Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 10-8/1331-2 |
Registreeritud | 27.12.2024 |
Sünkroonitud | 30.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine |
Sari | 10-8 Kirjavahetus arhitektuuri ja disaini valdkonda puudutavates küsimustes |
Toimik | 10-8/2024 Kirjavahetus arhitektuuri ja disaini valdkonda puudutavates küsimustes |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus |
Saabumis/saatmisviis | MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus |
Vastutaja | Johanna Jõekalda |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Merike Krais Teie 22.11.2024
MTÜ Eesti Arhitektuurikeskus
[email protected] Meie 27.12.2024 nr 10-8/1331-2
Vastus arupäringule
Aitäh päringu eest.
Arhitektuuri valdkonna rahastus ei ole vähenenud, vaid valdkonnas teisiti ümber jaotunud. Kuna
biennaaliprojekt on kaheaastane ning Arhitektuurikeskus biennaali ei korralda, on ka keskuse
tegevustoetust vähendatud kaheks aastaks. Meil on kahju kuulda, et ühe tegevuse ja sellega seotud
eelarveosa ümber liigutamist – loovisikuid väärtustava biennaalikorralduse tagamise eesmärgil – nähakse
arhitektuuri valdkonna arengu pärssimisena. Nagu valdkondlikel kohtumistel välja oleme toonud, siis meie
jaoks on biennaalikorralduse puhul esmane, et kuraatorid saaksid keskenduda loomingule ning
korralduslikud ülesanded jääksid neid toetava asutuse õlule. Arhitektuurikeskus ei olnud kahjuks valmis
pakkuma meile nendele kriteeriumitele vastavat korralduse mudelit. Olime sunnitud võtma korralduse enda
peale selleks, et Eesti saaks Veneetsia arhitektuuribiennaalil väärikalt esindatud.
Arhitektuurikeskus taotles Kultuuriministeeriumilt kevadel tegevustoetust suurusjärgus 86 000€.
Riigieelarve vahendid võimaldasid maksta tegevustoetust mahus 70 000€ ja see summa on lähtuvalt
keskuse esitatud uuest tegevustoetuse taotlusest ka tänaseks välja makstud. Juhime tähelepanu, et erinevus
soovitust on seega suurusjärgus 16 000€ mitte 35 000€ ning see erinevus moodustab vaid 2,4%
Arhitektuurikeskuse kogueelarvest. Keskuse kogueelarve on püsinud aastaid samas suurusjärgus ning on
käesoleval aastal eelmisest isegi 6,9% suurem. Keskuse poolt meile esitatud taotlused ja aruanded ei viita
rahalistele raskustele ega eelarve miinusele, samuti ei peaks 2,4% suurune erinevus olema keskuse arenguid
takistava loomuga.
Kultuuriministeerium panustab aktiivselt arhitektuuri valdkonna arendamisse – arhitektuuri ja disaini
arendusprojektide toetamine eraldi taotlusvoorust, töö elukeskkonna kvaliteedikriteeriumitega ja
taskukohasuse töörühma juhtimine Davosi Protsessis, MARU käivitamise ja arhitektuuripoliitika
rakendamise eest vastutava ametikoha loomise toetamine, Ukraina ülesehitustöödesse panustamine,
loometoetuste ja loomestipendiumide tagamine, valdkondliku arenduskeskuse toetamine on vaid mõned
näited. Soovime nende ja teiste riigile oluliste arhitektuuri valdkonna ülesannete täitmisel teha valdkonna
organisatsioonidega head koostööd. Jätkame uuel aastal arhitektuuri valdkonnaga neil teemadel arutelu, et
leida lahendused, mis oleksid valdkonna jaoks kõige edasiviivamad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar
kantsler
Johanna Jõekalda 628 2207
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|