Kiri

1

SIHTASUTUSE VILJANDI MUUSEUM

ASUTAMISOTSUS

Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja ja vastavalt Vabariigi Valitsuse ...2025. a korraldusele nr ....

asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, registrikood 70000941, asukoht Suur-Karja 23, Tallinn

15076, e-posti aadress [email protected], mille seadusliku esindajana tegutseb kultuuriminister Heidy Purga,

isikukood ....., kelle isik on notarile tuntud, edaspidi nimetatud asutaja,

Notariaaltoimingus osaleja soovib asutada sihtasutuse alljärgnevate andmetega:

1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Viljandi Muuseum (edaspidi nimetatud Sihtasutus).

2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Viljandi linn ja aadress Laidoneri plats 10, Viljandi, 71020.

3. Sihtasutuse e-posti aadress on [email protected].

4. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium.

5. Sihtasutuse eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada

ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud kultuuripärandit ning tugevdada seeläbi

Viljandi ja Viljandimaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

6. Asutaja, Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium, annab Sihtasutusele kahe (2) järgneva kuu jooksul,

arvates asutamisotsuse allkirjastamise päevast rahalise sissemaksena üle …. (….) eurot.

7. Asutaja määrab asutamisel Sihtasutusele 1-(ühe)liikmelise juhatuse. Sihtasutuse juhatuse liige on ….,

isikukood ..., elukoht ... . Juhatuse liikme volitused kehtivad viis (5) aastat alates Sihtasutuse asutamisest.

8. Asutaja määrab Sihtasutuse nõukokku kolm (3) liiget:

8.1. ... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...;

8.2. ... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...;

8.3. ... (EV määratud liige rahandusministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...

9. Sihtasutus asutatakse määramata ajaks.

10. Asutamisotsuse lisana kinnitatakse Sihtasutuse põhikiri (lisa 1) ja asutaja ootused Sihtasutusele (lisa 2).

11. Asutaja volitab Sihtasutuse juhatuse liiget …. avama asutatava Sihtasutuse nimel arvelduskonto riigikassas,

sõlmima Sihtasutuse nimel lepinguid asutaja poolt üleantava vara vastuvõtmiseks, selleks vajalikele

dokumentidele alla kirjutama ja teostama kõiki toiminguid, mis on vajalikud käesoleva ülesande täitmiseks.

2

Sihtasutuse Viljandi Muuseum asutamisotsuse

lisa 1

SIHTASUTUSE VILJANDI MUUSEUM

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Viljandi Muuseum (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Viljandi linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite

arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

1.6. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib

sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada

ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud kultuuripärandit ning tugevdada seeläbi

Viljandi ja Viljandimaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub

sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat muuseumikogu,

tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral konserveerimise ja

restaureerimise;

2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja

teenuste hinnakirjale;

2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning

avalike ürituste kaudu;

2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid,

aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;

2.2.6. viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise;

2.2.7. osaleb vastavalt võimalustele miljööväärtuslike alade ja kultuurmaastike seires, Eesti vaimse

kultuuripärandi nimistu koostamises ja kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb

Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade mälestisteks tunnistamiseks;

2.2.8. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid, muinsuskaitse

eritingimusi ning kultuurimälestise ehituse, konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb

uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib ning teostab muinsuskaitselist järelevalvet

muinsuskaitseseaduses sätestatud korras;

2.2.9. koordineerib ja arendab Viljandimaal tegutsevate muuseumide koostöövõrgustikku;

2.2.10. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

2.2.11. tegeleb sihtasutuse turundamisega, vajaduse korral kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

2.2.12. loob tingimused sihtasutuse töötajate arenguks.

2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;

3

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii

vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, astuda

nõukogu otsuse alusel mittetulundusühingu liikmeks;

3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusüritusi;

3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;

3.1.6. pakkuda koolitus-, majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari

rendi- ning turismiteenuseid;

3.1.7. pakkuda kultuurimälestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja konserveerimisteenust

muinsuskaitseseaduses sätestatud korras;

3.1.8. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.9. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajaõiguste teostaja eelneva

otsuse alusel;

3.1.10. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke

toiminguid.

3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks

tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja punktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning

põhikirja punktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist

kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede

saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja

sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise

küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles

küsimuses.

4.5. Sihtasutus ei korralda nõukogu ega juhatuse liikmete isikunäitusi.

4.6. Nõukogu ja juhatuse liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel stipendiumi- ja näitusekonkurssidel.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse

tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on kuni neli liiget, kes määratakse neljaks aastaks. Nõukogu liikmete määramisel

lähtutakse põhimõttest, et kuni kolm liiget määratakse kultuuriministri ja üks rahandusministri

ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust

ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine

sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse üle järelevalve teostamisel.

5.3. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab

asutajaõiguste teostaja oma otsusega, arvestades põhikirja punktis 5.2 sätestatud põhimõtteid.

5.4. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.5. Nõukogu liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel näitustel kujundaja, kuraatori ega tekstide

autorina. Sihtasutuse korraldatavatel näitustel võivad nõukogu liikmed autorina osaleda üksnes

näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms) ettepanekul, seejuures ei maksta

4

nõukogu liikmetele näitusel osalemise eest tasu.

5.6. Nõukogu pädevuses on:

5.6.1. juhatuse esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.6.2. sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks

ning nende edaspidine muutmine;

5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.6.7. asutajaõiguste teostajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi nõukogu liige, kes puudub regulaarselt

nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud

oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses

ettenähtud juhtudel;

5.6.8. juhatuse liikme valimiseks avaliku konkursi korraldamine;

5.6.9. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.6.10. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige

rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.6.11. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.6.12. juhatuse liikmele põhikirja punktis 6.12 nimetatud täiendava tasu ja selle suuruse määramine;

5.6.13. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.6.14. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks,

eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.6.14.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine,

ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.6.14.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete

ühehäälse otsuse alusel.

5.7. Nõuded nõukogu liikmele

5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks

võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on

riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;

5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises

sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse

oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

5.8. Nõukogu liikme tasustamine

5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.

5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele

võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema

osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu

organi tegevuses.

5.8.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega

on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut.

5.8.4. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on

kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud.

5

5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.8 nimetatud kohustusi, võib

asutajaõiguste teostaja otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.

5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.9. Nõukogu töökorraldus

5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja

juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse nõukogu esimehe

otsusega.

5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute

toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud korras.

5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel.

Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu

liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses

peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu

liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda

või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei

võta osa hääletamisest.

5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses

sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle

ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad

alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.

5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile esitama:

5.9.8.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli

koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

5.9.8.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal

selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva

jooksul pärast hääletamist.

5.9.9. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja

kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust

seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja

kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.6. Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku

konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui juhatuse liikme

ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu

asutajaõiguste teostaja nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi

korraldamata.

6.7. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme koht on

vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui

üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras.

6.8. Juhatuse pädevuses on:

6

6.8.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.8.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest

ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest

halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;

6.8.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.8.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil

hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud;

6.8.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.8.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja

tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.8.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.9. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis

väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja

punktis 5.6.14.

6.10. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu kehtestatud pädevusele.

Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti

kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks

(lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja

ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.11. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui

juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke

ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse

liikme lepingus.

6.12. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu

suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele

eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse

eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

6.13. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne

tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise

ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6.14. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi

lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest

makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

6.15. Juhatuse liige võib sihtasutuse korraldatavatel näitustel täita vajaduse korral kuraatori, kujundaja ja

tekstide autori rolli. Autorina võib juhatuse liige sihtasutuse korraldatavatel näitustel osaleda üksnes

näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms) otsusel või ettepanekul, seejuures

ei maksta talle näitusel osalemise eest tasu.

7. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav

tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab

nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste teostajale.

9. EELARVE

7

9.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10

esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt

nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

10.1. Sihtasutuse vara moodustavad:

10.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;

10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

10.1.6. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga;

10.1.7. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

10.2. Sihtasutusele asutaja poolt üleantav vara moodustab sihtkapitali.

10.3. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis

tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt

isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib vajadusel audiitor, kes esitab selle

kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara

üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

10.4. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla

hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s

33 sätestatut.

10.5. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega

lubatud piirides.

10.6. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või anda laenu,

tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid

ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

11. ARUANDLUS JA KONTROLL

11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning

esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande

kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.

11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajale esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas

nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude

summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.12 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

11.5. Audiitor

11.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori

tagasikutsumise otsustab nõukogu.

11.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt

juhitava asutuse struktuuriüksust.

11.6. Siseaudiitor

11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja riigivaraseaduse § 87 punktis 3

nimetatud juhul moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust. Lepingu

siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest,

kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus

8

tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõiguste teostajaga.

12. PÕHIKIRJA MUUTMINE

12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutajaõiguste teostaja põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

13.1. Ühinemine ja jagunemine

13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

13.2. Lõpetamine

13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega.

13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel:

13.2.2.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud

kirjalikele hoiatustele on selline rikkumine olnud kalendriaasta jooksul korduv;

13.2.2.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;

13.2.2.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks sihtasutusele

eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda sihtasutuse lepingulisi kohustusi täita;

13.2.2.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

13.2.3. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist,

antakse allesjäänud vara üle asutajale.

9

Sihtasutuse Viljandi Muuseum asutamisotsuse

lisa 2

Asutaja ootused Sihtasutusele Viljandi Muuseum

 Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“,

Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM muuseumide eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest.

Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab sihtasutusele kolm peamist eesmärki:

 tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine, arendamine, uurimine ning

vahendamine;

 järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

 tagada muuseumi jätkusuutlik majandustegevus.

Eesmärgid ja põhimõtted on allpool teemade lõikes lahti kirjutatud. Asutaja ootuste täitmise eest vastutavad

sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar–märts, st enne

majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.

 Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Riik asutab Sihtasutuse Viljandi Muuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara

valitsemise ja kasutamise kaudu ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud kultuuripärandi

kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus

hakkab kasutama halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja

arendamine on avalik huvi. Sihtasutuse missioon on aidata kaasa kultuuripärandi väärtustamisele ühiskonnas,

kohaidentiteedi hoidmisele ja tugevdamisele ning Viljandi kui kultuuriliselt mitmekesise linna arengule.

 Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Sihtasutuse eesmärkide täitmist jälgitakse järgmiste võtmeindikaatorite1 alusel:

1) külastajate rahulolu;

2) töötajate rahulolu.

Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Viljandi Muuseum on järgmised:

1. Pakkuda koostöövõimalusi piirkonna asutustele ja muudele organisatsioonidele ning seeläbi

suurendada muuseumi kogukondlikku mõju.

Tulemusindikaator:

1.1. Toimunud koostööprojektide arv

1.2. Koostööpartnerite rahulolu

2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt

kogumispõhimõtete alusel.

Tulemusindikaatorid:

2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele

2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus

3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes.

Tulemusindikaatorid:

3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast

3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust

1 Kultuuriministeeriumi, sihtasutuse nõukogu ja juhatuse koostöös koostatakse pärast sihtasutuse asutamist asutaja ootuste

dokumendi lisa, mis määratleb võtme- ja tulemusindikaatorite arvestuse metoodika ning indikaatorite baas- ja sihttasemed.

10

4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga ja/või muuseumi

uurimisteemaga seotud uurimisprojekte.

Tulemusindikaatorid:

4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is

4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv

4.3. Uurimistööde konsultatsioonide arv

5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja teemadest lähtuvaid haridustegevusi ning unikaalset ja

inspireerivat näituseprogrammi.

Tulemusindikaatorid:

5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh eraldi tasuliste ja tasuta külastajate arv

5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega

5.3. Aasta jooksul haridustegevusest osa saanud laste ja noorte arv

5.4. Aasta jooksul haridustegevusest osa saanud täiskasvanute arv

6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus.

Tulemusindikaatorid:

6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid

6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus

7. Hoida muuseumi näitused külastajatele avatud vähemalt kuuel päeval nädalas, sh nädalavahetustel

ja üldjuhul ka riigipühadel, ning iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem kui kella 18.00-ni.

Erandeid võib teha madalhooajal ning väljaspool Viljandit asuvate filiaalide puhul.

Tulemusindikaator:

7.1. Muuseumi lahtiolekuajad filiaalide lõikes

8. Lähtuda kõigi teenuste pakkumisel ligipääsetavuse ja universaaldisaini põhimõtetest arvestamaks

kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadusega inimesed,

lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik

teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist

võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on

võimalik teenust kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid

nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle täitmine

9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid:

9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas

9.2. Vee kasutus aastas

9.3. Jäätmete liigiti kogumine

9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas

9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine

 Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks

oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid on järgmised:

1) majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);

2) projektitoetuste osakaal kogutulust;

3) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

11

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised

finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada

tulude kasvu.

2. Investeerimispoliitika:

a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu

otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest

siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid

tuvastatud ja arvesse võetud;

c. arendustegevuste investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse

põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse

püsikulusid määral, mida projekti tulud ei suuda katta;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist.

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras lisas 1 2 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis

nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille

osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma.

Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad

olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada riigi

tegevustoetust.

 Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

Eesmärk on, et sihtasutuse juhtimise ja teenuste kvaliteet tõuseks ning maksumaksja raha oleks seeläbi tõhusalt

kasutatud. Oluline on juhatuse ja nõukogu liikmete kompetentsipõhine valimine (esindatud on sisutegevuse,

juhtimise, finants, õiguse jm asjakohased kompetentsid), liikmete vastastikune hea koostöö ning tõhus

toimimine.

1. Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne

organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist. Selleks

toimub muu hulgas:

1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

1.2. vähemalt kord kahe aasta jooksul nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige omakorda

annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle3.

2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku

sektori infoturbe nõuetest 4 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise

põhimõtetest5.

Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse

töötajatest, kellele test saadeti.

3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud

tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

2 On samuti osa eelmises viites nimetatud lisast. 3 Korraldab Kultuuriministeerium. 4 https://eits.ria.ee/ 5 Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 28.12.2024 nr 1-11/1503-1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus

Sihtasutuse Viljandi Muuseum asutamiseks“

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Viljandi

Muuseum asutamiseks“ eelnõu. Palume kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul.

Lisaks, lähtudes riigivaraseaduse § 81 lõikest 4, palume Rahandusministeeriumil esitada

rahandusministri ettepanekul üks nõukogu liige asutatavasse sihtasutusse

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad:

1. Eelnõu 1 lehel

2. Eelnõu seletuskiri 6 lehel

3. Asutamisotsuse kavand koos lisadega 11 lehel

Marju Reismaa 628 2335

[email protected]

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Viljandi Muuseum asutamiseks“ juurde

1. Sissejuhatus

Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada kultuuriministrit

asutama Sihtasutust Viljandi Muuseum (edaspidi sihtasutus).

Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi KuM.

Asutatav sihtasutus võtab üle KuM-i hallatava riigiasutuse Viljandi Muuseumi (edaspidi VM) ülesanded.

Kuigi juriidilises mõttes riigiasutus likvideeritakse, siis faktiliselt ei toimu muuseumi tegevuses

katkestust ning riigiasutuse õigussuhted jätkuvad sihtasutuses. Üle antakse kõik see, mille abil sünnib

muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu.

Sihtasutus on kavandatud asutada 2025. aasta veebruaris. Seoses sihtasutuse asutamisega lõpetatakse

riigiasutuse VM tegevus 1. maist 2025, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244

kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende

tegevuse lõpetamise korrast“. Tegevuse ja töötajate üleandmine riigiasutuselt sihtasutusele on

kavandatud 1. aprillist 2025.

Tegemist on riigimuuseumide reformi, mis algas 2012. aastal, viimase etapiga.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud KuM-i kultuuriväärtuste osakonna

muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], tel 628 2335), õigus- ja haldusosakonna jurist

Nora Viira ([email protected], tel 628 2329), finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger

([email protected], tel 628 2229) ja finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas ([email protected], tel

628 2264).

2. Eelnõu sisu

2.1. Sihtasutuse asutamise põhjendatus

KuM-i kava Eesti muuseumivõrgustikku korrastamisel lähtub eesmärgist otsida muuseumivaldkonnas

tervikuna efektiivsuse tõstmise võimalusi, tegemata seejuures järeleandmisi teenuste sisulises

kvaliteedis.

Juba 2002. aastal asutati SA Virumaa Muuseumid ja SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel.

Perioodil 2012–2024 on asutatud (nii KuM-i kui ka endise Põllumajandusministeeriumi haldusalas) 18

endise riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse (kokku 21) asemele 16 riigi asutatud või riigi

valitseva mõju all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised);

kohalike omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud

sihtasutuseks) on antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga;

tegevuse lõpetas 1 endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks VM-ile on KuM-i haldusalas

ümberkorralduste ootel Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena

tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal, jättes

seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse1. Hollandi muuseumid on Euroopas kõrgelt

hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega.

Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks

toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel on

1 Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation.

Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994.

2

kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide

olemusele ja vajadustele.

KuM-i senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised riigimuuseumid on

sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi erinevatest taotlusvoorudest

ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu. Näiteks endise riigiasutuse Eesti

Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta riigiasutusena) oli u 18 000 eurot,

2024. aastal sihtasutusena ligi 215 000 eurot.

Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse

laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks

asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu.

Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna

isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. KuM on komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi

nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt.

Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutaja huvide kaitseks ja

sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma

sihtasutuse vajadustest ning asutaja ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul

ei ole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle

poole saaks nõu küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral

pöörduda ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse

kaudu väga isiklikult seotud nõukogu.

Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees

kokkuvõtlikult järgmised:

1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel;

2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja

tegevuspiirkonnaga siduda;

3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi;

4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid;

5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik

nõukogu liikmetest;

6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes;

7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja

asutuse vara kasutamisel;

8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse;

9) kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul; 10) erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute liige.

KuM-i hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega VM-i

tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena.

KuM-i algne eesmärk oli asutada uus sihtasutus kahe muuseumi baasil (st lisaks VM-ile ka Viljandi

linnale kuuluv Kondase Keskus), kuid Viljandi linnavolikogu lükkas riigi vastava ettepaneku oma

28.11.2024 volikogu istungil häältega 13:11 tagasi.

2.2. Riigi osalemise eesmärk sihtasutuses ja seos valdkonna arengukavaga

Riik soovib asutada praeguse riigiasutuse VM-i baasil Sihtasutuse Viljandi Muuseum. Ülesande

delegeerimine era- või kolmandale sektorile ei ole põhjendatud – seda ei võimalda turusituatsioon,

majanduslik tasuvus ega sihtgrupi huvid. Riigi eesmärk sihtasutuse asutajana on tagada jätkuvalt

muuseumi avaliku funktsiooni ja eesmärkide täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu

koguda, säilitada, uurida ning vahendada ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud

kultuuripärandit ning tugevdada seeläbi Viljandi ja Viljandimaa kultuuri-, haridus- ja turismialast

konkurentsivõimet.

3

Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama halduslepingu alusel, kuulub

väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi.

Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana KuM, seab sihtasutusele kolm peamist eesmärki: 1) tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;

2) järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

3) muuseumi jätkusuutliku majandustegevuse tagamine.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022 määrusega nr 62 kinnitatud KuM-i põhimääruse §-le 4 on ja

muuseumide valdkonnas poliitika kujundamine ja rakendamine KuM-i valitsemisalas.

Kultuurivaldkonna arengukava „Kultuur 2030“ tegevussuuna „Tugev ja toimiv kultuurielu“ punktis 1.1

on seatud sihiks tõsta valdkonna võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning

tulevikukriisideks valmistumiseks. KuM-i senine kogemus näitab, et sihtasutus on muuseumide jaoks

sobivaim tegevusvorm ning muuseumide juhtimiskvaliteet ja omatulu on seeläbi suurenenud. Olukorras,

kus vältimatud majandamiskulud kasvavad, kuid riigi tegevustoetus mitte, on omatulu teenimise

võimekuse tõstmine muuseumide jaoks väga oluline.

Kultuuriprogrammi 2024–2027 tegevuse 2.1 „Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja

rakendamine“ eesmärk on, et muuseumikogudes hoitav /…/ kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav

ja jätkusuutlik. Muuseumide /…/ teenused on kvaliteetsed. Eelnimetatud tegevuse all on selgitatud, et

seoses koroonakriisiga peatus riigireformi kavas ette nähtud muuseumivõrgustiku korrastamise protsess,

mis nüüd jätkub.

2.3. Sihtasutuse eesmärgi saavutamise tegevuskava koos nelja aasta finantsplaaniga

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida

ning vahendada ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud kultuuripärandit ning

tugevdada seeläbi Viljandi ja Viljandimaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

 majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub

sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

 hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat muuseumikogu,

tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral konserveerimise ja restaureerimise;

 teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;

 esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;

 teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;

 viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise;

 osaleb vastavalt võimalustele miljööväärtuslike alade ja kultuurmaastike seires, Eesti vaimse

kultuuripärandi nimistu koostamises ja kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade mälestisteks tunnistamiseks;

 koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid, muinsuskaitse

eritingimusi ning kultuurimälestise ehituse, konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb

uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib ning teostab muinsuskaitselist järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud korras;

 koordineerib ja arendab Viljandimaal tegutsevate muuseumide koostöövõrgustikku;

 teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

 tegeleb sihtasutuse turundamisega, vajaduse korral kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

 loob tingimused sihtasutuse töötajate arenguks.

4

Sihtasutusele on koostatud asutaja ootused, mis kinnitatakse asutamisel asutamisotsuse lisana. Selle

alusel koostab sihtasutuse juhatuse sihtasutuse arengukava (hiljemalt aasta jooksul juhatuse liikme

ametisse asumisest).

Sihtasutuse finantsplaan2 eelseisva nelja aasta lõikes:

2024* 2025** 2026 2027 2028

Tegevustulud 343 693 377 474 395 474 402 474 419 474

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 24 000 32 000 40 000 47 000 64 000

35 Saadud toetused 319 693 345 474 355 474 355 474 355 474

sh riigi tegevustoetus 319 693 330 474 330 474 330 474 330 474

sh muud toetused ja annetused 15 000 25 000 25 000 25 000

Tegevuskulud 343 693 364 474 385 353 402 185 419 063

5 Muud tegevuskulud 343 693 349 474 365 353 382 185 399 063

50 sh personalikulud 284 000 300 269 314 081 329 785 345 615

55 sh majandamiskulud 59 693 49 205 51 272 52 400 53 448

Sihtotstarbeliste toetuste kulud 15 000 20 000 20 000 20 000

Tegevustulem 0 13 000 10 121 289 411

Investeerimistegevus kokku 0 0 0 0 0

15 Põhivara soetus (-) 0 0 0 0 0

3502 Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 0 0 0 0 0

Eelarve tulem 0 13 000 10 121 289 411

* Riigiasutuse eelarve

** Sisaldab ka veel riigiasutusena tegutsemise kuude tulusid ja kulusid

Arvestuse alus:

2026 2027 2028

Tarbijahinnaindeks +4,2% +2,2% +2,0%

Palgakasv +4,6% +5,0% +4,8%

Riigiasutuse VM külastuste arv oli 2023. aastal 6624, omatulu 32 789 eurot ning projektitoetustena

saadi 23 548 eurot.

Sihtasutus saab igal aastal oma majandustegevuseks rahalisi vahendeid KuM-i kaudu riigieelarvest

eraldatavast toetusest. Lisaks saab sihtasutus rahalisi vahendeid majandustegevuse tulust ning

erinevatelt fondidelt ja organisatsioonidelt lisavahendite taotlemisega.

Finantsplaani arvestuse alus on praeguse riigiasutuse VM-i 2025. aasta eelarve ning see korrigeerub

vastavalt riigieelarve võimalustele ja sihtasutuse tuluprognoosile. Sihtasutusele tegevustoetuse

eraldamine riigieelarvest toimub kultuuriministri 11.09.2023. a määruse nr 11 „Riigieelarvest

muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“

(edaspidi rahastamise määrus) ja selle lisas 1 toodud metoodika alusel.

Riigi asutatud sihtasutuste töötajate töötasu küsimusi käsitleb KuM võrdsetel alustel riigiasutuste

palgaküsimustega. Rahastamise määruse § 11 lõike 5 kohaselt otsustab KuM riigi sihtasutuse

muuseumide kõrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse

jaotuse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi

vahel sõlmitava kokkuleppe alusel.

2 Tegemist on kavandiga. Tegeliku finantsplaani kinnitab asutatava sihtasutuse nõukogu.

5

Asutatavale sihtasutusele on kavandatud kuni 4-liikmeline nõukogu, kuid esialgu on kavas määrata

nõukokku 3 liiget ning töö käigus otsustatakse, kas on vajadust täiendavate kompetentside järele.

Asutatava sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib üheliikmeline juhatus, kelle KuM kui asutajaõiguste

teostaja valib enne sihtasutuse asutamist avaliku konkursi käigus. Edaspidi valib juhi nõukogu, lähtudes

muuseumiseaduse §-st 18.

Riigi kulutused sihtasutusele võrreldes kulutustega senisele riigiasutusele suurenevad uute

juhtimisorganite tasustamise (art. 50) võrra. Asutaja ei ole nõukogu liikmete tasusid veel kinnitanud,

kuid prognoos on koostatud sarnaste sihtasutuste praeguste tasude suurust aluseks võttes, mille kohaselt

nõukogu liikme tasu on 140 eurot ja nõukogu esimehe tasu 210 eurot (bruto) kuus. KuM katab nõukogu

liikmete tasud oma eelarvest ning ei taotle selleks riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Lisaks on KuM

eelarvesse kavandanud juhatuse liikme tasu tõstmise võrreldes riigiasutuse direktori praeguse palgaga

(maksimaalselt kuni 1000 euro võrra kuus, sh võimalik tulemustasu), et seeläbi kompenseerida juhatuse

liikme võlaõigusliku lepingu halvemaid tingimusi võrreldes töölepinguga. Kokku suureneb riigi

tegevustoetus 23 569 euro võrra aastas. Samas rakendub sihtasutusele sarnaselt muude KuM-i haldusala

muuseumidega 4% kärbe võrreldes 2024. aasta riigieelarvelise toetusega.

2.4. Sihtasutusele üleantav vara

Sihtasutusele antakse üle tegevuseks vajalik ja praegu riigiasutuses arvel olev väikevara ning kehtivad

lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide

täitmisel.

Sihtasutusele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest täna riigi omandis ja VM kasutuses olevad kinnistud

antakse 2025. a jaanuarikuu jooksul üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Üürilepingu kinnistute edaspidiseks

kasutamiseks Riigi Kinnisvara AS-ga sõlmib VM alates 1. veebruarist 2025 ja leping läheb pärast

sihtasutuse asutamist sihtasutusele üle. Riigiasutusel ei ole muud põhivara hulka kuuluvat vallasvara.

Riigiasutuse muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata, vaid see jääb kuuluma riigile. Riigile kuuluva

muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka

vahendamist) sõlmib KuM sarnaselt varasemale praktikale sihtasutusega halduslepingu vastavalt

muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide

infosüsteemi MuIS kaudu.

Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus

anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse

ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise

senise riigiasutuse õigussuhete jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva terviku

üleandmisel riigi asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse Viljandi Muuseum asutamisel tagatakse

muuseumi tegevuse jätkumine riigiasutuse asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust

ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata.

Riigiasutuse tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse tegevuse ja vara baasil esinevad

faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara (väikevara) antakse üle asutatavale sihtasutusele,

milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud (v.a direktori

tööleping, mis on sõlmitud KuM-iga, sest vastavat ametikohta sihtasutuses ei ole) kui ka riigiasutuse

tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu

või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid

ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses

toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte

üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku

regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise

lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

6

Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, antakse

allesjäänud vara üle asutajale.

2.5. Riigiasutuse Viljandi Muuseum tegevuse lõpetamine

Paralleelselt sihtasutuse asutamisega valmistatakse ette KuM-i hallatava riigiasutuse VM tegevuse

lõpetamine, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste

hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast“

ja muudes õigusaktides sätestatust.

Riigiasutuse tegevuse lõpetamise otsuse tegemine sõltub käesoleva korralduse heakskiitmisest, sest

riigiasutuse tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne sihtasutuse asutamist. Pärast vastavate volituste

saamist Vabariigi Valitsuselt on võimalik asutajal allkirjastada asutamisotsus ning juhatuse liikmel viia

läbi vajalikud toimingud sihtasutuse registreerimiseks. KuM on valmistanud ette dokumente

arvestusega, et sihtasutus asutatakse 2025. aasta veebruaris, sihtasutus alustab reaalset tegevust 1.

aprillist 2025 ning riigiasutuse VM tegevus lõpetatakse 1. maist 2025.

3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuse asutamisotsuse riigilõivust ja

notaritasust ning sihtasutuse asutamisel tehtavast rahalisest sissemaksest. Kulud kaetakse KuM-i

eelarvest.

4. Kooskõlastamine

Korralduse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S

Tallinn, Toompea …..... …………… 2025 nr .......

Volitus Sihtasutuse Viljandi Muuseum asutamiseks

Riigivaraseaduse § 6 lõike 3, § 78 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel ning kooskõlas

sihtasutuste seadusega:

1. Volitada kultuuriministrit asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Viljandi Muuseum

(edaspidi sihtasutus).

2. Määrata sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium.

3. Sihtasutus asutatakse eeldusel, et Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Viljandi

Muuseum tegevuse lõpetamisel jätkab sihtasutus eespool nimetatud riigiasutuse õigussuhetest

tekkinud õiguste teostamist ning kohustuste ja lepingute täitmist senistel tingimustel, kui

õigusaktidest ei tulene teisiti või kui senise õigussuhte pooled ei lepi kokku teisiti.

Kristen Michal

peaminister Taimer Peterkop

riigisekretär