Ida-Virumaa elamuehituse arendamise toetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS

.11.2024 nr …..

Ida-Virumaa elamuehituse arendamise toetuse andmise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarves

olevate vahendite kasutamiseks Ida-Virumaa elamuehituse arendamise toetuse andmise

tingimused ja kord. (2) Toetuse andmise sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud

linnalise asustuse aladena Kiviõli, Püssi-Lüganuse piirkond, Kohtla-Järve Ahtme ja Järve

linnaosad, Jõhvi piirkond, Toila-Voka piirkond, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva.

(3) Toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12)

(edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes. Toetuse andmisel järgitakse VTA määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Määrust ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused

(1) Toetust antakse eesmärgiga stimuleerida Ida-Viru maakonnas uute eluruumide ehitamist.

(2) Toetuse andmise tulemusena peab valmima ja kasutusloa saama vähemalt kaheksa korteriga

korterelamu, mille eluruumid vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele. Äripindade osakaal

korterelamus ei või ületada 20 protsenti korterelamu suletud netopinnas.

§ 3. Rakendamine

EELNÕU

12.11.2024

2

(1) Toetuse andmise tingimused ja korra kehtestab ning selle rakendamise eest vastutab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium).

(2) Toetuse taotlusi menetleb, taotluste hindamist korraldab, toetuse väljamakseid teeb ja

järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL).

(3) Lõikes 2 sätestatud IVOLi ülesannete täitmiseks sõlmitakse ministeeriumi ja IVOL-i vahel

riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 alusel haldusleping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja

kohustused.

(4) Taotlusvooru rakendamisega seotud andmevahetus IVOL-i ja toetuse taotleja või toetuse

saaja vahel, sealhulgas taotluste ja aruannete esitamine ning otsuste edastamine, toimub e-

toetuse keskkonnas. E-toetuse keskkond on Riigi Tugiteenuste Keskuse elektrooniline taotluste

ja dokumentide esitamise ja menetlemise keskkond.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse tegevust, millega saavutatakse § 2 lõikes 2 nimetatud tulemus.

(2) Toetatav tegevus on korterelamu ja seda teenindava rajatise ehitamine.

(3) Toetatav korterelamu ja seda teenindava rajatise ehitus peab olema kooskõlas

detailplaneeringuga sätestatud kinnistu ehitusõigusega, mida on vajadusel täpsustatud kohaliku

omavalitsuse üksuse väljastatud projekteerimistingimustega või projekteerimistingimustega

kehtestatud kinnistu ehitusõigusega, ning teiste õigusaktides sätestatud nõuetega.

§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on § 4 lõikes 2 nimetatud tegevustega seotud kulud. Kõik toetatavad kulud

peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ning dokumentaalselt tõendatavad.

(2) Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud §-s 7 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(3) Abikõlblikud on projekti abikõlblike kuludega seotud riiklikud maksud ja lõivud, välja

arvatud osas, milles need on Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad.

(4) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) sularahas tasutud kulud;

2) kinnisasja soetamise kulud;

3) trahv, vaidlustega seotud õigusabikulud, kohtukulud ja viivis;

4) projektijuhtimise kulud;

5) erisoodustusmaks;

6) tulu- ja käibemaks osas, mis on Eesti riigi poolt taotlejale tagastatav;

7) mitterahaline sissemakse;

8) kulud, mis on toetuse saajale hüvitatud muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

teistest välisabi vahenditest;

9) kulud, mis on tehtud väljaspool projekti abikõlblikkuse perioodi.

3

§ 6. Kulude hüvitamise alused

(1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummaliste maksetena.

(2) Abikõlblikud kulud hüvitatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või

kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses määratud projekti vahe- või lõpptulemuse

saavutamisel, mida on IVOLile nõuetekohaselt tõendatud.

(3) Vahetulemuseks loetakse taotluses kirjeldatud korterelamut teenindava rajatise ehitamine

ning korterelamu seina- ja katusekonstruktsiooni valmimine.

(4) Lõpptulemuseks loetakse taotluses kirjeldatud korterelamu ja seda teenindava rajatise

kavandatud mahus valmimine ning sellele kasutusloa saamine.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses määratud

ajavahemik, mille jooksul projekti elluviimiseks vajalike tegevustega alustatakse ja projekti

elluviimiseks vajalike tegevustega lõpetatakse ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud

tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru tähtpäeval.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud.

§ 8. Toetuse summa

(1) Toetuse suurus on määratud vähese tähtsusega abi maksimaalse suurusega.

(2) Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele ettevõtjale antud vähese

tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele

vahetult eelnenud kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot.

(3) Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse

üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831

artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.

(4) Abi andmisel arvestatakse komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 artikli 5 lõikes 1

sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 9. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Taotlejaks saab olla Eestis registreeritud eraõiguslik äriühing.

(2) Taotleja maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusmaksete võlg ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud ja maksed olema tasutud ajakava kohaselt.

(3) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-

, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Taotleja üle valitsevat mõju

4

omava isiku suhtes ei tohi olla rakendatud äri- või ettevõtluskeeldu.

(4) Taotleja peab olema ehitatava korterelamu aluse kinnistu omanik või peab taotluse esitamise

ajal olema tehtud notariaalne kokkulepe taotlejale kinnistu omandiõiguse üleminekuks.

§ 10. Taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente ja andmeid:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti elluviimise asukoht ja tegevuste kirjeldus;

3) projekti elluviimiseks vajalike tegevuste algus- ja lõpptähtpäev;

4) kinnitus taotleja vastavuse kohta §-s 9 sätestatud nõuetele;

5) projektiga elluviimiseks vajalike kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate

dokumentide koopiad, sealhulgas hinnapakkumised, hinnakirjad ja eelarved koos

lähteülesandega;

6) tõendid korterelamu ja seda teenindava taristu ehitamiseks vajaliku finantseeringu

olemasolu kohta;

7) projekti elluviimisse kaasatud isikute pädevuse kirjeldus;

8) ehitatava korterelamu aluse kinnistu omandit tõendav kinnisturaamatu väljavõte või

notariaalne kokkulepe taotlejale kinnistu omandiõiguse üleminekuks üheksa kuu jooksul

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

9) ehitusprojekt, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses

nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile;

10) volikiri, kui taotleja esindajaõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(2) Kui taotleja on projekti või osa projekti tegevuste elluviimiseks taotlenud toetust samal ajal

muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või teistest välisabi vahenditest, peab taotleja

esitama sellekohase teabe.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 11. Toetuse taotlemine

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister. IVOL teavitab

taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest ning avaldab sellekohase teabe oma veebilehel.

(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse e-toetuse keskkonna kaudu taotlusvooru

väljakuulutamisel sätestatud tähtajal.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-toetuse keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse

tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea

kõrvaldamist.

(4) Taotleja saab taotlusvoorus esitada ühe taotluse.

§ 12. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

(2) IVOL kontrollib esmalt taotluse vastavust nõuetele. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele

5

või projekti kohta on vajalik lisateavet, on IVOLil õigus nõuda, et taotleja viiks taotluse

kehtestatud nõuetega vastavusse, esitaks lisadokumente või teeks muudatusi taotluse andmetes

kümne tööpäeva jooksul asjakohase nõude esitamisest arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg

pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

(3) Kui taotleja ei vii nõuetele mittevastavat taotlust lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul nõuetega

vastavusse, jätab IVOL taotluse hindamata ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 13. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab IVOLi moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis

kooskõlastatakse ministeeriumiga ja avalikustatakse IVOLi veebilehel.

(2) Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) hindamiskriteerium 1 – projekti elluviimise tulemusena ehitatava korterelamu eluruumide

ruutmeetrite arvu suhe taotletud toetusesse (osakaal 50 protsenti);

2) hindamiskriteerium 2 – taotleja senine kinnisvaraalane kogemus ja suutlikkus projekt

nõutud aja jooksul ellu viia (osakaal 30 protsenti);

3) hindamiskriteerium 3 – projekti panus ümbritseva elukeskkonna arendamisse (osakaal 20

protsenti).

(3) Hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab IVOL

kooskõlas ministeeriumiga ja mis avalikustatakse IVOLi veebilehel.

(4) IVOL võib hindamisprotsessi kaasata eksperte, kelle hinnangut hindamiskomisjon taotluste

hindamisel arvestab.

(5) Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel skaalal 0–4. Hindamiskriteeriumite alusel

saadud hinded ja taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

(6) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui taotlusele on hindamiskriteeriumite 2 ja 3

alusel antud hindeks vähemalt 2.

(7) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse hindamistulemuste alusel pingeritta. Kui

mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlust, mis sai hindamiskriteeriumi 1

alusel kõrgema hinde.

§ 14. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja kõrvaltingimusega rahuldamine ning

taotluse rahuldamata jätmine

(1) Hindamiskomisjon teeb IVOLile ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise,

kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks.

(2) IVOL teeb taotluse rahuldamise otsuse § 13 lõike 6 kohase taotluse puhul, kui selle

rahastamise summa ei ületa pingerea alusel taotlusvooru eelarvet. Kui pingereas on mitu

taotlust, millega kavandatakse korterelamu ehitamist samale § 1 lõikes 2 nimetatud linnalise

asustuse alale, tehakse taotluse rahuldamise otsus vaid ühele pingereas eespool asuvale

taotlusele. Samale linnalise asustuse alale korterelamu ehitamiseks võib mitme taotluse

rahuldamise otsuse teha vaid juhul, kui pingereas puuduvad positiivseks loetud taotlused,

millega ehitatakse korterelamu mõnele muule § 1 lõikes 2 nimetatud linnalise asustuse alale.

6

(3) IVOL teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse § 13 lõike 6 kohase taotluse puhul, kui

taotletud toetuse summa või kavandatava projekti elluviimise kulud ei ole projekti vahe- või

lõpptulemuse saavutamise seisukohast osaliselt põhjendatud või kui taotluse täielik

rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse vabade vahendite tõttu.

Taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemiseks on vajalik taotleja eelnev nõusolek, mille

puudumise korral teeb IVOL taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse puhul tekib toetuse saajal õigus saada toetuse

väljamakseid pärast seda, kui IVOL on tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe või muude

andmete põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise. Kõrvaltingimusega rahuldamise otsus

tehakse sealhulgas juhul, kui kinnistu ei ole veel toetuse saaja omandis.

(5) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsus

sisaldab järgmisi andmeid:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus;

5) toetuse summa;

6) teave selle kohta, et toetus on vähese tähtsusega abi koos viitega VTA määrusele ja

asjakohasele sättele;

7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;

8) projekti abikõlblikkuse periood;

9) toetuse saaja kohustused;

10) toetuse väljamaksmise aluseks olevad vahe- või lõpptulemus ja selle tõendamise alused;

11) toetuse väljamaksmise ja aruannete esitamise tingimused;

12) viide otsuse vaidlustamise tähtajale ja korrale;

13) otsuse tegija andmed;

14) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui taotluse kohta on tehtud

kõrvaltingimusega rahuldamise otsus;

15) taotluse osalise rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse puhul

põhjendus;

16) toetuse tagasinõudmise alused.

(6) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata,

kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

(7) IVOL teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ning

taotleja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, kui taotluse rahuldamise

kõrvaltingimusi ei täideta IVOLi määratud tähtajal või kui taotleja ei nõustu ettepanekuga teha

taotluse osalise rahuldamise otsus või kui esinevad § 14 lõikes 2 nimetatud asjaolud taotluse

rahuldamata jätmiseks või kui taotluse toetus ületab pingerea alusel taotlusvooru eelarvet.

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust, osalise rahuldamise otsust ja kõrvaltingimusega rahuldamise

otsust projekti elluviimise ajal muuta ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui muudetakse

projekti tegevuste ja toetuse väljamaksete ajakava, jättes muutmata projekti vahe- või

lõpptulemuse ja selle saavutamise tõendamise alused.

7

(2) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel,

mis tuleb esitada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

(3) IVOLil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui toetuse saaja

soovitav muudatus:

1) ei ole kooskõlas projekti tegevuste ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti vahe-

või lõpptulemuse saavutamise;

2) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;

3) seab kahtluse alla projekti elluviimise abikõlblikkuse perioodil;

4) ei ole põhjendatud.

(4) IVOL otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise üldjuhul 30 tööpäeva jooksul

sellekohase avalduse saamisest arvates.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) IVOL tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud

osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke

andmeid või on need jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust

ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;

5) toetuse saaja ei alusta § 17 punktis 3 nimetatud ehitamisega üheksa kuu jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

6) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

5. peatükk

Toetuse saaja ning IVOLi õigused ja kohustused

§ 17. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja kohustub:

1) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmise;

2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;

3) alustama ehitamisega üheksa kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

4) esitama IVOLi ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe ja aruanded;

5) taotlema IVOLilt nõusoleku taotluses sisalduva ajakava muutmiseks;

6) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti tegevuste elluviimise kallinemisest võrreldes

taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses

kajastatud summaga;

7) võimaldama projekti elluviimisega seotud tegevuste ja vahe- või lõpptulemuse tulemuse

kontrollimiseks teha kohapealset kontrolli;

8) andma kontrollija käsutusse projekti elluviimisega seotud tegevuste ja vahe- või

lõpptulemuse kontrollimiseks kõik projektiga seotud andmed ning dokumendid viie tööpäeva

jooksul asjakohase teate saamisest arvates;

9) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi

anti;

8

10) teavitama IVOLi korteriomandite moodustamisest ja projekti elluviimise tulemusena

loodud ning soetatud vara õiguste ülemineku korral üleandmisest;

11) teavitama IVOLi viivitamata kirjalikult kõigist toetuse saamiseks esitatud andmetes tehtud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste

täitmist, sealhulgas aadressi või esindajaõigusliku isiku muutumisest ka siis, kui nimetatud

muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendi kaudu;

12) teavitama IVOLi viivitamata kirjalikult asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projektis ette nähtud kindlasummaliste maksete tegemise aluseks

oleva vahe- või lõpptulemuse saavutamist ning seavad kahtluse alla projekti elluviimise

jätkamise otstarbekuse.

§ 18. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus saada IVOLilt teavet ja nõuandeid toetuse taotlemise ja kasutamise ning

toetuse menetlemise kohta.

§ 19. IVOLi kohustused

IVOL kohustub:

1) nõustama taotlejaid ja toetuse saajaid projektiga seotud küsimustes;

2) tegema asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;

3) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides

tehtud muudatustest;

4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud teavet, välja arvatud

punktis 6 nimetatud teave, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase toetuse väljamakse

tegemisest arvates;

6) pärast otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti

nimetuse ning toetuse ja projekti kogumaksumust;

7) esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile.

§ 20. IVOLi õigused

IVOLil on õigus:

1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja projekti elluviimise käigus koostatavate

dokumentidega;

2) kontrollida toetuse sihipärast kasutamist;

3) nõuda projekti tegevuste, eesmärkide, vahe- või lõpptulemuse ja kulude kohta lisaandmete

ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja

kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) jätta toetus välja maksmata, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

6. peatükk

Aruannete esitamine

§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab IVOLile projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on kuni kuus kuud. Toetuse saaja esitab

projekti lõpparuande kümne tööpäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest

arvates.

9

(2) Vahe- ja lõpparuannetes esitatakse teave projekti edenemise ning vahe- või lõpptulemuse

saavutamise kohta IVOLile e-toetuse keskkonna kaudu.

(3) IVOL menetleb vahe- ja lõpparuandeid 20 tööpäeva jooksul nende registreerimisest arvates.

Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale

ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb

aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

7. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 22. Toetuse maksmine

(1) Toetuse väljamakse tehakse pärast taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või

kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses määratud vahe- või lõpptulemuse saavutamist, mis

peab olema tõendatud § 6 lõike 3 või lõike 4 alusel.

(2) Vahetulemuse saavutamise korral on vahemakse suurus kuni 50 protsenti toetuse suurusest.

(3) Toetus makstakse toetuse saajale välja e-toetuse keskkonna kaudu esitatud toetuse

väljamakse saamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite alusel.

(4) IVOL maksab toetuse välja 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse väljamakse saamise aluseks

olevate dokumentide ja tõendite saamist. Kui dokumentides või tõendites avastatakse

ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks

kuni kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb toetuse väljamakse tegemise tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

(5) IVOL võib teha toetuse väljamaksmisest osaliselt keeldumise või täielikult keeldumise

otsuse juhul, kui elluviidud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud

tegevustele või tegevuste elluviimine või vahe- või lõpptulemuse saavutamine ei ole tõendatud.

8. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja vaided

§ 23. Toetuse tagasinõudmine

(1) IVOLil on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kolme aasta jooksul toetuse

saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, kui:

1) ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole kasutanud toetust ettenähtud korras ja tingimustel;

3) toetuse saaja ei ole täitnud talle taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustusi;

4) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel:

1) toetuse saajal on võimalik puudus kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse

täitmisega;

2) toetuse saaja on avastanud, et temale on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ja teavitanud sellest

asjaolust IVOLit esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu, ning on

toetuse tagastanud kümne tööpäeva jooksul IVOLilt e-toetuse keskkonna kaudu edastatud

10

toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates.

(4) Kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ning nimetatud kuriteo

toimepanemise suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, nõutakse toetus tagasi täies

ulatuses.

(5) Kui toetuse saaja ei ole toetuse väljamaksete saamiseks saavutanud vahe- või lõpptulemust,

võib toetust vähendada proportsionaalselt tulemuse saavutamisega.

(6) Toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise korral vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses

määratud toetuse summat. Kui toetuse vähendamise aluseks oleva kulu hüvitamiseks on toetus

välja makstud, märgitakse toetuse tagasinõudmise otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa.

(7) Toetuse tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu, mille

kohta saadetakse teavitus toetuse saaja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse

seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil.

(8) Toetuse tagasimaksmise tähtaja määrab IVOL. Põhjendatud juhul võib IVOL toetuse saaja

kirjalikult esitatud põhjendatud taotluse alusel toetuse tagasimaksmise tähtaega mõistliku aja

võrra pikendada.

§ 24. Vaide esitamine ja menetlemine

IVOLi otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras. Vaide lahendab IVOL.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ida-Virumaa elamuehituse arendamise

toetuse andmise tingimused ja kord” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi alusel välja töötatud Ida-Virumaa programmi. Programmi eesmärk on Ida-

Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine,

nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise mahajäämuse

vähendamine teistest Eesti piirkondadest.

Vajadus Ida-Virumaale suunatud erimeetmete rakendamiseks tuleneb Eesti keskmisest

madalamate majanduslike ja sotsiaalsete näitajatest. Ida-Virumaa arengut iseloomustavad

muuhulgas:

 Ida-Virumaa on üheks kiirema rahvaarvu kahanemisega piirkonnaks Eestis. Laste ja

noorte osatähtsus Ida-Virumaa rahvastikus on Eesti väikseim.

 Ettevõtlusaktiivsus ning selle kasv on Eesti madalamaid. Eksportivate ettevõtete arvu

kasv on võrdlemisi kiire, samas ekspordi kogumaht on kasvanud muu Eestiga võrreldes

tagasihoidlikumalt. Tööturult kõrvalejäänute ja töötuse määr on üks kõrgemaid, kuigi

hõivenäitajad on viimastel aastatel paranenud.

 Elukondliku kinnisvara (korterid) ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2022. aastal 303

eurot/m2, mis moodustas vaid 14,2% Harju-, Tartu- ja Pärnumaa keskmisest.

Töökohtade puuduse kõrval on rände- ja demograafiliste probleemide üks tegureid kaasaaegsete

ning korrastatud eluasemete puudumine. Kuna Ida-Virumaa elamufond on amortiseerunud, ei ole

piirkonda siirduvatel spetsialistidel valida elamiseks kaasaegseid elamispindu ja praegused

elamistingimused ei soodusta ka piirkonnas elavatel spetsialistidel kodukohta jäämist.

Spetsialistide puudus pärsib piirkonnas tegutsevate või sinna laieneda soovivate ettevõtjate

arenguperspektiive. Ida-Virumaal puudub üksiku erandiga uute korteromandite pakkumine.

Majanduskriis ja ehitushindade järsk tõus on pannud mitmed kinnisvara arendused pausile.

Piirkonna madalad kinnisvarahinnad teevad keeruliseks pankadelt kinnisvaraarenduseks vajaliku

kapitali kaasamise. Sisuliselt on tegemist turutõrkega, mis vajab täiendavaid meetmeid riigilt või

omavalitsuselt. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (edaspidi IVOL) poolt koostatud piirkonna

elamumajanduse teekaart märgib ühe sekkumisvajadusena riigipoolsete tugimeetmete loomise

elamuarenduste rajamise toetamiseks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on koostöös

IVOLiga välja töötanud toetuse andmise tingimuste määruse eelnõu, mis võimaldab piloteerida

Ida-Viru maakonnas toetust ettevõtjale korterelamute arendamiseks. Toetuse andmise üheks

eesmärgiks lisaks kaasaegsete elamispindade turule toomisele on testida piirkonna kinnisvaraturu

stimuleerimise ning turutõrgete kõrvaldamise võimalusi. Referentsobjektide tekkimisega saab

hinnata uusarenduste nõudluse ja pakkumiste vahekorda ning anda seeläbi ka adekvaatseid

signaale nii arendajatele kui rahastajatele maakonna kinnisvaraturu olukorrast.

Sekkumisloogikana antakse toetusskeemist riigipoolset projektipõhist toetust piirkonda

kinnisvara arendavale Eestis registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule, mis rajab uue

korterelamu Ida-Virumaale. Tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakonna

tiheasustusalad, mis on määratletud linnalise asustusena Ida-Viru maakonna planeeringus. Toetus

on käsitatav vähese tähtsusega abina ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse EL) 2023/2831

KAVAND

12.11.2024

2

alusel, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Maksimaalne toetus toetuse saaja kohta moodustab 300 000

eurot.

Toetatavad tegevused peavad olema suunatud Ida-Virumaale uue korterelamu ning selle

toimimiseks vajaliku tehnilise taristu väljaehitamisele nagu näiteks ligipääsuteed,

tänavavalgustus, kaugküttevõrgu või gaasivõrguga liitumine, kanalisatsioon jms. Toetatav

korterelamu koos taristuga peab omama ehitusõigust. Toetuse saaja peab teostama toetatavad

tegevused 24 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetuse väljamakse

tegemiseks peavad olema valminud ka korterelamu, vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akt

tööde teostajaga ning saadud kasutusluba.

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. Eelnõus nähakse ette toetuse

andmise tingimused ja menetlemise kord ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja rakendaja õigused

ja kohustused. Meetme vahendite rakendamine jääb kohalikule tasandile. Taotlusvooru

läbiviimise volitus antakse IVOLle, sealhulgas jääks IVOLi pädevusse projektide hindamine,

rahastusotsuste tegemine ja toetuse väljamaksmine koos vajalike kontrollitoimingutega.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalarengu osakonna nõunik Andres Heldring (tel 611 3106, e-post

[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis sama ministeeriumi kohalike

omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442, e-post

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni

Kohal (5698 3427; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused.

Toetus on suunatud Ida-Viru maakonna linnalistele asulatele. Sihtpiirkonna määratlemisel

tuginetakse Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+1, mis toob välja maakonna linnalise asustuse

alad. Maakonnaplaneeringu seletuskiri toob välja, et maakonna eelisarendatavateks aladeks on

keskustesse ja nende vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad. Need alad on nii

elupiirkondade kui ettevõtlusalade arendamiseks, samuti aktiivsete puhkepiirkondade,

logistikaalade jm linnalise maakasutuse kavandamiseks. Ida-Viru maakonna elanike arv väheneb

ja olemasolevate keskuste elukondliku kinnisvara väärtuse suurendamiseks tuleb panustada

olemasolevate keskuste tihendamisse ja asustuse kompaktsusesse. Ida-Viru

maakonnaplaneeringu seletuskirjas on kirjeldatud järgmised põhimõtted, mida ka käesolevad

toetuste andmise tingimused arvestavad:

Juba olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse ja kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna

ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist

ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused

võimalikult madalal tasemel.

1 Ida-Viru maakonnaplaneeringu materjalid

3

Linnalise asustuse alad on eelisarendatavad alad Ida-Viru maakonnaplaneeringu mõistes: need

alad on ja jäävad nii elanike, töökohtade kui ka teenuste peamise koondumise kohtadeks ka

kahaneva rahvaarvu korral.

Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustuse ala sees ja tuleb

terviklikult siduda olemasoleva kompaktse asustusega.

Toetusskeemist antavat abi käsitletakse vähese tähtsusega abina, kui on täidetud vähese

tähtsusega abi andmise tingimustele vastavad kriteeriumid. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb

kontrollida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes

kolme jooksva aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Lisaks võetakse toetuse

andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese

tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks vastavalt VTA määruse artikli 2 lõikele 2 seotud ettevõtted. Kui toetus kvalifitseerub

vähese tähtsusega abiks, kuid taotleja vähese tähtsusega abi piirmäär on kasutatud, ei saa taotlust

rahuldada. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui

taotleja on õigustatud saama, saab taotleja nõusolekul toetuse summat vähendada kuni vähese

tähtsusega abi võimaliku ülemmäärani.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused

Toetusskeemi eesmärk on stimuleerida Ida-Viru maakonnas kui turutõrkepiirkonnas uute

eluruumide rajamist. Vähenev rahvaarv loob moonutusi elukondliku kinnisvara turul. Tänast

rahvastikku arvestades on Ida-Virumaal aastakümneid tagasi toimunud selgelt

üledimensioneeritud elamuehitus, mis on juba eelnevatel kümnenditel kaasa toonud tühjenevate

korterelamute probleemi. See paneb täiendava koormuse allesjäänud elanikele ning takistab

investeeringuid olemasolevasse kinnisvarasse, hoides all (sh tagatisväärtusena) kinnisvara hinna.

Väljarände suurenedes süveneb probleem veelgi.

Uue kinnisvara ehitamine Ida-Virumaal on seotud teostusriskidega, sest ehitumaksumus ei erine

teistest maakondadest, kuid keskmine kinnisvarahind on Eestis madalamaid. Korterelamute

ehituseks ei ole vara madala müügihinna tõttu võimalik saada laenu ilma lisatagatisteta. Arendajal

on lihtsam ehitada mõnda teise Eesti piirkonda, kus selliseid riske võtma ei pea. Ida-Virumaal

pole aastaid (kui mitte Narva-Jõesuud arvestada) ühtegi uut elamuarendust valminud.

Korterelamuste ehitamisel saab rääkida maakonnas turutõrkest, mida ilma avaliku sektori

toetuseta ei ole võimalik ületada. Kui erinevatest senistest meetmetest (näiteks skeem „Kohaliku

omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetus“ või

„Suuremate linnapiirkondade arendamine“) on võimaldatud taotleda toetust üürimajade

arendamiseks, siis müügiks ehitatavate korteriomandite toetusskeemi piloteerimine on Ida-

Virumaal esmakordne. Käesoleva toetuse andmise eesmärk on stimuleerida riigi toel piirkonna

elamuarendust ja muuta arendaja jaoks korterelamu ehitamine odavamaks, vähendades maakonna

keskmise turuhinna ja uue korterelamu ehitushinna vahet. Ühtlasi tähendab see tõenäoliselt ka

mõnevõrra väiksemat müügihinda korteri ostjale, võrreldes müügipakkumisega ilma toetuseta.

Toetust saanud projekti tulemusena on ootus, et valmiks vähemalt kaheksa korteriga elamu, mille

eluruumid vastavad majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile

esitatavad nõuded“ tingimustele. Korterelamus on tavaliselt vähemalt kolm korterit, kuhu

üldjuhul pääseb sisse maja ühiskasutatavast koridorist või trepikojast. Korterelamuna peetakse

antud määruse kontekstis silmas hoonet, mille pinnast vähemalt 80 protsenti hõlmavad korterid.

Kuna eesmärk on ennekõike tuua toetuse abil turule uusi elamispindasid, lisatakse määrusesse

nõue äripindade maksimaalsele osakaalule korterelamu suletud netopinnast. Määrusega

eelistatakse korterelamute rajamist üksik,- paaris- ja ridaelamute ees, et tuua turule piirkonnas

linnakeskkonda sobituvat ja hinna poolest tarbijale kättesaadavamat elamispinda. Üldjuhul on

korteriomandite pind väiksem ja selle omandamine taskukohasema hinnaga, mis võimaldab

4

püüda võimalikult laia ostjate sihtgruppi, sh ka avaliku sektori töötajaid nagu õpetajad või

politseinikud.

§ 3. Rakendamine

Toetusskeemi töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (edaspidi REM). REM administreerib Ida-Viru programmi

vahendeid, millest ka käesolevat toetusskeemi rahastatakse. Toetuse kasutamise kavandamise,

taotluste menetlemise, hindamiste korraldamise, toetuse väljamaksmise ja toetuse kasutamise

järelevalve eest Ida-Virumaa maakondliku arendusorganisatsioonina Ida-Virumaa Omavalitsuste

Liit (edaspidi IVOL). Toetusskeemi taotlusvooru toetusvahendid ja rakenduskulu antakse

IVOLile üle ministeeriumi ja IVOLi vahel sõlmitava halduslepinguga.

§ 4. Toetatavad tegevused

Toetust võib anda uue korterelamu ehitamiseks ning tehnilise taristu välja ehitamiseks, mis on

vajalikud rajatava korterelamu funktsioneerimise tagamiseks. Taristuks on näiteks:

- avalikult kasutatavad teed ehitusseadustiku § 92 lõike 5 tähenduses (riigitee, kohalik tee ja

avalikuks kasutamiseks määratud eratee),

- vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, sealhulgas sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja

pinnavee ärajuhtimise ehitised ja seadmed, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 2

tähenduses (st kui kohaliku omavalitsuse üksus on sademevee ärajuhtimise ehitised ja

seadmed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni osaks),

- gaasivõrgud maagaasiseaduse § 2 punkti 1 tähenduses (võrk on gaasitorustike ja nendega

seotud ehitiste kohakindlalt ehitatud talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks või

jaotamiseks, välja arvatud eraldatud võrk, tarbija- või tootjapaigaldis ning tarbija või tootja

seadmed),

- soojusvõrgud kaugkütteseaduse § 2 punkti 1 tähenduses (kaugküte on soojuse tootmine ja

võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu),

- elektrivõrgud elektrituruseaduse § 3 punkti 29 tähenduses (elektripaigaldis või selle osa, mis

on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini),

- sidevõrgud üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks elektroonilise side seaduse

§ 2 punkti 68 tähenduses (teenus, mida sideettevõtja pakub vastaval sideteenuse turul üldistel

alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest

isikutest eristavatele tunnustele).

Lisaks tegevustele, mis toimuvad toetuse saaja kinnistul, toetatakse ka tehnovõrkudega

liitumiseks vajalikke tegevusi, mis võivad hõlmata töid väljaspool korterelamu aluse kinnistu

piire. Toetatav korterelamu ja rajatised peavad olema kooskõlas detailplaneeringuga sätestatud

kinnistu ehitusõigusega, mida on vajadusel täpsustatud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt

väljastatud projekteerimistingimustega. Alternatiivina peab toetatav taristu ja rajatav korterelamu

olema kooskõlas projekteerimistingimustega kehtestatud kinnistu ehitusõigusega. Ehitusõigus

sisaldab krundi kasutamise sihtotstarvet, lubatud ehitiste arvu krundil, ehitiste lubatud suurimat

ehitusalust pinda ja ehitiste lubatud kõrgust.

§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud on § 4 lõikes 2 nimetatud tegevustega ehk siis korterelamu ja selle toimimiseks

vajaliku taristu rajamisega seotud kulud. Kulud peavad olema põhjendatud taotluses ettenähtud

tulemuse saavutamiseks ning tekkima toetatavate tegevuste käigus. Kulu peab olema tekkinud

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kulu loetakse tekkinuks, kui taotluse rahuldamise otsuses

kokku lepitud tulemus on saavutatud. Kulude eelarvestamine on vajalik taotluse esitamiseks,

hiljem kulusid eraldiseisvalt ei kontrollita.

5

§ 6. Kulude hüvitamise alused

Abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, kuna toetatavad projektid on selgelt

määratleva tulemusega. Väljamakse aluseks peab olema põhjendatud eelarveprojekt, kus esitatakse

kulude loetelu, mis on vajalikud korterelamu kasutusvalmis kujule viimiseks. Kulude suuruse

tõendamiseks tuleb esitada asjakohane hinnakalkulatsioon kogu ehitusmaksumuse kohta. Kui

kindlasummalise makse suuruse aluseks olevad eeldatavad abikõlblikud kulud või nende eelarve

või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud, teeb IVOL taotluse või projekti muutmise

ettepaneku. Kui taotleja ei muuda taotlust, teeb IVOL sõltuvalt asjaoludest taotluse osalise

rahuldamise otsuse, määrates otsuses kindlasummalise makse suuruses, mis on tema arvates

asjakohane, või jätab taotluse rahuldamata. Osalise rahuldamise otsuse puhul tuleb see eelnevalt

esitada taotlejale arvamuse avaldamiseks.

Kindlasummalise makse alusel toetuse maksmise puhul toetuse saaja kuludokumente ei esita.

Toetuse saaja tõendab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuse saavutamist ning seejärel

tehakse toetuse saajale väljamakse määratud kindlasummalise makse summas. Toetust saab

maksta maksimaalselt kaks korda, vahetulemuse ja lõpptulemuse saavutamisel. Vahetulemuseks

loetakse taotluses kirjeldatud korterelamut teenindava taristu ehitamist ja korterelamu seina- ja

katusekonstruktsiooni valmimist. Lõpptulemuseks loetakse taotluses kirjeldatud toetatava taristu

ja korterelamu kavandatud mahus valmimist ning sellele kasutusloa saamist.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad

ning millal projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Abikõlblikkuse perioodi hakatakse

lugema taotlusvooru tähtajast. Sellest hetkest tekkinud kulud loetakse abikõlblikuks juhul, kui

taotlus saab hiljem positiivse rahastamise otsuse. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne

tähtaeg on kaks aastat taotlusvooru tähtajast alates. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

ei ole ette nähtud. Samuti ei arvestata abikõlblikuks kulusid, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse

perioodi.

§ 8. Toetuse summa

Maksimaalne toetuse summa projekti kohta on 300 000 eurot. Toetuse suurus lähtub komisjoni

määrusest (EL) 2023/2831, mille alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos

käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme

aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. Vähese tähtsusega abiks loetakse ka

muid ettevõtjale avaliku sektori poolt eraldatud vahendeid. Abi andmisel kontrollib rakendaja

taotleja vastavust VTA määruse tingimustele, taotleja VTA jääki riigiabi registris, taotluse

rahuldamise otsuse tegemisel teeb abi andmise kohta kanded riigiabi registrisse ning teavitab

toetuse saajat abi andmisest.

§ 9. Taotlejale esitatavad nõuded

Taotlejaks saab olla ainult Eestis registreeritud eraõiguslik äriühing. Taotlejale ei või olla maksu-

või maksevõlg riigile koos intressiga suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Nõude

eesmärgiks on toetada isikuid, kellel ei ole sellist võlgnevust riigi ees. Maksu- ja

maksevõlgnevusi saab kontrollida e-maksuameti/e-tolli kodulehelt: http://apps.emta.ee/e-

service/doc/i0301.xsql.

Toetust ei anta äriühingule, kes on pankrotis, likvideerimisel või sundlõpetamisel, millisel juhul

eeldatakse, et tal puudub projekti elluviimiseks vajalik toimimis- ja finantssuutlikkus. Infot

pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.

6

Taotleja peab olema rajatava korterelamu aluse kinnistu omanik või peab taotlejal olema sõlmitud

notariaalne kokkulepe omandiõiguse ülemineku kohta. Omandisuhteid saab kontrollida

kinnistusregistrist. Kui taotleja ei ole korterelamu või rajatiste aluse kinnistu omanik, peab koos

taotlusega esitama notariaalselt tõendatud dokumendi kinnistu omandiõiguse ülemineku kohta

koos tähtaja ning tingimustega. Kinnistu omandisuhted peavad olemas selged ning võimaldama

ehitustegevustega alustamist.

§ 10. Taotlusele esitatavad nõuded

Taotlus koosneb taotlusvormist ja lisadest, mis sisaldavad lõike 1 punktides 1 ja 2 küsitud

informatsiooni. Taotlusvormi ja selle lisade täitmise juhised lisab rakendaja üles e-toetuse

keskkonda. Toetuse taotlemiseks vajaliku info avaldab IVOL oma veebilehel hiljemalt taotlemise

avamise hetkeks ning nõustab kõiki potentsiaalseid taotlejaid taotluste koostamiseks. Lisaks

taotlusvormi infoväljade täitmisele peab taotlus sisaldama muuhulgas:

- projektiga seotud kulutuste eelarvet tõendavaid hinnapakkumisi, hinnakirju või eelarveid

koos lähteülesandega. Projekti hinnakalkulatsioon peab sisaldama kogueelarvet

korterelamu ja selle tugitaristu valmis ehitamiseks sh konkreetsemalt eristama tegevuste

kulusid, mis on seotud vahetulemuse saavutamisega. Hinnakalkulatsiooni võib koostada

pädev eelarvestaja, projekteerija või ehitaja. Hinnakalkulatsioon peab sisaldama kulude

aluseks olevate tööde loetelu ja mahtusid;

- tõendeid projekti elluviimiseks vajaliku finantseeringu kohta, mis võib sisaldada

elluviimise perioodil taotleja rahavoogude prognoosi koos taotleja eelmiste aastate

majandusaasta aruannetega. Lisaks võib esitada pangaga sõlmitud laenulepingu või laenu

saamise võimaldamise kohta panga positiivse siduva otsuse;

- kirjeldust projekti kaasatud isikute kompetentside kohta, et veenduda toetuse saaja haldus-

ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks elluviimiseks;

- kui taotleja ei ole rajatava korterelamu aluse kinnistu omanik, notariaalselt tõendatud

lepingu koopiat selle kohta, millal omandi üleminek taotlejale saabub;

- ehituslikku projektdokumentatsiooni, mis on koostatud vähemalt eelprojekti staadiumis

vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ kirjeldatule. Eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse

ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija

kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites. Eelprojekt

võimaldab hinnata kavandatava korterelamu funktsionaalsust ning ehituslikke lahendusi,

ühtlasi saab eelprojekti alusel väljastada ka ehitusloa. Juhul kui olemas, võib esitada

ehitusliku projektdokumentatsiooni põhiprojekti koosseisus ning ehitamiseks väljastatud

ehitusloa.

§ 11. Toetuse taotlemine

Taotlusvoorust teavitab IVOL pressiteatega ning avaldab taotlusvooru info oma kodulehel. Infot

taotlusvoorust jagatakse ka võimalikku sihtgruppi puudutavates teabevõrgustikes. Taotlusvooru

tähtaja kavandamisel arvestatakse, et potentsiaalne taotleja jõuab selle aja jooksul ette valmistada

kõik taotlemiseks vajalikud materjalid. Taotlusvooru eelarve sõltub riigieelarveliste vahendite

mahust, kuid peab võimaldama vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti rahastamist

maksimaalses toetuse summas.

Taotlust saab IVOLile esitada läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse elektroonilise e-toetuse süsteemi.

Kui e-toetuse süsteem ei toimi, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast

vea likvideerimist.

7

Taotleja saab esitada taotlusvooru ühe taotluse. Toetus taotleja kohta on piiratud ettevõtjale

antava vähese tähtsusega abi piirmääraga. Taotluse arvu piirangu eesmärk on suurendada

võimalust taotlusvoorust mitme erineva arendusprojekti rahastamiseks.

§ 12. Taotluse menetlemine

Taotluse menetlemiseks on rakendajale ette nähtud kuni 30 tööpäeva taotlusvooru tähtajast alates.

Taotluse menetlus hõlmab taotluse meetme määruse nõuetele vastavuse kontrolli, vastavaks

tunnistatud taotluse hindamise ja taotluse rahuldamise otsuse või mitterahuldamise otsuse

tegemist. Rakendajal on õigus nõuda täiendava informatsiooni või puuduvate materjalide

esitamist, andes taotlejale puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Puuduste

kõrvaldamiseks antud aeg lisandub tavapärasele 30 tööpäevasele menetlusele.

Kui taotlust ei õnnestu toetuse andmise tingimustega vastavusse viia, lõpetab rakendaja taotluse

menetluse ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 13. Taotluse hindamine

Vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks koostab rakendaja hindamismetoodika ja moodustab

hindamiskomisjoni. Nii hindamismetoodika kui hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse

enne kinnitamist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Hindamismetoodika sisaldab

määruses nimetatud hindamiskriteeriumide täpsemat lahtikirjutust, hindamisskaalat ja

hindamismetoodika rakendamise põhimõtteid.

Hindamiskriteerium 1 – projektiga rajatava elamu elamispinna ruutmeetri arvu suhe taotletud

toetusesse, mille osakaal taotluse koguhindest moodustab 50%

Taotluste järjestamiseks arvestatakse taotletud toetuse ja korterelamu eluruumide pindala suhte

väärtus. Väikseima suhte väärtusega projekt teenib selle kriteeriumi lõikes maksimaalse hinde.

Ülejäänud taotluste järjestamisel arvestatakse nende toetuse ja eluruumide pinna suhte väärtust

proportsionaalselt parima suhtega taotlusesse.

Hindamiskriteerium 2 – taotleja senine kinnisvaraalane kogemus ja suutlikkus projekt nõutud

aja jooksul ellu viia, mille osakaal taotluse koguhindest moodustab 30%

Hinnatakse, kas projekti teostamiseks on taotlejal olemas vajalikud vahendid, või suudab taotleja

tõendada nende vahendite leidmise võimalusi. Hinnatakse, kas taotlejal on piisavalt kogemusi

valdkonnas, sarnaste projektide juhtimise kogemust. Hinnatakse, kas projekti elluviimiseks on

olemas vajalikud tehnilised eeldused (ekspertiisid, ehitusload jms) või kas nende saamine on

tõenäoline, et projekt kavandataval kujul meetme tähtaegu arvestades ellu viia.

Hindamiskriteerium 3 – projekti panus elukeskkonna arendamisse, mille osakaal taotluse

koguhindest moodustab 20%.

Hinnatakse, kas rajatava korterelamu ning välialade arhitektuurne lahendus sobib ümbritsevasse

elukeskkonda ning kas sellega antakse panus säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse,

püüdes vältida hoonestatud alade pindala laiendamist ja soodustades varem kasutuses olnud või

ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Kas objekti asukoht on teenuste paiknemise

seisukohast mugav ning ka säästvaid liikumisviise kasutades (ühistransport, jalgsi ja jalgrattaga

liikumine) hästi juurdepääsetav.

Ettepanekuid hinnatakse valikukriteeriumite lõikes hindelisel skaalal nullist neljani, kus neli on

kõige tugevam ning null kõige nõrgem hinne. Maksimaalselt võib projekt teenida koondhindena

kokku 4,00 punkti. Rakendaja võib kaasata hindamiskomisjoni töösse sisendi andmiseks

8

eksperte. Hinnete väärtused kirjeldatakse täpsemalt ära hindamismetoodikas. Kriteeriumite 2 ja

3 lõikes sätestatakse lävend, mille ületamine on eelduseks ettepaneku positiivseks hindamisele.

Samuti võib hindamiskomisjon teha ettepanekuid projektile täiendavate tingimuste seadmiseks.

Näiteks juhul, kui projekti tegevused on ülemäärased või need pole kavandatud mahus sobivad,

vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on

projekti mõju põhjendatum.

Rakendaja koostab hindamisprotokolli koos taotluste hindamislehtedega. Iga taotluse kohta

koostatakse hindamisleht, kuhu kantakse kriteeriumite lõikes hinded koos täiendavate

kommentaaride või põhjendustega. Projektidest tekib hindamisel saadud koondhinde alusel

pingerida, mis saab aluseks taotluste rahastamisotsuste tegemiseks.

§ 14. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja

rahuldamata jätmine

Positiivse rahastamisotsuse saamiseks peab taotlusele antav hinne ületama määruses sätestatud

lävendi. Rahastamisotsuse tegemisel arvestatakse lisaks hindamise tulemusena kujunenud

taotluste pingereale ja taotlusvooru eelarvele ka piirkonda, kuhu taotlusega korterelamu

kavandatakse. Toetusskeemiga soovitakse elamumajanduse turutõrkeid testida ja lahendada

võimalusel mitmel Ida-Virumaa linnalisel alal. Seetõttu on eelnõuga sätestatud, et juhul kui

laekub mitu korterelamu arendusprojekti samasse maakonnaplaneeringus linnalise alana toodud

piirkonda, näiteks Narva-Jõesuusse, kuid samal ajal taotleti toetust korterelamu arendamiseks ka

mujale, näit Jõhvi piirkonda, siis rahastatakse samas piirkonnast vaid pingereas kõrgemal

positsioonil paiknev taotlus. Järgmisena tehakse rahuldamise otsus pingerea alusel taotlusele,

millega kavandatakse korterelamu mujale linnalise asustuse piirkonda, näit Jõhvi. Juhul kui

taotlustega soovitaksegi korterelamuid rajada vaid ühte linnalise asustuse piirkonda, siis

rahuldatakse kõik taotlused pingerea alusel, st võib teha ka mitu toetusotsust samasse piirkonda

kavandatud korterelamu projektile.

Kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse projekti juhul, kui arendatav kinnistu ei selleks

ajaks läinud veel taotleja omandusse. Vajadusel võib rakendaja hindamiskomisjoni ettepanekul

seada ka muid kõrvaltingimusi. Kõrvaltingimuse täitmine seotakse toetuse väljamaksega, on

toetuse väljamakseid võimalik teha pärast kõrvaltingimuse täitmist. Osalise rahuldamise või

kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral antakse taotlejale võimalus enne otsuse tegemist

esitada oma seisukohad.

Rahuldamata jätmise ettepanek tehakse projekti puhul, mis ei ületa toetuse andmiseks piisavat

lävendit või mille toetamiseks ei jätku taotlusvooru kavandatud eelarvelisi vahendeid.

Taotluse rahuldamise otsuses, kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses või osalise rahuldamise

otsuses tuuakse välja erinevad toetuse kasutamisega seotud andmed. Otsuses kirjeldatakse ning

sätestatakse projektiga saavutatav tulemus, mis on eelduseks projektile väljamakse tegemiseks.

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul on taotluse rahuldamise otsuse, osalise

rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud

vaid juhul, kui muudetakse projekti ajakava. Projekti elluviimise käigus ei ole võimalik muuta

projekti eelarvet ja tegevusi. Muutmistaotlus tuleb esitada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

9

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmnevad asjaolud,

mille puhul ei oleks tohtinud taotlust rahuldada või kui toetuse saaja ei kasuta toetust

otstarbeliselt, ei suuda täita kõrvaltingimust või ei suuda projekti tähtajaliselt lõpetada. Taotluse

rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui projekti muutmistaotlust ei rahuldata ja

ettenähtud tingimustel ei ole võimalik projekti jätkata. Lisaks, taotluse rahuldamise otsuse saab

kehtetuks tunnistada ka toetuse saaja avalduse alusel, kui ta soovib toetuse kasutamisest loobuda.

Kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul ehitustegevustega

alustanud, tunnistab rakendaja toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks. Lisaks tunnistatakse taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks, kui tagasi nõutakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

toetus.

5. peatükk. Toetuse saaja ning rakendaja õigused ja kohustused

§ 17–20. IVOLi ja toetuse saaja õigused ning kohustused

Toetuse saajale on sätestatud §-s 17 erinevad kohustused, mille täitmine on toetuse saamiseks või

säilimiseks vajalik. Toetuse saaja on muuhulgas kohustatud:

- alustama ehitustöödega hiljemalt üheksa kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest;

- esitama rakendaja nõudmisel infot ja aruandeid tõendamaks, et projekti elluviimine

toimub kavandatud ajakavas ja moel ning tulemused saavutatakse;

- teavitama rakendajat taotluses esitatud või projekti elluviimisega seotud andmete

muutmisest. Rakendaja saab selle põhjal hinnata, kas projekti elluviimise tingimused või

toetuse andmise eeldused on endised või tuleb algatada taotluse rahuldamise otsuse

muutmine. Kindlasummalise makse alusel toetuse saamisel tuleb väljamakse eelduseks

olevat kokkulepet täita ning muudetav on vaid projekti ajakava;

- aitama kaasa kontrollija kontrollitegevusele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud

tõendama väljamakse saamise eelduste täitmist, sealhulgas esitatud teabe õigsust või

paikapidavust;

- säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümne eelarveaasta jooksul alates päevast,

kui käesoleva määruse abil viimast korda vähese tähtsusega abi anti;

- teavitama korteriomandite moodustamisest notaris ning projekti raames loodud või vara

õiguste üleandmisest IVOLi, sõltuvalt tehtud investeeringutest korterelamusse või

taristusse võib vara minna üle näiteks korteriomandi uuele omanikule, kohaliku

omavalitsuse üksuse asutusele või võrguettevõtjale.

IVOLile on sätestatud kohustus pakkuda vajalikku nõustavat tuge taotluse ettevalmistamisel ning

toetuse kasutamisel. VTA abi andjana kontrollib IVOL toetuse saaja vastavust VTA määruse

tingimustele, toetuse saaja VTA jääki riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist (edaspidi RAR),

kannab abi RARi ning teavitab toetuse saajat abi andmisest.

VTA andmisega seotud dokumentide säilitamise puhul tuleb arvestada, et kõiki käesoleva

määruse alusel vähese tähtsusega abi andmise dokumente tuleb säilitada kümne eelarveaasta

jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse abil viimast korda vähese tähtsusega abi anti.

6. peatükk. Aruannete esitamine

§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

Aruanded tuleb esitada hiljemalt iga kuue kuu tagant. Aruannetes tuleb kajastada peamine teave

projekti raames seni teostatud tööde kohta, et seirata projekti edenemist tähtaegselt oodatava

10

tulemuseni jõudmiseks. Projekti lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt kümme tööpäeva pärast

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

7. peatükk. Toetuse maksmise tingimused

§ 22. Toetuse maksmise tingimused

Toetuse väljamakse toimub pärast taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või

kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses kokku lepitud tulemuse saavutamist ning selle

saavutamine peab olema kokkulepitud viisil tõendatud. Vahe- või lõpptulemuseni jõudmist tuleb

tõendada korterelamu ja selle teenindava taristu tõendada tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktidega, lõpptulemuse saavutamist kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kasutusloaga.

8. peatükk. Toetuse tagasinõudmine ja vaided

§ 23. Toetuse tagasinõudmine

Sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused juhuks kui toetuse saaja ei täida talle pandud

kohustusi või projekti oodatavaid tulemust ei saavutata. Toetuse tagasinõudmine otsustatakse

kaalutlusõiguse alusel.

Eelnõu § 24. Vaide esitamine ja menetlemine

Vaide rakendaja otsusele või toimingule saab esitada IVOLile. Vaide lahendab IVOL ning vaide

menetlemine toimub haldusmenetluse seaduse korras. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb

esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast

haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaideotsus vormistatakse

kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise aluseks on riigieelarve seadus.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

4. Määruse mõjud

Määrusel on neutraalne mõju keskkonnahoiu ja kliima teemadele, võrdsetele võimalustele.

Määrusel ei ole mõju infoühiskonna teemadele ja riigivalitsemise teemadele.

Määrus on otseselt suunatud territoriaalsete arenguerinevuste leevendamiseks ning piloteerib

stimuleerimisvõimalust Ida-Viru maakonnas kaasaegsete elamispindade loomiseks. Toetusega on

võimalik testida piirkonnas turutõrke sügavust uute korterelamute rajamiseks. Kaasaegsed

elamistingimused on vajalik samm Ida-Virumaa elukeskkonna parandamiseks ning ettevõtete

kasvuks vajaliku tööjõu meelitamiseks piirkonda.

11

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse alusel suunatakse projektide rakendamiseks riigieelarvelisi vahendeid. Määruse

rakendamisega ei kaasne riigieelarvesse otseseid tulusid, küll aga on oodata pikemas perspektiivis

toetusskeemi panust piirkonna ettevõtluse edendamisele ning maksutulude kasvuks.

Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse

riigieelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, Eesti

Kinnisvarafirmade Liidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Jõhvi esindusele.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 3/1167

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ida-Virumaa elamuehituse arendamise toetuse

andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume anda eelnõule kooskõlastus kümne tööpäeva

jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnõud.valitsus.ee).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. MAARUS_IV_elamuehitus_EN_12112024.pdf

2. MAARUS_IV_elamuehitus_SK_12112024.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda Jõhvi esindus

Andres Heldring

611 3106 [email protected]