Riigitee 17157 äärde jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamisest

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rakvere Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

44305, Lääne-Viru maakond,

Rakvere vald, Sõmeru alevik

Teie 04.12.2024 nr 5-6/1098

Meie 27.12.2024 nr 7.1-2/24/20772-2

Riigitee 17157 äärde jalgratta- ja jalgtee

põhiprojekti koostamisest

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas riigitee nr

17157 Kunda mõisa - Sämi tee km 10,26-15,58 kaitsevööndisse jalgratta- ja jalgtee ehituse

põhiprojekti koostamiseks. Samuti soovite Transpordiametilt ettepanekut, kuidas lahendada

kavandatava jalgratta- ja jalgtee lõpetamine kõrvalmaantee 17157 ja põhimaantee 1 Tallinn-Narva

tee ristmikul.

Kergliiklusteede kavandamise esmatähtsateks põhimõteteks on teedevõrgu turvalisus, loogilisus,

ühetaolisus ja pidevus. Kergliiklusteede võrgu kaudu tuleb ühendada olulised sihtpunktid, sh

ühistranspordi peatused. Transpordiamet on seisukohal, et riigitee 17157 äärde kavandatava

kergliiklustee toimimiseks ja ohutuse tagamiseks on vajalik kergliiklustee lahendada terviklikult,

pikendades kergliiklusteed põhimaantee 1 äärsete „Sämisilla“ bussipeatusteni (tõmbepunktideni).

Lahenduse puhul on olulised jalakäijate silla rajamine üle Kunda jõe ja põhimaantee laiendamine

ohutussaarega teeületuskoha rajamiseks. Nimetatud tervikliku ja ohutu lahenduse vajadus tuleneb

lisaks ka asjaolust, et valdav osa Sämi küla elamutest ehk planeeritava kergliiklustee võimalikest

kasutajatest paikneb teisel pool põhimaanteed ja Kunda jõge ning vastasel korral poleks tagatud

kasutajatele ohutut juurdepääsu kergliiklusteele.

Kergliiklustee rajamine ilma põhimaantee 1 bussipeatustega ühendamata ja põhimaanteele 1

ohutussaarega teeületuskohta rajamata toob kaasa täiendava liiklusohu põhimaanteel, millega me

paraku nõustuda ei saa. Näiteks Lääne-Harju vallas tugimaantee nr 17 Keila-Haapsalu „Lehola“

bussipeatuses toimunud liiklusõnnetuse järel avaldati Transpordiametile survet kiiresti nii

„Lehola“ kui mitmed teised bussipeatused ohutumaks ehitada. Kõnealusel juhul oleks peale

esimest avariid kergliiklustee ja bussipeatuste vahelises lõigus praktiliselt võimatu selgitada nii

avalikkusele kui liiklusekspertidele, miks Transpordiamet nõustus pooliku lahendusega, mille

liiklusohutuse vaates kõige olulisem ühendus 17157 kõrvalmaantee ja „Sämisilla“ bussipeatuste

vahel jäi lahendamata. Transpordiametil puuduvad lähiaastatel võimalused kõrvalmaantee äärde

rajatud kergliiklustee ühendamiseks bussipeatustega, kui peaks ilmnema, et liiklusohutus kõrval-

ja põhimaantee ristmiku piirkonnas hoopis halveneb.

2 (2)

Eeltoodust lähtuvalt saame väljastada nõuded üksnes kergliiklustee terviklahenduse

projekteerimiseks.

Ühtlasi informeerime, et riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 90,08-156,68 Haljala-Kukruse lõigu riigi

eriplaneeringu eskiisprojektis on käsitletud peamiselt trassi valikuid. Kergliiklusteede asukohti ei

ole käsitletud sellise detailsusega, et neid saaks lähimate aastate jooksul projekteerimisel aluseks

võtta.

Kergliiklustee projekteerimisel palume arvestada järgmiste asjaoludega.

- Lähtuda tuleb olemasolevast olukorrast ja projekteerida tänastele vajadustele vastav

terviklik kergliiklustee. Kui terviklahenduse elluviimine ei ole majanduslikult võimalik,

siis palume kaaluda kõrvalmaantee äärde kergliiklustee rajamise asemel kõrvalmaantee

ristmiku ja põhimaantee bussipeatuste ühendamist, mis tagab oluliselt kõrgema

liiklusohutuse.

- Kui eriplaneeringu lahendus tulevikus realiseeritakse, siis võib osutuda vajalikuks välja

ehitatud kergliiklustee mingis ulatuses ümber ehitada, mida teeb Transpordiamet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]