Otsus

<

OTSUS Vaidlustusasja number 232-24/285743 Otsuse kuupäev 27.12.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Auricu OÜ vaidlustus Osaühingu Jõgeva Sotsiaalkeskus

„Elukaar“ riigihankes „Hooldekodu hoone fassaadide rekonstrueerimine II etapp“ (viitenumbriga 285743) Jõgeva Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Auricu OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaisa Lumiste Hankija, Osaühing Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“, esindaja Heli Raevald Kolmas isik, Jõgeva Ehitus OÜ, esindaja Suido Sobak

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Auricu OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Osaühingu Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ 14.11.2024 otsus Jõgeva Ehitus OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

2. Mõista Osaühingult Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ Auricu OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 640 eurot ja esindaja kulud 1400 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 15.10.2024 avaldas Osaühing Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Hooldekodu hoone fassaadide rekonstrueerimine II etapp“ (viitenumbriga 285743) (edaspidi Riigihange)

2 (8)

hanketeate. 2. 25.11.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Auricu OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 14.11.2024 otsusele tunnistada edukaks Jõgeva Ehitus OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 28.11.2024 kirjaga nr 12.2-10/232 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 03.12.2024 ja neile vastamiseks 06.12.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, Auricu OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija 14.11.2024 otsusega tunnistati edukaks Kolmanda isiku Jõgeva Ehitus OÜ pakkumus (vaidlustuse lisad 2 ja 3). Kolmanda isiku Jõgeva Ehitus OÜ töötajate keskmine ametlik töötasu on väiksem kui 70 protsenti keskmisest töötasust. Sellest tulenevalt oleks pidanud Hankija küsima Jõgeva Ehitus OÜ-lt täiendavaid selgitusi nii töötasude kui ka pakkumuse maksumuse kohta ning põhjendama, miks on sellegipoolest otsustatud Jõgeva Ehitus OÜ pakkumus edukaks tunnistada. 4.2. Hankija oleks pidanud küsima Jõgeva Ehitus OÜ-lt informatsiooni keskmise töötasu kohta, misjärel oleks Vaidlustaja hinnangul saanud Hankija teadlikuks, et Jõgeva Ehitus OÜ keskmine töötasu on võrdlusperioodi jooksul1 väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Kuivõrd avalikest andmebaasidest on nähtav, et Jõgeva Ehitus OÜ keskmine töötasu on väiksem kui 70% sama valdkonna keskmisest, oleks pidanud Hankija küsima Jõgeva Ehitus OÜ-lt RHS § 115 lg 1 järgi selgitusi. 4.3. On kahtlus, kas Hankija üldse täitis enese RHS § 115 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust küsida pakkujalt esialgu tõendit keskmise töötasu kohta ning seejärel ka selgitusi selle kohta, miks on töötasud niivõrd madalad. Hankija otsusest ei nähtu, kas Hankija on Kolmandalt isikult küsinud selgitust ning analüüsinud, kuidas madalamad töötasud on mõjutanud pakkumuse maksumust ja mille põhjal hankija leiab, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Kuivõrd alapakkumuse hindamine toimub kaalutlusõiguse alusel, on oluline, et hankija oleks põhjendanud enese otsustust, mida käesoleval juhul hankija teinud ei ole. Vaidlustaja hinnangul on sellega rikutud RHS-is Hankijale kehtestatud kohustusi, mistõttu Hankija otsus tunnistada edukaks Jõgeva Ehitus OÜ pakkumus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ja õiguspärane.

1 RHS § 115 lg 6 kohaselt on võrdlusperiood kuus kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on riigihanke algamise kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu.

3 (8)

4.4. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.4.1. RHS § 189 lg 1 sätestab, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustamiskomisjonile 10 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja nõustub Hankijaga ja Kolmanda isikuga selles osas, et kuna Vaidlustaja sai otsusest teada 14.11.2024, oli vaidlustuse esitamise tähtpäev 24.11.2024. Siinkohal on oluline TsÜS § 136 lg 8, mille kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Sellest põhimõttest lähtub ka vaidlustuskomisjon oma praktikas. Kuivõrd 24.11.2024 oli pühapäev, oli seega vaidlustuse esitamise tähtpäev 25.11.2024. 4.4.2. Hankija on enese vastuses selgitanud, et Kolmas isik on Hankijale esitanud kinnituse, et tema töötajate keskmine töötasu võrdlusperioodil (märts 2024 kuni august 2024) on 1089 eurot, seega kolmanda isiku keskmine töötasu võrdlusperioodil on vähemalt 60% keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Hankija on tõendina esitanud Kolmanda isiku kinnituse kuupäevaga 13.11.2024, mille on allkirjastanud Kolmanda isiku juhatuse liige. Kinnituses on kirjas: „OÜ Jõgeva Ehitus keskmine töötasu 6 kuul (märts 2024 kuni august 2024) Maksu- ja Tolliameti andmetel on 1089 eurot“. Ka Kolmas isik on enese vastuses selgitanud, et on esitanud hankijale 13.11.2024 kinnituse, mille kohaselt Kolmas isik ise kinnitab, et tema keskmine töötasu kuuel kuul (märts 2024 kuni august 2024) on Maksu- ja Tolliameti andmetel 1089 eurot. Vaidlustaja on seisukohal, et eelnimetatud kinnitus ei vasta nõuetele. Asukohariigi pädev asutus RHS § 115 lg 3 järgi on Eesti Vabariigis Maksu- ja Tolliamet. Kuigi Kolmas isik on koostanud dokumendi, mille pealkirjaks on kinnitus ning selle on allkirjastanud Kolmanda isiku juhatuse liige, ei saa sellist dokumendi võtta seaduses ettenähtud ametliku tõendina, mis tuleb Hankija esitada ja mida saab Hankija otsuse tegemisel arvestada. Samuti ei nähtu Kolmanda isiku vastusest ega esitatud kinnitusest, et oleksid ilmnenud temast mitteolenevad asjaolud, mistõttu polnud võimalik esitada korrektset tõendit. Hankijal puudus korrektne tõend seoses Kolmanda isiku keskmise töötasuga võrdlusperioodi jooksul. 4.4.3. Käesoleval juhul on täidetud mõlemad RHS § 115 lg 2 p 2 eeldused, so hankelepingu eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära (Hankija selgitab vastuses, et eeldatav maksumus oli 160 000 eurot) ning Kolmanda isiku töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas (Kolmanda isiku töötajate töötasu oli 60% keskmisest selle valdkonna töötasust). Seega on selge, et Hankijal oli kohustus küsida RHS § 115 lg-s 1 nõutud selgitusi enne otsuse tegemist. Hankija seisukohast tuleneb aga, et mingeid selgitusi Hankija küsinud ei ole. 4.4.4. Hankija selgitustest ei nähtu, et Hankija oleks Kolmanda isiku pakkumust sisuliselt vaadanud, so hinnanud pakkumuse komponente ega selgitanud välja, kas ja millist mõju võiks Kolmanda isiku pakkumuse hinnale omada sektori keskmisest töötasust oluliselt väiksema töötasu maksmine (Hankija ei saanudki seda teha, kuivõrd selgitusi Kolmandalt isikult ei küsitud). Seejuures on jäänud hindamata, kas niivõrd palju madalama töötasu maksmine võib

4 (8)

kaasa tuua ohu, et leping jääb täitmata ja seda eelkõige põhjusel, et töötajad lahkuvad senise tööandja juurest justnimelt töötasu väiksuse tõttu. Kuivõrd Hankija selgitusi üldse ei küsinudki, on ta jätnud talle seadusega antud diskretsiooni kasutamata. Hankija ei saanudki teha nõuetekohast otsustust selle osas, kas pakkumus on põhjendamatult madal või mitte, kui ta RHS § 115 lg-s 1 nimetatud selgitusi ei küsinud. Sellest tulenevalt on arusaamatu ka Hankija seisukoht, et on „kontrollinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis“. Hankija ei saanud kontrollida ja hinnata tõendeid kogumis, kui neid tõendeid esitatud ei olnud. 5. Hankija, Osaühing Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. RHS § 189 lg 1 sätestab, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija tegi pakkujatele teatavaks riigihanke edukaks tunnistamise otsuse 14.11.2024, millest tulenevalt oleks vaidlustuse esitamise viimane päev 24.11.2024. Vaidlustaja esitas vaidlustuse 11 päeval, märkides et 24.11.2024 oli pühapäevane päev. Hankija palub Auricu OÜ vaidlustus jätta läbi vaatamata ja tagastada Vaidlustajale. 5.2. RHS § 115 lg 1 kohaselt Hankija ei leidnud hankelepingu eset arvestades, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega kuna Hankija oli hankelepingu eeldatavaks maksumuseks määranud 160 000,00 eurot, Kolmas isik esitas pakkumuse maksumusega 161 390,00 eurot. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks saab pidada pakkumust, mille puhul on tõsine oht, et leping jääb täitmata või pakkumus jääb alla eeldatava maksumuse. 5.3. RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohaselt esitas Jõgeva Ehitus OÜ Hankijale kinnituse (vastuse lisa), et tema töötajate keskmine töötasu võrdlusperioodil (märts 2024 kuni august 2024) on 1089,00 eurot. See teeb pakkuja töötaja keskmiseks töötasuks võrdlusperioodil vähemalt 60%. 5.4. Hankija täiendavad seisukohad. 5.4.1. RHS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb tuvastada kahtlust äratav pakkumus, arvestades hankelepingu eset. Seadus ei defineeri, mis on “põhjendamatult madala maksumusega pakkumus”, ega anna täpseid valemeid tuvastamaks, millal peaks hankija leidma, et pakkumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madala maksumusega.

Hankija ei nõudnud RHS § 115 lg 1 kohaselt selgitust, kuna Kolmanda isiku pakkumuse ja järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse vahe oli 6,35% ning vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest 12,22%. Sellest tulenevalt ei tekkinud Hankijal kahtlust, et tegu on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 5.4.2. Hankija on küsinud Kolmandalt isikult kinnituse ja edastab ka Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud keskmise töötasu tõendi (vastuse lisa). Hankelepingu eeldatavat maksumust arvestades ning pakkumuste maksumusi võrreldes, ei kahelnud Hankija, et tegu on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning ei lükanud Kolmanda isiku pakkumust tagasi.

5 (8)

Vaidlustaja väide, et Hankija pole küsinud selgitusi Kolmandalt isikult ei ole õige. Vastuskirjas riigihangete vaidlustuskomisjonile esitas Hankija Kolmanda isiku kinnituskirja, mida Hankija pidas piisavaks. Väide, et Hankija pole kaalutluskohustust kasutanud, pole õige. Kolmas isik on Jõgeval tegutsev ettevõte, mille asukoht on hankes oleva objekti lähedal, mis hoiab kokku üld-, transpordi- ja muid korralduskulusid. Kolmas isik on tegutsenud ehitusettevõttena üle 30 aasta ning osalenud edukalt paljudel ehitushangetel. Hankija on konsulteerinud Jõgeva valla majandusosakonnaga ja sai kinnitust, et kolmas isik on osalenud ja korrektselt täitnud Jõgeva vallaga sõlmitud ehitustööde lepingud. Hankijal on positiivne kokkupuude kolmanda isiku poolt tehtud sama hoone esimese etapi ehitustöödega, leping täideti pakkumuses esitatud maksumusega ja hankedokumentides nõutud mahus. Hankija on kontrollinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja ei leidnud, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oleks põhjendamatult madal. 6. Kolmas isik, Jõgeva Ehitus OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Auricu OÜ poolt 25.11.2024 esitanud vaidlustus ei ole tähtaegne. 6.2. Kolmas isik esitas kinnituse Hankijale 13.11.2024, et tal on Riigihanke ehitustööde tegemiseks olemas vajalik tööjõud ja finantsvahendid ning teeb tööd pakutud hinnaga. Kinnituses teatas Kolmas isik, et tema keskmine töötasu kuuel kuul (märts 2024 kuni august 2024) Maksu- ja Tolliameti andmetel on 1089.- eurot. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija ja Kolmanda isikuga selles, et vaidlustus pole tähtaegne. Vaidlustuskomisjon juhindub vaidlustuste esitamise tähtaja arvestamisel üldjuhul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 136 lg-st 8, mille kohaselt juhul, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Vaidlust pole selles, et Hankija tegi pakkujatele edukaks tunnistamise otsuse teatavaks 14.11.2024 ja Vaidlustaja on samal päeval ka sellest otsusest teada saanud. Lähtuvalt TsÜS § 136 lg-st 8 ei ole vaidlustuse esitamise viimane päev pühapäev, 24.11.2024, vaid esmaspäev, 25.11.2024. Seega on Vaidlustaja vaidlustus tähtaegne. 8. Vaidlustuskomisjon peab vaidlustatud otsuseks vaidlustuse lisas 3 toodud Hankija juhatuse liikme 14.11.2024 otsuse p-i 2, milles tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks. 9. Vaidlust pole selles, et:

1) Riigihanget viiakse läbi ehitustööde hankelepingu sõlmimiseks;

6 (8)

2) Riigihanke eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära. Seega tuli Hankijal lähtuda RHS § 115 lg 2 p-ist 2 - hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu [---] korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui: [---] pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. RHS § 115 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatu tuvastamiseks nõuab hankija tema määratud mõistliku tähtaja jooksul pakkujalt pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtja asukohariigi pädeva ametiasutuse sellise tõendi esitamist, milles kajastuvad järgmised andmed: 1) pakkuja makstud keskmine töötasu võrdlusperioodi jooksul; 2) iga pakkumuses nimetatud alltöövõtja keskmine töötasu võrdlusperioodi jooksul; 3) pakkuja ja pakkumuses nimetatud alltöövõtja asukohariigi hankelepingu esemele vastava valdkonna keskmine töötasu võrdlusperioodiga samal ajavahemikul. RHS § 115 lg 4 kohaselt kui pakkujal ei ole temast mitteoleneval põhjusel võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendit esitada, võib pakkuja esitada lõike 2 punktis 2 sätestatu tuvastamiseks muu asjakohase tõendusmaterjali, mis võimaldab hankijal otsustada, kas nõuda selgitust või mitte. Vajaduse korral võib hankija tõendusmaterjali ise leida. RHS § 115 lg 5 kohaselt hankija ei nõua pakkujalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tõendi esitamist, kui vastav teave on tal olemas ja see on lõike 2 punktis 2 sätestatu tuvastamiseks jätkuvalt asjakohane RHS § 115 lg 6 kohaselt võrdlusperiood käesoleva paragrahvi tähenduses on kuus kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on riigihanke algamise kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu. Kui pakkuja või pakkumuses nimetatud alltöövõtja on asutatud või alustanud äritegevust võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse alustamise kalendrikuu ja lõpuks riigihanke algamise kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu. Enne Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist pidi Hankija nõudma Kolmandalt isikult RHS § 115 lg 3 kohase asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi esitamist perioodi märts kuni august 2024 kohta ja kui sellest tõendist tulenes, et Kolmanda isiku töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas, pidi Hankija küsima Kolmandalt isikult RHS § 115 lg 1 alusel pakkumuse maksumuse kohta selgitust. 10. Riigihangete registrist ei nähtu, et Hankija oleks RHS § 115 lg 3 kohast tõendit Kolmandalt isikult küsinud. 13.11.2024 on Kolmas isik esitanud Hankijale järgmise kinnituse: „OU Jõgeva Ehitus kinnitab, et tal on riigihanke „Hooldekodu hoone fassaadide rekonstrueerimine II etapp” (viitenumber 285743) ehitustööde tegemiseks olemas vajalik tööjõud ja finantsvahendid ning teeb tööd hankes pakutud hinnaga 161 390.- EUR (millele

7 (8)

lisandub käibemaks). OU Jõgeva Ehitus keskmine töötasu 6 kuul (märts 2024 kuni august 2024) Maksu- ja Tolliameti andmetel on 1089.- eurot.“ Vaidlustuskomisjon ei tuvastanud riigihangete registrist Hankija päringut Kolmandale isikule ega ka seda, et riigihangete registri vahendusel oleks Kolmas isik vastava kinnituse Hankijale esitanud. Õige on aga see, et seda kinnitust ei saa pidada RHS § 115 lg 3 kohaseks asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendiks, millest Hankija oleks saanud lähtuda. 11. Hankija esitas alles 06.12.2024 vaidlustusmenetluses Maksu- ja Tolliameti tõendi, mille kohaselt 26.11.2024 kella 15:53:32 andmete alusel on Jõgeva Ehitus OU keskmine töötasu võrdlusperioodil (märts kuni august 2024) 1089 eurot, valdkonna töötajate keskmine töötasu võrdlusperioodil on 1831 eurot, ettevõtja töötajate ja valdkonna töötajate keskmise töötasu suhe on 59%. Seega oli Hankija lähtudes RHS § 115 lg 2 p-ist 2 kohustatud küsima Kolmandalt isikult enne pakkumuse edukaks tunnistamist selgitusi esitatud pakkumuse maksumuse kohta. 12. Käesolevas asjas ei ole vaidlusaluseks küsimuseks see, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Vaidlus on selles, kas Hankija on lähtunud RHS § 115 lg 2 p-ist 2 ja viinud läbi Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetluse. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on eiranud RHS-is ette nähtud nõudeid:

1) vaidlustatud otsuse vastu võtmisel 14.11.2024 puudus Hankijal RHS § 115 lg 3 kohane tõend Kolmanda isiku töötajate keskmine töötasu ja keskmise töötasu kohta hankelepingu esemele vastavas valdkonnas – Hankija polnud seda nõudnud;

2) Hankijal oli kohustus (ka siis, kui Hankija ei pidanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks) küsida Kolmandalt isikult maksumuse põhjendatuse kohta selgitusi - riigihangete registrist ei nähtu, et Hankija oleks seda teinud.

Hankija on pidanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kohta antud selgitusteks 13.11.2024 kinnitust. Kui Hankija oli kohustatud algatama kontrollimenetluse ja saama Kolmandalt isikult pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamiseks vajaliku asjakohase ja sisulise selgituse, siis selliseks selgituseks ei saa pidada Kolmanda isiku 13.11.2024 üldisi kinnitusi. 13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankijad võivad vaidlustusmenetluses vaidlustatud otsuse põhjendusi täpsustada, kuid oluline on see, et vaidlustuskomisjon peab olema veendunud, et need on ikka täpsustused ja hankija on neist vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtunud. Käesoleval juhul on Hankija vaidlustusmenetluses ise asunud Kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendama, kuid tegemist pole vaidlustatud otsuse täpsustamisega. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija pole aru saanud, et ta oli kohustatud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise enne edukaks tunnistamise otsuse

8 (8)

vastu võtmist läbi viima ja kuna ta seda pole teinud, siis ei oma mistahes Hankija arvamused, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus pole põhjendamatult madal, praeguses vaidluses tähtsust. 14. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 14.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 640 eurot. 14.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks – 14 tunni ja 43 minuti õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga 140 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks oli see, kas Hankija pidi algamata Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetluse. Vaidlustusasi ei ole harilikust keerukam ning on keskmisest vähem mahukam. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud kokku 10 tundi tunnitasuga 140 eurot, seega 1400 eurot käibemaksuta, mis tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista. 14.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud vaidlustusmenetluses jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets