Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-8/24/3052-2 |
Registreeritud | 27.12.2024 |
Sünkroonitud | 30.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
Toimik | 2.3-8 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž |
Vastutaja | Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp Tiina Tambaum
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž
Teie 26.11.2024 Meie 27.12.2024 nr 2.3-8/24/3052-2
Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole sooviga konsulteerida, kas rahvusvaheline
teadusuuring SHARE vajab AKI kooskõlastust.
Selgitan, et isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 kohaselt on vajalik AKI kooskõlastus, kui
uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
või kui tegemist on täidesaatva riigivõimu uuringu või analüüsiga, mis viiakse läbi poliitika
kujundamise eesmärgil (IKS § 6 lg 5).
Tutvunud teie edastatud materjalidega, leian, et tegemist ei ole poliitikakujundamise uuringuga
IKS § 6 lg 5 mõistes. Seega ei ole vajalik Teil taotleda AKI kooskõlastust.
Küll aga juhin teie tähelepanu järgnevatele asjaoludele.
Isikuandmete kaitse nõuded on sätestatud peamiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL)
2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM). Vastutav töötleja peab isikuandmete
töötlemisel järgima IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. Isikuandmete töötlemine
peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. Nende põhimõtete eest vastutab ja
peab olema võimeline nende täitmist tõendama vastutav töötleja (IKÜM artikkel 5 lg 2).
Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on sätestatud IKÜM artikli 6 lõikes 1, eriliiki
isikuandmete töötlemiseks peab esinema artikkel 9 lõikes 2 tulenev erand. Siseriiklikus õiguses on
teadusuuringutes andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemise erand sätestatud IKS §-s 6.
Teie esitatud materjalide põhjal saan aru, et isikuandmete töötlemine teadusuuringu läbiviimisel
toimub nii andmesubjekti nõusoleku alusel (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt a) kui ka muul õiguslikul
alusel.
Isikuandmete allikana olete välja toonud ka rahvastikuregistri, kust päritakse valim. See tähendab,
et rahvastikuregistrist valimi päring ei toimu andmesubjekti nõusoleku alusel. Materjalidest ei ole
aru saada, millisel õiguslikul alusel see osa andmetöötlusest toimub.
Andmekaitse lehel on viidatud ka õigustatud huvile. Materjalidest ei tule selgelt välja, millises
osas isikuandmete töötlemine toimub õigustatud huvi alusel. Tuleb arvestada, et kui isikuandmeid
töödeldakse õigustatud huvi alusel (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt f), siis peab olema läbi viidud
2 (4)
õigustatud huvi analüüs. Õigustatud huvi analüüsi tegemise kohta on võimalik lugeda AKI
õigustatud huvi juhendist.
Kuivõrd inimestes tekitab tihti küsimusi, kust on nende andmed saadud, siis on selle selgitamine
äärmiselt oluline. Materjalidest ei tule välja, kuidas on andmesubjekti kontaktid saadud ja millisel
õiguslikul alusel. Seega tuleks teil materjale täiendada ning tuua selgelt välja ka see osa
andmetöötlusest.
Materjalides on öeldud: Kui valimiliikmega ei ole võimalik kontakti saada, pöördub küsitleja
sotsiaaltöötaja või naabrite poole, et selgitada välja, kus isik võib olla. Küsitleja võib helistada ka
valimiliikme täiskasvanud lapse kontaktnumbrile. Küsitleja püüab kontakti saada nii telefoni teel
kui silmast-silma. Siinjuures tuleks teil selgelt määratleda, millisel õiguslikul alusel seda tehakse.
Hetkel esitatud materjalidest see välja ei tule ning küsitav on, millisel õiguslikul alusel seda üldse
teha saab.
Teadusuuringute puhul tuleb eristada uuringus osalemise nõusolekut ja isikuandmete töötlemise
nõusolekut.
Isikuandmete töötlemise nõusolek peab vastama IKÜM art 4 p 11, art 7 tingimustele arvestades
põhjenduspunkti 32. Nõusolek on andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline
tahteavaldus, millega nõustub enda kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Nõusolek peab
olema selgesõnaline ja konkreetne kinnitus kirjalikus, elektroonilises või suulises vormis.
Nõusoleku sõnastamisel tuleb arvestada sihtgrupiga, kellelt nõusolekut küsitakse. Lisaks tuleb
andmesubjekti teavitada võimalusest nõusolek tagasi võtta ja seda enne nõusoleku andmist.
Planeerite inimestelt võtta nõusoleku küsitluse andmete sidumiseks erinevate registritega. Kui
tõesti selliselt otsustatakse uuring läbi viia, siis tuleb seda inimesele selgitada selliselt, et talle oleks
üheselt arusaadav, mida selline nõusolek tähendab ehk selgelt välja tuua, milliseid andmeid
millistest registritest päritakse. On äärmiselt oluline, et inimene peab enne nõusoleku andmist
selgelt ja ühemõtteliselt aru saama, mida see nõusolek endas hõlmab. Lisaks tuleb arvestada, et
kui seda teavet ei esitata, ei ole andmesubjektil võimalik saada ka selget ülevaadet, milliseid
andmeid uuringu käigus töödeldakse.
Nõusoleku vormis on öeldud: Säilitame Teie andmeid ja andmete registritega sidumise nõusolekut
tulevikus tehtavateks teadustöödeks /…/. Sellise sõnastuse juures jääb arusaamatuks, kas olete
sellega soovinud inimestele teada anda, et tegemist on longituud uuringuga ning tuleviku
teadustööde all mõtlete seda, et sama uuringu järgmises laines töödeldakse neid andmeid. Juhul,
kui selle all on siiski mõeldud seda, et SHARE uuringu andmeid soovitakse kasutada teistes
uuringutes, siis on küsitav, kas sellise laia nõusoleku võtmine on kooskõlas IKÜMi põhimõtetega.
Nõusoleku lehel on teil öeldud, et uuring toimub AKI loa alusel. Kuivõrd AKI kooskõlastuse
kohustust antud teadusuuringu puhul ei ole, siis on sellise teabe esitamine eksitav. Isegi juhul, kui
AKI kooskõlastuse kohustus teadusuuringu puhul oleks, siis AKI ei anna lube teadusuuringuteks,
AKI kooskõlastus on üheks kaitsemeetmeks.
AKI-le edastatud materjalides on öeldud, et SHARE protseduuride kohaselt tuleb perioodiliselt
uuendada kontakte valmisse kuuluvate isikutega (jõulukaartide saatmine). Kuivõrd see on juba
teisel eesmärgil isikuandmete töötlemine, siis selleks tuleks võtta inimeselt eraldi nõusolek.
IKÜMi üks olulisi põhimõtteid on läbipaistvus. Läbipaistvuse põhimõtte järgimiseks tuleb
andmesubjektidele esitada teave andmetöötluse kohta. Andmesubjektile tuleb esitada
isikuandmete töötlemise kohta teave selges ja lihtsas keeles ehk see peab olema andmesubjektile
arusaadav (IKÜM põhjenduspunkt 39). Teave, mida andmesubjektile esitada tuleb on sätestatud
IKÜM artiklites 12 – 14.
3 (4)
Materjalides oleval andmekaitse lehel on viide, et lisateavet andmekaitse ja kaasvastutavate
töötlejate kohustuste kohta leiab veebilehel www.share-eric-eu avaldatud privaatsusteatises. Juhin
tähelepanu, et viidatud veebileht on inglise keeles, 19.12.2024 seisuga ei tuvastanud ma lehelt ka
võimalust muuta see eesti keelseks. Arvestades, et teadusuuringu sihtgrupiks on 50+ inimesed, siis
tuleb neil võimaldada täiendava teabega tutvumine siiski ka eesti keeles.
Tutvudes põgusalt eelpool nimetatud veebilehega, ei tuvastanud ma sealt teavet konkreetselt
SHARE (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) teadusuuringu käigus toimuva
isikuandmete töötlemise kohta. Andmesubjektile tuleb esitada isikuandmete töötlemist puudutav
teave konkreetse andmetöötluse kohta.
Andmekaitselehel on öeldud: uuringu tulemus esitatakse ainult anonüümselt, st ilma Teie nime ja
aadressita. Juhin tähelepanu, et inimese nime ja aadressi eemaldamine andmestikus ei muuda
andmeid automaatselt anonüümseteks. Andmestikku tuleb hinnata kogumis ning arvestades
uuringus esitatavaid küsimusi, siis nime ja aadressi eemaldamine ei muuda andmestikku
anonüümseks. Tegemist on pseudonüümitud andmetega kuna kaudse tuvastamise võimalus säilib.
IKÜM-i kohaselt loetakse pseudonüümitud andmeid isikuandmeteks ning nende andmete
töötlemisele kehtivad isikuandmete töötlemise nõuded.
Andmekaitse lehel on öeldud: Intervjuu käigus esitatakse ka mõned küsimused Teie lähedaste
kohta. Seda infot kogutakse meie õigustatud huvi alusel seoses käesolevas deklaratsioonis
kirjeldatud uuringu eesmärkidega. Seetõttu palume Teid näidata seda deklaratsiooni oma teistele
leibkonnaliikmetele, et nad oleksid teadlikud andmete töötlemisest ning oma õigustest. Sellise
andmetöötluse puhul pöörake tähelepanu sellele, et ka see andmetöötlus peab olema inimesele, sh
leibkonna liikmetele läbipaistev ning tal peab olema võimalus täiendava teabega tutvuda.
Materjalide hulgas olev andmekaitseleht ei sisalda kogu isikuandmete töötlemist puudutavat
teavet. Juhul, kui te ei võta kontakti kõigi valimisse kuuluvate isikutega, siis teil kui vastutaval
töötlejal lasub kohustus andmesubjekti teavitada andmetöötlusest.
Materjalidest nähtub, et andmete säilitamise tähtaega ei ole määratud, kuna tegemist on
longituuduuringuga.
IKÜM-i üks põhimõtteid on, et isikuandmeid säilitatakse seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi
täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse (IKÜM art 5 lg 1 punkt e). Säilitamise piirangu
põhimõtte kohaselt peavad vastutavad töötlejad tagama asjakohased säilitamistähtajad ja suutma
nende asjakohasust tõendada (IKÜM art 5 lg 2). Igasugune säilitamine peab olema objektiivselt
põhjendatud. Säilitamistähtaeg peaks olema määratud objektiivsete kriteeriumite alusel ja
dokumenteeritud põhjendustega. Igavesti isikuandmete töötlemine ei ole põhjendatud.
Uuringu metoodika näeb ette, et küsitleja püüab veenda valimiliiget uuringus osalema ning
kontaktivõtte on ette nähtud kuni 6 korda. Põhjendate sellist taktikat sellega, et see on hädavajalik
uuringu longituudse mõõtme säilitamisega. Hoolimata uuringu metoodikast, mille kohaselt võib
olla ette nähtud inimesele meeldetuletuste saatmine või korduv helistamine, tuleb alati arvestada
inimese tahtega ehk kui inimene keeldub vastamisest või avaldab soovi uuringus mitte osaleda,
siis tuleb seda austada. Inimesel ei tohi tekkida tunnet, et teda survestatakse uuringus osalema.
Kuuel korral inimesega kontaktivõtmine tundub olevat siiski ülemäärane ning mulle teadaolevalt
ei ole see ka teadusmaailmas tavapärane.
Teadusuuringu raames on plaanis pärida erinevatest registritest inimese kohta väga suurel hulgal
andmeid. Esitatud materjalidest ei nähtu, miks olete jõudnud järeldusele, et just selline
andmekoosseis on uuringu eesmärgi täitmiseks vajalik. Isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida
ka IKÜM-ist tulenevat eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt
c) ehk isikuandmeid tuleb töödelda vaid sellises ulatuses, mis on eesmärgi täitmiseks vajalik.
4 (4)
Kokkuvõtlikult, tuleks teil üle vaadata isikuandmete töötlemist kajastav materjal ning hinnata, kas
seal on olemas kogu isikuandmete töötlemist kajastav teave ning uuringus toimuv andmetöötlus
vastab täies mahus isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Soovitan teil tutvuda AKI koostatud
isikuandmete töötleja üldjuhendiga ning ka Tallinna Ülikool on andnud välja andmekaitse juhendi
„Isikuandmete töötlemine teadustöös“.
Loodan, et minu selgitustest oli abi.
Lugupidamisega
Virve Lans
valdkonnajuht
peadirektori volitusel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|