Eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

1

EELNÕU

18.12.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39

„Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruses nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kujundamises“ sõnaga „, elanikkonnakaitse“;

2) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

㤠101. Elanikkonnakaitse valdkond

Elanikkonnakaitse valdkonnas kavandab ja koordineerib ministeerium elanikkonnakaitsepoliitika

väljatöötamist ja töötab seda välja ning suunab ja koordineerib asjaomaste valitsusasutuste

tegevust.“;

3) paragrahvis 12 asendatakse sõnad „, piiriveekogul reostuse avastamise ja reostustõrjetöö ning

õhusõiduki võime arendamise“ sõnadega „ning piiriveekogul reostuse avastamise ja

reostustõrjetöö“;

4) paragrahvi 19 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Rahvastiku toimingutega seotud asjade korraldamisel ministeerium:

1) töötab välja rahvastiku toimingute poliitika;

2) korraldab ja koordineerib rahvastiku toimingute valdkonna tegevust;

3) juhendab rahvastiku toimingute tegemist ja seotud tegevust;

4) teeb perekonnaseisu- ja nimetoiminguid;

5) hoiab, täiendab ja kasutab perekonnaarhiivi;

6) täidab rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesandeid;

7) tagab valimistel valijate arvestuse;

8) teostab järelevalvet rahvastikuregistri pidamise ja rahvastiku toimingute tegemise ning seotud

tegevuse üle;

9) kontrollib Euroopa kodanikualgatuse toetusavaldusi ja tõendab nende arvu.“;

5) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt:

㤠21. Tugiteenuste valdkond

Tugiteenuste valdkonnas ministeerium:

2

1) töötab välja ühtse hanke-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-, infoturbe-, personali-,

rahandus-, teabehaldus- ja varahalduspoliitika ning teenusepõhise strateegilise planeerimise ja

juhtimise poliitika;

2) koordineerib ja toetab innovatsiooni ja teaduskoostööd, koordineerib õigusloomet, tagab

õigusteeninduse ning koordineerib sisekaitselise hariduse valdkonda ja valitsemisala asutuste

tegevust;

3) korraldab teenistuslikku järelevalvet.“;

6) paragrahvi 36 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Digi- ja teabehaldusosakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-, infoturbe- ja teabehalduspoliitikat,

sealhulgas andmepoliitikat;

2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud

poliitika rakendamist;

3) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitset.

(2) Elanikkonnakaitse osakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja elanikkonnakaitse-, pääste- ja ohutuspoliitikat;

2) koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist.

(3) Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna põhiülesanded on:

1) kujundada Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös osalemise

põhimõtteid;

2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud

põhimõtete rakendamist.

(4) Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded on:

1) teavitada avalikkust ministeeriumi tegevusest;

2) nõustada ministeeriumi juhtkonda kommunikatsiooni ja avaliku arvamuse valdkonnas;

3) koordineerida ministeeriumi ja valitsemisala asutuste kommunikatsiooni- ja turundusprojekte.

(5) Korrakaitse ja kriminaalõiguse osakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja korrakaitse- ja kriminaalpoliitikat;

2) koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist.

(6) Kriisivalmiduse osakonna põhiülesanded on:

1) valmistada ministeerium ja valitsemisala asutused ette kriisiks, sealhulgas

riigikaitseülesannete täitmiseks;

2) korraldada ministeeriumi ja koordineerida valitsemisala asutuste tegevust kriisi lahendamisel,

sealhulgas tagada olukorrateadlikkus.

(7) Personaliosakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja ministeeriumi ja valitsemisala asutuste personalipoliitikat;

2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud

poliitika rakendamist;

3) töötada välja siseturvalisuse valdkonna teenistusalaste õigusaktide eelnõusid;

4) koordineerida valitsemisala asutuste personali- ja koolitustegevust.

3

(8) Piirivalve- ja rändeosakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja kodakondsus-, piirivalve- ja rändepoliitikat;

2) koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist.

(9) Rahandusosakonna põhiülesanded on:

1) korraldada ministeeriumi ja valitsemisala asutuste finantsarvestust;

2) töötada välja ministeeriumi ja valitsemisala asutuste eelarvestamise ja juhtimisarvestuse

poliitikat;

3) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 2 nimetatud

poliitika rakendamist.

(10) Rahvastiku toimingute osakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja rahvastiku toimingute poliitikat;

2) korraldada ja koordineerida rahvastiku toimingute valdkonna tegevust;

3) juhendada rahvastiku toimingute tegemist ja seotud tegevust;

4) teha perekonnaseisu- ja nimetoiminguid;

5) hoida, täiendada ja kasutada perekonnaarhiivi;

6) täita rahvastikuregistri vastutava töötleja ülesandeid;

7) tagada valimistel valijate arvestus;

8) teostada järelevalvet rahvastikuregistri pidamise ja rahvastiku toimingute tegemise ning

seotud tegevuse üle;

9) kontrollida Euroopa kodanikualgatuse toetusavaldusi ja tõendada nende arvu.

(11) Siseauditi osakonna põhiülesanded on:

1) täita ministeeriumis ja valitsemisala asutustes siseaudiitori ülesandeid;

2) korraldada ministeeriumis ja valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud ülesannete täitmist;

3) hinnata ministeeriumis ja valitsemisala asutustes sisekontrollisüsteemi toimimist;

4) täita piirihalduse ja viisapoliitika rahastut, Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi auditeeriva asutuse ülesandeid;

5) teha ettepanekuid ministeeriumi ja valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi parandamiseks.

(12) Sisejulgeoleku osakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja sisejulgeolekupoliitikat;

2) koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud poliitika rakendamist.

(13) Strateegia- ja arendusosakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja ministeeriumi ja valitsemisala asutuste teenusepõhise juhtimise, sealhulgas

teenuste juhtimise ja arendamise, ning sisekaitselise hariduse poliitikat;

2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud

poliitika rakendamist;

3) korraldada ministeeriumi ja koordineerida valitsemisala asutuste strateegilise planeerimise ja

tegevuskavade täitmise seiret ja aruandlust;

4) toetada ning korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes innovatsiooni

ja teaduskoostööd.

(14) Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja usuasjade valdkonna ja kodanikuühiskonna poliitikat;

2) analüüsida usuelu küsimusi;

3) koordineerida valitsemisala asutuste kodanikuühiskonna valdkonna tegevust.

4

(15) Varahaldusosakonna põhiülesanded on:

1) töötada välja kinnis- ja transpordivara-, kliima-, riigivara valitsemise ja varude haldamise

poliitikat;

2) korraldada ministeeriumis ja koordineerida valitsemisala asutustes punktis 1 nimetatud

poliitika rakendamist;

3) korraldada ministeeriumis füüsilise turvalisuse, logistilise toe ja töökeskkonna tagamist.

(16) Välisvahendite osakonna põhiülesanded on:

1) plaanida siseturvalisuse valdkonnas Eestile eraldatud Euroopa Liidu ja muid välistoetusi;

2) korraldada välistoetusest rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist;

3) seirata välistoetuse kasutamist ja teostada kasutamise üle järelevalvet;

4) valmistada ette ja esindada Eesti seisukohti välistoetuste andmise poliitika kujundamisel ja

läbirääkimistel õigusaktide eelnõude üle.

(17) Õigusosakonna põhiülesanded on:

1) koordineerida ministeeriumi õigusloomet;

2) tagada ministeeriumi õigusloomes ühtsete põhimõtete ja metoodika rakendamine;

3) tagada ministeeriumi õigusaktide eelnõude omavaheline seostatus, Eesti Vabariigi

põhiseadusele ja teistele seadustele vastavus, ühtne terminikasutus ning keeleline korrektsus;

4) vajaduse korral osaleda õigusaktide eelnõude väljatöötamises;

5) tagada ministeeriumi õigusteenindus, sealhulgas korraldada riigi kohtus esindamist;

6) töötada välja ministeeriumi hankepoliitikat;

7) viia läbi ministeeriumi riigihankeid.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2025. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Lauri Läänemets

siseminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

ASUTUS ESIS ES EKS KASUTAMIS EKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Siseministeerium

Riigikantselei istungiosakond

27.12.2024 nr 1-6/3075-1

Eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisa: Eelnõu 4 lehel

Eelnõu seletuskiri 7 lehel Eelnõu seletuskirja lisa 1 lehel

Kertu Nurmsalu 6125084 [email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39

„Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määrust nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi ka põhimäärus) muudetakse ministeeriumi sisese töö ümberkorralduse ja tegevuste

täpsustamise vajaduse tõttu. Olulisemad muudatused, mida Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“

muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) ette nähakse, on järgmised: - täiendatakse põhimääruse 2. jagu „Ministeeriumi ülesanded“ ja lisatakse

elanikkonnakaitse valdkond;

- täpsustakse tugiteenuste valdkonda ja lisatakse teadus-, arendus-, innovatsiooni alased tegevused ning sisekaitselist haridust pakkuva kooli pidaja roll;

- osakondade nimedest jäetakse välja liitsõna osa „ -poliitika“, sest osakonna ülesanded on laiemad kui vastava valdkonna poliitika kujundamine;

- täpsustakse mõne osakonna nime ja ülesandeid;

- teabehalduse ja digiteemad koondatakse erinevatest osakondadest ühte loodavasse osakonda ning kodanikuühiskonna ja usuasjade teemad liidetakse ühte osakonda.

Eelnõus toodud muudatusetel on positiivne mõju, sest ajakohastatud põhimäärus toob selgemalt esile Siseministeeriumi (edaspidi ka SiM) valdkondade tegevussuunad ning optimeerib

juhtimist SIM-is.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu

Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). Seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 30. mai 2012. aasta määrust nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 27.08.2022, 8.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse põhimäärust.

Punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 7 lõiget 1, milles on toodud SiM-i valitsemisala.

Loetellu lisatakse elanikkonnakaitse, mis on üks Siseministeeriumi koordineerimisel olev ülesanne. Vastavasisuliselt on kavandatud täiendada ka Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 66 lõiget 11.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/70fd3a41-edf8-45c4-a6f9-629223a43198/vabariigi-valitsuse-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

Elanikkonnakaitse moodustub mitmest omavahel seotud tegevusest, mille elluviimise eest vastutavad eri ministeeriumid, kuid kuni VVS-i muutmiseni on juhtasutus olnud õiguslikult sätestamata. VVS-is elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise ülesande lisamine

Siseministeeriumi valitsemisala ülesannetesse loob seaduse tasandil rolliselguse.

Elanikkonnakaitse kõrval jääb kasutusele ka „sisekaitse“. Selle sõnaga defineeritakse hetkel SiM valitsemisala riigikaitseülesanne täitmisega seotud tegevusi. Sõna „sisekaitse“ kasutatakse üha vähem ning enamlevinud sõnad on „sisejulgeolek“ või „siseturvalisus“. Samas kehtiv

erakorralise seisukorra seadus kasutab endiselt mõistet sisekaitseülem, mis sisult on siseministri funktsioon. Lisaks on SiM-i valitsemisalas Sisekaitseakadeemia, mida kõrgharidusseaduses

nimetatakse sisekaitseliseks rakenduskõrgkooliks. Punktiga 2 täiendatakse põhimääruse 2. jagu „Ministeeriumi ülesanded“ §-ga 101 ja lisatakse

ülesannete alajaotusesse elanikkonnakaitse valdkond. Elanikkonnakaitse valdkonnas kavandab ja koordineerib ministeerium elanikkonnakaitse poliitika väljatöötamist ning suunab ja

koordineerib asjaomaste valitsusasutuste tegevust. Siseministeeriumi roll on välja töötada elanikkonnakaitse osas oma haldusalasse kuuluvate valdkondade poliitikat ning koordineerida seda teiste valdkondade vastutajatega, et tagada ühtne lähenemine. Vastavad valdkonnad ning

nende eest vastutavad on Vabariigi Valitsuses juba 2024. aasta alguses kokku lepitud elanikkonnakaitse raamdokumendi ja 2024-2027 tegevuskava kinnitamisega. Iga ministeerium

jääb vastutama VVS-is talle määratud valdkondade eest. Põhimääruse muudatuse tulemusel ei hakka SiM juhtima teiste ministeeriumite valitsemisala elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke arendusi, vaid koordineerib üldist elanikkonnakaitse poliitikat ning suunab ja

koordineerib asjaomaste valitsusasutuste elanikkonnakaitse alast tegevust, kui see vajalikuks osutub.

Elanikkonnakaitse valdkonna sõnastamisel on lähtutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-is 15 sätestatud keele- ja stiilinõuetest. Lisanduva valdkonna sõnastamisel on võetud

eeskujuks kehtiva põhimääruse valdkonna sõnastused, et uued sätted sobituksid juba olemasolevate sätetega.

Punktiga 3 asendatakse paragrahvis 12 „, piiriveekogul reostuse avastamise ja reostustõrjetöö ning õhusõiduki võime arendamise“ sõnadega „ning piiriveekogul reostuse avastamise ja

reostustõrjetöö“. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest piirivalvevaldkonnas ei töötata välja õhusõiduki võime arendamise poliitikat. Küll aga on õhusõidukid olulised Politsei- ja

Piirivalveametile piiri valvamises. Ministeeriumi roll on toetada nende soetamist ja haldamist, mida teeb varahaldusosakond (vt punkti 6 lõike 15 selgitust).

Punktiga 4 sõnastatakse § 19 uuesti. Tegemist on tehnilise muudatusega – korrastatakse ülesannete sõnastust, mida ministeerium rahvastiku toimingutega seotud asjade korraldamisel

täidab. Sellega tagatakse põhimääruses mõistete ühtsus §-i 19 ja §-i 36 lõike 10 vahel. Punktiga 5 sõnastatakse § 21 uuesti seetõttu, et muudatusi siseteenuste valdkonnas on mitu.

Kõigepealt nimetatakse siseteenused ümber tugiteenusteks, mis ilmestab paremini loetelus toodud tegevusi. Muudatuse sõnastamisel on aluseks võetud Riigi Tugiteenuste Keskus, mis

pakub muu hulgas personaliarvestuse, raamatupidamise ja hankealaseid teenuseid. Seega põhimääruse §-s 21 toodud tegevused ei ole mitte siseteenused vaid tugiteenused.

Samuti täiendatakse loetelu tugiteenustega, mida SiM täidab, kuid mida seni loetelus kajastatud ei ole. Nendeks on teenusepõhise strateegilise planeerimise poliitika väljatöötamine (sealhulgas

teenuste juhtimine ja arendamine) ning innovatsiooni, teaduskoostöö ja sisekaitselise hariduse valdkonna koordineerimine. Uue ülesandena lisandub teenusepõhise juhtimise poliitika väljatöötamine.

Teenusepõhise strateegilise planeerimise ja juhtimise poliitika väljatöötamine on oluline nii ministeeriumi kui kogu SiM-i valitsemisala asutustele oma juhtimissüsteemi teenusepõhiseks

viimisel ja teenuste juhtimise tegevuste realiseerimisel. Sisekaitselise kooli pidaja ülesannete täitmise kohustus tuleb kõrgharidusseaduse § 23 lõikest 2, mille kohaselt sisekaitseline

rakenduskõrgkool on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Innovatsiooni ja teaduskoostöö koordineerimisel teeb SiM koostööd nii valitsemisala asutuste kui ka teadusasutuste ja teiste avaliku sektori asutustega. Seega SiM-il on oluline roll kõigi eelnimetatud tegevuste osas

valitsemisala üleste põhimõtete ning raamistiku kehtestamises, aga ka asutustes nõuete elluviimise koordineerimisel, mistõttu need tegevused väärivad ootuste ja rolliselguse huvides

põhimääruses eraldi esiletoomist. Kuna tugiteenuste valdkonnas on SiM-i kanda erinevad tegevused, siis selguse huvides

liigendatakse tegevused punktideks.

Punktis 6 antakse põhimääruse §-le 36, milles on loetletud SiM-i osakonnad ja nende ülesanded, uus sõnastus. Muudatusi on mitu ja osad neist on mitmes lõikes korduvad. Seega õigusselguse tagamise kaalutlustel on õigem kogu säte uuesti sõnastada. Osakonnad on

loetletud tähestikulises järjekorras. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on lõiked jaotatud ka punktideks osakonna ülesannete paremaks arusaadavuseks.

Lõikes 1 on toodud uue loodava digi- ja teabehaldusosakonna põhiülesanded. Uus osakond moodustatakse praeguse info- ja varahaldusosakonna ning strateegia- ja arendusosakonna

ümberkorraldamisel ning uude osakonda koonduvad kahest eelnimetatud osakonnast eraldatud teabehalduse, sh andmevaldkonna ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna

ülesanded. Lõikes 2 on toodud elanikkonnakaitse osakonna põhiülesanded, et koordineerida tervikliku

elanikkonnakaitse poliitika kujundamist. Sisuliselt jätkub praeguse pääste- ja ohutuspoliitika ülesannete täitmine, kuid edaspidi on suurem rõhk elanikkonnakaitsel. Sellega seoses

lisanduvad eelkõige järgmised tegevused: - koostada elanikkonnakaitse strateegilised dokumendid, määrates kindlaks eesmärgid,

luues võimekirjeldused, sihttasemed, prioriteedid ning selle alusel tegevuste rahastamise

vajadused; - töötada välja vajalikud õigusaktide eelnõud ja nende muudatused, hinnata mõjusid;

- kavandada ja koordineerida poliitikat elanikkonnakaitsega seotud ministeeriumide ülestes teemades nagu elanike teadlikkus, ohuteavitus jms.

Elanikkonnakaitse moodustub mitmest omavahel seotud tegevusest, mille elluviimise eest

vastutavad eri ministeeriumid. SiM-i vastutusel oleva elanikkonnakaitse alaste tegevuste eest vastutab elanikkonnkaitse osakond. Elanikkonnakaitse, pääste ja ohutuse valdkonnal on

ühisosasid, seetõttu on need tegevused koondatud samasse osakonda. Samal ajal on nendel valdkondadel ka erisusi. Seetõttu on nende valdkodade poliitika väljatöötamine, sealhulgas vastava poliitika kavandamine ja tegevuste koordineerimine eraldi üles loetletud.

Lõigetes 3, 4, 9, 11 ja 16 on toodud Euroopa Liidu ja välissuhete, kommunikatsiooni-,

rahandus-, siseauditi ning välisvahendite osakonna põhiülesanded sisuliselt muutmatuna võrreldes kehtiva põhimäärusega.

Lõikes 5 on toodud korrakaitse ja kriminaalõiguse osakonna ülesanded. Osakonna praegusest nimest – korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakond – jäetakse välja liitsõna osa „-poliitika“ ning

nimes rõhutatakse suunatust kriminaalõiguse kujundamisele. Osakonna põhiülesanded on jätkuvalt korrakaitse- ja kriminaalpoliitika väljatöötamine ning korrakaitse- ja kriminaalvaldkonnas valitsemisala asutuste tegevuse koordineerimine.

Lõikes 6 on toodud kriisivalmiduse osakonna põhiülesanded, mis põhinevad praeguse sisekaitse- ja kriisivalmiduse osakonna ülesannetel. Kriisivalmiduse osakond täidab SiM-i

ülesandeid kriisireguleerimise valdkonnas: - valmistab ette ministeeriumi ja valitsemisala asutused kriisideks, sealhulgas riigikaitse

ülesannete täitmist; - korraldab ministeeriumis ja koordineerib valitsemisala asutustes kriisivalmiduse

tagamist, sealhulgas valitsemisala ülese olukorrateadlikkuse tagamist.

Ülesannete täitmisel teeb osakond muuhulgas ettepanekuid riikliku kriisireguleerimise poliitika kujundamiseks ning koordineerib kriisi korral riigisisese ja rahvusvahelise

operatiivinformatsiooni kogumist ja analüüsimist. Kriis on küll määratlemata õigusmõiste, kuid sellel on ühised tunnused: omab mõju

inimtegevusele; ohustab ühiskonna põhiväärtusi või -norme ning tekitab ühiskonnas ebakindlust; on ettenägematud, üldjuhul ootamatud ja ainukordsed; toob kaasa olukordi, kus

asutused on sunnitud tegema rohkem koostööd teiste ühiskonnagruppidega; nõuab kriitiliste otsuste langetamist suures määramatuses. Kriisideks ettevalmistamine tähendab SiM-i ja valitsemisala riigikaitseplaneerimise juhtimist, allasutuste kriisiplaanide koostamise

koordineerimist, sisendi andmist valdkondlikutesse arengukavadesse kriisideks valmisoleku loomise tegevuste vaates (nt siseturvalisuse arengukava, riigikaitse arengukava) ning

valitsemisala asutuste vajadustest lähtuvate ettepanekute tegemist õigusaktide muutmiseks (hädaolukorra seadus, riigikaitseseadus jne).

Lõigetes 7 ja 12 on vastavate osakondade nimedest välja jäetud liitsõna osa „-poliitika“, põhiülesannetes sisulisi muudatusi ei tehta. Seejuures on poliitika kujundamine jätkuvalt

kõnealuste osakondade ülesanne, kuid arvestades, et see ei ole ainus osakonna tegevus ning poliitika kujundamine on tervikuna ministeeriumi ülesandeks, ei ole seda vaja osakondade nimetustes eraldi rõhutada.

Lõikes 8 on toodud piirivalve- ja rändeosakonna põhiülesanded. Võrreldes kehtiva

põhimäärusega lisandub ministeeriumi osakondade töö ümberkorraldamisest lähtuvalt põhiülesannete loetellu Eesti kodakondsusvaldkonna poliitika kujundamine. Täpsemalt on kodakondsus-, rände- ja piirivalvevaldkonna tegevused toodud põhimääruse §-des 11-12.

Osakonna nimest on aga välja jäetud liitsõna osa „poliitika“ samal põhjusel nagu lõigete 5, 7 ja 12 selgituste juures toodu.

Lõikes 10 on tehtud rahvastiku toimingute osakonna põhiülesannetes vaid keelelised parendused, et osakonna põhiülesannete sõnastus oleks sarnane teiste osakondadega ning

üheselt arusaadav.

Lõikes 13 on täpsustatud strateegia- ja arendusosakonna ülesandeid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on välja jäetud:

- varade alase poliitika väljatöötamine, mis on üle viidud varahaldusosakonna

põhiülesannete loetellu ning - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja digitaalsete andmete alase poliitika

väljatöötamine, mis on uue digi- ja teabehaldusosakonna ülesannete loetelus. Lisanduvad ülesanded, mida tegelikult ka praegu täidetakse:

- ministeeriumi ja valitsemisala asutuste teaduskoostöö ja innovatsiooni tegevuse koordineerimine ja toetamine ning

- sisekaitselise hariduse poliitika väljatöötamine ja selle rakendamise koordineerimine.

Uue ülesandena on toodud teenusepõhise juhtimise poliitika väljatöötamine. Selle ülesande kajastamine on vajalik, et tagada selge arusaam, kes on eestvedajaks teenusepõhise juhtimise juurutamiseks. Lisanduvad ülesanded on loetletud ka põhimääruse eelnõus tugiteenustena §-s

21.

Lõikes 14 on toodud usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna põhiülesanded. Nimetatud osakond luuakse usuasjade osakonna ning kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna liitmisel, seejuures kodakondsuspoliitika alased tegevused on viidud üle piirivalve- ja rände

osakonda (vt punkti 6 lõike 8 selgitust). Võrreldes kehtiva põhimäärusega jäetakse loetelust välja järelevalve usulisele ühendusele eraldatud toetuse kasutamise üle, muus osas osakondade

põhiülesannetes muudatusi ei tehta. Täpsemad ülesannete kirjeldused on esitatud ka põhimääruse §-des 151 ja 20.

Lõikes 15 on toodud varahaldusosakonna põhiülesanded, mis põhinevad info- ja varahaldusosakonna ülesannetel. Võrreldes kehtiva põhimäärusega:

- lisatakse kliima- ja varude haldamise poliitika väljatöötamine, selle rakendamise korraldamine ministeeriumis ja koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas ning füüsilise turvalisuse korraldamine ministeeriumis;

- tuuakse varahaldusosakonda praegu strateegia- ja arendusosakonna ülesannetena nimetatud varade alase poliitika väljatöötamine (eelkõige kinnisvara ja transportvara, nii

õhu-, vee-, kui maismaasõidukite, poliitika); - välja jäetakse dokumendihalduse korraldamine ja selle koordineerimine ministeeriumi

valitsemisalas, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine ministeeriumis,

ministeeriumi infoturbepoliitika väljatöötamine ja rakendamine ning info- ja kommunikatsioonisüsteemide projektide juhtimine. Teabehalduse ja info- ja

kommunikatsioonialased tegevused on edaspidi uue digi- ja teabehaldusosakonna ülesanded (vt lõike 1 selgitust);

- riigivara valitsemise, logistilise toe (hoonete hooldus-. ja remonditööd, erinevate

sündmuste ettevalmistamine ja teenindamine, transportteenuse korraldamine jmt) ja töökeskkonnaga (vajalikud töövahendid, invertar jmt) seotud tegevused on jätkuvalt

varahaldusosakonna ülesanded. Siseteenused on ümber nimetatud logistiliseks toeks. Varude haldamine (ingl.k. inventory management) on logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise, varude füüsilise seisundi jälgimise ning tootenimetuste

tegelike (füüsiliste) koguste tuvastamise tegevusi. Ka kriisivalmiduse ja riigikaitseülesannete tagamiseks vajalike materjalide sh varude koordineerimine on varude haldamise üks

tegevussuundadest. Selleks, et ministeeriumi hoone ja selles töötavad isikud ning paiknev vara oleks kaitstud, on

oluline tagada füüsiline turvalisus. Kuigi turvalisuse tagamine on ka seni olnud ministeeriumis korraldatud, siis ei olnud põhimääruses selgelt toodud, millise osakonna ülesanne see on.

Lõikes 17 on toodud õigusosakonna ülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on välja jäetud lauseosa „ja vajaduse korral ministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimine“.

Muudatus on seotud SiM-i töökorralduse muutumisega. Ministeeriumi ülesanne on jätkuvalt tagada, et valitsemisalas oleksid ühtsed (riigi)hankealased põhimõtted. Samas puudub vajadus

valitsemisala üleselt hangete läbiviimist koordineerida või neid läbi viia, kuna iga asutus teeb seda ise.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, 1. veebruar 2025. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigiasutuse, st SiM korraldusele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Mõju ulatus teenistujatele ei ole suur. SiM-is on hetkel 184 teenistuskohta. Muudatused puudutavad ligikaudu 15 teenistujat, eelkõige neid kelle osakonna töö korraldatakse ümber:

- kodakondsusvaldkonna teenistuja, - usuasjade osakonna 2 teenistujat,

- kodanikuühiskonna valdkonna 2 teenistujat, - teabehalduse valdkonna ~7 teenistujat, - andmehalduse valdkonna teenistuja,

- infokommunikatsiooni valdkonna ~2 teenistujat, - strateegia- ja arendusosakonna juhatajat ning praeguse info- ja varahaldusosakonna

juhatajat. Seega arvestades ministeeriumi kogu teenistujate arvu, siis mõju ulatus ei ole suur. Osakondade

nimede täpsustamine on tehniline küsimus ja teenistujate tööülesannete jaotust sellega ei muudeta. Edaspidi on toodud mõjud täpsemalt.

Tugiteenuste valdkonna täpsustamine Mõju ulatus on väike, sest neid ülesandeid täidab SiM ka praegu. Samas on lisatavad

tugiteenuste valdkonna tegevused sellised, milles SiM-il on oma valitsemisala asutuste suhtes juhtiv roll ning seetõttu on õige need ka põhimääruses kajastada. Need tegevused on strateegia-

ja arendusosakonna põhiülesanded, mis on valdavalt juba selle osakonna ülesannetes toodud. Strateegia- ja arendusosakonnas on 11 teenistujat, arvestades SIM teenistujate koguarvu on sihtrühm väike.

Elanikkonnakaitse valdkonna lisamine

Põhimäärust täiendatakse SiM valitsemisala elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise ülesandega. Elanikkonnakaitse ülesande paremaks ning efektiivseks täitmiseks kujundatakse senine pääste- ja ohutuspoliitika osakond ümber elanikkonnakaitse osakonnaks. Muudatuse

eesmärk on viia ministeeriumi struktuur senisest paremini vastavusse tänastele ülesannetele ning luua rolliselgus. Muudatuse tulemusena vaadatakse üle osakonna senine töökorraldus ning

ülesannete jaotus, osakonda lisandub üks uus ametikoht. Kriisikorralduse ja riigikaitseliste tegevuste korrastamine

Sisekaitse- ja kriisivalmiduse osakonna ümberkujundamisel kriisivalmiduse osakonnaks ei ole tegemist uute ülesannete lisandumisega, vaid osakonna tegelike tegevuste selgema

sõnastamisega. Muudatusel on positiivne mõju nii Siseministeeriumile kui Siseministeeriumi valitsemisala asutustele, võimaldades paremini edasi anda Siseministeeriumi rolli valitsemisalas kriisideks valmisoleku loomisel ja kriiside lahendamisel. Muudatuse tulemusena

vaadatakse üle ka osakonna senine töökorraldus ning ülesannete jaotus.

Kodakondsusvaldkonna üleviimine Kodakondsusvaldkonna liitmisel piirivalve- ja rändevaldkonnaga laieneb selle osakonna vastutusvaldkond, samas on need valdkonnad omavahel ka praegu põimunud. Pikemas plaanis

aitab ettenähtud muudatus parandada kodakondsusvaldkonna sidusust rände-, identiteedihalduse ja piirivalvevaldkonnaga. Tekib parem arusaam valdkonna tervikhuvidest ja

-vajadustest ning lõimitakse seotud tööprotsessid.

Teenistusülesannete muudatus ei ole nii suuremahuline, mis võiks kaasa tuua osakonna juhataja ülesannete üle vaatamise ning ametikohale sobivuse hindamise. Muudatusega viiakse üle ka ühe teenistuja ametikoht ühest osakonnast teise, tema ametiülesanded ei muutu.

Uute osakondade loomine

Muudatustega optimeeritakse juhtimiskorraldust SiM-is. Esimesel juhul liidetakse usuasjade ja kodanikuühiskonna alased tegevused. Kui praegu on mõlemas osakonnas 2 teenistujat (osakonna juhataja ja nõunik), siis muudatuse tulemusel

moodustub nende kahe osakonna põhjal üks, senisest suurem osakond. See aitab paremini planeerida tegevusi ning suurendab sidusust usuasjade ja kodanikuühiskonna valdkonnas.

Osakonna juhataja vastutusala aga laieneb: kui seni keskenduti ühe valdkonna spetsiifilistele teemadele, siis nüüd on osakonna ülesannete seas kahe, põhimääruse § 151 ja § 20 nimetatud valdkonna tundmine ning nende tegevuste eest vastutamine.

Teisel juhul viiakse seni kahe osakonna (strateegia- ja arendusosakonna ning praeguse info- ja

varahaldusosakonna) vahel jaotatud teabehalduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased tegevused ühte osakonda. Tekib terviklik ülevaade nii olemasolevast teabest ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alastest tegevustest kui ka sellest, millised on uued suunad

ning kuidas rakendada uusi strateegiaid nendes valdkondades. Sellega kaasneb valdkondade vahelise kommunikatsiooni ja koostöö tõhustamine, sest tegevused ei ole killustunud kahe

osakonna vahel. Eelnõu ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse lisatulu. Määruse rakendamisega ei kaasne ka täiendavaid kulusid. Juhul kui osakondade töö ümberkorraldamise tulemusena tekib vajadus

teenistuja koondamiseks, siis ettenähtud hüvitised kaetakse olemasolevate tööjõukulude arvelt. Määruse rakendamiseks on vaja muuta nende osakondade põhimääruseid, mille nime või

ülesandeid muudetakse, vajaduse korral ka nende osakondade teenistujate ametijuhendeid. Tegemist ei ole sisuliste muudatustega vaid täpsustustega.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. veebruaril 2025. aastal. Ülemineku aeg on vajalik, et ette valmistada vajalikud osakondade põhimääruste ja ametijuhendite muudatused.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Märkuseid ei

esitatud. Küll aga esitas eelnõu kohta seisukoha Eesti Kirikute Nõukogu. Seiskoht ja selgitus on toodud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa).

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39

„Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine

eelnõu seletuskiri

Lisa

Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht Siseministeeriumi

põhimääruse muutmise kohta SiM kommentaar

Eesti Kirikute Nõukogu (edaspidi: EKN), olles tutvunud

Siseministeeriumi põhimääruse muutmise eelnõuga ei saa

nõustuda põhimääruse muutmise eelnõus sätestatud

usuasjade osakonna ning kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakonna liitmisega järgmistel põhjustel.

Usuasjade osakond on üks vanemaid osakondi

siseministeeriumis, loodud aastal 1993. Selle liitmisel

kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonnaga

katkestatakse senine ajalooline järjepidevus.

Samuti usume, et kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna

teemad võtavad kirikute ja usuliste ühendustega seotud

küsimustelt suurema tähelepanu. Seda olukorras, kus kirikud

tunnevad, et nad on ühiskonnas juba marginaliseeritud.

Kuigi eelnõu seletuskirjas põhjendatakse kahe osakonna

liitmist võimalusega selliselt paremini planeerida tegevusi

ning suurendada sidusust usuasjade ja kodanikuühiskonna

valdkonnas on karta, et praktikas tähendab see usuasjade

küsimuste jäämist tahaplaanile, millega Eesti Kirikute

Nõukogu ei saa nõustuda.

Usuasjade osakond tegeleb usuvabadusega, mis on kaitstud

inimõigus. Liites usuasjade osakonna kodakondsuspoliitika ja

kodanikuühiskonna osakonnaga taandatakse usuküsimused

kodanikuaktiivsuse tasandile, mis ei järgi piisavalt

Põhiseaduses sätestatud usuvabaduse põhimõtet. Usk ei ole

hobi, huvitegevus ega kodanikuaktiivsus vaid põhiõigus.

Juhime ka tähelepanu sellele, et Eesti Kirikute Nõukogu ja

Vabariigi Valitsuse vahel 17. oktoobril 2002 sõlmitud

ühishuvide protokolli ning siseministeeriumi ja Eesti Kirikute

Nõukogu vahel 16. detsembril 2020.a sõlmitud

koostöökokkuleppe eesmärk on tugevdada poolte koostööd,

riigi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaheliste

suhete arendamine Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute

Nõukogu vahel. Leiame, et eelnõus planeeritav samm on

vastuolus selle eesmärgiga ning kirikute hinnangul võib

nõrgendada oluliselt riigi ja Eesti Kirikute Nõukogu ning selle

liikmeskirikute vahelisi suhteid.

Leiame, et usuasjade osakonna säilitamine tagab, et kirikutele

oluliste teemadega tegeletakse kiirelt ja asjatundlikult ning

kirikute hääl on ühiskonnas paremini kuulda.

Tulenevalt eelnevast ei saa Eesti Kirikute Nõukogu nõustuda

siseministeeriumi põhimääruse muudatusega esitatud kujul.

Võtame teadmiseks.

Märgime, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 66

lõike 1 kohaselt on Siseministeeriumi

valitsemisalas usuliste ühendustega seotud

küsimused. Samuti on Siseministeeriumi

põhimääruse §-s 20 toodud, mida tähendab

usuliste ühendustega seotud asjade

korraldamine.

Olenemata sellest, kas neid ülesandeid täidab

osakond, mille nimi on usuasjade osakond

või (tulevikus) usuasjade ja

kodanikuühiskonna osakond, siis ülesannete

sisu ja maht ei muutu. Ka loodava osakonna

teenistujate tegevusjaotus on plaanitud

selliselt, et kumbki valdkond (nii usuasjade

kui ka kodanikuühiskonna) saab samaväärset

tähelepanu ning ametijuhendites ei ole

plaanitud sisulisi muudatusi. See tähendab, et

oma valdkonna spetsialistid jätkavad oma

ülesannete täitmist, küll aga muutub

osakonna juhtimine. Kodakondsuspoliitika

alased tegevused liiguvad aga piirivalve ja

rände asjadega tegelevasse osakonda.

Leiame ka, et ajalooline järjepidevus

osakondade liitmise tõttu ei katke, sest

loodav osakond on usuasjade küsimustes

õigusjärglane olemasolevale osakonnale.