Arvamus

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Dokumendi liik: Kiri
Teie: nr
Meie: 23.12.2024 nr 6-6/1366-2
Pealkiri: Ettepanekud alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundadele
2025-2035

Lugupidamisega
Tallinna Linnakantselei

Digitaalselt allkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mille
saate alla laadida veebilehelt https://installer.id.ee/
Digitaalselt allkirjastatud dokumendi avamiseks nutitelefonis laadige palun
alla RIA tasuta DigiDoc äpp, mille leiate veebilehelt
https://www.id.ee/artikkel/ria-digidoc-mobiilirakendus/

Для открытия документа с дигитальной подписью необходима ID-программа,
которую можно скачать в интернете: https://installer.id.ee/?lang=rus
Для открытия в телефоне документа с дигитальной подписью необходимо скачать
бесплатное мобильное приложение DigiDoc äpp, которое можно скачать в
интернете: https://www.id.ee/ru/artikkel/mobilnoe-prilozhenie-ria-digidoc/

Teile on saadetud e-kiri Tallinna Linnakantselei dokumendihaldussüsteemist
Postipoiss. Palun ärge saatke kirjale vastust Reply-ga, vaid saatke vastus
e-posti aadressile [email protected].

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15199 Tallinn+372 640 4141

[email protected]tallinn.ee

Sotsiaalministeerium

<reg_kpv> nr 6-6/<regist_nr> - <jrk_nr>

Ettepanekud alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundadele 2025-2035

Austatud Riina Sikkut

Tallinna linn tutvus arvamuse esitamiseks saadetud sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundadega 2025-2035. Tunnustame ministeeriumi algatust alkoholipoliitika arengusuundade analüüsimisel ja uuendamisel. Esitame ühtlasi ettepanekud, et aidata kaasa praktikas tõusetunud probleemide lahendamisele.

Tallinnal on arvestatav kogemus alkoholimüügi ja -tarbimisega kaasnevatest õiguslikest kitsaskohtadest. Oleme aastaid otsinud lahendusi olukorrale nii üld- kui ka üksikaktide kehtestamisega ning ka nende õigusaktide kohtuliku kaitsmisega. Tuleb möönda, et tänane õigusruum ei ole lahendusteni jõudmiseks piisav, sestap tuleb arengusuundade seadmise järgselt avada alkoholiseadus, reklaamiseadus ja ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadus muutmiseks ning viia aegunud normid vastavusse reaalse elu vajadustega. Esitan Tallinna seisukoha alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundadele 2025-2035.

1. WHO soovitus luua alkoholi müümiseks litsentsisüsteem (lk 3)

WHO on hinnanud Eesti alkoholipoliitikas aastatel 2012-2022 rakendatud meetmete mõju ning andnud soovituse luua alkoholi müümiseks litsentsisüsteem. See samm võib olla kriitilise tähtsusega, et piirata alkoholi kättesaadavust ning vähendada alkoholitarbimisega seotud kahjusid. Arengusuundade dokumendis küll mainitakse WHO soovitust, kuid puudub konkreetne positsioon, kas Eesti riik on valmis selle võtma arengusihi, tegevussuuna või selgelt rakendatava meetmena.

Alkoholi müügi jätmine teatamiskohustusega tegevusalade hulka pärast 2014. aasta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustamist oli liberaliseerimise otsus, mis ei vasta enam tänastele alkoholitarbimisega seotud probleemide lahendamise vajadustele. Litsentsisüsteemi taastamine on vältimatu samm, et luua kontrollimehhanism, mis võimaldab alkoholi müüki juba enne ettevõtluse alustamist sisuliselt hinnata ja vajadusel piirata. Kuigi ettevõtjate õiguspärase ootuse, põhiõiguste riive ja halduskoormuse küsimused vajavad põhjalikku analüüsi, on oluline mõista, et litsentsisüsteemi puudumine soosib eelkõige alkoholi kättesaadavuse kasvu, mis omakorda süvendab alkoholitarbimisega seotud sotsiaalseid ja terviseriske.

Ettepanek on, et riik võtaks kindla kursi litsentsisüsteemi kehtestamisele ning alustaks viivitamatult selle rakendamiseks vajalike analüüside ja ettevalmistustega. Protsessi tuleb kaasata kohalikud omavalitsused, korrakaitseorganid ning ööelu ja alkoholipoliitika valdkonna eksperdid, et tagada meetme praktiline ja tõhus rakendamine. Siinjuures peaks olema püüd saavutada võimalikult väikse halduskoormuse ja bürokraatiaga litsentsisüsteem. Kui riik plaanib litsentsisüsteemi taaskehtestamist analüüsida ning kavandada, siis palume, et kaasaksite sellesse töösse ka Tallinna linna.

2. Tegevussuund 2.1. Alkoholi müügikohtade arvu suurenemine peatub ning pikas perspektiivis füüsiline kättesaadavus väheneb (lk 11)

Nimetatud tegevussuuna ühe meetmena on nimetatud alkoholi müügi keelamist lasteaedade ja koolide vahetus läheduses. Toetame seda meedet, kuid juhime tähelepanu järgmistele aspektidele.

Mõistete täpse sisustamise vajadus

Alkoholi müügi keelamine lasteaedade ja koolide läheduses vajab õigusnormina kehtestamisel oluliselt täpsustamist, kuna sedavõrd suure mõjuga norm ei saa jääda ebamääraseks ja erinevate isikute tahte kohaselt tõlgendatavaks.

Ilmne on ka see, et mõisted “lasteaed“ ja „kool“ vajavad selget piiritlemist, kuna nende hulka arvatakse ka eralasteaiad, erakoolid ning erinevad huvi- ja spordikoolid. Selliseid asutusi võib tekkida ka nt elumajades asuvatesse korteritesse, mis olukorda veelgi komplitseerib.

Defineerimist vajab ka mõiste „vahetu lähedus“ ning määramise alus - millised punktid mõlemast hoonest võetakse aluseks vahemaa hindamisel. Näitena toome Kristiine Gümnaasiumi ja sellest üle tee asuva Maxima või Reaalkooli ja sellest üle tee asuva Solarise.

Mõjuanalüüs ning selged rakendussätted

Meetme teostamise eelduseks on vältimatult vajalik mõjuanalüüs ning samuti selged rakendussätted, millega reguleeritakse normi mõju edasi- või tagasiulatuvalt.

Alkoholi müük toimub väga erinevate tegevuskohtade kaudu ning mõistetavalt on olemas tegevuskohti, kus alkoholi müük viidatud asutustele mingit mõju ei avalda (nt erineva profiiliga toitlustusasutused, väikesed vinoteegid, suured kaubanduskeskused jne). Sellises mahus keeld piirab ettevõtlusvabadust ülemääraselt ning vajab põhjalikku kaalumist, kas see on proportsionaalne ja vajalik ning kas on võimalik kasutada muud meedet, mis põhiõigust vähem piiraks.

Norm uute arenduspiirkondade ja üksikhoonete kohta

Lisaks nn lasteasutuste lähedusele on ettepanek kaaluda ka regulatsiooni kehtestamist alkoholi müüvate ettevõtete omavahelise minimaalse vahemaa osas uutes arendatavates piirkondades ja üksikhoonetes. Sellega oleks võimalik ennetada uusi alkoholimüügist tõusetuvaid probleeme juba planeerimismenetluse käigus.

Alkoholi müügi keelamine ka teiste laste ja noortega seotud asutuste ning spordiasutuste läheduses ning nimetatud valdkonna üritustel

Lisaks lasteaedade ja koolide lähedal alkoholi müügi keelamisele tuleks alkoholi müük keelata ka teiste laste, noorte ja spordiga seotud asutuste läheduses, näiteks huvikoolid, noortekeskused, spordikeskused. Spordikeskuste ja huviharidusasutuste läheduses alkoholi tarbimine võib kaasa tuua häirivat ja ohtlikku käitumist. See seab ohtu nii noored, asutuste töötajad kui ka teised kogukonna liikmed. Huviharidusasutused ja spordikeskused on paigad, kus noored arendavad oma oskusi, tervist ja eneseusaldust. Alkoholimüük või tarbimine nendes asutustes või nende läheduses ei sobi kokku nende eesmärkidega.

Alkoholi müügi piiramine spaades ja veekeskustes

Alkoholi müüki tuleb piirata ka spaades ning veekeskustes, kus täna on olukord, et alkoholi tarvitatakse laste- ja beebibasseinide kõrval või koos perega aega veetes. Laste ja beebide juuresolekul peaksid täiskasvanud olema vastutustundlikud ja kainelt tegutsema, et tagada ohutus ja heaolu. Joobes olekus on keeruline vajadusel kiiresti reageerida, kui laps satub ohtu. Lapsed ja beebid on veekeskustes eriti haavatavad, ja joobes täiskasvanud võivad tahtmatult tekitada neile ohuolukordi.

Lapsed ja noored võivad arvata, et alkoholi tarbimine veekeskuses on osa tavalisest lõõgastumisest, mis võib mõjutada nende suhtumist alkoholi tulevikus, kui tegelikult on need kohad mõeldud lõõgastumiseks ja tervise edendamiseks, mitte alkoholi tarbimiseks.

Alkohol mõjutab inimeste koordinatsiooni, otsustusvõimet ja reaktsioonikiirust. Kui inimesed on alkoholijoobes, võivad nad kergemini sattuda õnnetustesse, näiteks libiseda, kukkuda või isegi uppuda.

3. Tegevussuund 2.2. Alkoholi reklaami piirangud minimeerivad ja pikas perspektiivis välistavad kogu populatsiooni, aga eriti alaealiste ja teiste haavatavate sihtgruppide poolt reklaami nägemise ning ennetavad tervist kahjustavate sotsiaalsete normide kujundamist ja juurutamist (lk 11)

Nimetatud tegevussuuna ühe meetmena on nimetatud, et täpsustatakse seadust nii, et alkoholireklaami piirangud kohalduksid ka sellisele reklaamile, mis mõjub alkoholi reklaamina.

Juhime tähelepanu, et reklaamiseadusega on kehtestatud piirangud alkoholi reklaamile toote-, müügipakendi- ja kaubamärgipõhiselt. Leiame, et kui mistahes reklaami kujundus on seostatav alkoholiga (nt ka mittealkohoolse õlu) või alkoholitarbimise edendamisega (nt alkoholiklaasidega inimesed rõõmsalt aega veetmas koos üleskutsega nendega liituda), on tegemist alkoholi reklaamiga. Antud meetme sõnastus on üsna laialt tõlgendatav. Õigusnormis tuleb kindlasti piiritleda, mida käsitletakse „alkoholi reklaamina mõjuvana“. See saab olema ilmselt üsna suur väljakutse.

4.Tegevussuund 2.3. Olemasolevaid müügipiiranguid järgitakse ning järelevalveasutustel on mõjusad tööriistad rikkumiste tuvastamiseks ning vähendamiseks (lk 12)

Nimetatud tegevussuuna meetmena plaanitakse teha müügipiirangute järelevalve teostamine vähem ressursimahukaks, sh luua juurde või kirjeldada töövahendid, mis võimaldavad teostada järelevalvet regulaarselt. Peame vältimatuks ja tõhusaks järelevalvemehhanismide ja volituste täpsustamist asjassepuutuvates seadustes.

Rõhutame, et üks peamistest põhjustest, miks järelevalvet ei ole võimalik tõhusalt teha, on puudulikud meetmed seadustes. Nt alkoholimüügi kellaajaliste piirangute kehtestamise võimalus on olemas ka praegu (KOV kehtiv õigus AS § 42 lg 1 p 3), kuid praktikas ei ole järelevalve teostamine selle üle võimalik (puudub kontrolltehingu tegemise pädevus alkohoolse joogi jaemüügile kehtivate nõuete üle, samuti puuduvad nõuded kassaaparaadile). Kaalumist väärib ka üleriigiliselt ühetaoliste müügiaegade kehtestamine alkoholi kohapeal tarbimiseks pakkuvatele ettevõtetele.

Tallinna linn esitas käesoleva aasta oktoobris sotsiaalministrile ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku kaaluda alkoholiseaduse muutmist võimaldamaks kohalikule omavalitsusele laiendatud pädevus alkoholi jaemüügil kehtivate nõuete kehtestamiseks eesmärgiga lahendada praktikas tõusetunud järelevalve probleemid. Teemakäsitluse terviklikkuse huvides rõhutame veelkord alkoholitarvitamise arengusuundade kujundamisel järelevalvemeetmete tõhustamise tähtsust ja vajalikkust. Ühtlasi märgime, et täpsustamist vajavad ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest ja korrakaitseseadusest tulenevad majandustegevuse peatamise ja keelamise normid ning menetlus olukorras, kus ettevõtja hoolsuskohustust rikub. Selgitame praktikute vaatenurgast seaduse muutmise vajadust järgmiselt.

Nõuded kassaaparaadile

Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 44 sätestab, et alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud. ASes ega muudes õigusaktides ei ole kehtestatud (tehnilisi) nõudeid kassaaparaadile, mille kaudu tuleb fikseerida alkohoolse joogi müük.

AS § 42 lõike 1 punkti 3 alusel ja kooskõlas korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lõikega 2 on Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 määrusega nr 14 „Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks“ (edaspidi määrus nr 14) kehtestatud piirangud alkohoolse joogi jaemüügile kohapeal tarbimiseks. Määruse § 3 lg 1 alusel on alkohoolse joogi jaemüük Tallinnas kohapeal tarbimiseks keelatud esmaspäevale, teisipäevale, kolmapäevale, neljapäevale ja reedele eelneval ööl kell 02.00-06.00 (p 1) ning laupäevale ja pühapäevale eelneval ööl kell 03.00-07.00 (p 2).

Piirangute kehtestamise eesmärk oli kogukonna huvides tagada avalik kord ja heakord, öörahu ja avalikus kohas viibivate isikute turvalisus, peatada õigusrikkumiste arvu kasv või seda vähendada, parandada rahvatervist ning muuta noorte käitumist ja suhtumist. Tallinna huvides on väärtustada elukeskkonda ja inimesi, tasakaalustada erinevad huvid (ettevõtjad vs elanikud) ja kaitsta Tallinna (vana)linna kui UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva turismisihtkoha mainet.

Alkohoolse joogi jaemüügi nõuete täitmise kontrollimiseks, sh määruse nr 14 §-is 3 sätestatud piirangu ajal, oleme järelevalve teostamisel palunud kauplejal esitada nt viimane ostutšekk, millelt nähtuks müüdud kaup (võimalik alkohoolne jook) ja kellaaeg. Alkohoolse joogi müügi kontrollimiseks on palutud näidata ka viimaseid müügitehinguid kassasüsteemi ekraanilt (kui ekraan eksisteerib). Kuna sisulised nõuded kassaaparaadile, sellest saadavale infole ja info salvestamisele puuduvad, on alkohoolse joogi müügifakti tõendamine piirangu kehtivuse ajal praktiliselt võimatu. Kassaaparaadi seadistamine kauplejale meelepärasel viisil võimaldab alkohoolseid jooke müüa ka piirangu kehtivuse ajal (nt müügifakt ilma kellaajata, kauba nimetus mitteäratuntaval viisil jne). Kauplejatel on kasutusel lugematuid erinevaid kassasüsteeme/rakendusi ja seadmeid, millel on erinevad toimimispõhimõtted ja funktsioonid. Järelevalve teostamisel ei ole ametnikul võimalik olla teadlik kõikide süsteemide ja seadmete tehnilistest võimalustest ning funktsioonidest, mis teeb esitatava info kontrollimise võimatuks. Ei ole harv olukord, kus alkoholi müüvas tegevuskohas on kassasüsteem seadistatud viisil, mis ei võimalda müügitehingute ajaloole ligi pääseda. Selliseid väiteid ei saa kohapeal objektiivselt kontrollida. Paikvaatlustel on täheldatud, et lisaks kassasüsteemile on kasutusel ka pangaterminal. On olnud juhuseid, kus kauplejal on kassasüsteem seadistatud viisil, et pangakaardiga maksmisel lähevad müügitehingud „Activity“ ehk tegevuse loetellu, kuid „Sales“ ehk müügiloetelus sama tehing puudub. Taolises olukorras kaupleja justkui täidab kehtivat korda ning kannab müügitehingu läbi kassaaparaadi, kuid säilib võimalus tehinguid „peita“ või sobivasse loetellu kanda ja seeläbi kuvatavat teavet manipuleerida.

Lisaks ostutšeki kohapealsele kontrollimisele on kauplejal palutud esitada kassaaparaadist müügitehingute väljavõte teatud ajavahemikul, millelt nähtuks tehingute sisu ja tegemise aeg. Väljavõtteid on palutud ka sellisel juhul, kui esineb alkoholimüügi kellaajalise piirangu rikkumise kahtlus. Mõningatel juhtudel on kaupleja selgitanud, et väljavõtet ei ole võimalik esitada, kuna kassaaparaat ei võimalda sellist aruannet koondada. Kui kaupleja on väljavõtte ka edastanud, siis väljavõte on tavapäraselt dokumendiformaadis, mis on samuti redigeeritav, võimaldades esitatavaid andmeid muuta.

Tuginedes järelevalve praktikale on praeguseks selge, et öises Tallinnas olemasolevate meetmetega alkoholi jaemüügile kehtivate piirangute täitmise kontrollimine ei ole võimalik põhjusel, et puuduvad nõuded kassaaparaadile. On ka teada, et määruse nr 14 §-is 3 sätestatud keelust paljudel juhtudel kinni ei peeta ning kauplejate süüdimatu hoiak kehtiva piirangu osas süveneb.

Tõhusa ja eesmärgipärase järelevalve teostamiseks alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate nõuete täitmise kontrollimiseks peame vajalikuks järgmisi samme:

- kehtestada alkoholiseaduses sisulised (tehnilised) nõuded kassaaparaadile viisil, et oleks tagatud adekvaatne ja mittemanipuleeritav teave müüdud alkohoolse joogi ja müügitehingu kellaaja kohta;

- täiendada alkoholiseadust nõudega, mis seaks ettevõtjale, kes soovib müüa alkoholi, seada kohustus sellise kassasüsteemi olemasoluks, milles kajastub teave müüdud alkohoolse joogi kohta ja millel on reaalajaga seotud ajatempel või muu tehniline lahendus, mis võimaldab andmeid (st müügitehinguid) muutmatul kujul kontrollida.

Kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuse laiendamine alkohoolse joogi jaemüügil kitsenduse kehtestamiseks – nõuded kassaaparaadile

Kui riigi tasandil kassaaparaadile sisuliste nõuete kehtestamist võimalikuks ei peeta, palume, et AS § 42 lg 1 punkti 1 (või alternatiivselt § 44) sõnastust täiendatakse kohaliku omavalitsuse volitusega nende nõuete kehtestamiseks.

AS § 42 lg 1 punkti 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu oma haldusterritooriumil kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused. Kehtiva volitusnormi kohaselt ei võimalda ükski eeltoodud piiranguliik kehtestada täiendavaid nõudeid kassaaparaadile.

Kuigi AS §-is 44 on kehtestatud kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue alkohoolse joogi jaemüügil, siis tuginedes järelevalve praktikale saab väita, et ilma sisuliste nõueteta kassaaparaadile on AS § 44 ebapiisav.

Tõhusama järelevalve tagamiseks teeme ettepaneku kaaluda AS § 42 lg 1 punkti 1 sõnastuse täiendamist, lisades lause lõppu sõnad „ja nõuded kassaaparaadile“. AS § 42 lg 1 punkti 1 (või alternatiivselt § 44) täienduse kaudu tagatakse kohalikule omavalitsusele võimalus tõhusalt kontrollida alkohoolse joogile jaemüügile kehtestatud nõuete täitmist ja piirata alkohoolse joogi kättesaadavust.

Kontrolltehing

Alkohoolse joogi jaemüügile seatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamist komplitseerib asjaolu, et omavalitsusel puudub kontrolltehingu tegemise pädevus (AS § 521 lg 2 kohaselt on see vaid AS § 47 lg-tes 2-4 sätestatud nõuete täitmise üle - ehk alaealiste puhul).

Kontrolltehingut on võimalik kasutada olukorras, kui järelevalve teostamine riikliku järelevalve erimeetmega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud. Tallinnas kehtiva alkoholimüügi piirangu kontrollimisel tehakse öisel ajal paikvaatlusi rahvarohketes müügikohtades, kus üldjuhul viibivad alkoholi tarbinud inimesed. Sellises olustikus üld- ja erimeetmete kasutamine on raskendatud. Näiteks KorS §-is 49 sätestatud vallasasja läbivaatuse kaudu saab tutvuda kassasüsteemiga, kuid järelevalve teostajal ei pruugi olla kõiki vajalikke tehnilisi teadmisi, et erinevatest kassaaparaatidest vajalikku infot leida. KorS § 30 annab erimeetmena õiguse müügikohas isikut peatada ja küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on mh ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks vajalikke andmeid. Öise alkoholimüügi piirangu kontrollimise kontekstis on selle meetme kasutamine raskendatud – menetluse läbiviimisele ei aita kaasa klientide joobeseisund ega ka valmidus ütlusi anda.

Kuna öisel ajal järelevalve teostamine nõuab vajalike enesekaitsevahendite olemasolu ja kasutusoskust ning teadmist konfliktsituatsioonides eneseohutuse tagamiseks, siis turvalisuse kaalutlusel öisel ajal teostab Tallinna linnas alkohoolse joogi müügi suhtes järelevalvet Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet koos Tallinna Strateegiakeskusega. On selge, et munitsipaalpolitseiniku vormis ametniku sisenemisel müügikohta õigusrikkumised lõppevad. Rikkumiste ärahoidmine pelgalt ametnike kohalolu abil ei ole aga jätkusuutlik tegevus ning selleks napib ka ressursse. Ka juhul kui järelevalve teostaja oleks ainult Tallinna Strateegiakeskus, peavad ametnikud ennast menetlustoimingu tegemisel kauplejale tutvustama (KorS § 11 lg 1), mis muudab rikkumise tuvastamise võimatuks. Teabe kogumine ja keelatud müügi tuvastamine ennast tutvustamata liigitub varjatud jälitustegevuseks, mille õigus kohalikul omavalitsusel puudub.

Haldusmenetluse üheks põhimõtteks on, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt. KorS § 11 lõike 1 järgi tuleb järelevalve meedet kohaldaval ametiisikul ennast esitleda arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitades isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi). Sellest tulenevalt ei näe seadus ette võimalust, et kontrolliv ametnik jälgib tegevuskohas toimuvat ennast esitlemata. Järelikult peaks kauplejale ennast tutvustanud ametnik seejärel võimalikku rikkumist ootama jääma, istudes teenindusletile võimalikult lähedale, et rikkumise fakti kohta tõendeid (salvestised, tunnistajad jm) koguda. Kuna iga rikkumise tuvastamine on raskendatud ning sõltub pigem „õigel ajal baarileti juurde jõudmisest“ kui muudest faktoritest, siis see omakorda tõstab tõendamiskoormust, et korduvate rikkumiste korral jõutaks ka ettekirjutuseni.

Kui järelevalve menetluses korduvate paikvaatluste käigus isegi õnnestub tuvastada alkohoolse joogi jaemüügi piirangu jätkuv rikkumine ja kauplejale tehakse ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks, siis ettekirjutuses antud kohustuse täitmise kontrollimiseks on taas vaja tuvastada rikkumise faktilised asjaolud. Sama toimingut tuleks rikkumiste tuvastamiseks ja alkoholi kättesaadavuse piiramiseks korrata regulaarselt ning kümnetes müügikohtades. On ilmne, et selline menetlusviis ei saagi olla tulemuslik ega jätkusuutlik.

Seega, eesmärgipärase ja efektiivse järelevalve teostamiseks alkohoolse joogi jaemüügile kehtestatud piirangutest kinnipidamiseks ja võimalike rikkumiste tuvastamiseks, on vajalik laiendada kohaliku omavalitsuse pädevust kontrolltehingute tegemisel. Kehtiv seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel teha kontrolltehinguid vaid AS § 521 lg 2 alusel (ainult alaealiste puhul), kuid oluline on seda laiendada ka AS § 49 lõikele 4.

Tegevussuund 5.1. Inimesed on rohkem teadlikud alkoholi tarvitamise negatiivsetest tervisemõjudest, haigustest ning riskipiiridest

Ettepanek on meetmena lisada ka, et:

1) tervisehoiatused lisataks otse toote etiketile, sest kohutuslikud tervisehoiatused otse tootel on efektiivseim viis tervisehoiatuse infot jagada. Paljud inimesed ei ole teadlikud alkoholi tarbimise pikaajalistest tervisemõjudest, nagu vähirisk, maksahaigused, südame-veresoonkonna probleemid või viljakuse langus. Kohustuslikud hoiatustekstid aitavad seda teadlikkust tõsta. Tervisehoiatuste kohustuslikkus tootel aitab muuta alkoholi tarbimise sotsiaalset tajumist. See rõhutab, et alkohol ei ole riskivaba ja selle tarbimisele tuleb läheneda vastutustundlikult. Toote etikett jääb nähtavaks ja püsib tarbijaga, erinevalt reklaamidest või muudest kampaaniatest, mis on ajutised ja mille mõju võib aja jooksul kaduda. See tagab, et teave on alati tarbijale kättesaadav;

2) suurendatakse järelevalvet alkoholi reklaami üle, mis võib mõjutada lapsi ja noori. Kuigi seadustega on piirangud kehtestatud, esineb endiselt rikkumisi, eriti digitaalses keskkonnas ja sotsiaalmeedias. Oluline on tagada, et kehtivaid alkoholireklaami piiranguid järgitakse rangelt ning vajadusel suurendada järelevalvet ja teavitustööd, et kaitsta noori alkoholi kahjuliku mõju eest.

Täname võimaluse eest kaasa rääkida alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade kujundamisel. Peame alkoholitarvitamise vähendamist äärmiselt oluliseks rahvatervise seisukohast ning loodame, et esitatud ettepanekutest on abi arengusihtide meetmete kujundamisel. 

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Tohvri

õigusloome osakonna juhataja

linna õigusteenistus

Koopia:Eesti Linnade ja Valdade Liit

Birgit Valgus

640 4228 [email protected]

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15199 Tallinn+372 640 4141

[email protected]tallinn.ee

Sotsiaalministeerium

<reg_kpv> nr 6-6/<regist_nr> - <jrk_nr>

Ettepanekud alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundadele 2025-2035

Austatud Riina Sikkut

Tallinna linn tutvus arvamuse esitamiseks saadetud sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundadega 2025-2035. Tunnustame ministeeriumi algatust alkoholipoliitika arengusuundade analüüsimisel ja uuendamisel. Esitame ühtlasi ettepanekud, et aidata kaasa praktikas tõusetunud probleemide lahendamisele.

Tallinnal on arvestatav kogemus alkoholimüügi ja -tarbimisega kaasnevatest õiguslikest kitsaskohtadest. Oleme aastaid otsinud lahendusi olukorrale nii üld- kui ka üksikaktide kehtestamisega ning ka nende õigusaktide kohtuliku kaitsmisega. Tuleb möönda, et tänane õigusruum ei ole lahendusteni jõudmiseks piisav, sestap tuleb arengusuundade seadmise järgselt avada alkoholiseadus, reklaamiseadus ja ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadus muutmiseks ning viia aegunud normid vastavusse reaalse elu vajadustega. Esitan Tallinna seisukoha alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundadele 2025-2035.

1. WHO soovitus luua alkoholi müümiseks litsentsisüsteem (lk 3)

WHO on hinnanud Eesti alkoholipoliitikas aastatel 2012-2022 rakendatud meetmete mõju ning andnud soovituse luua alkoholi müümiseks litsentsisüsteem. See samm võib olla kriitilise tähtsusega, et piirata alkoholi kättesaadavust ning vähendada alkoholitarbimisega seotud kahjusid. Arengusuundade dokumendis küll mainitakse WHO soovitust, kuid puudub konkreetne positsioon, kas Eesti riik on valmis selle võtma arengusihi, tegevussuuna või selgelt rakendatava meetmena.

Alkoholi müügi jätmine teatamiskohustusega tegevusalade hulka pärast 2014. aasta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustamist oli liberaliseerimise otsus, mis ei vasta enam tänastele alkoholitarbimisega seotud probleemide lahendamise vajadustele. Litsentsisüsteemi taastamine on vältimatu samm, et luua kontrollimehhanism, mis võimaldab alkoholi müüki juba enne ettevõtluse alustamist sisuliselt hinnata ja vajadusel piirata. Kuigi ettevõtjate õiguspärase ootuse, põhiõiguste riive ja halduskoormuse küsimused vajavad põhjalikku analüüsi, on oluline mõista, et litsentsisüsteemi puudumine soosib eelkõige alkoholi kättesaadavuse kasvu, mis omakorda süvendab alkoholitarbimisega seotud sotsiaalseid ja terviseriske.

Ettepanek on, et riik võtaks kindla kursi litsentsisüsteemi kehtestamisele ning alustaks viivitamatult selle rakendamiseks vajalike analüüside ja ettevalmistustega. Protsessi tuleb kaasata kohalikud omavalitsused, korrakaitseorganid ning ööelu ja alkoholipoliitika valdkonna eksperdid, et tagada meetme praktiline ja tõhus rakendamine. Siinjuures peaks olema püüd saavutada võimalikult väikse halduskoormuse ja bürokraatiaga litsentsisüsteem. Kui riik plaanib litsentsisüsteemi taaskehtestamist analüüsida ning kavandada, siis palume, et kaasaksite sellesse töösse ka Tallinna linna.

2. Tegevussuund 2.1. Alkoholi müügikohtade arvu suurenemine peatub ning pikas perspektiivis füüsiline kättesaadavus väheneb (lk 11)

Nimetatud tegevussuuna ühe meetmena on nimetatud alkoholi müügi keelamist lasteaedade ja koolide vahetus läheduses. Toetame seda meedet, kuid juhime tähelepanu järgmistele aspektidele.

Mõistete täpse sisustamise vajadus

Alkoholi müügi keelamine lasteaedade ja koolide läheduses vajab õigusnormina kehtestamisel oluliselt täpsustamist, kuna sedavõrd suure mõjuga norm ei saa jääda ebamääraseks ja erinevate isikute tahte kohaselt tõlgendatavaks.

Ilmne on ka see, et mõisted “lasteaed“ ja „kool“ vajavad selget piiritlemist, kuna nende hulka arvatakse ka eralasteaiad, erakoolid ning erinevad huvi- ja spordikoolid. Selliseid asutusi võib tekkida ka nt elumajades asuvatesse korteritesse, mis olukorda veelgi komplitseerib.

Defineerimist vajab ka mõiste „vahetu lähedus“ ning määramise alus - millised punktid mõlemast hoonest võetakse aluseks vahemaa hindamisel. Näitena toome Kristiine Gümnaasiumi ja sellest üle tee asuva Maxima või Reaalkooli ja sellest üle tee asuva Solarise.

Mõjuanalüüs ning selged rakendussätted

Meetme teostamise eelduseks on vältimatult vajalik mõjuanalüüs ning samuti selged rakendussätted, millega reguleeritakse normi mõju edasi- või tagasiulatuvalt.

Alkoholi müük toimub väga erinevate tegevuskohtade kaudu ning mõistetavalt on olemas tegevuskohti, kus alkoholi müük viidatud asutustele mingit mõju ei avalda (nt erineva profiiliga toitlustusasutused, väikesed vinoteegid, suured kaubanduskeskused jne). Sellises mahus keeld piirab ettevõtlusvabadust ülemääraselt ning vajab põhjalikku kaalumist, kas see on proportsionaalne ja vajalik ning kas on võimalik kasutada muud meedet, mis põhiõigust vähem piiraks.

Norm uute arenduspiirkondade ja üksikhoonete kohta

Lisaks nn lasteasutuste lähedusele on ettepanek kaaluda ka regulatsiooni kehtestamist alkoholi müüvate ettevõtete omavahelise minimaalse vahemaa osas uutes arendatavates piirkondades ja üksikhoonetes. Sellega oleks võimalik ennetada uusi alkoholimüügist tõusetuvaid probleeme juba planeerimismenetluse käigus.

Alkoholi müügi keelamine ka teiste laste ja noortega seotud asutuste ning spordiasutuste läheduses ning nimetatud valdkonna üritustel

Lisaks lasteaedade ja koolide lähedal alkoholi müügi keelamisele tuleks alkoholi müük keelata ka teiste laste, noorte ja spordiga seotud asutuste läheduses, näiteks huvikoolid, noortekeskused, spordikeskused. Spordikeskuste ja huviharidusasutuste läheduses alkoholi tarbimine võib kaasa tuua häirivat ja ohtlikku käitumist. See seab ohtu nii noored, asutuste töötajad kui ka teised kogukonna liikmed. Huviharidusasutused ja spordikeskused on paigad, kus noored arendavad oma oskusi, tervist ja eneseusaldust. Alkoholimüük või tarbimine nendes asutustes või nende läheduses ei sobi kokku nende eesmärkidega.

Alkoholi müügi piiramine spaades ja veekeskustes

Alkoholi müüki tuleb piirata ka spaades ning veekeskustes, kus täna on olukord, et alkoholi tarvitatakse laste- ja beebibasseinide kõrval või koos perega aega veetes. Laste ja beebide juuresolekul peaksid täiskasvanud olema vastutustundlikud ja kainelt tegutsema, et tagada ohutus ja heaolu. Joobes olekus on keeruline vajadusel kiiresti reageerida, kui laps satub ohtu. Lapsed ja beebid on veekeskustes eriti haavatavad, ja joobes täiskasvanud võivad tahtmatult tekitada neile ohuolukordi.

Lapsed ja noored võivad arvata, et alkoholi tarbimine veekeskuses on osa tavalisest lõõgastumisest, mis võib mõjutada nende suhtumist alkoholi tulevikus, kui tegelikult on need kohad mõeldud lõõgastumiseks ja tervise edendamiseks, mitte alkoholi tarbimiseks.

Alkohol mõjutab inimeste koordinatsiooni, otsustusvõimet ja reaktsioonikiirust. Kui inimesed on alkoholijoobes, võivad nad kergemini sattuda õnnetustesse, näiteks libiseda, kukkuda või isegi uppuda.

3. Tegevussuund 2.2. Alkoholi reklaami piirangud minimeerivad ja pikas perspektiivis välistavad kogu populatsiooni, aga eriti alaealiste ja teiste haavatavate sihtgruppide poolt reklaami nägemise ning ennetavad tervist kahjustavate sotsiaalsete normide kujundamist ja juurutamist (lk 11)

Nimetatud tegevussuuna ühe meetmena on nimetatud, et täpsustatakse seadust nii, et alkoholireklaami piirangud kohalduksid ka sellisele reklaamile, mis mõjub alkoholi reklaamina.

Juhime tähelepanu, et reklaamiseadusega on kehtestatud piirangud alkoholi reklaamile toote-, müügipakendi- ja kaubamärgipõhiselt. Leiame, et kui mistahes reklaami kujundus on seostatav alkoholiga (nt ka mittealkohoolse õlu) või alkoholitarbimise edendamisega (nt alkoholiklaasidega inimesed rõõmsalt aega veetmas koos üleskutsega nendega liituda), on tegemist alkoholi reklaamiga. Antud meetme sõnastus on üsna laialt tõlgendatav. Õigusnormis tuleb kindlasti piiritleda, mida käsitletakse „alkoholi reklaamina mõjuvana“. See saab olema ilmselt üsna suur väljakutse.

4.Tegevussuund 2.3. Olemasolevaid müügipiiranguid järgitakse ning järelevalveasutustel on mõjusad tööriistad rikkumiste tuvastamiseks ning vähendamiseks (lk 12)

Nimetatud tegevussuuna meetmena plaanitakse teha müügipiirangute järelevalve teostamine vähem ressursimahukaks, sh luua juurde või kirjeldada töövahendid, mis võimaldavad teostada järelevalvet regulaarselt. Peame vältimatuks ja tõhusaks järelevalvemehhanismide ja volituste täpsustamist asjassepuutuvates seadustes.

Rõhutame, et üks peamistest põhjustest, miks järelevalvet ei ole võimalik tõhusalt teha, on puudulikud meetmed seadustes. Nt alkoholimüügi kellaajaliste piirangute kehtestamise võimalus on olemas ka praegu (KOV kehtiv õigus AS § 42 lg 1 p 3), kuid praktikas ei ole järelevalve teostamine selle üle võimalik (puudub kontrolltehingu tegemise pädevus alkohoolse joogi jaemüügile kehtivate nõuete üle, samuti puuduvad nõuded kassaaparaadile). Kaalumist väärib ka üleriigiliselt ühetaoliste müügiaegade kehtestamine alkoholi kohapeal tarbimiseks pakkuvatele ettevõtetele.

Tallinna linn esitas käesoleva aasta oktoobris sotsiaalministrile ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku kaaluda alkoholiseaduse muutmist võimaldamaks kohalikule omavalitsusele laiendatud pädevus alkoholi jaemüügil kehtivate nõuete kehtestamiseks eesmärgiga lahendada praktikas tõusetunud järelevalve probleemid. Teemakäsitluse terviklikkuse huvides rõhutame veelkord alkoholitarvitamise arengusuundade kujundamisel järelevalvemeetmete tõhustamise tähtsust ja vajalikkust. Ühtlasi märgime, et täpsustamist vajavad ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest ja korrakaitseseadusest tulenevad majandustegevuse peatamise ja keelamise normid ning menetlus olukorras, kus ettevõtja hoolsuskohustust rikub. Selgitame praktikute vaatenurgast seaduse muutmise vajadust järgmiselt.

Nõuded kassaaparaadile

Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 44 sätestab, et alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud. ASes ega muudes õigusaktides ei ole kehtestatud (tehnilisi) nõudeid kassaaparaadile, mille kaudu tuleb fikseerida alkohoolse joogi müük.

AS § 42 lõike 1 punkti 3 alusel ja kooskõlas korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lõikega 2 on Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 määrusega nr 14 „Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks“ (edaspidi määrus nr 14) kehtestatud piirangud alkohoolse joogi jaemüügile kohapeal tarbimiseks. Määruse § 3 lg 1 alusel on alkohoolse joogi jaemüük Tallinnas kohapeal tarbimiseks keelatud esmaspäevale, teisipäevale, kolmapäevale, neljapäevale ja reedele eelneval ööl kell 02.00-06.00 (p 1) ning laupäevale ja pühapäevale eelneval ööl kell 03.00-07.00 (p 2).

Piirangute kehtestamise eesmärk oli kogukonna huvides tagada avalik kord ja heakord, öörahu ja avalikus kohas viibivate isikute turvalisus, peatada õigusrikkumiste arvu kasv või seda vähendada, parandada rahvatervist ning muuta noorte käitumist ja suhtumist. Tallinna huvides on väärtustada elukeskkonda ja inimesi, tasakaalustada erinevad huvid (ettevõtjad vs elanikud) ja kaitsta Tallinna (vana)linna kui UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva turismisihtkoha mainet.

Alkohoolse joogi jaemüügi nõuete täitmise kontrollimiseks, sh määruse nr 14 §-is 3 sätestatud piirangu ajal, oleme järelevalve teostamisel palunud kauplejal esitada nt viimane ostutšekk, millelt nähtuks müüdud kaup (võimalik alkohoolne jook) ja kellaaeg. Alkohoolse joogi müügi kontrollimiseks on palutud näidata ka viimaseid müügitehinguid kassasüsteemi ekraanilt (kui ekraan eksisteerib). Kuna sisulised nõuded kassaaparaadile, sellest saadavale infole ja info salvestamisele puuduvad, on alkohoolse joogi müügifakti tõendamine piirangu kehtivuse ajal praktiliselt võimatu. Kassaaparaadi seadistamine kauplejale meelepärasel viisil võimaldab alkohoolseid jooke müüa ka piirangu kehtivuse ajal (nt müügifakt ilma kellaajata, kauba nimetus mitteäratuntaval viisil jne). Kauplejatel on kasutusel lugematuid erinevaid kassasüsteeme/rakendusi ja seadmeid, millel on erinevad toimimispõhimõtted ja funktsioonid. Järelevalve teostamisel ei ole ametnikul võimalik olla teadlik kõikide süsteemide ja seadmete tehnilistest võimalustest ning funktsioonidest, mis teeb esitatava info kontrollimise võimatuks. Ei ole harv olukord, kus alkoholi müüvas tegevuskohas on kassasüsteem seadistatud viisil, mis ei võimalda müügitehingute ajaloole ligi pääseda. Selliseid väiteid ei saa kohapeal objektiivselt kontrollida. Paikvaatlustel on täheldatud, et lisaks kassasüsteemile on kasutusel ka pangaterminal. On olnud juhuseid, kus kauplejal on kassasüsteem seadistatud viisil, et pangakaardiga maksmisel lähevad müügitehingud „Activity“ ehk tegevuse loetellu, kuid „Sales“ ehk müügiloetelus sama tehing puudub. Taolises olukorras kaupleja justkui täidab kehtivat korda ning kannab müügitehingu läbi kassaaparaadi, kuid säilib võimalus tehinguid „peita“ või sobivasse loetellu kanda ja seeläbi kuvatavat teavet manipuleerida.

Lisaks ostutšeki kohapealsele kontrollimisele on kauplejal palutud esitada kassaaparaadist müügitehingute väljavõte teatud ajavahemikul, millelt nähtuks tehingute sisu ja tegemise aeg. Väljavõtteid on palutud ka sellisel juhul, kui esineb alkoholimüügi kellaajalise piirangu rikkumise kahtlus. Mõningatel juhtudel on kaupleja selgitanud, et väljavõtet ei ole võimalik esitada, kuna kassaaparaat ei võimalda sellist aruannet koondada. Kui kaupleja on väljavõtte ka edastanud, siis väljavõte on tavapäraselt dokumendiformaadis, mis on samuti redigeeritav, võimaldades esitatavaid andmeid muuta.

Tuginedes järelevalve praktikale on praeguseks selge, et öises Tallinnas olemasolevate meetmetega alkoholi jaemüügile kehtivate piirangute täitmise kontrollimine ei ole võimalik põhjusel, et puuduvad nõuded kassaaparaadile. On ka teada, et määruse nr 14 §-is 3 sätestatud keelust paljudel juhtudel kinni ei peeta ning kauplejate süüdimatu hoiak kehtiva piirangu osas süveneb.

Tõhusa ja eesmärgipärase järelevalve teostamiseks alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate nõuete täitmise kontrollimiseks peame vajalikuks järgmisi samme:

- kehtestada alkoholiseaduses sisulised (tehnilised) nõuded kassaaparaadile viisil, et oleks tagatud adekvaatne ja mittemanipuleeritav teave müüdud alkohoolse joogi ja müügitehingu kellaaja kohta;

- täiendada alkoholiseadust nõudega, mis seaks ettevõtjale, kes soovib müüa alkoholi, seada kohustus sellise kassasüsteemi olemasoluks, milles kajastub teave müüdud alkohoolse joogi kohta ja millel on reaalajaga seotud ajatempel või muu tehniline lahendus, mis võimaldab andmeid (st müügitehinguid) muutmatul kujul kontrollida.

Kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuse laiendamine alkohoolse joogi jaemüügil kitsenduse kehtestamiseks – nõuded kassaaparaadile

Kui riigi tasandil kassaaparaadile sisuliste nõuete kehtestamist võimalikuks ei peeta, palume, et AS § 42 lg 1 punkti 1 (või alternatiivselt § 44) sõnastust täiendatakse kohaliku omavalitsuse volitusega nende nõuete kehtestamiseks.

AS § 42 lg 1 punkti 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu oma haldusterritooriumil kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused. Kehtiva volitusnormi kohaselt ei võimalda ükski eeltoodud piiranguliik kehtestada täiendavaid nõudeid kassaaparaadile.

Kuigi AS §-is 44 on kehtestatud kassaaparaadi olemasolu ja kasutamise nõue alkohoolse joogi jaemüügil, siis tuginedes järelevalve praktikale saab väita, et ilma sisuliste nõueteta kassaaparaadile on AS § 44 ebapiisav.

Tõhusama järelevalve tagamiseks teeme ettepaneku kaaluda AS § 42 lg 1 punkti 1 sõnastuse täiendamist, lisades lause lõppu sõnad „ja nõuded kassaaparaadile“. AS § 42 lg 1 punkti 1 (või alternatiivselt § 44) täienduse kaudu tagatakse kohalikule omavalitsusele võimalus tõhusalt kontrollida alkohoolse joogile jaemüügile kehtestatud nõuete täitmist ja piirata alkohoolse joogi kättesaadavust.

Kontrolltehing

Alkohoolse joogi jaemüügile seatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamist komplitseerib asjaolu, et omavalitsusel puudub kontrolltehingu tegemise pädevus (AS § 521 lg 2 kohaselt on see vaid AS § 47 lg-tes 2-4 sätestatud nõuete täitmise üle - ehk alaealiste puhul).

Kontrolltehingut on võimalik kasutada olukorras, kui järelevalve teostamine riikliku järelevalve erimeetmega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud. Tallinnas kehtiva alkoholimüügi piirangu kontrollimisel tehakse öisel ajal paikvaatlusi rahvarohketes müügikohtades, kus üldjuhul viibivad alkoholi tarbinud inimesed. Sellises olustikus üld- ja erimeetmete kasutamine on raskendatud. Näiteks KorS §-is 49 sätestatud vallasasja läbivaatuse kaudu saab tutvuda kassasüsteemiga, kuid järelevalve teostajal ei pruugi olla kõiki vajalikke tehnilisi teadmisi, et erinevatest kassaaparaatidest vajalikku infot leida. KorS § 30 annab erimeetmena õiguse müügikohas isikut peatada ja küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on mh ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks vajalikke andmeid. Öise alkoholimüügi piirangu kontrollimise kontekstis on selle meetme kasutamine raskendatud – menetluse läbiviimisele ei aita kaasa klientide joobeseisund ega ka valmidus ütlusi anda.

Kuna öisel ajal järelevalve teostamine nõuab vajalike enesekaitsevahendite olemasolu ja kasutusoskust ning teadmist konfliktsituatsioonides eneseohutuse tagamiseks, siis turvalisuse kaalutlusel öisel ajal teostab Tallinna linnas alkohoolse joogi müügi suhtes järelevalvet Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet koos Tallinna Strateegiakeskusega. On selge, et munitsipaalpolitseiniku vormis ametniku sisenemisel müügikohta õigusrikkumised lõppevad. Rikkumiste ärahoidmine pelgalt ametnike kohalolu abil ei ole aga jätkusuutlik tegevus ning selleks napib ka ressursse. Ka juhul kui järelevalve teostaja oleks ainult Tallinna Strateegiakeskus, peavad ametnikud ennast menetlustoimingu tegemisel kauplejale tutvustama (KorS § 11 lg 1), mis muudab rikkumise tuvastamise võimatuks. Teabe kogumine ja keelatud müügi tuvastamine ennast tutvustamata liigitub varjatud jälitustegevuseks, mille õigus kohalikul omavalitsusel puudub.

Haldusmenetluse üheks põhimõtteks on, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt. KorS § 11 lõike 1 järgi tuleb järelevalve meedet kohaldaval ametiisikul ennast esitleda arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitades isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi). Sellest tulenevalt ei näe seadus ette võimalust, et kontrolliv ametnik jälgib tegevuskohas toimuvat ennast esitlemata. Järelikult peaks kauplejale ennast tutvustanud ametnik seejärel võimalikku rikkumist ootama jääma, istudes teenindusletile võimalikult lähedale, et rikkumise fakti kohta tõendeid (salvestised, tunnistajad jm) koguda. Kuna iga rikkumise tuvastamine on raskendatud ning sõltub pigem „õigel ajal baarileti juurde jõudmisest“ kui muudest faktoritest, siis see omakorda tõstab tõendamiskoormust, et korduvate rikkumiste korral jõutaks ka ettekirjutuseni.

Kui järelevalve menetluses korduvate paikvaatluste käigus isegi õnnestub tuvastada alkohoolse joogi jaemüügi piirangu jätkuv rikkumine ja kauplejale tehakse ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks, siis ettekirjutuses antud kohustuse täitmise kontrollimiseks on taas vaja tuvastada rikkumise faktilised asjaolud. Sama toimingut tuleks rikkumiste tuvastamiseks ja alkoholi kättesaadavuse piiramiseks korrata regulaarselt ning kümnetes müügikohtades. On ilmne, et selline menetlusviis ei saagi olla tulemuslik ega jätkusuutlik.

Seega, eesmärgipärase ja efektiivse järelevalve teostamiseks alkohoolse joogi jaemüügile kehtestatud piirangutest kinnipidamiseks ja võimalike rikkumiste tuvastamiseks, on vajalik laiendada kohaliku omavalitsuse pädevust kontrolltehingute tegemisel. Kehtiv seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel teha kontrolltehinguid vaid AS § 521 lg 2 alusel (ainult alaealiste puhul), kuid oluline on seda laiendada ka AS § 49 lõikele 4.

Tegevussuund 5.1. Inimesed on rohkem teadlikud alkoholi tarvitamise negatiivsetest tervisemõjudest, haigustest ning riskipiiridest

Ettepanek on meetmena lisada ka, et:

1) tervisehoiatused lisataks otse toote etiketile, sest kohutuslikud tervisehoiatused otse tootel on efektiivseim viis tervisehoiatuse infot jagada. Paljud inimesed ei ole teadlikud alkoholi tarbimise pikaajalistest tervisemõjudest, nagu vähirisk, maksahaigused, südame-veresoonkonna probleemid või viljakuse langus. Kohustuslikud hoiatustekstid aitavad seda teadlikkust tõsta. Tervisehoiatuste kohustuslikkus tootel aitab muuta alkoholi tarbimise sotsiaalset tajumist. See rõhutab, et alkohol ei ole riskivaba ja selle tarbimisele tuleb läheneda vastutustundlikult. Toote etikett jääb nähtavaks ja püsib tarbijaga, erinevalt reklaamidest või muudest kampaaniatest, mis on ajutised ja mille mõju võib aja jooksul kaduda. See tagab, et teave on alati tarbijale kättesaadav;

2) suurendatakse järelevalvet alkoholi reklaami üle, mis võib mõjutada lapsi ja noori. Kuigi seadustega on piirangud kehtestatud, esineb endiselt rikkumisi, eriti digitaalses keskkonnas ja sotsiaalmeedias. Oluline on tagada, et kehtivaid alkoholireklaami piiranguid järgitakse rangelt ning vajadusel suurendada järelevalvet ja teavitustööd, et kaitsta noori alkoholi kahjuliku mõju eest.

Täname võimaluse eest kaasa rääkida alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade kujundamisel. Peame alkoholitarvitamise vähendamist äärmiselt oluliseks rahvatervise seisukohast ning loodame, et esitatud ettepanekutest on abi arengusihtide meetmete kujundamisel. 

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Tohvri

õigusloome osakonna juhataja

linna õigusteenistus

Koopia:Eesti Linnade ja Valdade Liit

Birgit Valgus

640 4228 [email protected]