PÄA - Arvamus eelnõule

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Siseministeerium

[email protected]

Teie 05.12.2024 nr 2-2/3090-1 Meie 23.12.2024 nr 2-2/7412-1

Arvamus kemikaaliseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõule

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõule. Päästeametil on eelnõule järgmised märkused.

1. Eelnõu § 1 punkt 4 kohaselt täiendatakse paragrahvi 22 lõiget 4 pärast sõna

„avalikkuse“ tekstiosaga „ja naabruses paiknevate tegevuskohtade, mis ei ole ohtlik

ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte“. Vastavalt Seveso III direktiivi

rikkumismenetlusele on vajalik välja tuua ka asjaolu, et doominoefektiga ettevõtted

peavad edastama teavet ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise

eest vastutavale asutusele, milleks on Päästeamet. Ettevõttel tuleb doominoefekti korral

info kajastada ära ettevõtte dokumentatsioonis (riskianalüüsis, ohutusaruandes,

hädaolukorra lahendamise plaan) ning läbi selle saab lugeda teavituse nõude täidetuks.

Juhul kui seda ei ole dokumentatsioonis esitatud, siis Päästeamet hindab asjaolu ning

juhib kooskõlastamismenetluse käigus tähelepanu, sh edastab menetluse käigus

ettevõttele tagasiside, et see lisataks dokumentatsiooni. Samuti hindab antud asjaolu

järelevalve menetluse käigus.

Teeme ettepaneku täiendada § 22 lg 4 sõnastust, lisades eelnõus toodule järgmise lause:

„Doominoefekti korral tuleb edastada teave Päästeametile kui ettevõttevälise hädaolukorra

lahendamise plaani koostamise eest vastutavale asutusele.“

2. Eelnõu § 1 punkt 6 kohaselt täiendatakse paragrahvi 24 lõiget 1 pärast sõna

„isikuid“ tekstiosaga „, samuti avalikult kasutatavate hoonete ja alade omanikke,

sealhulgas koolide ja haiglate pidajaid,“. Vastavalt Seveso III direktiivi

rikkumismenetlusele on vajalik välja tuua ka asjaolu, et avalikkuse teavitamisel peavad

doominoefektiga ettevõtted teavitama teisi naaberkäitiseid. Seetõttu on vajalik

täiendada § 24 lg 1 sõnastust.

Teeme ettepaneku sõnastada § 24 lg 1 järgmiselt: „Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja

teavitab avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivaid isikuid,

samuti avalikult kasutatavate hoonete ja alade omanikke, sealhulgas koolide ja haiglate

pidajaid ning doominoefektiga hõlmatud ettevõtete puhul kõigile naaberettevõtetele,

2 (3)

ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral

soovitatavatest käitumisjuhistest.“

3. Eelnõu § 1 punkt 9 kohaselt lisatakse Päästeametile ülesanne tagada pärast suurõnnetuse

toimumist kõikide vajalike kiireloomuliste, keskmiste ja pikaajaliste meetmete

kasutuselevõtt.

Oleme seisukohal, et ei ole õige lisada kõikide meetmete kohaldamine (kiireloomulised,

keskmised ja pikaajalised) Päästeameti ülesanneteks. Päästeamet tegutseb vastavalt

päästeseadusele ning Päästeameti ülesanne on päästetöö tegemine, kus päästetöö on

päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse

tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud

tegevused. See tähendab, et Päästeamet rakendab ja tagab kiireloomulised meetmed juba

sündmuse ajal oma pädevuse piires. Keskmised ja pikaajalised meetmed on seotud pigem

õnnetusjärgsete tegevustega, mida peab tagama ettevõte ja ka erinevad ametkonnad. Nt kui

on kui on toimunud keskkonda saastav õnnetus, võetakse pinnase- ja/või õhusaaste

proovid, teavitatakse avalikust ning antakse teada, kas pärast sündmust võib välitingimustes

viibida, vett juua jne. Antud meetmed on seotud kliimaministeeriumi vastutusalaga.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 41 lg 5 sätestab, et valitsusasutuste pädevus

kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. VVS § 61 lg 1 sätestab, et

õhu ja keskkonna seire tagamine kliimaministeeriumiga pädevuses. Lisaks lähtutakse

keskkonnavastutuse seaduses, mis reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja

heastamist, põhimõttest, et saastaja maksab. Seetõttu ei saa nõustuda, et antud ülesanne

lisatakse Päästeameti ainupädevusse.

Vastavalt Seveso III direktiivi rikkumismenetlusele (Seveso III direktiiv, artikkel 17 c) on

vajalik täiendavalt välja tuua asjaolu, et pädevad asutused peavad tegutsema asjakohaselt,

et käitaja võtaks vajalikud heastavad meetmed. Seda hetkel käesolevas eelnõus ei ole

käsitletud. Näiteks Rumeenias (https://legislatie.just.ro/Public/DetaliiDocument/177654)

on sätestatud nõue sellisel, et ettevõte peab teavitama pädevaid asutusi (artikkel 16 lg 1c),

et milliseid keskmise ja pikaajalisi meetmeid on ettevõte rakendanud ning eraldi säte on

selle kohta, et mida peavad pädevad asutused tegema pärast suurõnnetust (artikkel 17).

Artiklis 6 on sätestatud pädevad asutused.

Teeme ettepaneku mitte määrata kogu vastutusala Päästeametile, vaid näidata ära erinevate

ametkondade pädevused, sh ettevõtte vastutus võtta pärast suurõnnetust vajalikud

kiireloomulised, keskmised ja pikaajalised meetmed (Seveso direktiivi artikkel 17, punktid

a ja c).

4. Eelnõu § 1 punkt 10 kohaselt esitatakse Euroopa Komisjonile iga nelja aasta järel

aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud

suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema

kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37) rakendamise kohta.

Seletuskirjas on viidatud, et praktikas on esitanud aruandeid TTJA koos PäA-ga. Päästeamet

on esitanud aruandeid 2012. aastal (periood 2009-2011), 2015. aastal (periood 2012-2014)

ja 2019. aastal (periood 2015-2022) ning kaasanud aruande koostamisse TTJA. 2023. aastal

(periood 2019-2022) kohta esitas aruande TTJA ning aruande koostamisse kaasati

Päästeamet. Ilma ühe või teise asutuseta ei ole võimalik aruannet koostada, sh esitada.

Samas selleks asutuseks võib olla ka Päästeamet, kuna omab varasemat kogemust, sh

Päästeamet on vastutav ametkond esitama piiriülese toimega tööstusõnnetuste

konventsiooni rakendamise aruannet, mis tuleb esitada sama perioodi kohta, mis Seveso

direktiivi rakendamise aruanne. Aktsepteerime ka asjaolu, kui selleks asutuseks jääb TTJA,

kuid seletuskirjas ei saa viidata, et praktikas on esitanud aruandeid TTJA koos PäA-ga.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

peadirektor

Reelika Kuusik

+372 5193 9475

[email protected]

Kai Reinhold

+372 53051908

[email protected]