Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 10-5/1502-1 |
Registreeritud | 28.12.2024 |
Sünkroonitud | 30.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine |
Sari | 10-5 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes |
Toimik | 10-5/2024 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Filmi Instituut, Eesti Filmi Instituut |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Filmi Instituut, Eesti Filmi Instituut |
Vastutaja | Karlo Funk |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Lp Andrus Raudsalu
Nõukogu esimees
Eesti Filmi Instituut SA
Lp Edith Sepp
Juhatuse liige
Eesti Filmi Instituut SA
[email protected] 28.12.2024 nr 10-5/1502-1
Asutaja ootused sihtasutusele Eesti Filmi
Instituut
Austatud nõukogu esimees ja juhatuse liige
Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut asutajaõiguste teostajana edastan nõukogule ja juhatusele
dokumendi „Asutaja ootused sihtasutusele Eesti Filmi Instituut“ koos lisaga.
Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse (edaspidi SA) asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid
ja põhimõtted SA nõukogule SA tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga
seotud arengukavadest ning need tuleb võtta aluseks SA arengukava elluviimisel ja uuendamisel.
Asutaja ootuste täitmise aruanne on osa majandusaasta aruande tegevusaruandest. See on sisend
Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata SA edukust eesmärkide täitmisel.
Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi teenistuja, kes on nõukogus
ministeeriumi esindaja.
Kultuuriministeerium tänab hea koostöö ja aktiivse kaasamõtlemise eest ootuste ja
tulemusindikaatorite sõnastamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisa: Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Filmi Instituut neljal lehel koos Lisaga A ühel lehel
Karlo Funk 5648 5966
Lisa A - Eesti Filmi Instituudi asutajaootuste mõõdikud
Eesmärk 2024 2025 2026 2027
Võtmeindikaatorid
1. Filmitootjate ja koostööpartnerite rahulolu alates 2025
2. Töötajate rahulolu alates 2025
EFI toetab kõrgetasemelise ja mitmekesise filmiloomingu valmimist
3.1. Aasta jooksul toetatud uute pikkade mängufilmide arv 5 5 5 5
3.2. Aasta jooksul toetatud uute pikkade
dokumentaalfilmide arv 10 10 10 10
3.3. Aasta jooksul toetatud lühi- ja animafilmide arv 13 13 13 13
3.4. Viimase kahe aasta jooksul EFI poolt toetatud
lastefilmide arv 2 2 2 2
3.5. Aasta jooksul toetatud pikkade debüütfilmide arv 1 1 1 1
Eesti filmide ja väärtfilmide kättesaadavus kinodes
4.1. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud
mängufilmide arv 5 5 5 5
4.2. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud
dokumentaalfilmide arv 8 8 8 8
4.3. EFI poolt toetatud Eesti filmide viimase kolme aasta
keskmine turuosa filmilevis 10% 10% 11% 12%
4.4. Kino Artis vaatajate arv 80000 82000 83000 85000
EFI toetab valdkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tutvustab Eestit hinnatud võttekohana
5.1. Rahvusvahelise vähemuskaastootmisena valminud
filmide arv 7 7 7 7
5.2. Eesti filmide osaluste arv festivalidel ja filmipäevadel alates 2025
5.3. Eesti filmitootjate osalemine rahvusvahelistel
filmiturgudel alates 2025
5.4. Osalemine rahvusvahelistes filmivaldkonna
koostöövõrgustikes ja fondides 10 10 10 10
5.5. Film Estonia meetme kaudu toetatud filmiprojektide
Eestis kulutatud summa - seire
5.6. Rahvusvaheliste Eesti osalusega filmikultuuri
projektide arv - seire
Eesti filmipärand on hoitud ja kättesaadav
6.1. Aasta jooksul kättesaadavaks tehtud filmipärandi
kestus minutites 300 300 300 300
6.2. Tallinnfilmile kuuluva filmipärandi vaatajate arv
televisioonis ja voogedastusplatvormidel alates 2025
6.3. Pärandi haridusprogrammidest osasaajate arv alates 2025
Keskkonnajalajälje vähendamine
7.1. Osalemine valdkonna keskkonnajalajälje
vähendamisega seotud projektides 1 1 1 1
7.2. Jäätmete liigiti kogumine toimub toimub toimub toimub
ASUTAJA OOTUSED SIHTASUTUSELE EESTI FILMI INSTITUUT
Sissejuhatus
Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Eesti 2035“ ja „Kultuuri
arengukavast 2021–2030“. Sihtasutus on Kultuuriministeeriumi strateegiline partner Eesti
filmikultuuri arendamisel, filmide tootmisel ja filmikultuuri säilitamisel. Kultuuriministeerium
eraldab allpool toodud eesmärkide täitmiseks igal aastal sihtasutusele tegevustoetust vastavalt
riigieelarves kinnitatud vahenditele. Riigi ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.
Eesti Vabariik seab Eesti Filmi Instituudile kui ainsale sihtasutustele audiovisuaalvaldkonnas
kolm peamist eesmärki:
Edasiantavate toetuste abil luuakse kõrgetasemelisi Eesti mängu-, dokumentaal- ja
animafilme ning soodustatakse rahvusvahelist kaastootmist;
EFI toetab oma tegevustega Eesti filmivaldkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet
ja tutvustab Eestit hinnatud võttekohana;
EFI toetab filmikultuuri arengut, pärandi kättesaadavaks tegemist ja filmihariduse
edendamist.
Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus.
Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar-märts, st enne majandusaasta
aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.
Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel
Sihtasutuse loomise ja toetamise eesmärk on luua eeldused publikut kõnetava Eesti filmikunsti
kõrgetasemeliste teoste loomiseks ning Eesti filmikultuuri väärtustamiseks, arenguks ja leviks
Eestis ja maailmas.
Toetuse andmise tulemusena on Eesti filmikunst elujõuline, algupärane, publikut arvestav ja
rahvusvaheliselt edukas ning peegeldab kaasaega ja ajalugu mitmekesiselt ja meeliköitvalt; Eesti
filmikultuur, sealhulgas filmiteadus, filmiharidus, filmipärand ja filmiajalugu on hoitud, üldsusele
hästi kättesaadav, arenev ja kaasaegne.
Eesti Filmi Instituut panustab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ peaeesmärki
Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on
loomulik osa iga inimese elus;
ja kolme alaeesmärki
Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv
Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud
Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud
Arengukava toob lisaks välja filmikultuuri arengu jaoks olulised eesmärgid ja tegevussuunad.
Eesti Filmi Instituut panustab oma tegevusega valdkondlike eesmärkide saavutamisse, nagu
rahvusvahelistumine, audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasv, jätkusuutlik ja
regionaalselt kättesaadav kinolevi, Euroopa väärtfilmide tutvustamine, filmipärandi säilitamine
ning Eesti kui filmivõttekoha tutvustamine. Eesti Filmi Instituut arendab kontakte Euroopa ja
Eesti filmitööstuse vahel.
Strateegilised valdkondlikud eesmärgid
Võtmeindikaatorid on järgmised:
1. Filmitootjate ja koostööpartnerite rahulolu
2. Töötajate rahulolu
Valdkonnapõhised ootused sihtasutusele Eesti Filmi Instituut on järgmised:
3. Eesti Filmi Instituut toetab kõrgetasemelise ja mitmekesise filmiloomingu valmimist
Tulemusindikaatorid on
3.1. Aasta jooksul toetatud uute pikkade mängufilmide arv
3.2. Aasta jooksul toetatud uute pikkade dokumentaalfilmide arv
3.3. Aasta jooksul toetatud lühianimafilmide arv
3.4. Viimase kahe aasta jooksul valminud EFI poolt toetatud lastefilmide arv
3.5. Aasta jooksul toetatud pikkade debüütfilmide arv
4. Eesti filmide ja väärtfilmide kättesaadavus kinodes
Tulemusindikaatorid on
4.1. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud mängufilmide arv
4.2. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud dokumentaalfilmide arv
4.3. EFI poolt toetatud Eesti filmide viimase kolme aasta keskmine vaatajate osakaal
filmilevis
4.4. Kino Artis vaatajate arv
5. Eesti Filmi Instituut toetab Eesti filmivaldkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet ja
tutvustab Eestit hinnatud võttekohana
Tulemusindikaatorid on
5.1. Rahvusvahelise vähemuskaastootmisena valminud filmide arv
5.2. Eesti filmide osaluste arv festivalidel ja filmipäevadel
5.3. Eesti filmitootjate osalemine rahvusvahelistel filmiturgudel
5.4. Osalemine rahvusvahelistes filmivaldkonna koostöövõrgustikes ja fondides
Seireindikaatorid on
5.5. Film Estonia meetme kaudu toetatud filmiprojektide Eestis kulutatud summa
5.6. Rahvusvaheliste Eesti osalusega filmikultuuri projektide arv
6. Eesti filmipärand on hoitud ja kättesaadav
Tulemusindikaatorid on
6.1. Aasta jooksul kättesaadavaks tehtud filmimaterjali kestus minutites
6.2. Tallinnfilmile kuuluva filmipärandi vaatajate arv televisioonis ja
voogedastusplatvormidel
6.3. Pärandi haridusprogrammidest osasaajate arv
7. Keskkonnajalajälje vähendamine
Tulemusindikaator on
7.1. Osalemine valdkonna keskkonnajalajälje vähendamisega seotud projektides
7.2. Jäätmete liigiti kogumine
Lisaks valdkondlike põhieesmärkide täitmisele kogub ja avaldab sihtasutus filmivaldkonna levi- ja
tootmisstatistikat ning kogub partneritelt tagasisidet toetuse vahendamise protsessi kvaliteedi
kohta. Tagasiside metoodika ja baastase strateegiliste võtmeindikaatorite loomiseks töötatakse
välja 2024. aasta jooksul.
Finantseesmärgid
Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste peamine tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on
vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste
vahenditega võimalikult kulutõhusalt.
Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama
järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted:
Tõhusus ja jätkusuutlikkus:
a) majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;
b) keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita)
ületada tulude kasvu.
Investeerimispoliitika:
a) sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes
nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud
tulust ja avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;
b) kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad
riskid tuvastatud ja arvesse võetud;
c) üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse
põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama
sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;
d) uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)
renoveerimist.
Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse
baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste
valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole
sihtasutuse põhitegevus.
Juhtimiskvaliteedi eesmärgid
Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO
standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms).
Selleks toimub muuhulgas:
a) kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;
b) kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet
nõukogu liikmete tööle.
c) Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja
arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala
IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni
koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele
test saadeti.
d) Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on
sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).
Kõigi indikaatorite baas- ja sihttasemed on toodud lisas A