SAAREMAA VALLA
ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI
ARENDAMISE KAVA
AASTATEKS 2024—2035
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS 6
2 OLUKORRA KIRJELDUS 8
2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed 8
2.1.1 Veemajanduskava 8
2.1.2 Omavalitsuse arengukava 14
2.1.3 Planeeringud 14
2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload 15
2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 17
2.1.6 Reoveekogumisalad 19
2.2 Keskkonna näitajad 20
2.2.1 Üldine seisund 20
2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised 21
2.2.3 Pinnakate 22
2.2.4 Põhjavesi 22
2.2.5 Pinnavesi 24
2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid 26
2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade 28
2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime 30
2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte 31
3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON 32
3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon 32
3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus 32
3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad 33
3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised 37
3.1.4 Joogivee kvaliteet 38
3.2 Tuletõrje veevarustus 42
3.3 Sademeveekanalisatsioon 42
3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid 43
3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade 43
3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala 43
3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond 53
3.5.3 Orissaare reoveekogumisala 55
3.5.4 Kärla reoveekogumisala 60
3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala 64
3.5.6 Salme reoveekogumisala 67
3.5.7 Aste reoveekogumisala 71
3.5.8 Upa reoveekogumisala 75
3.5.9 Nasva reoveekogumisala 77
3.5.10 Valjala reoveekogumisala 80
3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala 85
3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala 87
3.5.13 Leisi reoveekogumisala 91
3.5.14 Mustjala reoveekogumisala 95
3.5.15 Karja reoveekogumisala 98
3.5.16 Pärsama reoveekogumisala 102
3.5.17 Haamse reoveekogumisala 105
3.5.18 Lümanda reoveekogumisala 109
3.5.19 Läätsa reoveekogumisala 112
3.5.20 Eikla reoveekogumisala 114
3.5.21 Sandla reoveekogumisala 117
3.5.22 Tornimäe reoveekogumisala 121
3.5.23 Püha reoveekogumisala ja Pihtla ÜVK piirkond 124
3.5.24 Laimjala ÜVK piirkond 127
3.5.25 Tagavere ÜVK piirkond 130
3.5.26 Puka ÜK piirkond 134
3.5.27 Käo-Jõe ÜVK piirkond 135
3.5.28 Veske ÜVK piirkond 139
3.5.29 Koimla ÜV piirkond 142
3.5.30 Sakla ÜV piirkond 143
4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMINE 146
4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused 146
4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine 148
4.3 Vee-ettevõtluse areng 149
4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos 149
4.4.1 Veevarustus 150
4.4.2 Kanalisatsioon 152
4.5 Töömahtude loendid 154
4.6 Piirkonna põhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade 155
4.6.1 Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine 155
4.6.2 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine 155
4.6.3 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine 155
4.6.4 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine 155
4.6.5 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine 156
4.6.6 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine 156
4.6.7 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine 156
4.6.8 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine 156
4.6.9 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine 156
4.6.10 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine 157
4.6.11 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine 157
4.6.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine 157
4.6.13 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine 157
4.6.14 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine 158
4.6.15 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine 158
4.6.16 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine 158
4.6.17 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine 158
4.6.18 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine 158
4.6.19 Läätsa reoveekogumisala ÜVK arendamine 159
4.6.20 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine 159
4.6.21 Sandla reoveekogumisala ÜVK arendamine 159
4.6.22 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine 159
4.6.23 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine 159
4.6.24 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine 159
4.6.25 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine 160
4.6.26 Puka piirkonna ÜK arendamine 160
4.6.27 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine 160
4.6.28 Veske piirkonna ÜVK arendamine 160
4.6.29 Koimla piirkonna ÜV arendamine 160
4.6.30 Sakla piirkonna ÜV arendamine 160
4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte 160
4.8 Reoveekogumisalade korrigeerimine 161
5 FINANTSANALÜÜS 163
5.1 Finantsprognoosi eesmärk 163
5.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused 163
6 LISAD 167
6.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsused 167
6.2 Investeeringute mahud ja maksumused 168
6.3 Finantsanalüüsi arvestus 169
6.4 Veehaarete tehnoloogilised skeemid 172
6.5 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid 173
6.6 Joonised 174
6.7 Fotod maaparandussüsteemiga seotud suublate seisukorrast 175
6.8 Kooskõlastused 176
KASUTATUD LÜHENDID:
• ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon
• ÜV – ühisveevärk
• ÜK – ühiskanalisatsioon
• ÜVK kava – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
• RKA – reoveekogumisala, see on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalad kinnitab kliimaminister käskkirjaga.
• ie - inimekvivalent, see on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas.
• ÜVVKS – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
• KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
• EL – Euroopa Liit
• VMK – veemajanduskava
• THI – tarbijahinnaindeks
1 SISSEJUHATUS
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademeveekanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal.
Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.
Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi:
1. mis jäävad kliimaministri (end keskkonnaministri) käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse;
2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem;
3. kus on käesoleval hetkel olemas sademeveekanalisatsioon;
4. mis on määratud perspektiivseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnaks.
Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive:
Tabel 1 Saaremaa valla ÜVK piirkonnad
Reoveekogumisaladega ÜVK piirkonnad
Jk nr
Reovee-kogumisala
Registrikood
Tüüp
Asukoht
Pindala (ha)
Koormus (ie)
1
Kuressaare
RKA0740410
Üle 2000 ie
Sikassaare küla; Kudjape alevik; Kuressaare linn; Laheküla küla
668.3
35 421
2
Sõmera
RKA0740406
Alla 2000 ie
Kärla alevik
25.3
1 550
3
Orissaare
RKA0740391
Alla 2000 ie
Orissaare alevik
69.3
1 025
4
Kärla
RKA0740405
Alla 2000 ie
Kärla alevik
43.2
833
5
Kihelkonna
RKA0740412
Alla 2000 ie
Kihelkonna alevik
53.6
819
6
Salme
RKA0740387
Alla 2000 ie
Salme alevik
34.3
680
7
Aste
RKA0740413
Alla 2000 ie
Aste alevik
30.2
600
8
Upa
RKA0740411
Alla 2000 ie
Upa küla
45
599
9
Nasva
RKA0740408
Alla 2000 ie
Nasva alevik
82.2
560
10
Valjala
RKA0740388
Alla 2000 ie
Valjala alevik
55
551
11
Mändjala
RKA0740588
Alla 2000 ie
Mändjala küla
24.8
534
12
Kaali-Kõljala
RKA0740395
Alla 2000 ie
Kaali küla; Kõljala küla
34.7
365
13
Leisi
RKA0740401
Alla 2000 ie
Leisi alevik
21.4
328
14
Mustjala
RKA0740397
Alla 2000 ie
Mustjala küla
23.5
280
15
Karja
RKA0740404
Alla 2000 ie
Karja küla
11.3
266
16
Pärsama
RKA0740402
Alla 2000 ie
Pärsama küla
16.5
243
17
Haamse
RKA0740415
Alla 2000 ie
Aste küla
19.6
196
18
Lümanda
RKA0740399
Alla 2000 ie
Lümanda küla; Mõisaküla küla
17.8
195
19
Läätsa
RKA0740386
Alla 2000 ie
Läätsa küla
9.5
194
20
Eikla
RKA0740414
Alla 2000 ie
Eikla küla; Koidula küla
13.3
130
21
Sandla
RKA0740587
Alla 2000 ie
Sandla küla
11.8
120
22
Tornimäe
RKA0740390
Alla 2000 ie
Kärneri küla; Tornimäe küla
11.1
112
23
Püha
RKA0740394
Alla 2000 ie
Püha küla
7.5
70
Reoveekogumisaladeta ÜVK piirkonnad
Jk nr
Asula
Olemasolev ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem
24
Laimjala küla
ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem
25
Tagavere küla
ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem
26
Puka küla
Ühiskanalisatsioonisüsteem
27
Käo ja Jõe küla
ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem
28
Veske küla
ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem
29
Koimla külas
Ühisveevärk
30
Sakla külas
Ühisveevärk
Sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks Kuressaare reoveekogumisala piires.
Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Saaremaa valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega.
Käesolev Saaremaa valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega.
ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond:
Valdo Liiv (VKM Konsult OÜ) projektijuht;
Kadi Rajala-Pihl (Heka Projekt OÜ) tehniline konsultant; projekteerija
Marge Simo (OÜ Lindart) sotsiaal-majanduslik osa ja finantsanalüüs
2 OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed
Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest:
Normdokumendid ja õigusaktid:
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;
• Veeseadus;
• Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus;
• EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk.
Infoallikad:
• Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal;
• Eesti keskkonna andmete portaal;
• KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem
• Saaremaa valla kodulehekülg;
• Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem.
Arengudokumendid:
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava;
• Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang;
• Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnang 2020;
• Saaremaa valla arengukava;
• Saaremaa valla üldplaneering.
2.1.1 Veemajanduskava
Saaremaa vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.
Joonis 1. Saaremaa valla asukoht alamvesikonna kaardil
Valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne–Eesti veemajanduskavaga.
Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaamet.
• Pinnaveekogumid:
Veemajanduskava koostamisel on aluseks Keskkonnaagentuuri poolt koostatav pinnaveekogumite seisundihinnang. Pinnaveekogumi koondseisund määratakse veekogumi ökoloogilise seisundi ja veekogumi keemilise seisundi järgi, arvestades halvemat tulemust. Looduslikul pinnaveekogumil on 5 ökoloogilise seisundi seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb ning 2 keemilise seisundi klassi: hea ja halb. Koondseisundil on samuti 5 seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb.
Tabel 2. Pinnaveekogumi koondseisundi määramine ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi põhjal
2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangus hinnati Saaremaa valla veekogumite seisundit järgmiselt:
Vooluveekogumid. Saaremaa valla alale jääb 53 vooluveekogumit, millede seisundit on veemajanduskavas hinnatud. Enamuse nende koondseisund on hinnatud heaks, vaid Põduste jõe lähtest Kaarma ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe Kaarma ojast suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks.
Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla vooluveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a.
Joonis 2. Saaremaa valla vooluveekogude koondseisund 2022
Seisuveekogumid: Saaremaa valla alale jääb 11 seisuveekogumit, millede seisundit on veemajanduskavas hinnatud. Neist enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru järve, Karujärve ja Suurlahe koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve koondseisund on hinnatud heaks.
Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla seisuveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a.
Joonis 3. Saaremaa valla seisuveekogude koondseisund 2022
Rannikuveekogumid: Saaremaa vald on ümbritsetud viie rannikuveekogumiga: Soela väina, Kihelkonna lahe, Kassari-Õunaku lahe, Liivi lahe loodeosa ja Liivi lahe kirdeosa rannikumere veekogumiga. Kõigi nende koondseisundit on veemajanduskavas hinnatud „kesiseks“.
Alloleval kaardil on toodud ülevaade Saaremaa valla rannikuveekogumite koondseisundi hinnangust 2022 a.
Joonis 4. Saaremaa valla rannikuveekogude koondseisund 2022
• Põhjaveekogumid:
Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on moodustatud 31 põhjaveekogumit, Saaremaa piirkonda jääb neist 2: Siluri Saaremaa põhjaveekogum 09§2019 ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 04§2019.
Hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2020.a) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb. Metoodika kohaselt läbitakse nii keemilise kui koguselise seisundi hindamiseks erinevad testid, mille põhjal selgub iga põhjaveekogumi koondseisund.
Põhjaveekogumite 2020. aasta seisundi aruandes on mõlema Saaremaa vallas esindatud põhjaveekogumi koondseisund hinnatud heaks.
2.1.2 Omavalitsuse arengukava
Saaremaa Vallavolikogu kinnitas 29. septembril 2024 Saaremaa valla arengukava 2025–2035. Dokument jõustub 1. jaanuaril 2025.
Arengukavas on ÜVK osas seatud järgmised strateegilised eesmärgid, alaeesmärgid, tegevused ja mõõdikud:
Eesmärk: kaasajastatud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitaristu kogukonnale kvaliteetse teenuse pakkumiseks.
Tabel 3. ÜVK arendamise strateegliste eesmärkide saavutamise mõõdikud omavalitsuse arengukavas
Mõõdik
Baastase 2023
Sihttase 2030
Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete arv
3
0
Amortiseerunud ÜVK-taristu kasutamine ekspluatatsioonis (% põhivarast, mis on amortiseerunud üle mõistliku kasutusea piiri)
6%
0%
Lahkvoolse sadeveesüsteemiga kaetus Kuressaares (% territooriumist)
65%
80%
Tegevused:
1. Probleemsete reoveepuhastite ja veehaarete rekonstrueerimine.
2. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustike ning seadmete uuendamine tiheasustusaladel.
3. Jätkusuutliku ning kvaliteetse ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse osutamise tagamine.
4. Lahkvoolse sadeveesüsteemi rajamine.
5. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse hinnastamispõhimõtete ajakohastamine.
6. Võimaluste otsimine lokaalsete reoveekäitlussüsteemide rajamiseks.
Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamisel on nende eesmärkide saavutamisega arvestatud.
2.1.3 Planeeringud
2.1.3.1 Üldplaneering
Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond.
Saaremaa vald on moodustunud 12 Saaremaa omavalitsuse ühinemisel. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel kehtivad valla territooriumil kõikide ühinenud omavalitsuse üld- ja teemaplaneeringud. Kõigi üld- ja teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda aadressil: Saaremaa valla üldplaneering
2.1.3.2 Detailplaneeringud
Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta.
Saaremaa valla erinevates menetlusetappides detailplaneeringute kohta on informatsioon saadaval järgmiselt veebiaadressilt:
Saaremaa valla planeeringud
Planeeringu nimele klikates suunatakse planeeringute infosüsteemi, kus saab tutvuda planeeringute materjalidega.
2.1.4 Vee erikasutuse keskkonnaload
Vastavalt kehtivale Veeseadusele peab vee kasutajal olema veeluba mh juhul, kui:
• võetakse põhjavett rohkem kui 150m3/kuus või rohkem kui 10m3/d;
• juhitakse heitvett veekogusse rohkem kui 1m3/d või pinnasesse rohkem kui 5m3/d.
Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks kehtis Saaremaa vallas 2024 mai seisuga 82 veeluba, neist 20 on seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
Tabel 4 ÜVKga seotud veeload
Number
Omaja
Seotud piirkond
Kehtivuse periood
KL-517393
Kuressaare Veevärk AS
Ansi küla, Laheküla küla
01.01.2023 – 31.12.2045
KL-512198
Kuressaare Veevärk AS
Nasva alevik
13.04.2021 – ...
L.VV/332324
Kuressaare Veevärk AS
Kuressaare linn
01.04.2019 – ...
L.VV/331600
Kuressaare Veevärk AS
Valjala alevik
01.11.2018 – ...
L.VV/331439
Kuressaare Veevärk AS
Aste küla
01.10.2018 – ...
L.VV/331067
Kuressaare Veevärk AS
Kuressaare linn
16.07.2018 – ...
L.VV/330069
Kuressaare Veevärk AS
Mõisaküla küla, Leedri küla
01.01.2018 – ...
L.VV/329977
Kuressaare Veevärk AS
Laimjala küla, Jõe küla, Nõmjala küla, Käo küla
01.12.2017 – ...
L.VV/327322
Kuressaare Veevärk AS
Kõljala küla, Kaali küla
01.04.2016 – ...
L.VV/327368
Kuressaare Veevärk AS
Kärla alevik, Mätasselja küla
01.04.2016 – ...
L.VV/327385
Kuressaare Veevärk AS
Kihelkonna alevik
01.04.2016 – ...
L.VV/326914
Kuressaare Veevärk AS
Sandla küla
01.01.2016 – ...
L.VV/326906
Kuressaare Veevärk AS
Mustjala küla
01.01.2016 – ...
L.VV/326324
Kuressaare Veevärk AS
Orissaare alevik
01.07.2015 – ...
L.VV/326164
Kuressaare Veevärk AS
Kärneri ja Tornimäe külad
01.06.2015 – ...
L.VV/325680
Kuressaare Veevärk AS
Aste alevik
01.01.2015 – ...
L.VV/325485
Kuressaare Veevärk AS
Tagavare küla
01.01.2015 – ...
L.VV/324508
Kuressaare Veevärk AS
Leisi alevik, Karja küla, Pärsama küla, Veske küla
01.04.2014 – ...
L.VV/324466
Kuressaare Veevärk AS
Tehumardi ja Salme alevik
01.04.2014 – ...
L.VV/324643
Kuressaare Veevärk AS
Eikla küla
01.04.2014 – ...
Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud ühisveevarustuseks põhjavett võtta järgmises mahus:
Tabel 5. Lubatud põhjaveevõtt ühisveevarustuseks
Reoveekogumisala
Veehaarde nimetus
Puurkaevu katastri nr
Lubatud veevõtt (m³/a)
Kuressaare; Upa
Tõlli veehaare
8664
2 764 800
8665
8666
8667
Unimäe veehaare
8656
169 200
Sõmera; Kärla
Kärla keskuse
12396
21 600
Kärla kooli
12520
5 400
Orissaare
Orissaare PK
12865
54 000
Kihelkonna
Kihelkonna Kooli
11824
18 400
Kihelkonna Aleviku
12410
9 200
Salme; Läätsa
Tehumardi küla pk
21071
70 000
Salme keskuse pk
12700
40 000
Aste
Aste alevik
12383
32 580
Nasva
Nasva
12536
62 048
Nasva Töökoja
12529
35 040
Valjala
Valjala keskuse pk
12217
48 000
Valjala meierei pk
12628
48 000
Kaali-Kõljala
Kaali PK
12572
2 500
Kõljala PK
12584
15 000
Leisi
Leisi aleviku pk
12300
23 724
Mustjala
Mustjala PK
12427
11 000
Karja
Karja küla pk
12327
21 536
Pärsama
Pärsama PK
18263
17 520
Haamse
Aste küla (Haamse)
12398
11 000
Lümanda
Lümanda keskasula
12650
12 000
Eikla
Eikla PK
12579
7 200
Sandla
Sandla küla pk
12752
3 680
Tornimäe
Tornimäe põhikooli pk
10990
7 200
Püha
Püha PK
12749
-
-
Laimjala
12793
2 500
-
Tagavere PK
12334
12 192
-
Käo PK
11754
2 500
-
Aru elamute pk
12324
2 192
-
Koimla PK
25809
-
-
Sakla pk
12626
-
Kokku: 3 415 832
Valla vee-ettevõtjal on veelubadega lubatud reoveepuhastusjaamadest loodusesse juhtida heitvett järgmises mahus:
Tabel 6. Lubatud reoveepuhastite heitveekogused
Reoveekogumisala
Reoveepuhasti nimetus
Suubla nimetus
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
Kuressaare, Upa
Kullimäe RVP
Laidunina - Roomassaare rand
3 200 000
Orissaare
Orissaare RVP
Pätukraav
54 000
Kärla
Kärla RVP
Mõnnuste kraav
23 920
Kihelkonna
Kihelkonna RVP
Allikaoja
18 400
Läätsa, Salme, Nasva
Läätsa RVP
Laidunina - Roomassaare rand
146 000
Aste
Aste al. RVP
Irase jõgi
32 580
Valjala
Valjala RVP
Petikraav
36 000
Kaali-Kõljala
Kõljala RVP
Laugi jõgi
15 000
Leisi
Leisi RVP
Leisi jõgi
13 872
Mustjala
Mustjala RVP
Mustjala kraav
6 624
Karja
Karja RVP
Leisi jõgi
10 952
Pärsama
Pärsama RVP
Saadu kraav
10 652
Haamse
Aste küla RVP
pinnas
27 000
Lümanda
Lümanda RVP
Tüünajõgi
13 600
Eikla
Eikla RVP
Tiigikraav
7 200
Sandla
Sandla RVP
Sandla kraav
3 680
Tornimäe
Kärneri RVP
Kärneri kraav
7 200
Püha
Püha RVP
pinnas
-
-
Laimjala RVP
Hundisilla kraav
2 500
-
Tagavere RVP
Tondikraav
4 744
-
Puka RVP
pinnas
-
-
Audla RVP
Kuke peakraav (Kuke jõgi)
2 500
-
Veske RVP
Veske kraav
2 000
Kokku:
3 638 424
2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava
Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemas ÜVK arendamise kavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.
Eelmises arendamise kavas nägid investeeringud ette alljärgnevate tööde teostamise:
Tabel 7. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise maht
Asula
Veevarustus
Kanalisatsioon
Sademevesi
Teostatud maht
Torustik
Hüd-randid
Puurk.-pumpla
II astme pumpla
Veet. jaam
Liitumisp.
Torustik:
Pumplad
Reovee-puhasti
Liitumisp.
Torustik
Kraavid
Isevoolne
Surveline
rek.
raj.
rek.
raj.
rek.
rek.
raj.
rek.
raj.
rek.
raj.
rek.
likv
raj.
rek.
likv
raj.
rek.
raj.
rek.
raj.
m
m
kpl
kpl
kpl
kpl
kpl
kpl
m
m
m
m
kpl
kpl
kpl
kpl
kpl
kpl
m
m
m
m
Investeeringute mahud I etapp (2020-2023)
Kuressaare
11 721
3
4 797
347
1
1 500
osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi
Aste a
2
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Eikla
1
teostatud
Kärla
1 488
1
14
1 049
416
2
12
teostatud
Nasva
2
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi
Mändjala
1
teostatud
Kihelkonna
1
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Mustjala
198
5
1
143
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Orissaare
825
70
3
1
osaliselt teostatud, ülejäänud osa elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Karja
1
teostatud
Leisi
1
teostatud
Pärsama
1
teostatud
Laimjala
1
1
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Käo
1
81
1
1
teostatud
Jõe
1
1
teostatud
Kärneri
1
1
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi
Puka
1
teostatud
Kaali
77
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Püha
1
teostatud
Investeeringute mahud II etapp (2024-2031)
Kuressaare
12 560
4 916
10 289
5 500
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi
Kudjape
1 537
1 296
567
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Laheküla
689
4
470
214
1
4
1 653
osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi
Sikassaare
3 125
plaanidest loobutud
Upa
2 567
plaanidest loobutud
Aste k
191
3
208
106
3
plaanidest loobutud
Eikla
130
560
14
416
375
2
15
plaanidest loobutud
Kärla
361
4
149
206
1
4
plaanidest loobutud
Lümanda
267
4
542
256
4
osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK II etappi
Nasva
1
1
1 255
807
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi
Mändjala
3 908
124
2 511
1 955
10
124
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Kihelkonna
166
734
7
78
851
86
15
118
osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi
Mustjala
855
16
549
222
1
12
plaanidest loobutud
Salme
685
9
1 615
988
1 325
6
35
osaliselt plaanidest loobutud, ülejäänud projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Läätsa
309
7
658
431
3
14
plaanidest loobutud
Karja
968
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Leisi
1 840
39
346
1 372
1 566
2
39
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I etappi
Pärsama
505
7
522
274
150
1
11
projekti elluviimine on kavandatud käesoleva ÜVK AK I ja II etappi
Püha
236
6
264
8
plaanidest loobutud
2.1.6 Reoveekogumisalad
Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab kliimaminister käskkirjaga.
Saaremaa valla territooriumile jääb 23 kinnitatud reoveekogumisala. Arvestades, et Saaremaa valla pindala on 2 718 km², on reoveekogumisaladega kaetud ca 5% valla pindalast.
Reoveekogumisalade piirid on minevikus kehtestatud väga optimistlike prognoosidega ÜVK võimaliku katteala osas. Reaalsuses on ÜVK võrgustiku laienemine takerdunud majanduslike aspektide taha ja muutunud perspektiivina küsitavaks. Käesolevas arendamise kavas on esitatud ettepanekud olemasolevate reoveekogumisalade korrigeerimiseks.
Tabel 8 Reoveekogumisalad Saaremaa vallas
Jk nr
Reovee-kogumisala
Registrikood
Tüüp
Asukoht
Pindala (ha)
Koormus* (ie)
1
Kuressaare
RKA0740410
Üle 2000 ie
Sikassaare küla; Kudjape alevik; Kuressaare linn; Laheküla küla
668.3
35 421
2
Sõmera
RKA0740406
Alla 2000 ie
Kärla alevik
25.3
1 550
3
Orissaare
RKA0740391
Alla 2000 ie
Orissaare alevik
69.3
1 025
4
Kärla
RKA0740405
Alla 2000 ie
Kärla alevik
43.2
833
5
Kihelkonna
RKA0740412
Alla 2000 ie
Kihelkonna alevik
53.6
819
6
Salme
RKA0740387
Alla 2000 ie
Salme alevik
34.3
680
7
Aste
RKA0740413
Alla 2000 ie
Aste alevik
30.2
600
8
Upa
RKA0740411
Alla 2000 ie
Upa küla
45
599
9
Nasva
RKA0740408
Alla 2000 ie
Nasva alevik
82.2
560
10
Valjala
RKA0740388
Alla 2000 ie
Valjala alevik
55
551
11
Mändjala
RKA0740588
Alla 2000 ie
Mändjala küla
24.8
534
12
Kaali-Kõljala
RKA0740395
Alla 2000 ie
Kaali küla; Kõljala küla
34.7
365
13
Leisi
RKA0740401
Alla 2000 ie
Leisi alevik
21.4
328
14
Mustjala
RKA0740397
Alla 2000 ie
Mustjala küla
23.5
280
15
Karja
RKA0740404
Alla 2000 ie
Karja küla
11.3
266
16
Pärsama
RKA0740402
Alla 2000 ie
Pärsama küla
16.5
243
17
Haamse
RKA0740415
Alla 2000 ie
Aste küla
19.6
196
18
Lümanda
RKA0740399
Alla 2000 ie
Lümanda küla; Mõisaküla küla
17.8
195
19
Läätsa
RKA0740386
Alla 2000 ie
Läätsa küla
9.5
194
20
Eikla
RKA0740414
Alla 2000 ie
Eikla küla; Koidula küla
13.3
130
21
Sandla
RKA0740587
Alla 2000 ie
Sandla küla
11.8
120
22
Tornimäe
RKA0740390
Alla 2000 ie
Kärneri küla; Tornimäe küla
11.1
112
23
Püha
RKA0740394
Alla 2000 ie
Püha küla
7.5
70
Märkus: *- Reoveekogumisala koormus on reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reoveest põhjustatud saastatuse kogus, mis on väljendatud inimekvivalentides (ie) ja mille arvutamisel võetakse arvesse püsielanike, turistide ning tööstus- ja muude ettevõtete reovesi, sõltumata sellest, kas see juhitakse ühiskanalisatsiooni või mitte.
Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:
• peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse;
• kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid;
• reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;
• reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse;
• kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud;
• alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.
Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:
• reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas seisukorras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine;
• reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;
• reoveekogumisalale koormusega 1 000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse.
• reoveekogumisalale koormusega alla 1 000 inimekvivalendi on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 kilomeetri;
• reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.
2.2 Keskkonna näitajad
2.2.1 Üldine seisund
Statistikaameti andmetel oli valla elanike arv 01.01.2024. aasta seisuga 30 304 inimest. Valla pindala on 2 718 km²; vallas on üks linn (Kuressaare), 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla. Piirkonna elanike huvisid kohapeal ja terves vallas esindavad 7- kuni 11-liikmelised osavalla- või kogukonnakogud.
2023. aasta seisuga puudub Saaremaal veereostust põhjustav suurtööstus, veekogude seisund on üldiselt hea, on piisav kogus joogikõlbulikku põhjavett, inimesed osalevad aktiivselt hajaasustuse programmis, et lahendada lokaalseid joogiveevarustuse ja reoveekäitluse probleeme.
Põhjaveekogumite seisund Saare maakonnas on hea. Pinnaveekogumite koondseisund on 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite vooluveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnangu järgi samuti valdavalt hea. Vaid Põduste jõe lähtest Kaarma ojani ja Nasva jõe koondseisundit on hinnatud halvaks ning Põduste jõe Kaarma ojast suudmeni, Irase jõe ja Lesi jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Enamiku neist seisund on osalt kesine seoses omaaegse maaparanduse mõjudega. Lisaks on mõnel juhul jätkuv põllumajanduse haja- või punktreostuse mõju. Pinnaveekogumite seisuveekogumite enamuse koondseisund on hinnatud kesiseks, Kooru järve, Karujärve ja Suurlahe koondseisund on hinnatud halvaks ning vaid Järise järve koondseisund on hinnatud heaks.
Rannikumere veekogumitest on kõigi saart ümbritsevate kogumite koondseisund kesine. Seda on põhjustanud nii Eesti territooriumilt kui ka naaberriikidest pärinev toiteainete koormus, samuti aastakümnete jooksul Läänemerre akumuleerunud reostus, mille tulemusena on kogu Läänemeri tugevasti eutrofeerunud.
2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised
Peamised Saare maakonna elusloodust mõjutavad nihked peale 2000. a. on EL Natura 2000 võrgustiku hoiualade kaitse alla võtmine nii maismaal kui merel ning poollooduslike koosluste kasvav hooldamine. Maismaast on kaitserežiimidega kaetud 19%.
Valla territooriumil on hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte (loeteluga on võimalik tutvuda Keskkonnaportaali veebilehel: https://register.keskkonnaportaal.ee/register). Saaremaa vallas on
1) Kaitsealasid (vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust)
a. Rahvusparke: 1 park;
b. Looduskaitsealasid: 25 ala;
c. Maastikukaitsealasid: 13 ala.
2) hoiualasid (vastavalt looduskaitseseadusele on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused ): 58 ala;
3) püsielupaikasid (vastavalt looduskaitseseadusele on püsielupaik väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav paik): 166 paika;
4) kaitstavaid looduse üksikobjekte: 70 objekti.
Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud looduskaitseseaduses ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Saaremaa vallas asub 1 777 kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud mälestist (loeteluga on võimalik tutvuda https://register.muinas.ee), neist:
• ajaloomälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ajaloomälestis poliitilise ja ühiskondliku protsessi, olulise ajaloosündmuse või silmapaistva ühiskonna- või kultuuritegelasega seotud asi või maa-ala) - 83 mälestist;
• arheoloogiamälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on arheoloogiamälestis inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht) - 513 mälestist;
• ehitismälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on ehitismälestis hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja) - 212 mälestist;
• kunstimälestisi (vastavalt muinsuskaitseseadusele on kunstimälestis kunstilise, kultuurilise, usundilise, ajaloolise, etnoloogilise või teadusliku väärtusega vallasasi, asjade kogum, ehitise osa või ehitisest eemaldatud osa, mis peegeldab kunsti, käsitööoskuste või esteetika arengut ning kohalike traditsioonide ja kogukonnaga seotud protsesse) - 988 mälestist;
• muinsuskaitse alasid (vastavalt muinsuskaitseseadusele on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik.) – 1 ala.
Tegevuste kavandamisel objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud muinsuskaitseseaduses. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Muinsuskaitseamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.
2.2.3 Pinnakate
Valdaval osal Saaremaast on aluspõhi kaetud pinnakatte kihiga. Pinnakatte paksus on Saaremaal väga muutlik (mõnest sentimeetrist alvaritel kuni 122,4 meetrini Sõrve poolsaare ürgorgudes), seevastu keskmine paksus kuigi suur ei ole kõikudes enamasti 5- 10 m piires.
Saaremaa aluspõhja moodustavad lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7% Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2,5-meetrini. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.
2.2.4 Põhjavesi
Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Saare maakonnas on eraldatud järgmised põhjaveekogumid:
• Siluri Saaremaa põhjaveekogum 09§2019;
• Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 04§2019.
Ühisveevarustus saab toite Siluri Saaremaa põhjaveekogumist (09§2019), mis hõlmab Kvaternaari, Siluri põhjaveekihti.
Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad).
Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini aluspõhjakõrgendikel.
Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole. Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala ja väljeala.
Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni. Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja fluori.
Põhjavee looduslikud varud ja äravool. Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või on see vähene.
Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km2. Keskmiseks võib võtta 1 l/s km2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata umbes 2900 l/s.
Riiklikult kinnitatud põhjaveevaru on vaid Kuressaare veehaarde kohta. Kuressaare linna Tõlli-Ansi ja Unimäe veehaarete põhjaveevaru kehtestati 27.08.2022.a. Keskkonnaministri käskkirjaga nr. 1-2/22/287:
Tabel 9. Saaremaa kinnitatud põhjavee tarbevarud
Põhjavee-varuga ala
Põhjaveekiht
Puurkaevu katastri nr
Põhjavee- varu m³/d
Varu kategooria ja otstarve
Kasutusaeg
Tõlli-Ansi veehaare
Siluri-Ordoviitsiumi
8664, 8665, 8666, 8667
5000
T joogivesi
Kuni 31.12.2045
Unimäe veehaare
8656
500
2023a-l võeti Kuresaare veehaardest vett 764 404 m3/a, mis on keskmiselt 2 094 m3/d, seega jääb veevõtt kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem).
Põhjavee kvaliteet ja kaitstus. Valdav osa valla rannikupiirkonnas paiknevatest salvkaevudest toituvad mereliivadega seotud pinnaseveest. Keemiliselt koostiselt on salvkaevude vesi hüdrokarbonaatne kaltsiumiline, mineralisatsiooniga 0,6 – 0,8 g/l. Iseloomulik on vee suur üldkaredus – kuni 10,7 mg-ekv/l. Kaitsekihi puudumise tõttu on vesi kergesti reostatav.
Kvaternaari veekompleks asub vallas maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid.
Valla peamine ühisveevarustuse saab toite Siluri põhjaveekompleksist, mis on jagatud vettkandvateks ja lokaalselt vett juhtivateks kihtideks. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei paku lubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Viieteistkümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest.
Joogivee kvaliteeti mõjutab põhjavee looduslik koostis. Lubatust suurem on raua- ja kloriidide sisaldus, mõnes piirkonnas väävelvesinik, sulfiidid ja bakterioloogiline reostus. Soolaka põhjavee levikualaks on Mändjala – Järve piirkond.
Nagu näha allolevalt põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttelt asuvad Saaremaa valla ÜVK asulad nii peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavee aladel, vähesel määral ka keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjavee alal.
Põhjavee kvaliteedi ja reostuskaitsmise tagamiseks koostatakse Tõlli-Ansi veehaarde toiteala projekt. Toiteala määramist reguleerib veeseaduse §36 ja §153 ning Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“. Lähtuvalt sellest määratakse seonduvad maakasutamise tingimused ja kitsendused.
Joonis 5.Põhjavee kaitstus Saaremaa vallas
Suhteliselt kaitstud alad haaravad Lääne-Saaremaa kõrgustiku ja Sõrve poolsaare, kus moreeni paksus ületab tavaliselt 20 m. Ulatuslikult levivad ka rohkem kui 5 m paksused savilasundid. Nitraatide sisaldus ei ületa üheski sellest piirkonnast võetud proovis 10 mg/l, NH4-sisaldus on alla 0,5 mg/l ja NO2-sisaldus alla 0,1 mg/l. Reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg läbi moreenist või savist kattekihi on 400–1000 ööpäeva.
Kaitstud alad on ainult kahe Sõrve poolsaart läbiva ürgoru kohal, kus valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus võib ulatuda üle 50 m ja reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva.
2.2.5 Pinnavesi
Saaremaa valla territooriumile jääb Keskkonnaregistri andmetel:
• Jõgesid 13
• Ojasid 46
• Peakraave 35
• Kraave 75
• Looduslikke järvi 190
• Paisjärve 1
• Tehisjärvi 32
• Allikaid 144
Valla pikimad jõed on Lõve jõgi (32 km) Põduste jõgi (31 km), jõgikonna poolest on suurim Nasva jõgi (306 km²) millele järgnevad Põduste jõgi (206 km2), Lõve jõgi (160m2) ja Kärla jõgi (112km2). Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km).
Suurima vooluhulgaga vooluveekogu Läänesaarte alamvesikonnas on Nasva jõgi, mis ühendab Mullutu-Suurlahte Liivi lahega. Vahetevahel kõrgete merevee seisudega voolab jõgi ka tagurpidi viies merevett lahtedesse.
Saaremaa jõgedel algab kevadine suurvesi tavaliselt märtsi lõpus ja saavutab maksimumi aprilli esimese nädalaga. Suurveeperioodi lõpp on enamasti mai esimene pool. Suvine madalseis kestab septembri lõpu või oktoobri alguseni. Siis algab sügisvihmadest tingitud suurveeperiood, mis lõpeb jaanuari alguses, mil algab talvine madalveeperiood.
Väikese valgalaga jõed ja ojad, kus põhjavee osatähtsus toitumises on väikene, kuivavad suveperioodil.
Saaremaa jõgede isepuhastusvõime on minimaalne, maapinna langus ja voolukiirused väikesed. Suvisel kuivaperioodil toimub voolusängide kinnikasvamine, voolukiirus väheneb veelgi ja langeb vee hapnikusisaldus. Seda tuleb arvestada väikeste voolu-veekogude kaitsmisel ning säilitamisel.
Jõgede veevarud on väikesed (miinimumäravool Saaremaa madalamatel aladel on alla 1 l/s km2) ja pinnavett kasutatakse vähesel määral põllumajanduses, eeskätt loomade jootmiseks karjatamisperioodil.
Paljud Saaremaa jõed ja ojad on tähtsad kala- ja vähimajanduslikult.
Saaremaa valla järvedest on suurim Suurlaht/Kellamäe laht 540 ha, mis on Eesti suuruselt kuues järv. Suuruselt järgmine on Mullutu-Suurlaht 411 ha ja järgneb maakonna kauneim veekogu – 348 ha suurune Karujärv, mis paikneb Saaremaa kõrgustikul. Karujärve keskmine sügavus on 1,55 m. Mullutu-Suurlahe kõrval asub looduskaitsealune Linnulaht (75 ha). Nii Mullutu-Suurlahe kui Linnulahe puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Mullutu lahest läänepoole jääb ca 1 000 ha suurune soostunud ala, kus asuvad kolm poolenisti kinnikasvanud järve (Paadla, Vägara ja Kaalupi lahed).
Tehisjärvedest on suurim 35 ha pindalaga Marjassoo järv (endine turbakarjäär).
Saaremaa järved on üldiselt heledaveelised, suvel rohekaskollane või kollakas-roheline. Järvi on mõjutanud maaparandus, mitmed järved on lastud kuivaks või on veepeegli pindala tugevasti vähenenud. Enamikel järvedel on maaparandustööde ja sellele järgnenud maakasutuse intensiivistumise perioodi mõjul kiirenenud eutrofeerumine.
Enamus järvi on väga noored - endised merelahed. Oma toitumise iseloomu järgi on need veekogud soolatoitelised. Saaremaa järvi iseloomustab vee hea läbipaistvus ja madaluse tõttu paistavad enamus neist põhjani läbi. Tänu veekihi madalusele, vee läbipaistvusele ja heale segunemisele on Saaremaa järvede vesi üldiselt kihistumata. Madalus ja veekihi ühtlane soojenemine loovad head tingimused mikrofloora ja suurtaimestiku kasvamiseks. Talveperioodil enne jääkatte sulamist tekitab taimestiku lagunemine paljudes järvedes hapnikuvaeguse, mis on sageli kalastikule surmav.
Paljud rannikujärved on olulised ravimuda leiukohad.
Tuntud on Saaremaa keskkõrgustiku serval pinnasevee väljakiildumine allikatena. Vesi saab survelise iseloomu tingituna savikate setete esinemisest mereliste setete peal. Valla suurimad allikad on Pähkla (Põhjatu) ja Paadla allikad, mille tootlikus on maksimaalselt 60 - 80 l/s, tavaliselt aga 30 - 35 l/s.
Saaremaa ühed suuremad allikad on Odalätsi allikad. Odalätsi allikad paiknevad Saaremaa keskkõrgustiku loodenõlval. Allikate vooluhulk ulatub Eesti ürglooduse raamatu andmetel kuni 200 l/s.
Alloleval joonisel on toodud ülevaade 2023 a-l koostatud Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud vahehinnang Saaremaa valla pinnaveekogumite seisundite kohta. Hinnang on koostatud vaid Lääne–Eesti veemajanduskavas käsitletud pinnaveekogumite kohta.
Joonis 6. Saaremaa pinnaveekogumite seisund 2022 a-l
2.2.6 Jäätmed ja ohuobjektid
Vallas asub 35 töötavat jäätmekäitluskohta, milleks on jäätmejaamad, autolammutuskojad, koospõletustehased, metallijäätmete ja vanarehvide käitluskohad. Jäätmekäitluskohad asuvad peamiselt Kuressaares ja selle lähiümbruses, Orissaare piirkonnas ning Kihelkonna, Kärla, Leisi ja Aste piirkondades.
Keskkonnaohtlike objekte on 29, milleks on 16 tanklat ja 13 mahutit.
Saaremaa vallas on teadaolevalt 9 jääkreostusobjekti, millest 4 on suures osas likvideeritud. Nelja objekti korral on ohustatud ka põhjavesi. Teadaolevate jääkreostusobjektide ülevaade on toodud allolevas tabelis.
Tabel 10. Saaremaa valla teadaolevad jääkreostusobjektid
Nimetus
Objekti staatus
Ohu liik
Saaste liik
Ala ohutustamine
Märkused
Saare naftaterminal
Kohalik
Pinnas, Põhjavesi
Diiselkütus
Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud
Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.
Tagaranna õhutõrje ja raketibaas
Kohalik
Pinnas
Mineraalõlid, Raskmetallid
Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud
Jääkreostusobjekt asub elutsoonis.
Aste endise katlamaja kütteõlihoidla
Kohalik
Pinnas
Masuut
Jääkreostuse likvideerimiseks ei ole meetmeid rakendatud
Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis
Maadevahe ABT
Eriti ohtlik
Pinnas, Põhjavesi
Naftasaadused
Jääkreostus väheses osas likvideeritud
Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Pinnas reostunud. Põhjavesi on väga tugevasti reostunud naftasaaduste ja fenoolidega.
2 kateogooria - jääkreostusobjektid, mis reostavad põhjavee- või pinnaveekogumeid ning üksiktarbijate veehaardeid.
Tagavere endine kolhoosiaegne tankla
Kohalik
Jääkreostus suures osas likvideeritud
Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.
Kellamäe ABT
Riiklik
Jääkreostus suures osas likvideeritud
Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.
Likvideerimistöid on teostatud osaliselt.
Oriküla side-ja õhukaitseväeosa
Kohalik
Pinnas, Põhjavesi
Mineraalõlid, Naftasaadused
Jääkreostus suures osas likvideeritud
Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis.
Kärla Est-Agari masuudihoidla
Kohalik
Pinnas, Põhjavesi
Masuut, Põlevkiviõli
Jääkreostus suures osas likvideeritud
Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis
Aste juveelitehase settetiik
raskemetalle sisaldavad setted
Jääkreostusobjekt asub eraomandis oleval, Aste alevikus, Rahu tn 5b kinnistul
Neist kõige ohtlikum (sh ka ohtlik põhjaveele) on Saare Teedevalitsuse Maadevahe ABT bituumenibaas, mis asub Valjalast ca 10 km läänepool asuvas Röösa külas. Baas rajati 1959. a ja töötas kuni 1993. a. ABT alal asusid bituumenikatlad, õli kogumiseks süvend ning erinevad mahutid. Sagedased avariid ja lekked põhjustasid pinnase ja põhjavee ning Maadevahe jõe reostumise. 2000. a aprillis alustati bituumenibaasi rajatiste demontaaži. Erinevatest mahutitest eemaldati kokku 116 t õlijääke. 2001. a toimus endise bituumenibaasi kirdeosas põhjavee puhastamine, separeeriti 400 m3 reostunud vett ja koguti kokku 3 m3 õli. Seireanalüüside järgi on põhjavesi ABT territooriumil ja sellest lääne pool olevas seirepuuraugus jätkuvalt reostunud. Reostus on vaatamata massiliselt teostatud töödele levinud ka Maadevahe jõe paremkaldale metsaalusele, jõesäng on endiselt reostunud. Hoolimata korduvatele korrastustöödele ei ole reostus likvideeritud.
Joonis 7. Saaremaa valla teadaolevad jääkreostusobjektid
2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade
Saaremaa vald moodustati 21. oktoobril 2017, mil ühinesid Kuressaare linna ning Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne-Saare, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Salme, Torgu ja Valjala vallad. Valla piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri, piki Saaremaa rannikut.
Omavalitsuse pindala on 2 718 km². 2024. a 1. jaanuari seisuga elas vallas erinevate andmebaaside põhjal 30 304 kuni 32 129 elanikku. Selline varieeruvus raskendab oluliselt ÜVK teenuse kasutajatest objektiivse ülevaatliku hinnangu andmist.
Saaremaa vallas on kokku 436 asustusüksust: 1 linn, 9 alevikku (Aste, Kihelkonna, Kudjape, Kärla, Leisi, Nasva, Orissaare, Salme, Valjala) ja 427 küla.
Vanusegruppide kaupa on elanike arv kõige suurem tööealiste ehk vanuses 15 – 64-aastaste seas, mis on 18 824 elanikku ehk 60% valla elanike koguarvust. 0 – 15-aastaseid noori ja lapsi elab Saaremaa vallas 4 739 ehk 15% elanikest. Vanemaealised, kes on vanuses 64-aastased ja vanemad oli 7 555 ehk 25%.
Saaremaa valla ja osavaldade rahvaarvu prognoos
Vastavalt Saaremaa valla arengukavale langeb Saaremaa valla rahvaarv 120-140 inimest aastas, sest sündimus ja ränne kokku ei ületa surmade arvu1.
Salme ja Torgu: rahvaarv kasvab veidi (70 inimest).Laste arv ja osatähtsus on kasvav. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks katulevikus.
Kärla ja Mustjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-200 inimest). Laste arv piirkonnas tundub üsna püsiv, vanemaealiste hulk suureneb. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks.
Lümanda ja Kihelkonna: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb veidi (-20 inimest). Laste arv tundub üsna püsiv, veidi kasvav. Toimunud on pereealiste inimeste suurem sisseränne ja kui see selliselt jätkub, võib piirkonda pidada stabiilseks.
Leisi: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-400 inimest). Sisserände vanusrühm on pigem hilisemkeskiga, millest tulenevalt lisandub rändest vähem lapsi ja laste arv on languses. Piirkonna elanikkond on keskmisest vanem.
Kuressaare, Kaarma ja Pihtla: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-1 800 inimest). Noorte koolijärgne väljaränne on suur, lapsi ja pereealisi küll lisandub, kuid kokkuvõttes laste arv langeb. Piirkonna elanikkond on keskmisest noorem ja püsib selliselt kogu perioodi vältel.
Orissaare, Pöide, Laimjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-350 inimest). Laste arv langeb veidi. Piirkonna elanikkond on keskmisest oluliselt vanem, vanemaealiste osatähtsus on kõige suurem ja kasvav.
Valjala: rahvaarv perioodi lõpuks kahaneb (-300 inimest). Ränne piirkonda on tagasihoidlik ja negatiivne. Laste arv langeb kiiresti. Elanikkond vananeb kiiresti.
Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus seisuga 31.12.2023 Saaremaa vallas 2.23 inimest.
Valla arengukava kohaselt on vallas ettevõtluse arendamiseks olemas põhiline vajalik infrastruktuur (haridus, tervishoid, kultuur ning ka teenindussfääri ettevõtlus), mis loob head eeldused edasiseks arenguks.
Saare maakonnas on 2023. aasta seisuga registreeritud ligi 3720 ettevõtjat. Ettevõtlusvormi järgi jagunevad ettevõtted järgmiselt: aktsiaseltse 29, füüsilisest isikust ettevõtjaid 823, tulundusühinguid 13, osaühinguid 2 850, täisühinguid 4 ja usaldusühinguid 1.
2022. aastal oli kõige suurem osa tööjõust on hõivatud töötlevas tööstuses (2 531), jae- ja hulgikaubanduses (1 138), ehituses (1 111), majutuses ja toitluses (873) ning veonduses ja laonduses 575 inimest.
Saare maakonna suurimad tööandjad ja töötajate arvud nendes ettevõtetes on: Saaremaa Tarbijate Ühistu (367 töötajat), OÜ SPA TOURS (347) osaühing Merinvest (327), Saaremaa Lihatööstus (233), Baltic Workboats (178), Ionix Systems OÜ (164) ja Ouman Estonia OÜ 160 töötajaga2.
2.4 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime
Saaremaa valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust.
Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Saare maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2017-2022.
Tabel 11. Leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2017-2022
Aasta
Ühik
2017
2018
2019
2020
2021
2022
Saare maakond
EUR/kuu
667
678
759
772
851
851
Kogu Eesti
EUR/kuu
680
757
814
848
1 000
1 018
Andmed: Eesti Statistikaamet, ST08
Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Saare maakonnas 2022. aastal 851 eurot (vt eelolev tabel). Saare maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel madalam kui Eestis keskmiselt. Suur erinevus tuleb alates 2021. aastast, kui Eesti keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab 18%, Saare maakonna keskmine leibkonnaliikme sissetulek kasvab ainult 10%.
Saaremaa valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Saare maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosi aastateks 2023-2035 on konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Saaremaa valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2024-2035.
Tabel 12. Saaremaa valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2024-2035
INDIKAATOR
Ühik
2024
2025
2027
2030
2035
Leibkonnaliikme netosissetulek Saaremaa vallas
EUR/kuu
930
953
993
1 053
1 163
Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2024-2035.
Tabel 13. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Saaremaa vallas aastatel 2024-2035
INDIKAATOR
Ühik
2024
2025
2027
2030
2035
4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust
EUR/kuu
37
38
40
42
47
Tabel 14. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2024. aastal Saaremaa vallas
Indikaator
Ühik
Näitaja
Elanike arv Saaremaa vallas
in
32 129
Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek
EUR/kuus
930
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust
%
1,1%
2.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte
Saaremaa vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni AS Kuressaare Veevärk (äriregistri kood 10083079). AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts, kes opereerib Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallas. Alates 2017. aastast on AS Kuressaare Veevärk aktsionärideks: Saaremaa vald (98% aktsiatest), Muhu vald (1.2% aktsiatest) ja Ruhnu vald (0.8% aktsiatest).
Ettevõtte põhitegevusaladeks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine kõigis maakonna kolmes vallas. Ettevõtte aktsiakapitali suurus on 30.06.2024.a. seisuga 12 617 152 eurot.
AS Kuressaare Veevärk põhiülesanded on:
• kvaliteetse joogivee tagamine tarbija liitumispunktis ühisveevärgiga;
• tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele;
• keskkonnanõuetele vastavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse;
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks oleva sademevee kanalisatsioonisüsteemi haldamine.
Ettevõtet juhib jooksvalt üheliikmeline juhatus. Üldjuhtimist korraldab, teostab järelevalvet, võtab vastu otsuseid olulistes ning strateegiliselt tähtsates küsimustes kolmeliikmeline nõukogu.
Ettevõtte majandustegevuse tulude struktuur on olnud aastaid stabiilne, põhitegevuse tuludest moodustasid 2023.a. 28% veeteenuste müük, 67% kanaliteenuste müük ja 5% muud põhitegevusega seonduvad teenused ja tegevused.
Teenuste mahu ja selleks osutamiseks tehtud kulude regionaalne struktuur on järjepidevalt stabiilne - kogumahust 77% moodustab Kuressaare teeninduspiirkond ja 23 % võrgustik maapiirkondades.
2023. aastal oli AS Kuressaare Veevärk müügi- ja muud tulud kokku (linn ja vallad kokku) 2,623 mln eurot ja ettevõtte kulud 3,982 mln eurot (millest kulum 1,612 mln eurot). Allolevas tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk peamised finantsnäitajad.
Tabel 15. AS Kuressaare Veevärk olulisemad finantsnäitajad
Indikaator
2023
Likviidsuskordaja
5,20
Maksevalmiduse kordaja
3,78
Ostjate võlgnevuse laekumise periood päevades
26
Võlakordaja
7,59
Lähiaja prioriteediks on piirkonnas jätkusuutlikku ÜVK-teenuse pakkumine ning arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.
3 OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON
3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Vastavalt ÜVK seadusele on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt 10 m3/d ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla 10 m3/d või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.
3.1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus
Saaremaa vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates:
Tabel 16. ÜVK süsteem Saaremaa valla asulates
Jk nr
Asukoht
Reovee-kogumisala
ÜVK süsteem
1
Kuressaare linnas ja selle lähiümbruse asulates: Sikassaare külas, Kudjape alevikus, Laheküla külas
Kuressaare
veevarustus ja kanalisatsioon
2; 3
Kärla alevikus ja Mätasselja külas
Sõmera ja Kärla
veevarustus ja kanalisatsioon
4
Orissaare alevikus
Orissaare
veevarustus ja kanalisatsioon
5
Kihelkonna alevikus
Kihelkonna
veevarustus ja kanalisatsioon
6
Salme alevikus
Salme
veevarustus ja kanalisatsioon
7
Aste alevikus
Aste
veevarustus ja kanalisatsioon
8
Upa külas
Upa
veevarustus ja kanalisatsioon
9
Nasva alevikus
Nasva
veevarustus ja kanalisatsioon
10
Valjala alevikus
Valjala
veevarustus ja kanalisatsioon
11
Mändjala külas
Mändjala
kanalisatsioon
12
Kaali ja Kõlajala külas
Kaali-Kõljala
veevarustus ja kanalisatsioon
13
Leisi alevikus
Leisi
veevarustus ja kanalisatsioon
14
Mustjala külas
Mustjala
veevarustus ja kanalisatsioon
15
Karja külas
Karja
veevarustus ja kanalisatsioon
16
Pärsama külas
Pärsama
veevarustus ja kanalisatsioon
17
Aste külas
Haamse
veevarustus ja kanalisatsioon
18
Lümanda külas
Lümanda
veevarustus ja kanalisatsioon
19
Läätsa külas
Läätsa
veevarustus ja kanalisatsioon
20
Eikla ja Koidula külas
Eikla
veevarustus ja kanalisatsioon
21
Sandla külas
Sandla
veevarustus ja kanalisatsioon
22
Kärneri ja Tornimäe külas
Tornimäe
veevarustus ja kanalisatsioon
23
Püha ja Pihtla külas
Püha
veevarustus ja kanalisatsioon
24
Laimjala külas
-
veevarustus ja kanalisatsioon
25
Tagavere külas
-
veevarustus ja kanalisatsioon
26
Puka külas
-
kanalisatsioon
27
Käo ja Jõe külas
-
veevarustus ja kanalisatsioon
28
Veske külas
-
veevarustus ja kanalisatsioon
29
Koimla külas
-
veevarustus
30
Sakla külas
-
veevarustus
Valla vee-ettevõtjaks on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsustega AS Kuressaare Veevärk (otsuste koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest).
Tabel 17. ÜVK-teenust tarbivate elanike arv
ÜVK piirkonna jrk. nr
ÜVK piirkond
Elanike arv*
Ühisveevärgiga liitunud elanike
Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike
arv**
%***
arv**
%***
1
Kuressaare ja ümbrus
14 246
14 213
100%
14 063
99%
2
Sõmera ja Mätasselja
320
192
60%
236
74%
3
Orissaare
790
662
84%
680
86%
4
Kärla
281
248
88%
248
88%
5
Kihelkonna
355
238
67%
234
66%
6
Salme
422
345
82%
294
70%
7
Aste alevik
405
320
79%
318
79%
8
Upa
151
174
115%
152
101%
9
Nasva
354
299
84%
313
88%
10
Valjala
416
302
73%
274
66%
11
Mändjala
217
31
14%
31
14%
12
Kaali ja Kõlajala
256
168
66%
165
64%
13
Leisi
274
58
21%
53
19%
14
Mustjala
222
111
50%
118
53%
15
Karja
170
93
55%
92
54%
16
Pärsama
237
177
75%
181
76%
17
Aste küla
174
103
59%
109
63%
18
Lümanda
216
129
60%
122
56%
19
Läätsa
90
80
89%
71
79%
20
Eikla ja Koidula
128
55
43%
55
43%
21
Sandla
107
56
52%
61
57%
22
Kärneri ja Tornimäe
138
81
59%
83
60%
23
Püha ja Pihtla
186
31
17%
26
14%
24
Laimjala
88
58
66%
57
65%
25
Tagavere
100
73
73%
73
73%
26
Puka
23
0%
27
117%
27
Käo ja Jõe
85
56
66%
58
68%
28
Veske
45
41
91%
33
73%
29
Koimla
79
30
38%
0%
30
Sakla
85
22
26%
22
26%
Kokku
20 660
18 446
18 249
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- Vee-ettevõtja hinnang
***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.
3.1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tarbijad ja vooluhulgad
Allolevas tabelis on toodud 2023a-l toodetud ja müüdud vee kogused. Vee kogused on esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud keskmise ööpäevase vooluhulgana.
Tabel 18. Veetarbimise ja -tootmise kogused 2023a-l (m3/d)
ÜVK piirkonna jrk. nr
ÜVK piirkond
Reovee-kogumisala
Veevarustus
Veetarve (m3/d)
Arvestamata vesi*
Võrku juhitud vooluhulk
Era
Jur.
Kokku
(m3/d)
%
(m3/d)
1
Kuressaare ja ümbrus
Kuressaare
883
677
1 560
511
25%
2 071
2
Sõmera ja Mätasselja
Sõmera
15
16
31
4
12%
35
3
Orissaare
Orissaare
48
19
67
8
11%
75
4
Kärla
Kärla
17
3
20
3
12%
23
5
Kihelkonna
Kihelkonna
17
6
24
2
8%
26
6
Salme
Salme
25
20
45
3
5%
48
7
Aste alevik
Aste
22
5
26
3
10%
29
8
Upa
Upa
7
11
18
6
25%
24
9
Nasva
Nasva
17
5
22
5
18%
27
10
Valjala
Valjala
20
7
26
3
10%
30
11
Mändjala
Mändjala
3
0
3
1
18%
4
12
Kaali ja Kõlajala
Kaali-Kõljala
11
3
14
2
10%
16
13
Leisi
Leisi
5
8
13
3
17%
16
14
Mustjala
Mustjala
8
2
10
2
19%
12
15
Karja
Karja
6
10
16
0
0%
16
16
Pärsama
Pärsama
12
5
17
0
2%
17
17
Aste küla
Haamse
8
0
8
0
2%
8
18
Lümanda
Lümanda
8
3
12
4
27%
16
19
Läätsa
Läätsa
7
4
10
1
5%
11
20
Eikla ja Koidula
Eikla
4
0
4
1
13%
5
21
Sandla
Sandla
4
1
6
3
35%
9
22
Kärneri ja Tornimäe
Tornimäe
6
2
8
0
2%
8
23
Püha ja Pihtla
Püha
3
1
4
2
35%
6
24
Laimjala
-
4
0
4
0
1%
4
25
Tagavere
-
5
0
5
1
22%
6
26
Puka
-
27
Käo ja Jõe
-
3
0
3
1
14%
4
28
Veske
-
2
0
2
0
0%
2
29
Koimla
-
2
0
2
0
4%
3
30
Sakla
-
1
0
1
0
0%
1
Kokku
1 172
811
1 983
567
2 550
Märkused: *- Arvestamata vee koguse moodustavad lekked torustikust, tehnoloogiline vesi, torustike hoolduseks kuluv vesi, omavoliline veetarbimine, veevõrgust võetud tulekustutusvesi.
Allolevas tabelis on toodud 2023a-l müüdud ja reoveepuhastisse juhitud kanalisatsiooni kogused. Kanalisatsiooni kogused on esitatud aastaste vooluhulkade põhjal arvutatud keskmise ööpäevase vooluhulgana.
ÜVK piirkonna jrk. nr
ÜVK piirkond
Reovee-kogumisala
Kanalisatsioon
Reoveekogus (m3/d)
Infiltratsioon*
Puhastile juhitud vooluhulk
Era
Jur.
Kokku
(m3/d)
%
(m3/d)
1
Kuressaare ja ümbrus
Kuressaare
872
901
1 773
2 544
59%
4 317
2
Sõmera ja Mätasselja
Sõmera
13
14
27
42
61%
69
3
Orissaare
Orissaare
47
17
64
48
43%
112
4
Kärla
Kärla
17
3
20
31
61%
52
5
Kihelkonna
Kihelkonna
16
6
22
41
66%
63
6
Salme
Salme
22
6
28
11
29%
39
7
Aste alevik
Aste
21
3
25
36
59%
60
8
Upa
Upa
7
11
18
25
59%
43
9
Nasva
Nasva
18
30
48
19
29%
67
10
Valjala
Valjala
19
7
26
23
47%
49
11
Mändjala
Mändjala
4
10
14
6
29%
20
12
Kaali ja Kõlajala
Kaali-Kõljala
11
3
14
19
57%
33
13
Leisi
Leisi
4
6
10
4
28%
14
14
Mustjala
Mustjala
8
2
10
16
61%
26
15
Karja
Karja
6
9
15
40
73%
55
16
Pärsama
Pärsama
12
5
17
102
86%
119
17
Aste küla
Haamse
8
0
8
28
78%
36
18
Lümanda
Lümanda
8
2
10
51
83%
61
19
Läätsa
Läätsa
4
24
28
11
29%
39
20
Eikla ja Koidula
Eikla
4
0
4
2
31%
6
21
Sandla
Sandla
5
1
6
0
6%
6
22
Kärneri ja Tornimäe
Tornimäe
6
3
9
3
26%
12
23
Püha ja Pihtla
Püha
3
0
3
1
20%
4
24
Laimjala
-
4
0
4
2
30%
6
25
Tagavere
-
4
0
5
2
29%
7
26
Puka
-
2
0
2
0
10%
2
27
Käo ja Jõe
-
3
0
3
40
92%
44
28
Veske
-
2
0
2
0
10%
2
29
Koimla
-
30
Sakla
-
Kokku
1 148
1 066
2 214
3 148
5 362
Märkused:
Infiltratsioonivee moodustavad kaevude ja/või torustiku ebatihedusest tingitud torustikku sattunud pinnasevesi ning torustikku juhitud sademe- ja drenaaživesi.
Juriidiliste tarbijate grupi (Jur.) moodustavad munitsipaalasutused (sh ka koolid ja lasteaiad) ning ettevõtted. Allolevatel diagrammidel on toodud 2023a müüdud vee- ja kanalisatsioonikoguste järgi klienditüüpide osakaal.
Diagramm 1. Müüdud veekoguste jaotus klienditüüpide lõikes
Diagramm 2. Müüdud kanalisatsioonikoguste jaotus klienditüüpide lõikes
Ettevõtete osakaal tarbitud vee- ja kanalisatsioonikoguste mahust on suhteliselt väike. Suurem osa vee- ja kanalisatsioonikogusest tarbivad toiduainete tootmisega tegelevad ettevõtted. Neist omakorda suurima tarbimisega on piimatoodete tootmisega tegelev ja Kuressaares asuv Saaremaa Piimatööstus AS.
Allolevatel diagrammidel on toodud ülevaade ettevõtete vee- ja kanalisatsioonikoguste osakaalust nende tegevusalade lõikes.
Diagramm 3. Veeklientidest ettevõtete veekoguste jaotus ettevõtete tegevusalade lõikes
Diagramm 4. Kanalisatsiooniklientidest ettevõtete kanalisatsioonikoguste jaotus ettevõtete tegevusalade lõikes
3.1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised
Allolevas tabelis on toodud Saaremaa vallas asuvate AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvate olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste maht.
Tabel 19. Saaremaa vallas vee-ettevõtjatele kuuluvate ÜVK ehitiste maht
ÜVK prk. jrk. nr
ÜVK piirkond
Reovee-kogumisala
Veevarustus
Kanalisatsioon
Torustik
Puurkaev-pumpla
Vee-töötlus
II astme pumpla
Torustik
Pumpla
Puhasti
Isev.
Surv.
Kokku
m
tk
tk
Tk
m
m
m
tk
tk
1
Kuressaare ja ümbrus
Kuressaare
150 835
5
1
1
104 835
30 092
134 926
41
1
2
Sõmera ja Mätasselja
Sõmera
4 943
1)
1)
1)
2 876
2 574
5 450
4
1)
3
Orissaare
Orissaare
19 956
1
1
1
9 403
1 820
11 223
12
1
4
Kärla
Kärla
4 555
2
1
1
3 301
937
4 238
6
1
5
Kihelkonna
Kihelkonna
5 401
2
2
4 854
4 854
1
1
6
Salme
Salme
16 236
2
1
1
3 270
1 004
4 274
4
1
7
Aste alevik
Aste
8 255
1
1
1
2 722
797
3 519
3
1
8
Upa
Upa
3 324
3)
3)
3)
43
3 037
3 081
1
3)
9
Nasva
Nasva
8 820
2
2
7 654
3 593
11 247
14
2)
10
Valjala
Valjala
7 198
2
1
5 428
1 816
7 244
10
1
11
Mändjala
Mändjala
3 000
4)
4)
869
126
995
2
2)
12
Kaali ja Kõlajala
Kaali-Kõljala
2 683
2
1
1
2 233
658
2 891
3
1
13
Leisi
Leisi
1 375
1
1
943
264
1 207
1
1
14
Mustjala
Mustjala
1 655
1
789
867
1 656
4
1
15
Karja
Karja
1 556
1
1
1 900
132
2 031
1
1
16
Pärsama
Pärsama
2 039
1
1
1 699
343
2 042
2
1
17
Aste küla
Haamse
1 493
1
1
1 232
223
1 454
1
1
18
Lümanda
Lümanda
1 757
1
1
1 258
594
1 853
2
1
19
Läätsa
Läätsa
1 069
5)
972
972
2)
20
Eikla ja Koidula
Eikla
2 071
1
1
623
409
1 031
1
1
21
Sandla
Sandla
746
1
1
909
449
1 358
1
1
22
Kärneri ja Tornimäe
Tornimäe
1 042
1
1
1
1 776
279
2 054
1
1
23
Püha ja Pihtla
Püha
1 798
1
1
870
391
1 261
1
1
24
Laimjala
-
1 213
1
1
584
59
644
1
1
25
Tagavere
-
1 907
1
1
1
1 656
316
1 972
2
1
26
Puka
-
70
70
1
27
Käo ja Jõe
-
2 438
1
1
751
630
1 382
1
1
28
Veske
-
129
1
1
389
389
1
29
Koimla
-
2 974
1
1
30
Sakla
-
91
1
Tansiit6)
-
339
12 391
12 730
3
260 558
35
25
8
164 323
63 800
228 123
123
23
Märkused:
1) On ühendatud Kärla ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga
2) Reovesi juhitakse Salme ÜVK piirkonna reoveepuhastisse
3) On ühendatud Kuressaare ÜVK piirkonna ÜVK süsteemiga
4) On ühendatud Nasva ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga
5) On ühendatud Salme ÜVK piirkonna ÜV süsteemiga
6) Nasva; Mändjala; Salme piirkondade transiittorustik reovee juhtimiseks Läätsa reoveepuhastisse
3.1.4 Joogivee kvaliteet
Saaremaa valla ÜVK asulad asuvad peamiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavee aladel, vähesel määral ka keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjavee alal.
Põhjavee kvaliteedi ja reostuskaitsmise tagamiseks koostatakse Tõlli-Ansi veehaarde toiteala projekt. Toiteala määramist reguleerib veeseaduse §36 ja §153 ning Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“. Lähtuvalt sellest määratakse seonduvad maakasutamise tingimused ja kitsendused.
Saaremaa valla ühisveevarustuse süsteemidesse juhitav puurkaevudest väljapumbatud vesi läbib üldjuhul veetöötlusseadmeid, eranditeks on vaid Mustjala asula veehaare, mille toorvesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele ning reservpuurkaevude vesi, mida tavaolukorras ei kasutata. Allolevas tabelis on toodud ülevaade Saaremaa valla ÜVK piirkondade veehaaretest ja seal olevatest veetöötlusseadmetest.
Tabel 20. Saaremaa valla ÜV piirkondade veehaarded ja veetöötlusseadmed
ÜVK pk nr
ÜVK piirkond
Reovee-kogumisala
Veehaarde nimetus
Veetöötlusseade
Märkus
1
Kuressaare ja ümbrus
Kuressaare
Tõlli veehaare
liivafiltrid + UV seade + hüpokloriti doseerimine
Unimäe veehaare
2
Sõmera ja Mätasselja
Sõmera
Kärla keskuse
liivafilter ARS 750 Duplex
Kärla kooli
puudub
reservkaev
3
Orissaare
Orissaare
Orissaare PK
kloreerimisega liivafilter 2 tk C42x78
4
Kärla
Kärla
Ühine süsteem Sõmera ja Mätasselja ÜVK pk-ga
5
Kihelkonna
Kihelkonna
Kihelkonna Kooli
liivafilter 302-PDA
Kihelkonna Aleviku
liivafilter ARS 500 Duplex (komposiit)
6
Salme
Tehumardi küla pk
liivafilter + osmoosiseade + hüpokloriti doseerimine
EURA IRA 65 Duplex+HERCO UO 5400 ND
Salme keskuse pk
puudub
reservkaev
7
Aste alevik
Aste
Aste alevik
liivafilter "Structural", Ø915 mm,
V=710 l
8
Upa
Upa
Ühine süsteem Kuressaare ÜVK pk-ga
9
Nasva
Nasva
Nasva
liivafilter ARS 900 Duplex
Nasva Töökoja
liivafilter BIRM
reservkaev
10
Valjala
Valjala
Valjala keskuse pk
liivafilter ARS 500 dupleks (komposiit); UV seade: RACK 750 LCD; 4x40W
Valjala meierei pk
puudub
reservkaev
12
Kaali ja Kõlajala
Kaali-Kõljala
Kaali PK
puudub
reservkaev
Kõljala PK
liivafilter + UV + osmoos:
ARS 650, GammaLine 135, HOH RO 2020
13
Leisi
Leisi
Leisi aleviku pk
liivafilter ARS 500 Duplex (komposiit)
14
Mustjala
Mustjala
Mustjala PK
puudub
toorvesi vastab normile
15
Karja
Karja
Karja küla pk
paarissurveliivafilter 502-PDA
16
Pärsama
Pärsama
Pärsama PK
liivafilter ARS 410 Duplex (komposiit) + UV seade
17
Aste küla
Haamse
Aste küla (Haamse)
liivafilter ARS 410 Duplex (komposiit)
18
Lümanda
Lümanda
Lümanda keskasula
liivafilter 302-PDA
19
Läätsa
Läätsa
Ühine süsteem Salme ÜVK pk-ga
20
Eikla ja Koidula
Eikla
Eikla PK
liivafilter aereerimisega MG24S
21
Sandla
Sandla
Sandla küla pk
UV seade: 80W80/11LC
22
Kärneri ja Tornimäe
Tornimäe
Tornimäe põhikooli pk
liivafilter ARS 410 Duplex (komposiit)
23
Püha ja Pihtla
Püha
Püha PK
liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit)
24
Laimjala
-
Laimjala
liivafilter
25
Tagavere
-
Tagavere PK
aereerimise ja kloreerimisega veemahuti + UV seade
27
Käo ja Jõe
-
Käo PK
liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit); mangaani- eraldusfilter SAISOV (komposiit)
28
Veske
-
Aru elamute pk
paarissurveliivafilter 202-PDA
29
Koimla
-
Koimla PK
liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit)
30
Sakla
-
Sakla pk
puudub
Joogivee tava- ja süvakontrolli tehakse Sotsiaalministri määruses nr. 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) § 10 esitatud kava järgi.
Vee-ettevõtja koostab ja kooskõlastab Terviseametiga joogivee kontrolli kava, mis ajakohastatakse vähemalt iga 6 aasta tagant. Saaremaa valla ÜVK aladel kehtivad järgmised joogivee kontrolli kavad:
Tabel 21. Saaremaa valla joogivee kontrolli kavade kehtivus
ÜVK piirkonna nr
ÜVK piirkond
Vee kontrolli kava
algus
lõpp
1
Kuressaare
2024
2028
2
Sõmera
2020
2024
3
Orissaare
2019
2023
4
Kärla
Ühine süsteem Sõmera ÜVK pk-ga
5
Kihelkonna
2020
2024
6
Salme
2024
2028
7
Aste
2019
2023
8
Upa
Ühine süsteem Kuressaare ÜVK pk-ga
9
Nasva
2024
2028
10
Valjala
2023
2027
12
Kaali-Kõljala
2020
2024
13
Leisi
2020
2024
14
Mustjala
2020
2024
15
Karja
2020
2024
16
Pärsama
2020
2024
17
Haamse
2019
2023
18
Lümanda
2019
2023
19
Läätsa
Ühine süsteem Salme ÜVK pk-ga
20
Eikla
2019
2023
21
Sandla
2024
2028
22
Tornimäe
2019
2023
23
Püha
2020
2024
24
Laimjala
-
-
25
Tagavere
2019
2023
27
Käo
-
-
28
Veske
2020
2024
29
Koimla
-
-
30
Sakla
-
-
Kehtivuse kaotanud joogivee kontrolli kavade osas esitatakse AS Kuressaare Veevärk poolt taotlused nende uuendamiseks 2025 aasta esimeses kvartalis.
Saaremaa valla ÜVK piirkonnas võetud joogivee analüüside tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb allolevalt lingilt:
Joogivee kvaliteedi andmebaas
Seisuga 18.12.2024 vastas kõigi Saaremaa valla ühisveevarustussüsteemide joogivesi nõuetele:
Tabel 22. Saaremaa ÜV süsteemide joogivee vastavus nõuetele (ekraanitõmmis joogivee kvaliteedi andmebaasi lehelt seisuga 18.12.2024)
Tulenevalt joogivee mikrobioloogilisest saastumisest Kuressaare linnas 2022 aastal, võeti vee-ettevõtja poolt ette terve rida ennetuslikke meetmeid tulevikus selliste olukordade võimalikuks vältimiseks ja õigeaegseks avastamiseks, s.h. :
- Kuressaare teeninduspiirkonnas laiendati oluliselt analüüsivõrgustikku (8-lt 12-le) ja tihendati (2 korda) analüüside võtmise sagedust;
- 2023 a lõpul asuti Unimäe veetöötlusjaamas toorvett permanentselt füüsikaliselt töötlema UV seadmestiku abil, säilitades erijuhtudeks ka valmiduse toorvee klooriga töötlemiseks;
- Viidi läbi Tõlli veehaarde toorveepumplate ja nende ammutustorustike seisundi videouuringud, mille tulemina on lähiaastatel kavas nende kapitaalne uuendamine;
- Tõlli veehaarde valgalal on käimas peremehetute/kasutuseta puuraukude tamponeerimine, mille tulemina väheneb tulevikus nende kaudu potentsiaalne saasterisk;
- Tõlli veehaarde valgalal on käimas riskihindamise ja -juhtimise protsessi väljatöötamine kooskõlas Veeseaduse § 85/2 ja § 284/2. Selle raames on nimetatud toiteala ka värskelt modelleeritud;
- On käimas Veemajanduskava aastateks 2022-2027, alusel perioodiks 2024-2025 koostatud meetmete rakendamise tegevuskava täitmine (Pinna- ja põhjaveemeetemed).
Nimetatud meetmete rakendamine annab oluliselt parema kindluse joogivee saastumise ennetamiseks ja ka avastamiseks.
3.2 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevõtukoht peab üldjuhul tagama veekoguse võtmise vooluhulgaga 10 l/s 3 tunni jooksul (ehk mahuliselt 108m³). Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ja kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus.
Üldjuhul ei tohiks tiheasustuspiirkonnas tuletõrje veevõtukoht (kas hüdrant, mahuti või looduslik veevõtukoht) jääda ehitisest kaugemale kui 100 m, kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib see vahemaa olla kuni 150 m. Lähtuvalt soovitustest ei tohiks joogivesi reservuaaris ilma veevahetuseta seista üle 10 tunni. Seega väikeasulates ei ole võimalik kasutada ühisveevärki kustutusvee allikana va juhul kui ühisveevärgist toimub vaid tuletõrjemahuti täitmine ning mahutis olevat vett ei suunata tagasi tarbeveevõrku. Sellistes väikeasulates tuleb tuletõrje veevarustus lahendada eraldiseisva süsteemina, so mahutite või looduslike veevõtukohtade abil.
Saaremaa valla tuletõrje veevarustus on lahendatud suures osas tuletõrje veemahutite ja/või looduslike veevõtukohtade baasil. Otse ühisveevärgi võrgust saab hüdrantide abil normidele vastavate tingimuste kohaselt tulekustutusvett võtta Kuressaare linna ja Orissaare aleviku veevõrgust. Hüdrandid ja veevõtukohad on kantud ka joonistele.
3.3 Sademeveekanalisatsioon
Saaremaa valla asulates, va Kuressaare linn, lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Teedelt toimub sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale haljasalale, kus see imbub pinnasesse. Erakinnistutelt sademevee ära juhtimise võimalus puudub, mistõttu kinnistu sademeveed immutatakse kinnistu piires pinnasesse. Enamustes väikeasulates on levinud korruselamute drenaaživee juhtimine kanalisatsiooni. See küll koormab kanalisatsioonisüsteemi ja häirib reoveepuhasti tööd, kuid käesoleva arendamise kavaga ei nähta ette väikeasulatesse sademeveesüsteemide rajamist.
Sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks Kuressaare reoveekogumisala piires.
Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt ka väljaspoole Kuressaare linna ning vajab rekonstrueerimist/puhastamist. Linna ümbruse sademe- ja liigvee ära juhtimiseks kasutatakse enamasti lahtiseid kuivenduskraave, millede eesvooluks on Kudjape peakraav, mis suubub Põduste jõkke. Kudjape peakraav on täis kasvanud ja ei võta üleujutusi tekitamata kogu piirkonna vett vastu. Käesoleva arendamise kavaga ongi ette nähtud ligi 3,6 km pikkuses peakraavi korrastamist.
Valla kõige liigniiskemad ja seega ka sademevee osas kõige problemaatilisemad piirkonnad on:
• Kudjape aleviku Sepamaa lahe ääres paiknev asula lõunaosa tihehoonestusega ala ja tulevikus rajatavad hoonestatavad alad. Olemasolev vana kraavitus on kohati täis settinud ja selle efektiivsus on väike. Tulevikus, kui piirkonnas hakkab toimuma elamuarendus, on vajalik ette näha olemasolevate kraavide korrastus.
• Nasva alevikus on maapinna absoluutkõrgused valdavalt 0.80….1.40 m vahemikus, mistõttu on asulas liigveeprobleem. Paljudel juhtudel on elanikud oma krundil maapinna tõstmiseks tiike kaevanud ja pinnase krundile laiali ajanud. Ka valla poolt on rajatud, puhastatud ja laiendatud üle 3,3km kraave ja truupe. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud kraavide korrastamise ja rajamise jätkamist ca 2 km ulatuses.
• Mändjala ja Keskranna külades kasutatakse lahtist kraavitust, mis enamasti suubuvad elamualal asuvatesse, maapinna tõstmiseks kaevatud tiikidesse. Kraavituse ühendust merega piirab Kuressaare-Sõrve maantee ja rannavall.
3.4 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevuse riskid
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning hädaolukorra seadus käsitlevead vee- ja kanalisatsiooniteenusega osutamist enam kui 10 000 elanikule elutähtsa teenusena.
Alljärgnevalt on toodud ülevaade ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavatest riskidest koos nende maandamise meetmetega.
Tabel 23. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavad riskid ja nende maandamise meetmed
Riski nimetus
Kirjeldus
Meetmed riskide maandamiseks
Elektrikatkestused
Lakkab joogivee pumpamine veevõrku- puudub joogi- ja tarbevesi
Kanalisatsiooni ülepumplad ei tööta- tekivad lokaalsed reostused
Reoveepuhastusjaam seiskub- suubla reostus
Dubleeritud toited elektrivõrgust, elektrigeneraatorite olemasolu, mobiilsete joogiveepaakide olemasolu, võimekus kanalisatsiooni paakautodega tühjendada.
Üleujutused
Valingvihmade ja merevee taseme tõusu korral ujutatakse üle kanalisatsioonisüsteem, tekib ülekoormus reoveepuhastile
Sademeveesüsteemide laiendamine, sademevee ülevoolude rajamine.
Veekvaliteedi probleemid
Lokaalse reostuse või veetöötlusprobleemide tõttu halveneb joogivesi- tekib oht inimeste tervisele
Veetöötluse ja torustike veekvaliteedi pidev seire.
Mobiilsete joogiveepaakide olemasolu.
Veetorustiku lekked
Magistraaltorustike lekete korral vee surve ja tarne probleemid.
Vee ringvõrgu arendamine, tehniline võimekus avariidele operatiivselt reageerida.
Kanalitorustike lekked
Magistraaltorustike lekete korral tekivad lokaalsed reostused
Tehniline võimekus avariidele operatiivselt reageerida
Küberturvalisuse probleemid
Küberrünnaku tulemusel halvatakse oluliste automaatikasüsteemide töö.
Küberturvalisuse valdkonna pidev kaasajastamine. Automaatikasüsteemide manuaalse juhtimise võimekus.
3.5 Piirkonna põhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade
3.5.1 Kuressaare reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Kuressaare linna, Kudjape aleviku, Sikassaare küla ja Laheküla territooriumil asuva Kuressaare reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähiala olemasolevaid ühisveevarustus-, -kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni süsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kuressaare RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 24. Kuressaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Kuressaare linn
13 197
14 213
14 063
100%
99%
Kudjape alevik
711
Sikassaare küla
55
Laheküla
283
Kokku
14 246
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kuressaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad Saaremaa Piimatööstus, Saaremaa Lihatööstus, OÜ Saaremaa DeliFood (piimatoodete tootmine) ning korteriühistud.
3.5.1.1 Veevarustus
Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA veevärk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 25. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Kuressaare RKA
Upa RKA
Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
764 404
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
569 337
6 505
575 842
sh. elanike veetarve
m3/a
322 126
2 665
324 791
sh. eramud
m3/a
118 399
2 665
121 064
sh. kortermajad
m3/a
203 727
0
203 727
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
226 556
3 840
230 396
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
20 655
0
20 655
Arvestamata vesi
m3/a
188 562
%
25%
3.5.1.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Kuressaare RKA ühisveevärgisüsteem saab joogivee Ansi külas asuvatest Tõlli-Ansi veehaarde neljast puurkaevust, mis ammutavad vett Siluri Saaremaa põhjaveekogumist (09§2019). Väljapumbatud vesi juhitakse Laheküla külas asuvasse Unimäe veepuhastusjaama. Laheküla külas paikneb veel lisaks Unimäel veehaare, mis praegusel ajal on reservis ning seda kasutatakse vaid avariide korral.
Tabel 26. Kuressaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Tõlli veehaare
Unimäe veehaare
Puurkaev
Tõlli kaev nr 1
Tõlli kaev nr 2
Tõlli kaev nr 3
Tõlli kaev nr 4
III pk
Puurkaevu katastri nr
8664
8665
8666
8667
8656
Puurkaevu passi nr
5611-1
5611-2
761
762
4796-3A
Puurkaevu puurimise aasta
1986
1986
1974
1974
1979
Puurkaevu põhjaveekiht
S-Silur (S)
S-Silur (S)
S-Silur (S)
S-Silur (S)
S-Silur (S)
Puurkaevu sügavus (m)
40
39
50
50
25
Lubatud veevõtt (m³/a)
2 764 800
169 200
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
764 404
Puurkaevu sanitaarkaitseala
200 m
200 m
200 m
200 m
200 m
on tagatud
on tagatud
on tagatud
on tagatud
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
Unimäe VTJ
rajatud
1985
rekonstrueeritud
1996, 2012
reservtoite generaator
olemas
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafiltrid + UV seade+ hüpokloriti doseerimine
max tootvus
qmax= 200 m³/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
kraav
Pumpla:
pumpla tüüp
kaheastmeline
surve reguleerimine
II astme pumbad 4xTP 100-480/2 30kW
sagedusmuunduritega
mahuti(d)
2x1000 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
Rahuldav
veetöötlus
Hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
Hea
hoone
Hea
seadmed ja torustik
Hea
elekter-automaatika
Hea
Kuressaare ja Upa RKAde veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
Vastavalt vee-ettevõtjale väljastatud keskkonnaloas (vt ka Tabel 4, lk 15) esitatud tingimustele, tuleb Kuressaare ühisveevarustuse puurkaevude seiret teostada iga kolme aasta tagant. Viimase põhjaveehaarete seire käigus tehtud veeanalüüside tulemustest selgub, et puurkaevudest pumbatav toorvesi vastab suures osas joogivee nõuetele (piirnormide alus: Sotsiaalministri määrus nr. 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6)). Puurkaevu nr 8656 toorvees on mõõdetud ülenormatiivset üldraua sisaldust.
Puurkaevudest pumbatav toorvesi juhitakse läbi veetöötlusseadmete. Peale veetöötlust vastab võrku juhitav vesi määruses toodud nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.1.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Kuressaare RKA ühisveevärgi süsteemis (ilma Upa RKA veevõrguta) on ca 150,8 km tarbeveetorustikke. Sellest ca 18,3 km on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kuressaare RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.1.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud Unimäe veetöötlusjaam-pumpla hoones asuva II-astme pumpla ning tuletõrjehüdrantide abil. Pumplas asub lisaks tavarõhupumpadele ka üks kõrgsurvepump. Kuressaare RKA-l asub kokku 250 tuletõrjehüdranti, mis on paigaldatud De110-315 mõõdus joogiveetorustikule.
Kuressaare RKA tuletõrjeveevarustus on heas seisukorras, lähima 12a jooksul on kavas asendada 60 hüdranti (so 24%).
3.5.1.2 Kanalisatsioon
Kuressaare RKA kanalisatsioonisüsteemiga on ühendatud ka Upa RKA kanalisatsioonisüsteem. Kuna piirkondadest tulevat kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 27. Kuressaare RKA ja Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Kuressaare RKA
Upa RKA
Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
1 575 683
Müüdud reoveekogus
m3/a
647 094
6 432
653 526
sh. elanike reoveekogus
m3/a
318 268
2 391
320 659
sh. eramud
m3/a
114 797
2 391
117 188
sh. kortermajad
m3/a
203 471
0
203 471
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
305 212
4 041
309 253
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
23 614
0
23 614
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
922 157
%
59%
3.5.1.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis (ilma Upa RKA kanalisatsioonivõrguta) on ca 135 km torustikke (105 km isevoolseid ja 30 km survelisi). Sellest ca 22,7 km (so 17%) (isevoolseid 9,3 km (9%) ja 13,4 km (45%)) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist.
3.5.1.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 28. Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Nr
Pumpla nim.
Asukoht
Pumba tootja
Pumba tüüp
Pumpade arv
KW
H (m)
Q (l/s)
Q (m3/h)
Imp.
Im=A
Anno
Pumpla-konstr.
Torustik ja seadmed
Elekter-autom.
Mahuti/ teenindusosa
Maapealne osa
1
Pikk
Ringtee 17
ABS Pumps
XFP150G-CB1,5
3
11.0
23.5
100
360
CB
23.4
1998
Ehitis/bet.
hea
hea
hea
hea
2
Marienthali
Karikakra tn 12
ABS Pumps
XFP150J-CH2-P
3
30.0
20.0
83
298
CB
56
1998
Ehitis/bet.
hea
rahuldav
hea
hea
3
Põduste
Paju tn 2a
ABS Pumps
XFP150J-CH2-P
2
37.0
27.0
95
342
CB
68.1
1998
Ehitis/klp.
rahuldav
rahuldav
rahuldav
rahuldav
4
Aia
Aia tn 55b
ABS Pumps
xfp100E-CB1,5pe40
2
4.0
8.2
22
78
CB
7.4
1998
Ehitis/bet.
hea
hea
rahuldav
hea
5
Luha
Luha tn L2
ABS Pumps
AFP0831M15/4
2
2.0
9.1
23
83
V
5.4
1999
Klaasplast
hea
hea
hea
puudub
6
Tuulte-roos
Merikotka tn 10a
ABS Pumps
AFP 1032M60/4
2
7.2
11.5
16
56
V
12.8
1998
Ehitis/bet.
rahuldav
rahuldav
rahuldav
rahuldav
7
Abaja
Töö/Abaja tn ristmik
ABS Pumps
AFP 0844 M110/2
2
11.0
32.0
15
54
CB
22.4
1999
Klaasplast
rahuldav
rahuldav
rahuldav
puudub
8
Eha
Eha/Ida ristmik
Grundfos
SV014B1D501P
2
1.7
6.0
9
32
SV
4.3
2002
Pem.plast
hea
hea
rahuldav
puudub
9
Veski
Veski põik 3
ABS Pumps
AFP 0834M110/2
2
11.0
32.0
15
54
V
22.4
1998
Ehitis/bet.
hea
hea
rahuldav
hea
10
Allee
Allee tn
Grundfos
SV014B1D501P
2
1.7
4.0
6
22
SV
4.3
2002
Pem.plast
hea
hea
rahuldav
puudub
11
Tuule
Tuule/Talve ristmik
Grundfos
S1174H1A511
2
17.0
26.0
30
108
1CB
40
2002
Pem.plast
hea
hea
rahuldav
puudub
12
Nooruse
Nooruse tn
ABS Pumps
AFP 0841M15/4
2
2.0
4.5
9
32
CB
5.8
1999
Klaasplast
hea
hea
rahuldav
puudub
13
Teine KG
Kaevu põik 5
ABS Pumps
AFP 1042M60/4
2
7.2
15.5
10
37
1CB
11.5
1998
Klaasplast
rahuldav
rahuldav
rahuldav
puudub
14
Kevade
Kevade/Vahe ristmik
Grundfos
SV014B1D501P
2
1.7
5.0
7
25
SV
4.3
2002
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
15
Kaare
Arhiivi tn 12
ABS Pumps
AFP 1042,1M60/4
2
7.2
15.5
10
36
CB
12.8
1998
Klaasplast
hea
hea
hea
puudub
16
Pihtlatee
Pihtla tee L4
ABS Pumps
xfp100E-CB1,5pe40
2
4.0
16.0
38
137
CB
8.4
2012
Pem.plast
rahuldav
rahuldav
mitterahuldav
puudub
17
Ida-Niit
Niidu tn 1a
ABS Pumps
AFP 1032M60/4
2
7.2
12.5
11
39
CB
12.8
1998
Betoon
rahuldav
rahuldav
rahuldav
puudub
18
Smuuli
J. Smuuli tn 37
ABS Pumps
XFP100E-CB1,3pe60
2
6.0
20.0
47
168
CB
13.6
2012
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
19
Raiekivi
Raiekivi tee 2
Grundfos
SV014C150B
2
1.7
10.0
2
7
SV
4.4
2006
Klaasplast
hea
hea
hea
puudub
20
Põhja
Põhja tn/Kadaka tn ristmikul
Grundfos
SV024BID501P
2
1.7
5.0
9
32
SV
4.3
2002
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
21
Kalevi-Põik
Kalevi põik 8
Grundfos
SV014BD501P
2
1.7
8.8
18
65
SV
4.3
2003
Betoon
rahuldav
hea
rahuldav
puudub
22
Valguse
Valguse tn
Grundfos
SV014BD501P
2
1.7
8.8
7
24
SV
4.3
2004
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
23
Ranna
Supluse pst (Kalda pst 1)
Grundfos
SV014C150B
2
1.7
9.0
18
65
V
4.4
2005
Klaasplast
hea
hea
hea
puudub
24
Golf
Merikotka tn 10
Grundfos
SV 014CU50B
2
1.7
9.0
16
58
V
4.4
2006
Klaasplast
hea
hea
hea
puudub
25
Luige
Merikotka tn/Luige tn ristmikul
ABS Pumps
AFP0831M30
2
3.0
7.0
15
52
V
7
2007
Klaasplast
hea
hea
hea
puudub
26
Lahe tee
Lahe tee 10
ABS Pumps
AFP0842/M40
2
4.0
20.3
25
89
KB
5.1
2008
Kl.plast
rahuldav
hea
rahuldav
puudub
27
Kellu
Kihelkonna mnt L2/Koondise põik ristmikul
Grundfos
Sev 80.80.13.4,
2
1.3
8.7
18
65
V
3.8
2008
Kl.plast
rahuldav
hea
rahuldav
puudub
28
Heina
Heina tn L2
Grundfos
Sev80.80.11.4,5
2
1.1
7.1
16
58
V
2.8
2008
Kl.plast
rahuldav
hea
rahuldav
puudub
29
Tehnika
Tehnika tn L1/Kalevi tn ristmikul
Grundfos
Sev80.80.11.4,5
2
1.1
7.1
16
58
V
2.8
2008
Kl.plast
hea
hea
rahuldav
puudub
30
Metsamajand
Kibuvitsa tn (7/9 piiril)
ABS Pumps
AFP0831,2S22
2
2.2
10.8
25
90
V
5.2
2010
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
31
Tori
Aia tn L1 (Lootsi tn (19 loodenurgas))
ABS Pumps
AS0831.205-S22
2
2.9
10.8
25
90
V
5.2
2013
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
32
Staadioni
Staadioni tn
ABS Pumps
AS0831.205-S22
2
2.9
10.8
25
90
V
5.2
2013
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
33
Maie
Pähklimetsa tee; Lausemetsa Kudjape
ABS Pumps
AFP0831,3M15
2
2
9.1
2
7
V
4.7
2008
Kl.plast
hea
hea
hea
puudub
34
Kudjape
Ülepumpamisjaama (Mereranna tee) Kudjape
Grundfos
SV044CH1501P
2
4.2
1.0
8
29
SV
10.4
2002
Betoon
rahuldav
hea
rahuldav
puudub
35
Mündi
Mündi tn Piiri Kudjape
ABS Pumps
AS0840 S17EX
2
1.7
16.0
16
58
CB
4
2007
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
36
Kannikese
Kannikese tn T3/ Kummeli tn ristmik Kudjape
ABS Pumps
Afp0831,2S22/4
2
2.2
10.8
25
90
V
5.2
2007
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
37
Maku
Rannaotsa/Kannikese T4 ristmikul Kudjape
ABS Pumps
AS0830.186-S13/4
2
1.3
9.8
12
45
V
3.6
2017
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
38
Liivi
Ehitaja tee (3 lähedal) Ringtee nurgal Laheküla
ABS Pumps
AFP0842,1/M40
2
4.0
20.3
25
89
KB
8.3
2009
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
39
Laheküla
Lillevälja Laheküla
ABS Pumps
AFP0831,2S22
2
2.2
10.8
25
90
V
5.2
2009
Pem.plast
hea
hea
hea
puudub
40
Lahevere
Lahevere tee Kudjape
ABS Pumps
AFP0831,2S22
2
2.2
10.8
25
90
2022
hea
hea
hea
puudub
41
Sepavere
Sepavere tee Kudjape
ABS Pumps
AFP0831,2S23
2
2.2
10.8
25
90
2022
hea
hea
hea
puudub
3.5.1.2.3 Reoveepuhasti
Kuressaare RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Upa RKA kanalisatsioon.
Tabel 29. Kuressaare ja Upa RKAde reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Kullimäe RVP
kood
PUH0740130
Rajatud
1991
Rekonstrueeritud
2001, 2003, 2009-2011, 2014
Puhastusseadme tüüp
2 paralleelselt töötavat blokki:
1. SBR blokk (aktiivmuda);
2. BNR-blokk (bioloogilise toitaine eraldus)
Proj. reostuskoormus
50 000 ie
Purgimissõlm
olemas
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Anaeroobne kääritamine koos veetustamisega tsentrifuugide abil. Kompostimine.
Kuja
200m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Kuressaare reoveepuhasti
kood
SA013
Suubla nimetus
Laidunina - Roomassaare rand
kood
VEE3406010
Veekogumi nimetus
Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone
hea
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
puudub
Kullimäe reoveepuhasti tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
Kullimäe reoveepuhastist väljuvas heitvees mõõdeti 2023a jooksul veeloas lubatud saasteainete koguste ületusi kolmel korral:
Tabel 30. Kullimäe RVP heitvee ülenormatiivsed tulemused 2023a jooksul
Näitaja
Ühik
Tulemus
Piirnorm veeloas
03.05.2023
08.06.2023
30.11.2023
Üldlämmastik
mgN/l
20
20
15
Üldfosfor
mgP/l
0.53
0.5
3.5.1.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 31. Kullimäe RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus
Kullimäe reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
50 m3/d
2023a purgitud kogus
2 818 m3/a
Seisukorra hinnang
hea
3.5.1.2.3.2 Suubla
Tabel 32. Kullimäe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Kuressaare reoveepuhasti
kood
SA013
Reoveepuhasti nimetus
Kuressaare reoveepuhasti
kood
PUH0740130
Suubla nimetus
Laidunina - Roomassaare rand
kood
VEE3406010
Veekogumi nimetus
Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
kood
EE_17
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6454246, Y: 411681
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
3 200 000
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
1 594 163
Omaseire sagedus
Üks kord kuus
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.1.3 Sademeveekanalisatsioon
Sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme on rajatud linnas nii ühis- kui lahkvoolsetena peamiselt alates 1960-ndatest aastatest koos intensiivse elamu- ja tööstusehitusega. Mõningal määral (täpsed andmed puuduvad) on neid rajatud ka varem. Torustike rajamisel on kasutatud enamasti keraamilisi, asbotsement, betoon- ja malmtorusid läbimõõdus DN 100 – 700 mm.
Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke ligikaudu 10 km ja kraave 19 km.
Kuressaare kesklinna sademeveed on osaliselt juhitud ühisvoolsesse kanalisatsiooni.
Kuressaare linna reoveepumplatest neljal on avariiülevool, mis suurte sadude ajal tagab reoveepumplate töö:
1. Aia reoveepumpla;
2. Põduste reoveepumpla;
3. Marientali reoveepumpla;
4. Ringi reoveepumpla.
3.5.1.3.1 Valgalad
Kuressaare linna kogutud sademeveed suunatakse kaheksasse erinevasse suublasse, milleks on: Kudjape peakraav, Põduste jõgi, Sepamaa laht, Kuressaare linnuse vallikraav, Kuressaare laht, Laidunina-Roomassaare rand, Abruka – Suur-Tulpe rand ja Linnulaht. Valgalal on mitu sademevee väljalasku, mis on joonisel tähistatud väljalasu koodiga. Mõned väljalasud jagunevad veel omakorda alamväljalaskudeks.
Alloleval skeemil on toodud Kuressaare linna sademevee valgalade nummerdatud skeem.
Joonis 8. Kuressaare linna sademevee valgalade jaotuse skeem
Järgnevalt on kirjeldatud iga valgala suubla põhiselt. Nummerduses on lähtutud skeemil toodud valgalade numeratsioonist.
1. Kudjape peakraavi valgala (1)
Valgala paikneb Kuressaare linna lõunaosas hõlmates ala peakraavi suubumisest Põduste jõkke kuni Kuressaare teeni. Lisaks hõlmab valgala osaliselt Ringtee, Kalevi, Kuivastu, Lehe ja Loo tänavaid ning Marientali teed. Kudjape peakraavi valgala suuruseks on ligikaudu 174,4 ha.
2. Põduste jõe valgala (2)
Valgala hõlmab Kuressaare linna lääneosa ning ala põhjapiir ühtib Kudjape peakraavi valgala piiriga ning lõunapiiriks on Kuressaare laht. Valgalasse kuuluvad osaliselt Ringtee, Pikk, Tehnika, Kalevi, Juhan Smuuli, Martin Körberi, Hariduse, Garnisoni, Komandandi, Tallinna, Pärna, Vallimaa, Kohtu, Põhja, Lootsi, Mere, Kotkapoja ja Heina tänavad ning Kihelkonna mnt. Täies ulatuses kuuluvad valgalasse järgmised tänavad: Sepa, Rootsi, Metsa, Traktori, Kingu, Rehe, Ravila, Kastani, Aia ja Luha tänavad. Põduste jõe valgala suuruseks on ligikaudu 476,7 ha.
3. Sepamaa lahe valgala (3)
Valgala paiknev linna ida- ja kaguosas ning on linna suurim valgala. Sepamaa lahe valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Kadaka, Nurme, Ristiku, Odra, Juhan Smuuli, Talli, Tallinna, Niidu, Kevade, Raudtee, Eha, Piiri, Karja, Raja, Ida, Õie, Kaare, Arhiivi, Kullerkupu, Kelluka ja Kannikese tänavad ning Pihtla tee. Sepamaa lahe valgala suuruseks on ligikaudu 558,4 ha.
4. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala (4)
Valgala paikneb linna keskosas ning hõlmab linnuse vallikraavi ning Pärna, Allee, Uus, August Kitzberg, Kitsas ja Raekoja tänavaid. Kuressaare linnuse vallikraavi valgala pindalaks on ligikaudu 43,7 ha.
5. Kuressaare lahe valgala (5)
Valgala asub linna lõunaosas ning hõlmab ala kesklinnast kuni Kuressaare laheni. Ala kulgeb piki Kuressaare lahe rannajoont. Valgala hõlmab järgmisi tänavaid: Transvaali, Koidu, Kevade, Talve, Nooruse, Tuule, Nooruse, Loojangu, Saue, Kivi, Roomassaare, Uus-Roomassaare, Sügise, Kungla, Suve, Vahe, Kaevu, Jaama, Karja, Vete, Pikk, Kauba, Tali, Suur-Põllu, Sadama, Pikk, Pargi, Abaja ja Ranna tänavad ning Pihtla tee. Kuressaare lahe valgala pindalaks on ligikaudu 413,7 ha.
6. Laidunina – Roomassaare ranna valgala (6)
Valgala paikneb Laidunina-Roomassaare ranna juures linna lõunaosas. Sademeveesüsteemid on rajatud valgala idaosasse, ülejäänud alal sademeveesüsteeme arendatud ei ole. Ala lääneosas paikneb Kuressaare linna reoveepuhasti. Laidunina – Roomassaare ranna valgala pindala on ligikaudu 37,7 ha.
7. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala (7)
Valgala paikneb Abruka – Suur-Tulpe ranna juures linna lõunatipus. Suures osas valgalast ei ole välja arendatud sademeveesüsteeme, vaid valgala lõunaosasse on rajatud sademeveetorustik. Abruka – Suur-Tulpe ranna valgala pindala on ligikaudu 23,8 ha.
8. Linnulahe valgala (8)
Käesoleval ajal ei ole piirkonda rajatud sademeveesüsteeme. Kui piirkonnas hakatakse teostama arendusi, siis tuleb välja arendada ka sademevee juhtimise süsteemid. Linnulahe valgala pindala on ligikaudu 2,6 ha.
Täpsemad andmed Kuressaare linna sademevee suublate kohta on toodud alljärgnevas tabelis. Tabelis on välja toodud valgalad suublate põhiselt ning valgala väljalasud ja alamväljalasud. Lisaks on kirjeldatud kanalisatsiooni- ja restkaevude kogused, õli- ja liivapüüdurite kogused, pumplate arv ning samuti on välja toodud sademeveetorustike ja kraavide kogupikkused.
Keskkonnaameti poolt on väljastatud kolm vee-erikasutusluba sademevee ärajuhtimiseks: luba nr. L.VV/331067 (piirkonnaks Kuressaare linn), luba nr. L.VV/330111 (AS Saaremaa Piimatööstus territooriumilt) ja luba nr. L.VV/330084 (Roomassaare sadama territooriumilt). Nimetatud vee-erikasutuslubades on toodud heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused väljalaskude ja saasteainete kaupa ning iga väljalasu kohta on toodud selle geograafilised koordinaadid. Vee-erikasutusload sademevee ärajuhtimiseks.
Perspektiivne sademevee valgala Linnulaht (nr. 8) on kaitseala, mis kuulub Mullutu-Loode loodusalana ja Mullutu-Loode linnualana Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Kuna tegevus võib mõjutada Natura 2000 ala ei piisa antud juhul Keskkonnaameti kooskõlastusest, vaid tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet on seisukohal, et Linnulahe sademeevee valgalal kavandatud tegevusteks peab eelnema Natura hindamine vähemalt eelhinnangu tasemel.
.
Tabel 33. Kuressaare linna sademevee valgalade andmed suublate põhiselt
SUUBLA
VÄLJALASUD SUUBLASSE
SADEMEVEESÜSTEEMID
NR.
Veekogu nimetus
Registrikood
Keskkonnaload
väljalasu nr.
väljalasu nimi
alam-väljalasu/ proovivõtukoha nimi ja/või kood
KK
RK
kokku
Õli- püüdurid
Liiva-püüdurid
Pumplaid
Torustiku pikkus (jm)
Kraavide pikkus (jm)
1
Kudjape pkr
VEE1165200
1165200-2
Kudjape pk 1/Põlluvälja tee
-
33
14
47
1
1
-
1 195
0
1165200-3
Kudjape pk 2/Põlluvahe tee
-
19
14
33
-
-
-
646
0
1165200-4
Kudjape pk 3
-
9
6
15
1
1
-
188
121
L.VV/331067
1165200-5
Tallinna 88
SA118
24
31
55
1
-
-
659
363
Kudjape pk 4 Tallinna 86
5
11
16
2
-
-
265
59
Tallinna 82
12
4
16
-
-
-
309
223
Kudjape pkr/Mäe kraav
VEE1165201
L.VV/331067
1165201
Kalevi põik
SA115
48
49
97
-
-
-
1 535
888
2
Põduste jõgi
VEE1164500
1164500-1
Abaja tänav
SA104
46
14
60
2
-
-
742
0
L.VV/331067
1164500-2
Tuulte-Roos
SA127
20
13
33
-
-
-
561
266
1164500-3
Golfiväljak 1
SA131
13
16
29
1
-
-
844
125
1164500-4
Luha tänav
SA117
22
4
26
-
-
-
520
0
1164500-5
Paju tänav
SA103
12
4
16
-
-
-
262
26
1164500-6
Golfiväljak 2
SA132
9
7
16
-
-
-
365
238
1164500-7
Aia tn pumpla
SA102
-
-
-
-
-
-
-
343
L.VV/331067
1164500-8
Aia tänav
SA116
163
119
282
1
-
-
4 940
331
Säästumarket
1
14
15
2
-
1
412
241
L.VV/331067
1164500-9
Kihelkonna mnt.
SA124
19
14
33
-
-
-
659
0
1164500-10
Pikk tänav
Pikk tn 62
30
10
40
-
-
-
786
316
L.VV/331067
SA101
59
37
96
-
-
-
2 331
382
Ringtee 1
4
1
5
-
-
-
194
190
L.VV/330111
1164500-11
Piima-ja lihatööstuse sademevesi
SA100
60
14
74
-
-
-
2 384
102
3
Sepamaa laht
VEE3406040
L.VV/331067
3406040-1
Sepamaa
SA128
317
196
513
5
1
1
10 116
437
3406040-2
Kelluka tänav
SA106
90
43
133
1
-
-
3 254
711
4
Kuressaare linnuse vallikraav
VEE2087450
2087450-1
Staadioni tänava parkla
SA125
1
0
1
1
-
-
73
0
L.VV/331067
2087450-2
Allee tänav
SA121
106
102
208
1
1
-
2 788
0
5
Kuressaare laht
VEE3406020
L.VV/331067
3406020-1
Saue tänav
SA123
63
37
100
-
-
-
2 307
314
3406020-2
Tuule tänav
SA122
125
76
201
-
-
1
4 535
652
3406020-3
Vallikraav
-
-
1
1
-
-
-
72
0
L.VV/331067
3406020-4
Pargi tn. 1
SA119
192
168
360
2
-
2
5 737
0
3406020-5
Pargi tn. 2
SA120
35
24
59
1
-
-
800
0
3406020-6
Jahisadam
SA126
15
22
37
1
-
-
480
0
3406020-7
Jahisadam II
-
4
24
28
-
-
-
265
0
3406020-8
Kalda pst/Jahisadam III
-
3
1
4
-
-
-
22
0
3406020-9
Tuulte-Roos
-
5
13
18
-
-
-
295
393
6
Laidunina - Roomassaare rand
VEE3406010
3406010-1
Luksusjaht
-
20
6
26
-
-
-
522
461
7
Abruka - Suur-Tulpe rand
VEE3406030
L.VV/330084
3406030-1
Roomassaare sadama sademevee väljalask
SA108
23
18
41
-
-
-
585
0
8
Linnulaht
VEE2088700
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
0
3.5.1.3.2 Torustikud ja kraavid
Suur osa Kuressaare sademeveesüsteemist on rajatud 1995 aastal. Peale seda on võrku laiendatud väiksemate (ca 1 km) lõikude kaupa. 2012-2013. aastal rekonstrueeriti ja rajati umbes 1.2 km sademeveetorustike.
Kuressaare linnas on sademeveetorustike ligikaudu 44 km, drenaažitorustikke ligikaudu 10 km ja kraave 19 km. Kuressaare linna kuivendus- ja liigse sademevee ära juhtimise kraavitus ulatub osaliselt rannikualal kahel pool Kuressaare linna Lääne-Saare piirkonna territooriumile. Nende kraavide kirjeldus ja seisukorra ülevaade on toodud käesoleva töö alaosas nr 5: Lääne-Saare piirkond.
Kuigi sademeveetorustike pikkus on ligikaudu 44 km, on linnas siiski veel ühisvoolset kanalisatsioonitorustikku, millesse on ühendatud ca 250 restkaevu, mis vajavad lahkvoolseks sademeveesüsteemiks rajamist, et mitte koormata linna kanalisatsioonisüsteemi.
3.5.2 Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Sõmera reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle kõrval oleva Mätasselja külas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Põhjaosa andmed on esitatud peatükis 3.5.4. Kärla reoveekogumisala.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkond kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 34. Sõmera RKA ja Mätasselja küla ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Kärla aleviku lõunaosa
282
192
236
60%
74%
Mätasselja küla
38
Kokku
320
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonnas on kortermajade kinnistud.
3.5.2.1 Veevarustus
Sõmera RKA ja Mätasselja ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kärla RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 35. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Sõmera RKA ja Mätasselja
Kärla RKA
Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
21 262
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
11 245
7 419
18 664
sh. elanike veetarve
m3/a
5 409
6 177
11 586
sh. eramud
m3/a
3 450
2 647
6 097
sh. kortermajad
m3/a
1 959
3 530
5 489
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
5 836
1 234
7 070
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
8
8
Arvestamata vesi
m3/a
2 598
%
12%
3.5.2.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Kärla RKAs asuvast puurkaev-pumplast, siis selle andmed on esitatud pt 3.5.4.1.1, lk 61.
3.5.2.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 5,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.2.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud üks tuletõrjehüdrant, kuid kuna hüdrant asub pikal tupiktorustikul, siis standardis toodud tingimustel sealt tuletõrjevett kätte ei saa.
Piirkonnas asub ka üks bassein, mida on kunagi saadud kasutada ka tulekustutusveehoidlana, kuid hetkel ei ole see töökorras.
3.5.2.2 Kanalisatsioon
Sõmera RKA ja Mätasselja kanalisatsioon juhitakse Kärla RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 36. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ning Kärla RKA ühiskanalisatsiooni-süsteemi reoveekogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Sõmera RKA ja Mätasselja
Kärla RKA
Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
44 063
Müüdud reoveekogus
m3/a
9 916
7 434
17 350
sh. elanike reoveekogus
m3/a
4 646
6 214
10 860
sh. eramud
m3/a
2 800
2 684
5 484
sh. kortermajad
m3/a
1 846
3 530
5 376
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
5 270
1 220
6 490
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
0
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
26 713
%
61%
3.5.2.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.2.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 37. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Sõmera Metsa
Sõmera Mätasselja
Kase
Männi
Asukoht
Metsa tn Kärla
Mätasselja küla
Kase tn Kärla
Männi tn Kärla
Anno
2009
2010
2023
2023
Pumpade andmed:
kogus
2
2
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
tüüp
AS0631#30/2
Afp0831,2-S22/4
Afp0831,2-S22/4
Afp0831,2-S22/4
KW
3
2.2
2.2
2.2
Q (l/s)
14
25
25
25
Q (m3/h)
50
90
90
90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
hea
hea
hea
elekter-autom.
hea
hea
hea
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
hea
hea
hea
maapealne osa
puudub
puudub
puudub
puudub
3.5.2.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Kärla RKAs asuvasse reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.4.2.3 lk 62.
3.5.3 Orissaare reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Orissaare alevikus asuvas Orissaare reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Orissaare RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 38. Orissaare RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Orissaare
790
662
680
84%
86%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Orissaare RKA piirkonnas on lisaks kinnistutele, kus asuvad munitsipaalasutused, ka kinnistud, kus tegutsevad OÜ Saarevõrk (nööri, köie ja võrgulina tootmine) ja Kuressaare Soojus AS (soojusenergiaga varustamine) ning korteriühistud.
3.5.3.1 Veevarustus
Tabel 39. Orissaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
27 294
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
24 351
sh. elanike veetarve
m3/a
17 499
sh. eramud
m3/a
8 472
sh. kortermajad
m3/a
9 027
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
6 405
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
447
Arvestamata vesi
m3/a
2 943
%
11%
3.5.3.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 40. Orissaare RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Orissaare PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
54 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
27 294
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
2000
rekonstrueeritud
-
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
kloreerimisega liivafilter C42x78; 2 tk
max tootvus
qmax= 40 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
kaheastmeline
surve reguleerimine
II astme pumbad sagedusmuunduriga
mahuti(d)
V= 150 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
rahuldav
II astme pumpla ja mahuti(d)
rahuldav
hoone
hea
seadmed ja torustik
rahuldav
elekter-automaatika
hea
Orissaare RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.3.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Orissaare RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 20,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Orissaare RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.3.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Orissaare RKA tuletõrjeveevarustus on korraldatud veetöötlusjaam-pumpla hoones asuva II-astme pumpla ning veevõrgule paigaldatud tuletõrjehüdrantide abil. Orissaare RKA-l asub kokku 11 tuletõrjehüdranti. Lisaks asub piirkonnas 6 tuletõrjeveemahutit.
3.5.3.2 Kanalisatsioon
Tabel 41. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
41 060
Müüdud reoveekogus
m3/a
23 397
sh. elanike reoveekogus
m3/a
17 229
sh. eramud
m3/a
8 220
sh. kortermajad
m3/a
9 009
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
5 860
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
308
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
17 663
%
43%
3.5.3.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Orissaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,2 km torustikke (9,4 km isevoolseid ja 1,8 km survelisi). Sellest ca 890m (so 8%) (isevoolseid 830m (9%) ja 60m (3%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.
3.5.3.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 42. Orissaare RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Orissaare
Aia
Lasteaia
Sadama
Illiku
Pärna
Laulu
Pargi
Mäe
Sõbra
Kase
Mixi
Asukoht
Puhasti tn 7
Aia tn
Kuivastu mnt
Sadama tn
Sadama tn
Pärna tn
Laulu tn
Pargi tn
Mäe tn
Laulu tn
Kase tn
Võidu tn
Anno
2009
2005
1998
1998
2003
2003
2000
2002
2009
2009
2005
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
Grundfos
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
tüüp
Afp 1031.1-M30/4
AS0830.205-S22/4
AFP1042.3
MF665D
AS0840.142-S26/2
AS0830.86-S13/4
AS0630 M13/4D
AS0630 M13/4D
AS0630 M13/4D
AS0630 M13/4D
AS0630.186-s13/4
AFP0831.2-S22/4
KW
3
2.2
4
2
2.6
1.3
1.3
1.3
1.3
1.3
1.3
2.2
H (m)
9.9
11.2
14.8
8
22
9.8
9.8
9.8
9.8
9.8
9.8
10.8
Q (l/s)
117
20
55
57
68
13
13
13
13
13
13
25
Q (m3/h)
421
72
198
205
245
45
45
45
45
45
45
90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
hea
rahuldav
mitterahuldav
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
elekter-autom.
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
hea
mitterahuldav
mitterahuldav
hea
hea
rahuldav
hea
hea
hea
rahuldav
hea
maapealne osa
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
3.5.3.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 43. Orissaare RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Orissaare RVP
kood
PUH0740490
Rajatud
1970-ndad
Rekonstrueeritud
1997, 2009 osaliselt: lisandus mudakäitlus
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
2000 ie
Purgimissõlm
olemas
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja*
150 m
tagatud: ei/jah
ei
Väljalaskme nimetus
Orissaare
kood
SA049
Suubla nimetus
Pätukraav
kood
VEE1700025
Veekogumi nimetus
Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
rahuldav
Orissaare RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.3.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 44. Orissaare RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus
Orissaare reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus
756 m3/a
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.3.2.3.2 Suubla
Tabel 45. Orissaare RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Orissaare
kood
SA049
Reoveepuhasti nimetus
Orissaare reoveepuhasti
kood
PUH0740490
Suubla nimetus
Pätukraav
kood
VEE1700025
Veekogumi nimetus
Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi
kood
EE_14
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6491583, Y: 445903
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
54 000
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
41 060
Omaseire sagedus
Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.4 Kärla reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Kärla alevikus asuvas Kärla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme. Kuna Kärla alevikus on 2 reoveekogumisala (Sõmera RKA ja Kärla RKA), siis on alevik jaotatud mõtteliselt kaheks osaks: lõunaosa ja põhjaosa. Lõunaosa andmed on esitatud peatükis 3.5.2. Sõmera reoveekogumisala ja Mätasselja ÜVK piirkond.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kärla RKA ja selle lähiala kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 46. Kärla RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Kärla aleviku lõunaosa
281
248
248
88%
88%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kärla RKA-l on kortermajade kinnistud.
3.5.4.1 Veevarustus
Kärla RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 47. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Sõmera RKA ja Mätasselja
Kärla RKA
Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
21 262
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
11 245
7 419
18 664
sh. elanike veetarve
m3/a
5 409
6 177
11 586
sh. eramud
m3/a
3 450
2 647
6 097
sh. kortermajad
m3/a
1 959
3 530
5 489
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
5 836
1 234
7 070
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
8
8
Arvestamata vesi
m3/a
2 598
%
12%
3.5.4.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Tabel 48. Kärla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Kärla keskuse
Kärla kooli
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
21 600
5 400
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
21 262
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
50 m
on tagatud
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1982
1972
rekonstrueeritud
2009
2009
reservtoite generaator
puudub
puudub
SCADA ühendus
olemas
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 750 Duplex
puudub
max tootvus
qmax= (8) 12 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
kaheastmeline
üheastmeline
surve reguleerimine
II astme pumbad (Ebara Matrix 18-6T); Q=22m3/h, sagedusmuunduriga, kompensaatoriteks 2x0,5m3 hüdrofoori
hüdrofoor: 2x0,5 m³
mahuti(d)
V= 2m3
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
hea
veetöötlus
hea
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hea
hoone
hea
hea
seadmed ja torustik
hea
hea
elekter-automaatika
hea
hea
Kärla RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.4.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Kärla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 4,6 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kärla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.4.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Kärla RKA ja selle lähiala tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit ning 2 kohta kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõest).
3.5.4.2 Kanalisatsioon
Kärla RKA kanalisatsioonivõrku juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 49. Kärla RKA ning Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsiooni-süsteemi reoveekogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Sõmera RKA ja Mätasselja
Kärla RKA
Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
44 063
Müüdud reoveekogus
m3/a
9 916
7 434
17 350
sh. elanike reoveekogus
m3/a
4 646
6 214
10 860
sh. eramud
m3/a
2 800
2 684
5 484
sh. kortermajad
m3/a
1 846
3 530
5 376
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
5 270
1 220
6 490
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
0
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
26 713
%
61%
3.5.4.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Kärla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 5,5 km torustikke (2,9 km isevoolseid ja 2,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.4.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 50. Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Kärla Kooli
Kärla Keskuse
Kärla Jõe
Kärla Jõetaguse
Kärla Pastoraadi
Kärla Karujärve
Asukoht
Kooli tn
Pargi tn
Jõe tn
Ülejõe tn
Tiigi tn
Karujärve põik
Anno
2009
2009
2009
2009
2009
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
2
2
2
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
Grundfos
ABS Pumps
tüüp
Afp0831M30/D
Afp0841,A-M30/4
Afp0831S22/4D
Afp0831S22/4D
Sev65.80.22.A
Afp0831S22/4D
KW
3
3
2.2
2.2
2.2
2.2
H (m)
9
14
7.6
7.6
12
7.6
Q (l/s)
6
28
6
6
5
6
Q (m3/h)
23
99
22
22
18
22
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
rahuldav
hea
hea
hea
hea
elekter-autom.
hea
rahuldav
hea
hea
hea
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
rahuldav
hea
hea
hea
hea
maapealne osa
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
3.5.4.2.3 Reoveepuhasti
Kärla RKA reoveepuhastisse juhitakse ka Sõmera RKA ja Mätasselja ÜVK piirkonna kanalisatsioon.
Tabel 51. Kärla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Kärla RVP
kood
PUH0740300
Rajatud
1970-ndad
Rekonstrueeritud
2010
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
850 ie
Purgimissõlm
olemas
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
100 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Kärla
kood
SA030
Suubla nimetus
Mõnnuste kraav
kood
VEE1165410
Veekogumi nimetus
Kärla
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
rahuldav
Kärla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.4.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 52. Kärla RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus
Kärla reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus
235 m3/a
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.4.2.3.2 Suubla
Tabel 53. Kärla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Kärla
kood
SA030
Reoveepuhasti nimetus
Kärla
kood
PUH0740300
Suubla nimetus
Mõnnuste kraav
kood
VEE1165410
Veekogumi nimetus
Kärla
kood
1165400_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6466563, Y: 397927
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
23 920
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
44 063
Omaseire sagedus
Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga
olemas
Nähtuse liik
Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood
7116540020000
Ehitise kood
1
Ehitise nimi
KÄRLA JÕGI
Eesvoolu osa
1
Veekogu nimi
Kärla jõgi
Veerežiim
riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang
hea
Fotod Kärla reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.5 Kihelkonna reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Kihelkonna alevikus asuvas Kihelkonna reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Kihelkonna RKA kaitsmata (väga reostusohtlikule), nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule), keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikule) ja suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale.
Tabel 54. Kihelkonna RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Kihelkonna
355
238
234
67%
66%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kihelkonna RKA on kortermajade kinnistud.
3.5.5.1 Veevarustus
Tabel 55. Kihelkonna RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
9 386
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
8 647
sh. elanike veetarve
m3/a
6 323
sh. eramud
m3/a
3 881
sh. kortermajad
m3/a
2 442
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
2 324
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
739
%
8%
3.5.5.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 56. Kihelkonna RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Kihelkonna Kooli
Kihelkonna Aleviku
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
18 400
9 200
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
9 386
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
50 m
on tagatud
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1970-ndad
1970-ndad
rekonstrueeritud
-
liivafilter 2019
reservtoite generaator
puudub
puudub
SCADA ühendus
olemas
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter 302-PDA
liivafilter ARS 500 Duplex (komposiit)
max tootvus
qmax= 3,5 m³/h
qmax= 5,7 m³/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
pinnas (immutus)
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor V=0,5m³
hüdrofoor V=0,3m³ komposiit
mahuti(d)
puudub
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
hea
veetöötlus
rahuldav
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
hea
seadmed ja torustik
rahuldav
hea
elekter-automaatika
hea
hea
Kihelkonna RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.5.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Kihelkonna RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 5,4 km veetorustikke. Sellest ca 170 m (so 3%) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kihelkonna RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.5.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Kihelkonna RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.5.2 Kanalisatsioon
Tabel 57. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
13 797
Müüdud reoveekogus
m3/a
7 862
sh. elanike reoveekogus
m3/a
5 718
sh. eramud
m3/a
2 606
sh. kortermajad
m3/a
3 112
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
2 144
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
5 935
%
43%
3.5.5.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,9 km torustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.5.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 58. Kihelkonna RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Kihelkonna
Asukoht
Staadioni tn 8
Anno
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
AFP0831,3-M15/4
KW
2
H (m)
9.1
Q (l/s)
23
Q (m3/h)
83
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
elekter-autom.
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
maapealne osa
puudub
3.5.5.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 59. Kihelkonna RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Kihelkonna RVP
kood
PUH0740250
Rajatud
1970-ndad
Rekonstrueeritud
2009
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
500 ie
Purgimissõlm
olemas
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja*
100 m
tagatud: ei/jah
ei
Väljalaskme nimetus
Kihelkonna
kood
SA025
Suubla nimetus
Allikaoja
kood
VEE1168510
Veekogumi nimetus
Kihelkonna lahe rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
hea
Kihelkonna RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.5.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 60. Kihelkonna RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus
Kihelkonna reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus
427 m3/a
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.5.2.3.2 Suubla
Tabel 61. Kihelkonna RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Kihelkonna
kood
SA025
Reoveepuhasti nimetus
Kihelkonna
kood
PUH0740250
Suubla nimetus
Allikaoja
kood
VEE1168510
Veekogumi nimetus
Kihelkonna lahe rannikuvesi
kood
EE_11
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6471018, Y: 384817
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
18 400
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
22 823
Omaseire sagedus
Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.6 Salme reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Salme alevikus asuvas Salme reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Salme RKA ja selle lähiala suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikule) põhjaveega alale.
Tabel 62. Salme RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Salme
422
345
294
82%
70%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Salme RKA-l ja selle lähialal on kortermajade ja munitsipaalasutuste kinnistud ning suurima ÜV tarbimisega on Salme Põllumajanduse OÜ, mis tegeleb loomakasvatusega.
3.5.6.1 Veevarustus
Salme RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Läätsa RKA veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 63. Salme RKA ja selle lähiala ning Läätsa RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Salme RKA ja lähiala
Läätsa RKA
Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
21 372
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
16 489
3 752
20 241
sh. elanike veetarve
m3/a
9 195
2 427
11 622
sh. eramud
m3/a
4 354
645
4 999
sh. kortermajad
m3/a
4 841
1 782
6 623
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
1 836
1 325
3 161
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
5 458
0
5 458
Arvestamata vesi
m3/a
1 131
%
5%
3.5.6.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 64. Salme veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Tehumardi küla pk
Salme keskuse pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
70 000
40 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
20 025
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
50 m
on tagatud
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
2005
1975
rekonstrueeritud
2009
2009
reservtoite generaator
puudub
puudub
SCADA ühendus
olemas
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter + osmoosiseade + hüpokloriti doseerimine
EURA IRA 65 Duplex+
HERCO UO 5400 ND
puudub
max tootvus
rauafilter: qmax=10 m3/h;
PO seade: qmax=5,4 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
pinnas (immutus)
Pumpla:
pumpla tüüp
kaheastmeline
üheastmeline
surve reguleerimine
II astme pumbad (Ebara Matrix 18-3T/2,2) Q=12 m3/h;
surve sagedusmuunduriga või rõhureleega + hüdrofoor 1,0 m3
hüdrofoor 0,5 m3
mahuti(d)
V= 3 m3
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
hea
veetöötlus
hea
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hea
hoone
hea
hea
seadmed ja torustik
hea
hea
elekter-automaatika
hea
hea
Salme veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.6.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Salme RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 16,2 km veetorustikke. Sellest ca 740 m (so 5%) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist..
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Salme RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.6.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Salme RKA ja selle lähialas on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 3 tuletõrjeveemahutit ning 2 kohta, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (meri ja tiik).
3.5.6.2 Kanalisatsioon
Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta.
Tabel 65. Salme RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Salme RKA ja selle lähiala
Läätsa RKA
Nasva RKA
Mändjala ÜVK piirkond
Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
59 521
Müüdud reoveekogus
m3/a
10 084
10 246
17 357
4 817
42 504
sh. elanike reoveekogus
m3/a
7 925
1 420
6 521
1 018
16 884
sh. eramud
m3/a
3 232
0
6 521
1 018
10 771
sh. kortermajad
m3/a
4 693
1 420
0
0
6 113
sh. munitsip.asutuste reoveekogus
m3/a
2 062
1 054
3 456
3 799
10 371
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
97
7 772
7 380
0
15 249
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
17 017
%
29%
3.5.6.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Ainult Salme RKA ja selle lähiala teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 4,3 km torustikke (3,3 km isevoolseid ja 1,0 km survelisi). Sellest ca 1,6 km (so 48%) isevoolseid torustikke on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.
Salme alevikku läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km.
3.5.6.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 66. Salme RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Salme Kooli
Salme Liiva
Salme Kastani
Salme Klubi*
Läätsa Puhasti*
Asukoht
Kooli tn Salme alevik
Liiva tn Salme alevik
Kastani tn Salme alevik
Pumbajaama (Rannapargi tee) Salme alevik
Biopuhasti Salme alevik
Anno
2009
2009
2009
2009
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
2
2
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
Grundfos
ABS Pumps
tüüp
Afp0831,2-S22/4
Afp0831,2-S22/4
Afp0831,2-S22/4
SLV.80.80.75A2,51D
AFP0832,4-M40/2
KW
2.2
2.2
2.2
7.5
3
H (m)
10.8
10.8
10.8
33.8
18
Q (l/s)
25
25
25
25
16
Q (m3/h)
90
90
90
90
56
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
rahuldav
hea
hea
rahuldav
hea
elekter-autom.
rahuldav
hea
hea
rahuldav
hea
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
hea
hea
rahuldav
hea
maapealne osa
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluvate pumplatega, kus lisaks Salme RKA ja selle lähiala kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna ning Läätsa RKA kanalisatsiooni.
3.5.6.2.3 Reoveepuhasti
Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse juhitakse lisaks Salme RKA ja selle lähiala ka Läätsa RKA, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon.
Tabel 67. Läätsa reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Läätsa RVP
kood
PUH0740570
Rajatud
1998
Rekonstrueeritud
2010, 2019
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
2000 ie
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
150 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Läätsa
kood
SA057a
Suubla nimetus
Laidunina - Roomassaare rand
kood
VEE3406010
Veekogumi nimetus
Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
mitterahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
hea
Läätsa reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.6.2.3.1 Suubla
Tabel 68. Läätsa RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Läätsa
kood
SA057a
Reoveepuhasti nimetus
Läätsa puhasti
kood
PUH0740570
Suubla nimetus
Laidunina - Roomassaare rand
kood
VEE3406010
Veekogumi nimetus
Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
kood
EE_17
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6446724, Y: 397077
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
146 000
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
59 997
Omaseire sagedus
Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
hea
3.5.7 Aste reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Aste alevikus asuvas Aste reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Aste RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 69. Aste RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Aste
405
320
318
79%
79%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Aste RKA on kortermajade kinnistud.
3.5.7.1 Veevarustus
Tabel 70. Aste RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
10 704
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
9 639
sh. elanike veetarve
m3/a
7 954
sh. eramud
m3/a
1 738
sh. kortermajad
m3/a
6 216
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
1 546
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
139
Arvestamata vesi
m3/a
1 065
%
10%
3.5.7.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 71. Aste RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Aste alevik
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
32 580
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
10 704
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1970-ndad
rekonstrueeritud
2002
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter "Structural", Ø915 mm,
V=710 l
max tootvus
qmax= 2x5 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
kaheastmeline
surve reguleerimine
II astme pumbad,
2x12 m3/h, sagedusmuunduriga
mahuti(d)
V= 30 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hea
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Aste RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.7.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Aste RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 8,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Aste RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.7.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Aste RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.
3.5.7.2 Kanalisatsioon
Tabel 72. Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
22 004
Müüdud reoveekogus
m3/a
8 972
sh. elanike reoveekogus
m3/a
7 756
sh. eramud
m3/a
1 540
sh. kortermajad
m3/a
6 216
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
1 077
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
139
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
13 032
%
59%
3.5.7.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Aste RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,5 km torustikke (2,7 km isevoolseid ja 0,8 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.7.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 73. Aste RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Dolomiidi
Poe
Sarapiku
Asukoht
Dolomiidi tn Aste alevik
Rahu tn Aste alevik
Sarapiku tn Aste alevik
Anno
2002
2002
2002
Pumpade andmed:
kogus
2
2
2
tootja
ABS Pumps
Grundfos
ABS Pumps
tüüp
AS0830.205-S22/4
SV024B1D501P
AS0830S13/4D
KW
2.2
1.7
1.3
H (m)
11.2
10.7
9.8
Q (l/s)
25
21
13
Q (m3/h)
90
76
45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
mitterahuldav
mitterahuldav
rahuldav
elekter-autom.
rahuldav
rahuldav
hea
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
rahuldav
rahuldav
maapealne osa
puudub
puudub
puudub
3.5.7.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 74. Aste RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Aste al. RVP
kood
PUH0740150
Rajatud
1970-ndad
Rekonstrueeritud
2003
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
400 ie
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja*
100 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Aste (biopuhasti)
kood
SA015b
Suubla nimetus
Irase jõgi
kood
VEE1166500
Veekogumi nimetus
Irase
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
hea
Aste RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.7.2.3.1 Suubla
Tabel 75. Aste RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Aste (biopuhasti)
kood
SA015b
Reoveepuhasti nimetus
Aste reoveepuhasti
kood
PUH0740150
Suubla nimetus
Irase jõgi
kood
VEE1166500
Veekogumi nimetus
Irase
kood
1166500_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6468133, Y: 408449
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
32 580
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
47 114
Omaseire sagedus
Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga
olemas
Nähtuse liik
Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood
7116650020000
Ehitise kood
1
Ehitise nimi
IRASE JÕGI
Eesvoolu osa
1
Veekogu nimi
Irase jõgi
Veerežiim
riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang
rahuldav
Fotod Aste reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.8 Upa reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Upa külas asuvas Upa reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Upa RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 76. Upa RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Upa
151
174
152
115%
101%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Upa RKA on munitsipaalasutuste kinnistud.
3.5.8.1 Veevarustus
Upa RKA ühisveevärgisüsteem on ühendatud Kuressaare RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 77. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Kuressaare RKA
Upa RKA
Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
764 404
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
569 337
6 505
575 842
sh. elanike veetarve
m3/a
322 126
2 665
324 791
sh. eramud
m3/a
118 399
2 665
121 064
sh. kortermajad
m3/a
203 727
0
203 727
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
226 556
3 840
230 396
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
20 655
0
20 655
Arvestamata vesi
m3/a
188 562
%
25%
Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Kuna Upa RKA ühisveevärk saab toite Kuressaare RKA veehaardest, siis selle andmeid vaata pt 0, lk 44.
3.5.8.1.1 Ühisveevärgi torustikud
Upa RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 3,3 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Upa RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.8.1.2 Tuletõrjeveevarustus
Upa RKA ÜVK piirkonna veevõrgu torustikule on paigaldatud 3 tuletõrjehüdranti ja 1 tuletõrjeveemahuti.
3.5.8.2 Kanalisatsioon
Upa RKA juhitakse Kuressaare RKA kanalisatsioonivõrku. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 78. Upa RKA ja Kuressaare RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Kuressaare RKA
Upa RKA
Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
1 575 683
Müüdud reoveekogus
m3/a
647 094
6 432
653 526
sh. elanike reoveekogus
m3/a
318 268
2 391
320 659
sh. eramud
m3/a
114 797
2 391
117 188
sh. kortermajad
m3/a
203 471
0
203 471
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
305 212
4 041
309 253
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
23 614
0
23 614
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
922 157
%
59%
3.5.8.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Upa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 3,1 km torustikke (0.1m isevoolseid ja 3,0 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.8.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 79. Upa RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Upa
Asukoht
Mihkli tee ja Kooli tee nurgal (Mihkli 1) Upa
Anno
2008
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
AS0631#30/2
KW
2
H (m)
9.1
Q (l/s)
23
Q (m3/h)
83
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
elekter-autom.
hea
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
maapealne osa
puudub
3.5.8.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Upa RKA kanalisatsioon juhitakse Kuressaare RKAs asuvasse reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.1.2.3, lk 48.
3.5.9 Nasva reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Nasva alevikus asuvas Nasva reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Nasva RKA ja selle lähiala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikule) põhjaveega alale.
Tabel 80. Nasva RKA ja selle lähiala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Nasva
354
299
313
84%
88%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Nasva RKA-l ja selle lähialal on munitsipaalasutuste kinnistud ja nööri-köie-võrgulina tootmisega tegelev ettevõte. Suurima ÜK tarbimisega ettevõtted tegelevad toiduainete tootmisega (kalatööstus) ning laevaehituse ja remondiga.
3.5.9.1 Veevarustus
Nasva RKA ühisveevärgisüsteemist saab toite ka Mändjala ÜVK piirkonna veevõrk. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 81. Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Nasva RKA
Mändjala ÜVK piirkond
Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
11 167
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
8 071
1 134
9 205
sh. elanike veetarve
m3/a
6 226
1 018
7 244
sh. eramud
m3/a
6 226
1 018
7 244
sh. kortermajad
m3/a
0
0
0
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
1 205
116
1 321
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
640
0
640
Arvestamata vesi
m3/a
1 962
%
18%
3.5.9.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 82. Nasva veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Nasva
Nasva Töökoja
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
62 048
35 040
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
11 167
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
50 m
on tagatud
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
(1980-ndatel rajatud. Puurkaevud ei olnud enne kasutusel)
1977
rekonstrueeritud
2010
reservtoite generaator
puudub
puudub
SCADA ühendus
olemas
puudub
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 900 Duplex
liivafilter BIRM
max tootvus
qmax= 16 m3/h
qnom= 13 m3/ h
qmax= 2,5 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
pinnas (immutus)
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor: 0,5 m³
hüdrofoor: 0,3 m3
mahuti(d)
puudub
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
hea
veetöötlus
hea
mitterahuldav
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
rahuldav
seadmed ja torustik
hea
rahuldav
elekter-automaatika
hea
rahuldav
Nasva veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.9.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Nasva RKA ja selle lähiala ühisveevärgi süsteemis on ca 8,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Nasva RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.9.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Nasva RKA ja selle lähialas on rajatud kohad, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi ja tiik).
3.5.9.2 Kanalisatsioon
Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka Läätsa RKA, Salme RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta.
Tabel 83. Nasva RKA ja selle lähiala, Läätsa RKA, Salme RKA ja selle lähiala ning Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Salme RKA ja selle lähiala
Läätsa RKA
Nasva RKA ja selle lähiala
Mändjala ÜVK piirkond
Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
59 521
Müüdud reoveekogus
m3/a
10 084
10 246
17 357
4 817
42 504
sh. elanike reoveekogus
m3/a
7 925
1 420
6 521
1 018
16 884
sh. eramud
m3/a
3 232
0
6 521
1 018
10 771
sh. kortermajad
m3/a
4 693
1 420
0
0
6 113
sh. munitsip.asutuste reoveekogus
m3/a
2 062
1 054
3 456
3 799
10 371
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
97
7 772
7 380
0
15 249
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
17 017
%
29%
3.5.9.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 11,3 km torustikke (7,7 km isevoolseid ja 3,6 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.9.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 84. Nasva RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Asukoht
Anno
Pumpade andmed:
Seisukorra hinnang:
tk
tootja
tüüp
KW
H (m)
Q (l/s)
Q (m3/h)
torustik ja sead.
elekter-autom.
mahuti/ teen.osa
mp. osa
Nasva Fiss
Ülejõe tn
2004
2
ABS Pumps
AS0830.205-S22/4
2.2
11.2
20
72
rahuldav
hea
hea
-
Nasva Jõe
Jõe tn
2012
2
ABS Pumps
AS0831,205-S22/4
2.2
10.8
25
90
hea
hea
hea
-
Nasva Kersti
Sõrve mnt
2011
2
ABS Pumps
AS0831,205-S22/4
2.2
10.8
25
90
hea
hea
hea
-
Nasva Klubi
Sõrve mnt
2009
2
ABS Pumps
Afp0831,2S22/4
2.2
10.8
25
90
rahuldav
rahuldav
rahuldav
-
Nasva Oja
Oja tn
2011
2
ABS Pumps
AS0831,205-S22/4
2.2
10.8
25
90
hea
hea
hea
-
Nasva Paadi
Sadama tee
2006
2
ABS Pumps
AS0630.186-S13/4
1.3
10.8
13
45
mitte-rahuldav
rahuldav
rahuldav
-
Nasva Pääsusilma
Tiigi tn
2009
2
ABS Pumps
AFP0841.2S13/4
1.3
7.2
13
45
hea
hea
hea
-
Nasva Silla
Sõrve mnt
2006
2
ABS Pumps
AFP0834M110/D2
11
92
15
54
mitte-rahuldav
rahuldav
rahuldav
-
Nasva Tiigi
Tiigi tn
2004
2
ABS Pumps
AS0830.186-S13/4
1.3
9.8
13
45
rahuldav
rahuldav
rahuldav
-
Nasva Tuletorni
Tuletorni tn
2011
2
ABS Pumps
AS0831,205-S22/4
2.2
10.8
25
90
hea
hea
hea
-
Nasva Tõnise
Tuletorni tn
2011
2
ABS Pumps
AS0831,205-S22/4
2.2
10.8
25
90
hea
hea
hea
-
Nasva Ulvi
Sõrve mnt
2011
2
ABS Pumps
AS0831,205-S22/4
2.2
10.8
25
90
hea
hea
hea
-
Nasva Västriku
Sõrve mnt
2009
2
ABS Pumps
AFP0841.4S13/4
1.3
7.2
13
45
hea
hea
hea
-
Nasva Ülejõe
Ülejõe tn
2004
2
ABS Pumps
AS0830.186-S13/4
1.3
9.8
13
45
rahuldav
rahuldav
rahuldav
-
3.5.9.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Nasva RKA ja selle lähiala kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 70.
3.5.10 Valjala reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Valjala alevikus asuvas Valjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Valjala RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 85. Valjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Valjala
416
302
274
73%
66%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Valjala RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning korteriühistutega kinnistud.
3.5.10.1 Veevarustus
Tabel 86. Valjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
10 773
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
9 667
sh. elanike veetarve
m3/a
7 135
sh. eramud
m3/a
2 690
sh. kortermajad
m3/a
4 445
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
2 532
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
1 106
%
10%
3.5.10.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 87. Valjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Valjala keskuse pk
Valjala meierei pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
48 000
48 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
10 773
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
50 m
ei ole tagatud
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1976
1957
rekonstrueeritud
2009+ liivafilter 2021
2009
reservtoite generaator
puudub
puudub
SCADA ühendus
olemas
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 500 dupleks (komposiit); UV seade: RACK 750 LCD; 4x40W
puudub
max tootvus
qmax= 9 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor 1,0 m3
sagedusmuundur või rõhurelee
hüdrofoor 0,5 m3
mahuti(d)
puudub
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
hea
veetöötlus
hea
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
hea
seadmed ja torustik
hea
hea
elekter-automaatika
hea
hea
Valjala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.10.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Valjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 7,2 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Valjala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.10.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Valjala RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.10.2 Kanalisatsioon
Tabel 88. Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
17 826
Müüdud reoveekogus
m3/a
9 400
sh. elanike reoveekogus
m3/a
6 887
sh. eramud
m3/a
2 494
sh. kortermajad
m3/a
4 393
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
2 513
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
8 426
%
47%
3.5.10.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Valjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 7,2 km torustikke (5,4 km isevoolseid ja 1,8 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.10.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 89. Valjala RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Valjala Posti
Valjala Pihlaka
Valjala Kooli
Valjala Köstri
Valjala Kiriku
Valjala Tooma
Valjala Pihlamäe
Valjala Käänumäe
Valjala Kurepesa
Valjala Rahvamaja
Asukoht
Posti tn
Varju tn
Posti tn
Köstri tn
Kiriku tee
Tooma tn
Posti tn
Köstri tn
Posti tn
Posti tn
Anno
2009
2009
2009
2010
2004
2010
2010
2010
2009
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
2
2
2
1
2
2
2
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
Piranha
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
tüüp
AFP0831,2-S22/4
AFP0831,2-S22/4
AFP0841. A-M30/4
AFP0841.2-S13/4
Piranha S12/2
AFP0831,2-S22/4
AFP0841, 2S13/4
AFP0841.2-S13/4
AFP0831.2-S22/4
AFP0831.2-S22/4
KW
2.2
2.2
3
1.3
1.2
2.2
1.3
1.3
1.3
1.3
H (m)
10.8
10.8
14
7.2
23
10.8
7.2
7.2
10.8
10.8
Q (l/s)
25
25
25
25
2
25
25
25
13
13
Q (m3/h)
90
90
90
91
9
90
91
91
45
45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
elekter-autom.
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
hea
maapealne osa
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
puudub
3.5.10.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 90. Valjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Valjala RVP
kood
PUH0740720
Rajatud
2000
Rekonstrueeritud
2010 (enamus seadmeid)
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
550 ie
Purgimissõlm
olemas
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja*
100 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Valjala
kood
SA072
Suubla nimetus
Petikraav
kood
VEE1173501
Veekogumi nimetus
Lõve
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
hea
Valjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.10.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 91. Valjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus
Valjala reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus
-
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.10.2.3.2 Suubla
Tabel 92. Valjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Valjala
kood
SA072
Reoveepuhasti nimetus
Valjala reoveepuhasti
kood
PUH0740720
Suubla nimetus
Petikraav
kood
VEE1173501
Veekogumi nimetus
Lõve
kood
1173500_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6474407, Y: 429085
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
36 000
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
17 826
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
olemas
Nähtuse liik
Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood
7117350020000
Ehitise kood
1
Ehitise nimi
LÕVE JÕGI
Eesvoolu osa
1
Veekogu nimi
Lõve jõgi
Veerežiim
riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang
mitterahuldav
Fotod Valjala reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.11 Mändjala reoveekogumisala ja lähiala
Mändjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ÜVK süsteeme rajatud ei ole. Küla läbiva Kuressaare-Sääre maantee äärde on rajatud Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustik. Torustikule on rajatud võimalused liitumiseks ka Mändjala küla maantee äärsetele kinnistutele. Ligikaudu küla keskosani on, paralleelselt kanalisatsiooni transiittorustikuga, rajatud Nasva aleviku veevärgist alguse saav veetorustik, millel on samuti loodud võimalused liitumiseks Mändjala küla maantee äärsetele kinnistutele.
Selles peatükis kirjeldatakse Mändjala küla ÜVK piirkonnas olemasolevaid vee-ettevõttele kuuluvaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Mändjala küla suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 93. Mändjala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Mändjala
217
31
31
14%
14%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suuri ühisveevarustuse tarbijaid külas ei ole, kuid suurima ühiskanalisatsiooni tarbimisega kinnistud on munitsipaalasutuste kinnistud.
3.5.11.1 Veevarustus
Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgisüsteem on ühendatud Nasva RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 94. Mändjala ÜVK piirkonna ja Nasva RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Nasva RKA
Mändjala ÜVK piirkond
Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
11 167
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
8 071
1 134
9 205
sh. elanike veetarve
m3/a
6 226
1 018
7 244
sh. eramud
m3/a
6 226
1 018
7 244
sh. kortermajad
m3/a
0
0
0
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
1 205
116
1 321
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
640
0
640
Arvestamata vesi
m3/a
1 962
%
18%
Ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam
Kuna Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärk saab toite Nasva RKA veehaardest, siis selle andmed on esitatud pt 3.5.9.1.1, lk 78.
3.5.11.1.1 Ühisveevärgi torustikud
Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 3,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mändjala ÜVK piirkonna ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.11.1.2 Tuletõrjeveevarustus
Mändjala ÜVK piirkonda on rajatud 4 tuletõrjeveemahutit.
3.5.11.2 Kanalisatsioon
Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka -le ka Nasva RKA Salme RKA ja Läätsa RKA kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta.
Tabel 95. Mändjala ÜVK piirkonna, Läätsa RKA, Nasva RKA ning Salme RKA ja selle lähiala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Salme RKA ja selle lähiala
Läätsa RKA
Nasva RKA
Mändjala ÜVK piirkond
Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
59 521
Müüdud reoveekogus
m3/a
10 084
10 246
17 357
4 817
42 504
sh. elanike reoveekogus
m3/a
7 925
1 420
6 521
1 018
16 884
sh. eramud
m3/a
3 232
0
6 521
1 018
10 771
sh. kortermajad
m3/a
4 693
1 420
0
0
6 113
sh. munitsip.asutuste reoveekogus
m3/a
2 062
1 054
3 456
3 799
10 371
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
97
7 772
7 380
0
15 249
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
17 017
%
29%
3.5.11.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Ainult Mändjala ÜVK piirkonda teenindavas ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km torustikke (0.9m isevoolseid ja 0,1 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Mändjala küla läbib ka Nasva - Läätsa reoveepuhasti transiittorustik. Selle torustiku kogupikkus on 12,7 km, millest isevoolseid lõike on 0,3 km.
3.5.11.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 96. Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Mändjala Kämpingu
Kauri
Mändjala Peatuse*
Asukoht
Mändjala küla
Mändjala küla
Mändjala küla
Anno
2006
2020
2006
Pumpade andmed:
kogus
2
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
tüüp
Afp0832M40/2D
AFP0841.4S13/4
Afp0844M110/2D
KW
4
1.3
11
H (m)
13.4
7.2
41.3
Q (l/s)
5
13
12
Q (m3/h)
17
45
43
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
rahuldav
hea
mitterahuldav
elekter-autom.
rahuldav
hea
rahuldav
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
hea
rahuldav
maapealne osa
puudub
puudub
puudub
Märkus: * - tegemist on Nasva - Läätsa reoveepuhasti kanalisatsiooni transiittorustiku süsteemi kuuluva pumplaga, kus lisaks Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioonile pumbatakse ka Nasva RKA kanalisatsiooni.
3.5.11.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 70.
3.5.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Kaali ja Kõljala külades asuvas Kaali-Kõljala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kaali-Kõljala RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 97. Kaali-Kõljala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Kaali küla
32
168
165
66%
64%
Kõljala küla
224
Kokku
256
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Kaali-Kõljala RKA on kortermajade kinnistud.
3.5.12.1 Veevarustus
Tabel 98. Kaali-Kõljala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
5 844
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
5 257
sh. elanike veetarve
m3/a
4 087
sh. eramud
m3/a
1 199
sh. kortermajad
m3/a
2 888
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
1 170
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
587
%
10%
3.5.12.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 99. Kaali-Kõljala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Kaali PK
Kõljala PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
2500
15 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
5 844
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
50 m
ei ole tagatud
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
rekonstrueeritud
2009
2009
reservtoite generaator
puudub
puudub
SCADA ühendus
olemas
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
puudub
liivafilter + UV + osmoos:
ARS 650, GammaLine 135, HOH RO 2020
max tootvus
qmax= (3) 5 m3/h - raud
0,9 m3/h - osmoos
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
kaheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor 0,5 m3
2. astme pumbad Grunfos CRN (1,5 kW), rõhureleega
+hüdrofoor 0,5 m3
mahuti(d)
puudub
V= 20 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
hea
veetöötlus
hea
rahuldav
II astme pumpla ja mahuti(d)
hea
hoone
hea
hea
seadmed ja torustik
hea
hea
elekter-automaatika
hea
hea
Kaali-Kõljala RKA veehaarete tehnoloogilised skeemid on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.12.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Kaali-Kõljala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,7 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Kaali-Kõljala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.12.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Kaali-Kõljala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.12.2 Kanalisatsioon
Tabel 100. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
12 207
Müüdud reoveekogus
m3/a
5 232
sh. elanike reoveekogus
m3/a
4 095
sh. eramud
m3/a
1 222
sh. kortermajad
m3/a
2 873
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
1 137
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
6 975
%
57%
3.5.12.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,9 km torustikke (2,2 km isevoolseid ja 0,7 km survelisi). Lähima 4a jooksul vajab asendamist 76m isevoolset torustikku.
3.5.12.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 101. Kaali-Kõljala RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Kõljala
Kaali Parkla
Kaali Kraatri
Asukoht
Kõljala küla
Kaali küla
Kaali küla
Anno
2009
2017
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
Grundfos
tüüp
AS0840,142-S26/2
AS0830.186-S13/4
Seg40.09.2.50b
KW
2.6
1.3
1.4
H (m)
22
9.8
14.4
Q (l/s)
19
13
4
Q (m3/h)
68
45
16
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
hea
hea
elekter-autom.
hea
hea
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
hea
hea
maapealne osa
puudub
puudub
puudub
3.5.12.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 102. Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Kõljala RVP
kood
PUH0740500
Rajatud
2009
Rekonstrueeritud
2017
Puhastusseadme tüüp
annuspuhasti
Proj. reostuskoormus
450 ie
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja*
100 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Kõljala
kood
SA050
Suubla nimetus
Laugi jõgi
kood
VEE1164900
Veekogumi nimetus
Laugi
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
puudub
Kaali-Kõljala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.12.2.3.1 Suubla
Tabel 103. Kaali-Kõljala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Kõljala
kood
SA050
Reoveepuhasti nimetus
Kõljala
kood
PUH0740500
Suubla nimetus
Laugi jõgi
kood
VEE1164900
Veekogumi nimetus
Laugi
kood
1164900_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6470426, Y: 423124
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
15 000
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
12 207
Omaseire sagedus
Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.13 Leisi reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Leisi alevikus asuvas Leisi reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Leisi RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) ja keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 104. Leisi RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Leisi
274
58
53
21%
19%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Leisi RKA piirkonnas on munitsipaalasutuste ning korteriühistutega kinnistud.
3.5.13.1 Veevarustus
Tabel 105. Leisi RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
5 670
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
4 716
sh. elanike veetarve
m3/a
1 683
sh. eramud
m3/a
411
sh. kortermajad
m3/a
1 272
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
3 033
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
954
%
17%
3.5.13.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 106. Leisi RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Leisi aleviku pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
23 724
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
5 670
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1983
rekonstrueeritud
2009
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 500 Duplex (komposiit)
max tootvus
qmax= 5,7 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsiooni
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
sagedus-muunduriga; komposiit-hüdrofoor: 0,3 m3
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Leisi RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.13.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Leisi RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,4 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Leisi RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.13.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Leisi RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.13.2 Kanalisatsioon
Tabel 107. Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
5 204
Müüdud reoveekogus
m3/a
3 724
sh. elanike reoveekogus
m3/a
1 537
sh. eramud
m3/a
265
sh. kortermajad
m3/a
1 272
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
2 187
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
1 480
%
28%
3.5.13.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Leisi RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,2 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 360m (so 38%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.
3.5.13.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 108. Leisi RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Leisi
Asukoht
Leisi alevik
Anno
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
As0831-186-S13/4
KW
1.3
H (m)
9.8
Q (l/s)
13
Q (m3/h)
45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
rahuldav
elekter-autom.
rahuldav
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
maapealne osa
puudub
3.5.13.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 109. Leisi RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Leisi RVP
kood
PUH0740380
Rajatud
1983
Rekonstrueeritud
2009
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
400 ie
Purgimissõlm
olemas
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja*
100 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Leisi
kood
SA038
Suubla nimetus
Leisi jõgi
kood
VEE1170900
Veekogumi nimetus
Leisi
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
hea
Leisi RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.13.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 110. Leisi RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus
Leisi reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus
971 m3/a
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.13.2.3.2 Suubla
Tabel 111. Leisi RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Leisi
kood
SA038
Reoveepuhasti nimetus
Leisi reoveepuhasti
kood
PUH0740380
Suubla nimetus
Leisi jõgi
kood
VEE1170900
Veekogumi nimetus
Leisi
kood
1170900_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6492613, Y: 422839
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
13 872
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
5 204
Omaseire sagedus
Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga
olemas
Nähtuse liik
Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood
7117090020000
Ehitise kood
1
Ehitise nimi
LEISI JÕGI
Eesvoolu osa
1
Veekogu nimi
Leisi jõgi
Veerežiim
riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang
hea
Fotod Leisi reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.14 Mustjala reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Mustjala külas asuvas Mustjala reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile jääb Mustjala RKA kaitsmata (väga reostusohtlikule) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) põhjaveega alale.
Tabel 112. Mustjala RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Mustjala
222
111
118
50%
53%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Mustjala RKA on kortermajade kinnistud.
3.5.14.1 Veevarustus
Tabel 113. Mustjala RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
4 379
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
3 541
sh. elanike veetarve
m3/a
2 762
sh. eramud
m3/a
78
sh. kortermajad
m3/a
2 684
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
779
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
838
%
19%
3.5.14.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 114. Mustjala RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Mustjala PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
11 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
4 379
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1982
rekonstrueeritud
2009
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
puudub
max tootvus
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor, 0,5 m3
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Mustjala RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.14.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Mustjala RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,7 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Mustjala RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.14.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Mustjala RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 2 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.14.2 Kanalisatsioon
Tabel 115. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
9 447
Müüdud reoveekogus
m3/a
3 701
sh. elanike reoveekogus
m3/a
2 962
sh. eramud
m3/a
278
sh. kortermajad
m3/a
2 684
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
739
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
5 746
%
61%
3.5.14.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Mustjala RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,7 km torustikke (0,8 km isevoolseid ja 0,9 km survelisi). Sellest ca 177m (so 11%) (isevoolseid 170m (22%) ja 7m (1%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist.
3.5.14.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 116. Mustjala RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Mustjala Kooli
Mustjala Keskuse
Mustjala Lasteaia
Mustjala Staadioni
Asukoht
Mõisa tn Mustjala küla
Rahtla tn Mustjala küla
Tõlli-Mustjala-Tagaranna tee Mustjala küla
Kooli tn 1 Mustjala küla
Anno
2009
2009
2009
1980-ndad?
Pumpade andmed:
kogus
2
2
2
1
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
ABS Pumps
Piranha
tüüp
AFP0841,2-S13/4
Afp0831,2-S22/4
Afp0831,2-S22/4
Piranha-S12/2
KW
1.3
2.2
2.2
1.2
H (m)
7.2
10.8
10.8
23
Q (l/s)
25
25
25
2
Q (m3/h)
91
90
90
9
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
hea
rahuldav
mitterahuldav
elekter-autom.
hea
hea
rahuldav
mitterahuldav
mahuti/ teenindusosa
hea
hea
rahuldav
mitterahuldav
maapealne osa
puudub
puudub
puudub
puudub
3.5.14.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 117. Mustjala RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Mustjala RVP
kood
PUH0740480
Rajatud
1980-ndad
Rekonstrueeritud
2009
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
BIO-DRY-SB-30
Proj. reostuskoormus
200 ie
Purgimissõlm
olemas
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja*
50 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Mustjala puhasti
kood
SA048
Suubla nimetus
Mustjala kraav
kood
VEE1169411
Veekogumi nimetus
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
rahuldav
Mustjala RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.14.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 118. Mustjala RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus
Mustjala reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus
-
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.14.2.3.2 Suubla
Tabel 119. Mustjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Mustjala puhasti
kood
SA048
Reoveepuhasti nimetus
Mustjala
kood
PUH0740480
Suubla nimetus
Mustjala kraav
kood
VEE1169411
Veekogumi nimetus
kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6481197, Y: 397359
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
6 624
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
9 447
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.15 Karja reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Karja külas asuvas Karja reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Karja RKA keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 120. Karja RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Karja
170
93
92
55%
54%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Karja RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud ja toiduainete tootmisega tegelevad ettevõtted (joogi ning leiva-saia tootmine).
3.5.15.1 Veevarustus
Tabel 121. Karja RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
5 967
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
5 967
sh. elanike veetarve
m3/a
2 290
sh. eramud
m3/a
59
sh. kortermajad
m3/a
2 231
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
171
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
3 506
Arvestamata vesi
m3/a
0
%
0%
3.5.15.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 122. Karja RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Karja küla pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
21 536
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
5 967
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
70-ndad
rekonstrueeritud
2009
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
paarissurveliivafilter
502-PDA
max tootvus
qmax= 5,7 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsiooni
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
sagedus-muunduriga; komposiit-hüdrofoor: 0,3 m3
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Karja RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.15.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Karja RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,6 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Karja RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.15.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Karja RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 4 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi).
3.5.15.2 Kanalisatsioon
Tabel 123. Karja RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
20 209
Müüdud reoveekogus
m3/a
5 555
sh. elanike reoveekogus
m3/a
2 266
sh. eramud
m3/a
59
sh. kortermajad
m3/a
2 207
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
89
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
3 200
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
14 654
%
73%
3.5.15.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Karja RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,9 km isevoolseid ja 0,1 km survelisi). Neist ca 1,0 km (so 50%) isevoolseid torustikke vajab lähima 4 a jooksul asendamist.
3.5.15.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 124. Karja RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Karja
Asukoht
Karja küla
Anno
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
As0831-186-S13/4
KW
2.2
H (m)
9.8
Q (l/s)
25
Q (m3/h)
90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
elekter-autom.
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
maapealne osa
puudub
3.5.15.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 125. Karja RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Karja RVP
kood
PUH0740370
Rajatud
1970-ndad
Rekonstrueeritud
2009
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
350 ie
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
50 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Karja
kood
SA037
Suubla nimetus
Leisi jõgi
kood
VEE1170900
Veekogumi nimetus
Leisi
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
hea
Karja RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.15.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 126. Karja RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus
Karja reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus
971 m3/a
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.15.2.3.2 Suubla
Tabel 127. Karja RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Karja
kood
SA037
Reoveepuhasti nimetus
Karja
kood
PUH0740370
Suubla nimetus
Leisi jõgi
kood
VEE1170900
Veekogumi nimetus
Leisi
kood
1170900_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6486640, Y: 424033
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
10 952
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
20 209
Omaseire sagedus
Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga
olemas
Nähtuse liik
Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood
7117090020000
Ehitise kood
1
Ehitise nimi
LEISI JÕGI
Eesvoolu osa
1
Veekogu nimi
Leisi jõgi
Veerežiim
riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang
hea
Fotod Karja reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.16 Pärsama reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Pärsama külas asuvas Pärsama reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Pärsama RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 128. Pärsama RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Pärsama
237
177
181
75%
76%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Pärsama RKA piirkonnas on korteriühistutega ja munitsipaalasutuste kinnistud.
3.5.16.1 Veevarustus
Tabel 129. Pärsama RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
6 383
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
6 237
sh. elanike veetarve
m3/a
4 322
sh. eramud
m3/a
2 041
sh. kortermajad
m3/a
2 281
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
1 915
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
146
%
2%
3.5.16.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 130. Pärsama RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Pärsama PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
17 520
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
6 383
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
70-ndad
rekonstrueeritud
2002, liivafilter 2018
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 410 Duplex (komposiit); UV seade
max tootvus
qmax= 3 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor V=0,3m³ komposiit
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
rahuldav
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Pärsama RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.16.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Pärsama RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Pärsama RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.16.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Pärsama RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.16.2 Kanalisatsioon
Tabel 131. Pärsama RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
43 313
Müüdud reoveekogus
m3/a
6 216
sh. elanike reoveekogus
m3/a
4 391
sh. eramud
m3/a
2 110
sh. kortermajad
m3/a
2 281
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
1 825
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
37 097
%
86%
3.5.16.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Pärsama RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,7 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 1,2 km (so 71%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.
3.5.16.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 132. Pärsama RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Pärsama puhasti
Pärsama Lasteaia
Asukoht
Pärsama küla
Pärsama küla
Anno
2009
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
tüüp
Afp0831,5M15
Afp0830S13/4D
KW
2
1.3
H (m)
6.2
9.8
Q (l/s)
18
13
Q (m3/h)
63
45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
rahuldav
rahuldav
elekter-autom.
rahuldav
rahuldav
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
rahuldav
maapealne osa
puudub
puudub
3.5.16.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 133. Pärsama RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Pärsama RVP
kood
PUH0740390
Rajatud
1970-ndad
Rekonstrueeritud
2009
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
280 ie
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
50 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Pärsama
kood
SA039
Suubla nimetus
Saadu kraav
kood
VEE1171210
Veekogumi nimetus
Oitme
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
rahuldav
Pärsama RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.16.2.3.1 Suubla
Tabel 134. Pärsama RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Pärsama
kood
SA039
Reoveepuhasti nimetus
Pärsama
kood
PUH0740390
Suubla nimetus
Saadu kraav
kood
VEE1171210
Veekogumi nimetus
Oitme
kood
1171200_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6486258, Y: 426684
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
10 652
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
43 313
Omaseire sagedus
Üks kord kvartalis
Seos maaparandussüsteemiga
olemas
Nähtuse liik
Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood
7117120020000
Ehitise kood
1
Ehitise nimi
OITME JÕGI
Eesvoolu osa
1
Veekogu nimi
Oitme jõgi
Veerežiim
riigi poolt hallatav kuivendus
Seisukorra hinnang
rahuldav
Fotod Pärsama reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.17 Haamse reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Aste külas asuvas Haamse reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Haamse RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 135. Haamse RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Haamse
174
103
109
59%
63%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Haamse RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud.
3.5.17.1 Veevarustus
Tabel 136. Haamse RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
6 383
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
6 237
sh. elanike veetarve
m3/a
4 322
sh. eramud
m3/a
2 041
sh. kortermajad
m3/a
2 281
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
1 915
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
146
%
2%
3.5.17.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 137. Haamse RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Aste küla (Haamse)
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
32 580
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
2 865
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1983
rekonstrueeritud
2009
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 410 Duplex (komposiit)
max tootvus
qmax= 3 m³/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor: 0,5m³
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Haamse RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.17.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Haamse RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,5 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Haamse RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.17.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Haamse RKA ja selle lähiala tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 6 tuletõrjeveemahutit.
3.5.17.2 Kanalisatsioon
Tabel 138. Haamse RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
13 116
Müüdud reoveekogus
m3/a
2 903
sh. elanike reoveekogus
m3/a
2 903
sh. eramud
m3/a
188
sh. kortermajad
m3/a
2 715
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
0
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
10 213
%
78%
3.5.17.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Haamse RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,5 km torustikke (1,2 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.17.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 139. Haamse RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Haamse
Asukoht
Aste küla
Anno
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
Afp0831S22/4D
KW
2.2
H (m)
10.8
Q (l/s)
25
Q (m3/h)
90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
rahuldav
elekter-autom.
rahuldav
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
maapealne osa
puudub
3.5.17.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 140. Haamse RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Aste küla RVP
kood
PUH0740210
Rajatud
1983?
Rekonstrueeritud
2009
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti BIO-50 + järelpuhasti + biotiigid
Proj. reostuskoormus
280 ie
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
50 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Aste (Haamse) küla II
kood
SA021b
Suubla nimetus
pinnas
kood
PINNAS
Veekogumi nimetus
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
hea
Haamse RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.17.2.3.1 Suubla
Tabel 141. Haamse RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Aste (Haamse) küla II
kood
SA021b
Reoveepuhasti nimetus
Aste küla RVP
kood
PUH0740210
Suubla nimetus
pinnas
kood
PINNAS
Veekogumi nimetus
kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6471481, Y: 407646
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
27 000
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
13 116
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.18 Lümanda reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Lümanda külas asuvas Lümanda reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle lähialas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Lümanda RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 142. Lümanda RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Lümanda
216
129
122
60%
56%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Lümanda RKA piirkonnas on kortermajadega kinnistud.
3.5.18.1 Veevarustus
Tabel 143. Lümanda RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
5 776
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
4 214
sh. elanike veetarve
m3/a
3 069
sh. eramud
m3/a
731
sh. kortermajad
m3/a
2 338
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
769
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
376
Arvestamata vesi
m3/a
1 562
%
27%
3.5.18.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 144. Lümanda RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Lümanda keskasula
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
12 000
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
5 776
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1976
rekonstrueeritud
2009
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter 302-PDA
max tootvus
qmax= 3,5 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
pinnas (immutus)
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor: 0,5 m³
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
rahuldav
elekter-automaatika
hea
Lümanda RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.18.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Lümanda RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Lümanda RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.18.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Lümanda RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.18.2 Kanalisatsioon
Tabel 145. Lümanda RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
22 342
Müüdud reoveekogus
m3/a
3 696
sh. elanike reoveekogus
m3/a
2 842
sh. eramud
m3/a
504
sh. kortermajad
m3/a
2 338
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
769
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
85
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
18 646
%
83%
3.5.18.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Lümanda RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,9 km torustikke (1,3 km isevoolseid ja 0,6 km survelisi). Neist ca 0,6 km (so 45%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.
3.5.18.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 146. Lümanda RKA ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Lümanda lasteaia
Lümanda vallamaja
Asukoht
Lümanda küla
Lümanda küla
Anno
2009
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
tüüp
Afp0830S13/4D
Afp0830S13/4D
KW
1.3
1.3
H (m)
9.8
9.8
Q (l/s)
13
13
Q (m3/h)
45
45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
rahuldav
rahuldav
elekter-autom.
rahuldav
rahuldav
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
rahuldav
maapealne osa
puudub
puudub
3.5.18.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 147. Lümanda RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Lümanda RVP
kood
PUH0740410
Rajatud
1970-ndad
Rekonstrueeritud
2009
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
Proj. reostuskoormus
400 ie
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
100 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Lümanda
kood
SA041
Suubla nimetus
Tüünajõgi
kood
VEE1167900
Veekogumi nimetus
Pussa
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
puudub
Lümanda RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.18.2.3.1 Suubla
Tabel 148. Lümanda RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Lümanda
kood
SA041
Reoveepuhasti nimetus
Lümanda
kood
PUH0740410
Suubla nimetus
Tüünajõgi
kood
VEE1167900
Veekogumi nimetus
Pussa
kood
1167800_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6462097, Y: 383629
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
13 600
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
22 342
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.19 Läätsa reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Läätsa külas asuvas Läätsa reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Läätsa RKA suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 149. Läätsa RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Läätsa
90
80
71
89%
79%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Läätsa RKA piirkonnas on korteriühistutega kinnistud, suurima ÜK tarbimisega on toiduainete tootmisega (kalatööstus) tegelev ettevõte.
3.5.19.1 Veevarustus
Läätsa RKA ühisveevärgisüsteem on ühendatud Salme RKA veevärgiga. Kuna veevõrku suunatavat vett piirkondades eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud veekogused toodud mõlema piirkonna kohta.
Tabel 150. Läätsa RKA ning Salme RKA ja selle lähiala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Salme RKA ja lähiala
Läätsa RKA
Kokku
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
21 372
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
16 489
3 752
20 241
sh. elanike veetarve
m3/a
9 195
2 427
11 622
sh. eramud
m3/a
4 354
645
4 999
sh. kortermajad
m3/a
4 841
1 782
6 623
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
1 836
1 325
3 161
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
5 458
0
5 458
Arvestamata vesi
m3/a
1 131
%
5%
3.5.19.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Kuna Läätsa RKA ühisveevärk saab toite Salme RKAs asuvast puurkaev-pumplast, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.1.1, lk 68.
3.5.19.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Läätsa RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,1 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Pärsama RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.19.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Läätsa RKA-l on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 1 tuletõrjeveemahutit ning 1 koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (meri).
3.5.19.2 Kanalisatsioon
Läätsa RKA kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, kuhu juhitakse lisaks veel ka Nasva RKA, Salme RKA-la ja Mändjala ÜVK piirkonna kanalisatsioon. Kuna piirkondade kanalisatsioonikogust eraldi ei mõõdeta, on allpool esitatud kogused toodud kõigi piirkondade kohta.
Tabel 151. Läätsa RKA, Salme RKA ja selle lähiala, Nasva RKA ja Mändjala ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Salme RKA ja selle lähiala
Läätsa RKA
Nasva RKA
Mändjala ÜVK piirkond
Kokku
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
59 521
Müüdud reoveekogus
m3/a
10 084
10 246
17 357
4 817
42 504
sh. elanike reoveekogus
m3/a
7 925
1 420
6 521
1 018
16 884
sh. eramud
m3/a
3 232
0
6 521
1 018
10 771
sh. kortermajad
m3/a
4 693
1 420
0
0
6 113
sh. munitsip.asutuste reoveekogus
m3/a
2 062
1 054
3 456
3 799
10 371
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
97
7 772
7 380
0
15 249
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
17 017
%
29%
3.5.19.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Läätsa RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km isevoolseid torustikke. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.19.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Läätsa RKA-l kanalisatsioonipumplaid ei ole, kanalisatsioon voolab isevoolselt Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhasti pumplasse.
3.5.19.2.3 Reoveepuhasti
Kuna Läätsa RKA kanalisatsioon juhitakse Salme RKA-s asuvasse Läätsa reoveepuhastisse, siis selle andmeid vaata pt 3.5.6.2.3, lk 70.
3.5.20 Eikla reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Eikla ja Koidula külades asuvas Eikla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Eikla RKA kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 152. Eikla RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Eikla küla
86
55
55
43%
43%
Koidula küla
42
Kokku
128
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Eikla RKA piirkonnas on kortermajade kinnistud.
3.5.20.1 Veevarustus
Tabel 153. Eikla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
1 824
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
1 585
sh. elanike veetarve
m3/a
1 485
sh. eramud
m3/a
0
sh. kortermajad
m3/a
1 485
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
100
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
239
%
13%
3.5.20.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 154. Eikla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Eikla PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
7 200
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
1 824
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1974
rekonstrueeritud
2010
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter aereerimisega MG24S
max tootvus
qmax= 2,5 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor: 0,5 m³
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Eikla RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.20.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Eikla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 2,1 km veetorustikke. Sellest ca 128 m (so 6%) on seisukorras, mis vajab lähima 12a jooksul asendamist..
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Eikla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.20.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Eikla RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.
3.5.20.2 Kanalisatsioon
Tabel 155. Eikla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
2 293
Müüdud reoveekogus
m3/a
1 576
sh. elanike reoveekogus
m3/a
1 485
sh. eramud
m3/a
0
sh. kortermajad
m3/a
1 485
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
91
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
717
%
31%
3.5.20.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Eikla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,0 km torustikke (0,6 km isevoolseid ja 0,4 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.20.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 156. Eikla RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Eikla
Asukoht
Eikla küla
Anno
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
Afp0831.2S22
KW
2.2
H (m)
18.8
Q (l/s)
25
Q (m3/h)
90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
elekter-autom.
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
maapealne osa
puudub
3.5.20.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 157. Eikla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Eikla RVP
kood
PUH0740010
Rajatud
1972
Rekonstrueeritud
2010
Puhastusseadme tüüp
septik + biofilterpuhasti:
FIL D'EAU
Proj. reostuskoormus
200 ie
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Kuja
25 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Eikla asula
kood
SA001
Suubla nimetus
Tiigikraav
kood
VEE1164503
Veekogumi nimetus
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
mitterahuldav
Eikla RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.20.2.3.1 Suubla
Tabel 158. Eikla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Eikla asula
kood
SA001
Reoveepuhasti nimetus
Eikla
kood
PUH0740010
Suubla nimetus
Tiigikraav
kood
VEE1164503
Veekogumi nimetus
kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6475606, Y: 412920
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
7 200
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
2 293
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.21 Sandla reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Sandla külas asuvas Sandla reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sandla RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 159. Sandla RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Sandla
107
56
61
52%
57%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Sandla RKA piirkonnas on kortermajadega kinnistud.
3.5.21.1 Veevarustus
Tabel 160. Sandla RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
3 156
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
2 038
sh. elanike veetarve
m3/a
1 516
sh. eramud
m3/a
17
sh. kortermajad
m3/a
1 499
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
522
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
1 118
%
35%
3.5.21.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 161. Sandla RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Sandla küla pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
3 680
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
3 156
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1968
rekonstrueeritud
2004
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
UV seade: 80W80/11LC
max tootvus
qmax= 8 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
komposiit-hüdrofoor 0,3 m3
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Sandla RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.21.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Sandla RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 750 m veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sandla RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.21.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Sandla RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda koht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.21.2 Kanalisatsioon
Tabel 162. Sandla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
2 317
Müüdud reoveekogus
m3/a
2 171
sh. elanike reoveekogus
m3/a
1 649
sh. eramud
m3/a
0
sh. kortermajad
m3/a
1 649
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
522
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
146
%
6%
3.5.21.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Sandla RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,4 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,5 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.21.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 163. Sandla RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Sandla Keskuse
Asukoht
Sandla küla
Anno
2010
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
AS0831,205-S22/4
KW
2.2
H (m)
10.8
Q (l/s)
25
Q (m3/h)
90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
elekter-autom.
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
maapealne osa
puudub
3.5.21.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 164. Sandla RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Sandla RVP
kood
PUH0740510
Rajatud
2011
Rekonstrueeritud
2016
Puhastusseadme tüüp
annuspuhasti
Proj. reostuskoormus
130 ie
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
25 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Sandla
kood
SA051a
Suubla nimetus
Sandla kraav
kood
VEE1174520
Veekogumi nimetus
Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
Seisukorra hinnang:
Hoone
hea
Mahutid
hea
Seadmed ja torustik
hea
Elekter-automaatika
hea
Biotiik
hea
Sandla RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.21.2.3.1 Suubla
Tabel 165. Sandla RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Sandla
kood
SA051a
Reoveepuhasti nimetus
Sandla
kood
PUH0740510
Suubla nimetus
Sandla kraav
kood
VEE1174520
Veekogumi nimetus
Liivi lahe loodeosa rannikuvesi
kood
EE_17
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6463160, Y: 431499
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
3 680
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
2 317
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.22 Tornimäe reoveekogumisala
Selles peatükis kirjeldatakse Tornimäe ja Kärneri külades asuvas Tornimäe reoveekogumisalas (edaspidi RKA) olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Tornimäe RKA nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 166. Tornimäe RKA ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Tornimäe küla
62
81
83
59%
60%
Kärneri küla
76
Kokku
138
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
Suurima ÜVK tarbimisega kinnistud Tornimäe RKA piirkonnas on kortermajade kinnistud.
3.5.22.1 Veevarustus
Tabel 167. Tornimäe RKA ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
3 006
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
2 945
sh. elanike veetarve
m3/a
2 073
sh. eramud
m3/a
257
sh. kortermajad
m3/a
1 816
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
670
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
202
Arvestamata vesi
m3/a
61
%
2%
3.5.22.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 168. Tornimäe RKA veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Tornimäe põhikooli pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
7200
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
3 006
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1962
rekonstrueeritud
2010
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 410 Duplex (komposiit)
max tootvus
qmax= 3 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
kaheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor (0,3 m3), rõhureleega
mahuti(d)
V= 1,5 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
mitterahuldav
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Tornimäe RKA veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.22.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Tornimäe RKA ühisveevärgi süsteemis on ca 1,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Tornimäe RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.22.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Tornimäe RKA tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 6 tuletõrjeveemahutit.
3.5.22.2 Kanalisatsioon
Tabel 169. Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
4 410
Müüdud reoveekogus
m3/a
3 272
sh. elanike reoveekogus
m3/a
2 201
sh. eramud
m3/a
385
sh. kortermajad
m3/a
1 816
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
891
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
180
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
1 138
%
26%
3.5.22.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,1 km torustikke (1,8 km isevoolseid ja 0,3 km survelisi). Neist ca 1,3 km (so 73%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.
3.5.22.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 170. Tornimäe RKA ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Kärneri
Asukoht
Kärneri küla
Anno
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
AFP0831.2-S22/4
KW
2.2
H (m)
10.8
Q (l/s)
25
Q (m3/h)
90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
rahuldav
elekter-autom.
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
maapealne osa
puudub
3.5.22.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 171. Tornimäe RKA reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Kärneri RVP
kood
PUH0740540
Rajatud
1980-ndad
Rekonstrueeritud
2009
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
BIO-DRY-SB-30
Proj. reostuskoormus
200
Purgimissõlm
olemas
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
50 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Kärneri puhasti
kood
SA054
Suubla nimetus
Kärneri kraav
kood
VEE1700007
Veekogumi nimetus
Seisukorra hinnang:
Hoone
hea
Mahutid
mitterahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
puudub
Tornimäe RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.22.2.3.1 Purgimissõlm
Tabel 172. Kärneri RVP purgla andmed ja seisukorra hinnang
Purgimissõlme nimetus
Kärneri reoveepuhasti purgla
Vastuvõtuvõime
2023a purgitud kogus
-
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.22.2.3.2 Suubla
Tabel 173. Tornimäe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Kärneri puhasti
kood
SA054
Reoveepuhasti nimetus
Kärneri reoveepuhasti
kood
PUH0740540
Suubla nimetus
Kärneri kraav
kood
VEE1700007
Veekogumi nimetus
kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6485336, Y: 448938
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
7 200
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
4 410
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.23 Püha reoveekogumisala ja Pihtla ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Püha külas asuva Püha reoveekogumisalas (edaspidi RKA) ja selle kõrval oleva Pihtla külas olemasolevaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkond kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 174. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Püha küla
64
31
26
17%
14%
Kärneri küla
122
Kokku
186
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.23.1 Veevarustus
Tabel 175. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
2 058
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
1 344
sh. elanike veetarve
m3/a
1 137
sh. eramud
m3/a
937
sh. kortermajad
m3/a
200
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
207
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
714
%
35%
3.5.23.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 176. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Püha PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
-
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
2 058
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
rekonstrueeritud
2009, liivafilter 2017
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit)
max tootvus
qmax= 2 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor 0,3 m3
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
mitterahuldav
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Püha veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.23.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühisveevärgi süsteemis on ca 1,8 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Püha RKA ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.23.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonnas on 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.23.2 Kanalisatsioon
Tabel 177. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
1 379
Müüdud reoveekogus
m3/a
1 103
sh. elanike reoveekogus
m3/a
929
sh. eramud
m3/a
729
sh. kortermajad
m3/a
200
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
174
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
276
%
20%
3.5.23.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Püha RKA ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,3 km torustikke (0,9 km isevoolseid ja 0,4 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.23.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 178. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Pihtla Püha
Asukoht
Püha küla
Anno
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
Afp0831,2S22
KW
2.2
H (m)
10.8
Q (l/s)
25
Q (m3/h)
90
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
elekter-autom.
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
maapealne osa
puudub
3.5.23.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 179. Püha RKA ja Pihtla ÜVK piirkonna reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Püha RVP
kood
-
Rajatud
2009
Rekonstrueeritud
2023
Puhastusseadme tüüp
annuspuhasti
Proj. reostuskoormus
140
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
25 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
-
kood
-
Suubla nimetus
-
kood
-
Veekogumi nimetus
-
Seisukorra hinnang:
Hoone
hea
Mahutid
hea
Seadmed ja torustik
hea
Elekter-automaatika
hea
Biotiik
puudub
Püha RKA reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.24 Laimjala ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Laimjala külas asuvaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Laimjala ÜVK ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 180. Laimjala ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Laimjala
88
58
57
66%
65%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.24.1 Veevarustus
Tabel 181. Laimjala ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
1 578
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
1 558
sh. elanike veetarve
m3/a
1 419
sh. eramud
m3/a
331
sh. kortermajad
m3/a
1 088
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
139
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
20
%
1%
3.5.24.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 182. Laimjala ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Laimjala
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
2500
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
1 154
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1970-ndad
rekonstrueeritud
2011
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
puudub
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter
max tootvus
qmax= 2,4 m³/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
pinnas (immutus)
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor V=0,3m³
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
rahuldav
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
rahuldav
elekter-automaatika
rahuldav
Laimjala ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.24.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Laimjala ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 1,2 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Laimjala ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.24.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Laimjala ÜVK alal tuletõrjeveevõtu kohti ei ole, kuid veidi külakeskusest eemal on kahel tootmismaa kinnistul 2 tuletõrjeveemahutit.
3.5.24.2 Kanalisatsioon
Tabel 183. Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
2 037
Müüdud reoveekogus
m3/a
1 426
sh. elanike reoveekogus
m3/a
1 411
sh. eramud
m3/a
323
sh. kortermajad
m3/a
1 088
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
15
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
611
%
30%
3.5.24.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 644m torustikke (584 m isevoolseid ja 59 m survelisi). Neist ca 317 m (so 54%) isevoolseid torustikke vajab lähima 12 a jooksul asendamist.
3.5.24.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 184. Laimjala ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Laimjala
Asukoht
Laimjala küla
Anno
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
AS0830-S13
KW
1.3
H (m)
9.8
Q (l/s)
13
Q (m3/h)
45
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
rahuldav
elekter-autom.
rahuldav
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
maapealne osa
puudub
3.5.24.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 185. Laimjala ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Laimjala RVP
kood
PUH0740350
Rajatud
1989
Rekonstrueeritud
2024
Puhastusseadme tüüp
annuspuhasti
Proj. reostuskoormus
140
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
50 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Laimjala
kood
SA035
Suubla nimetus
Hundisilla kraav
kood
VEE1173202
Veekogumi nimetus
Kurdla
Seisukorra hinnang:
Hoone
hea
Mahutid
hea
Seadmed ja torustik
hea
Elekter-automaatika
hea
Biotiik
puudub
Laimjala ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.24.2.3.1 Suubla
Tabel 186. Laimjala RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Laimjala
kood
SA035
Reoveepuhasti nimetus
Laimjala puhasti
kood
PUH0740350
Suubla nimetus
Hundisilla kraav
kood
VEE1173202
Veekogumi nimetus
Kurdla
kood
1173200_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6477010, Y: 441466
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
2 500
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
2 037
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
olemas
Nähtuse liik
Eesvool alla 10 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood
7117320020030
Ehitise kood
1
Ehitise nimi
HUNDISILLA I
Eesvoolu osa
1
Veekogu nimi
Veerežiim
kuivendus
Seisukorra hinnang
hea
Fotod Laimjala reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.25 Tagavere ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Tagavere külas asuvaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Tagavere ÜVK ala kaitsmata (väga reostusohtlikul) ja nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 187. Tagavere ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Tagavere
100
73
73
73%
73%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.25.1 Veevarustus
Tabel 188. Tagavere ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
2 217
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
1 733
sh. elanike veetarve
m3/a
1 660
sh. eramud
m3/a
630
sh. kortermajad
m3/a
1 030
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
73
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
484
%
22%
3.5.25.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 189. Tagavere ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Tagavere PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
12 192
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
2 217
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
1984
rekonstrueeritud
2008
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
aereerimise ja kloreerimisega veemahuti
UV seade
max tootvus
qmax= 4 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
-
Pumpla:
pumpla tüüp
kaheastmeline
surve reguleerimine
II astme pump q=4 m3/h;
rõhurelee + hüdrofoor 0,5 m3
mahuti(d)
V= 1,6 m3
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hea
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Tagavere ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.25.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Tagavere ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 1,9 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Tagavere ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Tulemustega saab tutvuda Terviseameti kodulehel olevas avalikus andmebaasis, mis avaneb lingilt: Joogivee kvaliteedi andmebaas.
3.5.25.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Tagavere ÜVK alal on tuletõrjeveevarustuseks on rajatud 1 tuletõrjeveemahuti.
3.5.25.2 Kanalisatsioon
Tabel 190. Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
2 396
Müüdud reoveekogus
m3/a
1 698
sh. elanike reoveekogus
m3/a
1 625
sh. eramud
m3/a
604
sh. kortermajad
m3/a
1 021
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
73
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
698
%
29%
3.5.25.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 2,0 km torustikke (1,7 km isevoolseid ja 0.3 km survelisi). Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.25.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 191. Tagavere ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumplad
Pumpla nimi
Tagavere Saude
Tagavere Tondi
Asukoht
Tagavere küla
Tagavere küla
Anno
2009
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
2
tootja
ABS Pumps
ABS Pumps
tüüp
Afp0831.2S22/4
Afp0841.2S13/4
KW
3
1.3
H (m)
10.8
7.2
Q (l/s)
6
28
Q (m3/h)
22
100
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
hea
hea
elekter-autom.
hea
hea
mahuti/ teenindusosa
hea
hea
maapealne osa
puudub
puudub
3.5.25.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 192. Tagavere ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Tagavere RVP
kood
PUH0000006
Rajatud
2009
Rekonstrueeritud
2018
Puhastusseadme tüüp
annuspuhasti
Proj. reostuskoormus
120
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
25 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Tagavere küla
kood
SA080
Suubla nimetus
Tondikraav
kood
VEE1171301
Veekogumi nimetus
Võlupe
Seisukorra hinnang:
Hoone
hea
Mahutid
hea
Seadmed ja torustik
hea
Elekter-automaatika
hea
Biotiik
puudub
Tagavere ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.25.2.3.1 Suubla
Tabel 193. Tagavere RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Tagavere küla
kood
SA080
Reoveepuhasti nimetus
Tagavere reoveepuhasti
kood
PUH0000006
Suubla nimetus
Tondikraav
kood
VEE1171301
Veekogumi nimetus
Võlupe
kood
1171300_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6486356, Y: 434520
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
4 744
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
2 396
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
puudub
Seisukorra hinnang
rahuldav
3.5.26 Puka ÜK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Puka külas asuvat ühiskanalisatsioonisüsteemi (edaspidi ÜK). Ühisveevärk piirkonnas puudub.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Puka ÜK ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikule) põhjaveega alal.
Tabel 194. Puka ÜK ala ÜK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Puka
23
0
27
0%
117%***
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
***- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.
3.5.26.1 Kanalisatsioon
Tabel 195. Puka ÜK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
619
Müüdud reoveekogus
m3/a
557
sh. elanike reoveekogus
m3/a
557
sh. eramud
m3/a
0
sh. kortermajad
m3/a
557
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
0
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
62
%
10%
3.5.26.1.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Puka ÜK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 70m isevoolset torustikku. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.26.1.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Kanalisatsioonipumplad puuduvad
3.5.26.1.3 Reoveepuhasti
Tabel 196. Puka ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Puka RVP
kood
-
Rajatud
2009
Rekonstrueeritud
2019
Puhastusseadme tüüp
septik + biofilterpuhasti FIL D'EAU + pinnasfilter
Proj. reostuskoormus
60
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Kuja
25 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
-
kood
-
Suubla nimetus
-
kood
-
Veekogumi nimetus
-
Seisukorra hinnang:
Hoone
puudub
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
puudub
3.5.27 Käo-Jõe ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Käo ja Jõe külades asuvas ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi Käo-Jõe ÜVK).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Käo-Jõe ÜVK ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 197. Käo-Jõe ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Käo-Jõe küla
66
56
58
66%
68%
Kärneri küla
19
Kokku
85
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.27.1 Veevarustus
Tabel 198. Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
1 459
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
1 252
sh. elanike veetarve
m3/a
1 252
sh. eramud
m3/a
140
sh. kortermajad
m3/a
1 112
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
0
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
207
%
14%
3.5.27.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 199. Käo-Jõe ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Käo PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
2500
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
1 459
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
2020
rekonstrueeritud
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit); mangaani- eraldusfilter SAISOV (komposiit)
max tootvus
qmax= 3,2 m³/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor V=0,3m³
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Käo-Jõe ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.27.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 2,4 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Käo-Jõe ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.27.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Käo-Jõe ÜVK ala tuletõrjevee jaoks on piirkonda rajatud 1 tuletõrjeveemahuti ja 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (jõgi).
3.5.27.2 Kanalisatsioon
Tabel 200. Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
15 885
Müüdud reoveekogus
m3/a
1 221
sh. elanike reoveekogus
m3/a
1 221
sh. eramud
m3/a
130
sh. kortermajad
m3/a
1 091
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
0
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
14 664
%
92%
3.5.27.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 1,4 km torustikke (0,8 km isevoolseid ja 0,6 km survelisi). Torustik on väga halvas seisukorras, ca 1,2 km (so 89%) (isevoolseid 693m (92%) ja 532m (84%)) on seisukorras, mis vajab lähima 4a jooksul asendamist
3.5.27.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Tabel 201. Käo-Jõe ÜVK ala ühiskanalisatsioonipumpla
Pumpla nimi
Audla
Asukoht
Jõe küla (Käo küla)
Anno
2009
Pumpade andmed:
kogus
2
tootja
ABS Pumps
tüüp
AS0840-S17
KW
2.2
H (m)
16
Q (l/s)
16
Q (m3/h)
58
Seisukorra hinnang:
torustik ja seadmed
rahuldav
elekter-autom.
rahuldav
mahuti/ teenindusosa
rahuldav
maapealne osa
puudub
3.5.27.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 202. Käo-Jõe ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Audla RVP
kood
PUH0740360
Rajatud
1986
Rekonstrueeritud
2013 ja 2023
Puhastusseadme tüüp
biopuhasti
BIO-DRY-SB-50
Proj. reostuskoormus
100
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Reoveesette käitlus
Veetakse paakautoga Kullimäe RVP-sse
Kuja
50 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
Audla
kood
SA036
Suubla nimetus
Kuke peakraav (Kuke jõgi)
kood
VEE1173000
Veekogumi nimetus
Kuke Koigi järvest suudmeni
Seisukorra hinnang:
Hoone
hea
Mahutid
hea
Seadmed ja torustik
hea
Elekter-automaatika
hea
Biotiik
hea
Audla reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.27.2.3.1 Suubla
Tabel 203. Käo-Jõe RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Audla
kood
SA036
Reoveepuhasti nimetus
Audla biotiik
kood
PUH0740360
Suubla nimetus
Kuke peakraav (Kuke jõgi)
kood
VEE1173000
Veekogumi nimetus
Kuke Koigi järvest suudmeni
kood
1173000_2
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6479522, Y: 442695
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
2 500
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
15 885
Omaseire sagedus
Üks kord poolaastas
Seos maaparandussüsteemiga
olemas
Nähtuse liik
Eesvool üle 25 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood
7117300020000
Ehitise kood
1
Ehitise nimi
Kuke peakraav
Eesvoolu osa
1
Veekogu nimi
Kuke peakraav (Kuke jõgi)
Veerežiim
Seisukorra hinnang
hea
Fotod Audla reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.28 Veske ÜVK piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Veske külas asuvaid ühisveevarustus- ja -kanalisatsioonisüsteeme (edaspidi ÜVK).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Veske ÜVK ala keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 204. Veske ÜVK ala ÜVK-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Veske
45
41
33
91%
73%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.28.1 Veevarustus
Tabel 205. Veske ÜVK ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
788
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
788
sh. elanike veetarve
m3/a
788
sh. eramud
m3/a
106
sh. kortermajad
m3/a
682
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
0
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
0
%
0%
3.5.28.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 206. Veske ÜVK ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Aru elamute pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
2 192
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
788
Puurkaevu sanitaarkaitseala
10 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
rekonstrueeritud
2009
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
paarissurveliivafilter
202-PDA
max tootvus
qmax= 2,4 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
ühiskanalisatsioon
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor: 0,3 m6
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Veske ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.28.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Veske ÜVK ala ühisveevärgi süsteemis on ca 130 m veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Veske ÜVK ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.28.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Veske ÜVK alal on olemas 1 tuletõrjevee veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.28.2 Kanalisatsioon
Tabel 207. Veske ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemi reoveekogus 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Reoveekogused
Puhastisse juhitud reoveekogus
m3/a
846
Müüdud reoveekogus
m3/a
761
sh. elanike reoveekogus
m3/a
761
sh. eramud
m3/a
0
sh. kortermajad
m3/a
761
sh. munitsipaalasutuste reoveekogus
m3/a
0
sh. ettevõtete reoveekogus
m3/a
0
Arvestamata reoveekogus (infiltratsioon)
m3/a
85
%
10%
3.5.28.2.1 Ühiskanalisatsioonitorustikud
Veske ÜVK ala ühiskanalisatsioonisüsteemis on ca 390m isevoolset torustikku. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
3.5.28.2.2 Ühiskanalisatsioonipumplad
Kanalisatsioonipumplad puuduvad
3.5.28.2.3 Reoveepuhasti
Tabel 208. Veske ÜVK ala reoveepuhasti andmed ja seisukorra hinnang
Reoveepuhasti nimetus
Veske RVP
kood
PUH0740400
Rajatud
1970-ndad
Rekonstrueeritud
2009
Puhastusseadme tüüp
septik (10 m3) ja biotiigid
Proj. reostuskoormus
60
Purgimissõlm
puudub
Reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
puudub
Reoveesette käitlus
Kuja
50 m
tagatud: ei/jah
jah
Väljalaskme nimetus
kood
Suubla nimetus
Veske kraav
kood
VEE1170903
Veekogumi nimetus
Leisi
Seisukorra hinnang:
Hoone
rahuldav
Mahutid
rahuldav
Seadmed ja torustik
rahuldav
Elekter-automaatika
rahuldav
Biotiik
rahuldav
Veske ÜVK ala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
2023 aasta heitveeanalüüside tulemuste kohaselt vastas reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus veeloas kehtestatud piirmääradele.
3.5.28.2.3.1 Suubla
Tabel 209. Veske RVP suubla andmed ja seisukorra hinnang
Väljalaskme nimetus
Aru elamud
kood
SA040
Reoveepuhasti nimetus
Aru elamute puhasti
kood
PUH0740400
Suubla nimetus
Veske kraav
kood
VEE1170903
Veekogumi nimetus
Leisi
kood
1170900_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid
X: 6490458, Y: 423702
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient
1 (ühtegi erisust ei kohaldu)
Suublasse juhtida lubatud vooluhulk (m³/a)
2 000
2023a suublasse juhitud vooluhulk (m³/a)
846
Omaseire sagedus
Üks kord aastas
Seos maaparandussüsteemiga
olemas
Nähtuse liik
Eesvool alla 10 km2 valgalaga
Maaparandussüst. kood
7117090020070
Ehitise kood
1
Ehitise nimi
ANGLA I
Eesvoolu osa
1
Veekogu nimi
Veerežiim
kuivendus
Seisukorra hinnang
rahuldav
Fotod Aru elamute reoveepuhasti suublast on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.29 Koimla ÜV piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Koimla külas asuvat ühisveevarustussüsteemi (edaspidi ÜV).
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Koimla ÜV ala keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) ja suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 210. Koimla ÜVK ala ÜV-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Koimla
79
30
0
38%
0%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.29.1 Veevarustus
Tabel 211. Koimla ÜV ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
940
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
900
sh. elanike veetarve
m3/a
900
sh. eramud
m3/a
900
sh. kortermajad
m3/a
0
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
0
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
40
%
4%
3.5.29.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 212. Koimla ÜV ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Koimla PK
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
-
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
940
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
on tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
2009
rekonstrueeritud
-
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
olemas
Veetöötlusseade:
tüüp
liivafilter ARS 300 Duplex (komposiit)
max tootvus
qmax= 3,5 m3/h
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
pinnas (immutus)
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor: 0,3 m3
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
hea
veetöötlus
hea
II astme pumpla ja mahuti(d)
hoone
hea
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Koimla ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.29.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Koimla ÜV ala ühisveevärgi süsteemis on ca 3,0 km veetorustikke. Torustikud on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Koimla ÜV ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.29.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Koimla ÜV alal on tuletõrjeveevõtu jaoks rajatud 1 tuletõrjeveemahuti ja on olemas 1 veevõtukoht, kust saab vett võtta looduslikust veekogust (tiik).
3.5.30 Sakla ÜV piirkond
Selles peatükis kirjeldatakse Sakla külas asuvat ühisveevarustussüsteemi (edaspidi ÜV). Piirkonnas ühiskanalisatsioon puudub, kanalisatsioon kogutakse kokku kogumismahutitesse 2x10m3.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sakla ÜV ala nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal.
Tabel 213. Sakla ÜVK ala ÜV-teenust tarbiv elanikkond
Piirkond
Elukohana registreeritud*
ÜV-ga liitunud**
ÜK-ga liitunud**
ÜV-ga liitunud
ÜK-ga liitunud
elanike arv
osakaal reg. elanike arvust
Sakla
85
22
22
26%
26%
Märkused:
*- Eesti Statistikaamet: 2023_rahvaarv_asutusyksustes.
**- ÜVK teenust tarbivate elanike arv on eramute liitumispunktide arvu ja /või kortermajade korterite arvu ning leibkonna keskmise suuruse korrutis. Vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on keskmise leibkonna suurus 2023 aastal Saare maakonnas 2.23 inimest.
3.5.30.1 Veevarustus
Tabel 214. Sakla ÜV ala ühisveevarustussüsteemi toodetud ning tarbitud vee kogused 2023. aastal
Näitaja
Ühik
Veekogused
Puurkaevudest väljapumbatud vesi
m3/a
399
Tarbitud (müüdud) veekogus
m3/a
399
sh. elanike veetarve
m3/a
399
sh. eramud
m3/a
30
sh. kortermajad
m3/a
369
sh. munitsipaalasutuste veetarve
m3/a
0
sh. ettevõtete veetarve
m3/a
0
Arvestamata vesi
m3/a
0
%
0%
3.5.30.1.1 Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam
Tabel 215. Sakla ÜV ala veehaarde andmed ja seisukorra hinnang
Veehaarde nimetus:
Sakla pk
Puurkaev
Lubatud veevõtt (m³/a)
-
Tegelik veevõtt 2023 (m³/a)
Puurkaevu sanitaarkaitseala
50 m
ei ole tagatud
Pumpla ja veetöötlus
rajatud
pumpla puudub, seadmed elamu keldris
rekonstrueeritud
2009 - välistorustikud,
reservtoite generaator
puudub
SCADA ühendus
puudub
Veetöötlusseade:
tüüp
puudub
max tootvus
veetöötlusseadme filtripesuvee eesvool
Pumpla:
pumpla tüüp
üheastmeline
surve reguleerimine
hüdrofoor 0,3m3
mahuti(d)
puudub
Seisukorra hinnang:
puurkaev(ud)
rahuldav
veetöötlus
puudub
II astme pumpla ja mahuti(d)
puudub
hoone
elamu keldris
seadmed ja torustik
hea
elekter-automaatika
hea
Sakla ÜVK ala veehaarde tehnoloogiline skeem on esitatud käesoleva töö lisades.
3.5.30.1.2 Ühisveevärgi torustikud
Sakla ÜV ala ühisveevärgi süsteemis on ca 91m veetorustikku. Torustik on heas seisukorras ning lähima 12a jooksul asendamist ei vaja.
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab Sakla ÜV ala ühisveevärgi vesi määrusega „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (RT I, 05.09.2023, 6) kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.
3.5.30.1.3 Tuletõrjeveevarustus
Sakla ÜV alal tuletõrjeveevõtu kohti ei ole, kuid külakeskusest eemal on kahel tootmismaa kinnistul 2 tuletõrjeveemahutit.
4 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMINE
Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on:
• ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Saaremaa vallas;
• kaasa aidata Saaremaa valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele;
• perspektiivse ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide üldskeemide koostamine;
• veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;
• arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.
4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused
Käesolev arendamise kava on valminud vee-ettevõtja ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide kompleksseks arendamiseks Saaremaa valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondades;
• Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtte ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõttele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega;
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ning sademeveesüsteemid ja on koostatud perspektiivsed arenguskeemid;
• Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt Saaremaa valla reoveekogumisaladele ja tiheasustusaladele;
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad ning mille haldamisega tegeleb AS Kuressaare Veevärk;
• Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Saaremaa Vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning AS Kuressaare Veevärk poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel;
• Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides.
• Kõik investeeringuliigid on jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:
• võrgud ja torustikud 40 aastat;
• reservuaarid ja mahutid 40 aastat;
• masinad ja seadmed 15 aastat;
• tootmishooned 40 aastat.
• Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:
• keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;
• majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel;
• sotsiaal- majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte majandamisega.
Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste planeeritavad arendustegevused on jagatud kahte etappi:
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027;
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035.
Kogu valla kavandatud ÜVK investeeringud on jagatud projektidesse, milledele on antud oma number ja nimi. Valla ÜVK investeeringuprojektide nimekiri koos ajakavaga on toodud allolevas tabelis:
Tabel 216. Saaremaa valla ÜVK arendamise projektide loetelu
ÜVK etapp
Proj. Nr
Projekti nimi
Teostus-aeg
ÜVK arendamise I etapp
(2024-2027)
PR-1
Kuressaare
ÜVK torustike rekonstrueerimine
2025; 2027
PR-2
Kuressaare
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
2024; 2026
PR-3
Kuressaare
reoveepuhasti rekonstrueerimine
2024; 2026
PR-4
Kuressaare
sademeveetorustiku rekonstrueerimine
2024; 2027
PR-5
Kuressaare
sademeveetorustiku rajamine
2024
PR-6
Kuressaare
viie probleemse sademevee piirkonna lahendamine
2025
PR-7
Sõmera
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
2026
PR-8
Orissaare
ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine
2026
PR-9
Orissaare
VTJ-pumpla el-automaatika rekonstrueerimine
2024
PR-10
Kärla
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
2027
PR-11
Kihelkonna
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
2027
PR-12
Salme
ÜVK torustike (sh kanalisatsioonipumplate) rekonstrueerimine
2026
PR-13
Aste
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
2027
PR-14
Upa
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
2027
PR-15
Nasva
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
2027
PR-16
Valjala
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
2027
PR-17
Mändjala
ÜVK süsteemi rajamine
2025
PR-18
Kaali-Kõljala
ÜK torustike rekonstrueerimine
2026
PR-19
Leisi
ÜVK süsteemi laiendamine
2024
PR-20
Mustjala
ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine
2026
PR-21
Karja
ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine
2026
PR-22
Pärsama
ÜK torustike rekonstrueerimine
2026
PR-23
Lümanda
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
2027
PR-24
Salme
kanalisatsioonipumpla ja -puhasti rekonstrueerimine
2027
PR-25
Eikla
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
2027
PR-26
Tornimäe
ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine
2026
PR-27
Püha
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
2027
PR-28
Laimjala
ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine
2026
PR-29
Laimjala
VTJ osmoosseadme paigaldus
2026
PR-30
Laimjala
reoveepuhasti rekonstrueerimine
2024
PR-31
Tagavere
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
2027
PR-32
Käo
ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine
2027
PR-33
Sakla
PK-VTJ rekonstrueerimine uues asukohas
2027
PR-34
Nasva-Salme transiit kanalisatsioonisüsteem
ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine
2026
ÜVK arendamise II etapp
(2028-2035)
PR-35
Kuressaare
ÜVK torustike rekonstrueerimine
2028-2035
PR-36
Kuressaare
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-37
Kuressaare
reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-38
Kuressaare
sademeveetorustiku rekonstrueerimine
PR-39
Kuressaare
sademevee eesvoolukraavide rekonstrueerimine ja rajamine
PR-40
Orissaare
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-41
Kärla
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-42
Kihelkonna
ÜV torustike rekonstrueerimine, sademeveetorustiku rajamine
PR-43
Salme
VTJ osmoosseadme rekonstrueerimine
PR-44
Aste
kanalisatsiooni peapumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-45
Nasva
VTJ rekonstrueerimine - liivafiltri vahetus
PR-46
Nasva
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-47
Nasva
sademevee eesvoolukraavide rajamine
PR-48
Valjala
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-49
Valjala
reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-50
Mändjala
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
PR-51
Kaali-Kõljala
VTJ osmoosseadme paigaldus
PR-52
Kaali-Kõljala
kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine
PR-53
Leisi
ÜK torustike rekonstrueerimine
PR-54
Mustjala
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
PR-55
Mustjala
reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-56
Pärsama
ÜK torustike (sh pumplate) rekonstrueerimine
PR-57
Haamse
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
PR-58
Haamse
reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-59
Lümanda
ÜK torustike (sh pumpla) rekonstrueerimine
PR-60
Eikla
ÜV torustike rekonstrueerimine
PR-61
Tornimäe
II a pumpla rekonstrueerimine - mahuti rekonstrueerimine
PR-62
Tornimäe
reoveepuhasti rekonstrueerimine
PR-63
Tornimäe
ÜK torustike rekonstrueerimine
PR-64
Püha
VTJ-pumpla hoone rekonstrueerimine
PR-65
Tagavere
kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine
Rajatavate ja rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest.
Tabel 217. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide rajamismaksumuse arvutamisel aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad
Rajatis
Ühik
Ühikmaksumus (€)
Veevarustus
Torustiku rajamine või rekonstrueerimine
m
200
Hüdrandi paigaldus ühisveevõrgu torule
m
1 500
Liitumispunkti rajamine
kpl
200
Kanalisatsioon
Isevoolutorustiku rekonstrueerimine
m
230
Isevoolutorustiku rajamine
m
250
Survetorustiku rekonstrueerimine
m
130
Survetorustiku rajamine
m
150
Kanalisatsioonipumpla rekonstrueerimine
tk
20 000
Kanalisatsioonipumpla rajamine
tk
30 000
Liitumispunkti rajamine
kpl
200
Sademevee ärajuhtimine
Torustiku rajamine või rekonstrueerimine
m
250
Kraavi rajamine või rekonstrueerimine
m
100
Ühikmaksumus sisaldab endas kõiki rajatiste rajamise kulusid, sh:
• Projektijuhtimise teenus;
• Uuringute koostamine;
• Projekti koostamine;
• Materjali maksumus;
• Rajamise maksumus;
• Omanikujärelevalve teenus.
Puurkaev-pumplate, II astme pumplate, veetöötlusjaamade (-seadmete) ja reoveepuhastite rekonstrueerimise maksumuse hindamisel on arvestatud konkreetse objekti rekonstrueerimise vajaduse mahtutega, mistõttu nende objektide puhul ühikhindu ei ole.
4.3 Vee-ettevõtluse areng
Saaremaa vallas haldab ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteeme ning sademeveesüsteeme AS Kuressaare Veevärk. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitised kuuluvad AS Kuressaare Veevärk, sademeveesüsteemid kuuluvad osaliselt Saaremaa Vallavalitsusele, kelle poolt finantseeritakse ka sademeveesüsteemide hooldamisega seotud kulusid.
Arendamise kavaga on ette nähtud ÜVK ala laiendamist vaid Mändjala ja Leisi piirkondades. Muus osas keskendutakse olemasolevate süsteemide rekonstrueerimisele ja parendamisele.
Käesolev arendamise kava jääb peale Saaremaa vallavolikogu poolt kinnitamist raamdokumendiks ÜVK piirkondades veevarustuse, kanalisatsiooni, tuletõrjevee ja sademevee alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud ning finantseerimise katteallikad eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni, tuletõrjevee- ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Antud töös käsitletakse vaid neid tuletõrjeveevarustuse ning sademevee investeeringute mahtusid, mis jäävad ÜVK-süsteemiga kaetud või tulevikus kaetavate alade piiridesse.
Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on otstarbekas AS-l Kuressaare Veevärk ja Saaremaa Vallavalitsusel torustike- ja teedeehituse/-rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks.
4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos
Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest:
• keskmise leibkonna suurus Saare maakonnas on 2.23 inimest;
• olemasolevate ÜVKga liitunud elanike arvutuslik ühikuline veetarve ja reovee kogus jäävad muutumatuks;
• veevõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks veetarbeks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d;
• kanalisatsioonivõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks reoveekoguseks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 64 l/d;
• asutuste ja ettevõtete (jur.) veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatuks;
• veevarustussüsteemi arvutuslikuks arvestamata veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 15% võrku juhitavast veest;
• kanalisatsioonisüsteemi arvutuslikuks infiltratsioonivee veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Piirkondades, kus reovee mõõtmist ei toimu ning rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 50% reoveepuhastile juhitavast veest.
4.4.1 Veevarustus
Arvestades peatükis 4.4 toodud eeldusi on allolevas tabelis esitatud veevajaduse prognoos peale ÜVK arendamise I ja II etapi elluviimist.
Tabel 218. Perspektiivse veevajaduse prognoos
ÜVK piirk. jrk. nr
ÜVK piirkond
Reovee-kogumisala
Toitepunkt
Olemasolev olukord
Peale I etappi
Peale II etappi
Elanikud
Jur.
Arvestamata vesi
Võrku
Elanikud
Jur.
Arvestamata vesi
Võrku
Elanikud
Jur.
Arvestamata vesi
Võrku
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
osakaal
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
osakaal
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
osakaal
Q(m3/d)
1
Kuressaare ja ümbrus
Kuressaare
Unimäe VTJ
883
677
511
25%
2 071
883
677
511
25%
2 071
883
677
511
25%
2 071
2
Sõmera ja Mätasselja
Sõmera
Kärla VTJ
15
16
4
12%
35
15
16
4
12%
35
15
16
4
12%
35
3
Orissaare
Orissaare
Orissaare VTJ
48
19
8
11%
75
48
19
8
11%
75
48
19
8
11%
75
4
Kärla
Kärla
Kärla VTJ
17
3
3
12%
23
17
3
3
12%
23
17
3
3
12%
23
5
Kihelkonna
Kihelkonna
Kihelkonna VTJ
17
6
2
8%
26
17
6
2
8%
26
17
6
2
8%
26
6
Salme
Salme
Tehumardi VTJ
25
20
3
5%
48
25
20
3
5%
48
25
20
3
5%
48
7
Aste
Aste
Aste VTJ
22
5
3
10%
29
22
5
3
10%
29
22
5
3
10%
29
8
Upa
Upa
Unimäe VTJ
7
11
6
25%
24
7
11
6
25%
24
7
11
6
25%
24
9
Nasva
Nasva
Nasva VTJ
17
5
5
18%
27
17
5
5
18%
27
17
5
5
18%
27
10
Valjala
Valjala
Valjala VTJ
20
7
3
10%
30
20
7
3
10%
30
20
7
3
10%
30
11
Mändjala
Mändjala
Nasva VTJ
3
0
1
18%
4
18
4
5
18%
27
18
4
5
18%
27
12
Kaali ja Kõlajala
Kaali-Kõljala
Kõljala VTJ
11
3
2
10%
16
11
3
2
10%
16
11
3
2
10%
16
13
Leisi
Leisi
Leisi VTJ
5
8
3
17%
16
9
9
4
17%
21
9
9
4
17%
21
14
Mustjala
Mustjala
Mustjala PK
8
2
2
19%
12
8
2
2
19%
12
8
2
2
19%
12
15
Karja
Karja
Karja VTJ
6
10
0
0%
16
6
10
0
0%
16
6
10
0
0%
16
16
Pärsama
Pärsama
Pärsama VTJ
12
5
0
2%
17
12
5
0
2%
17
12
5
0
2%
17
17
Aste
Haamse
Haamse VTJ
8
0
0
2%
8
8
0
0
2%
8
8
0
0
2%
8
18
Lümanda
Lümanda
Lümanda VTJ
8
3
4
27%
16
8
3
4
27%
16
8
3
4
27%
16
19
Läätsa
Läätsa
Tehumardi VTJ
7
4
1
5%
11
7
4
1
5%
11
7
4
1
5%
11
20
Eikla ja Koidula
Eikla
Eikla VTJ
4
0
1
13%
5
4
0
1
13%
5
4
0
1
13%
5
21
Sandla
Sandla
Sandla VTJ
4
1
3
35%
9
4
1
3
35%
9
4
1
3
35%
9
22
Kärneri ja Tornimäe
Tornimäe
Tornimäe VTJ
6
2
0
2%
8
6
2
0
2%
8
6
2
0
2%
8
23
Püha ja Pihtla
-
Püha VTJ
3
1
2
35%
6
3
1
2
35%
6
3
1
2
35%
6
24
Laimjala
-
Laimjala VTJ
4
0
0
1%
4
4
0
0
1%
4
4
0
0
1%
4
25
Tagavere
-
Tagavere VTJ
5
0
1
22%
6
5
0
1
22%
6
5
0
1
22%
6
26
Puka
-
27
Käo ja Jõe
-
Käo VTJ
3
0
1
14%
4
3
0
1
14%
4
3
0
1
14%
4
28
Veske
-
Veske VTJ
2
0
0
0%
2
2
0
0
0%
2
2
0
0
0%
2
29
Koimla
-
Koimla VTJ
2
0
0
4%
3
2
0
0
4%
3
2
0
0
4%
3
30
Sakla
-
Sakla PK
1
0
0
0%
1
1
0
0
0%
1
1
0
0
0%
1
1 172
811
567
2 550
1 191
815
573
2 579
1 191
815
573
2 579
Kuna mitmed veetöötlusjaamad (Unimäe, Kärla, Tehumardi ja Nasva) varustavad veega rohkem kui ühte veevarustuspiirkonda, siis allolevas tabelis on toodud ka veetöötlusjaamade põhiselt veevajaduse prognoos. Tabelis on toodud ka veelubadega määratud maksimaalne veevõtt ning olemasoleva veetöötlusseadmete maksimaalne tootlikus.
Tabel 219. Veetöötlusjaamade veevajaduse prognoos
Veetöötlus-jaam
Vajalik vooluhulk
Lubatud veevõtt veelubadest
Ol.ol veetöötlusjaama tootlikus
Ol.olev
Peale I etappi
Peale II etappi
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Qmax m3/d
Qmax m3/d
Unimäe VTJ
2 094
2 094
2 094
5 490
4 600
Orissaare VTJ
75
75
75
150
920
Kärla VTJ
58
58
58
75
276
Kihelkonna VTJ
26
26
26
75
212
Tehumardi VTJ
59
59
59
300
-
Aste VTJ
29
29
29
90
230
Nasva VTJ
31
54
54
110
725
Valjala VTJ
30
30
30
270
-
Kõljala VTJ
16
16
16
47
21
Leisi VTJ
16
21
21
65
131
Mustjala PK
12
12
12
30
-
Karja VTJ
16
16
16
59
131
Pärsama VTJ
17
17
17
48
69
Haamse VTJ
8
8
8
30
69
Lümanda VTJ
16
16
16
33
81
Eikla VTJ
5
5
5
20
58
Sandla VTJ
9
9
9
10
184
Tornimäe VTJ
8
8
8
20
69
Püha VTJ
6
6
6
-
46
Laimjala VTJ
4
4
4
7
55
Tagavere VTJ
6
6
6
15
92
Käo VTJ
4
4
4
7
74
Veske VTJ
2
2
2
6
55
Koimla VTJ
3
3
3
-
81
4.4.2 Kanalisatsioon
Arvestades peatükis 4.4 toodud eeldusi on allolevas tabelis esitatud kanalisatsioonikoguste prognoos peale ÜVK arendamise I ja II etapi elluviimist.
Tabel 220. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos
ÜVK piirk. jrk. nr
ÜVK piirkond
Reovee-kogumisala
Reoveepuhasti
Olemasolev olukord
Peale I etappi
Peale II etappi
Elanikud
Jur.
Inf. vesi
Puhastile
Elanikud
Jur.
Arvestamata vesi
Võrku
Elanikud
Jur.
Arvestamata vesi
Võrku
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
osakaal
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
osakaal
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
Q(m3/d)
osakaal
Q(m3/d)
1
Kuressaare ja ümbrus
Kuressaare
Kullimäe RVP
872
901
2 544
59%
4 317
872
901
2 544
59%
4 317
872
901
2 544
59%
4 317
2
Sõmera ja Mätasselja
Sõmera
Kärla RVP
13
14
42
61%
69
13
14
42
61%
69
13
14
42
61%
69
3
Orissaare
Orissaare
Orissaare RVP
47
17
48
43%
112
47
17
48
43%
112
47
17
48
43%
112
4
Kärla
Kärla
Kärla RVP
17
3
31
61%
52
17
3
31
61%
52
17
3
31
61%
52
5
Kihelkonna
Kihelkonna
Kihelkonna RVP
16
6
41
66%
63
16
6
41
66%
63
16
6
41
66%
63
6
Salme
Salme
Läätsa RVP
22
6
11
29%
39
22
6
11
29%
39
22
6
11
29%
39
7
Aste
Aste
Aste RVP
21
3
36
59%
60
21
3
36
59%
60
21
3
36
59%
60
8
Upa
Upa
Kullimäe RVP
7
11
25
59%
43
7
11
25
59%
43
7
11
25
59%
43
9
Nasva
Nasva
Läätsa RVP
18
30
19
29%
67
18
30
19
29%
67
18
30
19
29%
67
10
Valjala
Valjala
Valjala RVP
19
7
23
47%
49
19
7
23
47%
49
19
7
23
47%
49
11
Mändjala
Mändjala
Läätsa RVP
4
10
6
29%
20
19
14
8
20%
41
19
14
8
20%
41
12
Kaali ja Kõlajala
Kaali-Kõljala
Kõljala RVP
11
3
19
57%
33
11
3
19
57%
33
11
3
19
57%
33
13
Leisi
Leisi
Leisi RVP
4
6
4
28%
14
8
7
5
25%
20
8
7
5
25%
20
14
Mustjala
Mustjala
Mustjala RVP
8
2
16
61%
26
8
2
16
61%
26
8
2
16
61%
26
15
Karja
Karja
Karja RVP
6
9
40
73%
55
6
9
40
73%
55
6
9
40
73%
55
16
Pärsama
Pärsama
Pärsama RVP
12
5
102
86%
119
12
5
102
86%
119
12
5
102
86%
119
17
Aste
Haamse
Haamse RVP
8
0
28
78%
36
8
0
28
78%
36
8
0
28
78%
36
18
Lümanda
Lümanda
Lümanda RVP
8
2
51
83%
61
8
2
51
83%
61
8
2
51
83%
61
19
Läätsa
Läätsa
Läätsa RVP
4
24
11
29%
39
4
24
11
29%
39
4
24
11
29%
39
20
Eikla ja Koidula
Eikla
Eikla RVP
4
0
2
31%
6
4
0
2
31%
6
4
0
2
31%
6
21
Sandla
Sandla
Sandla RVP
5
1
0
6%
6
5
1
0
6%
6
5
1
0
6%
6
22
Kärneri ja Tornimäe
Tornimäe
Tornimäe RVP
6
3
3
26%
12
6
3
3
26%
12
6
3
3
26%
12
23
Püha ja Pihtla
-
Püha RVP
3
0
1
20%
4
3
0
1
20%
4
3
0
1
20%
4
24
Laimjala
-
Laimjala RVP
4
0
2
30%
6
4
0
2
30%
6
4
0
2
30%
6
25
Tagavere
-
Tagavere RVP
4
0
2
29%
7
4
0
2
29%
7
4
0
2
29%
7
26
Puka
-
Puka RVP
2
0
0
10%
2
2
0
0
10%
2
2
0
0
10%
2
27
Käo ja Jõe
-
Audla RVP
3
0
40
92%
44
3
0
40
92%
44
3
0
40
92%
44
28
Veske
-
Veske RVP
2
0
0
10%
2
2
0
0
10%
2
2
0
0
10%
2
29
Koimla
-
30
Sakla
-
1 148
1 066
3 148
5 362
1 168
1 071
3 151
5 389
1 168
1 071
3 151
5 389
Kuna mitu reoveepuhastit (Kullimäe, Kärla ja Läätsa) puhastavad rohkem kui ühe kanalisatsioonipiirkonna reovett, siis allolevas tabelis on toodud ka reoveepuhastite põhine reoveekoguse prognoos.
Tabel 221. Reoveepuhastite kanalisatsioonikoguste prognoos
Reovee-puhasti
Ol.olev
Peale I etappi
Peale II etappi
Ol.oleva reoveepuhasti reostuskoormus
Vooluhulk
Reostus-koormus
Vooluhulk
Reostus-koormus
Vooluhulk
Reostus-koormus
Q(m3/d)
ie
Q(m3/d)
ie
Q(m3/d)
ie
ie
Kullimäe RVP
4 360
32 780
4 360
32 780
4 360
32 780
50 000
Orissaare RVP
112
1 314
112
1 314
112
1 314
2 000
Kärla RVP
121
808
121
808
121
808
850
Kihelkonna RVP
63
466
63
466
63
466
500
Aste RVP
60
554
60
554
60
554
400
Valjala RVP
49
520
49
520
49
520
550
Kõljala RVP
33
264
33
264
33
264
450
Leisi RVP
14
176
20
248
20
248
400
Mustjala RVP
26
166
26
166
26
166
200
Karja RVP
55
336
55
336
55
336
350
Pärsama RVP
119
274
119
274
119
274
280
Haamse RVP
36
156
36
156
36
156
280
Lümanda RVP
61
197
61
197
61
197
400
Läätsa RVP
164
2 063
186
2 344
186
2 344
2 000
Eikla RVP
6
121
6
121
6
121
200
Sandla RVP
6
126
6
126
6
126
130
Tornimäe RVP
12
192
12
192
12
192
200
Püha RVP
4
60
4
60
4
60
140
Laimjala RVP
6
79
6
79
6
79
140
Tagavere RVP
7
91
7
91
7
91
120
Puka RVP
2
27
2
27
2
27
60
Audla RVP
44
67
44
67
44
67
100
Veske RVP
2
58
2
58
2
58
60
5 362
40 894
5 389
41 246
5 389
41 246
4.5 Töömahtude loendid
Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on leitavad käesoleva töö lisadest. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimise staadiumites.
Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st lõik mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu.
Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus (st ei kaasne liitumispunktide rajamine süsteemiga liitumiseks).
4.6 Piirkonna põhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade
4.6.1 Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 222. Kuressaare reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse
torustiku
rekonstrueerimine
8 533
m
hüdrantide
asendamine
33
kpl
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
5 602
m
survelise torustiku
rekonstrueerimine
1 836
m
pumplate
rekonstrueerimine
8
kpl
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
1
kpl
Sademevee
torustiku
rekonstrueerimine
1 623
m
torustiku
rajamine
4 506
m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse
torustiku
rekonstrueerimine
9 824
m
hüdrantide
asendamine
27
kpl
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
3 678
m
survelise torustiku
rekonstrueerimine
11 325
m
pumplate
rekonstrueerimine
27
kpl
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
1
kpl
Sademevee
torustiku
rekonstrueerimine
5 500
m
kraavide
korrastamine
3 640
m
kraavide
rajamine
1 106
m
4.6.2 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 223 Sõmera reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
2
kpl
4.6.3 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 224 Orissaare reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse
II astme pumpla
rekonstrueerimine
1
kpl
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
832
m
Kanalisatsiooni
survelise torustiku
rekonstrueerimine
61
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
4
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
8
kpl
4.6.4 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 225 Kärla reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
2
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
4
kpl
4.6.5 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 226 Kihelkonna reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse
torustiku
rekonstrueerimine
166
m
Sademevee
torustiku
rajamine
118
m
4.6.6 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 227 Salme reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse
torustiku
rekonstrueerimine
741
m
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
1 608
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
5*
kpl
Kanalisatsiooni
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
1*
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse
veetöötlusjaama
rekonstrueerimine
1
kpl
Märkus: *-reoveepuhasti ja ühe pumpla rekonstrueerimise vajadus on seotud Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku kaudu Mändjala külast tulema hakkava kanalisatsioonikoguste suurenemisega.
4.6.7 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 228 Aste reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
2
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
Kanalisatsiooni
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.8 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 229 Upa reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.9 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 230 Nasva reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
3
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse
veetöötlusjaama
rekonstrueerimine
1
kpl
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
9
kpl
Sademevee
kraavide
korrastamine
1 255
m
Sademevee
kraavide
rajamine
807
m
4.6.10 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 231 Valjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
3
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
5
kpl
Kanalisatsiooni
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.11 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 232 Mändjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse
torustiku
rajamine
3 951
m
Veevarustuse
liitumispunktide
rajamine
126
kpl
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rajamine
2 617
m
Kanalisatsiooni
survelise torustiku
rajamine
2 063
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rajamine
12
kpl
Kanalisatsiooni
liitumispunktide
rajamine
126
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
Lisaks eelpool toodud mahtudele, tuleb seoses Mändjala RKA kanalisatsioonikoguse lisandumisele, suurendada ka Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku läbilaskevõimet.
Tabel 233 Nasva - Läätsa RVP transiittorustiku läbilaskevõime suurendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
survelise torustiku
rajamine
2 867
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
2
kpl
4.6.12 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 234 Kaali-Kõljala reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
76
m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse
veetöötlusjaama
rekonstrueerimine
1
kpl
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
3
kpl
4.6.13 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 235 Leisi reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse
torustiku
rajamine
1 903
m
Veevarustuse
liitumispunktide
rajamine
32
kpl
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rajamine
1 580
m
Kanalisatsiooni
survelise torustiku
rajamine
1 278
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rajamine
2
kpl
Kanalisatsiooni
liitumispunktide
rajamine
32
kpl
Sademevee
torustiku
rajamine
381
m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
358
m
4.6.14 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 236 Mustjala reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
170
m
Kanalisatsiooni
survelise torustiku
rekonstrueerimine
7
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
2
kpl
Kanalisatsiooni
pumplate
likvideerimine
1
kpl
Sademevee
torustiku
rajamine
143
m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
Kanalisatsiooni
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.15 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 237 Karja reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
1 013
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.16 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 238 Pärsama reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
171
m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
1 065
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
2
kpl
4.6.17 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 239 Haamse reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
Kanalisatsiooni
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.18 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 240 Lümanda reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
569
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.19 Läätsa reoveekogumisala ÜVK arendamine
Läätsa reoveekogumisala ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.20 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 241 Eikla reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse
torustiku
rekonstrueerimine
128
m
4.6.21 Sandla reoveekogumisala ÜVK arendamine
Sandla reoveekogumisala ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.22 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 242 Tornimäe reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
712
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse
II astme pumpla
rekonstrueerimine
1
kpl
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
584
m
Kanalisatsiooni
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.23 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine
Tabel 243 Püha reoveekogumisala ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse
puurkaev-pumpla
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.24 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine
Tabel 244 Laimjala piirkonna ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse
veetöötlusjaama
rekonstrueerimine
1
kpl
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
317
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
Kanalisatsiooni
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.25 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine
Tabel 245 Tagavere piirkonna ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.26 Puka piirkonna ÜK arendamine
Puka piirkonna ÜK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.27 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine
Tabel 246 Käo-Jõe piirkonna ÜVK arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
693
m
Kanalisatsiooni
survelise torustiku
rekonstrueerimine
532
m
Kanalisatsiooni
pumplate
rekonstrueerimine
1
kpl
4.6.28 Veske piirkonna ÜVK arendamine
Veske piirkonna ÜVK ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜVK ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.29 Koimla piirkonna ÜV arendamine
Koimla piirkonna ÜV ehitiste seisukord on vee-ettevõtja hinnangul rahuldav ja nende rekonstrueerimist ega ÜV ala laiendamist 12 aastase perioodi jooksul ette ei nähta.
4.6.30 Sakla piirkonna ÜV arendamine
Tabel 247 Sakla piirkonna ÜV arendamine
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse
torustiku
rekonstrueerimine
38
m
Veevarustuse
puurkaev-pumpla
rekonstrueerimine
1
kpl
4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte
Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on kehvas seisukorras olevate torustike ja pumplate rekonstrueerimine ja Mändjala küla elamupiirkonda ÜVK võrgu rajamine. I etapiga plaanitakse teostada ca 54% kogu arendamise kavaga ettenähtud investeeringute mahust.
Tabel 248 ÜVK arendamise kokkuvõte
ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2024-2027
Veevarustuse
torustiku
rekonstrueerimine
9 313
m
torustiku
rajamine
5 854
m
hüdrantide
asendamine
33
kpl
puurkaev-pumpla
rekonstrueerimine
1
kpl
II astme pumpla
rekonstrueerimine
1
kpl
veetöötlusjaama
rekonstrueerimine
1
kpl
liitumispunktide
rajamine
158
kpl
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
11 193
m
isevoolse torustiku
rajamine
4 197
m
survelise torustiku
rekonstrueerimine
2 436
m
survelise torustiku
rajamine
6 208
m
pumplate
rekonstrueerimine
43
kpl
pumplate
likvideerimine
1
kpl
pumplate
rajamine
14
kpl
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
3
kpl
liitumispunktide
rajamine
158
kpl
Sademevee
torustiku
rekonstrueerimine
1 623
m
torustiku
rajamine
5 031
m
ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2028-2035
Veevarustuse
torustiku
rekonstrueerimine
10 119
m
hüdrantide
asendamine
27
kpl
puurkaev-pumpla
rekonstrueerimine
1
kpl
II astme pumpla
rekonstrueerimine
1
kpl
veetöötlusjaama
rekonstrueerimine
3
kpl
Kanalisatsiooni
isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
6 253
m
survelise torustiku
rekonstrueerimine
11 325
m
pumplate
rekonstrueerimine
64
kpl
reoveepuhasti
rekonstrueerimine
6
kpl
Sademevee
torustiku
rekonstrueerimine
5 500
m
torustiku
rajamine
118
m
kraavide
korrastamine
4 895
m
kraavide
rajamine
1 913
m
4.8 Reoveekogumisalade korrigeerimine
Käesoleva arendamise kavaga on tehtud ettepanek olemasolevate reoveekogumisalade korrigeerimiseks. Korrigeerimise käigus on kavas muuta nii alade piire, kui ka uuendada alade reostuskoormuse arvutust.
Allolevas tabelites on toodud ülevaade kõigi Saaremaa valla reoveekogumisaladest ning nende muutmisettepanekutest. Korrigeeritud alade piirid koos andmetega on toodud ka joonistel.
Tabel 249. Saaremaa valla reoveekogumisalade olemasolevad ja muutmisettepaneku andmed
Jk nr
Reovee-kogumisala
Registrikood
Tüüp
Asukoht
Olemasolev
Muudetud
Pindala (ha)
Koormus (ie)
Ühikkoormus (ie/ha)
Pindala (ha)
Koormus (ie)
Ühikkoormus (ie/ha)
1
Kuressaare
RKA0740410
Üle 2000 ie
Sikassaare küla; Kudjape alevik; Kuressaare linn; Laheküla küla
668.3
35 421
53.0
698.2
32 956
47.2
2
Sõmera
RKA0740406
Alla 2000 ie
Kärla alevik
25.3
1 550
61.3
30.7
484
15.8
3
Orissaare
RKA0740391
Alla 2000 ie
Orissaare alevik
69.3
1 025
14.8
71.4
1 215
17.0
4
Kärla
RKA0740405
Alla 2000 ie
Kärla alevik
43.2
833
19.3
40.0
475
11.9
5
Kihelkonna
RKA0740412
Alla 2000 ie
Kihelkonna alevik
53.6
819
15.3
38.1
469
12.3
6
Salme
RKA0740387
Alla 2000 ie
Salme alevik
34.3
680
19.8
37.8
514
13.6
7
Aste
RKA0740413
Alla 2000 ie
Aste alevik
30.2
600
19.9
22.9
555
24.3
8
Upa
RKA0740411
Alla 2000 ie
Upa küla
45
599
13.3
45
274
6.1
9
Nasva
RKA0740408
Alla 2000 ie
Nasva alevik
82.2
560
6.8
106.9
815
7.6
10
Valjala
RKA0740388
Alla 2000 ie
Valjala alevik
55
551
10.0
51.1
524
10.2
11
Mändjala
RKA0740588
Alla 2000 ie
Mändjala küla
24.8
534
21.5
24.8
290
11.7
12
Kaali-Kõljala
RKA0740395
Alla 2000 ie
Kaali küla; Kõljala küla
34.7
365
10.5
18.4
266
14.5
13
Leisi
RKA0740401
Alla 2000 ie
Leisi alevik
21.4
328
15.3
18.2
208
11.5
14
Mustjala
RKA0740397
Alla 2000 ie
Mustjala küla
23.5
280
11.9
9.7
167
17.3
15
Karja
RKA0740404
Alla 2000 ie
Karja küla
11.3
266
23.5
11.6
340
29.3
16
Pärsama
RKA0740402
Alla 2000 ie
Pärsama küla
16.5
243
14.7
12.1
276
22.8
17
Haamse
RKA0740415
Alla 2000 ie
Aste küla
19.6
196
10.0
10.4
156
15.0
18
Lümanda
RKA0740399
Alla 2000 ie
Lümanda küla; Mõisaküla küla
17.8
195
11.0
14.6
198
13.6
19
Läätsa
RKA0740386
Alla 2000 ie
Läätsa küla
9.5
194
20.4
9.7
564
58.4
20
Eikla
RKA0740414
Alla 2000 ie
Eikla küla; Koidula küla
13.3
130
9.8
6.5
121
18.5
21
Sandla
RKA0740587
Alla 2000 ie
Sandla küla
11.8
120
10.2
11.1
127
11.5
22
Tornimäe
RKA0740390
Alla 2000 ie
Kärneri küla; Tornimäe küla
11.1
112
10.1
12.0
193
16.1
23
Püha
RKA0740394
Alla 2000 ie
Püha küla
7.5
70
9.3
7.3
60
8.2
5 FINANTSANALÜÜS
5.1 Finantsprognoosi eesmärk
Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest - vee-ettevõtjalt ja ÜVK insenerilt saadud sisendandmetest.
Finantsprognooside põhimõtted:
• Esitada Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondade veemajandustegevuse kohta finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju.
• Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel;
• Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised:
(1) majapidamiste vee- ja heitvee tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse;
(2) toimub tariifide ühtlustamine vastavalt Konkurentsiameti metoodikale;
(3) pikaajaliselt on saavutatud jooksevkulude katmine;
(4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja);
Finantsanalüüs on koostatud hindamaks Saaremaa valla ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, et vee-ettevõtja suudab tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.
5.2 Finantsprognoosi koostamise eeldused
Finantsprognoos on koostatud käesoleva ÜVK kava valmimise hetkel kasutada olnud materjalide põhjal, milleks on AS Kuressaare Veevärk majandusaasta aruanded. Lisaks on kasutatud ettevõtte olemasolevaid finantsprognoose ja eelarveid. Prognoosid on küll koostatud 12 aastase perioodi kohta, kuid muutujaid on palju ja ajaperiood pikk, mistõttu on vajalik, et vähemalt iga nelja aasta tagant toimuks finantsprognooside üle vaatamine ja vajadusel korrektuuride sisseviimine.
Planeerimise periood
Finantsprognoos on koostatud aastate 2024-2035 kohta.
Inflatsioon ja palgakasvumäär
Finantsprognoosis on arvutatud kulud nominaalväärtuses võttes aluseks inflatsiooni prognoositava taseme ja palgakasvu määra.
Tabel 250. Finantsprognooside eeldused.
Rahandusministeeriumi pikaajaline makromajanduslik prognoos (04.04.2024)
** Statistikaametist saadud Harjumaa andmeid on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise THI-ga.
Põhivarade kulum
Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtja kasutusel olevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade prognoosmaksumusel.
Tehtavate investeeringute puhul on arvestatud ainult omavahendite ja laenuvahendite abil soetatud põhivara amortisatsiooni ning teistelt ettevõtetelt ülevõetud põhivara bilansilises maksumuses.
Uute investeeringute kapitaliseerimisel arvestatakse järgmiste amortisatsiooninormidega:
• muud rajatised (s.h. torustikud) 40 aastat
• hooned 40 aastat
• seadmed 15 aastat
• sõidukid 10 aastat
• infotehnoloogia 5 aastat.
Veetarbimine
ÜVK arengukava piirkonnaks on võetud AS Kuressaare Veevärk teeninduspiirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitunud asulate andmed. Veeteenuse tarbimise prognoosimisel lähtutakse teenuse tarbijate arvust ja tinglikust keskmisest veetarbimisest ööpäevas (l/in/p). Reovee ärajuhtimise teenuse maht inimese kohta on korrelatsioonis veetarbimisega.
• keskmise leibkonna suurus Saare maakonnas on 2.23 inimest;
• olemasolevate ÜVKga liitunud elanike arvutuslik ühikuline veetarve ja reovee kogus jäävad muutumatuks;
• veevõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks veetarbeks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d;
• kanalisatsioonivõrguga liidetavate elaniku ühikuliseks reoveekoguseks on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist, mis 2023a reaalsete tarbimisandmete põhjal oli 65 l/d;
• asutuste ja ettevõtete (jur.) veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatuks;
• veevarustussüsteemi arvutuslikuks arvestamata veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 15% võrku juhitavast veest;
• kanalisatsioonisüsteemi arvutuslikuks infiltratsioonivee veehulga määramiseks on kasutatud 2023 a mõõdetud osakaalu väärtust. Piirkondades, kus reovee mõõtmist ei toimu ning rajatavate torustike puhul on arvutuslikuks arvestamata vee koguse osakaaluks võetud 50% reoveepuhastile juhitavast veest.
Leibkondade sissetulek leibkonnaliikme kohta
Leibkonnaliikme sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel.
Leibkonnaliikme sissetuleku prognoosimisel on kasutatud Statistikaameti tabelit ST08 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus, mida on korrigeeritud vastava aasta tarbijahinnaindeksiga.
Tabel 251. Leibkonnaliikme sissetuleku prognoos ja veeteenuse osakaal
Taskukohasus
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2032
2033
2034
2035
Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust
%
1,1%
1,2%
1,3%
1,3%
1,4%
1,4%
1,4%
1,4%
1,4%
1,5%
1,5%
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek
€/kuus
930
953
973
993
1 012
1 033
1 053
1 074
1 096
1 118
1 140
*Allikas: Statistikaamet, konsultandi prognoosid
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme kohta
Üldlevinud rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee -ja kanalisatsiooniteenuste kuluks leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4 kuni 5%. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava finantsprognoosi koostamisel peab koostama kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4%. Kavandatav hinnatõus jääb teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele jõukohaseks ja ei muutu oluliselt 2024. aasta kulukusega leibkonnaliikme sissetulekust, kuna ühiktarbimine on madal.
Tariifide muutused
Investeeringute tegemise tõttu on tariifide tõus paratamatu. Finantsprognoosi koostamisel on arvestatud, et lühiajalised investeeringud kajastatakse investeerimisplaanis vastavalt planeeritud elluviimise ajale (2024-2027). Pikaajaliste investeeringud jaotuvad võrdselt aastate 2028-2035 vahel.
Tariifide tõstmisel lähtuti põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks omaosaluse mahus.
Veehinna kalkuleerimisel on arvestatud uute investeeringute tulukusega (WACC 6,28%), mis on vastavalt kehtestatud veeteenuse hinnale juurde liidetud.
Tabel 252. Vee- ja heitvee tariifiprognoosid 2024-2035
Veevarustuse tariifid ilma käibemaksuta (keskmine)
2024
2025
2026
2027
2030
2031
2032
2033
2035
Majapidamised
€/m3
1,33
1,50
1,67
1,78
1,99
2,07
2,13
2,22
2,35
kasv
%
13,0%
11,0%
7,0%
3,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
Asutused, ettevõtted
€/m3
1,39
1,57
1,67
1,78
1,99
2,07
2,13
2,22
2,35
kasv
%
13,0%
6,2%
7,0%
3,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
Kanalisatsiooniteenuse tariifid ilma käibemaksuta
Majapidamised
€/m3
2,78
3,14
3,49
3,73
4,16
4,32
4,45
4,63
4,91
kasv
%
13,0%
11,0%
7,0%
3,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
Asutused, ettevõtted I grupp
€/m3
2,93
3,31
3,49
3,73
4,16
4,32
4,45
4,63
4,91
kasv
%
13,0%
5,3%
7,0%
3,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
Seoses reostuskoormuse piirmäärade eelseisva kavandatava muutusega asutuste/ettevõtete kanalisatsiooniteenuste II ja III grupi tariifide muudatust käesoleva ÜVK raames ei prognoosita
Veeteenuste tariifimuudatuste erisus majapidamiste ja asutuste/ettevõtete lõikes 2026.a. tuleneb seaduse nõudest ühtlustada veeteenuse hinnad era- ja ärisektoris.
Tegevuskulud
Finantsanalüüsi koostamisel on lähtutud AS Kuressaare veevärk 2023. aasta majandusaasta aruandest.
Kuludes vaadatakse eraldi kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid tegevuskulusid ja jagatakse kulud ka alljärgnevate liikide lõikes:
• Tööjõukulud;
• Mitmesugused tegevuskulud, s.h. elekter, ressursitasud, analüüsid, remondi- ja hooldusteenused, töövahendid, kulud masinatele, kulud vee tootmisele ja reovee puhastamisele);
• Finantskulud.
Tegevuskulud muutuvad prognoosides THI võrra v.a. tööjõukulud. Tööjõukulud suurenevad tulevikus rahandusministeeriumi prognoosides väljatoodud palgakasvu võrra.
Puhasrentaablus
Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik investeeringud finantseeritakse vee-ettevõtete omaosalusest. Oluline on pikaajalises perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine.
Kumulatiivne rahavoog on positiivne analüüsitud perioodi vältel.
Investeeringud
Investeeringute planeerimisel lähtutakse vee-ettevõtte võimest võtta laenu ning investeerida ettevõtte omavahenditest.
ÜVK kavas toodud investeeringud kogusummas 28 928 173 eurot, mis jagunevad lühiajalisteks investeeringuteks (I etapp), mis viiakse ellu 2024-2027.a ja pikaajalisteks investeeringuteks , mis viiakse ellu 2028-2035.a. (II etapp):
Lühiajalised investeeringud on kokku 13 323 129 eurot.
Pikaajalised investeeringud on kokku 15 605 044 eurot.
Investeeringute finantseerimisallikad
Finantsanalüüs on koostatud arvestades, et kõik veehinnas kajastuvad investeeringud rahastatakse omaosaluse ja pangalaenu arvelt. Lühiajalise investeerimisplaani elluviimiseks plaanitakse laenu võtta 5,3 mln eurot. Laenuvõime hindamiseks on võetud arvesse ettevõtte olemasolevad laenud ja planeeritavad laenud ÜVK arengukavas toodud investeeringute elluviimiseks.
Lisaks laenule finantseeritakse lühiajalist investeerimisprogrammi Saaremaa valla poolt tehtavate täiendavate eelduslike aktsiakapitali sissemaksetega summas 1,3 mln eurot.
Toetuste arvelt finantseeritakse 1,0 mln eurot ja liitumistasudest 300 000 eurot.
Pikaajalise investeerimisprogrammi finantseerimiseks on vaja täiendavad vahendid leida. Finantsanalüüsis on arvestatud ettevõtte laenuga. Finantsprognoosid on toodud lisades.
Laenuanalüüsi aluseks võeti eeldus, et ettevõte võtab 10 kuni 20 aastase tagasimaksegraafikuga laenu. Intressimääraks on arvestatud 6 kuu Euribor+ 1% (sarnaselt ettevõtte olemasolevate laenudega).
6 LISAD
6.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsused
6.2 Investeeringute mahud ja maksumused
6.3 Finantsanalüüsi arvestus
Müügimahud: veevarustusteenus
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
Kodumajapidamiste vee tarbimismaht
m3/a
462 633
463 384
465 818
468 252
468 252
468 252
468 252
472 263
476 274
480 285
484 296
488 307
Asutuste, ettevõtete vee tarbimismaht
m3/a
295 670
296 000
297 000
298 000
299 000
300 000
300 000
300 000
300 000
300 000
300 000
300 000
Aastased müügimahud kokku, vesi
m3/a
758 303
759 384
762 818
766 252
767 252
768 252
768 252
772 263
776 274
780 285
784 296
788 307
Lekete osakaal veetootmises
%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
Veetöötlusjaamas toodetud vesi
m3/a
947 879
949 230
953 523
957 815
959 065
960 315
960 315
965 329
970 343
975 357
980 370
985 384
Müügimahud: kanalisatsiooniteenus
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
Kodumajapidamiste tarbimismaht
m3/a
454 368
455 367
457 801
460 236
462 670
465 104
467 538
474 042
480 589
487 179
493 811
500 486
Asutuste, ettevõtete tarbimismaht I grupp
m3/a
205 978
205 978
205 978
205 978
205 978
205 978
205 978
205 978
205 978
205 978
205 978
205 978
Asutuste, ettevõtete tarbimismaht II grupp
16 152
16 152
16 152
16 152
16 152
16 152
16 152
16 152
16 152
16 152
16 152
16 152
Asutuste, ettevõtete tarbimismaht III grupp
140 884
140 884
140 884
140 884
140 884
140 884
140 884
140 884
140 884
140 884
140 884
140 884
Asutuste, ettevõtete tarbimismaht kokku
363 014
363 014
363 014
363 014
363 014
363 014
363 014
363 014
363 014
363 014
363 014
363 014
Aastased müügimahud kokku
m3/a
817 382
818 381
820 815
823 250
825 684
828 118
830 552
837 056
843 603
850 193
856 825
863 500
Infiltratsiooni osakaal kanalisatsioonis
%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
20,0%
Puhastatud heitvesi
m3/a
1 021 728
1 022 976
1 026 019
1 029 062
1 032 105
1 035 147
1 038 190
1 046 320
1 054 504
1 062 741
1 071 031
1 079 375
Veevarustuse tariifid käibemaksuta (keskmine)
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
Majapidamised
€/m3
1,33
1,50
1,67
1,78
1,86
1,93
1,99
2,07
2,13
2,22
2,28
2,35
kasv
%
13,0%
11,0%
7,0%
4,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
3,0%
Asutused, ettevõtted
€/m3
1,39
1,57
1,67
1,78
1,86
1,93
1,99
2,07
2,13
2,22
2,28
2,35
kasv
%
13,0%
6,2%
7,0%
4,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
3,0%
Kanalisatsiooniteenuse tariifid käibemaksuta
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
Majapidamised
€/m3
2,78
3,14
3,49
3,73
3,88
4,04
4,16
4,32
4,45
4,63
4,77
4,91
kasv
%
13,0%
11,0%
7,0%
4,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
3,0%
Asutused, ettevõtted I grupp
€/m3
2,93
3,31
3,49
3,73
3,88
4,04
4,16
4,32
4,45
4,63
4,77
4,91
kasv
%
13,0%
5,3%
7,0%
4,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
4,0%
3,0%
3,0%
Taskukohasus
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust
%
1,1%
1,2%
1,3%
1,3%
1,4%
1,4%
1,4%
1,4%
1,4%
1,5%
1,5%
1,5%
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek
€/kuus
930
953
973
993
1 012
1 033
1 053
1 074
1 096
1 118
1 140
1 163
Tegevusrahavood
Tegevustulud
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
Tulud veevarustusteenustelt
€/a
1 026 283
1 161 347
1 272 358
1 367 756
1 424 323
1 483 226
1 527 723
1 597 127
1 653 585
1 728 614
1 789 625
1 852 741
Majapidamised
€/a
615 302
696 420
776 897
835 828
869 261
904 031
931 152
976 693
1 014 538
1 064 006
1 105 078
1 147 657
Asutused
€/a
410 981
464 927
495 461
531 928
555 062
579 195
596 571
620 434
639 047
664 609
684 547
705 083
Tulud kanalisatsiooniteenuselt
€/a
2 658 441
3 007 180
3 307 704
3 548 325
3 690 258
3 837 869
3 953 005
4 128 349
4 269 941
4 459 189
4 611 969
4 769 903
Majapidamised
€/a
1 263 140
1 430 491
1 596 332
1 717 158
1 785 844
1 857 278
1 912 996
2 006 740
2 084 684
2 186 522
2 271 122
2 358 830
Asutused
€/a
1 395 301
1 576 690
1 711 372
1 831 168
1 904 414
1 980 591
2 040 009
2 121 609
2 185 257
2 272 668
2 340 848
2 411 073
Muud vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud
€/a
8 000
8 199
8 371
8 539
8 710
8 884
9 061
9 243
9 428
9 616
9 808
10 005
Tegevustulud kokku
€/a
3 692 724
4 176 726
4 588 433
4 924 620
5 123 291
5 329 979
5 489 789
5 734 719
5 932 953
6 197 419
6 411 403
6 632 648
Tegevuskulud
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
Energia
€/a
562 446
577 208
591 498
605 539
618 017
630 752
643 367
659 525
676 072
693 016
710 368
728 137
Energiakulud RVP jaamas ja pumplates
€/a
306 518
314 535
322 095
329 511
336 101
342 823
349 680
358 400
367 329
376 471
385 833
395 418
Energiakulu veetootmises
€/a
255 927
262 674
269 403
276 028
281 916
287 929
293 688
301 125
308 743
316 545
324 536
332 719
Muud materjalid, tasud ja teenused
€/a
667 575
680 734
692 707
704 118
720 305
726 714
738 225
750 787
763 584
776 621
789 902
806 760
Vee erikasutustasud
€/a
94 162
94 296
94 723
95 149
97 774
95 398
95 398
95 896
96 394
96 892
97 390
99 846
Saastetasud
€/a
66 412
66 493
66 691
66 889
69 389
66 889
66 889
67 213
67 537
67 860
68 184
69 878
Kulumaterjalid ja teenused veetöötluses
€/a
110 000
112 739
115 107
117 409
119 757
122 152
124 595
127 087
129 629
132 221
134 866
137 563
Kulumaterjalid ja teenused reovee puhastamisel
€/a
332 000
340 267
347 412
354 361
361 448
368 677
376 050
383 571
391 243
399 068
407 049
415 190
Muud kulud
€/a
65 000
66 938
68 774
70 310
71 938
73 599
75 292
77 020
78 782
80 580
82 413
84 283
Tööjõukulud
€/a
875 000
919 625
965 606
1 011 955
1 060 529
1 108 253
1 158 124
1 209 082
1 262 281
1 316 560
1 373 172
1 432 218
Administratiiv kulud
€/a
200 000
204 980
209 285
213 470
217 740
222 094
226 536
231 067
235 688
240 402
245 210
250 114
Masinate kulud
€/a
65 000
66 619
68 017
69 378
70 765
72 181
73 624
75 097
76 599
78 131
79 693
81 287
KULUM
€/a
574 701
706 659
949 146
1 053 614
1 135 068
1 209 192
1 283 316
1 357 440
1 431 564
1 505 688
1 579 812
1 653 936
Tegevuskulud kokku
€/a
2 944 721
3 155 825
3 476 259
3 658 075
3 822 425
3 969 187
4 123 193
4 282 998
4 445 788
4 610 417
4 778 157
4 952 452
Tegevuskasum
€/a
748 003
1 020 901
1 112 174
1 266 545
1 300 866
1 360 792
1 366 596
1 451 721
1 487 165
1 587 002
1 633 246
1 680 196
Finantseerimine
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
Rahaliste vahendite algjääk
€/a
1 504 079
0
0
0
Laen
€/a
0
1 000 000
3 800 000
500 000
Osakapitali suurendamine (KOV)
€/a
301 885
786 827
50 000
148 781
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
Liitumised
€/a
0
300 000
0
0
Kokku kodumaine finantseerimine
€/a
1 805 964
2 086 827
3 850 000
648 781
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
Rahavood ja jätkusuutlikkus
Laekumised
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
Kokku finantseerimine (laenud)
€/a
1 947 053
2 759 202
3 850 000
849 337
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
50 000
Müügitulud
€/a
3 692 724
4 176 726
4 588 433
4 924 620
5 123 291
5 329 979
5 489 789
5 734 719
5 932 953
6 197 419
6 411 403
6 632 648
Intressitulud
€/a
Kokku laekumised
€/a
5 639 777
6 935 928
8 438 433
5 773 957
5 173 291
5 379 979
5 539 789
5 784 719
5 982 953
6 247 419
6 461 403
6 682 648
Väljaminekud
Kokku tegevuskulud
€/a
2 370 020
2 449 165
2 527 113
2 604 460
2 687 357
2 759 995
2 839 877
2 925 558
3 014 224
3 104 730
3 198 345
3 298 517
Investeering
€/a
510 344
ÜVK investeering
€/a
1 309 840
4 213 732
5 674 657
2 124 900
1 950 631
1 950 631
1 950 631
1 950 631
1 950 631
1 950 631
1 950 631
1 950 631
Laenude tagasimaksed
€/a
109 066
115 801
221 299
417 369
598 112
598 112
598 112
598 112
598 112
598 112
598 112
598 112
Intressikulud
€/a
99 723
120 692
211 194
301 124
294 550
270 626
246 701
222 777
198 852
174 928
151 003
127 079
Muud
€/a
Kokku väljaminekud
€/a
4 398 993
6 899 391
8 634 262
5 447 853
5 530 650
5 579 363
5 635 321
5 697 077
5 761 819
5 828 400
5 898 091
5 974 338
Kokku rahavoog
€/a
1 240 783
36 537
-195 829
326 104
-357 359
-199 385
-95 532
87 642
221 134
419 019
563 311
708 310
Kumulatiivne rahavoog
€
1 240 783
1 277 321
1 081 491
1 407 596
1 050 236
850 852
755 320
842 962
1 064 096
1 483 115
2 046 427
2 754 736
6.4 Veehaarete tehnoloogilised skeemid
6.5 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid
6.6 Joonised
6.7 Fotod maaparandussüsteemiga seotud suublate seisukorrast
6.8 Kooskõlastused
Tabel 253. Kooskõlastuste tabel
Jrk. nr.
Kooskõlastaja
Kooskõlastuse kuupäev ja nr
Kooskõlastuse täielik ärakiri
Töö koostaja märkused
Terviseamet
Põllumajandus- ja Toiduamet