Vahendite eraldamine rahvusvahelise kasvuhoonegaaside (KHG) heite ja kliimapoliitika alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ning Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi koordineerimiseks ja arendamiseks 2025. aastal.

K Ä S K K I R I

Tallinn 24.12.2024 nr 1-2/24/530

Vahendite eraldamine rahvusvahelise

kasvuhoonegaaside (KHG) heite ja kliimapoliitika

alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ning

Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi koordineerimiseks ja

arendamiseks 2025. aastal.

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi

põhimäärus“ § 9 punkti 26 alusel ning kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 1 ja

riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisaga 5. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 1 kohaselt

laekub paiksete saasteallikate käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu

riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Iga-aastases riigieelarves

kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude maht. Riigi eelarvestrateegias

kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse

kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid.

Meedet rahastatakse „Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG

kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine“ Euroopa Liidu (edaspidi EL)

kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi tulust.

Nimetatud meetme eesmärk on KHG heite ja kliimapoliitika alase riikliku aruandluskohustuse

täitmine ja KHG heite ja kliimapoliitika alase aruandluse metoodikate uuendamine/täpsustamine,

sh EL-i roheleppe protsessis 2030. a sihttasemete mõõtmise ja aruandlusega, samuti KHG

heitkoguste kauplemissüsteemide koordineerimise ja arendamisega. Meede panustab Eesti KHG

heite vähendamise eesmärkide arvestamisse EL-is ja rahvusvaheliselt. Meetme kogumaht aastal

2025 on 3,478 miljonit eurot. Meetme eelarve KHG aruandluse ning arenduste osas on kujunenud

vajaduse ning eelneva kogemuse põhjal. Personalikulud on planeeritud asutuste

personalipoliitikast lähtudes. Lepinguliste kohustuste summad lähtuvad eelnenud aastate lepingute

kogemusest.

Aastaks 2025 ettenähtud summast suunata rahvusvahelise KHG heitkogusete aruandluse ja

kauplemissüsteemide haldamise tegevuste elluviimiseks järgmiselt:

1. kuni 650 000 (kuussada viiskümmend tuhat) eurot kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika

alase riikliku aruandluskohustuse täitmiseks ja kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika

alase aruandluse metoodikate uuendamiseks või täpsustamiseks, sh EL-i roheleppe protsessis

2030. a sihttasemete mõõtmise ja aruandlusega seotud tegevusteks. Vastavalt ÜRO

kliimamuutuste raamkonventsioonile, selle Kyoto protokollile ja Pariisi kokkuleppele on

Eesti kohustatud koostama, perioodiliselt ajakohastama ja avaldama riiklikuid

kasvuhoonegaaside heite ja kliimapoliitika alaseid aruandeid kõigi Montreali protokolliga

reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelise heitkoguse ja sidumise kohta, kasutades

rahvusvaheliselt kokku lepitud võrreldavaid metoodikaid. Lisaks peab Eesti Euroopa Liidu

liikmena Euroopa Komisjonile esitama kasvuhoonegaaside heite ja kliimaalased aruanded

vastavalt määrustele (EL) 525/2013 ja (EL) 1999/2018. Raha täpsem jaotus kujutatakse Eesti

Keskkonnauuringute Keskusega sõlmitavas halduslepingu eraldiselepingu lisas.

2. kuni 461 000 (nelisada kuuskümmend üks tuhat) eurot Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendamiseks ja süsiniku piirimeetme

halduskulude katmiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet esitab hiljemalt 31.01.2026

käesolevas punktis nimetatud tegevuse kohta Kliimaministeeriumile aruande, mis sisaldab

vähemalt järgmist: 1) ellu viidud tegevuste sisuline kokkuvõte; 2) ellu viidud tegevuste

kuluaruanne.

3. 528 000 (viissada kakskümmend kaheksa tuhat) eurot süsiniku piirimeetme halduskulude

katmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium esitab hiljemalt 31.01.2025

käesolevas punktis nimetatud tegevuse kohta Kliimaministeeriumile aruande, mis sisaldab

vähemalt järgmist: 1) ellu viidud tegevuste sisuline kokkuvõte; 2) ellu viidud tegevuste

kuluaruanne.

4. 928 000 (üheksasada kakskümmend kaheksa tuhat) eurot KHG inventuuri arendustega seotud

kulude katmiseks. KHG heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamise hinnangud tehakse

lähtuvalt iga aastasest KHG inventuurist. KHG inventuuri eesmärgiks on saada ülevaadet

õhku paisatud KHG kogustest minevikus ja võetud kohustuste täitmisest. KHG inventuurist

saadud infomatsioon ja selle kvaliteet muutuvad aasta aastalt järjest olulisemaks, mis

tähendab, et inventuuri koostamissüsteemi ja algandmete kvaliteet peavad olema väga head

ning järjest enam peab tegelema riigispetsiifiliste metoodikate arendamisega. Riikidel on

KHG inventuuri koostamisel võimalik kasutada erineva täpsusastemega metoodikaid (nn Tier

1, Tier 2, Tier 3 metoodikad) ja arvutamisel kasutatavaid eriheitetegureid, mis on kas

vaikeväärtused, riigispetsiifilised, või ka ettevõtte spetsiifilised. Arendustegevused

panustavad Eesti riikliku KHG ja õhusaasteainete aruandluse edasiarendusse kui ka

riigispetsiifiliste metoodikate arendamisse, et saada võimalikult täpseid KHG ja

õhusaasteainete heitkoguste hinnanguid, mille põhjal saavad ministeeriumid kujundada

efektiivset keskkonna- ja kliimapoliitikat. Raha eraldatakse Keskkonnaagentuurile

maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse inventuuri koostamise ning

arendustegevuste täpsustamise käskkirjaga antud tegevuste katteks ning Eesti

Keskkonnauuringute Keskusele, kelle eelarve täpsem jaotus kujundatakse Eesti

Keskkonnauuringute Keskusega sõlmitavas halduslepingu eraldiselepingu lisas.

5. 53 000 (viiskümmend kolm tuhat) eurot maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse

ehk LULUCF sektori inventuuri ja prognooside koostamise halduskulude katmiseks

Keskkonnaagentuurile. Keskkonnaagentuur esitab hiljemalt 31.01.2026 käesolevas punktis

nimetatud tegevuse kohta Kliimaministeeriumile aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

1) ellu viidud tegevuste sisuline kokkuvõte; 2) ellu viidud tegevuste kuluaruanne.

6. 3 000 (kolm tuhat) eurot Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi tõendajate akrediteerimisteenuse pakkumisega seotud kulude katmiseks

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele. Täpsemad tingimused fikseeritakse lepingus.

Tõendajaid akrediteerivad riiklikud akrediteerimisasutused, kelleks Eestis on Eesti

Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Akrediteerimisega seotud tasud on riiklikult

määratud. Kuna Eestis on ainult üks tõendaja, ei ole võimalik kõiki teenuse pakkumisega

seotud kulusid katta ühe tõendaja poolt makstavate tasudega. Samas on akrediteerimisteenuse

pakkumise tagamine riiklikult oluline tulenevalt riiklikest eripäradest, sh põlevkivitööstus,

mis on Euroopa Liidus ainulaadne. Arvestades ELi heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi

laienemist, on eeldada tõendamise turu kasvu ja täiendavate tõendajate turule tulemist.

7. 1 000 (üks tuhat) eurot Eurocontroliga sõlmitava lepingu kulude katmiseks. Lepinguga

antakse Eestile ligipääs Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteemi tööriista kasutamiseks lennundusandmete jaoks.

8. 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) eurot vastavusdokumentide infosüsteemi (edaspidi

VDS süsteem) uuendamiseks Rahandusministeeriumile. Vastavusdokumentide infosüsteem

on Maksu- ja Tolliameti poolt hallatav andmekogu, kuhu atmosfääriõhu kaitse seaduse ja

vedelkütuse seaduse mõistes tarnijad esitavad iga kuu 15. kuupäevaks kuuaruande, milles

märgitakse eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse

kogus ning neile vastava koguenergia andmed. Planeeritud uuendus tagab infosüsteemi

vastavuse muudetud õigusaktidega. Samuti vajab süsteem väga olulisi hooldustöid, vigade

parandusi ja lisafunktsioone, et tagada süsteemi korrektne töö.

9. 600 000 (kuussada tuhat) eurot biokütuste säästlikkuse kriteeriumite vastavushindamise

süsteemi loomise kulude katmiseks Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnale. Biokütuste

säästlikkuse kriteeriumite vastavushindamise süsteem on vajalik biomasskütuseid

kasutavatele ettevõtjatele kütuse jätkusuutlikkuse tõestamiseks. Energiamajanduse korralduse

seaduse järgi peavad üle 20 MW võimsusega põletusseadmed kasutama taastuvenergiana

biomasskütuseid, mis vastavad säästlikkuse kriteeriumitele. Planeeritud süsteem kogub

säästlikkuse kriteeriumite tõendamiseks vajaliku info ühte infosüsteemi. Selle alusel on riigil

võimalik veenduda, et kohustustatud isikud kasutavad seadusega nõutud kütuseid ning et

nendest kütustest toodetud energia on taastuv. Infosüsteemi rajamine tagab kohustuse üle

tõhusa järelevalve, minimaalse bürokraatliku kohustuse kütusetarnijatele ning süsteemse

ülevaate taastuvenergia toodangust.

10. 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) eurot kliimakindla majanduse seaduse ettevalmistamiseks

ja rakendamiseks Kliimaministeeriumi kliimaosakonnale. Kliimakindla majanduse seaduse

eesmärkide täitmine loob aluse jätkusuutlikule majandusele ja annab Eesti ettevõtjatele

tugevama konkurentsieelise ning vastupidavuse kliimamuutuste kontekstis. Ressursid on

planeeritud kliimanõukogu töö korraldamiseks. Kliimanõukogu on teaduslikku ekspertiisi

omav nõuandev kogu, mis nõustab Vabariigi Valitsust teaduspõhise kliimapoliitika

kujundamisel; jälgib kliimaeesmärkide täitmist, nende teaduspõhisust ja annab hinnanguid

eesmärkide täitmisega seotud aruannetele; teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele

kliimaeesmärkide saavutamiseks ning vajalike meetmete rakendamiseks; osaleb

kliimaeesmärkide asjakohasuse ja piisavuse ülevaatamisel.

11. kuni 47 000 (nelikümmend seitse tuhat) eurot teise kauplemissüsteemi elluviimise

planeerimiseks Kliimaministeeriumi kliimaosakonnale. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ

luuakse uus kauplemissüsteem hoonetele, maanteetranspordile ja muudele sektoritele

(edaspidi teine kauplemissüsteem). Kuna süsteemiga kaasneb uus aruandluskohustus, võib

muuhulgas osutuda vajalikuks tellida olemasolevate ja kavandatavate süsteemide analüüse

ning aruandluskeskkondade arendusi, et vähendada lisakohustusest tulenevat

administratiivset koormust. Samuti on oluline osapoolte teadlikkuse tõstmine nii

valdkondlikult kui süsteemi rakendamisnõuetest.

12. 22 000 (kakskümmend kaks tuhat) eurot Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikuhinna prognoosi teenuse

hankimiseks Kliimaministeeriumi kliimaosakonnale. Hinnaprognoosi teenuse analüütikud

avaldavad korrapäraselt analüüse turul toimuva kohta ja esitavad selgitusi millest on

mõjutatud ühikute hinda. Samuti võimaldab platvorm kasutajatel pöörduda otse analüüsi

koostaja poole, et saada vajadusel täiendavat infot. Kliimaministeeriumil võimaldab platvormi

kasutamine saada infot ühikute hinna muutumise kohta, mis on omakorda aluseks eeldustele,

mille põhjal tehakse siseriiklikke prognoose enampakkumiselt laekuva tulu kohta.

Käskkirja saab vaidlustada 30 (kolmekümne) päeva jooksul selle teatavaks tegemisest, esitades

kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister