ≥ 7200 (6460) ≥ 8000 (7820) ≥ 8000 (7768) ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 PÄA

Tulekahjude varakahju 13 117 132 < 13 117 132 (6 708 797)

< 13 117 132 (13 589 899)

< 13 117 132 (12 514 733)

< 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 PÄA

Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest.

- 75%

(75%) ˃ 75% (-) ˃ 75% (78%) ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75%

SIM, sise- turvalisuse,

avaliku arvamuse

uuring

18 See on väga varjatud kuriteoliik, mistõttu on esmalt eesmärk avastada neid rohkem.

23

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: ennetuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, ennetuspoliitika kujundamise teenus, vägivalla vähendamise poliitika kujundamise teenus.

Programmi tegevuse elluviimiseks toetatakse turvalisuse tagamiseks terviklikumat ja igaühe panusel põhinevat valdkonnaülest ennetustööd. 21. aprillil 2021 otsustati luua uus ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „ennetusnõukogu“ eesmärgiga panna paika ühised valdkonnaülese ennetuse arendamise alused koos tegevuskavaga, millega juhtida erinevate valdkondade vahelist koostööd. Selle jaoks lepitakse kokku selged vastutajad riiklikul ja kohalikul tasandil, ennetustegevusi viiakse ellu andmepõhiselt ning tulemusi mõõdetakse. Rakendatakse ennetustegevusi nii kooli, kogukonna kui perekonna tasandil, et parandada elanike teadmisi, oskusi ja hoiakuid riskikäitumise ennetamisel. Sealjuures hinnatakse ennetustegevuste mõju ja loobutakse tegevustest, mis tulemusi ei anna.

Kohaliku tasandi rolli tugevdamiseks turvalise elukeskkonna loojana pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda turvalisuse arenguprogrammis, mille eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks. Siseministeeriumi tugi hõlmab nõustamist, regulaarseid arengupäevi, pädevuse suurendamist, konkreetseid töömeetodeid ning ressursse tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Toetatavate tegevuste eesmärk turvalisuse tegevusmudeli rakendamisel on aidata kohaliku tasandi juhtidel ja valdkonnaspetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata vähendada õnnetusi ja õigusrikkumisi ning ennetada ja lahendada laste riskikäitumist. Töövahenditena luuakse kohalikul tasandil kasutamiseks püsivad koostöömudel ja sekkumine riskikäitumisega noorte toetamiseks ning alkoholikahjude vähendamiseks. Jätkatakse üleriigilist ja maakonna tasandi võrgustikutööd heade kogemuste vahetamiseks turvalisuse suurendamisel ning kohalike omavalitsuste turvalisuse valdkonna tegevuste toetamiseks. Toetatakse ja arendatakse kohaliku tasandi võrgustikutööd igaühe panusel põhineva kogukondliku turvalisuse loomiseks.

Ohutusega tegelevate asutuste andmevahetuse parandamiseks tõhustavad asutused omavahelist koostööd. Andmete vahetus on oluline otsustusprotsessides sihitatud ennetustegevuste planeerimiseks. Vajalik on suurendada ka väljapool Siseministeeriumi haldusala olevate asutustega süsteemset andmete vahetamist. Ainult kokkulepitud ja väljatöötud ning õiguses kajastatud andmete vahetamise protseduur tagab õige info jõudmise õigete inimesteni.

Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks (sihtrühmaks nii kogukonnad kui hooneomanikud sh korteriühistud). Luuakse ehitiste riskide hindamiseks süsteem, mis võimaldab arvesse võtta erinevaid ohu parameetreid, et nende üleselt selgitada välja riskid ja kavandada vajalikud ennetamise ja maandamise meetmeid. Tõhustatakse andmete liikumist asutuste vahel meie kodudes tule, gaasi- , elektri- ja kemikaaliohu vähendamiseks, lisaks jätkatakse õnnetuste tagajärgede ennetamiseks asutuste, aga ka erasektori, koostööd ennetuse ja järelevalve osas; koduses keskkonnas kukkumiste ennetamiseks täpsustatakse kodunõustamistel kasutatavat ankeeti ning jätkatakse asutuste ja ühingute vahelise koostööga, et tagada parem infovahetus ja kiirem jõudmine abivajajani, võimaluse korral suurendatakse Päästeameti rolli kukkumiste ennetustegevuse korraldamisel. Kaitstuma vara ja ohutuma keskkonna loomiseks on samuti olulisel kohal teadmised ja oskused vargusest, lõhkumisest, õnnetusest tulenevate varakahjude vähendamisel. Selleks luuakse elanikkonnale arusaadavaid juhiseid ja koolitatakse erinevaid võrgustikke nt naabrivalvet ja korteriühistuid. Jätkatakse sadamatesse päästevestistendide paigaldamist, millelt saab laenutada veekogule minnes päästevesti. See aitab luua head harjumust kasutada veesõidukil viibides päästevesti ja seeläbi vähendada veekogul hukkunute arvu. Väikelaevadega toimuvate õnnetuste arvu vähendamiseks on olulisel kohal suhtlemine kogukonnaga ennetustöö raames ja noorte koolitamine arendamaks teadlikkust ohtudest veekogul ning käitumisest sattudes ohuolukorda.

24

Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused, nt ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste parandamiseks viiakse ellu erinevaid teadus- ja/või tõenduspõhiseid tegevusi. Enam tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisega. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse tegevused laste teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks. Lisaks tehakse õigusalane analüüs seadustele, mis täna reguleerivad erinevate asutuste tööd internetis leviva laste seksuaalse väärkohtlemise materjali vastase võitluses. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Näiteks, ministeeriumid ja nende allüksused lähtuvad oma töös valdkonnülese ennetuse põhimõtete kokkuleppest ning lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavast.

Võimekus 1.1.1. Ennetuspoliitika tõhustamine

Võimekuse eesmärk

1. Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete elluviimine on tagatud. Selleks on riiklikul tasandil loodud on püsivad koostöövormid19 ning kokku lepitud vastutajad ennetuse tegevuste kavandamiseks, elluviimiseks ja tulemuste mõõtmiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, HTM, HARNO, JUM, MARO-d, KOV-id, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor, ELVL, REM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse20

1.1. Valdkonnaülese ennetuse tegevuskava aastateks 2023–2026 on ellu viidud ja seiratud.

JuM, TAI21 SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA,

HTM, HARNO 2026

RE, lisavajadus/ välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Välja on töötatud valdkonnaüleste, sh riiklikult rahastatud ennetustegevuste katsetamise, rakendamise, laienemise, rahastamise ja mõjude hindamise põhimõtted, standardid ning tõenduspõhisuse hindamise süsteem.

SOM/SIM/ JUM/HTM

TAI, HARNO, PPA, PÄA, SOM

SKA 2026 RE, lisavajadus /

välisvahendid sama

19 Ennetusnõukogu loodi novembris 2022 VV 08.11.2022 määrusega nr 108. Nõukogu sekretariaadi moodustavad esialgu JuM ja TAI, tulevikus ka roteeruv juhtministeeriumi esindaja. Loodud kaks töörühma: valdkonnaülese ennetuse ja uimastipoliitika töörühm. 20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 21 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja).

25

1.3. Välja on töötatud ja kokku lepitud indikaatorites, millega mõõdetakse ennetuse olukorda ja vajadusi. Nende indikaatorite hulka peavad kuuluma nii kaitse- kui ka riskitegurite näitajaid.

SOM SIM, HTM, JUM, TAI, ENTK, PPA, PÄA, SOM SKA

2026 RE, lisavajadus / välisvahendid

RTA „Tervist toetavad valikud“

1.4. Välja on töötatud ennetustööga seotud personali nüüdisaegsete ja asjakohaste teadmiste ja oskuste tagamiseks väljaõppe (baasõppe) ja täiendusõppe materjalid ning koolitussüsteem. Asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on integreeritud ennetusteadmiste ja oskuste omandamine ning regulaarselt tehakse täienduskoolitusi. PPA-s on EUCPN teadus- ja tõenduspõhise ennetuskoolituse saanud kõik kogukonnateenuste osutajad.

SOM SIM, HTM, JUM, TAI, ENTK, PPA, PÄA, SOM SKA

2026 RE, lisavajadus / välisvahendid

RTA „Tervist toetavad valikud“

Võimekuse eesmärk

2. Rakendatud on ennetustegevused haridusasutuste, kogukonna ning perekonna tasandil. Tegevuste elluviimisel eelistatakse toimivaid ennetustegevusi ning panustakse ennetustegevuste mõju hindamisse. Loobutud on ennetustegevustest, mis ei anna tulemusi. Elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel on paranenud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse22

2.1. SPIN-programmi mõju on hinnatud täiustatud hindamismetoodika (nt juhuslikustatud kontrolluuringu) abil.

HTM SIM 2024–2027 RE, Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

HTM noortevaldkonda puudutav programm

(raha HTM tulemusvaldkonnas),

„Siseturvalisus 2024– 2027“

2.2. Laiendatakse koolitusprogrammi SPIN-i välistele erinevate spordivaldkondade treeneritele, huvitegevuste õpetajatele ja noortevaldkonna töötajatele eesmärgiga on laiendada nende teadmisi ja oskuseid noorte mitmekülgse ja tervisliku arengu osas.

HTM SIM 2024–2027 RE, Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

Sama

22 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

26

2.3. Koolipõhise ennetusprogrammi YAM (Youth Aware of Mental health23) kohaldamine Eesti oludele ning selle piloteerimine ja mõjude hindamine on läbi viidud.

HTM SIM, HARNO, TAI, JUM

2024–2027 RE, Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

„Siseturvalisus 2024– 2027“ ja teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

2.4. Politsei ennetustegevusi on teaduspõhistatud ja nende mõju hinnatud. PPA SIM 2024–2026 „Siseturvalisus 2024–

2027“

2.5. Kooli õppekavas läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamist ja õppimist toetavad tegevused (nt täiendkoolitused) ja materjalid on koostatud ja vajadusel ka uuendatud.

SIM, HTM

SOM, JUM, TAI, ENTK, PPA, PÄA,

SOM SKA, Transpordiamet

2026 RE, lisavajadus /

välisvahendid

„Siseturvalisus 2024– 2027“ ja teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

2.6. Alaealiste riskikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamiseks ja korduvuse vähendamiseks rakendatakse taastava õiguse praktikaid ning mittekaristuslikke mõjutusmeetodeid. Praktikate juurutamiseks on välja töötatud ning kasutusele võetudabivahendid ja koolitused spetsialistidele.

PPA SIM, JUM, SIM

SKA, SOM SKA, HTM, SOM

2024 RE/

välisvahendid

„Siseturvalisus 2024– 2024“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

2.7. Politsei- ja Piirivalveametis kasutusel olevate alaealiste õigusrikkujate mittekaristuslike meetmete mõjususe hindamine on läbi viidud ning vajadusel on täiendatud koolitusmetoodikat.

SIM PPA 2025–2026 RE „Siseturvalisus 2024– 2027“

Võimekuse eesmärk

3. Rakendatud on turvalisuse kavandamise ja võimekuse arendamise põhimõtteid kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil. Kohalik omavalitsus võtab teadlikult rolli turvalise elukeskkonna loojana turvalisuse suurendamisel, turvalisuse valdkonna tegevused on kavandatud ja toimub süsteemne tegevus. Kohaliku omavalitsuse võimekus turvalisuse suurendamisel on paranenud ja elanike teadmised turvaliste kogukondade loomisel ja turvalisuse suurendamisel on tõusnud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, REM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

23 Tegemist on Rootsi ennetusprogrammiga, mille eesmärk on suurendada noorte teadlikkust vaimsest tervisest.

27

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse24

3.1. Kohalike omavalitsuste turvalisuse kavandamiseks on ellu viidud turvalisuse tegevusmudel25, milles on oluline roll maakonna tasandil.

SIM

KOV-idJuM, SoM, REM, PPA,

PÄA, MARO-d, ELVL

2024–2027 Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

„Siseturvalisus 2024– 2027“ ja teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

3.2. Kohalike omavalitsuste turvalisuse suurendamise võimekuse arendamiseks on läbi viidud koolitusi (sh ennetuskoolitusi) ning rakendatakse alkoholiga seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise tööriistu.

SIM, TAI

KOV-id, PPA, JUM, HTM,

KAM, RK, SOM SKA,

Transpordiamet

2024–2027 Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

sama

3.3. Välja on arendatud spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks.

SiM, SOM SKA,

KOV-id, PPA, JuM, SoM, REM, MARO-d, ELVL

2024–2027 Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

sama

3.4. Välja on töötatud kohaliku omavalitsuse turvalisuse olukorra mõju hindamise mudel, läbi viidud mõju hindamine ning koostatud lõppraport. Mõju hindamise tulemust on tutvustatud kohalikele omavalitsustele.

SIM REM 2025 ja 2028 Euroopa

Sotsiaalfond jm välisvahendid

sama

Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine

Võimekuse eesmärk

1. Paranenud on inimeste hinnang enda ohutusnõuete tundmisele ja nende järgimisele ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud. Sealjuures oskavad inimesed ise ja oma lähedasi aidata ennetamaks ära- eksimist ja eluohtlike tagajärgedega kadumist.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, MKM, TTJA, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse26 1.1. Loodud on elanikkonnale arusaadavad juhised ohuolukordade äratundmiseks ja

vältimiseks. PPA, PÄA,

KOV vabaühendused 2024–2026 RE „Siseturvalisus

2024–2027“

24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 25 Lähtudes 4. juunil 2022 Siseministeeriumi juhtkonnas heaks kiidetud turvalisuse kavandamise põhimõtetest, mis on fikseeritud kontseptsioonis „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“ 26 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

28

1.2. Hooldekodude, asendushoolduste, hoolekandeasutuste ja teiste hooldusteenuste pakkujate juures on töötatud välja meetmed, mis ennetavad inimese, sh laste kadumist ning soodustavad varajast märkamist ja teadaandmist.

SOM KOV,

vabaühendused, teenusepakkujad

2026 RE SOM koordineeritav

programm

Võimekuse eesmärk

2. Loodud on asutuste vaheline kiire ja tõhus infovahetamise süsteem. mis võimaldab igas ohuliigis ja nende üleselt tuvastada riske, et õigeaegselt reageerida ja ennetada.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, TTJA, EKEI, Transpordiamet, KLIM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

2.1. Infosüsteemid on omavahel liidestatud olulise info kiireks liigutamiseks, see tagab otseselt ohutuse suurendamise (nt hädas olevast lapsest ei saa praegu õigeaegselt kedagi teavitada).

SIM

PÄA, SMIT, SOM, SOM SKA, TEHIK, KOV, HÄK, kiirabi,

Terviseamet,

täpsustub RE

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

2.2. Tule, gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning õnnetuste tagajärgede ennetamiseks jätkatakse asutuste, ja erasektori, koostööd ennetuse ja järelevalve osas.

PÄA, TTJA SIM, SOM, KLIM,

MKM 2024–2026 RE sama

Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine

Võimekuse eesmärk

1. Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest (sh vaimsest vägivallast) on suurenenud ja selle tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine muutunud. Nad tunnevad ära vägivaldse käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt reageerida ja vägivallast teavitada. Vägivalla ennetamiseks, inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja vägivallaennetuse spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või tõenduspõhiseid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, HTM, SOM SKA, KUM, KOVd, vabaühendused, noortekeskused, haridusasutused, tervishoiuasutused

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

29

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse27 1.1. Uuringu „Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja

politseinike seas“ tulemuste põhjal on planeeritud ja korraldatud jätkutegevused Politsei- ja Piirivalveameti ning Häirekeskuse ametnikele.

SIM HÄK, PPA 2024 RE „Siseturvalisus

2023–2026

1.2. Luuakse süsteemne kommunikatsiooniplaan koostöös LSV ekspertrühmaga. Kommunikatsiooniplaani tulemusena suurenevad arutelud vägivalla teemal ning toimub hoiakute muutmine.

SIM PPA, JUM, SKA, SOM,

Prokuratuur 2025

lisavajadus / välis-

vahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.3. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis: küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud tegevused laste ja lapsevanemate teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks sellel teemal.

PPA, SIM

Telekommun ikatsiooni

ettevõtted, Prokuratuur

2024– 2027

RE, Sisejulge- olekufond

jm välis- vahendid

sama

1.4. Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine veebis: ette on valmistatud asutuste ja ELi laste seksuaalse kuritarvitamise keskuse vahelist koostööd, sh andmebaasi osas, mille alusel teenuseosutajad peavad laste seksuaalset kuritarvitamist internetis tuvastama; loodud on õiguslikud eeldused omavaheliseks koostööks; koostalitlusvõime ja andmeedastus analüüs.

SIM

PPA, JUM, SoM,

Prokuratuur, Eesti Kohtud,

MKM, TTJA

2025 RE sama

1.5. Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet on koostöös läbi viinud teavitustegevusi eakate vastu suunatud vägivalla juhtumite ennetamiseks.

SIM, SOM SKA PPA 2025 RE sama

1.6. Haridusasutuste tegevus aitab senisest enam kaasa laste sotsiaalsetele ja suhtlemisoskustele, muu hulgas ka vägivalla ennetusele.

HTM

SIM, SOM, KOV-d, vabaühendu sed

2030

RE, lisavajadus / välis- vahendid

sama

27 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

30

Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud

Võimekuse eesmärk

1. Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Spetsialistide vahelises koostöös on keskmes kannatanu heaolu ja turvalisus.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, tervishoiuasutused Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse28 1.1. Valdav osa menetlejaid on läbinud kannatanute kohtlemise parima praktika

koolituse, mis tagab menetlejate paremad suhtlemisoskused ning teisese ohvristumise ennetamise.

SIM SKA SIM, JUM,

PPA 2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

1.2. Tugevdatakse internetis toime pandud seksuaalse väärkohtlemise juhtumite uurimist. Politseile tagatakse piisav väljaõpe internetis turvalisuse tagamiseks ja vägivalla vormidega tegelemiseks (täiendkoolitus ja/või õppekavade arendus jmt).

SIM, JUM SiM SKA,

PPA, Prokuratuur

2026 RE „Siseturvalisus

2024–2024“

28 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

Võimekuse eesmärk

2. Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei õhutata vaenu, vihakõnesid ning isiklikke solvanguid. Avalike arutelude keskkondade eest vastutajad oskavad ennetavalt ja leevendavalt sekkuda.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 2.1. Avalike arutelude korraldajate ning arutelu areenide eest vastutajate

(sh veebikeskkonnas) toetamiseks on loodud vastav nõustamissüsteem ja tehtud koolitused.

SIM JUM, PPA, KOV-d,

vabaühendused, meediaettevõtted

2025 RE,

lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“, JUM

seonduv programm

31

1.3. Tervishoiu- ja õiguskaitseasutused ning ohvriabi lepivad kokku vägivallaohvrite (sh eakate vägivallaohvrite) andmete dokumenteerimise ja edastamise eesmärgid, reeglid ja korra. Arendatakse tervishoiutöötajate kasutuses olevaid vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ja ohvritele teenuste pakkumiseks.

SIM, SOM, JUM,

tervishoiu- asutused

PPA, SOM SKA,

Prokuratuur, KOVid

2025 RE

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.4. Välja on töötatud politsei poolt taastava õiguse teenustele suunatava sihtrühma ja suunamise protsess, sh ühised koolitused, infoseminarid ning juhendmaterjalid.

SOM SKA PPA, SIM,

JUM, SOM 2025 Välisvahendid

(taotlemisel) sama

Võimekuse eesmärk

2. Välja on töötatud ja ellu rakendatud lahendused vägivallatsejate käitumise muutmiseks, et vägivalla korduvust vähendada.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 2.1. Analüüsitud on tervishoiuteenuse osutajate ja õiguskaitseasutuste

koostööd vaimse tervise probleemide ägenemisega seotud vägivallaepisoodidele reageerimisel ja nende ennetamisel. Analüüsi tulemusel on tehtud ettepanekud koostöö parandamiseks.

SIM PPA,

tervishoiuasutused, JUM, SOM

2025 RE „Siseturvalisus 2024–2027“,

teiste tulemusvaldkondade seonduvad programmid

32

Alameede, ehk programmi tegevus 1.2. Siseturvalisuse

vabatahtlike kaasamine

Eesmärk

Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

2018 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Siseturvalisuse vabatahtlike arv

≥ 3300

PÄA, PPA, HÄK

- vabatahtlike päästjate arv 1938

≥ 2250 (2163)

≥ 2400 (2319)

≥ 2550

(2426) ≥ 2700 ≥ 2900 ≥ 3100 3600

- abipolitseinike arv 1038 ≥ 1200 (1236)

≥ 1400 (1186)

≥ 1600

(1109) ≥ 1600 ≥ 1800 ≥1800 ≥1800 ≥1800

- vabatahtlike merepäästjate arv

511 ≥ 575 (444)

≥ 500 (599)

≥ 550

(645) ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 750

- Häirekeskuse vabatahtlikud - (34) (200)

≥ 170

(247) ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 ≥ 250

Aktiivsete

Häirekeskuse

vabatahtlike osakaal

- (19%) (35%) ≥ 41% (36%)

≥42% ≥44% ≥46% ≥48% ≥48% HÄK

Aktiivsete abipolitseinike osakaal

- (42%) (45%) ≥ 45% (45%)

≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 65% ≥ 65% PPA

Elanike osakaal, kes peavad informeeritust siseturvalisuse vabatahtlike tegevustest heaks

- 34%

(34%)

˃ 34%

(-)

˃ 40%

(35%) ˃ 40% ˃ 50% ˃ 50% ˃ 50% ˃ 50%

SIM, sise- turvalisuse

avaliku arvamuse

uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamise teenus.

Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, sh mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas senisest laiemini. Tegeletakse süsteemse teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega, õigusruumi ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele, asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning tagatakse vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond.

33

Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine

Võimekuse eesmärk

1. Vabatahtlikud on motiveeritud osalema erinevates siseturvalisust suurendavates tegevustes. Asutustes on loodud ja toimivad sobivad vabatahtlike koolitamise, kaasamise ja tunnustamise protsessid ning vabatahtlikele on tagatud vajalik varustus. Vabatahtlike ühingutele on loodud paremad eeldused vabatahtlike kaasamiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, KOVd, KAM, Kaitseliit Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Asutustes on loodud nii õiguslikud kui organisatoorsed võimalused vabatahtlikule panustada mitmekülgselt.

SIM, PPA, PÄA, HÄK 2023–2026

RE, lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“

1.2. Vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste süsteem on kaasajastatud võttes arvesse erinevaid vabatahtlikuna siseturvalisuse valdkonda panustamise võimalusi ja viise.

SIM PPA, PÄA, HÄK 2024 RE, lisavajadus

sama

1.3. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasumine ja ressursside haldamine on toetatud IT lahendustega

SIM PÄA, PPA, SMIT, HÄK

2025 RE, välisvahendid

sama

1.4. Kriisiroll on siseturvalisuse vabatahtlikele rakendatud, sh on kokku lepitud protsessides.

PPA, PÄA SIM 2026 RE, sama

1.5. Abipolitseinike väljaõpe on muudetud osaks politseihariduse mudelist, selleks on kaasajastatud ja arendatud väljaõpet, et vastavalt spetsialiseerumisele oleks võimalik omandada vajalikud kompetentsid.

SKA PPA, SIM 2024–2026 RE,

lisavajadus sama

34

Alameede ehk programmi tegevus 1.3. Turvalise keskkonna kujundamine

Eesmärk

Avalik ruum ja elukeskkond on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad avalikus kohas ohte ennetada ja märgata ning teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

2018 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks avalikel üritustel osalemist

90% ˃ 90%

(87%)

˃ 90%

(-)

˃ 90%

(83%) ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90%

SIM, siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring

Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist

82% ˃ 82%

(82%)

˃ 82%

(-)

˃ 82%

(82%) ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82%

SIM, siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring

Elanike osakaal, kes peab kodukohas suureks probleemiks avalikus kohas alkoholi ja narkootikumide tarbimist

12% < 15%

(10%)

< 15%

(-)

< 15%

(7%) < 15% < 15% < 15% < 15% < 15%

SIM, siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring

Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu ümbruses suureks probleemiks heakorrastamata avalikku ruumi

9% < 10%

(7%)

< 10%

(-)

< 10%

(6%) < 10% < 10% < 10% < 10% < 10%

SIM, siseturvalisuse avaliku arvamuse

uuring

Valdkondlike kutsetunnistuste arv:

- tuleohutusekspert ja - spetsialist 81 ≥ 81 (102) ≥ 81 (153) ≥ 81 (161) ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81

Kutsekoda

- korstnapühkija, pottsepp 806 ≥ 806 (875) ≥ 806 (866) ≥ 806 (855) ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 Kutsekoda

- turvasüsteemide projekteerija ja tehnik

732 ≥ 732 (805) ≥ 732 (875) ≥ 732 (572) ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 Kutsekoda

- vetelpäästja 92 ≥ 92 (56) ≥ 92 (95) ≥ 92 (114) ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 Kutsekoda

Omaniku või valdaja rahulolu (ohutus)teenuse pakkujaga

Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2025.

PÄA

35

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirkondliku politseitöö teenus, ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus, tuleohutusteenuste kontrolli teenus.

Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses.

Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada (sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid).

Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel

käituda

Võimekuse eesmärk

1. Erinevate tegevuste abil on suurendatud teadlikkust avalikus kohas, sh naabruskonnas, käitumise nõuetest ning parandatud inimeste oskusi kasutada vajalikke ennetus- ja kaitseabinõusid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1 Järjepidevalt on teavitatud elanikke avaliku ruumi ohtudest ja ohutust käitumisest avalikus ruumis ning avalikus ruumis on tähistatud ohupotentsiaaliga kohad ja rakendatud ohutus suurendavaid meetmeid (nt veeohutuspüstak).

KOV-d PPA, PÄA,

Transpordiamet, TTJA

2024–2026 RE,

lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks

Võimekuse eesmärk

1. Avalike ürituste kooskõlastamise ja erinevate asutuste menetlemisprotsess on muutunud tõhusamaks, sh madala riskiga üritustele suunatakse vähem ressurssi ning vajalik eksperthinnang ürituste riskide maandamiseks antakse neil puhkudel, kui see on asjakohane..

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, TTJA

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

36

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Kohalikud omavalitsused on avalike ürituste taotluste hindamisel kasutusele võtnud riskipõhise koostöömudeli.

KOV-s PPA, SIM, TTJA, PÄA, 2025 RE

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Võimekuse eesmärk

2. Süütegusid, ohtusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted on juurutatud kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, EKSL Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

2.1. Kokku on lepitud põhimõtted, rollid, vastutus ja protsessid kohalikes omavalitsustes turvalise ruumiloome elluviimiseks.

SIM, MKM, REM

PPA KOV-id, PÄA, EKSL29 2026

RE, lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis

Võimekuse eesmärk

1. Julgustamaks turvalist käitumist ja heidutamaks korrarikkumisi on laiendatud avaliku korra tagajate ring ja sellesse on kaasatud turvaettevõtted ja teised selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgud, mis

vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega. PPA

KOV-d, PÄA, HÄK, PPA 2030

RE, lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“

29 Eesti Kindlustusseltside Liit

37

Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest

Võimekuse eesmärk

1. Loodud on hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et leida nende riskide ennetamise ja maandamise meetmed, sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid. Varguste, lõhkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on juurutatud asutuste, vabaühenduste, ettevõtete ühise tegevusena toimuv järjepidevalt elanike teavitamine ja nõustamine.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd

Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Kasutusele on võetud koostöömudel mis tagab, et ka kindlustusettevõtjad tajuvad oma rolli ohutuse kujundajatena ja et pakutavad teenused võimaldaksid sisulisemat kontrolli objektide ohutuse üle.

SIM PÄA, PPA 2024 RE „Siseturvalisus

2024–2027“

1.2. Ellu on viidud tegevusi, aitamaks kaasa, et turul oleks piisav hulk teenuseosutajaid, kes pakuvad eraisikutele tuge nende vara kaitsmiseks, ohutuse kontrollimiseks ja seadmete hooldamiseks.

SKA, ETEL SIM, PÄA, 2023–

2026 RE „Siseturvalisus

2024–2027“

38

Alameede ehk programmi tegevus 1.4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine

Eesmärk

Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus vähendab ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske, aitab hoida ja kasvatada elukeskkonna turvalisust ning tagab relvadega seotud majandustegevuse ning turvateenuseid osutavate ettevõtete vastavuse seaduse nõuetele. Relvaluba omavad isikud on õiguskuulekad ja nende käitumine ei kujuta ohtu neile endale või teistele inimestele.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Süüteo sooritanud relvaomanike relvalubade kehtetuks tunnistamiste arv

24 ≤ 24

(27)

≤ 24

(40) ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 PPA

Enda või teise isiku turvalisust või Eesti Vabariigi julgeolekut ohustanud relvaomanike relvalubade kehtetuks tunnistamiste arv

13 (44) ≤ 40

(64) ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 PPA

Turvateenuse pakkujate osas tehtud ettekirjutuste arv 1 0 (0) ≤ (1) ≤ 5 ≤ 5 ≤ 5 ≤ 5 ≤ 5 PPA

Relvaseaduse alusel väljastatud tegevuslubade omajatele tehtud ettekirjutuste arv30

Algtase selgub 2024. aastal ≤ 5 ≤ 5 ≤ 5 PPA

Inimeste usaldus turvateenuste vastu - - (73%) - 75% - 79% 79% SIM, siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus. Tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Selleks tuleb uuendada mh turvategevuse regulatsiooni.

Relvalubade väljaandmise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve uuendamisega lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. Lisaks võetakse kasutusele digitaalne relvaluba ja töötatakse välja uus relvaregister, mis toetab järelevalve pädevuste jagamist.

30 Näiteks kontrollitakse relvade või laskemoona müügi, valmistamise, ümber tegemise ja parandamise teenust pakkuvaid ettevõtteid, samuti lasketiirus või laskepaigas tasulise teenuse osutajaid.

39

Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade välja andmine

Võimekuse eesmärk

1. Turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujad on kontrollitud, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, PÄA, SIM, SKA, kutsekoda, ETEL Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Turvategevuse regulatsioon on nüüdisajastatud ning turvategevuse

tegevusaladel tegutsedes, kutse andmisel ja järelevalves on lähtutud uue turvategevuse seaduse põhimõtetest.

SIM PPA, ETEL, SKA 2025 RE „Siseturvalisus

2024–2027“

Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine

Võimekuse eesmärk

1. Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist.

Võimekuse eesmärki oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja välja töötatud uus relvaregister, mis toetab järelevalve pädevuste jagamist.

PPA SMIT 2024–2026

RE/ Euroopa Regionaalarengu

Fond (ehk SF), lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“

■

40

Meede 2. Kiire ja asjatundlik abi

Meetme eesmärk: Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet ava- liku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätku- suutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja side- lahendused.

Meetme kirjeldus: Kiire ja asjatundliku abi meede keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele rea- geerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid lahendavad professionaalid, keda toetavad vaba- tahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada avaliku korda kaitsvat ülesannet.

Meede koosneb kuuest programmi tegevusest: 1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi

väljasaatmine

2. Avaliku korra tagamine

3. Demineerimine

4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel

5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas

6. Süüteomenetluse tõhustamine

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi info- tehnoloogia- ja arenduskeskus

Kaasvastutajad või programmi eesmärkide saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal):

Sisekaitseakadeemia, Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeerium (Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Lennuliiklusteenindus), Justiits- ministeerium (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut), Kliima- ministeerium (Keskkonnaagentuur), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium (Terviseamet, Tervisekassa), Rahandus- ministeerium, Riigikantselei, Kaitseministeerium, Kaitsevägi (Merevägi, Õhuvägi), Kaitseliit, kohalikud omavalitsused ning küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ)

EEDE 2. Kiire ja asjatundlik abi

Foto: Taavi Prints, Päästeamet

41

Meetme mõõdikud

2018

tegelik 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Avaliku korra raskete rikkumiste arv

1777 ˂ 1777 (1405)

˂ 1777 (1105)

˂ 1777 (930)

˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 PPA

Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 - pääste

93%

≥ 95% (92%)

≥ 95% (94%)

≥ 95% (-)

≥ 95%

≥ 95%

≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% HÄK

- kiirabi 95%

≥ 95% (92%)

≥ 95% (92%)

≥ 95% (.-) ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%

≥ 95%

- politsei 84% ≥ 87% (89%)

≥ 90% (91%)

≥ 93% (-)

≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%

Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega

94% ≥ 95% (97%)

≥ 97% (96%)

≥ 97% (-)

≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% HÄK

Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega31

- ≥ 85% (93%)

≥ 93% (92%)

≥ 93% (92%)

≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% PÄA

Elanike rahulolu politsei tööga

82% (2019)

≥ 82% (85%)

≥ 82% (84%)

≥ 90% (-)

≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90%

PPA, Eesti elanikkonna turvalisuse

uuring

Olukorra analüüs

Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei vähene

Olgugi, et sihiks on seatud erinevate õnnetuste ja rikkumiste vähenemine, siis pole ette näha, et sise- turvalisuse arengukava kehtivuse perioodil vähe- neks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenuste järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek reageeri- da. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedi- näitajad paranevad.

Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja kvaliteetselt üle riigi pakkuda

Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule siseneva- te noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdu- mine pensionile toovad kaasa raskusi sise- turvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenis- tujate leidmisel. Kutseliste teenistujate kõrval on tähtis ka vabatahtlike panus, mis on aasta-aastalt suurenenud. Edaspidi on plaanis vabatahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam

31 Rahulolu hindamisel vaadatakse rahulolijate osakaalu. Pärast sündmust küsitakse inimesi käest kelle juures päästjad käisid ehk siis küsitletakse neid, kes reaalselt Päästeametiga kokku puutuvad. Tagasiside mõõtmiseks on kasutusel soovitusindeksi metoodika, mis mõõdab lojaalsete klientide hulka. Rahulolu % mõõtmiseks tehakse arvutus soovitajad*100/vastanute arv. Tulemuseks %. Päästeamet kasutab klientide tagasiside küsimiseks Recommy keskkonda http://recommy.com/ 32 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.

võimalusi ennetustegevustesse panustamisel ja teisi paindlikke võimalusi, kuid vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti oluliseks32. Kiire ja asjatundliku abi pakkumise on kavas pöörata tähelepanu, et korrakaitseorganid, kohalikud oma- valitsused ja vabatahtlikud oleks nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.

Vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine ühiskonnas võib tuua kahetise riski. Ühest küljest ei pruugi vanemaealised olla võimelised panustama turvalisusesse, teisalt aga vajatakse senisest enam reageerimisteenust õnnetusjuhtumite korral. Kuid vananeva rahvastikuga võib kaasneda ka positiivne suundumus: vanemaealised kalduvad vähem korrarikkumistele. Vananevas ühiskonnas võib muutuda isikute arusaamine turvalisusest ehk muutub see, mis kedagi häirib avalikus ruumis, kuidas inimesed tajuvad turvalisust ja kuidas mõtestavad korrarikkumisi.

42

Lisaks eeltoodule mõjutab siseturvalisuse teenuste pakkumist üha enam rahvastiku jätkuv koondu- mine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne – selle suurem mõju võib avalduda küll pikemas perspektiivis, kuid sellega tuleb arvestada juba praegu. Inimeste liikumine eri elukohtade vahel võib kaasa tuua suurema nõudluse turvaturul, sest suureneb oht, et valveta ja kasutuseta vara ei ole piisavalt kaitstud: mida rohkem on kohti, kus iga päev ei elata, seda rohkem on vaja neid valvata ja sh tagada reageerimisvalmisolek. Samuti tekitab pendelränne vajaduse ühes või teises piirkonnas politsei võimekust perioodiliselt suurendada. Rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 leidma lahendusi, mis senisest paremini arvesta- vad piirkonna eripärade ja vajadustega ega süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes.

Elanike rahulolu teenustega aitab hinnata teenuste kvaliteeti

Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega 2022. aastal ei mõõdetud, kuid varasematel aasta- tel on püsinud rahulolu väga kõrge (96%), mistõttu ei ole igal aastal seiramine hetkel vajalik. 2022. aastal helistati hädaabinumbrile 1 171 822 korda ehk 12% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Abi tuli välja saata aga vähem kui pooltel juhtudel (45%) ehk 422 003 korral – see oli samas suurusjärgus nagu 2021. aastal. Endiselt on suureks probleemiks vähem kui 10 sekundit kestnud kõnede hulk. Seda võib põhjustada ette planeerimata helistamine (nt tegevused, mille käigus tahtmatult valitakse hädaabikõne). On vaja võtta kasutusele meetmeid selliste kõnede vähendamiseks.

Riigiinfo telefonile 1247 tehti 264 056 kõnet, mis on võrreldes 2021. aastaga umbes 62 000 kõne võrra vähem. Peamine vähenemine on tulnud seoses vaktsineerimisele registreerimise teenuse lõppe- mise ja COVID-19 KRIT teenuse vähenemisest. Koroonaeelsele tasemele langemist ei toimunud kuna alates 2022. aasta juulist lisandus teenu- sesse ka politsei infotelefon 612 3000.

Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega oli 92%. Päästesündmusi oli võrreldes 2021. aastaga ligi tuhande võrra vähem. Kõige rohkem reageeriti tulekahjude¬le (3057 korda), kuid tulekahjudega seotud pääste-sündmuste arv oli läbi aegade väikseim. Suurenes ohu likvideerimise

33 MIRG- Maritime Incident Response Group, mereõnnetuse reageerimismeeskond 34 Eesti päästepiirkonnas juhib otsingu- ja päästetööde tegemist PPA struktuuriüksus, milleks on lennu- ja merepääste ühendatud koordinatsioonikeskus. Inglise keeles (JRCC- Joint Rescue Coordination Center).

ja abitus seisundis inimesega seotud sündmuste arv.

Politsei väljakutsete arv oli sama, mis 2021. aastal (142 000). Peamised põhjused politsei kutsu- miseks olid jätkuvalt joobes isikud või vägivald, politseile teate tegemine, liiklusõnnetus ja öörahu rikkumine.

Vähene valmisolek reageerida ootamatustele

Tulevikus tõenäoliselt sagenevad äärmuslikud ilmastikuolud ja tormid, mis võivad kaasa tuua raskete tagajärgedega loodusõnnetused. Selleks on vajalik päästetöö toimepidevuse tagamiseks varustuse hankimine ja arendamine, et olla valmis lahendama kliimamuutuste tagajärjel tekkivaid hädaolukordi. Tulevikus suureneb tõenäosus sündmusteks, mille lahendamine nõuab koostööd teiste ametkondadega. Oluline on koostööd korraldada nii tsiviil- kui ka militaarasutuste ja nii erasektori kui ka riigiasutuste vahel.

Otsingu- ja päästetööde teostamise ning reostuse avastamise võimekuse planeerimisel peab arvesta- ma sellega, et laevaliikluse intensiivsus Läänemerel on endiselt suur. Viimastel aastatel on kasvanud eraomandis olevate vee- ja õhusõidukite arv, hoogustunud mereturism ja erinevate veespordi- alade harrastamine. Kliima soojenedes on navigatsioonihooaeg pikenenud laienedes talve- kuudele. Aktiivselt tegeletakse meremajanduse arendamisega MKM eestvedamisel. Kõik eelnev tingib ka lennu- ja merepääste juhtumite arvu tõusu, tõenäosus suurõnnetuseks merel kasvab iga aastaga. Merepäästeressursi valmisolek väljas- pool suvist navigatsioonihooaega on ebapiisav. Vajalik on arendada võimekust saata hädasolevale laevale appi spetsiaalse väljaõppega päästemees- kond33, samuti suutlikkust avariipukseerimiseks ja keemiapäästeks merel.

Suuremahulise merepäästeoperatsiooni teosta- miseks on oluline tugevdada koostöös partneritega aastaringset merepäästevõimekust ning tagada lennu- ja merepääste ühendatud koordinatsiooni- keskuse JRCC Tallinn34 igakülgne valmisolek otsingu- ja päästeoperatsiooni tõhusaks planeeri- miseks ja juhtimiseks.

Alates 2023. aastast viidi Mereväe koosseisu 4 PPA laeva ning PPA ja PäA veesõidukid antakse 2023. aastal üle Riigilaevastikule. Lennu- ja merepääste

43

korraldamise ning koordineerimise eest vastutab endiselt PPA. Uues situatsioonis tuleb säilitada otsingu- ja päästetöödele reageerimise kiirus ja kvaliteet vähemalt endisel tasemel. Selle üheks eelduseks on aktiivne koostöö asutuste vahel, millele aitab kaasa 2022. aasta lõpus tööd alustanud Merepääste nõukogu.

Hinnanguliselt üle poole miljoni II maailmasõja aegset lõhkekeha on ikka veel pinnases ja need võivad ehitus-, metsandus- või põllumajandus- tegevuse käigus välja tulla. Hoogustunud ehitus- tegevus ja metsaraie suurendavad võimalust lõhkematerjaliga kokku puutuda. Plaaniliste demi- neerimistööde maht on ebapiisav, et tagada ohu- tum keskkond ja maandada riske. Vajalik on tagada piisaval arvul vajaliku kaitsetasemega lõhkamis- kohtade olemasolu elanikkonna ohutuse taga- miseks ja keskkonna säästmiseks. Lõhkamiskohad vähendavad plahvatusega tekkivate kildude laiali- lendu ja lööklaine levikut. Lõhkamiskohaga saab välistada, et inimesed ei saa juhuslikult vigastada ega saastata ümbritsevat keskkonda.

Suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, kasutades võimaluse korral tehnilisi ja innovaatilisi lahendusi

Juba praegu on siseturvalisuse teenuseid pidevalt muudetud optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähekoormavaks, kuid endistviisi on arengu- võimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutami- ne optimaalne, kuna politsei täidab mitut kohus- tust, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekku- mist. See omakorda vähendab suutlikkust reageeri- da elanike seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Samuti pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud kõige ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et ei kasutata infoühiskonna võimalusi, vältimaks asjatut bürokraatiat.

Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid35. Näiteks, selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kätte- saadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltu- mata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu

35 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning ettevõtteid.

süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vaja- dused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaasa senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele. Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja taseme hoidmise vajalik edasi arendada suut- likkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad vajalikud IT-vahendid, mida kasutada avaliku korra ja reageerimist vajavate sündmuste eel ja mõjude täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutu- vad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada kiiret ja professionaalset abi, olema suutelised operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgusti- ku projektsioone või stsenaariumeid ning hindama piirkondlike ohutegurite mõjualasid.

Teenuste rahastamise senine tase peab olema jätkusuutlik, et hoida alal kõik praegused IT- teenused. Tehnika ja varustuse kasutusea lõppe- mine ei tohi kaasa tuua teenuste pikaajalist katkemist.

Tuleb võtta kasutusele uued infosüsteemid ja -lahendused ning uuendada olemasolevaid, et toetada püstitatud eesmärkide saavutamist – infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi, et uute süsteemide kasutuselevõtul peaks arvesta- ma üha väheneva tööjõuga. Samuti on edaspidigi vajalik tagada nende süsteemide suur töökindlus ja turvalisus ning koostalitusvõime. Kuna tööjõudu (ja muud ressurssi) on vähe, on vajalik järjest enam kasutusele võtta neid süsteeme, mis on võimelised tegema järelevalvelisi tegevusi, kus inimesel ei ole vaja otseselt sekkuda. Lahenduseks võib olla nii seiresüsteemide, kaamerasüsteemide arendamine kui mehitamata lennumasinate kasutuselevõtt.

Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele

44

on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks õigetele abiandjatele. 2015. aastal toimunud ühtse- le hädaabinumbrile üleminek vastas elanike ootustele ja parandas hädaabinumbri kätte- saadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabi- teateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabe- edastusviiside ja -vahendite abil.

112 peab olema ligipääsetav rohkemate kanalite kaudu ja iga abivajadus leidma lahenduse – hädaabiühendus peab olema tagatud kõigile ning seejuures tuleb arvestada nii erivajaduste (nt kuulmis- või kõnepuue), suhtlemisharjumuste kui

kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasu- tamisega. Suur hulk 112 kõnesid sisaldavad probleeme, mille lahendamiseks ei ole vajalik operatiivressursi (politsei, pääste, kiirabi) sekkumine. Selleks on oluline luua võrgustik vastavate ülesannetega asutustest ning kindlusta- da abivajadusest info edastamine. Tervikuna tähendab see uutele protsessidele vastava uue põlvkonna 112 infosüsteemide arendamist.

Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua selleks toimiv tugisüsteem. Selleks, et info saamine oleks võimalikult mugav, on oluline üks kontakt- punkt, kust saab infot nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal, mil ühiskonna infovajadus on oluliselt suurenenud. 2020. aastal loodud ja edaspidi arendatav riigiinfo telefon 1247 on üks võima- lustest, kus saab infot riigi toimimise kohta nii igapäevaselt kui ka kriiside ajal.

Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2027

• Lahenduste loomine, mis tagaksid erinevate kanalite abil kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112.

• Päästetöö toimepidevuse tagamine ning suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks.

• Valmisoleku tugevdamine, et reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele ning sellega seotud merepäästeoperatsiooni efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks.

• 2025. aastaks valmisoleku tagamine, et Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste36 helikopteritega Tallinna baasist välja lennata ööpäevaringselt 15 minuti jooksul.

• Süüteomenetlemise digitaliseerimisega seonduvate tegevuste elluviimine. Aastaks 2026 on plaanis rahastuse olemasolul digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist.

• Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused, abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotused ei ole asutuste vahel selgelt kokku lepitud.

36 Mitmeotstarbeline tähendab, et sama kopteriga saab täita erinevaid ülesandeid (SAR, õhust tulekustutamine, vaatlus, transport, erioperatsioonid, meditsiiniline abi jne). Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olev kopteritüüp AW139 on suuruselt ja varustuselt mitmeotstarbeline, millega ollakse tehniliselt valmis kiiret meditsiinilist abi pakkuvate lendude kõrval täitma ka kõiki teisi siseturvalisuse ülesandeid

45

Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks

Paranenud on elanike teadlikkus sellest, et

kiire abi saamiseks on hädaabinumber 112,

kuid oodatust madalam on teadlikkus, et 112 on ka politsei kutsumiseks.

Plaaniliste demineerimistööde

maht on ebapiisav, et tagada ohutum

keskkond ja maandada riske.

PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED

Hädaabi- ja infoteadete

vastuvõtmine ning abi välja-

saatmine

Demineerimine

91% kõnedele vastati 2022. a 10 sekundi jooksul.

Hoiatusmenetluses tagati suutlikkus registreerida ja menetleda 306 555 juhtumit automaatse liiklusjärelevalve abil (2022. a).

Menetluste läbiviimist tuleb muuta kiiremaks ja

efektiivsemaks

Hädaabiteadete menetlemine

Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine

Isikute kinnipidamine

96% on rahul hädaabi- teadete menetlemisega (2021. a).

77% koostöö- partneritest on rahul Häirekeskusega (2022. a).

94% teab, et 112 on pääste kutsumiseks (2021. a).

92% teab, et 112 on kiirabi kutsumiseks (2021. a).

91% teab, et 112 on politsei kutsumiseks (2021. a).

84% on rahul politsei tööga (2021. a).

Avaliku korra raskete rikkumiste arv on vähenenud: 2022. a oli neid 930.

11 minutiga reageeriti 2022. a tiheasustusalal elu ja tervist ohustavale sündmusele 84%.

20 minutiga reageeriti 2022. a hajaasustusalal elu ja tervist ohustavale sündmusele 74%.

142 000 politsei väljakutset (2022. a).

Kõigile abivajajatele ei ole veel tagatud võrdne juurdepääs 112 teenusele.

2022. aastal esimest korda alates 1992. aastast ei saanud lõhkematerjali plahvatuses keegi surma ega vigastada.

Endiselt on alles umbes pool miljonit II maailmasõja aegset lõhkekeha, millega kokkupuute tõenäosus suureneb.

14 985 lõhkekeha tehti 2022. a kahjutuks.

27 267 väljakutset, sh 13 077 päästesündmust (2022. a).

92% on rahul päästesündmuste lahendamisega (2022. a).

72 riiklikku päästekomandot.

Keskmine elupäästevõimekuse kohalejõudmise aeg elupääste sündmusele oli 2022 a. 9 min 40 s.

94,3% elanikele on tagatud kutseliste- või vabatahtlike päästemeeskondade abi 15 minutiga.

Päästetöö suutlikkus kliimamuutuste ja julgeoleku-

vajadusega seoses ei ole piisav

Süüteomenetluses tehakse esmased menetlustoimingud üldjuhul kohapeal paberkandjal ning sisestatakse need hiljem käsitsi infosüsteemi.

Hädaabinumbrile helistatakse paljudel juhtudel kogemata.

Abi osutamine

Eesti pääste- piirkonnas

35 minutit on reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti merealadel.

32 minutit on reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel.

1 tund on reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas.

Praegu kasutatavad infosüsteemid ei võimalda digitaalsele menetlusele üleminekut.

Põhiosa ekspertiisiga seotud suhtlusest ekspertiisiasutuse ja menetlejate vahel toimub kas paberil või e-kirjaga. Menetlejatel puudub võimalus teha päringuid ekspertiisiasutuse infosüsteemi ja andmekogudesse.

Avaliku korra tagamine

Avaliku korra tagamine

Päästmine maismaal ja

sisevee- kogudel

Süüteo- menetluse

tõhustamine

Järelevalve automatiseerimine

Menetluste digiteerimine

Digitaalkriminalistika arendamine

Kriminalistika arendamine

46

Alameede ehk programmi tegevus 2.1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi

väljasaatmine

Eesmärk

Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud 10 sekundi jooksul.

≥ 92% (90%) ≥ 92% (92%) ≥ 92% (91%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% HÄK

Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise kiirus

≤ 2 min 15 sek (2 min 30 sek)

≤ 2 min 15 sek (2 min 29 sek)

≤ 2 min 15 sek (2 min 31 sek)

≤ 2 min 15 sek

≤ 2 min 15 sek

≤ 2 min 15 sek

≤ 2 min 15 sek

≤ 2 min 15 sek

HÄK

Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega (PPA, PÄA, kiirabi)

≥ 75% (68%) ≥ 76% (65%) ≥ 78% (77%) ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% HÄK

Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 (19%) (46%) ≥ 50% (-) ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% HÄK

Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeeri- mise aeg lennu- või merepääste juhtumile, kui teade on laekunud läbi Häirekeskuse 37

≤ 8 (14 min 36 sek)

≤ 4 (5 min 29 sek) ≤ 4 (5 min 54 sek) ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 HÄK, PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus ning kriisiinfo teenus. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabi- ja infoteadete teenuse kanalite teadlikkuse suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestaks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Jätkuvalt hoitakse töös riigiinfo telefoni 1247. Parandatakse ka inimeste teadlikkust, et nad teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik

37 Mõõdik puudutab merel hätta sattunute poolt hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesid, mis on suunatud PPA JRCC Tallinnale, kui otsingu- ja päästetöid koordineerivale üksusele.

47

abi saada. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS). (Merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastu võtmise teema on avatud ja rahaga planeeritud programmi tegevuses „Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel“).

Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine

Võimekuse eesmärk

1. Katkematult võetakse vastu ja töödeldakse erinevate kanalite vahendusel saabunud hädaabiteateid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, SOM, MKM, Terviseamet Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse38

1.1. Loodud on lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112.

SIM HÄK, PPA, SOM, PÄA, SMIT 2024–2025

RE / Euroopa Regionaalarengu

Fond (ehk SF), lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“

1.2. Elanike teadlikkust on suurendatud ennetustöö ja kommunikatsiooni abil, et inimesed teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada.

SIM HÄK, PPA, PÄA, SOM 2024–2026 RE/välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

Võimekuse eesmärk

2. Kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldatakse ja operatiivinfot vahetatakse katkematult kogu ööpäeva. Sidepidamine abiosutajate vahel on jätkusuutlik ja välja on töötatud alternatiivsed lahendused.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, MKM, KAM, JUM, RIKS, Terviseamet Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

38 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

48

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

2.1. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate väljasaatmiseks ning operatiivinfo vahendamiseks.

SIM HÄK, SMIT,

PPA, PÄA, SOM 2024–

2026

RE/ Euroopa Regionaalarengu

Fond (ehk SF), lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“

2.2. Arendatud on toimepidevat, turvalist ja kättesaadavat riigisidet39, et tagada abiosutajatele side nii häda- kui kriisiolukorras ka siis, kui erasektori teenused ei toimi.

RIKS SIM, MKM, KAM, JUM, RAM, SMIT

2024 Lisavajadus „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Võimekus 2.1.2. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine

Võimekuse eesmärk

1. Välja on arendatud riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke ühendav teabe vahendamise keskus ning sidekanalid teadete vastu võtmiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, SMIT, PPA, PÄA, SOM, KOV-id Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Korrastatud on protsessid ning kaardistatud abivajadused, mis

tagavad abivajadusest teabe edastamise pädevale asutusele ning vastava abi saamise.

SIM HÄK, KOV-id 2025 RE/välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

1.2. Kriisiinfo teenuse osutamiseks on sõlmitud kokkulepped kõigi potentsiaalsete teenuse kasutajatega.

SiM HäK 2024 RE/välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

39 Operatiivne raadioside, mereside ja muu kriitilise tähtsusega side valitsusasutustele sh satelliitside, turvaline mobiiltelefon, lauatelefonid, ohuteavituse süsteem.

49

Alameede ehk programmi tegevus 2.2. Avaliku korra tagamine

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine avaliku korraga seotud ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima senisest paremini.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2018

tegelik

2020

(tegelik)

2021

(tegelik)

2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Politseipatrullide keskmine väljapanek 86 ≥ 86 (93) ≥ 86 (91) ≥ 86 (80) ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 PPA

Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal

Mõõdik töötatakse

välja aastaks 2020

99% 12min/ 95% 21min

(85% 12 min / 76% 21 min)

99% 11,5min/ 95% 20,5min

(84% 11,5 min/ 77% 20,5 min)

99% 11min/ 95% 20min

(84% 11 min/ 74% 20 min)

99% 10,5min/ 95% 19,5min

99% 10min/ 95% 19min

99% 10min/ 95% 19min

99% 10min/ 95% 19min

99% 10min/ 95% 19min

PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: patrulltöö teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, liiklusjärelevalve teenus, isikute kinnipidamise teenus.

Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist.

50

Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine

Võimekuse eesmärk 1. Avaliku korra ülesannet täidavad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja

korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist ohustava- tele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg oleks minimaalne.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, HÄK, REM, KOV-id, JUM

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse 1.1. Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida avalikku

korda ohustavatele väiksematele ohtudele. SIM KOV, PPA, HÄK 2024–2026 RE/välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

1.2. Erikorrakaitseorganitele on loodud õiguslikud võimalused lahendada neile pandud ülesandeid.

SIM, KOV, REM

2024–2026 RE/välisvahendid „Siseturvalisus 2024–

2027“, teiste seonduvad programmid

1.3. Loodud on õiguslikud lahendused, et võimaldada turvaettevõtteid kaasata avaliku korra ülesande lahendamisel ja avaliku korra kaitsel.

SIM KOV, ETEL 2024–2026 RE/välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

1.4. Koostatud on kontseptsioon ohtlike ja korda rikkuvate mehitamata lennuvahendite tuvastamise ning vastumeetmete rakendamise tehnilise võimekuse arendamiseks.

SKA 2024 „Siseturvalisus

2024–2027“

Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine

Võimekuse eesmärk

1. Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. Kohalikel omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema toime- tada ja kainenemas hoida (mh on selleks loodud õiguslikud eeldused).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, JUM, SOM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Isikute kinnipidamisteenuse osutamine on korrastatud ja selle dubleeri- mist Politsei- ja Piirivalveameti ja vanglateenistuse vahel on vähendatud.

PPA, JUM SIM 2024 RE/välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“, JUM seonduvad programmid

1.2. Loodud on õiguslikud eeldused, et luua kohalikel omavalitsustel suutlikkus pidada kainestusmaja.

SIM/JUM KOVid 2026 RE/välisvahendid sama

51

Alameede ehk programmi tegevus 2.3. Demineerimine

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2018

tegelik

2020

(tegelik)

2021

(tegelik)

2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul

100% 100%

(100%) 100%

(100%) 100%

(100%) 100% 100% 100% 100% 100% PÄA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus. Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Tagatakse vähemalt kahe plaani lise demineerimistöö tegemine aastas.

Võimekus 2.3.1. Demineerimine

Võimekuse eesmärk

1. Demineerimisvõimekuse ja ohtlike ainetega toimunud õnnetustele reageerimise tagamiseks ning tagajärgede likvideerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogia- võimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid vähendamaks ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Sh tehakse suuremahulisi plaanilisi demineerimistöid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PÄA, SIM, KAPO, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Loodud on viis nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastavat kinnist lõhkamiskohta. SIM PÄA 2025 Lisavajadus/

välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

1.2. Arendatud ja rakendatud on lõhkamismeetodeid sündmuskohal lõhkamiseks ja lõhkematerjali transpordivõimalusi.

PÄA 2024–2026

RE/Sisejulge- olekufond jm

välisvahendid/ lisavajadus

sama

52

Alameede ehk programmi tegevus 2.4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele maismaal aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018)

2020

(tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites)

9,29 < 10 (9,11) < 10 (7,49) < 10 (9,4) < 10 < 10 < 10 < 10 < 10 PÄA

Eesti elanike osakaal, kellele on 15 min jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine

(92,4%) ≥ 92% (92,4%) ≥ 92%

(94,3%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% PÄA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, veepääste teenus, keemiapääste teenus, varingupääste teenus, naftareostuskorje teenus, nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus.

Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks.

53

Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja siseveekogudel

Võimekuse eesmärk

1. Kutseliste ja vabatahtlike ühtse päästevõrgustiku abil tagatakse Eestile tõhus päästevõimekus ning vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PÄA, SIM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Olemasolevate toetusmeetmete jätkamine KOV-idele veevõtukohtade rajamiseks.

REM, KLIM SIM 2024–2026 RE/välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“,

teiste tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Suurendatud on päästetöö toimepidevust ning suutlikkust (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsatulekahjusid kustutada.

SIM PÄA, PPA,

REM 2024–2026 RE/Ühtekuuluvus-

fond

„Siseturvalisus 2024–2027“, Kliimamuutustega kohanemise

programm

1.3. Laiendatud on ühisvalveteenistuse võimalusi kõigis kutselistes päästekomandodes.

SIM PÄA 2024–2026 RE/lisavahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

54

Alameede ehk programmi tegevus 2.5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas

Eesmärk

Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele Eesti päästepiirkonnas aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Olemas on valmidus osutada abi hädasolevale inimesele, samuti vee- või õhusõidukile õnnetuse ärahoidmiseks või olukorra eskaleerumise vältimiseks. Ollakse valmis suuremahulise sündmuse lahendamiseks koostöös partneritega

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018)

2020

(tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Keskmine kohalejõudmise aeg õhusõidukiga otsingu- ja päästetööde sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas (tundides)

≤ 2 ≤ 2

(1 h 8 min) ≤ 2 (1h) ≤ 2 (1h) ≤ 2 ≤ 2 ≤ 2 ≤ 2 ≤ 2 PPA

Keskmine kohalejõudmise aeg päästeressursiga otsingu- ja päästetööde sündmuskohale piiriveekogudel (tundides)

≤ 1 ≤ 1

(25 min) ≤ 1 (32 min) ≤ 1 (32 min) ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 PPA

Keskmine kohalejõudmise aeg päästeressursiga otsingu- ja päästetööde sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas merealal (tundides)

≤ 2 ≤ 2

(44 min) ≤ 2 (36 min) ≤ 2 (35 min) ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 ≤ 1 PPA

Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise aeg lennu- või merepääste juhtumile, kui teade on laekunud otse JRCC Tallinnale40

- - - (4 min 48

sek) ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 ≤ 4 PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: SAR teenus (ehk otsingu ja pääste teenus), rannikuvalve teenus, merereostustõrje teenus.Kiiremaks ja tõhusamaks abi osutamiseks Eesti päästepiirkonnas tehakse ettevalmistusi päästekopterite ööpäevaringsele 15-minutilisele valmisolekuastmele viimiseks. Tagatakse ka hätta sattunud lennuvahendite otsimine maismaal. Samuti edendatakse koostööd partneritega otsingu- ja pääste- ning mereabi juhtumite veelgi tõhusamaks lahendamiseks ja arendatakse võimekust saata hädasolevale laevale spetsiaalse väljaõppega abimeeskond. Lisaks tagatakse piiriveekogudel reostuse avastamine, lokaliseerimine ja likvideerimine.

Otsingu- ja päästeüksuste välja saatmisel lähtutakse kiire ning tõhusa abi põhimõttest, mis tähendab, et lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse otsustusprotsessi toetamiseks loodud tehnilised lahendused kindlustavad ajakohase ülevaate ressursist, seejuures võimaldades ka selle kiire väljasaatmise. Kõikidelt päästepiirkonnas

40 Kõikidest kanalitest vastu võetud teated.

55

hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastuvõtmiseks tagatakse lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse sidekanalite ning seadmete toimepidevus. Et olla valmis suuremahulise merepäästeoperatsiooni juhtimiseks, tehakse koostööd partneritega ja koostatakse rahvusvahelistele soovituslikele standarditele vastav suuremahulise merepäästeoperatsiooni41 plaan. Merepääste valdkonna tervikliku arendamise eesmärgil jätkab tööd Merepääste nõukogu. Suurendatakse inimeste teadmisi merel ette tulevatest ohuolukordadest, hädateadete edastamise võimalustest, samuti oskuseid ohuolukorras toime tulla, enda ja teiste elu säästa.

Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste

Võimekuse eesmärk

1. Eesti päästepiirkonnas reageeritakse kõikidele lennu- ja merepääste sündmustele lähtudes kiire ja tõhusa abi põhimõttest. Koostöös partneritega on kindlustatud mereabi (maritime assistance) osutamine ennetamaks inim-, vara- ja keskkonna- kahju. Tagatud on valmisolek reageerida lennu- või merepääste suuremahuliseks päästeoperatsiooniks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KOVd, partnerid

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid,

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, milles planeeritakse42

1.1. Kopterite reageerimisvalmidus on viidud ööpäevaringselt 15 minutile. PPA 2024 RE „Siseturvalisus

2024–2027“

1.2. Analüüsitud on PPA laevade Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üle andmise mõju otsingu- ja merepäästesündmuste lahendamisele (alarmeerimise protseduur, ajakulu, päästeoperatsiooni juhtimisskeem jmt).

SIM PPA, KAM 2024–2025 RE/lisavajadus „Siseturvalisus

2024–2027“

1.3. Arendatud on võimekust saata hädasolevale laevale spetsiaalse väljaõppega abimeeskond43. Selleks on tõhustatud koostööd PäA ja PPA vahel, ajakohastatud analüüs, välja töötatud koolituskava.

PPA SiM, PÄA, partnerid 2024–2026

Lisavajadus/ välisvahendid

sama

1.4. Tugevdatud on valmisolekut reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele, selle efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks on loodud JRCC Tallinn otsustusprotsessi kiirendavad tehnilised lahendused ja toetav väljaõppesüsteem

PPA SiM, PÄA, partnerid 2024–2025

Lisavajadus/ välisvahendid

sama

1.5. Arendatud on JRCC Tallinn võimekust viivitamatult ja tõrgeteta vastu võtta kõik hädasignaalid ning loodud teate menetlemist toetavad lahendused (soetatud täiendav COSPAS-SARSAT terminal (varuasukoha jaoks)44).

PPA SMIT 2024–2026 Lisavajadus sama

41 MRO – Mass Rescue Operation 42 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 43 MIRG- maritime incident response group 44 Inglise keeles: Space System for the Search of Vessels in Distress (otsingu- ja pääste satelliitsüsteem).

56

Alameede ehk programmi tegevus 2.6. Süüteomenetluse tõhustamine

Eesmärk

Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Suutlikkuse tagamine hoiatamismenetluses registreerida ja menetleda juhtumeid automaatse liiklusjärelevalve abil

250 000 ≥ 250 000 (306 555)

≥ 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 1000000 1000000 PPA

Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise osakaal 0% > 0% (0%) > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% ≥ 30% PPA

Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus) digitaalselt läbiviimise osakaal

0% > 0% (0%) > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% ≥ 30% PPA

Digikriminalistika kaughallatava vaatlussüsteemi kasutamise osakaal

0% 0% (0%) 0% 100% 100% 100% 100% PPA

Digitaalsete tõendite koopiafailide automatiseeritud arhiveerimise osakaal

0% 0% (0%) 0% 100% 100% 100% 100% PPA

Kriminalistika teenuse töövoogude halduskeskkonna liidestatus ühtse digitaalse süüteomenetluse süsteemiga

0% 0% (0%) 0% 0% 0% 100% 100% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus.

Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks.

57

Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine

Võimekuse eesmärk

1. Automatiseeritud lahendusi kasutatakse senisest laialdasemalt, sh võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid (ennekõike seal, kus inimese sekkumine ei ole vajalik).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PÄA, SMIT, PPA, KOV, MKM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

1.1. Kasutusele on võetud automaatsed järelevalve- ja neid toetavad süsteemid (nt HIS 2.0) nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik.

PPA SIM, SMIT, PÄA

2024–2026

RE/lisavajadus/ Euroopa

Regionaalarengu Fond (ehk SF)

„Siseturvalisus 2024–2027“

1.2. Loodud on AI võimekus videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi kaamerate pildilt), mis suudab tuvastada ohtusid, et neile ennetavalt reageerida.

PPA SIM, SMIT 2026 Välisvahendid,

lisavajadus „Siseturvalisus

2024–2027“

1.3. Loodud on eeldused automatiseeritud infovahetuseks teiste EL-i liikmesriikide ja rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste lahendamisel, süütegude avastamisel ja tõkestamisel.

PPA SMIT 2024–2026

RE/Sisejulgeoleku- fond jm

välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine

Võimekuse eesmärk

1. Kasutusele võetavad lahendused on paberivabad ja olemasolevad menetlused digiteeritakse.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, JUM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse45

45 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

58

1.1. Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud vastavalt süüteomenetluse digitaliseerimise tegevuskavale.

JUM SIM 2024–2026

RE/ lisavajadus/

Euroopa Regionaalarengu

Fond (ehk SF), Sisejulgeolekufond

JUM seonduv programm

1.2. Menetlused on muudetud elektroonilisteks, menetluste tegemist toetavad mobiilne töökoht ja IT-lahendused.

SIM PPA, PÄA,

SMIT 2024–2026

RE/ lisavajadus/ Euroopa

Regionaalarengu Fond (ehk SF) jm

välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

1.3. Loodud on võimalus kasutada inimese kontaktandmeid ja digitaalset asukohta46, et hõlbustada suhtlemist nii elektroonilises menetluses kui ka riigiga

SIM PPA, PÄA,

SMIT 2024–2026 RE /lisavajadus/

välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

1.4. Välja on töötatud ja kasutusele võetud infosüsteemid mittedigitaalsete asitõendite haldamiseks paberivabalt.

JUM PPA, KAPO, SIM, SMIT

2026 RE/ lisavajadus/ välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, JUM

seonduv programm

Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine

Võimekuse eesmärk

1. Digitaalkriminalistika alaste vaatluste järjekorra pikkus on maksimaalselt kaks kuud. Selleks arendatakse süsteemselt digitaalkriminalistika teenust (suurendatakse kulutõhusust, lühendatakse vaatlusjärjekordi, parendatakse eksperditeadmiste taset). Digitaaltõendite alusel tehtavad kohtuekspertiisid valmivad vähem kui kahe kuuga.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, EKEI, JUM

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendustegevused Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.1. Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav vaatlussüsteem.

PPA, SMIT SIM, JUM 2024–2026

RE, Sisejulgeoleku-

fond jm välis- vahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

46 Digitaalne asukoht tähendab, et inimene annab riigile ühe digitaalse aadressi, mille vahendusel ta ametiasutustega suhtleb. Selleks võib olla nii isiklik e-posti aadress või mõni elektrooniline keskkond, näiteks internetipank või eesti.ee keskkond. Sinna saadetud dokumendid loetakse inimesele kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest.

59

1.2. Ajakohastatud on regulatsioone, mis toetaksid digitaalset kriminaalmenetlust ning digitaalsete tõendite kogumist ning õiguslikku töötlemist.

SIM PPA 2026 RE sama

1.3. Digitaalsete tõendite koopiafailide arhiveerimise lahendused on automatiseeritud47.

PPA, SMIT JUM 2026

RE, Sisejulgeoleku-

fond jm välis- vahendid,

lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“

1.4. Kriminalistika teenuse töövoogude halduse keskkonna liidestamine ühtse digitaalse süüteomenetluse süsteemiga48.

PPA, SMIT 2026 Lisavajadus, „Siseturvalisus

2024–2027“

Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine

Võimekuse eesmärk

1. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika suutlikkust on arendatud. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida kriminalistika ja kohtuekspertiisi valdkonna teavet.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): EKEI, PPA, JUM, SIM

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

Arendusülesandeid hetkel programmi tasandil planeeritud ei ole.

■

47 Lahendus on koostöös SMIT-iga juba olemas, kuid see tuleb automatiseerida, hetkel suunatakse käsitsi arhiivi; see on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 48 See on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega.

60

Meede 3. Kindel sisejulgeolek

Meetme eesmärk: Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime erinevate võimalike kriisistsenaariumitega.

Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse põhi- seadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud luure- ja mõjutustegevuse ning lõhestuspoliitika tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välis- teabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja tõkesta- misele, kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriid- kriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, elu- tähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja mainet mõju- tava raske ja organiseeritud kuritegevuse enneta- misele ja tõkestamisele (korruptsioon, majandus- kuritegevus ja rahapesu, organiseeritud kuri- tegevus küberkuritegevus, narkokuritegevus, terro- rismi rahastamine, inimkaubandus). Meetmel on avalik ja salajane osa.

Meede koosneb viiest programmi tegevusest:

1. Põhiseadusliku korra tagamine

2. Raske- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

3. Objektivalve ja isikukaitse

4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

5. Piirihaldus

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi info- tehnoloogia- ja arenduskeskus.

Kaasvastutajad või programmi eesmärkide saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ministeerium, Kaitseministeerium, Kliima- ministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Välisluureamet, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet, Keskkonnaamet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Andme- kaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused

MEEDE 3. Kindel sisejulgeolek

Foto: Reelika Riimand

61

Meetme mõõdikud

2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma

≥ 45% (40%)

≥ 45% (-)

≥ 45% (40%)

– ≥ 45% – ≥ 45% – Sise- turvalisuse

avaliku arvamuse

uuring

Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks

≥ 57% (37%)

≥ 57% (-)

≥ 57% (49%)

– 60% – 60% –

Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud

≥ 60% (64%)

≥ 62% (56%)

≥ 63% (56%)

≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65%

Riigikaitse avaliku

arvamuse uuring; KAM

Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega (sh Peipsi järv, Narva jõgi)

≥ 52% (52%)

≥ 52% (57%)

≥ 60% (57%)

≥ 65% ≥ 70% ≥ 75% ≥ 75% ≥ 75% PPA

Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud riskidest heaks

58% (58%)

58% (-)

≥ 59% (59%)

– ≥ 60% – ≥ 60% –

Siseturvalisu- se avaliku arvamuse

uuring

Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks:

Sise-

turvalisuse avaliku

arvamuse uuring

- kanep (24%) – ≤ 24% (36%)

– ≤ 24% – ≤ 24% –

- amfetamiin (10%) – ≤ 10% (21%)

– ≤ 10% – ≤ 10% –

- rahusti/uinuti arsti korralduseta (12%) – ≤ 12% (23%)

– ≤ 12% – ≤ 12% –

- ecstasy (10%) – ≤ 10% (23%)

– ≤ 10% – ≤ 10% –

- kokaiin (7%) – ≤ 7% (16%)

– ≤ 7% – ≤ 7% –

- dopinguained (7%) – ≤ 7% – ≤ 7% – ≤ 7% –

Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega

(56%) – ≥ 56% (56%)

– ≥ 60% – ≥ 60% –

MONEYVAL-i hinnang rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta49

– – –

Tehnilise vastavuse soovitused

on täidetud

– – – MONEYVAL-i

hindamisrapo rt

Korruptsioonitajumise indeks50 (punktid)

75 ≥ 76 (74)

≥ 75 (74)

≥ 76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 Transparency International

Korruptsioonitajumise indeks (koht) (17) (13) 13 (14) 12 11 10 10 10

Muudest rahvustest inimeste osakaal, kes usaldavad Venemaa- Ukraina konflikti teemal Venemaa uudistekanaleid ja ei usalda Eesti kanaleid

– – 16,6 15 14 Mõõdik muudetakse.

Riigikantselei ja Sotsiaal-

ministeeriumi avaliku

arvamuse seireuuring51

49 MONEYVAL (ingl Commitee of Experts on the Evaluation of Anti Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism) on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee. Eesti kohta koostati viimane raport 2022. aastal, mis sisaldab Eestile 109 tehnilist ja 61 efektiivsussoovitust. Leitav:https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96 50 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 51 Avaliku arvamuse seireuuring (märts 2023). Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi ühisseire. Küsitlus 15a. ja vanema elanikkonna seas Aasta näitaja on leitud kõigi aasta jooksul tehtud tulemuste kokku liitmisel ja nende jagamisel tehtud seirete arvuga (18+18+17+17+18+22+19+16+15+12+16+12/12=16,6)

62

Olukorra analüüs52

Eesti sisejulgeolekut mõjutavad oluliselt erinevad välis- ja sisetegurid ning suundumused. Olulise- maid välismõjutajaid on üldine julgeolekuolukord regioonis ja maailmas, julgeolekuohtude asümmeetrilisem ja vähem ennustatavam iseloom, vaenulike eriteenistuste tegevus, sihistatud vale- infokampaaniad, äärmusluse ja populismi levik maailmas ja Euroopas, suurriikide poliitilised priori- teedid ning majandusarengud. Samuti EL-i ja NATO strateegiline areng ja sisemine ühtsus, üha ulatus- likum ühiskondlik digitaliseeritus, automati- seerumine ja sõltuvus IKT-st, kliimamuutused, energiapoliitika, rände hoogustumine jpm. Seetõttu on Eesti jaoks keskse tähtsusega ühiskonna informeeritus, ühtekuuluvus ja kerksus, julgeoleku- aspektide arvestamine erinevate valdkonna- poliitikate kujundamisel, tõhus siseriiklik ja rahvus- vaheline koostöö ning strateegiline partnerlus samameelsete riikidega.

Samuti mõjutavad riigi julgeolekut läbi inimeste usalduse ja kaitsetahte sotsiaalmajanduslikud tegurid, nagu rahvastiku vananemine ja vähe- nemine, piirkondade ebaühtlane areng ning ühiskonna sotsiaalne sidusus (olemasolevate ühiskonnarühmade integreeritus ning uussisse- rändajate kohanemine), sh riigikeele valdamise ning haridus- ja tööturul konkurentsivõimelisuse edendamine. Samuti ühiste väärtuste ja info- maastiku ning ühise riigiidentiteedi edendamine. Oluline on ühiskonda pingestavate ja lõhestavate küsimuste konstruktiivne lahendamine ning tõmbekeskuste-väliste piirkondade strateegiline arendamine. Riigiüleselt on vajalik järjepidevalt toetada haavatavamate elanikkonnagruppide toimetulekut.

Riigisiseselt on oluline stabiilsus ja kindlus, sh Eesti elanike usaldus ja toetus riigiinstitutsioonide suh- tes, mis põhineb läbipaistvatel riiklikel protsessidel, riigiasutuste töö tõhususel ning resoluutsel korruptsioonivastasel tegevusel. Kaasaegset usal- dust loob ka tehnoloogiline stabiilsus ehk riigi- poolsete teenuste kättesaadavus, turvalisus ja mugavus. Usaldus riigi vastu loob omakorda eeldused inimeste, erasektori ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide koostöövalmiduseks riigi turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks, sh kerksus vaenuliku mõjutus- ja luuretegevuse vastu.

52 Osa analüüsi on kajastatud programmi salajases osas. 53 Kaitsepolitsei aastaraamat 2022. Tallinn: Kaitsepolitseiamet; Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2022. Tallinn: Välisluureamet.

Seetõttu on vajalik õiguskaitseasutuste süsteemne ja järjekindel võimearendus ning läbiv riigisisene ja rahvusvaheline koostöö.

Edasises on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes käsitletud teemade lühianalüüsi valdkonna- põhiselt.

Põhiseadusliku korra kaitse

Eesti julgeolekuasutuste hinnangu53 järgi mõju- tavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõsisemalt Venemaa agressivsed välispoliitilised ambitsioonid ning nende saavutamiseks kasutatavad mitte- sõjalised ja sõjalised, avalikud ja varjatud vahendid. 24. veebruaril 2022 alanud laiaulatuslik sõjaline rünnak Ukraina vastu, millele eelnes Vene eri- teenistuste pikaajaline tegutsemine ning ulatuslik desinformatsiooni levitamine meedias ja rahvus- vahelisel areenil. Venemaa sõda Ukraina vastu on muutnud julgeoleku olukorda Euroopas ja maail- mas laiemalt. Venemaa strateegiliseks eesmärgiks on oma mõjuvõimu suurendamiseks lõhestada NATO ja EL-i riike, võimendades mõjutustegevuse ja valeinfokampaaniatega erinevaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi probleeme, õõnestades rahvus- vaheliste organisatsioonide usaldusväärsust, polariseerides kogukondi ning õhutades vastu- olusid riikide ja rahvaste vahel. See, omakorda, suunab Eestit olema senisest veelgi enam tähele- panelik ning tõhustama vastuluuret ja eelhoiatust nii füüsilises kui küberruumis, et tõkestada vahetuid ohte Eesti iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Eesti suunal üritab Venemaa saavutada oma eesmärke peamiselt venekeelse kogukonnaga manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene emakeelega noortele. Vaenuliku mõjutustegevuse tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, - viisidest ja -kanalitest ja sellega kaasnevatest ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda ja ohtude eskaleerumist ennetada ja tõkestada. Vajalik on suurendada Eesti noorte ning täis- kasvanute meediateadlikkust, allikakriitilisust info- tarbimisel ning usaldust riigiinstitutsioonide edastatava info suhtes. Ühiskonna kerksuse suurendamisel on oluline roll Eesti haridus- ja

63

lõimumispoliitikal ja riigi kommunikatsioonisõnu- mitel, mille kaudu toetatakse ühiskonna eri rahvusgruppide paremat sidusust ja ühiseid väärtusi, omavahelist head läbikäimist, riigikeele oskust, ühise inforuumi laiendamist ja tugeva jagatud riigiidentiteedi tekkimist. Oluline on jätkata hästi läbimõeldud rände-, kohanemis- ja lõimumis- poliitikat ning arendada strateegilist kommu- nikatsiooni, et vältida sisepingete, võõraviha ja vaenukõne kasvu ühiskonnas, sisserändajate kapseldumist, sotsiaalset tõrjutust, haavatavust ning selle tõttu potentsiaalsete äärmusliikumiste tugevnemist54.

Eesti riigi julgeoleku ning põhiseadusliku korra kaitsmisel on keskse tähtsusega, et demokraatlik riik suudab end ka demokraatlikult kaitsta. See tähendab piisavate õiguslike volituste andmist Eesti vastutavatele asutustele, aga ühtlasi, järele- valvemeetmete tõhustamist. Ilma tõhusa õigusliku keskkonnata ei ole võimalik õigusriigis ka ohte tulemuslikult ennetada ega tõkestada. Põhi- seaduslikku korda ohustava tegevuse enne- tamiseks ja tõkestamiseks on vajalik tugevdada Kaitsepolitseiameti võimekust koguda ja töödelda asjakohast teavet, et tuvastada ja tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ja luuretegevust, maandada korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, kaitsta majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning tõhusalt korraldada nii riigisisest kui ka rahvus- vahelist koostööd. Kvaliteetne võimearendus võtab aega aastaid, mille tõttu on oluline, et sisejulge- oleku valdkonnas tegutsetakse süsteemselt ning järjepidevalt.

Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine

Riigi julgeolekule võib potentsiaalseks ohuks kuju- neda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltumata selle ideoloogilisest allikast. Radikaliseerumine on protsess, mis võib päädida terrorismiga. Terrorismioht on Eestis madal. Kuigi Eestis on tuvastatud ka vägivaldsete ambitsioonidega paremäärmuslasi, siis proportsionaalselt suurim terrorismioht lähtub jätkuvalt islamistlikust ideo- loogiast kantud äärmuslusest.

Islamistlike terroriorganisatsioonide ideoloogia ei ole viimaste aastakümnete jooksul muutunud. Eesmärk on jätkuvalt demokraatliku, universaalse- tel inimõigustel põhineva ühiskonnakorralduse asendamine islamistlikel usureeglitel põhinevaga.

54 Samuti annab see ainest Venemaa lõhestuspoliitika elluviimiseks.

Viimase kümne aasta jooksul on moslemi- kogukond Eestis kasvanud väga kiiresti. Seetõttu on kasvanud ka kohalike omavalitsuste roll, uus- sisserändajate laste suunamise olulisus Eesti koolidesse ja koolide kompetentsi suurendamine nii islamistliku-, islamivastase kui ka muu äärmusluse äratundmisel. Kogukonna suure- nemisega seoses on kasvanud ka palvemajade vajadus ja soov rajada mošeesid. Lähtudes Euroopa riikide kogemusest on radikaliseerumise tõenäosus suurem, kui usujuht on funda- mentaalsete vaadetega. Sellest tulenevalt on oluline ennetada, et islami kogukondi hakkaksid juhtima radikaalselt meelestatud inimesed.

Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine on seotud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt riskirühma kuuluvatest riikidest lähtuva immi- gratsiooniga ning laiemalt isikutega, kelle inte- gratsioon Eesti ühiskonda pole erinevatel põhjustel õnnestunud. Mõjusaks teguriks vägivaldse äärmusluse ennetamisel ja ohtude maandamisel on ühiskonna sidusus ja ühtekuuluvustunne. Vene- maa rünnak Ukrainale mõjutab radikaliseerumise ohtu kaudsemalt. Sõjaga kaasnev majandus- langus, energia ja toidu kallinemise tagajärjel võib islamistlike-, parem- ja vasakäärmuslaste radikaali- seerumine Eestis suureneda. Äärmuslikud vaated ei teki üleöö ja radikaliseerumise õigeaegne märka- mine ning sellega seonduva riskikäitumise enne- tamine ja tõkestamine ei ole vaid õiguskaitse- asutuste töö. Riigil on oluline koolitada kodanikega vahetult tegelevaid esmatasandi ametnikke ja spetsialiste (korrakaitse, korrektsioon, lõimumine, haridus- ja sotsiaalvaldkond), aga ka laiemat ava- likkust märkama radikaliseerumise tundemärke.

Peamiseks suhtluskanaliks on tänapäeval Internet ning nii on see ka peamine tööriist radikaliseeru- misel ning terrorismi toetamisel. Interneti kaudu levitatakse kõikvõimalikel ideoloogilistel alustel baseeruvat äärmuslikku propagandat, mõju- tatakse, värvatakse ja juhendatakse terroriste. Seetõttu tuleb järjekindlalt arendada õiguskaitse- ja järelevalveasutuste vastavat võimekust ning koostöös asjaomaste ministeeriumite, ametite ja erasektoriga edendada veebiturvalisust. Suures plaanis on ohuks (internetis) iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terro- ristlikud välisvõistlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on

64

kasutanud Eestit transiitriigina teel konflikti- piirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike ini- meste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vaja- dust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste taotluste menetluses biomeetriliste andmete laial- dasem kasutuselevõtt ja Schengeni kompensatsi- oonimeetmete rakendamine (sh PNR55-süsteem) tähtsad ka terrorismiohu maandamisel.

Terrorismi rahastamiseks võidakse kasutada nii legaalselt kui illegaalselt hangitud vahendeid. Olulist rolli mängivad sularaha konfliktipiirkonda toimetamise lahendused, veebipõhised ülekande- teenused ja virtuaalvääringud. Terrorismi rahas- tamise tõkestamisel on oluline turuosaliste poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsuskohustuste järgi- mine. 2021. aastal valminud rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kirjeldatud kõrge riskiga sektorite, eriti virtuaalvääringute valdkonna järelevalve võimekust Eestis on vaja oluliselt suurendada.

Süütegude tõhusa menetlemise huvides tuleb arendada asjakohaseid infosüsteeme ja andme- baase, nende ristkasutamist ning koostalitlus- võimet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kontekstis on oluline ka nt rahvusvaheliste FATF-i reeglite ja MONEYVAL-i56 märkuste ja soovituste rakendamine. Oluline roll on tõhusal infovahetusel erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja tõhusatel tugiregulatsioonidel.

Majandusjulgeolek

Majandusjulgeoleku eesmärk on kindlustada, et läbi majanduse ei satuks ohtu Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhi- seaduslik kord ega elanikkonna turvalisus ja heaolu. 2022. aasta kevad näitas selgemini, kui kunagi varem, kuidas väljastpoolt mõjutatakse riikide suveräänseid otsustusprotsesse ning kehtestatakse oma mõjuvõimu läbi majanduse. Selle üheks näiteks on Euroopa riikide energia- sõltuvus Venemaast. Seetõttu ei leita üksmeelt agressori sanktsioneerimisel ning agressor kasu- tab energiat „relvana“, kehtestades ühepoolselt piiranguid neile, kes tema vastu.

Eesti majandusjulgeoleku üks suurimaid välja- kutseid on vältida sõltuvusi strateegilistes

55 Lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingl passenger name record, PNR). 5656 MONEYVAL poolt Eesti kohta koostatud raport https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96

majandusvaldkondades, mille kaudu on võimalik mõjutada riigi suveräänseid otsuseid või oluliselt kahjustada riigi ja ühiskonna toimimist. Lisaks on oluline välistada ebausaldusväärsete riikide kontrolli all olevate isikute, toodete ja tehnoloogia põimumine riigi toimimise seisukohalt olulistesse süsteemidesse, kuivõrd selliselt tekivad haavatavu- sed, mida võidakse meie vastu sobival hetkel ära kasutada ning mis võib viia ohuni meie põhi- seadusliku korrale.

Majandusjulgeoleku tagamiseks on oluline suuren- dada Eesti ettevõtete ning avaliku sektori asutuste teadlikkust majandusjulgeoleku riskidest. Samuti on oluline arendada riigi võimekust varjatud majandusjulgeoleku ohte tuvastada, et siis koostöös erasektoriga leida parimad võimalused nende maandamiseks.

Organiseeritud kuritegevuse, majandus- kuritegevuse ja rahapesu vastane võitlus

Organiseeritud kuritegevusel, aga ka kuritegevusel üldisemalt on oluline mõju riigi sisejulgeolekule, mainele ning ühiskondlikule heaolule. Eesti julge- olekut ohustavad riigid kasutavad muuhulgas kuritegelikke struktuure oma eesmärkide saavu- tamiseks. Kuritegevuse mõjul tekib ühiskonnas haavatavusi, mida saab riigi julgeoleku kahjus- tamiseks ära kasutada. Inimkaubanduse, majandus-, korruptsiooni-, narko- ja küberkuritegu- de ning nendega seonduvate rahapesu skeemide üleilmne levik ja ulatus mõjutavad olulisel määral finantssüsteemide, aga ka riikide usaldusväärsust. Kõige mõjusamad ja ohtlikumad on skeemid, mille tulemusel suudetakse suur osa kriminaaltulust paigutada legaalsesse majandustegevusse. Ühtla- si on kuritegevus muutunud üha enam projekti- põhisemaks: kurjategijad tegelevad valdkondadega (nt narkokuriteod, kelmused, rahapesu, küber- kuriteod, maksupettused), mis hetkel kõige rohkem tulu toovad. Vajadusel orienteerutakse kiiresti valdkondade vahel ümber, et ebaseaduslikku tulu maksimeerida.

Muutunud keskkond ja Euroopa Liidu rahandus- poliitika toob perioodil 2021–2027 Eestile eraldatava struktuuritoetuste mahuna hinnanguli- selt 3 miljardit eurot. Sellises mahus kasutada olevate finantside suhtes tekib riigil, rahastamist korraldava ja järelevalvega tegelevatel asutustel

65

täiendav koormus tagada vahendite sihipärane ja aus kasutamine.

Senised uurimused on esitanud halva majandami- se, kelmuse ja korruptsiooni tõttu tekkivaks kahju ulatuseks 5–10% kasutatavatest summadest, mis ümberarvestatuna võiks küündida minimaalselt 150–300 miljoni euroni57. Seetõttu on oluline pöörata erilist tähelepanu EL-i finantside õiguspärase kasutamise tagamisele ja kuritegeliku tegevuse avastamisele.

Europoli andmetel on EL-is ringlev kriminaaltulu maht võrreldav kõige edukamate äriühingute kasumiga. Uuringud on näidanud, et hinnanguliselt toodab ebaseaduslik turg EL-is 110 miljardit eurot, mis on ca 1% ELi sisemajanduse kogutoodangust ning mille põhjal on alust eeldada, et 98% kriminaaltulust jääb kurjategijatele alles58. Siseministeeriumis läbi viidud analüüsi tulemused peegeldasid raske ja organiseeritud kuritegevuse kasumlikkust, mis võib aastas küündida Eestis keskmiselt 458 mln euroni59. Uurimisasutused on aastate 2017–2021 jooksul prokuratuuri saadetud kriminaalasjades leidnud ja arestinud kuri- tegevusega seotud vara keskmiselt 10,5 mln euro väärtuses. Jõustunud kohtuotsustega on samal ajavahemikul konfiskeeritud keskmiselt 2,96 mln euro väärtuses vara aastas. Ainuüksi need näitajad annavad põhjust kahelda, kas kasutusel olev kuritegevuse vähendamise mehhanism koos kriminaaltulu tuvastamisega on piisavalt tõhus. Kuritegevusest saadava kasu võimaliku ulatuse järjepidev kaardistamine annab selgema arusaama probleemi ulatusest ja täiendava indikatsiooni kuritegevusega võitlemisel efektiivsema lahenduse leidmiseks. Eelkirjeldatu põhjal on jätkuvalt oluline arendada võimekusi organiseeritud kuritegevuse ning raskete majanduskuritegevuse avastamise ja uurimise võimekuste arendamiseks ning kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise tõhustamiseks.

57 Gee, J. & Button, M., 2015a. The financial cost of healthcare fraud 2015: What data from around the world shows. https://www.pianoo.nl/sites/default/files/documents/documents/thefinancialcostofhealthcarefraud-september2015.pdf; CROWE, 2018. The Financial Cost of Fraud 2018: The latest data from around the world. https://www.crowe.com/uk/croweuk/- /media/Crowe/Firms/Europe/uk/CroweUK/PDF-publications/Financial-Cost-of-Fraud-2018.ashx; Gee, J. & Button, M., 2019. The financial cost of fraud 2019: The latest data from around the world. https://pure.port.ac.uk/ws/portalfiles/portal/18625704/The_Financial_Cost_of_Fraud_2019.pdf 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri.

Kättesaadav: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2013-

0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2 (16.05.2021). 59 Ombler, M., 2022. Kriminaaltulu võimalik ulatus Eestis. Analüüs. Siseministeerium. [Võrgumaterjal] Leitav: https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid#sisejulgeoleku-tagam., lk 101. 60 Korruptsiooni tajumise indeks. https://www.transparency.org/en/cpi/2021

Korruptsioon

Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna see võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvaba- dust ning selle kaudu ka sisejulgeolekut. Korrumpeerunud isikuid võidakse ära kasutada ka muudel julgeolekut ohustavatel eesmärkidel nagu näiteks luureinfo kogumisel või mõjutustegevuses. Alates 2018. aastast on Eesti paiknenud Trans- parency Internationali korruptsioonitajumise indeksi uuringus enam kui 180 riigi võrdluses 20 vähem korrumpeerunud riigi kategoorias60, mis on suurepärane Kesk- ja Ida-Euroopa riikide korruptsioonitasemega võrreldes, kuid keskmisel tasemel EL-i riikide võrdluses.

Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava, sellest tõusetunud riske maandavad tegevused ja üldise teadlikkuse suurendamine koos õiguskaitse- asutuste töö ja teavitustegevusega korruptsiooni- vastases võitluses on aastate jooksul suuremat edu saavutamas. Suuremaid positiivseid muutusi on võimalik täheldada peaasjalikult avalikus sekto- ris, kus lisaks kõrgetele ootustele avalike vahendite läbipaistvale ja sihtotstarbelisele kasutamisele, on olukorrale leevendust pakkumas sisulised töö- korralduslikud muutused ebaaususe vähendamisel ja riskide maandamisel.

Jätkuvalt tuleb keskenduda suurt mõju omavate korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste korruptsiooni ennetamisega, riigihangete läbi- viimisel omakasuliste otsuste tuvastamisega, meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähe- nemist kandvate põhimõtete tõttu ebaseaduslike tegevuste avastamisega ning erinevate siht- rühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsioo- ni vähendamiseks.

66

Erasektoris tuleks jätkata ennetavate tegevustega, sh muuta igapäevase tegevuse osaks vastutus- tundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. Kuna korruptsioon esineb Eestis üha peidetumal kujul, on õiguskaitses vajalik täiendav spetsiali- seerumine erasektoris aset leidva korruptsiooniga tegelemiseks. Samuti on vajalik süstemaatiline teabe kogumine ja analüüsimine, mille tulemusel oleks võimalik taolisi kuritegusid paremini avastada ja tekkivat kahju minimeerida.

Narkokuritegevus

Perioodil 2000–2022 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 2025 inimest. Kuni 2018. aastani oli Eesti narkootikumide üledoosiga seotud surmade poolest EL-is esimesel kohal. 2018. aastal üledoosist tingitud surmad järsult vähenesid 110-lt 39 juhuni, 2020.–2021. aastal olukord stabiil- seerus. Perioodil 2002−2017 oli enamik surmadest seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitami- sega. Narkootikumide üledoosist tingitud surmade arvu languse peamisteks arvatavateks põhjusteks alates 2017. aasta lõpust olid fentanüüli kätte- saadavuse vähenemine Eesti narkoturul ning koju kaasa antava naloksoonikomplekti ja teiste kahjude vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine. Fentanüüli kättesaadavuse vähe- nemine oli politsei eduka jälitustöö tulemus, kus 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses lõpetati mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus. Fentanüüliturg ei taastunud endises mahus ka 2022. aastaks.61

2022. aastal avaldas negatiivset mõju aga fentanüülide analoogide nitaseenide ehk äärmiselt mürgiste uimastite turule tagasitulek, mis on osaliselt põhjus, miks narkoüledoosidest tingitud surmade arv on kasvanud (2021. aastal kokku 39 ja 2022. aastal 79). Suurima osa narkosurmadest põhjustasid sünteetilised opioidid, 14 surma seostatakse kokaiini, MDMA ja amfetamiiniga. Need on ained, mis levivad sageli ööelu ja meelelahutusega, sh noorte ja edukate inimeste seas, kes ei pea end üldiselt ise tarvitajateks. Nendeni on seetõttu keerulisem ennetustöö ja hoiatustega jõuda. Ukrainas alanud sõda narkoturgu oluliselt ei mõjutanud, küll aga vähendas Eesti-Vene piiri sulgemine mõne narkootikumi levitamist Ida-Virumaal.

61 Narkomaania olukord Eestis 2022. Tervise Arengu Instituut. 62 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018. https://www.mcafee.com/enterprise/en-us/solutions/lp/economics-cybercrime.html

Aastaid on suurem osa narkokuritegudest olnud seotud just suure koguse narkootilise aine eba- seadusliku käitlemisega. Üha enam kaubitsetakse narkootikumidega internetis, samuti vahendatakse neid kulleri ja posti teel. Turvalisema elukeskkonna tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisse ei toodaks ega pakutaks. See tähendab sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskenduta- kse ennekõike narkokuritegevuse organisaatorite- le. Samas pööratakse endiselt tähelepanu narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning võitlusele tänavadiilerlusega. Olulised eesmärgid on vähendada narkootikumide levitamist noortele ning suunata narkootikume tarvitavad süütegijad karistusmeetmete asemel saama tervise- või sotsiaalteenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jms).

Küberkuritegevus

Tehnoloogia arengu ja võimalustega kohanduvad ka kurjategijad: muutuvad kuritegelikud trendid ja kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvuti- süsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust võimaldavaid tehnoloogiaid, andmete ja info kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust, liigset usaldavust ja tehnoloogia mitmekülgseid võimalusi. Rahvusvaheliselt on hinnatud küber- kuritegevusega kaasneva majanduskahju suuruseks 0,8% ülemaailmsest SKT-st62, paigutu- des narkokuritegevuse ja korruptsiooni järel kolmandale kohale.

Erinevad andmevargused ja andmelekked, luna- vara- ning õngitsusründed riigiasutuste ning kriitilise erasektori suunal on muutunud maailma- praktikas igapäevasteks probleemideks. Kuivõrd digitaalsest infrastruktuurist ja erinevatest e- lahendustest sõltuvad üha enam nii riigiasutused kui ka ettevõtted, võivad sellised ründed avaldada vahetut mõju riigi julgeolekule ja toimepidevusele, aga ka riigi majanduse ja ühiskonna toimimisele. Seetõttu eeldab tulemuslik ennetus ning küber- kuritegevuse ja -rünnete vastane võitlus tõhusat ja eesmärgistatud tegutsemist ning riskipõhise mõtlemise juurutamist nii avalikus kui erasektoris.

Siseministeerium eeldab realistlikult, et küber- kuritegevus on ajas üha kasvav ning tehnoloogia muutub kuritegevuse toimepanekul üha keskse-

67

maks teguriks. Politsei registreeritud arvuti- kelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt kasvanud, 2020–2021 võrdluses kasva- nud ca 50%63. Samas 2022. aastal registreeriti arvutikuritegusid 25% vähem kui sellele eelnenud aastal – viimase kümne aasta võrdluses on see esmakordne langus. Eesti olukorra läbivamaks ja põhjalikumaks hindamiseks on vajalik järjepidevalt tegeleda olukorrapildi tõhustamisega. Keskse tähtsusega on PPA personali järjepidev koolitami- ne digitaalsema iseloomuga kuritegude uurimiseks ning võimearendus küberkuritegevuse personali ja tehnika suunal.

Inimkaubandus

Sõda Ukrainas suurendas järsult Euroopasse saabunud põgenike ja uussisserändajate arvu. See, omakorda sunnib ka Eestit pöörama senisest rohkem tähelepanu lisaks lõimumisele ka uussisserändajate, kui haavatavama ühiskonna- grupi liikmete kuriteoohvriks, sh inimkaubanduse ohvriks langemise ennetamisele ja tõkestamisele. Ühtlasi nõuab see õiguskaitse-, rände-, ja ohvriabi- valdkonnaga seotud spetsialistide, aga ka era- sektori ning abiorganisatsioonide jt spetsialistide tõhusamat täiendkoolitamist ja asutuste-ülest koostööd. Samuti rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubandusele viitavate ilmingute tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite, eriti laps- ja naisohvrite abistamiseks.

Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elu- tähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa rahvus- vahelisest julgeolekust, kus üleilmastumisega kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt.

Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende taga- järgede leevendamisele. Selleks on riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks alus-

63 Arvutikuriteod 2021.https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/arvutikuriteod_page.html

põhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal unusta- da rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku üle- maailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa Liidu sisene koostöö hõlmab EL elanikkonnakaitse mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda kui seda vajaduse korral küsida. Tugev koostöö- võrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb rahvus- vahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste riikidega oma parimaid praktikaid, osaledes aktiivselt rahvusvahelise abi andmisel, kriisireguleerimis- õppustel ning juhindudes mh ka rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD soovitustest poliitikakujundamisel.

Ukraina sõda on suurendanud kriisideks valmis- oleku ja elanikkonnakaitse aktuaalsust. Avalikkus tunneb suuremat huvi kriisideks valmisoleku vastu ja elanikkonnakaitse meetmete (varjumine, ohu- teavitus jne) vastu. Ukraina sõda mõjutab ka Eestit – lisaks siia saabunud põgenikele, kaasnevad ka sanktsioonide mõjud, tarneraskused, hinnatõus, ühiskonna ärevuse tõus jm. Kõike seda tuleb arvesse võtta kriisideks valmistumisel.

Eesti elanikest 76% leiab, et on valmistunud häda- olukordades toimetulekuks. Päästeameti uuringute järgi on elanike teadlikkus ning oskused häda- olukorraks valmistumisel ja selle korral tegutsemiseks vähesed: hädaolukordade tekkimist ei peeta tõenäoliseks ning vaid veidi enam kui veerand elanikest on hinnanud, kas ja millised hädaolukorrad võivad neid ja nende kodu ohustada. Kuigi 61% elanikke teab, mis on esmatähtsad varud ja vahendid, on nendega varustatus siiski puudulik – vaid igas kümnendas leibkonnas on olemas hädaolukorraks olulisim vajaminev. Probleemi süvendab linnastumine. Linnaelanikud ei ole hädaolukordadeks nii hästi valmistunud. Viimast võib selgitada sellega, et tõenäoliselt on suuremate linnade elanikud kindlamad, et kui midagi juhtub, on igasugune abi (sh naabrite abi) lähedal1. Riik peab tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike hoia- kud toetaksid paremat hakkamasaamist kriisidega ning et nende teadlikkus ja oskus kriisiolukordades käituda paraneksid. Elanike iseseisva valmisoleku toetamiseks on vaja arendada ka riiklikke kanaleid, mis võimaldaksid kriisiolukordades elanikele kiire- loomulist teavet või juhiseid edastada või muul moel vajalikku nõu anda.

Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide

68

ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd kohalikul tasandil toimijatega. Muuhulgas on omavalitsustel oluline roll sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning kohalike planeeringute kavandamisel, sh kriisileevendusmeetmete raken- damisel. Riigiasutuste kohus on edendada ja toetada omavalitsuste suutlikkuse parandamist.

Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka era- sektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. On ülioluline, et elutähtsate teenuste toime- pidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd erasektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega regulatsioonide loomisel, taastetegevuste priori- seerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid jne), mis peavad tagama toime- ja varustuskindluse mistahes kriisi korral ning rakendama selleks vajalikke meetmeid. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt soovitakse toidu ja ravimite kättesaadavus lisada elutähtsate teenuste hulka.

Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja taga- järgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige toeta- miseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on

inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste tagajärjel tekkivaid kahjusid.

Piirihaldus

Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise panuse Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel. Kuigi viimaste aastate kriisidest (Covid-19, RU sõjaline agressioon UA vastu) tulenevalt on piiriületuste mahud vähenenud, arvestatakse vähesel määral piiriliikluse taastumisega, kuid pikemaajalise prog- noosi järgi ei ole oodata piiriliikluse kasvu. Suure- neva piiriliikluse (sh võimalike põgenike saabu- mine), ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritege- vuse ja salakaubaveoga toimetulek vajab investeerimist välispiiri, kordonite ja piiripunktide taristusse, valve- ja seiretehnikasse ning varus- tusse, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja protseduuride arendamist ning personali täienda- vat koolitamist ning lisapersonali värbamist.

Euroopa Liidu uute infosüsteemide arendamisel on tähtis tagada, et nende välja töötamisel võetaks arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide arendusloogikat. Uued projektid hõlmavad sise- turvalisusega seotud andmete paremat kogumist ja haldamist, eesmärgiga teha kvaliteetsemaid otsuseid ja tagada liikmesriikide vahel andme- vahetus. Olulisi investeeringuid on vaja teha erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime loomi- sesse.

Hästi valvatud ja kaitstud välispiir on osa riigi julgeolekust ja riigikaitsest. Välispiiril on jätkuvalt püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo ja muu organiseeritud kuritegevuse surve, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir kogu ulatuses välja ehitada ja varustada kaasaegse tehnilise valvega. Sealjuures tuleb suurendada kordonite ja piiri- punktide reageerimisvõimet piirivahejuhtumitele ning koostööd partneritega, nii võitluseks kuri- tegevusega kui ka piiri kaitsmiseks.

69

Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2027

• Riigile olulise informatsiooni kaitse ning vastuluure tugevdamine – riigisaladuste aluste üle vaatamine ning riigisaladuse kaitsele vajaliku ressursi tagamine. Eestivaenulike eriteenistuste tegevuse pärssimine ning selleks vajalike meetmete leidmine ja rakendamine.

• Vastutegevus vaenulikule mõjutustegevusele ja lõhestamisele – oluline on saavutada erinevate ühiskonnagruppide lõimumine ja kohanemine. Samuti ühiste väärtuste ja ühise infovälja laiendamine, sh riigikeele oskuse edendamine ja piirkondade arengu ühtlustamine. Vajalik on tugevdada riigi ja erasektori koostööd ebaseadusliku ja vaenuliku sisuga teabe eemaldamiseks veebis, kindlustades ühtlasi (ohu)teadlikkuse ja järelevalve abil sõna- ja meediavabaduse.

• Majandusjulgeoleku ja riigi strateegilise autonoomsuse tagamine – välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine, sh kinnisvarainvesteeringud. Julgeoleku seisukohalt ebausaldusväärsete toodete, tehnoloogia, teenuste ja pakkujate välistamine riigihangetel ja riigi toimimise seisukohalt olulistes ettevõtetes.

• Sanktsioonide kehtestamine ja tagamine – sanktsioonide eesmärk on tõsta agressorile agressiooni hinda ning läbi selle sundida teda sellest loobuma. Eesmärgi saavutamiseks on vaja takistada sellest möödaminemist nii kriminaalmenetluse, kui muude vahenditega. Sanktsioonide hulga kasvuga kaasneb ka menetlusressursi vajadus.

• Radikaliseerumise ennetamine – ükskõik millisel ideoloogial baseeruva radikaliseerumise ja sellest lähtuva vägivalla ennetamine on nii avaliku korra kui riigi julgeoleku tagamisel kriitilise tähtsusega. Ennetuse õnnestumiseks on oluline, isegi keskne roll haridusel ja integratsioonil. Koostöös riigi, KOV ja erasektoriga töötatakse välja radikaliseerumise ennetamise strateegia ja meetmed.

• Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine ja PPA digitaliseerimine – küberkuritegude hulk on ajas kasvav ning need muutuvad tehniliselt aina keerulisemaks. Väljakutse on kompetentse personali ja toetava õigusliku keskkonna loomine. Sideandmete säilitamise ja kasutamise õiguslik reguleerimine on endiselt pooleli ning Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise ja inimeste õiguste kaitse vajadusi silmas pidades on vajalik valitsuse poolne ja riigiülene toetus seatud eesmärkide saavutamiseks.

• Valgekraelise kuritegevuse vastase ning kuritegevusega saadud varade äravõtmise võimekuse kasvatamine – korruptsiooni-, finants- ja majanduskuriteod ning sellega koos kriminaaltulu avastamine, arestimine ning konfiskeerimine muutuvad järjest keerulisemaks. Selleks, et kuritegevus ei tasuks ära, peab võrreldes senisega kordades enam suutma kuritegelikul teel saadud varasid tuvastada, arestida ning tõhustada kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamist. On vaja leida täiendavaid vahendeid uurimisasutustele, prokuratuurile ja kohtule, samuti täiendada õiguslikke aluseid.

• Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse tõhustamine. Selleks olulisima mõjuga tegevused on järgmised. Kiire ohuteavitus – üleriikliku kiire ohuteavituse süsteemi arendamine, mis hõlmab nii sireene, SMS- teavitust kui ka teisi kanaleid. Ulatuslik evakuatsioon ja varjumine – koostöös KOVide jt partneritega ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine ja avalike varjumiskohtade loomine. KOVide, ettevõtjate, korteriühistute ja elanike kaasamine, et tagada varjumiskohad elanikele. Arutelu algatamine varjumiskohtade loomise nõudeks uusehitistes. Toetusvoor korteriühistutele ja kohalikele omavalitsustele varjumiskohtade loomiseks ja korrastamiseks. Kohalikke omavalitsuste nõustamine, koolitamine ja toetamine kriisideks valmisolekus, toetusmeetme loomine KOVide kriisivalmiduse parandamiseks ning läbipaistva ja võrreldava KOVide kriisivalmiduse arendamise tagamine. Kohalikele omavalitustele suunatud koolitused ja kriisiõppused. Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks teavitustegevused, riskikommunikatsioon, õppused, kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine. Päästetöö kriisiaegsete võimekuste suurendamine üleujutustele ja varingutele reageerimisel, tormikahjustuste kõrvaldamisel, metsatulekahjude kustutamisel. Samuti demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamine.

70

Vabatahtlike kaasamine kriiside lahendamisele. Kriisirolliga vabatahtlikud, vabatahtlike kaasamine elanikkonnakaitsesse. Rahvusvaheline koostöö. Elanikkonnakaitse mehhanismi toel võimekuste arendamine, sh erinevates taotlusvoorudes osalemine (RescEU ja Civil Protection Pool kohaldamiskulud). Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras. Olukorrateadlikkuse valdkonna arendamine. SitRep keskkonna arendamine ja selle toimekindluse tõstmine, et tagada selle kasutatavus igas kriisiolukorras arvestades oluliselt suurenenud kasutajate arvu. Olukorrateadlikkusele lisaks on oluline arendada analüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks (olukorra mõistmise ehk situational understanding valdkond).

• Idapiiri täies ulatuses välja ehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Maismaapiiri ehituse tähtaeg on toodud kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026. aasta lõpu asemel aastasse 2025, kuid selleks, et see eesmärk täituks tuleb arvestada ehitushindade kallinemisega. Vaja on jätkuvalt tegutseda selle nimel, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontexi kohalolek oleks Eestis alaline ja suureneks. Eesmärk on, et Eesti piiridel oleks rohkem Frontexi piirivalvureid, samuti on vajalik töö selle nimel, et Eestisse tuleks Frontexi regionaalseid üksusi ja Sisekaitseakadeemia oleks partner Frontexi ametnike koolitamisel.

• Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine.

71

Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks

Hübriidohtude ja mõjutustegevuse

kasv

PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED

Raske ja organiseeritud kuritegevuse

vastane võitlus

Elanikud ei ole ohuolukordadeks

kuigipalju valmistunud

Küberkuritegevuse vastane võitlus Narkokuritegevuse vastane võitlus

Piirihaldus

Kuritegevus on üha projektipõhisem: kurjategijad orienteeru- vad kiiresti ümber vähem tulusalt valdkonnalt tulusamale.

59% elanikest hindavad oma teadlikkust küberkuri- tegevusega seotud riskidest heaks (2022. a).

Rasket ja peitkuritegevust on

üha keerulisem avastada ja tõendada

Ideoloogilise ja religioosse

äärmusluse jätkuv levik maailmas

Korruptsioonitajumise indeks oli 2022. a 74 ning Eesti postitsioon võrreldes teiste riikidega on paremuselt 14. kohal.

Enim narkosurmasid põhjustanud fentanüülide levik on Eestis viimastel aastatel pidurdunud, kuid narkoturul on täheldada uusi ohtlikke aineid.

Rahvusvahelised kriisid ja julgeolekuolukord mõjutavad üha vahetumalt.

Elanike hädaolukordadeks valmisolek oli 2021. aastal võrreldes 2018. aastaga veidi paranenud, kuid jäänud samaks nt Ida-Virumaal (indeksnäitaja 45).

Majanduslik surve välisriikide poolt,

strateegiliste majandushuvide

ebapiisav kaitstus

Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine Majanduskuritegevuse vastane võitlus Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine

CBRN intsidentide

riski kasv

Radikaliseerumine interneti teel on muutunud sagedasemaks

Inimesed on muutunud teadlikumaks arvuti- kuritegevusest, teavitavad asutusi enam.

77% omavalitsustest on kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku tasemel (2021. a).

Surve piirihaldusele

suureneb

Ebaseaduslikult rändelt avastatud inimeste arv on langustrendis, kuid idapiiril on hakanud see vähesel määral kasvama.

56% elanike hinnangul on välispiir hästi kaitstud (2021. a ja 2022. a.).

57% mais- maapiirist on kaetud tehnilise seirega (2022. a).

Organiseeritud kuritegevusel senisest rohkem avaldumisvorme ning see levib kiiresti ülemaailmselt.

Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajavad: A) kuritegeliku tulu avastamine ning regulatsioonide tõhustamine; b) EL finantshuvide kaitse; c) korruptsiooni vähendamine erasektoris.

Terrorismi toetatakse sageli teiste kuriteoliikide kaudu hangitud rahaga, sh kasutades virtuaalvaluutat.

Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine

Põhiseadusliku korra tagamine

Majandusjulgeoleku suurendamine Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine

Vastuluure ja riigisaladuse kaitse CBRN sündmused

Küberjulgeoleku tagamine

Elanikkonna- kaitse, kriisideks

valmisolek ja nende lahenda-

mine

Olukorrateadlikkuse tagamine

Kriisideks valmistumine

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toetamine

72

Alameede ehk programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine

Eesmärk

Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018)

2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma

45% ≥ 45% (40%) ≥ 45% (-) ≥ 45% (40%) – ≥ 45% – ≥ 45% – Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks

57% ≥ 57% (37%) ≥ 57% (-) ≥ 57% (49%) – ≥ 60% – ≥ 60% – Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus.

Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, majandusjulgeoleku suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendatakse CBRN64 sündmusteks valmisolekut.

64 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT.

73

Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine

Võimekuse eesmärk

1. Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on eri sihtrühmade seas rohkem teadvustatud ja loodud on paremad eeldused nende riskide maandamiseks. Riigihangete puhul teadvustatakse, hinnatakse ja maandatakse senisest rohkem võimalikke ohte riigi julgeolekule.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, VÄM, RAM, VLA, EAS ja muud ettevõtlusega seotud organisatsioonid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse65

1.1. Arendatud on avaliku ja erasektori võimekust majandusjulgeoleku riske teadvustada, neid hinnata ja maandada.

SIM MKM, KAPO, VLA, PPA,

EAS, VÄM 2024–2026 RE, lisavajadus,

välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Arendatud on võimekust välisinvesteeringute, sh kinnisvara- investeeringutega seotud julgeolekuohtude teadvustamiseks, analüüsimiseks ja maandamiseks.

TTJA/SIM MKM, SIM, RAM, JUM, VÄM, KAPO, VLA, PPA

2024–2026 RE, lisavajadus, välisvahendid

sama

Võimekuse eesmärk

2. On suurendatud ettevõtjate teadlikkust rahvusvahelistest sanktsiooni- dest ning on arendatud võimekust rikkumiste menetlemiseks. Teadus- ja arendustegevuses tehtavas koostöös teadvustatakse, hinnatakse ja maandatakse süsteemsemalt riske julgeolekule.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, RAM, VÄM, VLA, MKM, HTM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole. Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.

Võimekuse eesmärk

3. Eesti energiasüsteemi ümberkujundamisel, sh kliimaneutraalsemale energiatootmisele üleminekul, on tagatud energiajulgeolek.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, MKM, VÄM, VLA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

65 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

74

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse

Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole. Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.

Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine

Võimekuse eesmärk

1. Paranenud on esmatasandi, sh õiguskaitse ametnike ja laiema avalikkuse ohuteadlikkus, teadmised vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest, selle põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske maandada. Tegevust radikaliseerumise vastu planeeritakse ja korraldatakse üle riigi, süsteemselt ja laiapindselt.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM, SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, KOVd, noortekeskused, haridusasutused, kolmas sektor Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse66

1.1. Radikaliseerumist ennetavad meetmed on planeeritud erinevatesse valdkondlikesse ja asutuste strateegilistese dokumentidesse.

SIM SOM, SOM SKA,

KUM, JUM, HTM, SKA

2024–2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2. Radikaliseerumise ennetamine on lõimitud kohalikku noorsoo- ja sotsiaaltöösse ning hariduskorraldusse. Selle korraldamiseks on loodud asjakohased valdkondlikud ja valdkondade-ülesed võrgustikud. Tegutsetakse analüüsipõhiselt ja koordineeritult PPA valdkonnaekspertidega.

KOV

PPA, koolid noortekeskused,ko lmas sektor, SOM,

HTM, KUM, SKA

2024 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Noortevaldkonna programm“, „Sise-

turvalisus 2024–2027“

1.3. Usuäärmusluse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks on tegeletud usunõustamise ja usukogukondade lõimimisega ning sellega seotud tegevusi on arendatud ja muudetud süsteemsemaks.

SIM SKA, PPA, KOV-d, komas sektor

2024–2026 RE, välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

1.4. Koostöös religiooniekspertidega ja teiste valdkondade ekspertidega on arendatud deradikaliseerimist ja eemaldumist soodustavaid suuniseid.

SIM/SOM

Sotsiaalkindlustus amet, PPA, KOV-d,

SKA, kolmas sektor

2024–2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

66 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

75

1.5. Loodud radikaliseerumise riskide hindamiseks ja maandamiseks esmatasandi ametnike õppemoodul.

SKA SIM, KAPO 2024 „Siseturvalisus

2024–2027“

Võimekuse eesmärk

2. Radikaliseerumisest ja terrorismist lähtuvatele ohtudele reageeritakse kiirelt ja tõhusalt. Riigi immigratsioonipoliitika arvestab radikaliseerumise ja terrorismi ennetamise vajadusi. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning infovahetust terrorismivastase võitluse tõhustamiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM, SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, EKEI, RAB, RIA, TTJA, HÄK, TEA, Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse67 2.1 Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste

andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet.

SIM, MKM PPA, KAPO, EKEI,

SMIT, MTA, RIA, AKI, JUM

2024

RE, lisavajadus,

Sisejulgeoleku- fond jm

välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

2.2 Analüüsitud ja arendatud on võimekust ennetada, tuvastada ja tõkestada radikaliseerumise ja terrorismiga seotud tegevust, sh veebis. Suurendatakse tehnilist võimekust, varustust ja personali.

KAPO, PPA SIM, RAB, TTJA, KUM, HTM, VLA 2026

RE, lisavajadus,

välisvahendid sama

2.3 Välja on arendatud digitaalne menetluskeskkond lennunduse taustakontrollide haldamiseks.

KAPO SIM 2026 Lisavajadus sama

2.4 Täiendatud on strateegilise tähtsusega objektide riskianalüüse ja turvaplaane. Eritähelepanu on pööratud lennundusjulgeolekule ning rahvusvahelisele laeva- ja rongiliiklusele.

SIM PPA, KAPO 2025 RE

sama

2.5 Loodud on lisavõimekus koostöös riigiasutuste, omavalitsuste ja erasektoriga hinnata ja maandada ohte avalikus ruumis.

SIM PPA, KAPO 2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

sama

67 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

76

Võimekus 3.1.3. CBRN68 sündmused

Võimekuse eesmärk

1. Reageerivate asutuste valmisolek CBRN sündmusteks tagatakse ühise tegutsemis- ja koostöövõime arendamise ning rahvusvahelise tugivõrgustiku toel.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, PÄA, PPA, HÄK, KLIM, KEA, MKM, MTA, RAM, SOM, TEA, KaM, RK Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse69

1.1. Arendatakse CBRN juhtasutuse valmisolekut ja reageerimisvõimekust tegutseda CBRN sündmuse korral.

KAPO, SIM, KAM, RK

PÄA, PPA, KEA, TEA, HÄK, MTA 2024–2026

RE/lisavajadus/ Sisejulgeoleku-

fond jm välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse

Võimekuse eesmärk

1. Riigis panustatakse vaenulike eriteenistuste tegevuste tõkestamiseks järjepidevalt vastuluurevõimekuse arendamisesse ning riigiasutuste ohuteadlikkuse tõstmisesse. Läbivalt edendatakse nii õiguslikke kui organisatoorseid meetmeid, et tagada riigile olulise informatsiooni kaitse.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, SIM, KAM, KV. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse70 1.1. Esitatud on õiguslikud ettepanekud juriidiliste isikute riigisaladusele ja

salastatud välisteabele juurdepääsuõiguste taotlemise tõhusamaks korraldamiseks.

SiM RE,

lisavajadus

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

68 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 69 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 70 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

77

1.2. Rakendatakse täiendavaid meetmeid erinevate huvirühmade ja ühiskonnagruppide ohuteadlikkuse suurendamiseks vaenuliku luure-, ja mõjutustegevuse suhtes.

SiM HTM, KuM, INSA, RK 2024–2026 RE, lisavajadus

sama

Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine

Võimekuse eesmärk

1. Riigis tegutsetakse teadlikult ohtude ennetamise ja tõkestamisega küberruumis. Järjepidevalt suurendatakse riigiasutuste ja kriitilise erasektori ohuteadlikkust ja edendatakse riskipõhist tegutsemist.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, RIA, SIM, MKM, PPA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse71 Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.

Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine

Võimekuse eesmärk

1. Eesti omab head ülevaadet oma inforuumis toimuvast ning tegeletakse teadlikult vaenuliku mõjutustegevuse ennetamise ja tõkestamisega, sh küberruumis. Riik maandab ühiskondlikke pingeid läbi teadliku kommunikatsiooni ja innovaatiliste lahenduste.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, HTM, TTJA, KUM, SIM SKA, INSA, RK Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse72

1.1. Arendatakse koostööd erasektoriga, et tõhustada ebaseadusliku veebisisu, sh desinformatsiooni tuvastamist ja eemaldamist.

MKM SiM, JuM, PPA, TTJA 2024–2025 RE, lisavajadus

MKM programm, „Siseturvalisus

2024–2027“, teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

71 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 72 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

78

1.2. Erinevate valdkonnapoliitikate, sh strateegilise kommunikatsiooni korraldamise kaudu suurendatakse ühiskonnagruppide ohuteadlikkust vaenuliku mõjutustegevuse, sh desinformatsiooni ja lõhestuspoliitika osas ning meetmetest selle vastu.

SiM SiM SKA, KuM, MKM,

HTM 2024–2025 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.3. Uussisserändajate kohanemise korraldamisel pööratakse tähelepanu usaldusväärsete infoallikate ja riigi vaatest olulisemate väärtuste tutvustamisele.

KUM INSA, HTM, RK 2024–2025 RE,

lisavajadus, välisvahendid

teiste tulemusvaldkondade seonduvad programmid

79

Alameede ehk programmi tegevus 3.2. Raske ja

organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

Eesmärk

Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused kuritegusid menetleda ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud riskidest heaks

58% (58%)

≥ 58% (-)

≥ 59% (59%) – ≥ 60% – ≥ 60% –

Sise- turvalisuse

avaliku arvamuse

uuring

Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks:

- Kanep (24%) – ≤ 24% (36%) – ≤ 24% – ≤ 24% –

- Amfetamiin (10%) – ≤ 10% (21%) – ≤ 10% – ≤ 10% –

- rahusti/uinuti arsti korralduseta

(12%) – ≤ 12% (23%) – ≤ 12% – ≤ 12% –

- ecstasy (10%) – ≤ 10% (23%) – ≤ 10% – ≤ 10% –

- kokaiin (7%) – ≤ 7% (16%) – ≤ 7% – ≤ 7% –

- dopinguained (7%) – ≤ 7% – ≤ 7% – ≤ 7% –

FATFi / MONEYVAL-i ehk rahapesuvastase komitee hinnang rahapesu vastase võitluse kohta

– – – Soovi-

tused on täidetud

Soovi- tused on täidetud

Soovi- tused on täidetud

–

FATF-i / MONEYV

AL-i hindamis-

raport

Korruptsioonitajumise indeks73 (punktid)

75 ≥ 76 (74) ≥ 75 (74) ≥ 76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 Trans- parency

Inter- national

Korruptsioonitajumise indeks (koht)

(17) (13) 13 (14) 12 11 10 10 10

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine, kriminaalpoliitika kujundamine, raskete peitekuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus.

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamisega.

73 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta.

80

Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus

Võimekuse eesmärk

1. Parandatud on eeldusi koondada küberkuritegevusest tervikpilt, et oleks võimalik paremini hinnata küberkuritegevuse ohupilti, ulatust, saada ülevaade tulevikusuundumustest, planeerida ennetuslikke ja menetluslikke tegevusi ohuteadlikkuse tõstmiseks ja seada küberkuritegevuse vastases võitluses analüüsil põhinevaid eesmärke.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, EKEI, JUM, MKM, RIA, Prokuratuur

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, milles planeeritakse

1.1. PPA on loonud võimalused põhjaliku küberkuritegevuse statistilise keskkonna ja tulevikutrendide järjepidevaks analüüsimiseks.

PPA 2025 RE, Sisejulgeoleku-

fond jm välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

Võimekuse eesmärk

2. Küberkuriteo avastamise ja selle toimepanija tuvastamise tõenäosus on kasvanud ning küberkuritegude menetlemine muutunud tõhusamaks. Viie aasta keskmine Prokuratuurile saadetud juhtumite arv on suurenenud või jäänud vähemalt samale tasemele. Teadlikult panustatakse rahvusvahelise koostöö tõhustamisesse ja strateegilisele partnerlusele.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, EKEI, JUM, Prokuratuur

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, milles planeeritakse74

2.1. Täiendõppe koolituskavadele tuginedes on tehtud esimesed süsteemsed koolitused sihtrühmadele.

PPA SKA 2025 RE, Sisejulgeoleku- fond jm välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

2.2. Suurendatud on Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo isikkoosseisu vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri analüüsile.

PPA SIM 2025 RE, lisavajadus,

Sisejulgeolekufond jm välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

2.3. Välja on arendatud küberkuritegudele spetsialiseeruvad menetlusüksused prefektuurides vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri analüüsile.

PPA SIM 2026 RE, lisavajadus „Siseturvalisus

2024–2027“

74 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

81

2.4. PPA on analüüsinud eraldiseisva (küber)pettuste ja kelmuse üksuse vajadust struktuuris.

PPA SIM 2025 RE „Siseturvalisus

2024–2027“

Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus

Võimekuse eesmärk

1. Parandatud on eeldusi narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse vähendamiseks Eestis, sh interneti vahendusel. Oluliselt on vähendatud narkootikumide levitamist noortele.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, SMIT, EKEI, JUM, SOM, MTA, TAI, Prokuratuur, RA, Vanglateenistus, teenusepakkujad Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse75

1.1. Narkootikumide pakkumise vähendamise teenuse arendamiseks on koostatud tegevuskava, kus on kirjeldatud õigusandlikud-, väljaõppe-, tehnilised-, ressursi- jm probleemid ja vajadused.

SIM, PPA JUM, SOM, TAI,

MTA, SIM SKA, RA, EKEI, Prokuratuur

2024 RE, välis- vahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid 1.2. Narkootikumide pakkumise vähendamisega ja raskete peitkuritegude

(korruptsioon, majandus, küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne ärakasutamine) uurimisega seotud personali väljaõpet ja täiendusõpet on arendatud süsteemsemaks ja regulaarsemaks, et tagada tänapäevaste teadmiste ja oskuste olemasolu (sh iga-aastased teabevahetuse ja koostöö tõhustamise täienduskoolitused Sisekaitseakadeemias, regulaarne osalemine nii Eestis toimuvatel kui ka rahvusvahelistel koolitustel, seminaridel, konverentsidel ning muudel üritustel).

SKA

PPA, MTA, KAPO, RA, EKEI,

Prokuratuur, Vanglateenistus

2025

RE, Sisejulgeoleku fond jm välis-

vahendid

sama

1.3. Kirjeldatud on vajadused narkosüütegude kohta andmete kogumise süsteemi arendamiseks (sh süüteoga seotud ained, toimepanija sotsiaal-demograafiline profiil, määratud karistused või alternatiivsed meetmed karistusele ning informatsioon nende täitmise kohta). Tehtud on ettepanek andmebaaside (nt PRIS) arendamiseks ja koostoimeks selliselt, et eri asutuste andmed (nt TEHIK

JUM, SIM

PPA, SKA, MTA, RA, EKEI, Prokuratuur,

Vanglateenistus, SMIT

2024 - 2026

RE, välis- vahendid sama

75 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

82

üledoosid) on ristkasutatavad ja nende andmete põhjal on võimalik koostada ohuhinnanguid, hinnata karistuspoliitika mõju ja teha muud analüütilist tööd.

1.4. Programmide (nt VALIK, SÜTIK, Puhas Tulevik) kättesaadavust on laiendatud vajaduspõhiselt, mille eesmärk on suunata narkootikume tarvitavad süütegijad, sh alaealised, karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või sotsiaalteenustele (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt),

SOM, TAI

JUM, PPA, SIM, MTA, Prokuratuur,

SOM, TAI, teenuse- pakkujad

2024– 2025

RE, välis- vahendid sama

Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine

Võimekuse eesmärk

1. Rahapesu vastase strateegilise analüüsi võimekus on tõusnud tasemele, mis võimaldab märgata ja operatiivselt reageerida tegevuste koondumistele või ümberjaotumistele, eesmärgiga tuvastada võimalikud rahapesuskeemid ja -kanalid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, RAM, RAB, Prokuratuur, FI, JUM, Eesti Pank, MTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud

pool Aasta Vahendid

Programm, milles planeeritakse76

1.1. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab Rahapesu Andmebüroo olemasolevaid andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda.

RAB RAM, SIM 2026 RE, välis- vahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste tulemusvaldkondade

seonduvad programmid

1.2. Suuremate riskidega, Rahapesu Andmebüroo järelevalvesektorisse kuuluvatele asutustele (äriühinguteenusepakkujad, finantseerimisasutused, virtuaalvääringu teenusepakkujad), on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks aruandekohustuslikkus ning nende esitamiseks on kasutusel asjakohane portaal.

RAB RAM 2024–2025

RE, Sise- julgeoleku-

fond jm välis-

vahendid

RAM seonduv programm

Võimekuse eesmärk

2. Arendatud on õiguskaitseasutuste võimekust avastada ja tõkestada rahapesu kuritegusid. Arendatud on terrorismi rahastamise avastamise ja tõkestamise suutlikkust, sh sellega seotud ametkondade võimekust.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SMIT, RAB, Prokuratuur, JUM, FI, RAM, MTA, Eesti Pangaliit, RIK Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

76 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

83

Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine77

Võimekuse eesmärk

1. Suurendatud on ennetavate tegevuste mõju korruptsioonivastases võitluses, mille tulemuselparaneb era- ja avaliku sektori teadlikkus korruptsiooni ära tunda ja oskused vastumeetmeid tarvitusele võtta.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Seosed programmidega

1.1. Korruptsiooni puudutava uuring on läbi viidud erinevates sihtgruppides.

JUM SIM 2024 Sisejulgeolekufond

„Siseturvalisus 2024–2027“, ja programmid „Korruptsiooni- vastase tegevuskava 2021–

2025“ elluviimiseks

Võimekuse eesmärk

2. Korruptsiooni tõkestamise võimekus muutub tõhusamaks ning suurendatakse eeldusi suure mõjuga korruptsioonijuhtumite avastamiseks ja edukaks menetlemiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, milles

planeeritakse78

2.1. PPAs on suurendatud erasektori korruptsiooni uurimisvõimekust. PPA SIM 2024– 2026

RE, lisavajadus

„Siseturvalisus 2024– 2027“, „Korruptsiooni- vastase tegevuskava

2021–2025“ elluviimiseks

77 Korruptsiooni tõkestamise ja ennetamise teemad on terviklikult kajastatud JUM koordineeritud dokumendis „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, siseturvalisuse programmis on ennekõike Siseministeeriumi vastutusega tegevuste ülevaade. 78 Sama, mis eelmine joonealune selgitus.

84

Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane võitlus

Võimekuse eesmärk

1. Majanduskuritegude uurimises keskendutakse eelkõige majanduskeskkonda enim mõjutavate kuritegude toimepanemisele spetsialiseerunud isikute tuvastamisele ja nende toimepandud kuritegude menetlemisele.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, Prokuratuur, MTA

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse

1.1. PPAs on suurendatud ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisvõimekust.

PPA SIM 2024–2026 RE, lisavajadus,

Sisejulgeolekufond jm välisvahendid.

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus

Võimekuse eesmärk

1. Kuritegelikul teel saadud tulu arestimise ja konfiskeerimise suutlikkus ja menetlejate teadlikkus on kasvanud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, JUM, Prokuratuur, MTA, KLIM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse79

1.1. Kaardistatud on kriminaaltulu tuvastamist ja varade arestimise tõhustamist takistavad probleemkohad, välja on pakutud lahendusettepanekud

PPA, KAPO, MTA,

Prokuratuur, KeA

SIM, JuM, RaM, KLIM 2023 RE

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Koostatud on ülevaade varade arestimist ja konfiskeerimist võimaldavast regulatsioonist koos lahendusettepanekutega võimaluste parendamiseks

SIM, JUM

Prokuratuur, PPA, KAPO, MTA, RaM, KLIM, KeA

2024 RE sama

79 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

85

Võimekuse eesmärk

2. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida teavet süüteomenetluses varale sätestatud piirangute ja konfiskeerimise kohta.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, MTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse

2.1 Loodud on automatiseeritud analüüsivõimekus, mis võimaldab süüteomenetluse ahelas arestitud vara liikumist ja varale kohaldatud piiranguid jälgida ning esitada.

JUM, SIM

PPA, MTA, Prokuratuur,

KAPO,KeA, Kohtud

2024 RE „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine

Võimekuse eesmärk

1. Suurenenud on inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimekus ja juhtumite lahendamisega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja infovahetust.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): JUM, PPA, SIM, Prokuratuur, SOM, erasektor, kolmas sektor

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse80

1.1. Läbi on viidud täiendkoolitused esmatasandi spetsialistide riigi-, era- ja kolmandast sektorist inimkaubanduse tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse korraldamiseks ja ohvrite abistamiseks. Vajadusel kaasajastatakse või koostatakse vajalikud koolitus- ja juhendmaterjalid.

PPA

SIM, SOM, SOM SKA, SIM SKA,PPA,

Prokuratuur, erasektor, kolmas

sektor

2024–2025

RE, Sisejulgeolekufond

jm välisvahendid, lisataotlus

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Suurendatud on rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubandusohvrite asukohariikidega juhtumite tõhusamaks menetlemiseks ja ohvrite abistamiseks.

PPA JuM, SoM 2024–2025

RE, Sisejulgeolekufond

jm välisvahendid, lisataotlus

sama

80 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

86

Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toetamine

Võimekuse eesmärk

1. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tegevused on toetatud asjakohase väljaõppe, tehnika ja varustusega.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, KAPO, MTA, Prokuratuur

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse81

1.1. Raskete peitkuritegude (Narko, korruptsioon, majandus, küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne ärakasutamine) uurimise tõhustamiseks on välja arendatud täiendõppe võimekus, mis on süsteemne, regulaarne, praktiline ja tänapäevane.

SKA PPA, MTA, KAPO,

Prokuratuur 2024–2026 RE, Sisejulgeolekufond jm

välisvahendid „Siseturvalisus 2024– 2027“

1.2. Kaardistatud on vajadus ja loodud on ametkondlik võimekus avaliku allikate põhiseks analüüsiks.

PPA SIM 2024–2026 RE, Sisejulgeolekufond jm välisvahendid

„Siseturvalisus 2024– 2027“

81 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

87

Alameede ehk programmi tegevus 3.3. Objektivalve ja isikukaitse

Eesmärk

Objektide valvet ja isikukaitset on arendatud viisil, mis võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega.

Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis.

88

Alameede ehk programmi tegevus 3.4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja

nende lahendamine

Eesmärk

Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2019 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeks

6 - 7 - 7 - - PÄA

Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega

- (56%) - ≥ 56% (56%) - ≥ 60% - ≥ 60% - Siseturvalisuse avaliku

arvamuse uuring

Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 45 - ≥ 50 (45) - ≥ 57 - ≥ 65 ≥ 65 - PÄA

Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime82 - - - - 10000 - - - 13000083 PÄA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programm keskendub Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eest veetavatele tegevusele. Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: hädaolukorra riskihalduse teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus, piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus, kriisikommunikatsiooni teenus, riskikommunikatsiooni teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus.

Programmi tegevuse abil parandatakse kriisideks valmisolekut. Siseministeeriumi haldusala asutused hoiavad ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel (näiteks Terviseamet ja COVID kriis). Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Luuakse senisest paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon). Tõhustatakse elanikkonnakaitse meetmeid nagu ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja varjumine.

82 Ulatusliku evakuatsiooni võime juures hinnatakse kui suurele hulgale inimestele on soetatud evakuatsioonivarud, st kui suurele hulgale inimestele suudetakse evakuatsioonikohtades tagada vajalikud tingimused 83 Eesmärgiks on võetud tagada ulatusliku evakuatsiooni võime 10% elanikkonnast, kuid võime saavutamine on seotud lisarahastuse saamisega

89

Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine

Võimekuse eesmärk

1. Siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna otsustusprotsess on toetatud (info liikumine asutuse siseselt ja partnerite vahel, olukorrapildi koostamine ja sellele tähenduse andmine ja selle baasil prognoosi koostamine edasisteks arenguteks).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, PPA, KAPO, HÄK Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse84

1.1. Info jagamise keskkonda on arendatud (Sitrep). SIM SKA, PÄA, PPA, KAPO,

HÄK, SMIT 2024 RE „Siseturvalisus

2024–2027“

1.2. Loodud on analüütiline võimekus olukorrapildile tähenduse andmiseks ja edasise arengute prognooside koostamiseks.

SIM SKA, PÄA, PPA, KAPO,

HÄK, SMIT 2024 RE sama

Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine

Võimekuse eesmärk

1. Tagatud on elutähtsate teenuste ja riigi kriitiliste funktsioonide toimepidevus.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, MKM, SOM, Eesti Pank, KAM, RAM, KLIM, SKA, OSPA, omavalitsused (ETKA) ja elutähtsa teenuse osutajad (ETO), ministeeriumid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse85

1.1. Suurendatud on SiM valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste toimepidevust, sh luuakse varud koos ladustamise võimalustega. SiM 2024–2026 RE/Ühtekuuluvusfond „Siseturvalisus

2024–2027“

84 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 85 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

90

Võimekuse eesmärk

2. SIM valitsemisalas on valmistunud hädaolukordade lahendamiseks ja vastavalt ähvardavatele ohtudele. Kriisiplaanid, sh HOLPid on ajakohased ja võimelüngad on likvideeritud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, RK, SOM, PPA, PÄA, ministeeriumid, täidesaatva riigivõimu asutused, omavalitsused Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse86

2.1. Suurendatud on ulatusliku evakuatsiooni elluviimise ning evakuatsioonikohtades elanike majutamise võimekust.

PÄA KOV, PPA 2024 RE „Siseturvalisus

2024–2027“

2.2. Arendatakse võimekust kriisides massiliselt hukkunutega tegutsemisel. SIM 2026 RE sama

2.3. Valminud on ohuteavituse süsteemi II etapp (CAP87 liidestused). PÄA, HÄK SIM, MKM, RIKS,

SMIT, KOV 2025 RE sama

2.4. Loodud on õiguslik alus varjumiskohtade loomiseks, defineeritud mõisted ja kehtestatud nõuded (seaduse tasandil mõisted, ülesanded, vastutaja ja volitusnorm nõuete kehtestamiseks, määruse tasandil nõuded varjumise korraldusele ja varjumiskohtadele).

SiM PÄA, regionaal-

ministeerium 2024 RE sama

2.5. Suurendatud on päästetöö ja demineerimistöö kriisiaegseid võimekusi, toimepidevust ja logistilist võimekust.

PÄA 2024 RE sama

2.6. Suurendatud on massiohje võimekust (koolitused, varustuse täiendamine, partnerite kaasamine, kriisirolliga abipolitseinike koolitamine, veekahuri ja pürotehnika soetamine).

PPA JuM, SiM 2024 RE sama

2.7. Läbi on viidud koolitusi KOV-de kriisivalmiduse suurendamiseks. PÄA KOV, SiM 2026 RE sama

2.8. Elanike teadlikkuse ja valmisoleku tõstmiseks suunatud elanikkonnakaitse koolituskava on ellu viidud.

SiM PÄA, HTM 2026 RE/Ühtekuuluvus-

fond sama

86 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 87 CAP – common alerting protocol.

91

Alameede ehk programmi tegevus 3.5. Piirihaldus

Eesmärk

Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2018)

2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 2024 2025 2026 2027

Allikas

Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud

61% ≥ 60% (64%)

≥ 62% (56%)

≥ 63% (56%)

≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65%

Riigikaitse avaliku

arvamuse uuring; KAM

Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) kaetus tehnilise seirega

52% ≥ 52% (52%)

≥ 52% (57%) ≥ 60% (57%) ≥ 65% ≥65% ≥ 75% ≥ 80% ≥ 95% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamise teenus, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus.

Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piirihalduse kvaliteedi kontrollimiseks viiakse regulaarselt Euroopa Komisjoni poolt läbi Schengeni hindamisi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt liikmesriikide haavatavuse hindamisi. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Piirihalduse toimingud viiakse läbi austades põhiõigusi ning järgides täielikult inimväärikust.

Siseministeeriumi üheks prioriteediks on idapiiri välja ehitamine. 2025. aasta lõpuks on kavas välja ehitada maismaapiiri taristu vastavalt idapiiri väljaehitamise projekti skoobis kokku lepitule. Vastavalt lõikude valmimisele varustatakse see vajaliku valve- ja seiretehnikaga. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiriehitusega seotud täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest rajatakse maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning jätkatakse vahepeal peatatud tegevusi Narva jõepiiri valvamise võimekuse tõstmiseks. 2024. aastaks eraldati idapiiri väljaehitamiseks täiendavalt 12,10 miljonit eurot, et rajada varasemalt loobutud lõikudesse patrulltee ning luua valmisolek nende piirilõikude varustamiseks alalise valvetehnikaga.

Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik idapiir täielikult välja ehitada 2027. aasta lõpuks.

92

Võimekus 3.5.1. Piirikontroll ja riigipiiri valvamine

Võimekuse eesmärk 1. Piirikontroll on reisijasõbralik, arvestab piiriliikluse mahtu ja

intensiivsust, vastab Schengeni õigustiku nõuetele ning aitab tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse piiripunktide kaudu.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.1. Suurendatud on automatiseeritud piirikontrolli kasutajate osakaalu ning tagatud on automaatsete piirikontrolliväravate jätkusuutlik haldamine.

PPA, SMIT

SIM 2024–2027

RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

1.2. Kasutusele on võetud innovaatilised IT lahendused (sh usaldusväärse reisija programm) ning tagatud nende jätkusuutlikkus.

PPA, SMIT

SIM 2025–2027

RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

1.3. Piirikontrolli vahendeid on täiendatud. PPA,

SMIT SIM

2024–2027

RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

Võimekuse eesmärk 2. Suurendatud on piiri (maismaapiiri, õhupiiri ja merepiiri)

valvamise ja kaitsmise ning piiride seire kvaliteeti, et tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse piiripunktide vahelisel alal.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

2.1. Valmis on ehitatud idapiiri maismaaosa ja Narva jõepiiri valvamiseks vajalik taristu. Taristu on varustatud tehniliste seiresüsteemidega ning korraldatud on nende hooldus.

PPA SIM, SMIT 2024–2027 RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

2.2. Idapiiril on välja ehitatud kaasaegsed juhtimiskeskused. PPA SIM 2024–2026 RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

2.3. Mehitamata õhusõidukite tuvastamise süsteem ja tõrjumise vahendid on kasutusele võetud.

PPA SIM, SMIT 2025–2027 RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

2.4. Piiri valvamise tehnikat ja varustust on täiendatud. PPA SIM 2024–2027 RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

93

Võimekuse eesmärk 3. Piirihalduses kasutatakse innovaatilisi lahendusi, tagatud on

infosüsteemide arendused, koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine, et tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

3.1. Arendatud on piirihalduseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks vajalikke infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus (EES88, ETIAS89, PIKO90, PNR91, ESIS, ESIS_ADMIN, SIS Recast II etapp jms92).

PPA, SMIT SIM 2024–2027 RE, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu jm välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

Võimekus 3.5.2. Piiriolukorra teadlikkuse tagamine ning operatiiv- ja rahvusvaheline koostöö

Võimekuse eesmärk

1. Tagatud on riskianalüüsi põhine patrullide väljapanek piirivalvamiseks ja vajalik ressurss piirikontrolli sujuvaks toimimiseks, et ennetada ja minimeerida võimalikke ohtusid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.1. Politsei- ja Piirivalveameti Andmelao infosüsteemi (ALIS) arendused on viidud ellu, et võimaldada piirihalduses rakendada CIRAM93 põhist riskide ja ohtude hindamist piirikontrollis ja piiride valvamisel

PPA, SMIT

SIM 2024-2025 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

88 EES (Entry/Exit System) – Euroopa Liidu sisenemise ja väljumise süsteem 89 ETIAS (European Travel Information and Authorisation System) - Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem 90 PIKO – piirikontrolli andmekogu 91 PNR (Passenger Name Record) – Broneeringu infosüsteem 92 SIS (Schengen Information System) – Schengeni infosüsteem 93 CIRAM (Common Integrated Risk Analysis Model) – ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel.

94

Võimekuse eesmärk 2. Tagatud on piiriolukorra pildi haldamine ja teabevahetus

siseriiklike partneritega, liikmesriikidega ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, et ennetada ja minimeerida võimalikke ohtusid.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse 2.1. Kasutusele on võetud ühtne seirepiltide haldussüsteem. PPA SIM 2026 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

2.2. Rakendatud on täies funktsionaalsuses politsei taktikalise juhtimise andmekogu (KILP). Tagatud on KILP koostalitlusvõime liidestatud infosüsteemidega ning selle jätkusuutlikkus.

PPA, SMIT

SIM 2026 RE, Euroopa Regionaalarengu

Fond (ehk SF) jm välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

Võimekuse eesmärk 3. Integreeritud piirihalduse eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd

liikmesriikidega, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) ning teiste liidu asjaomaste institutsioonide, asutuste (sh riigi siseste asutustega), kui ka kolmandate riikidega (selleks osaletakse näiteks Frontexi ühisoperatsioonidel, lähetatakse kontaktametnik peamisesse ebaseadusliku rände ja organiseeritud kuritegevuse lähte ja transiitriiki ning Frontexisse).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu ja planeeritakse need kas asutuse tegevuskavas või tööplaanis.

■

95

Meede 4. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika

Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, inno- vaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust.

Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse kodakondsuspoliitika, välismaalaste Eestisse ela- ma asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimi- sele. Samuti käsitletakse programmis rahvastiku- halduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedi- haldus- ning isikut tõendavate dokumentide poliitika kujundamist ja elluviimist.

Meede koosneb kolmest programmi tegevusest:

1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

2. Migratsioonijärelevalve

3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Siseministeeriumi Infotehno- loogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia

Kaasvastutajad või programmi eesmärkide saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisminis- teerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeerium

MEEDE 4. Eesti arengut toetav

kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika

Foto: Shutterstock

96

Meetme mõõdikud

Algtase (2018)

2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Elanike osakaal, kes peavad sisserännet riigi peamiseks mureks

12% (2018)

≤ 12% (15%)

≤ 12% (8%)

≤ 12% (10%)

≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10% Standard

Eurobaro- meeter

Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal

39%/ 47%94 (2017)

≥ 40%/ 55%

(39%/46 %)

≥ 40% /55%

(-)

≥ 40%/ 55% (-)

≥ 40%/

55% ≥ 40%/

55% ≥ 40%/

55% ≥ 40%/

55% ≥ 40%/

55% integratsiooni

monitooring

Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla toime ulatusliku põgenike sisserändega heaks

36% (2018)

≥ 36% (37%)

≥ 36% (-)

≥ 36% (42%)

≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% ≥ 40% ≥ 40% STU

Eesti elanike osakaal, kas kasutavad riiklikku eID (MID, ID1) vahendit vähemalt kord aastas95

64% (2019)

≥ 70% (63%)

≥ 70% (69%)96

≥ 70% (-) ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% ≥ 74%

„Eesti info- ühiskonna

arengukava 2020“ mõõdik

Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemise e- teenusega

- (91%) ≥ 85% (93%)

≥ 85% (94%)

≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85%

95% PPA

Olukorra analüüs

Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rände- poliitika valdkonnad on seotud maailmas viimase kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt Eesti arengut toetava kodakondsus, rände- ja identiteedihalduspoliitika meetmes kirjeldatud valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel vähe- neb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul 44 087 inimese võrra ning 2050. aastal elab selle järgi Eestis 1 278110 inimest97. Lisaks vähenemisele on suundumuseks ka rahvastiku vananemine.

94 tugev identiteet 39%, keskmine identiteet 47% 95 Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist. 96 Mõõdiku arvutamise metoodika muutus 2021. aastal, aruandes esitati madalam tulemus 38%, mis tähendab, et kõigist eID omanikest on 38% kasutanud seda 10 või enam korda aasta jooksul. Edaspidi kasutatakse aga aasta jooksul vähemalt ühe toimingu teinute osakaalu. 97 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos . Lisaks põhiprognoosile on analüüsitud ka kolme täiendavat prognoosi. 98 Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Raport 2022. Arenguseire Keskus. Veebis kättesaadav aadressil https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2022/06/2022_vene-ukraina-soja-moju-eestile_raport.pdf

Statistikaameti põhiprognoosile lisaks on koosta- tud mitu alternatiivset prognoosi, samuti on vaja arvestada Ukraina sõjapõgenikega seotud suundumustega, kuivõrd sõjapõgenike võimalik Eestisse elama asumine lükkab küll rahvastiku vähenemist edasi, aga ei hoia seda ära.98

Tööealiste osakaal rahvastikus väheneb. Järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta. Pensionile jääjate asendamiseks ja uute ametikohtade täitmiseks on prognoosi kohaselt vaja aastas 18 000 inimest, samas kui tasemeõppest tööturule sisenejaid on alla 16 000. Puudujääk on suurem kõrgharidust eeldavates ametiala pearühmades, tippspetsialistide puhul on

97

uue tööjõu vajadus ligi 50% suurem kui vastav pakkumine kõrgharidusõppest99. Sõjapõgenike sisseränne võib aidata tööealiste ja vanemaealiste suhtarvu parandada maksimaalselt kuni 2060. aastani ning siis mõju taandub.100 Vananemise tõttu väheneb ka Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu kätte- saadavuse suurendamiseks ning siin konkureeri- vad liikmesriigid nii teiste maailma riikide kui üksteisega.

Seega tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmes- riikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti, teiste EL riikide ja Eesti lähiriikide stabiilsus. Sisserände lähteriikide (eelkõige Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline stabiilsus ning majanduslik olukord, samuti sõjalised konfliktid, looduskeskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, riikide vaheline konkurents loodusressursside (vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sagenemine mõjutavad nii rändevoogusid kui lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. Rändetrendidele, sh sellele millise profiiliga inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt Aafrika ja Aasia riikides.

Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedi- haldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trend- id, nagu internetiühenduse ning mobiilside kätte- saadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, suurandmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg.

99 OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Veebis kättesaadav aadressil https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/02/OSKA-Uldprognoos-2022-2031.pdf 100 Samas. 101101 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis. 102 Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest 103 Elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkirja andmine on elutähtis teenus (hädaolukorra seaduse § 36, lõige 1 punkt 8).

Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse kasv101 ning selle ja identiteedivarguste levik maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedi- haldus.

Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitika- kujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohus- tused ja tingimused ülepiiriliste e-teenuste kasutamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja normidele. Nii Eesti isikut tõendavate dokumentide kasutajate kui ka e-riigi ja selle süsteemis olevate andmebaaside (sh on üks vanemaid andmebaase Eesti rahvastikuregister) seisukohalt on oluline, et viimase kümne aasta jooksul muutunud ja jätkuvalt muutumas ootused ja nõudlus igapäeva- toimetuste tegemiseks mugavate ja kliendi- sõbralike e-kanalite kaudu.

Eestis kasutatakse elektroonset ID-d harukordselt palju, mis muudab igapäevase asjaajamise olu- liselt lihtsamaks102, aga teisalt tekitab surve erinevate süsteemide (isikut tõendavate dokumentide väljaandmine, identiteedihaldus, sh amortiseerunud ja iganenud andmebaasid) toimimise tagamiseks103, kuivõrd ilma digitaalset dokumenti kasutamata oleks riigi erinevate valdkondade toimimine ohus, kui mitte võimatu.

Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu on tõhusa rahvastikuhalduse meetme ala- valdkondade peamiseid väljakutseid saavutada eesmärgid pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. Kuigi enamik meetmes kokkulepitud tegevusi on jätkutegevused „Siseturvalisuse arengukavast 2015–2020“, on olulised uued märksõnad vajadus ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid

98

lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud spetsia- listide sisserännet, luua olemasolevate ja uute siseturvalisuse valdkonna andmebaaside koos- talitusvõime kui ka arendada ja ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see on vajalik, et toetada seadus- liku rände menetlusi, optimeerida menetlus- koormust, tagada e-riigi jätkusuutlikkus, pakkuda kliendikesksemaid teenuseid, kuid ka selleks, et ennetada ja avastada ebaseadusliku rände juhtusid ning tagada avalik kord ja julgeolek.

Ränne

Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodus- tada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL- i õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära hoida rändega kaasnevaid võimalikke ohte, sh ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire tagasisaatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Majanduses viimastel aastatel toimunud muutu- sed: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töö- kohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhi- nevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. Kui tööjõupuudust on teatud määral võimalik leevendada tootmisprotsesside automatiseeri- mise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi töörollide ümbervaatamine ja kõrge tööhõive piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv väheneb ka edaspidi.

Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel võetud sammud on suurendanud Eesti atraktiivsust tippspetsialistide silmis ning paranda- nud nende võimalusi Eestisse elama ja tööle

104 Kohanemise, lõimumise ja tagasipöördumise teemasid käsitletakse praegu koostmaisel olevas arengukavas „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ on veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (30.05.2019).

asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tipp- spetsialistide meelitamisele ning nende siin hoidmisele olulised piirangud. Tasakaalustamaks Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate välismaalaste, nagu tehnikateaduste spetsialisti- de, ettevõtlusega tegelevate e-residentide ja investorite Eestisse elama asumist. Peale tipp- spetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida tuleb välismaise odavtööjõu massilist ära- kasutamist. Töörändega kaasneb pereränne ja tegelema peab ka Eestisse rändava spetsialisti pereliikme integreerimisega ühiskonnaellu ja tööturule. Samuti on oluline kaasata tööjõuturule Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas Eestisse jõudnud ukraina sõjapõgenikud, et tagada nende majanduslik toimetulek Eestis elamise ajal. Nende teemade edendamisel on mh oluline, et „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimisel tegeletakse kohanemise toetamisega, mis on vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis viibivate sisserändajate puhul. Pikemaks ajaks Eestisse elama asujate puhul on tarvis senisest enam läbi mõelda süsteemsed lõimumistegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsielanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis. Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva välismaal elavate Eesti kodanike tagasipöördumisega104.

Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks soodustada nii välismaiste tippspetsialistide värbamist, erinevate sisserände rühmade saabu- mist ning rahvusvahelise kaitse saajate vastu-

99

võtmist ja korraldada nende kohalikesse oma- valitsuse üksustesse elama asumist. Vastuvõtva ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab aga oluliselt kvalifitseeritud välisspetsialistide soovi siia elama asuda. Samuti on avatud suhtumisega ühiskondades uussisserändajatel kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on väiksem105.

Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad

Aastate lõikes on Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv püsinud madalana. Aastas esitas kaitse keskmiselt ligi 100 inimest ning aasta jooksul anti kaitse ligi 50 inimesele.

Tulenevalt 24.02.2022 alanud Venemaa agressioo- nist Ukraina vastu, võttis Euroopa Nõukogu 04.03.2022 vastu otsuse rakendada ajutise kaitse direktiivi. 09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus, mille alusel saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud, pagulased ja nende pereliikmed taotleda ajutist kaitset Eestis. 19.09.20203 avaldas Euroopa Liidu Komisjon ettepaneku nõukogu otsuseks pikendada ajutise kaitse direktiivi kohaldamist kuni 04.03.2025. 18.09.20203 andmete seisuga on Eestisse saabunud ligi 147 000 ukraina sõjapõgenikku, kellest ligi 81 000, sh üle 18 000 last on avaldanud soovi Eestisse jääda. 17.08.20203 seisu andmetel on ajutise kaitse elamisloa taotluse Eestis esitanud üle 48 000 inimese ning sama elamisloa pikendamise taotluse enam kui 27 000 inimest. Kehtiv elamisluba ajutise kaitse alusel on 35 786 ukrainlasel ning rahvusvahelise kaitse alusel ligi 6000 ukrainlast. Rahvusvahelise kaitse taotlusi on alates 24.02.2022-17.09.23 esitatud Eestis kokku 6 256 inimest. 2022. aastal esitas kaitse taotluse 2940 inimest ja 2023. augusti lõpu seisuga 3208 inimest. Rahvusvaheline kaitse on antud 2022. aastal 2106 inimesele ja 20203. augusti lõpu sisuga 3295 inimesele. Seega on oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kellele on pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteemseid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimumist toetavaid teenuseid (sh eelkõige elukohta), mis arvestavad rahvusvahelise kaitse saanute eripärasid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. Kohanemist puudutavat käsitletakse „Sidusa Eesti

105 Kohanemist ja lõimumist käsitletakse „Sidusa Eesti arengukavas 2030“.

arengukava 2030“ dokumendis ja selle ellu- viimiseks suunatud programmides.

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud inimeste arvu järsk suurenemine ning esmakordne ajutise kaitse direktiivi rakendamine on olnud uus kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvule ning erinevatele võimalikele ümberasustamise ja –paigutamise üleskutsetele, ka haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui ka selle saajate hulgas. Samuti mitmekesistub sisserändajate profiil, mistõttu tuleb ka edaspidi olla valmis järgmisteks tegevusteks:

1. tagada menetluste väga hea kvaliteet ja efektiivsus, avalik kord, julgeolek ning Eesti valmisolek täita EL-i ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke varjupaigasüsteemi väärkasutamise juhtumeid tava- ning suurenenud rändesurve olukorras.

2. tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vajalikud vastuvõtutingimused tava- ning suurenenud rändesurve olukorras, et toetada nende iseseisvat toimetulekut, koha- nemist, lõimumist. Sh kindlustada lastele kohustuslik kooliharidus, toetada rahvus- vahelise kaitse taotlejate ja saajate panus- tamist Eesti ühiskonda, pakkuda täis- kasvanutele tööks vajalikku kutse omandamist ning toetada töö leidmist, vältimaks territoriaalselt isoleeritud kogukondade tekkimist. Neid tegevusi käsitletakse täpsemini arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.

Oluline on parandada valmisolekut ja toimetulekut ootamatult suurenenud rändesurvega Eestis ja võtta EL-i ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti õigusesse.

Ebaseadusliku rände tõkestamine

Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel aastatel suurenenud oht välismaalaste eba- seaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas rände instrumentaliseerimiseks, viisade ja elamis- lubade väärkasutamiseks ning siin eba- seaduslikuks töötamiseks. Suurenenud nõudlus

100

välistööjõu järele on kaasa toonud üha rohkem välismaalaste tööalase ärakasutamise juhtumeid, mis varieeruvad kergematest ekspluateerimise vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise töö eesmärgil. Seega on oluline takistada seaduslike rände reeglite eiramist ning jätkata ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike tegevuste elluviimisega.

Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes pea- vad kontrollima välismaalase riigis viibimise seaduslikkust, ning teiste riikidega, kust välis- maalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on moti- veerida välismaalastega kokkupuutuvaid partne- reid ja teisi riike koostööle, et leida ühiselt lahen- dused teabevahetuse ja teadlikkuse suurenda- miseks.

Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmis- poliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloa- menetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel venib pikaks, on praktikas keerukam tagasi- saatmisotsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välis- maalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele aitavad kaasa infosüsteemide koostalitusvõime arendamine tõsikindlaks isikutuvastuseks ning aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega.

Kodakondsus

Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab.

Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel.

106 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2018. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 5,7%. Samas kui 2010. a oli määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2017. a oli neid 59%. 107 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 108 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 109 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on soodustada nii seadusandlike kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keele- õppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse taotlemist ja selle väärtustamist.

Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel oluline siduda kodakondsuseta pikaajalise elaniku elamisloaga Eesti elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga. Määratlemata kodakondsusega ini- meste arv küll väheneb aasta-aastalt, kuid see suundumus on viimastel aastatel aeglustunud106. Uuringud107 näitavad, et üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega Eestis elamist. Samade uuringute108 järgi on Eesti kodakondsuse mittetaotlemise põhjused muu hulgas seotud lõimumis- ja hariduspoliitikaga.

Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamisel on väljakutseks ka asjaolu, et määratlemata kodakondsusega isikud elavad kindlates piirkondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa 28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused suuresti kajastatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.

Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle motivatsiooni kodakondsust taotleda on keeru- lisem tõsta kui nooremaealistel. Peale nende on olemas kriminaalkorras karistatud isikuid (15 248109), kes üldjuhul kodakondsust ei saa.

Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti koda- kondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja:

101

1. teadvustada kodakondsusega kaasnevaid hüvesid ja võimalusi;

2. luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega parandada mittekodanike eesti keele oskust;

3. luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli kõnelevate inimeste omavaheliseks suhtluseks;

4. tõhusa teavitustööga lükata ümber kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja levitada edulugusid.

Identiteedihaldus

Eesti e-riigi üheks alustalaks on isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavad isikut tõendavad elektrooniliste funktsioonidega dokumendid (eID), millel on oluline tähtsus nii riigi- siseselt (e-teenuste kasutamisel ja digi- allkirjastamisel) kui ka rahvusvaheliselt, et tagada eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkus. Eesti on digitaalsete dokumentide kasutamises ja digi- asjaajamises maailmas liider ning 16.09.2022 seisuga on Eestis kasutusel 1 561 364 ID-kaarti ja 246 160 mobiil-ID-d.

Identiteedihalduspoliitika110 aluspõhimõtete ellu- viimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja hilisemat isiku tuvastamise ning isikusamasuse kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse isikut tõendavate dokumentide väljaandmise protsessi alus ja tagatis. Selle tagamiseks tuleb kasutusele võtta uuenduslikud turvalised tehno- loogilised lahendused, sh biomeetrial põhineva isikutuvastamise ja isikusamasuse automatiseeri- tud kontroll111, et vältida topeltidentiteetide teket ja identiteedivargusi.

Väga suurel määral mõjutab identiteedihaldus- poliitika valdkonda selles vallas tehtav rahvus- vaheline koostöö. eID arendamisel tuleb arvestada turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire arenguga, Euroopa ühtse digituruga ning rahvus- vaheliste standardite ja Euroopa Liidu regulatsi- oonidega. Näiteks on eIDAS-e määruses112 sätestatud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt tunnustada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning autentimiseks omadustelt samaväärseid ja üks- teisele teada antud eID skeeme.

Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning eID vahendite arendamise kõrval tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimis- kindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut tõenda- vate dokumentide kasutamiseks vajaliku tark- vara113 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja riskiolukordade puhuks. Eesti isikut tõendavad dokumendid peavad olema turvalised ning vastama ICAO114 standarditele ja rahvusvahelistele nõuetele. Samuti peab tagama e-riigi süsteemi halduse, koordineerituse ja koostöö eri riigi- asutuste ja erasektori vahel ning kasutama rahvusvahelise koostöö võimalusi. Oluline on, et identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokument- idega, sh nende elektroonilise osaga seotud baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija teadmistest ja oskustest, mõeldes 2017. aastal avastatud ID-kaartide, elamisloakaartide ja e- residendi digi-ID-de turvariskile. Turvalisuse taga- miseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasuta- mise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja need maandada. Identiteedihalduse valdkonna kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parima- test praktikatest ning panustama inimeste koolitamisse ja arendamisesse.

110 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises keskkonnas. 111 ABIS rakendamine üks-ühele- ja üks-mitmele biomeetria võrdluse loomiseks (sõrmejäljed, näobiomeetria). 112 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73). 113 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 114 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon.

102

Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2027

• Seadusliku rände õiguskeskkonna analüüs ja muudatuste tegemine, et lahendada regulatsiooni kitsaskohad, toetada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele, ning tagada tõhusad menetlused .

• ID1 formaadis115 isikut tõendavate dokumentide hanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine.

• Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutusele võtmine usaldusteenuse osutamiseks. Hetkel pakub riigile kõikide dokumentide (mobiil -ID, digi-ID, ID- ja elamisloakaart) sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõte ning möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu.

• Majutusteenuse kasutajate infosüsteemi kasutuselevõtmine majutusettevõtjate poolt, et majutusteenuse kasutajate andmete kontrollimisega tagada tõhusamalt avalikku korda ja julgeolekut ning ennetada kuritegevust

• ABIS-e andmekogu täiemahuline kasutusele võtmine. ABIS on keskne riiklik andmekogu, mille eesmärk on täna erinevate riiklike menetluste raames kogutud biomeetriliste andmete (näo- ja sõrmejäljekujutiste) töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks.

• Migratsioonijärelevalve andmekogu MIGIS-e jätkuarendamine ja efektiivne rakendamine, et tõhustada riikliku järelevalve teostamist ning ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise reeglite eiramist.

• Rändemenetlusi toetavate andmebaaside (näiteks elamislubade- ja töölubade register, lühiajalise töötamise andmekogu, viisaregister) arendamine ja uuendamine, et vähendada halduskoormust taotlejatele ja mentelejatele ning suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust.

• Toimetulek suurenenud rändesurve ja ajutise kaitse direktiivi rakendamisega tulenevalt Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu.

• E-residentsuse järelkontrolli tõhustamine.

115 Näiteks ID-kaart, elamisloakaart.

103

Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks

Suureneb vajadus nii kvalifitseeritud kui oskustööjõu

järele

Eestisse saabuvate uus- sisserändajate profiilid mitme- kesistuvad.

Määratlemata kodakondsusega isikute arv kahaneb aeglaselt

PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED

Migratsiooni- järelevalve

Ühiskonna üldine vastuvõtlikkus on vähene, hoiakud ja suhtumine ei toeta.

Välisreisijate arvu kasv on tõusutrendis ja seab surve alla rändekontrolli süsteemid ja järelevalve.

Küberkuritegevus ja identiteedi- vargused on üleilmastunud.

10% elanikke peavad sisserännet riigi peamiseks probleemiks (2022. a.).

Suurenenud on oht välismaalaste

ebaseaduslikuks Eestis viibimiseks ja töötamiseks,

skeemitamiseks

Teisest rahvusest isikute hulgas 40% on tugeva riigiidentiteediga ja 55% keskmisega (2020. a.).

Euroopa Liidu isikut tõendavate dokumentide ja laiemalt identiteedihalduse valdkond on üha enam ühtlustumas.

Suurenev surve tagada turvaline identiteedihaldus

ning seda toetavad tehnoloogilised lahendused

Interneti- ühenduse, mobiilside kasutamine kasvab.

56% määratlemata kodakondsusega isikut sooviksid saada Eesti kodakondsust (2022. a.).

Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslikult töötavate välismaalaste osakaal ei ületa 10%.

62 888 määratlemata koda- kondsusega isikut (01.08.2023).

310 määratlemata kodakondsusega isikut said 2022. aastal Eesti kodakondsuse.

Vene Föderatsiooni kodanike Eesti kodakondsuse taotluste arv kasvas 2022. a üle kahe korra ning trend ilmselt jätkub.

Eesti on muutumas talentidele ja kvalifitseeritud töötajatele atraktiivsemaks.

Suurenev rahvusvahelise kaitse taotlejate arv (sh haavatavad isikud) eeldab täiendavat valmisolekut

42% elanikke hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime ulatusliku põgenike sisserändega (2022. a.).

Suurenemas on piiriüleste e- teenuste hulk.

69% e-ID-d omavatest isikutest on aasta jooksul vähemalt korra kasutanud turvalist identiteeti (2021. a).

61% on esitanud Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse E- taotluskeskkonnas (2022. a).

29 480 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust (2022. a.).

5 000 elamisloa taotlust töötamiseks (2022. a.).

42 120 inimest Eestis ajutise kaitse alusel ja 2 940 rahvusvahelise kaitse taotlejat (10.01.2023 andmed).

Rände- ja kodakondsus

poliitika kujundamine

ning elluviimine

Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserände- poliitika kujundamine

Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine

Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine Põhiõigusi järgiva tagasisaatmis- poliitika elluviimine

Rahvusvahelise kaitse menetlemine

Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine

Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine

Isikute tõsikindel

tuvastamine ja dokumentide väljaandmine

Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine

104

Alameede ehk programmi tegevus 4.1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine

ning elluviimine

Eesmärk

Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Eesti kodakondsus on väärtustatud.

Mõõdikud

Algtase (2018)

2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 (tegelik)

2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu sõlminud ja selle täitnud isikute arv

- (269/28) ˃ 300

(177/20) ˃ 500

(136/82) ˃ 500 ˃ 250 ˃ 250 ˃ 250 ˃ 300

SKA (2021. veebruarist INSA)

Eesti kodakondsuse saanud isikute arv 752 (324) ˃ 752 (764)

˃ 764 (1008)

˃ 764 (787)

˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 PPA

Välismaalaste osakaal, kes on vabatahtlikult tagasi pöördunud116

82% 89% 88% 89% 82% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% PPA

Välismaalaste osakaal, kes on sunniviisiliselt välja saadetud

18% 10% 11% 10% 18% ≤ 20% ≤ 20% ≤ 20% ≤ 20% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks näiteks järgmisi teenuseid: õigusliku staatuse määramise teenus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesannete täitmise (AMIF) teenus, rändepoliitika , sh tagasisaatmispoliitika kujundamise teenus, kodakondsuspoliitika kujundamise teenus, viisateenus. Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu üheksas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rändeteemadel, põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluv iimine, rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine.

116 Osakaal arvutatud kõikidest ettekirjutuste täitmistest.

105

Ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmiste tõhustamiseks keskendutakse eelkõige järgmistele tegevustele117: suurendatakse tagasisaatmismenetluse digitaliseeritust, parandatakse tagasisaatmisvaldkonna sidusust piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja karistussüsteemidega, soodustatakse tervikliku nõustamissüsteemi kaudu tagasisaadetavate vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerumist koduriigis, tõstetakse massilise sisserände haldamise ja rändeolukorra hindamise võimekust ning laiendatakse koostööd peamiste ebaseaduslike rände päritolu- ja transiidiriikidega.

Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele.

Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine

Võimekuse eesmärk

1. Koostöös partneritega on arengukava perioodil kujundatud ja rakendatud teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika meetmed, mis vastavad Eesti arenguvajadustele, on kooskõlas EL õigusega ning aitavad ära hoida seadusliku viibimise võimaluste väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, MKM, SOM, SOM SKA, Terviseamet, VÄM, HTM, RAM, KUM, EAS, Startup Estonia, WIE, töötajate, tööandjate katus-organisatsioonid, õppeasutused jm välismaalastega kokku puutuvad esindusorganisatsioonid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse118

1.1. Koostatud on kvaliteetsed prognoosid ja analüüsid tööjõuturu-, haridus-, teadus- ja majandusvaldkonnas, mis annavad lähteandmed teadmistepõhise ja paindliku sisserändepoliitika kujundamiseks.

MKM SIM, PPA, SOM,

HTM, KUM 2024–2026 RE

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud seadusliku rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks

SIM

PPA, SMIT, MKM, SOM, HTM, RAM,

VÄM, KAPO, Startup Estonia, WIE,

sotsiaalpartnerid

2024–2026 RE,

lisavajadus, välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, sama

117 Tegevused toetavad „Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia 2023–2027“ ja „Tõhustatud tagasisaatmiste tegevusstrateegia“ eesmärke. 118 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

106

Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine

Võimekuse eesmärk

1. Seadusliku rände valdkonna menetlused on tõhusamad, kliendi- kesksemad ja kvaliteetsemad (sh kindlaks tehtud koolitusvajadused, ning on töötatud välja koolituskavad menetlejatele ja on analüüsitud tööprotsesse).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, SMIT, SOM, VÄM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Seosed teiste

programmidega119 1.1. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja

toimepidevuse tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid IKT lahendusi (projekt RIS, riikliku viisaregistri arendused sh EL VIS arendustega seoses ja EL ühtse taotlusplatvormiga liidestumiseks).

PPA, SMIT SIM, VÄM,

KAPO, SOM, MTA

2024– 2026

RE, lisavajadus, Euroopa Regionaalarengu Fond (ehk SF), piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu jm välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine120

Võimekuse eesmärk

1. Koostöös partneritega on suurendatud teadlikkust Eestist kui atraktiivsest kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise tingimustest ning võimalustest.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, MKM, EAS, WIE, Startup Estonia, SA Archimedes, VÄM, HTM, INSA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse Programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 2.1 toetuse andmise tingimustes.

119 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 120 Regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning lõimumisalane avalik kommunikatsioon on planeeritud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ programmides.

107

Võimekus 4.1.4. Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine

Võimekuse eesmärk

1. Tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste digitaliseerimisega, siseriiklike ja EL infosüsteemide (nt SIS, EES, ETIAS, Frontexi infosüsteemid) vahelise koostalitusvõime suurendamisega ning uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtmisega on välismaalaste isikute tuvastamine ja tagasisaatmine kiirem. Tagasisaatmisalased andmed toetavad rändeanalüüside koostamist ja tagasisaatmispoliitika kujundamist.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, Frontex

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse121

1.1. ILLEGAAL2 andmekogu vastab RECAMAS mudelile ja see on liidestatud Frontexi infosüsteemiga IRMA122 2.0.

PPA, SMIT SIM, Frontex 2027

RE, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond jt välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

1.2. SKEELD andmekogu on viidud uuele platvormile. PPA, SMIT SIM 2027 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

1.3. Tagasisaatmismenetluses on loodud võimalused dokumendi kättesaamist kinnitada elektroonilise märkega.

PPA, SMIT SIM 2025 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

1.4. Kaardistatud on vajadus ja loodud võimekus edastada tagasisaatmisalaste analüüside koostamiseks usaldusväärseid ja ajakohastatud andmeid.

PPA, SMIT SIM 2026 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

1.5. ILLEGAAL2 ja SKEELD andmekogud on liidestatud EES ja ETIAS süsteemidega.

PPA, SMIT SIM 2025 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

121 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 122 Integrated Return Management Application – tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendus.

108

Võimekuse eesmärk

2. Tagasisaatmiste tõhustamiseks on tagasisaatmisvaldkond paremini sidustatud piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja karistussüsteemidega.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, JUM, kohtud, vanglateenistused Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse123

2.1. Loodud on tõhusad tegevusprotsessid selgelt põhjendamata ja pelgalt tagasisaatmise vältimiseks esitatud, sh korduvate rahvusvahelise kaitse taotluste ja tagasisaatmiste menetlemiseks.

PPA SIM 2026 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

2.2. Kokku on lepitud tegevus- ja suunamisprotsessid piiri-, rände-, süüteo- ja tagasisaatmismenetluste paremaks sidustamiseks, tagades tagasisaatmis- otsuse tegemise kohe pärast välismaalase riigis viibimise õiguse lõppemist ning haavatavate isikute kaitse.

PPA SIM 2025 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

Võimekuse eesmärk

3. Toetatud on välismaalaste vabatahtlikku ja kestlikku tagasipöördumist. Välismaalaste tagasisaatmine on põhiõigusi austav ja väärikas.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, Frontex, IOM, EPR

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse124

3.1. Loodud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne nõustamissüsteem , millega suurendatakse välismaalaste teadlikkust

PPA, IOM SIM 2024 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

123 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 124 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

109

ebaseadusliku viibimise tagajärgedest ja meetmetest tagasipöördumise toetamiseks.

3.2. Parandatud on infovahetust ja riigisisest koostööd tagasisaatmise ja taasintegreerumise teenuste (nt JRS125, VARRE programm126) vajaduspõhiseks osutamiseks viisil, millega hoitakse ära toetuste dubleerimine ja väärkasutamine.

PPA, IOM Frontex, SIM 2026 RE, välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

3.3. Parandatud on infovahetust ja koostööd väljasaatmiste vaatlemisteks ja avastatud probleemkohade lahendamiseks.

PPA, EPR SIM, Frontex 2025 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

Võimekuse eesmärk

4. Tagasisaatmiste edukaks täideviimiseks on tugevdatud koostööd peamiste ebaseadusliku rände päritolu- ja transiidiriikidega, sh tõhustatud teabevahetust Eurlodega.127

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, Frontex, KOM, VÄM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse128

4.1. Loodud on koostöövormid kolmandate riikide pädevate asutustega , sh välisesindustega isiku ja tema kodakondsuse tuvastamiseks, välismaalasele reisidokumendi hankimiseks, tagasivõtmiseks vms.

PPA, SIM VÄM 2027 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

4.2. Kolmandate riikidega koostöös on suurendatud RCMS129 kasutamist tagasivõtutaotluste ja -palvete kiiremaks menetlemiseks.

PPA KOM 2027 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“

125 Joint Reintegration Services – Frontexi pakutavad ühised taasintegreerimistoetused 126 Vabatahtliku lahkumise ja reintegratsiooni programm 127 Eurlo – Euroopa tagasisaatmise sideohvitser 128 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 129 Readmission Case Management Systems – tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteem

110

Võimekuse eesmärk

5. Parandatud on valmisolekut tulla toime olukordadega, kus ootamatult suureneb ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste arv.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KOV, PäA, kohtud Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse130 5.1. Analüüsitud on erinevate võimekuste (haldus- ja kohtumenetlus,

kinnipidamis- ja majutuskohad, eskortimine jne) suurendamise võimalusi ja kokku lepitud protsessid tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks rändesurve olukorras.

PPA, SIM PäA, kohtud,

KOV 2027 RE, välisvahendid „Siseturvalisus

2024–2027“

130 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

111

Võimekus 4.1.5. Rahvusvahelise kaitse menetlemine

Võimekuse eesmärk

1. Tagatud on õiguspärane, tõhus ja kvaliteetne rahvusvahelise kaitse taotluste menetlus.

Rahvusvahelise kaitse menetlusprotsesside tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks: • analüüsitakse ja parendatakse menetlusprotsesse sh luuakse ja võetakse kasutusele

menetluses osalevatele ametnikele koolituskavasid, juhiseid ja automaatseid tööprotsesse;

• tõhustatakse teabevahetust, parendatakse olemasolevaid, luuakse ja võetakse kasutusele uusi IKT lahendusi, tagatakse kasutajatugi ning tagatakse nende lahenduste jätkusuutlik haldamine (sh eelkõige rahvusvahelise kaitse andmise riiklik register RAKS ja Euroopa Liidu sõrmejälgede võrdlemise süsteemi EURODAC Eesti liides ESTODAC jt);

• tagatakse põhiõigused ja tugiteenused kinnipeetud taotlejatele.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

1.1. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad rakendusaktid ning juhised.

SIM, PPA SOM, KUM, HTM, JUM

2024–2027 RE, muu

täpsustub „Siseturvalisus

2024–2027“

Programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes.

Võimekuse eesmärk

2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning keeleoskusele vastav tõlkesuutlikkus sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning võetakse kasutusele uusi IKT-lahendusi sh kaugtõlke kasutamiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse

112

Programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes.

Võimekuse eesmärk

3. Erapooletu, inimkeskse ja professionaalse nõustamisteenusega on tagatud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest sh arvestades inimeste vanust, haavatavusi ja erivajadusi ning vajalik tugi õiguste realiseerimiseks ja kohustuste täitmiseks.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

3.1. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne nõustamissüsteem, millega suurendatakse varjupaigataotlejate teadlikkust ja toetatakse menetlusprotsessides osalemist.

PPA SIM 2023–2027 RE/

AMIF/muud välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes.

Võimekuse eesmärk 4. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide

mitmekesistumisele ja hulgale vastav reageerimise ja analüüsivõimekus sh on värvatud ja koolitatud vajalik hulk rahvusvahelise kaitse valdkonna eksperte (sh massilise sisserände haldamise valdkonnas, päritoluriikide olukorra analüüsi ja juhiste ning haavatavuse hindamise ja lapsesõbralike menetlusvõtete valdkonnas, osalemine EL Varjupaigaameti formaatide töös).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse

4.1. Loodud ja rakendatud on uus PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse reservametnike kaasamise ja koolitamise süsteem.

PPA SIM 2023–2027 RE/

AMIF/muud välisvahendid

Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes.

113

Võimekuse eesmärk

5. Tagatakse valmisolek toimetulekuks rändekriisidega sh eelkõige Euroopa Liidu solidaarsusalgatuste, ajutise kaitse, ümberasustamise ja -paigutamise tegevustes osalemiseks, kaasa arvatud menetlusvõimekuse tagamine välisriikides.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse

Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.

Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine

Võimekuse eesmärk

1. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele on tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused, lähtudes nende kultuurilisest, soolisest, usulisest, keelelisest jm taustast.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM SKA, KUM, HTM, MKM, RAM, KOV-d erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm,

kus planeeritakse

1.1. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimused on tagatud ja arendatud EUAA soovitatud standardeid arvestades sealhulgas on loodud vajalik võimekus täiendavateks majutuskohtadeks ja elukohtadeks suurenenud rändesurve ja kriisi olukorras.

SOM, SOM SKA SIM, PPA,

RAM, MKM

2024–2026

RE/ Varju-paiga-, Rände- ja

Integratsiooni- fondi jm

välisvahendid

SOM seonduv programm

1.2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide mitmekesistumisele ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ja vajalikud koolitused haavatavat gruppide toetamiseks.

KUM SOM, SKA,

KOV, lepingu- partnerid

2024–2026

RE/ Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsiooni- fondi jm

välisvahendid

SOM seonduv programm

1.3. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust tööturule sisenemise võimalustest ning tööandjate valmidust ja võimekust rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid tööle võtta.

Eesti Töötukassa

SOM, lepingu-

partnerid 2024–2026

RE/ välis- vahendid

SOM seonduv programm

114

1.4. Rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumine on kestlikult korraldatud sh on tagatud välismaalase vajadustele ja võimekustele kohandatud tugiisikuteenus.

SOM SKA

SOM, lepingu-

partnerid, KOV-id

2024–2026

RE/Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsiooni- fond

SOM seonduv programm

Võimekus 4.1.7. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine

Võimekuse eesmärk 1. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks on jätkatud

kodanikustaatuse väärtustamise ja riigiidentiteedi tugevdamisega seotud tegevusi (nt Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute tunnustamis- üritused ja sellealane teabevahetus; kodanikupäev; erinevad projektid, sidususe majakate kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine jne).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KUM, SA Hoolekandeteenused, KOV-id

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse131

Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes võimekuse eesmärgist.

Võimekuse eesmärk

2. Tõstetud on välismaalaste, sh määratlemata kodakondsusega isikute valmidust taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, selleks on neid teavitatud, pakutud ettevalmistuskoolitusi ja tasuta keeleõpet (sh tagatud tasustatud õppepuhkus).

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SKA, PPA, KUM, HTM, INSA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus

planeeritakse Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes võimekuse eesmärgist.

131 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

115

Alameede ehk programmi tegevus 4.2. Migratsioonijärelevalve

Eesmärk

Migratsioonijärelevalve poliitika tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Arendus- ja koostöötegevused aitavad tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut, ennetada ja vähendada välismaalaste ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist ja töötamist.

Mõõdikud

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu.

Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust, reageerimisvõimekust ja asutuste vahelist teabevahetust; koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu.

Mõõdiku nimi 2020 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne välismaalase tabamist (päevades)

-

Mõõdik töötati välja

2021. aastal

75 (62) ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75

≤ 75

≤ 75

PPA

Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike töötavate välismaalaste osakaal

Andmed puuduvad

10% < 9% (11%) < 8% < 7% < 6% < 5% < 5% PPA

116

Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine

Võimekuse eesmärk

1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga on võetud kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Sh on suurendatud ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust seadusliku rändega seotud riskidest ning arendatud on migratsioonijärelevalve alast koostööd.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, SOM, HTM, JUM, RAM, MTA, TI Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse132

1.1. Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS) ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste infosüsteemidega.

PPA SIM, SOM, RAM, MKM,

JUM, PPA, MTA, TI, SMIT, KAPO

2024–2026

RE, lisavajadus, Euroopa

Regionaalarengu Fond (ehk SF), välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad

programmid

1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud migratsioonijärelevalve tõhustamiseks ja infosüsteemi MIGIS kasutuselevõtuks ja efektiivseks rakendamiseks.

SIM SOM, RAM, MKM, JUM,

PPA, MTA, TI, SMIT, KAPO

2024–2026 RE, lisavajadus,

välisvahendid sama

1.3. Ebaseadusliku läbirände avastamiseks ja tõkestamiseks on ellu viidud tegevusi Schengeni kompensatsioonimeetmete paremaks rakendamiseks.

PPA SIM 2026

RE, Euroopa Regionaalarengu

Fond (ehk SF), välisvahendid

„Siseturvalisus 2024–2027“

132 Lõimumise teemad on kajastatud „Sidusa Eesti arengukavas 2030“. 132 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

117

Alameede ehk programmi tegevus 4.3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide

välja andmine

Eesmärk

Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke.

Mõõdikud

Algtase (2018) 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Eesti elanike osakaal, kes kasutavad riiklikku eID (MID, ID1) vahendit vähemalt kord aastas 133

64% (2019) ≥ 70% (63%)

≥ 70% (69%)

≥ 70% (-)

≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% ≥ 74% RIA

E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse esitanute osakaal134

21% ˃ 25% (29%)

˃ 35% (45%)

˃ 40% (60%)

˃ 45% ˃ 45% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% PPA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamise teenus. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle.

133 Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist. 134 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust.

118

Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine

Võimekuse eesmärk

1. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, tõhus ja tulemuslik koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus esilekerkivate probleemide lahendamisel.

Identiteedihalduspoliitika135 aluspõhimõtete elluviimiseks on tagatud tõsikindel füüsiline ja digitaalne isikutuvastamine ning digitaalne allkirjastamine. Tagatud on teenuste kliendisõbralikkus ning kasutusel on nüüdisaegsed, turvalised ja automatiseeritud tehnoloogilised lahendused.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, RAM, VÄM, RIA, EAS, MTA, SK, muud erasektori osapooled

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse136

1.1 Tagatud on välisriigi ja Eesti loodud digitaalsete identiteetide ühildatavus.

MKM SIM, JUM,

RAM, RIA, RIK, PPA, SMIT

2026 RE „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.2 Koostatud on riiklik toimepidevusplaan sertifitseerimis- ja usaldusteenuste osutamise katkemise korral lepingulise partneri poolt.

MKM SIM, RIA, PPA,

SMIT 2025 RE MKMi tulemusvaldkonna programm

1.3 Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis ühtse identiteedihalduspoliitika raames (ABIS projekt).

SIM, PPA SMIT 2026 RE, lisavajadus „Siseturvalisus 2024–2027“

1.4 ID1 formaadis isikut tõendavate dokumentide, isikustamisteenuse ja sertifitseerimis- ning usaldusteenuste hange on läbi viidud ja leping sõlmitud.

PPA, RIA SIM, MKM,

VÄM, SMIT, RIA

2025 RE „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.5 ID1 formaadis dokumentide uue tootmislepingu ja sertifitseerimis- ning usaldusteenuste osutamise leping on rakendatud.

PPA SIM, SMIT,

VÄM, RIA 2025 RE sama

135 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt. 136 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

119

1.6 Arvestades eestlaste diasporaaga137 võetakse välisesindustes kasutusele kliendisõbralikud ja automatiseeritud protsessid dokumentide väljaandmise ja isikutuvastamise menetluses (näiteks kulleriga väljastamine, tehisintellekt)

SIM, PPA, VÄM MKM 2026 RE

„Siseturvalisus 2024–2027“, teiste tulemusvaldkondade programmid

1.7 Välja on töötatud tõsikindel kaugtuvastuse lahendus isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel.

PPA, VÄM SIM, VÄM 2026 RE „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.8 Loodud on sertifikaatide kauguuendamise lahenduse võimekus. RIA MKM, PPA täpsustub RE „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste

tulemusvaldkondade seonduvad programmid

1.9 PPA e-teenuseid on edasi arendatud ja võetud kasutusele sündmusteenused.

PPA SIM, SMIT, MKM

2026 RE, välisvahendid

sama

1.10 Piloteeritud ja kasutusele on võetud iseteeninduslikud lahendused (sertifikaatide aktiveerimine iseteeninduses, iseteeninduskioskid biomeetria hõiveks ja taotluste esitamiseks väljapool PPA teenindussaale).

PPA SIM, SMIT 2026 RE, välisvahendid

sama

1.11 Edasi on arendatud ja automatiseeritud eel- ja järelkontrolli lahendusi E-residentidele.

PPA SMIT, EAS 2026 RE, välisvahendid

sama

1.12 E-residentidele on edasi arendatud ja automatiseeritud korduva taotlemise ja digitaalse identiteedi väljastamine.

PPA SMIT, EAS 2026 RE, välisvahendid sama

■

137 Hinnanguliselt elab välismaal ligikaudu 250 000 eestlast.

120

Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus

Meetme eesmärk: Siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühen- dunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.

Meetme kirjeldus: Keskendutakse personali taseme- ja täiendõppele, teadus- ja arendustege- vusele, sh nutikatele lahendustele ja innovatsiooni- le.

Meetme peavastutaja: Siseministeerium

Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- keskus

Meede koosneb kolmest programmi tegevusest:

1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole

MEEDE 5. Tark ja innovaatiline

siseturvalisus

Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

121

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Sisekaitseakadeemiasse esitatud sisseastumisavalduste arv avalikul konkursil

(1003) (1118) (857) 820 920 920 920 920 SKA

Teadurite arv Sisekaitse- akadeemias (taandatuna täistööajale 31.12. seisuga)

3,5 (3,5) 3,5 (3,5) 8 (7) 12 14 16 16 16 SKA

Sisekaitseakadeemia publitseeritud poliitika kujundamist ja rakendamist toetavate raportite ja mõttepaberite arv

(13) (7) (15) 17 17 17 17 17

ETISe klassifi-

kaator 2.5.

Olukorra analüüs

Piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on vaja suuremas mahus väljaõpet

Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õige- te valikute tegemise ja arengusuundade seadmise kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende motiveeritusest ja kvaliteedist. Kesksel kohal on küsimus – kuidas tagada vajalikul arvul hea väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid138?

Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate noorte arvu vähenemine139 ja eriteenistujate siirdu- mine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmi- sel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõu- nappusest põhjustatud probleeme. Täpsemini lah- kub igal aastal teenistusest u 800 töötajat, neist 420 eriteenistujat. Teenistusest lahkuvate eri- teenistujate arv suureneb veelgi. Prognoosi järgi läheb järgneva viie aasta jooksul pensionile keskmiselt 200 eriteenistujat aastas.

Personalinappus siseturvalisuse valdkonnas toob igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval kaasa ka riski, et võimalike ulatuslikumate kriiside korral on abi osutajad ülekoormatud ja teenuste pakkumine raskem. Vajame juurde märkimis- väärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Seetõttu on vajalik leida parimaid ja paindlikke võimalusi, et suurendada personali

138 Kasutatud üldmõistena ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste, vabaühenduste ning ettevõtete kohta. 139 Rahvastikuprognooside järgi ligikaudu 13% aastaks 2040 (allikas: Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi taustamaterjal „Eesti 2035“ faktileht, november-detsember 2018). 140 Vabatahtliku tegevuse arendamist on käsitletud meetmes „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.

siseturvalisuse valdkonnas ja tööd automatiseeri- da. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka vabatahtlike panus. Hästi välja õpetatud vaba- tahtlikud peavad moodustama koos kutseliste teenistujatega ühtse meeskonna.140

Paindlikud taseme- ja täiendusõppe võimalused muutuvad üha olulisemaks

Eelnevat arvesse võttes on meetme üheks oluliseks sihiks, et taseme- ja täiendusõppe võimalused siseturvalisuse valdkonnas oleksid paindlikud. Kui seni oleme tasemehariduse pakkumisel peamiselt keskendunud noortele, siis demograafilistest muudatuste tõttu näeme vajadust laiendada siht- gruppi üle 30-aastaste inimestega, kel juba on töö- kogemus ja enamasti ka lapsed, ning neile on paind- lik õppekorraldus ainus võimalus ühitada töö-, pere- ja koolielu.

2023. aastal sõlmitud koalitsioonileping ja selle elluviimiseks koostatud Vabariigi Valitsuse tege- vusprogramm toovad esile sisekaitselise hariduse edendamist. Väliskeskkonna kiiretele muudatustele operatiivseks reageerimiseks peaksime senisest kiiremini suutma pakkuda uute teadmiste omanda- miseks täiendusõpet ning leidma lahendused ka tasemeõppe paindlikumaks muutmiseks. Ees- märgiks on 2025. aasta sügisel alustada uue õppekavaga, kus on kutseharidus integreeritud kõrgharidusõppesse.

122

Sisekaitseakadeemia muutub väärtuslikuks partneriks teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnas

2021. aasta lõpus eraldas Vabariigi Valitsus Sisekaitseakadeemiale teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks 3,765m miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks. Julgeolekukeskkond meie ümber on heitlik, mistõttu on oluline teadmis- põhise info jagamine ka laiemale avalikkusele. Saadud lisarahastusega soovime aluse panna sise- julgeoleku valdkonnas Tallinna koolkonna loomi- sele. Selleks on suurendatud teadurite arvu Sisekaitseakadeemias. 2022. aastal loodi „Sise- kaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arendus- keskus“, mille peaeesmärgiks on satelliit- ja mehitamata lennuvahendite seiretehnoloogia ning mehitamata lennuvahendite tuvastamise, tõrje ja digikriminalistika integreerimine siseturvalisuse valdkonna teenustesse. Keskus on edaspidi koostööpartner ka kaitsetööstusettevõtetele uute tehnoloogiate katsetamisel siseturvalisuse valdkonnas, selleks on Sisekaitseakadeemia liitunud NATO DIANA initsiatiiviga. Saadud rahastus on neljaks aastaks, mistõttu on vajalik leida lahendus teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlik- uks rahastamiseks ning väärtuse loomiseks sise- turvalisuse poliitika kujundamisel ja rakendamisel.

Süsteemne innovatsioon aitab senisest tõhusamalt lahendada siseturvalisuse valdkonna probleeme

Arengukava perioodil oleme uue ajastu lävel, mil inimese ja tehnoloogia koostöövõime saab olema määrava tähtsusega. Neljas tööstusrevolutsioon ning digi- ja infoajastu on kujundanud keskkonna, mis vajab uudse paradigma kujundamist, et saavutada eelseisval kümnendil siseturvalisusega seotud eesmärgid. Uus ajastu on toonud kaasa uute suurte probleemide tekke, ent pakub ka uusi võimalusi ja tööriistu, sh eeltoodud personali- probleemidega tegelemiseks. Uue ajastu üks olulisimaid märksõnu on innovatsioon141. Vajaduse

141 Innovatsioon on uuenduslike ideede arendamise protsess, mille tulemusena on ellu viidud konkreetsed muudatused, mis parandavad olulisel määral süsteemi toimimist. Innovatsiooni mõiste sisaldab endas nii 1) uute toodete/teenuse loomist (tooteinnovatsioon); 2) toodete/teenuste osutamise protsessi muutumist tõhusamaks ja/või paindlikumaks (protsessiinnovatsioon); 3) juhtimisstruktuuri ja – meetodite muutmist (organisatsiooniline innovatsioon). Samuti võib innovatsioon olla järkjärguline olemasolevate lahenduste parandamine (järkinnovatsioon) või midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon). 142 Ava- ja suurandmete analüüsimine ja kasutamine, tehisintellekti ja masinõppe lahenduste sissetoomine, automatiseerimine ja autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt, tarkade sensorite ja muude uute teadmusallikate kasutamine, asjade interneti rakendamine tööprotsessides jpm. 143 Tulevikuks valmisolek, sh võimekus tuleviku arenguid ette näha ja modelleerida. Aga ka sekkumisvajaduse ennustustäpsuse suurendamine (ingl predictive policing), mis võimaldab ennetavat tegutsemist.

rakendada innovatsiooni tingivad ühelt poolt kasvavad ja üha keerukamad valdkondlikud ning ühiskondlikud väljakutsed ja probleemalad, teisalt aga praegu olemasolevate lahenduste piiratus või puudulikkus, mille tõttu on paratamatult vaja uuendusi.

Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud innovatsioonile, mis hõlmab tööprotsesse ja juhtimist, töötajate mõtteviisi ja tööharjumusi, aga ka suutlikkust luua ja ellu rakendada uusi ideid ning võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Samas on valdkonnas vajalik praeguste teadmiste ja oskuste piiri ulatuslikult laiendada, võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid, tõhusamaid, kiiremaid ja täpsemaid lahendusi.

Siseministeerium töötas 2020. aastal välja hindamismetoodika innovatsioonisüsteemide arengu seiramiseks, mis võimaldab hinnata asu- tuse muutumis- ja kohanemisvõimet. 2021. aastal hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust. 2022. aastal viidi hindamine läbi PPA-s ja Häirekeskuses. Kõik kolm asutust asuvad teisel tasemel, mis tähendab, et organisatsioonil on innovatsioonijanu, aktiivselt otsitakse viise innovatsiooni raken- damiseks ja järjepidevalt kasvab innovatsiooni kogemuste pagas. Innovatsiooni jaoks on vaja keskkonda, mis seda soosib. Kõigi kolme organisatsiooni inimesed on innovaatilised, sellele aitab kaasa organisatsioonikultuur, kuid järgmisele küpsustasemele jõudmiseks tuleks võimaldada töötajatele rohkem aega arendustööks. Sise- turvalisust pakkuvad asutused soosivad innovatsi- ooni. Arendusprotsessides on kõige rohkem takistusi seotud IT-arendustega.

Seega, on vaja kasutusele võtta parimad tehno- loogilised lahendused, mis võimestaksid valdkonna inimeste tegevust ja arvestaksid väheneva töö- jõuga. Sealhulgas tuleb arendada välja suutlikkus tarkade tehnoloogiate lõimimiseks tööprotsessi- desse142 ja kasvatada suutlikkust olla tulevikuks valmis143.

123

Meetme olulisemad väljakutsed olulisema mõjuga tegevused

aastatel 2023–2027

• Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks peame tagama piisaval arvul töötajaid. Selleks peame pakkuma töötajatele väärilist töötasu, soodustama töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmist ning välja õpetama tänasest suuremas mahus töötajaid. Siseturvalisuse pakkumisel on oluline, et meie teenistujaid on asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed, kes saavad oma töö eest väärilist tasu. Väljaõppes kasutame parimaid eksperte.

• Peame garanteerima piisavas mahus õppekohti, kvaliteetsel ja moodsal tasemel õppe ning õppimistingimused. Selleks arendame taristut rahvusvaheliselt õppe-, teadus- ja innovatsioonikoostöö võimestamiseks Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas. Rikastame kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega õpi- ja treeningkeskkondi ning jätkame olemasolevate nutikat kasutust. Esmajärjekorras tuleb välja arendada Väike-Maarja harjutusväljak ja Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi ühiselamud.

• Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamine ja jätkusuutlikkus. Muudame akadeemia tugevaks turvalisuse ja julgeoleku teaduse suundumuste kujundajaks ning saavutame teadusasutuseks evalveerimise. Järgnevate aastate eesmärk on Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse välja arendamine lähtuvalt siseturvalisuse strateegilistest arenguvajadustest ning selle jätkusuutlikkuse kindlustamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

• Sisekaitseakadeemia rolli täpsustamine kriiside ennetamisel ja kriisideks reageerimiseks. Kavas on luua terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll kriiside ennetamisel nii taseme- ja täiendõppes kui ka teadus- ja arendustegevuses ning milliseid võimalusi saab Sisekaitseakadeemia pakkuda kriisidele reageerimisel.

124

Alameede ehk programmi tegevus 5.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus

Sisekaitseakadeemias

Eesmärk

Tasemeõpe aitab tagada siseturvalisuse valdkonnas piisava teenistujate järelkasvu. Täienduskoolituste abil on töötajate teadmised ja oskused pidevalt ajakohastatud ning toetavad töökohale seatud ootuste ja eesmärkide täitmist.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

tegelik 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026

2027 Allikas

Nominaalajaga lõpetajate osakaal 83,73% ≥ 80%

(86,51%) ≥ 80%

(86,7%) ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80%

SKA Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv

4932 ≥ 4000 (5899) ≥ 4000 (7846) ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7000

Täiendõppe maht koolituspäevades 1823 (2185) (2628) ≥ 2500 ≥ 2500 ≥ 2500 ≥ 2500 ≥ 2500

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Sisekaitseakadeemia ja pakub tasemeõppe läbiviimise teenust ja täiendusõppe teenust.

Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti vanglateenistus ning maksu- ja tollisüsteem). Õppetöö toimub 16 õppekaval. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Õppekavadele vastuvõtt ei ole alati regulaarne ja stabiilne ning riiklik koolitustellimus konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös sõltudes siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest ja riigieelarve võimalustest.

Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele oma partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia 17 gümnaasiumis sisekaitseõpet, pöörab järjest rohkem tähelepanu vabatahtlike koolitamisele (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad) ja kaasab ka laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutame (loengusari „Turvaline Eesti“).

2024. aastal on olulised järgmised arendused: suurendatakse politseihariduse õppekohtade arvu; uuendatakse sisekaitselist koolitussüsteemi; uuendatakse tasemeõppe õppekavad ja töötatakse välja täiendõppe õppekavad küberkuritegevuse vastaseks võitluseks alg- ja kesktasemel; luuakse terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll taseme- ja täiendõppes kriiside ennetamisel; jätkatakse Frontexi väljaõppekeskuse kontseptsiooni loomisega; alustatakse Tallinnalinnaku ühiselamute uuendamisega; jätkatakse Väike Maarja taktikalise väljaõppe keskusearendamiseks vajalike tegevustega.

125

Võimekus 5.1.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

Võimekuse eesmärk

1. Tagatud on siseturvalisuse valdkonna teenistujate piisav järelkasv ning töötajate teadmised ja oskused on pidevalt ajakohastatud.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SKA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid

1.1. Suurendatud on siseturvalisuse väljaõppe võimalusi, sh uuendatud sisekaitselist haridussüsteemi.

SKA PPA, PÄA, HÄK,

EMTA, JUM, SIM, HTM

2024– 2025 RE/ lisavajadus

1.2. Uuendatud on tasemeõppe õppekavad ja välja on töötatud täiendõppe õppekavad küber- kuritegevuse vastaseks võitluseks alg- ja kesktasemel.

SKA PPA, SMIT, SIM 2024 RE/ lisavajadus

1.3. Loodud on terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll taseme- ja täiendõppes kriiside ennetamisel.

SKA SIM, PPA, PÄA, HÄK, RK

2024 RE/ lisavajadus

1.4. Loodud on Frontexi väljaõppekeskuse kontseptsioon ja alustatud on koolitustega Ida- Virumaal.

SKA PPA, SIM 2024– 2026

RE/ lisavajadus

1.5. Tallinna linnaku ühiselamud on uuendatud. SKA RKAS, SIM 2024– 2027

RE/ kinnisvara juhtimiskava

1.6. Väike-Maarja harjutusväljak on välja arendatud. SKA RKAS, SIM 2024– 2027

RE/ kinnisvara juhtimiskava

126

Alameede ehk programmi tegevus 5.2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevus

Eesmärk

Sisekaitseakadeemia on väärtuslik partner siseturvalisuse valdkonnale teadus- ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ning innovaatiliste lähenemiste ja lahenduste kasutuselevõtu toetamisel.

Mõõdikud

Mõõdiku nimi 2020

(tegelik) 2021

(tegelik) 2022

(tegelik) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas

Teadustöö kohustusega teenistujate arv Sisekaitseakadeemias (taandatuna täistööajale 31.12. info)

- - (50,35) 51 51 51 51 51 SKA

Sisekaitseakadeemias publitseeritud kõrgetasemeliste publikatsioonide arv

(24) (32) (20) 25 30 30 30 30 ETISe klassifikaa-

tor 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 3.1

Sisekaitseakadeemias korraldatud teadussündmuste arv

- - (29) 30 35 40 40 40 SKA

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Sisekaitseakadeemia ja pakub selleks teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenust.

Sisekaitseakadeemia teadustegevusel on kaks põhieesmärki – toetada õppeprotsessi, õppevahendite ja õppejõudude pidevat arengut ning luua uusi teadmisi ja innovaatilisi lahendusi nii akadeemiale kui ka avalikule ja erasektorile. Akadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Proceedings, Estonian Academy of Security Sciences" ja alates 2022. aastast eestikeelset „Turvalisuskompassi“.

127

Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus

Võimekuse eesmärk

1. Sisekaitseakadeemia viib läbi teadus- ja arendustööd, sealhulgas teeb rakendusuuringuid ning annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa innovatsioonile ja teadmiste siirdele.

Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: SKA

Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE ja välisvahendid

Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid

1.1. Suurendatud on Sisekaitseakadeemia teaduskeskuse võimekust siseturvalisuse ja sisejulgeoleku uurimiskeskuse ja mõttekojana. Pannakse alus sisejulgeoleku valdkonnas Tallinna koolkonna loomisele.

SKA SIM, PPA, PÄA,

KAPO, HÄK 2024–2029

RE/ Sisejulgeolekufond

jm välisvahendid/ lisavajadus

1.2. Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus pakub siseturvalisuse valdkonnas läbi teadus- ja arendustegevuse ametkondade üleseid rakendusuuringuid ja oskusteavet kaugseiretehnoloogiatega kaasnevate võimaluste integreerimiseks tegevusvaldkondadesse.

SKA SIM, PPA, PÄA,

KAM. Lennuakadeemia

2024–2027 RE/ lisavajadus

1.3. Sisekaitseakadeemia on evalveeritud teadusasutusena. SKA SIM, HTM 2024–2027 RE/ lisavajadus

128

Alameede ehk programmi tegevus 5.3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast

väljapoole

Eesmärk

IKT teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge.

Meetme mõõdikud 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Teenuse kasutajate rahulolu 77% -

(82%) ≥ 77% - ≥ 77% -

SMIT, rahulolu uuring

Programmi tegevuse sisu kirjeldus

Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust, näiteks: väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu Andmebüroole.

■

129

4. Programmi juhtimiskorraldus

Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest

Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.

Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid:

1) sisejulgeoleku asekantsler (1., 2., 3. ja 4. meede),

2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler (1, 2. ja 3. meede) ja

3) varade asekantsler (5. meede).

Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta ülevaate ja esitab selle lähtudes kokkulepitud tähtajast Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.

Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis võimekuste eesmärkide ja olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita).

Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.

Poolte rollid probleemide lahendamisel

Siseturvalisuse eesmärkide saavutamiseks on tähtis nii riigiasutuste kui ka teiste poolte roll.

Igaühe panus

Siseturvalisuse vabatahtlikud, seltsid, eraettevõtted, muud ühendused

Kohalik omavalitsus, kohalikud nõukogud

Siseturvalisuse- ja õiguskaitse asutused

Riigiasutused koostöös

Joonis. Siseturvalisuse eesmärkidesse panustamise tasandid

Siseturvalisuse programmis on täpsustatud riigiasutuste ja sealhulgas siseturvalisuse- ja õiguskaitseasutuste rollid ja täpsed tegevussuunad turvalisuse eesmärkide saavutamisel. Programmis on kirjeldatud oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad.

Arengukavas on täpsustatud ka tegevussuundasid seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende koostööorganitega. Nende peamine roll turvalisusele kaasaaitamisel on see, et nad kujundavad kohaliku

130

elukeskkonna, peavad haridusasutusi (turvaline õpikeskkond ja turvalist käitumist kujundav õpe), osutavad sotsiaalteenuseid- ja toetusi, tegelevad ruumilise planeerimisega, edendavad avaliku korra kaitset ja ohutust ning võtavad asjakohase rolli kohalikul tasandil asetleidvate ohtude ja korrarikkumiste ennetamisel, võimestavad kogukondi ja üksikisikuid, edendavad koostöö- ja ennetusvõrgustikke, viivad kohalikul tasandil ellu riiklikke programme, korraldavad inimestele elutähtsaid teenuseid, tagavad toimepidevuse plaani kõigi nende korraldavate teenuste toimimise jaoks ka kriiside ajal, aitavad kaasa piirkondlikule koostööle kriiside ajal. Oluline panus on teistelgi pooltel, kelle turvalisust suurendava rolli soodustamisele programmis ka tähelepanu pööratakse:

Kehtiv korrakaitseseadus näeb igaühel rolli turvalisuse loomisel ehk avaliku korra tagamisel. Eelkõige saab igaüks turvalisuse tagamisse panustada, vähendades iseenda riskikäitumist, suurendades ohutust, et ei oleks vaja tagajärgedega tegeleda. Programmis on ette nähtud mitmesuguseid sekkumisi, mis aitavad kaasa inimeste teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku suurenemisele.

Siseturvalisuse valdkond toetub peale kutseliste teenistujate ka vabatahtlikele, kes panustavad nii sündmuste lahendamisse kui ka oma piirkonna turvalisuse hoidmisesse, ohtude ennetamisse. Arengukavas on kokku lepitud suunad, millega vabatahtliku tegevuse edendamisel arvestada.

Riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel roll eraettevõtetel. Turvaettevõtted näiteks on mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses lepingupartnerid avalikus kohas korra tagamisel, peale selle panustavad turvaettevõtted ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega jne). Vähetähtsaks ei saa pidada mitmesuguseid ennetustooteid pakkuvate ettevõtete rolli, kes pakuvad nii kohustuslikke tooteid (nt suitsuandur) kui ka vabatahtlikke (nt targa maja lahendused). Programmis pööratakse tähelepanu, et riigiasutused aitaksid parandada eeldusi, sh õiguslikke, soodustamaks ettevõtete rolli turvalisuse suurendamisel. Ka teised äri- ja vabaühingud saavad siseturvalisuse tagamisse panustada, näiteks toimida õiguspäraselt, teha koostööd ning tunnustada ja toetada siseturvalisuse vabatahtlikke.

Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega144

144 – tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. – tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele.

Eesti 2035

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks

täpsustab seatud sihte, valdkondade panust turvalisuse loomisel

Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21"

üldised suunad säästvaks arenguks, heaolu kasv, ühiskonna sidusus

aitab kaasa jätkusuutliku arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

suunad kuritegevuse- vastase võitluse osas

arvestab läbivalt põhialustega

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM

Rahvastiku tervise arengukava 2 2 –2

vigastussurmade, õnnetuste ja alkoholi tarbimise vähendamine, vaimne tervis

vigastussurmade, riskeeriva käitumise vähendamine

Heaolu arengukava 2 2 – 2

sotsiaalne turvalisus, rändepoliitika eesmärkidele tugi

elukvaliteedi paranda- mine, kogukondade elavdamine, turvatunne

Liiklusohutusprogramm 2 1 –2 2

Liiklussurmade sh elu, tervise ja varajahjude vähendamine

ei dubleeri, aga arvestab ja aitab kaasa sh hoiakute, keskkonna, järelevalve kaudu

131

Riigikaitse arengukava 2 22–2 1

sisejulgeoleku tagamine, asutuste valmisolek kriisi või rünnaku ajal, Eesti ise- seisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitse

eeldused tipuvõimetele, täpsustab tavaolukorras ja mitteriigikaitseliste kriiside jaoks vajalikku

Haridusvaldkonna arengukava 2 21–2

toetab inimeste heaolu ja turvalisust üldoskuste arendamise, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; turvaline õppekeskkond

täpsemad tegevussuunad ennetuse ja ohutu käitumise edendamiseks

Noortevaldkonna arengukava 2 21–2

noorte aktiivsus, üksijäämise ja eemaldumise ennetus sh toetav turvavõrgustik

täpsemad suunad ennetus-tööle ja sh noorsootööle, et aidata kaasa sotsiaalsetele oskustele ja riskikäitumise vähendamisele

Kultuuri arengukava 2 21–2

mitmekesisust väärtustav ja turvatunnet toetav kultuuriruum; kaasamise ja osalemise toetamine

inimeste osalemise ja kogukondliku koos- tegutsemise soodustamine

Spordipoliitika põhialused aastani 2030

noorte positiivse käitumise ja ühiskondliku vastutuse edendamine

kaudne mõju, nt spordiga seotud ennetustegevused

Sidusa Eesti arengukava 2 21–2

ühiskonna sidusus, jagatud riigiidentiteet, kohanemise toetamine, kodanike algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine

üldised suunad, eeldused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks, vabatahtliku tegevuse populariseerimine

Eesti digiühiskond 2

sihid küberjulgeoleku- ja turvalisuse osas, ennetus ja teavitus

küberkuritegevuse vastane võitlus, üldised eeldused inimeste ennetavaks Hoiakuks, E-residentsuse ja digitaalse identiteedi riskide maandamine, piiriüleste e- teenuste ja digitaalsete dokumentide edendamine

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2 1 –2 2

valmisolek kiirgushäda- olukordadeks

olulised tegevussuunad kriisideks valmisolekuks

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030

toiduohutus ja sellega seotud tööohutus; maa- ja rannakogukondade elujõulisus

turvaline elukeskkond on eeldus põllumajanduse arengukava eesmärkidele

Kliimamuutustega kohanemise arengukava

aastani 2030

üldised suunad kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks, Eesti haavatavuse vähendamiseks, eeldused keskkonnakahju ja inim- kannatuste vähendamiseks

pääste- ja kriisireguleerimis ja hädaolukordadeks valmisoleku edendamine, äärmuslike ilmastikuolude riskide maandamine

Välispoliitika arengukava 2030

julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- mine, reisimise riski- kommunikatsioon, rahvastiku- halduse toetamine Eesti maine kujundamise kaudu

arvestab tegevussuundadega, mõjutab eri poliitikate kujundamisega Eesti rahvusvahelist mainet

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2 21–2

Turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise vähendamine, Schengeni piiriturvalisuse nõuetega arvestamine rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo osas

Liiklussurmade ja sh elu ja tervise, varakahjude vähendamine ennetuse ning kiire abi pakkumisega

SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM

■

132

Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030

KÄSKKIRI

21.12.2023 nr 1-3/147

Programmi „Siseturvalisus 2024–2027“

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punktide 2 ja 23 alusel 1. Tunnistan kehtetuks siseministri 19. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/8 „Programmi

„Siseturvalisus 2023–2026“ kinnitamine“.

2. Käskkiri jõustub alates 1. jaanuar 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa. Programm „Siseturvalisus 2024–2027“