Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1 (8)

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22. juuni 2023, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kristo Adosson ja

riigiprokurör Triinu Olev

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 19221000023

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 300 lg 2, § 294 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX)

XXX kahtlustuse lühiülevaade

1. XXX on alust kahtlustada järgnevas. Ta osales Aktsiaselts XXX (XXX) riigihangete nr

194661 ja nr 200881 korraldamisel ning rikkus XXX ühiselt ja kooskõlastatult riigihanke

menetluse nõudeid selleks, et eelistada riigihangetel XXX osalusega äriühingut XXX OÜ.

Vastutasuna selle eest, et XXX rikkus hankemenetluse nõudeid ja seisis XXX XXX (XXX)

juhina hea XXX huvide eest XXX-le meditsiinivahendite müümisel, võimaldas XXX XXX

tasuda enda ja kolmanda isiku kulutusi. Seejuures on põhjendatud kahtlustada XXX järgnevas:

1.1. Hankemenetluse ettevalmistamise perioodil, s.o vähemalt alates 7.12.2017, muutus

XXX ja XXX OÜ (kustutatud, XXX) juhatuse liikme ja XXX OÜ (XXX) osaniku XXX suhtlus

intensiivsemaks seoses hanke protsessi kujunemisega XXX-s.

1.2. XXX ning XXX 7.12.2017, 23.01, 1.02, 9.03 ja 26.04.2018 vestlustes avaldas XXX

korduvalt soovi, et XXX saadaks informatsiooni selle kohta, milline konkreetselt on XXX

nägemus edasisest koostööst, millised on kokkulepped investeeringute osas järgmise nelja aasta

jooksul ja millises mahus XXX saab toetada XXX-d.

1.3. XXX juhatuse 9.4.2018 koosolekul otsustati alustada avatud hankemenetlust leidmaks

raamlepingu partner XXX kasutatavate XXX vahendite saamiseks. Sama otsusega määrati

riigihanke eest vastutavaks inimeseks teiste seas XXX. Riigihanke ettevalmistamisel jaotati

hankekomisjoni liikmete vahel ära ülesanded ning lisaks kaasati haigla tellimuste ja hangete

korraga kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse koostamisse XXX kirurg XXX, kes koos XXX

tehnilist kirjeldust koostas ja täitis osaliselt ka teisi hankemenetluse läbiviimisega seotud

ülesandeid.

1.4. Riigihanke ettevalmistamise perioodil jätkus XXX, XXX ja XXX vaheline tihe suhtlus

26.04, 7.05, 17.05, 13.06 ja 20.06.2018. XXX ootas XXX, et viimane valmistaks ette ning

edastaks talle informatsiooni võimalike toodete kohta. Pooltevahelise suhtluse tulemusel

edastas XXX XXX ja XXX 13.06 ja 20.6.2018 XXX meditsiinitarvete ja implantaatide

2 (8)

brošüüre/ tootekatalooge. Pärast XXX 13.06 XXX brošüüride edastamist muutsid XXX ja XXX

tehnilist kirjeldust selliselt, et formuleeritud nõuded ja kirjeldused annaksid aluse hankida XXX

OÜ pakutavaid XXX implantaate ja seadmeid.

1.5. XXX suhtles XXX ja XXX hankemenetluse eel ja ajal OÜ XXX nimel. OÜ XXX

juhatuse liige oli 28.9.2010 - 8.11.2013 XXX; 8.11.2013 - 13.11.2019 üksnes XXX ja alates

13.11.2019 üksnes XXX. Osaühingu ainuosanik on XXX ning põhitegevusalaks on

meditsiiniseadmete ja kirurgiariistade ning ortopeediliste abivahendite hulgimüük. OÜ XXX

esitas hanke nr 196641 pakkumusega koos kinnituskirja, millisega kinnitas XXX XXX.

asepresidendina, et OÜ-l XXX on õigus müüa Eesti Vabariigis XXX. tooteid.

1.6. 29.7.2018 esitas hankes nr 196641 ainukese pakkumise (nr 186549) OÜ XXX nimel

XXX. 30.7.2018 avas XXX hanke nr 196641, kuhu oli 29.7.2018 esitanud ainukesena

pakkumuse OÜ XXX, kes pakkus XXX tooteid, sh navigatsioonisüsteemi ja XXX XXX.

Hankekomisjon ja XXX asusid pakkumust hindama, sh hindas XXX OÜ XXX esitatud

näidisostukorvi. Kuivõrd OÜ XXX pakkumusega esitatud lisainfo XXXi tehnilise kirjelduse

kohta oli XXX meditsiinitehnika osakonna hinnangul ebapiisav, siis esitati ajavahemikul

1.8.2018 - 10.9.2018 XXX teadmisel ja vahendamisel mitmeid täiendavaid teabepäringuid nii

XXX kui ka XXX esindajatele.

1.7. XXX allkirjastas 12.9.2018 hankekomisjoni 10.9.2018 otsuse ja protokolli, kus kinnitas,

et tal ei ole ega ole olnud suhteid, mis võivad tekitada kahtlusi komisjoni liikme otsuse

objektiivsuses, pakkumuse esitatud pakkujaga, pakkuja ettevõtte omanikega ega pakkuja

ettevõttes juhtival kohal töötava isikuga. Sama otsusega otsustas hankekomisjon riigihangete

seaduse (RHS) § 114 lg 1 alusel OÜ XXX pakkumuse tagasi lükata ja tunnistada hankemenetlus

RHS § 73 lg 3 p 2 alusel lõppenuks. Edasi anti suunised XXX-le, meditsiinitehnika osakonnale

ja hankeosakonnale uue hankemenetluse alustamiseks ning uue hanke läbiviimisel kasutada

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluset RHS § 49 lg 1 p 1 alusel.

1.8. Samal päeval otsustati XXX juhatuse koosolekul alustada väljakuulutamiseta

läbirääkimistega riigihange nr 200881 ja teha ettepanek läbirääkimiste pidamiseks avatud

hankes ainsana pakkumuse esitanud OÜ-le XXX, samuti kinnitati hankekomisjoni koosseis,

kus osales samuti XX. Hanke eeldatav maksumus, raamlepingu kestus ja tehniline kirjeldus jäid

samaks mis hankes nr 196641. Samuti jäid riigihankes nr 200881 tehnilises kirjelduses

miinimumnõuded toodetele (v.a seadmetele) sisult samaks, hankes nr 200881 eemaldati

kvaliteedipunktid.

1.9. 17.9.2018 tegi XXX OÜ-le XXX ettepaneku pakkumuse esitamiseks. Hankes nr 200881

esitas OÜ XXX pakkumuse 25.9.2018 ning komisjoni 25.9.2018 protokolli ja otsuse kohaselt

langetas komisjon otsuse tunnistada RHS § 114 lg 1 kohaselt OÜ XXX pakkumus vastavaks

ning RHS § 117 lg 1 alusel tunnistada OÜ XXX pakkumus edukaks. Sama protokolli

allkirjastamisega kinnitas XXX teistkordselt, et tal ei ole ega ole olnud suhteid, mis võivad

tekitada kahtlusi komisjoni liikme otsuse objektiivsuses, pakkumuse esitanud pakkujaga,

pakkuja ettevõtte omanikega ega pakkuja ettevõttes juhtival kohal töötava isikuga.

1.10. 24.9.2018, s.o päev enne hankekomisjoni otsuse tegemist allkirjastas XXX OÜ XXX

esindajana ning 28.9.2018 XXX XXX juhatuse esimehena raamlepingu. Hankes nr 200881

3 (8)

sõlmitud raamlepingust nähtub, et navigatsioonisüsteemi juhtseade ja robotkäsi XXX ja

metallosteosünteesi vahendite paigaldamiseks vajalikud instrumendikomplektid antakse XXX-

le tasuta kasutamiseks ja kui XXX soetab OÜ-lt XXXlepingu kehtivuse jooksul (48 kuud)

vähemalt 400 implantaatide komplekti, läheb navigatsioonisüsteemi ja robotkäe ning

instrumendikomplektide omandiõigus üle haiglale.

1.11. Eeltoodust tulenevalt täitis XXX ametiisikuna hankija XXX esindajana avalikku

ülesannet, rikkudes riigihankel nr 19664 ning riigihankel nr 200881 järgnevaid riigihanke

menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejale XXX seotud

äriühingule OÜ XXX: RHS § 3 p 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute

võrdse kohtlemise põhimõtet ning RHS § 3 p 5 sätestatud hankija poolt riigihankel olemasoleva

konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. XXX ja XXX pikaajaline tutvus, pidev suhtlus

muuhulgas ka hanke ettevalmistavas staadiumis ja majanduslikud suhted annavad aluse

järeldada, et XXX ei saanud olla hanke ettevalmistamise ning läbiviimise perioodil OÜ XXX

ning OÜ XXX esindaja XXX suhtes objektiivne ning erapooletu, mistõttu on rikutud ka RHS

§ 3 punktis 4 sätestatud huvide konflikti vältimise järgimise kohustust.

1.12. Vastutasuna selle eest, et XXX seisis hea XXX ja temaga seotud äriühingu huvide eest

kahel riigihankel, tasus XXX OÜ XXX arvelt kahtlustuses täpsemalt kirjeldatud kulude eest.

XXX kindlustas läbi kahtlustuses täpsemalt kirjeldatud altkäemaksu andmise enda kui tarnija

positsiooni XXX XXX-le metallosteosünteesi vahendite müümisel. Altkäemaks oli kahtlustuse

kohaselt otseselt seotud XXX kui XXX juhataja tahtlusega teha ja jätkata koostööd XXX ja

temaga seotud äriühinguga OÜ XXX. XXX tasus XXX OÜ arvelt XXX ühisüritustega seotud

kulusid kokku seitsmel korral; XXX arstide, XXX esindaja(te) ja XXX ja/või XXX

õhtusöökidega seotud kulud viiel korral; ning muid lülisambakirurgia kursuse, majutuse,

konverentsi korraldamise ja reisimistega seotud kulud.

2. XXX tegevus on kvalifitseeritav karistusseadustiku (KarS) § 300 lg 2 ja § 294 lg 1 järgi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendus

3. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-st 1 tuleneb, et prokuratuur võib

kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui

kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning

ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi.

4. XXX etteheidetavad teod on hinnatavad teise astme kuritegudena (KarS § 4 lg 3), sest

KarS § 300 lg 2 ning § 294 lg 1 näevad maksimaalse karistusena ette vangistuse kuni viis aastat

või rahalise karistuse. Seega annab KrMS § 202 lg 1 menetlejale täiendava võimaluse hinnata,

kas XXX kriminaalkaristuse kohaldamine on vältimatult vajalik või on XXX suhtes võimalik

saavutada karistuse eesmärke temale KrMS § 202 lg-s 2 nimetatud kohustuse määramisega.

5. KrMS § 202 lg-st 7 tuleneb, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,

mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused

määrata prokuratuur. KarS § 300 lg 2 näeb riigihanke teostamise nõuete eest ette rahalise

4 (8)

karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 294 lg 1 näeb altkäemaksu võtmise eest ette

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega ei näe kummagi eelviidatud normi

sanktsioon (KarS eriosa) ette vangistuse alammäära, mistõttu on kriminaalmenetluse

lõpetamise otsustamise ning kohustuse määramise pädevus KrMS § 202 lg 7 kohaselt

prokuratuuril.

6. XXX suhtes on kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhjendatud,

sest esinevad KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud eeldused: kahtlustatava süü ei ole suur, puudub

avalik menetlushuvi, kuriteoga tekitatud kahju heastamise ja menetluskulu hüvitamise nõue ei

kohaldu ning kahtlustatav on menetluse otstarbekusel lõpetamisega nõus.

7. Riigikohtu praktika kohaselt (otsus nr 3-1-1-85-04 p 16) annab oportuniteediprintsiip

prokuröridele kaalutlusõiguse, mille eesmärk on tagada nii menetlusökonoomia kui ka

proportsionaalsuse põhimõtte järgimine. See loob võimaluse välistada kriminaalrepressiooni

kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid arvesse võttes ilmselgelt mittemõõdukas.

8. Esiteks, ei eelda menetluse lõpetamine KrMS § 202 järgi seda, et süü oleks väike, vaid

seda, et ta ei oleks suur. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid viitavad sellele, et XXX süü

suurus võimaldab tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse põhimõttel, sest tema

süü on hinnatav keskmisena.

8.1. XXX ei tunnistanud end temale esitatud kahtlustuses süüdi, kuid andis üksikasjalikke

ütlusi talle etteheidetava kuriteo ja tema rolli kohta. Ülekuulamisel on ta selgitanud, et tema

ülesandeks oli hankes implantaatide-instrumentide osa kirjeldamine ning XXX olid

samasisulised ülesanded. Idee ja soov hankida XXX-le intraoperatiivne navigatsioonisüsteem

ja sellega ühilduv robotkäe süsteem tekkis tal 2016. a või 2017. a, kui tekkis võimalus taotleda

XXX XXX-le rahvusvahelist akrediteeringut. Kui 2018. a oli tarvis läbi viia

metallosteosünteesi vahendite riigihange, tuli mõte ühildada hankes soetatavad seadmed

robotkäega. Seoses altkäemaksu etteheitega on XXX selgitanud, et iga üritus, mida XXX

korraldas ja mille eest tasus XXX, on olnud tema hinnangul kas töökoosolek või

meeskonnaüritus. Lähtuvalt XXX ütlustest ning tulenevalt kriminaalasjas kogutud tõenditest

esineb prokuratuuri hinnangul põhjendatud kahtlus, et toime on pandud KarS § 300 lg 2 ning

KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

8.2. Riigikohus on 12.10.2012 otsuses nr 3-1-1-76-12 leidnud, et inimese süü suuruse

hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast

teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 loetletud karistust kergendavate ja §-s 58 loetletud

karistust raskendavate asjaolude esinemist (ka otsus 3-1-1-12-06; 3-1-1-18-11). Arvestada tuleb

inimese panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet, inimese vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja sätestatud karistust. Samuti võivad süü suurust iseloomustada inimese teopanus

grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus ja muud

asjaolud (3-1-1-76-12 p 7). Lisaks peab süü suuruse hindamisel arvestama ka inimese

käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see näitab süüdistatava või

kahtlustatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (samas).

8.3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süü suurust võivad mõjutada objektiivsed ja

subjektiivsed asjaolud, mis on leidnud kriminaalasjas tuvastamist. Nii on kohtupraktikas peetud

5 (8)

objektiivseteks süüd suurendavateks asjaoludeks näiteks inimese kuritegeliku käitumise

intensiivsust, kuriteoepisoodide arvu, teopanust, teo toimepanemise viisi, kuriteoliigi

esinemissagedust, kuriteo ohtlikkust jne. Seejuures ei saa süüd suurendavana arvestada nt

regulatsioonialust – et kahjustatud õigushüve on eriti oluline vms. Subjektiivseks süüd

raskendavaks asjaoluks peetakse aga kuriteo toimepanemise motiive ja eesmärke. XXX tegu ei

sisalda kohtupraktikas omaks võetud süüd raskendavaid objektiivseid ega subjektiivseid

asjaolusid. Kriminaalasjas on tuvastatud, et aastatel 2013-2014 vaidles XXX

Rahandusministeeriumiga XXX-l avaliku hankija staatuse olemasolu üle. XXX nõustus 2014.

a Rahandusministeeriumi käsitlusega ning alates sellest ajast on XXX korraldanud riigihankeid.

Esimesed riigihanked, mis puudutasid XXX kasutatavaid vahendeid, olid käesolevas

kriminaalasjas uurimise all olevad hanked nr 194661 ning nr 200881. Ka XXX on oma

kahtlustatavana antud ütlustes 28.01.2020 selgitanud, et tegemist oli tema esimese

hankemenetlusega. Eeltoodust nähtub, et kuna kõne all olevad riigihanked olid esimesed, milles

XXX osales, ei tule kõne alla käsitlus kuritegeliku käitumise korduvusest või

süstemaatilisusest.

8.4. XXX teosüü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et KarS § 294 lg 1 on kohaldatav,

kui altkäemaksuna hinnatavate hüvede suurus on kuni XXX eurot. Kahtlustuse kohaselt võttis

XXX XXX vastu hüvesid ligikaudu XXX euro eest. Saadud hüvede suurus võimaldab

kvalifitseerida süüteo KarS § 294 lg 1 järgi, kuna hüvede ulatus jääb alla suure ulatuse, s.o XXX

euro. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et XXX saadud hüved valdavalt on

seotud tema juhitava keskuse ühisüritustega, st tegemist ei ole selliste varaliselt hinnatavate

hüvedega, mis olnuks suunatud vahetult tema enda varalise seisundi suurendamisele (isiklikule

rikastumisele).

8.5. XXX teopanus kuriteo toimepanemises on teise kahtlustatavaga võrreldes suurem, sest

XXX kuulus hankemenetluses hankekomisjoni ning vastutas hankekomisjoni liikmena

konkreetselt hanke tehnilise kirjelduse koostamise ülesande eest. XXX tegude

karistamisväärsust vähendab aga see, et ta on enda sõnul teinud oma tegevusest järeldused ning

hoidunud senini hankemenetlustes huvide konflikti olukorda esilekutsumast. Samuti on XXX

nõus maksma kindla summa riigituludesse.

9. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et täidetud on KrMS § 202 lg 1

kohaldamise esimene eeldus.

10. Lisaks tuleb kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel hinnata ka

avaliku menetlushuvi kriteeriumi, kuivõrd KrMS § 202 kohaldamise teiseks eelduseks süü

suuruse järel on avaliku menetlushuvi puudumine. Avalik menetlushuvi on määratlemata

õigusmõiste, mida peamiselt sisustatakse eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. See on

seotud karistusõiguses ultima ratio põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada siis,

kui muud vahendid osutuvad ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv vajadus.

Menetlusõiguses hinnatav avalik menetlushuvi ei ole seotud süüdistatava staatuse ega

meediatähelepanu suurusega.

10.1. Eripreventiivset kaalutlust analüüsides tuleb rõhutada, et XXX ei ole varem kriminaal-

või väärteokorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varem kohaldatud ka KrMS §-s 202, §-

s 203 või §-s 2031 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusi. Selles kriminaalasjas ei

6 (8)

ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kriminaalmenetluse lõpetamine ja XXX

kohtulikust karistamisest loobumine võiks viia selleni, et ta jätkaks uute süütegude

toimepanemist. Kuigi XXX etteheidetavad süüteod ei kätke endast otsese varalise kahju

tekitamist, mida kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel tuleks hüvitama

asuda, on kahtlustatav nõus tasuma kriminaalmenetluse lõpetamisest ühe kuu jooksul XXX

euro suuruse rahalise kohustuse. Sellise rahalise kohustuse tasumisel on võimalik saavutada ka

eesmärk, mille kohaselt ei tohi kuritegu end ära tasuda. Kuritegude puhul, mille motivaatoriks

on ebaseadusliku raha/hüve saamine, on oluline, et inimene tajuks reaalseid varalisi tagajärgi.

Käesolevas kriminaalasja ei tuvastatud asjaolusid, milliste korral oleks põhjendatud taotleda

kohtult XXX suhtes KarS §-s 49 sätestatud tegutsemiskeeldu. Seda arvestades on

eripreventiivsed kaalutlused XXX suhtes täidetud ka karistust mõistmata, sest kahtlustatav on

vahetult tajunud, et kuriteole järgnevad reaalsed majanduslikud tagajärjed läbi kohustuse tasuda

riigituludesse XXX eurot.

10.2. Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et XXX kohaldatakse kriminaalmenetluse

lõpetamisel piisavalt mõjus ja hoiatav kohustus, et asuda kriminaalmenetluse tulemusena

tõdemuseni, et XXX suhtes on karistusõiguslikud eesmärgid saavutatavad ka ilma karistust

kohaldamata.

10.3. Analüüsides avaliku menetlushuvi esinemist üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt

tuleb asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamisel ning kahtlustatavale tema süüga

proportsionaalse kohustuse määramisel ei saa kahjustada ega kannatada ühiskonna usk õiguse

kehtivusse. Üldpreventiivsed kaalutlused on praegusel juhul võimalik täita ilma

kriminaalkaristust kohaldamata, kuna menetluse lõpetamisel määratava kohustusega on

saavutatud kindlus, et õigusnormid kehtivad kõigi suhtes võrdselt. Samuti on oluline, et

kahtlustatav tasub riigituludesse XXX eurot, mis ületab tema poolt saadud ebaseaduslikku tulu.

Kui XXX selle rahalise kohustusega nõus ei oleks, siis ei saaks ka avaliku menetlushuvi

puudumisest kõneleda. See kinnitab, et igale õigusrikkumisele reageeritakse ning kinnitatakse

nii kahtlustatavale kui ka avalikkusele, et kuriteo toimepanemine ei tasu ära.

10.4. Avaliku menetlushuvi puudumise kriteerium on mõeldud tagama muuhulgas seda, et

karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv

vajadus. Sellest tulenevalt on prokuratuur seisukohal, et XXX kriminaalmenetluse

lõpetamisega kaasnev kohustus tasuda riigituludesse XXX eurot on kohane ja proportsionaalne

talle etteheidetavate rikkumistega. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama ultima

ratio iseloomu ehk jääma inimese käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust

kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ja muudest vahenditest ei piisa või

neid ei ole võimalik kohaseks pidada. Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel

on seega proportsionaalne, sobilik ja kohane, kuivõrd XXX tunneb määratava kohustuse kaudu

vahetut, arvestatavat ja materiaalset mõju.

10.5. Põhiseaduse § 22 ja KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei tohi käsitada isikut süüdiolevana enne,

kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Riigikohus on kohtupraktikas asunud

seisukohale, et „KrMS § 202 kohaldamine eeldab teo karistatavuse üldiste eelduste

(süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamist ning võib seetõttu näida isikut süüstavana, ei

7 (8)

rajane sellel alusel kriminaalasja lõpetamise määrus samasugusel tõenduslikul baasil ja

õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav.“ (1-17-3615)

11. XXX ei tekitanud kuriteoga otsest varalist kahju KrMS § 202 lg 1 mõttes. Seega ei

tõusetu vajadust käsitleda menetluse lõpetamise eeldust, mille kohaselt peab kahtlustatav

vähemalt olema asunud kuriteoga tekitatud kahju heastama.

12. Riigil ei tekkinud XXX suhtes tõusetunud kuriteokahtluse kontrollimisel KrMS §-s 175

loetletud menetluskulusid ning seetõttu ei ole XXX kohustatud KrMS § 202 lg 1 mõttes

menetluskulusid hüvitama

13. Lisaks eeldab kriminaalmenetluse otstarbekusel lõpetamine kahtlustatava nõusolekut,

XXX on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisega nõus.

14. Kui XXX määratud kohustus jääb tähtajaks täitmata, uuendab prokuratuur menetluse

(KrMS § 202 lg 6).

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ning §-st 206, prokurörid

määras id:

1. Lõpetada kriminaalasjas menetlus XXX suhtes.

2. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada XXX täitma rahalise kohustuse, tasudes riigi

tuludesse 38 000 (kolmkümmend kaheksa tuhat) eurot tähtpäevaga 23.07.2023.

3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendiga toimimise viis: XXX ja/või temaga seoses asju ei kogutud.

5. Riiklikes registrites ja andmekogudes sõrmejälgede ja DNA andmete kustutamine:

andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine: menetluskulu puudub.

7. Anda käesolev määrus kahtlustatavale XXX ja kaitsjale XXX (XXX).

Kahtlustatava kinnitus

Olen käesoleva määruse ja makseinfo kätte saanud. Minule on selgitatud kriminaalmenetluse

lõpetamise alust. Nõustun kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Olen

kohustusega nõus ja selle täitmiseks võimeline. Olen teadlik, et kohustuse tähtaegsel täitmata

jätmisel menetlus uuendatakse.

(omakäeliselt: nimi, allkiri, kinnituse andmise kuupäev)

8 (8)

Kristo Adosson Triinu Olev Dmitri Teplõhh

ringkonnaprokurör riigiprokurör vandeadvokaat