Harjumaa Kuusalu vald Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine kanalisatsioonilahenduse osas

E-kiri.eml

Kooskõlastamiseks.

Osaline kehtetuks tunnistamine_Transpordiamet.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TERJE KRAANVELT PNOEE-46604290226 2024-12-23 09:26:24

Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Salmistu Zeigo).rtf

O T S U S Eelnõu

Kiiu xx.xx 2025 nr

Kuusalu Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 53

kehtestatud Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamine kanalisatsioonilahenduse osas

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Kuusalu Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 53 kehtestatud Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks kanalisatsioonilahenduse osas. Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on kirjeldatud, et kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni võib elamukruntidele paigaldada kinnised kogumismahutid. Taotlusele on lisatud OÜ Vetepere eksperdi Aare Kuusiku arvamus. Arvamuse kokkuvõtte kohaselt:

Zeigo kinnistu osalise detailplaneeringu (PLAN ID 5071) asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas. Ekspert tutvus 12.04., 30.04. ja 01.11. 2024. aastal DPA kinnistutel valitsevate looduslike ning hüdro- ja ehitusgeoloogiliste tingimustega ning muude piiravate tingimustega kohapeal. Ära kuulanud detailplaneeritava ala (edaspidi: DPA) kinnistute omanike soovid ja plaanid kinnistute kujundamisel ja tekkiva reovee käitlemisel ning tutvunud eksperdile esitatud materjalidega on ekspert järgmisel arvamusel:

1.Piirkonnas puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon. Elamute reoveekanalisatsioon on DP järgselt praegu lahendatud lokaalselt 10 m³ kogumismahutiga krundil. Vaadeldava piirkonna veevarustus on lahendatud Kuusalu Soojus OÜ ühisveevarustuse süsteemi baasil.

2. DPA kinnistute omanikud soovivad muuta kehtivat detailplaneeringut (PLAN ID 5071) ja tekkiv olmereovesi soovitakse puhastada reovee omapuhastites.

3. Kuusalu Vallavalitsus juhtis eksperdi tähelepanu asjaolule, et seni on kõigis eksperdi arvamustes olnud viide detailplaneeringu muutmise osas. Seda ei ole võimalik arvesse võtta, sest detailplaneeringu muutmine on võimalik vaid läbi uue detailplaneeringu koostamise protsessi. Omapuhastite kavandamine on eksperdi ettepanekuid arvestavalt võimalik peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.

4.Põhjaveetaseme välja selgitamiseks rajas Arendaja novembri kuu alguses 2024. a. surfi ja põhjavesi oli siis maapinnast ca 2,2 – 2,3 m sügavusel – vt foto 28. Veetset surfis käis mõõtmas ka ekspert. Seega ei ole vaja rajada Tüve, Käbi ja Kännu kinnistutel tõstetud imbsüsteemmi ja rajada tee äärde selleks mullavalle. Tee äärde, vastavalt DP-e (p.4.8) on plaanitud rajada kaitsehaljastus, ehk hekk, mis kindlasti varjab reovee omapuhastid. Imbväljakud rajatakse nii, et need visuaalselt maantee pealt näha ei jää ja ei riku Salmistu külamiljööd. Ekspertarvamuse joonisel nr.1 (Käbi, Kännu ja Tüve kinnistutel) on imbväljakute orienteeruvad asukohad. Arendaja plaanib omapuhastid rajada majadele võimalikult lähedale ning pealt kinnised. Seega jääb piisavalt ruumi maanteeni, omapuhastid on piisavalt kaugel olemasolevast olevast veetrassist (kaitsetsoon 2 m) ja ei sega kergliiklustee rajamist.

5.Arendaja kavandab reovee omapuhastid rajada ka Ladva ja Juure kinnistute suvilate tarbeks ja ekspert ei ole sellele vastu. Reovee kogumine piirkonnas ei ole majanduslikult otstarbekas, mahuti täitumist on raske jälgida ja alati ei ole võimalik teenust vajadusel tellida. See võib takistada normaalselt elu ja vett ei ole võimalik vastavalt vajadusele tarbida.

6.Reovee omapuhasti täpse konstruktsiooni ja puhastusmeetodi valiku teeb reoveepuhasti projekteerija. Sobivad on reovee mehaaniliseks puhastamiseks erineva konstruktsiooniga septikud reovee bioloogiliseks järelpuhastamiseks ja immutamiseks erineva konstruktsiooniga imbsüsteemid. Vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 võib reovett DPA kinnistutel käidelda järgnevalt: kogu tekkiv reovesi tuleb puhastada reovee mehaaniliseks puhastamiseks kasutatavates septikutes ning reovee bioloogiliseks järelpuhastamiseks ja immutamiseks võib kasutada erineva konstruktsiooniga imbsüsteeme.

7.Septik ja imbsüsteem saavutavad tavaliselt õige puhastusefektiivsuse 1,5 – 2 kuud peale ekspluateerimise algust. Orgaanilise aine ja heljumi lagunemine on septikus ja imbsüsteemis hea. Septik vähendab heljumisisaldust kuni 70 %. BHT, P ja N sisalduse alanemine on kuni 20 %. Tavaliselt on imbsüsteemis 1 m allpool immutuspinda kogu orgaaniline aine ellimineeritud. Fosfori osas on puhastusefekt 60 – 80 %. Lämmastikku jääb pidama 20 – 40 %. Bakterite hulga vähenemine on kuni 99 %.

8.Ekspert nõustub joonistel 1 ja 5 toodud reovee omapuhastite asukohtadega. Omapuhastid on piisavas kauguses lähimatest puurkaevudest ning põhjavee liikumisesuund on puurkaevudest eemale, Salmistu lahe poole. Pindmise lumesula ja sademevee äravool vett hästi läbilaskvas pinnakattes (saviliivas) toimub edelast kirdesse vastaval maapinna langusele. Selles suunas ei ole lähipiirkonnas puurkaevusid.

9.DPA-l viidi DP-alal läbi hüdrogeoloogilised uurimistööd. Ülevaade ehitus- ja hüdrogeoloogilistest tingimustest saadi ka lähtuvalt piirkonna lähimate puurkaevude andmetest ja vestlustest kinnistute omanikuga. Tulemused on toodud lk-l 16 ja 17. Vastavalt Maa-ameti kaardiserveri geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile ja eksperdi poolt kogutud andmetele paikneb DPA maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

10.Et välistada reostuse sattumine põhjavette peab reovee omapuhasti konstruktsioon vastama kõigile seadusandlusega seatud nõuetele ja omapuhasteid tuleb regulaarselt jälgida ja hooldada. Heitvee immutamine ei ohusta lähipiirkondade puurkaevude vett, kui kasutatakse eksperdi arvamuses kirjeldatud abinõusid ja tagatakse reoveepuhastite toimimine ja asjatundlik hooldamine.

11.Avarii korral (näiteks imbsüsteemi ummistumine või ekstreemsed ilmastikuolud) saab septikut kasutada reovee kogumiskaevuna, millest reovesi veetakse ära lähimasse purgimissõlme.

12.Ekspert on arvamusel, et käesoleval juhul ei reosta planeeritud asukohtades (vt joonised 1 ja 5) DPA imbsüsteemid lähipiirkonna põhjavett ja sh-s puurkaevudega võetavat vett, kui reovee omapuhasti ning imbsüsteemi konstruktsioon vastavad käesolevas eksperdi arvamuses ja seadusandluses esitatud nõuetele.

13.Soovitatav on reovee omapuhasti projekteerimisel ja ehitamisel kasutada selleks pikaajalise kogemusega reoveepuhastite projekteerijat, sest reovee omapuhastite valik on väga suur ja eksimusi nii projekteerimisel ja ehitamisel on Eestis ette tulnud. Arvestada tuleb asjaoluga, et pidevalt on reovee omapuhastite koormuseks 3 – 5 ie-d. Asjakohane on ka ehitustegevuse omanikujärelevalve.

14.DPA hoonete räästavesi on soovitatav koguda ja kasutada muru ja aia kastmiseks. Hoonete drenaaživesi juhtida kraavi.

15.Ekspert on seisukohal, et eespoolkirjeldatud nõudeid ja soovitusi arvesse võttes võib DPA reovee omapuhastid projekteerida ja ehitada joonistel 1 ja 5 näidatud asukohtadesse. Valitud asukohtades ei kujuta reovee omapuhastid ohtu vaadeldava piirkonna põhjaveele.

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikes 3 toodule edastas Kuusalu Vallavalitsus Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ning detailplaneeringu alale moodustatud elamukruntide omanikele ning naaberkinnistute omanikele arvamuse avaldamiseks.

Keskkonnaamet andis seisukoha (kiri registreeritud xx.xx.2025 nr 7-1/xxxx-1), mille kohaselt ……..

Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas xx.01.2025 koosolekul Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist kanalisatsioonilahenduse osas ning ………

Vallavalitsus toob eelnõus välja kitsendused, mis laienevad omapuhasti kavandamisel naaberkinnistutele:

Omapuhastite loomise puhul kaasneb puhastatud heitvee immutamine pinnasesse. Veeseaduse § 127 kohaselt ei ole heitvee pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealast või hooldusalast lähemal kui 50 m. Individuaalsete omapuhastite rajamisel ei ole võimalik naaberkinnistutele olme- või tarbevee ammutamiseks veehaarete rajamine. Omapuhastite rajamisel tuleb arvestada Veeseaduse § 102 lõigetes 1 ja 2 ja § 103 toodud tingimustega, keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine- sisalduse piirväärtused” § 5 ja 8 ning keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 3, 5, 6, 9 ja 14 toodud tingimustega. Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu kohaselt toimub veevarustus planeeritud alast eraldatud elamukrundil (käesoleval hetkel Rannakivi kinnistu) asuvast puurkaevust ning rajatud on veetorustik detailplaneeringu alusel moodustatud elamukruntideni (Ladva, Juure, Käbi, Kännu ja Tüve kinnistud). Puurkaevu kaugus lähimast elamukrundist (Ladva) on ca 70 m. Eraldi salv- või puurkaevude rajamist detailplaneeringuga kruntidele lubatud ei ole.

Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 17 lõikele 3 on tarbimiskoha omanikul

kohustus liituda ühiskanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas

märgitud tähtaja jooksul. Ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel on kinnistute omanikel

kohustus liituda ühiskanalisatsiooniga.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1, § 61 lõike 2, § 64 lõike 2, § 66 lg 2 punkti 1, planeerimisseaduse § 140 lõike 1 ja 6 ja Kuusalu vallavalitsuse 14.12.2023 istungi ettepaneku detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada, Kuusalu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Tunnistada Kuusalu Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 53 kehtestatud Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneering osaliselt kehtetuks kanalisatsioonilahenduse osas ning lubada detailplaneeringu alusel moodustatud kinnistutele kavandada läbi detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste menetluse reovee kogumismahuti või reovee omapuhasti (septik koos imbsüsteemiga).

2. Ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel on kinnistute omanikel kohustus liituda ühiskanalisatsiooniga.

3. Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulve Märtson

volikogu esimees

Esitaja: vallavalitsus

Kiri 2024-06 Eksperdi arvamus Salmistu külas Zeigo DP alal kinnistutele RVOPuhastite ehitamise kohta.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

AARE KUUSIK PNOEE-35810110217 2024-12-22 11:56:01

Kiri 2024-06 Eksperdi arvamus Salmistu külas Zeigo DP alal kinnistutele RVOPuhastite ehitamise kohta.pdf

1

Nr. 1 - 06

22/12/2024

Saaja: Agur Fuchs

Telefon: 56244999, e-post: [email protected]

Teema: Eksperdi arvamus Kuusalu vallas Salmistu külas Zeigo kinnistu

osalisel detailplaneeringualal paiknevatele kinnistutele reovee

omapuhastite ehitamisvõimaluste kohta.

Ekspert lähtub eksperdi arvamuse koostamisel Ehitusseadustikust, Veeseadusest,

Maaparandusseadusest, Jäätmeseadusest, Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest ja

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest ning neist tulenevatest seadusandlikest aktidest.

Ekspert vaatas Salmistu küla Zeigo kinnistu osalise detailplaneeringuala (DPA) PLAN ID 5071

ja DPA naaberkinnistud üle 12.04., 30.04. ja 01.11. 2024. aastal ja on kursis kohapealse

olukorraga.

Ekspertiisi Tellija ja Zeigo kinnistu osalise DPA (PLAN ID 5071) andmed.

Zeigo kinnistu osalise DPA PLAN ID 5071 kinnistud: Ladva 35201:002:0989 ja Juure

35201:002:0985 – hoonestatud üksikelamutega ja omanik on Jaak Fuchs, telefon 5050860, e-

post: [email protected]. Kinnistud Tüve 35201:002:0986, Kännu 35201:002:0988 ja Käbi

35201:002:0987 on hoonestamisel ja omanik on Agur Fuchs, telefon 56244999, e-post:

[email protected].

Eksperiisi tellija: Agur Fuchs.

Omanike aadressid: Agur Fuchs - Pärniku tee 13, Tallinn, Harju maakond; Jaak Fuchs - Ladva,

Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond.

DPA kinnistute aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Salmistu küla.

Maa sihtotstarve: 100% elamumaa.

DPA kinnistute pindalad: Ladva 1172 m2, Juure 1123 m2, Tüve 1651 m2, Kännu 1648 m2 ja

Käbi 1687 m2 (vt joonis 1 ja kaart 2).

Tarbevesi saadakse OÜ-le Kuuslu Soojus kuuluvast ühisveevärgist. Kinnistutesisesed ja -

välised veevarustussüsteemid on üle antud OÜ-le Kuuslu Soojus. Tuletõrjevee hüdrant paikneb

Kuusalu-Valkla tee ääres ja Tüve kinnistu kirdenurga juures (vt joonised 2 ja 3).

Olmereovesi juhitakse Ladva ja Juure kinnistutel 10 m3 mahuga reovee kogumismahutitesse ja

veetakse ära.

Sademete vesi immutatakse Ladva ja Juure kinnistutel hajutatult oma kinnistute piires

pinnasesse.

2

Zeigo kinnistu osalise DPA naaberkinnistud (vt kaart 2) ja nende katastritunnused: põhjas

Kuusalu-Valkla tee 35201 : 002 : 0244 (teisel pool teed põhjas Söödi 35201 : 002 : 0154 ja

kirdes Pässukopli 35201 : 002 : 0286); idas, kagus, lõunas ja edelas Rannakivi 35201 : 002 :

0984; kagus Rannakivi kinnistusisese tee taga Klaukse-Aasa 35201 : 002 : 0049; läänes Uuetoa

tee 3 35201 : 002 : 0251; loodes Uue – Klaukse 35201 : 002 : 1760.

Ekspertiisi ülesanne.

1. Kontrollida DPA kinnistutel ja selle lähiümbruses looduslike ning hüdro- ja

ehitusgeoloogiliste tingimuste sobivust reovee omapuhastite rajamiseks.

2. Hinnata DPA kinnistutel ehitustegevust ja reovee omapuhastite rajamist kitsendavaid

tegureid.

3. Hinnata põhjavee kaitstust DPA kinnistutel ja lähiümbruses.

4. Hinnata reovee omapuhastite ehitusvõimalusi DPA kinnistutel kooskõlas

seadusandlusest tulenevate piirangute ja suunistega.

5. Tulenevalt looduslikest tingimustest ja seadusandlikest piirangutest reovee omapuhasti

soovitatavad asukohad DPA kinnistutel.

6. Kuusalu Vallavalitsus juhtis eksperdi tähelepanu asjaolule, et seni on kõigis eksperdi

arvamuses olnud viide detailplaneeringu muutmise osas. Seda ei ole võimalik arvesse

võtta, sest detailplaneeringu muutmine on võimalik vaid läbi uue detailplaneeringu

koostamise protsessi. Omapuhastite kavandamine on eksperdi ettepanekuid arvestavalt

võimalik peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Sellest tulenevalt on

koostatud osalise kehtetuks tunnistamise eelnõud. Palun arvamuse koostamisel ka

sellega arvestada.

Ekspertiisi esitatud materjalid ja abimaterjalid.

Ekspert tutvus olemasoleva olukorraga 12.04., 30.04. ja 01.11.2024. aastal kohapeal. Vestlused

kinnistu ja naaberkinnistute omanikega, OÜ Kuusalu Soojus esindajaga, Kuusalu

Vallavalitsuse ametnikega. Eksperdi arvamuses toodud fotode autor on Aare Kuusik.

Eksperdi arvamuse koostamise alusdokumentideks olid:

1. Harju maakond, Kuusalu vald, Salmistu küla Zeigo kinnistu osaline detailplaneering.

OÜ Maaplaneeringud. Töö nr 97 – 01. Tallinn, 12. 2001. a. Detailplaneeringu

algatamise, avalikustamise ja kehtestamise materjalid.

2. Juure kinnistu, Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond. Üksikelamu ehitusprojekt.

Jazz AB OÜ. Töö nr 18102017. 23.07.2018. a.

3. Ladva kinnistu, Salmistu küla, Kuusalu vald, Harju maakond. Üksikelamu

ehitusprojekt. Jazz AB OÜ. Töö nr 19102017. 23.07.2018. a.

4. Harju maakond, Kuusalu vald, Salmistu küla Ladva ja Juure ehitusjärgne teostusjoonis.

Radiaan OÜ. Töö nr 052EJ20. 17.01.2020. a.

5. Harju maakond, Kuusalu vald, Salmistu küla Zeigo, Tüve, Kännu, Käbi, Juure, Ladva,

Klaukse MÜ. Veevarustuse teostusjoonis. Tuvar Ehitus OÜ. Töö nr 18-TJ-13.

16.07.2013. a.

6. Kuusalu valla ÜVK AK aastateks 2020 – 2032.

7. Puurkaevude andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee.

8. Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).

3

Ekspert.

OÜ Vetepere (10202816) juhataja Aare Kuusik, PhD.

Aadress: Vainu talu, Pudisoo küla, 74626, Kuusalu vald, Harjumaa.

Kontaktisik: OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik.

Telefon ja e-post: 51 62476; [email protected].

Isikulitsents: Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistõend nr 2241/22. Heit-,

reo- ja pinnaveest ning reoveesettest proovivõtmine. Põhjaveest proovide võtmine.

MO0221-00 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve (P.P. Ehitusjärelevalve OÜ

koosseisus vastutav spetsialist).

Kutsetunnistus (https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10617451/1) nr

173965. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8. Välisveevarustus ja -

kanalisatsioon. Projekteerimine, omanikujärelevalve, inseneride koolitamine ja

uurimistöö. Filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika). OÜ Vetepere registreeringud majandustegevuse registris (vastutav spetsialist Aare Kuusik)

tegevusalal ehitus (enne 2003. a. registreeringud RETTER-is ja enne seda litsentsid):

Registreeringu number ja tegevusala

EP10202816-0001 Projekteerimine

EO10202816-0001 Omanikujärelvalve

EK10202816-0001 Ehitusprojekti ekspertiis

EK10202816-0001 Ehitise audit

Zeigo kinnistu osalise DPA (PLAN ID 5071) asukoht ja olemasoleva olukorra kirjeldus.

Kaardil 1 on toodud Zeigo kinnistu osalise DPA asukoht Harju maakonnas Kuusalu vallas

Salmistu külas.

Kaart 1. Zeigo kinnistu osalise DPA asukoht Salmistu külas Kuusalu vallas on näidatud punase

noolega. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist.

4

29.05.2002. aasta Kuusalu Vallavolikogu otsusega nr 53 kehtestati Salmistu küla Zeigo

kinnistu detailplaneering.

Väljavõte Zeigo kinnistu detailplaneeringust:

Väljavõte Zeigo kinnistu detailplaneeringu VK osast:

5

Zeigo kinnistu DPA kinnistutele on ette nähtud projekteerida üksikelamud ja kuni 2 abihoonet

– vt joonis 1.

Joonis 1. Zeigo kinnistu osalise DPA hoonete esialgsed asukohad ja punaste joontega reovee

omapuhastite imbsüsteemide orienteeruvad asukohad Käbi, Kännu ja Tüve kinnistutel.

Asendiplaan - väljavõte OÜ Maaplaneeringud tööst nr 97 – 01 (Tallinn, 12. 2001. a.).

Kaart 2. Zeigo kinnistu osalise DPA Ladva, Juure, Tüve, Kännu ja Käbi kinnistud ja

naaberkinnistud Salmistu külas. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist.

6

Joonis 2. Olemasolevate ja perspektiivsete VK-süsteemide paiknemine Zeigo kinnistu osalisel

DPA-l ja selle läheduses. Zeigo kinnistu osaline DPA asukoht on näidatud punase noolega.

Väljavõte Kuusalu valla ÜVK AK-st aastateks 2020 – 2032.

Vastavalt detailplaneeringule (vt eespooltoodut) pidi võetama joogivesi Zeigo talu Rannakivi

puurkaevust (puurkaevu katastri nr 17494, keskkonnaregistri kood PRK0017494), mis paikneb

7

DPA piirist ca 60 m kaugusel lõunas – vt joonis 2. Vastavalt VEKA andmebaasile

(https://veka.keskkonnainfo.ee) on puurkaevul 10 m hooldusala ja selle sügavus on 102 m.

Praegu sellest puurkaevust vett ei võeta ja selle 10 + 50 m raadiusega kaitseala DPA-le ei ulatu.

Puurkaevu asukoht on näidatud joonisel 2. Lähiümbruses muid ühisveevärgi- ja

erapuurkaevusid, mis oleksid reovee immutamise korral ohustatud, ei ole. Põhjavee liikumise

suund on DPA-st kirdesse Salmistu lahe poole.

Zeigo kinnistu osalise DPA kinnistutel ja lähipiirkonda ehitatud veevarustussüsteemide

paiknemine on toodud joonisel 3.

Joonis 3. Zeigo kinnistu osalise DPA kinnistute ja lähipiirkonna veevarustussüsteemide

paiknemine. Teostusmõõdistus – väljavõte Radiaan OÜ tööst nr 052EJ20 (17.01.2020. a.).

Vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-le aastateks 2020 – 2032 on Salmistu külas keskuse

põhiveevärk ja Klaukse piirkonna ning aiandusühistu Laane piirkonna veevärgid omavahel

ühendatud. Uuetoa ja Põhja küla veevärgid paiknevad eraldi. Klaukse tee 1 maaüksusel asuvast

ja DPA-st 630 m kaugusel kagus paiknevast (vt joonis 2) puurkaevust nr 15644 varustatakse

joogiveega ka Zeigo kinnistu osalise DPA veevärki (vt joonis 3), mis on Kuusalu-Valkla tee

ääres ühendatud nimetatud Kuusalu Soojus OÜ keskuse põhiveevärgiga. Zeigo kinnistu osalise

8

DPA kinnistutesisesed ja -välised veevarustussüsteemid on üle antud OÜ-le Kuuslu Soojus.

DPA lähim tuletõrjevee hüdrant paikneb Kuusalu-Valkla tee ääres ja Tüve kinnistu kirdenurga

juures – vt joonis 2.

Vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-le aastateks 2020 – 2032 on Salmistu küla

reoveekogumisala pindala 59,7 ha, koormus 1000 ie ja see on kehtestatud Keskkonnaministri

13.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 “Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie”.

Zeigo kinnistu osalise DPA kinnistud paiknevad väljaspool Salmistu küla reoveekogumisala,

perspektiivsel reoveekogumisalal – vt joonis 2. Tulenevalt Kuusalu valla ÜVK AK-st aastateks

2016-2027, kohalike elanike soovidest ja valla strateegilistest plaanidest on tehtud ettepanek

Salmistu küla reoveekogumisala suurendamiseks kokku ligikaudu 185 ha võrra.

Salmistu külas on praktiliselt kogu ühiskanalisatsioon välja arendamata. Vastavalt Kuusalu

valla ÜVK AK-le aastateks 2020 – 2032 on OÜ Kuusalu Soojus Salmistu küla

tegevuspiirkonnas ette nähtud investeeringud lühiajalises programmis (2021–2024) Salmistu

veetorustiku rajamiseks ja rekonstrueerimiseks 720 m ulatuses ning pikaajalises programmis

(2025–2032) veetorustiku rajamiseks 730 m, isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamiseks

6100 m ja survekanalisatsioonitorustiku rajamiseks 6410 m ulatuses ning tuletõrje veemahuti

rajamiseks. Eesmärgiks on Salmistu küla reoveekogumisalalt kogutava reovee juhtimine

Kuusalu reoveepuhastusjaama. Käesoleval ajal on Kuusalu valla ÜVK AK uuendamisel.

Kuusalu Vallavalitsuse ja OÜ Kuusalu Soojus esindajad on arvamusel, et lähiaastatel puuduvad

majanduslikud võimalused Salmistu küla reoveekogumisalal kanalisatsioonisüsteemi

arendamiseks ja reoveetorustike ehitamiseks Salmistu asulast Kuusalu reoveepuhastusjaama.

Arvestades tööde väga suurt maksumust on teadmata kuna nimetatud töödega alustatakse ja

kuna kogu vaadeldavat piirkonda hõlmav kanalisatsioonisüsteem valmib.

Seoses tekkinud olukorraga soovitakse Zeigo kinnistu osalise DPA kinnistute elamutes tekkiv

olmereovesi käidelda oma kinnistutel reovee omapuhastites ja heitvesi immutada samas

pinnasesse. Reovee omapuhasteid on aga võimalik ehitada ainult juhul, kui vastavalt Kuusalu

Vallavalitsuse selgitusele: „Seni on eksperdi arvamustes olnud viide detailplaneeringu

muutmise osas. Seda ei ole võimalik arvesse võtta, sest detailplaneeringu muutmine on

võimalik vaid läbi uue detailplaneeringu koostamise protsessi. Omapuhastite kavandamine on

eksperdi ettepanekuid arvestavalt võimalik peale detailplaneeringu osalist kehtetuks

tunnistamist. Sellest tulenevalt on koostatud osalise kehtetuks tunnistamise eelnõud. Palun

eksperdi arvamuse koostamisel ka sellega arvestada“.

Salmistu küla asub Salmistu lahe ääres. Küla territooriumi iseloomustavad rannaniidud,

endised karja- ja heinamaad ning lodumetsad, kus kasvavad peamiselt hall- ja sanglepad, kased

ja erinevade paju liigid. Kõrgemates kohtades esineb ka männitukkasid. Tegemist on vana

rannaäärse kaluritekülaga, millest on suures osas seoses kinnisvaraarendustega saanud

tiheasustatud ala. Piirkonnas on säilinud mõned vanad kuivenduskraavid, mis enamasti on

kinni kasvanud. Uusi süsteemseid maaparandussüsteeme rajatud ei ole. Uuselanikud ja

arendajad on rajanud kinnistutelt liigvee ärajuhtimiseks madalaid kraavistikke, mis sageli

lõpevad naaberkinnistutel. Vaadeldavas piirkonnas suubuvad Salmistu lahte üksikud väikeojad

(Kuuru oja edelas ja Käo oja kagus). Salmistu laht on Zeigo kinnistu osalisest DPA-st ca 320 m

kaugusel põhjas – vt kaart 1.

Zeigo kinnistu osalise DPA kinnistuid ja nende lähiümbrust iseloomustavad kõige paremini

järgnevalt toodud fotod 1 – 27, mis on tehtud Aare Kuusik poolt 30.04.2024. aastal.

9

Zeigo kinnistu osalise DPA kinnistutele pääseb Kuusalu-Valkla teelt ja edasi Rannakivi

kinnistu (35201 : 002 : 0984) kinnistusiseselt teelt ja DPA-l paiknevalt teelt (vt fotod 1 – 6).

Fotod 1 – 3. Asfaltkattega Kuusalu-Valkla tee. Fotol 1 on vaade Valkla suunas (vasakul

tuletõrje hüdrant). Fotol 2 on vaade Kuusalu-Valkla teelt Rannakivi kinnistul paiknevale

kinnistusisesele asfaltpurukattega teele. Fotol 3 on vaade Kuusalu suunas.

Fotod 4 – 6. Asfaltpurukattega kinnistutesisesed Rannakivi kinnistusisesed ja DPA sisesed

teed. Fotol 1 on vaade Kuusalu-Valkla tee poole. Fotol 2 on vaade DPA teeristilt Juure kinnistu

poole. Fotol 3 on vaade Juure kinnistu juurest parkimisplatsi ja Ladva kinnistu suunas.

Fotod 7 – 11. Fotol 7 sissesõit Ladva kinnistule. Fotol 8 vaade kinnistu lõunapoolsele osale.

Fotol 9 vaade reovee kogumiskaevu püstikule (osutatud punase noolega) ja elamule. Fotol 10

elamu räästavesi immutatakse oma kinnistul pinnasesse. Fotol 11 vaade kinnistu kirde- ja

põhjapoolsele osale, tagaplaanis elektri õhuliin.

10

Joonis 4. Ladva kinnistu asendiplaan. Reovee kogumismahuti asukoht on näidatud punase

noolega. Väljavõte Jazz AB OÜ ehitusprojektist, töö nr 19102017 (23.07.2018. a.).

Joonis 5. Ladva ja Juure kinnistute ehitusjärgne teostusjoonis. Väljavõte Radiaan OÜ tööst nr

052EJ20 (17.01.2020. a.). Reovee kogumismahuti asukohad on näidatud punase noolega ja

võimalikud imbsüsteemide asukohad punase joonega.

Ladva kinnistul on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 10,90 – 13,65 m üle merepinna.

Kõrgem on kinnistu edelaosa ja madalam põhja- ja kirdeosa – vt joonis 5. Silmaga eristatav

maapinna kalle on tervel kinnistul edelast kirdesse. Kinnistul liigniiskust ei täheldatud, sest

11

selle maapind on ümbritsevast alast kõrgem, kuid kinnistut ümbritsevad alad on kohati

liigniisked. Kinnistule kuivendussüsteeme ehitatud ei ole. Imbsüsteemi ehitamise korral tuleb

see ehitada nähtavasti (otsustab projekteerija) osaliselt muldesse. Ladva kinnistul kõrghaljastus

sisuliselt puudub ja kinnistu piiridele on kasvatatud elupuu hekid – vt fotod 7 – 11.

Fotod 12 – 15. Fotol 12 on sissesõit Juure kinnistule. Fotol 13 vaade kinnistu lõunapoolsele

osale. Fotol 14 vaade reovee kogumiskaevu püstikule (osutatud punase noolega) ja elamule.

Fotol 15 elamu räästavesi immutatakse oma kinnistul pinnasesse.

Joonis 6. Ladva kinnistu asendiplaan. Väljavõte Jazz AB OÜ ehitusprojektist, töö nr 19102017

(23.07.2018. a.). Reovee kogumiskaevu asukoht on näidatud punase noolega.

12

Juure kinnistul on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 9,80 – 11,21 m üle merepinna.

Kõrgem on kinnistu edela- ja lääneosa ja madalam põhja- ja kirdeosa, kuid kogu kinnistu

maapind on kõrgem ümbritsevate kinnistute maapinnast – vt joonis 5. Silmaga eristatav

maapinna kalle on tervel kinnistul edelast kirdesse. Kinnistul ja seda ümbritseval alal

liigniiskust ei täheldatud. Kinnistule kuivendussüsteeme ehitatud ei ole. Imbsüsteemi ehitamise

korral tuleb see ehitada osaliselt muldesse. Juure kinnistul kasvavad üksikud kased ja männid –

vt fotod 12 – 15.

Käbi, Kännu ja Tüve kinnistud on hoonestamisel. Kinnistutele on ehitatud kinnistute

sõiduteede ja elamute ehitus on lõppjärgus. Kõigile kolmele kinnistule on toodud veevarustus

koos liitumispunktidega – vt joonis 3. Kinnistutel kasvavad üksikud männid ja pajupõõsad – vt

fotod 16 – 27. Kinnistutel on maapind oluliselt kõrgem neid ümbritsevast alast ja kinnistutel

liigniiskust ei ole. Kinnistutele kuivendussüsteeme ehitatud ei ole. Soovitatav on elamute

vundamendid ümbritseda drenaažiga ning drenaaži- ja elamute räästavesi juhtida kraavi või

koguda ja kasutada näiteks kastmiseks. Kõigile kinnistutele imbsüsteemide ehitamise korral ei

ole vaja neid ehitada muldesse vt tagapool toodud põhjavee taseme mõõtmistulemusi..

Käbi kinnistul on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 7,26 – 9,40 m üle merepinna.

Kõrgem on kinnistu edela- ja lääneosa ja madalam kirdeosa – vt joonised 1 ja 6 ja fotod 16 –

19. Silmaga eristatav maapinna kalle on tervel kinnistul edelast kirdesse.

Fotod 16 – 19. Fotol 16 sissesõit Käbi kinnistule. Fotol 17 vaade kinnistu läänepoolsele osale.

Fotol 18 vaade kinnistu keskosale ja elamu asukohale. Fotol 19 vaade kinnistu kirde- ja

idapoolsele osale ja tagaplaanis Kännu kinnistule.

Kännu kinnistul on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 7,90 – 9,75 m üle merepinna.

Kõrgem on kinnistu edela- ja lääneosa ja madalam kirdeosa – vt joonised 1 ja 6. Silmaga

eristatav maapinna kalle on tervel kinnistul edelast kirdesse.

13

Fotod 20 – 23. Fotol 20 on sissesõit Kännu kinnistule. Fotol 21 vaade kinnistu läänepoolsele

osale ja tagaplaanis Käbi kinnistule. Fotol 22 vaade kinnistu keskosale ja elamu asukohale.

Fotol 23 vaade kinnistu kirde- ja idapoolsele osale ja tagaplaanis Tüve kinnistule.

Tüve kinnistul on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 7,75 – 9,55 m üle merepinna.

Kõrgem on kinnistu edela- ja lääneosa ja madalam kirdeosa – vt joonised 1 ja 6. Silmaga

eristatav maapinna kalle on tervel kinnistul edelast kirdesse.

Fotod 24 – 27. Fotol 24 sissesõit Tüve kinnistule, fotol 25 vaade kinnistu läänepoolsele osale ja

tagaplaanis Kännu kinnistule. Fotol 26 vaade kinnistu keskosale ja elamu asukohale. Fotol 27

vaade kinnistu kirde- ja idapoolsele osale ja tagaplaanis Rannakivi kinnistusisese tee taga

Klaukse-Aasa kinnistule.

14

Põhjavee ülemine pindmine kiht voolab tervel DPA-l edelast kirdesse Salmistu lahe poole – vt

joonis 1. Selles suunas puuduvad joogivee võtmiseks kasutatavad salv- ja puurkaevud, mis

oleksid ohustatud. Joogivesi saadakse selles piirkonnas OÜ Kuusalu Soojus ühisveevärgist.

Zeigo kinnistu osalisel DPA-l ja selle lähiümbruses olevad kitsendused on näidatud kaardil 3

(väljavõte Maa-ameti kaardiserverist). DPA-l muinsuskaitsealuseid objekte ei ole. DPA-l ei ole

vääriselupaikasid ja looduskaitsealuseid üksikobjekte.

Kaart 3. Kitsendused DPA kinnistutel (on osutatud punase noolega) ja naaberkinnistutel

Salmistu külas. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – kitsenduste kaart.

15

Vastavalt detailplaneeringule (vt eespooltoodut) pidi võetama joogivesi Zeigo talu Rannakivi

puurkaevust (puurkaevu katastri nr 17494, keskkonnaregistri kood PRK0017494), mis paikneb

DPA piirist ca 60 m kaugusel lõunas – vt joonis 2 ja kaart 3. Vastavalt VEKA andmebaasile

(https://veka.keskkonnainfo.ee) on puurkaevul 10 m hooldusala. Puurkaevu 50 m

sanitaarkaitseala muudeti omaniku taotluse alusel 2024. aasta aprilli kuus Keskkonnaagentuuri

otsusega 10 m raadiusega hooldusalaks.

Põhjavee kaitstus ja hüdrogeoloogilised tingimused.

Vaadeldavas piirkonnas on puurkaevude sügavus ca 100 m. Kasutatav Kambriumi-Vendi

Voronka põhjaveekiht on pindmise reostuse eest kaitstud 44 m tüseduse sinisavi kihiga.

Zeigo kinnistu osalise DPA kinnistute elamutes tekkiv olmereovesi soovitakse käidelda omal

kinnistul reovee omapuhastites ja heitvesi immutada oma kinnistutel pinnasesse.

Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Salmistu

küla Zeigo kinnistu osalise DPA maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee

loodusliku kaitstuse suhtes keskmiselt kaitstud põhjaveega alal – vt kaart 4.

Kaart 4. Põhjavee kaitstus Zeigo kinnistu osalise DPA kinnistutel ja lähiümbruses (vt punane

täpp on DPA keskel). Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – geoloogia kaardirakenduse

põhjavee kaitstuse kaart.

16

Kõik kinnistud saavad praegu oma tarbevee OÜ Kuusalu Soojus ühisveevärgist. Vesi võetakse

ca 100 m sügavuste puurkaevudega Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekihist, mis on

pindmise reostuse eest kaitstud 44 m tüseduse sinisavi kihiga.

Seni tehtud kaevetööde (valmis on ehitatud Ladva ja Juure kinnistute elamud) ja lähemate

puurkaevude (PRK0017494 ja PRK0009507) geoloogiliste läbilõigete andmete järgi on

kinnistutel reovee omapuhastite planeeritud asukohtades (vt joonis 1 ja 5) pinnakatte

tüseduseks kuni 36 m ja see koosneb õhukesest (kuni 20 cm tüsedusest) mullakihist ja saviliiv

pinnasest. Kohati on mullakiht tüsedam (Ladva ja Juure kinnistutel) ja siin on tegemist

juurdeveetud pinnasega või ehitamisel hoonetealuse pinnase laotamisega kinnistutele.

Pinnaseks on valdavalt kuni 20 cm tüsedune saviliiv mulla kiht, sellele järgneb ca 36 m

tüsedune saviliiva kiht (kohati ka liiva vahekihid selles), millele järgneb 44 m tüsedune sinisavi

ja sellele 31 m tüsedune liivakivi.

Põhjaveetaseme välja selgitammiseks rajas Arendaja novembri kuu alguses 2024. a. surfi ja

põhjavesi oli siis maapinnast ca 2,2 – 2,3 m sügavusel – vt foto 28. Veetset surfis käis mõõtmas

ka ekspert. Seega ei ole vaja rajada Tüve, Käbi ja Kännu kinnistutel tõstetud imbsüsteemmi ja

rajada tee äärde selleks mullavalle. Tee äärde, vastavalt DP-e (p.4.8) on plaanitud rajada

kaitsehaljastus, ehk hekk, mis kindlasti varjab reovee omapuhastid. Imbväljakud rajatakse nii,

et need visuaalselt maantee pealt näha ei jää ja ei riku Salmistu külamiljööd. Ekspertarvamuse

joonisel nr.1 (Käbi, Kännu ja Tüve kinnistutel) on imbväljakute orienteeruvad asukohad.

Arendaja plaanib omapuhastid rajada majadele võimalikult lähedale ning pealt kinnised. Seega

jääb piisavalt ruumi maanteeni, omapuhastid on piisavalt kaugel olemasolevast olevast

veetrassist (kaitsetsoon 2 m) ja ei sega kergliiklustee rajamist.

Foto 28. Põhjaveetaseme välja selgitammiseks Arendaja poolt novembri kuu alguses 2024. a.

rajatud surf ja põjaveetaseme mõõtmised.

Arendaja kavandab reovee omapuhastid rajada ka Ladva ja Juure kinnistute suvilate tarbeks ja

ekspert ei ole sellele vastu. Reovee kogumine piirkonnas ei ole majanduslikult otstarbekas,

mahuti täitumist on raske jälgida ja alati ei ole võimalik teenust vajadusel tellida. See võib

17

takistada normaalselt elu ja vett ei ole võimalik vastavalt vajadusele tarbida.

Mõistlik on rajada tänapäevased omapuhastid, need ei kujuta ohtu keskkonnale nagu

eksperthinnangus on välja toodud ja elamine on inimväärsem ja kaasaaegsem.

Ladva ja Juure kinnistute elamute vundamentide rajamisel jäi sademeterikkal ajal põhjavee

kõrgeim tase ca 0,7 – 1,0 m sügavusele maapinnast (vt joonis 5): Ladva kinnistul

absoluutkõrgusele ca 10,30 m (maapinna absoluutkõrgus 11,00 m); Juure kinnistul

absoluutkõrgusele ca 9,0 m (maapinna absoluutkõrgus 10,00 m). Ülejäänud kinnistutel (vt

joonis 1) vastavalt 01.11.2024 tehtud uurimistööle: Käbi kinnistul absoluutkõrgusele ca 6,05 m

(maapinna absoluutkõrgus 8,25 m); Kännu kinnistul absoluutkõrgusele ca 7,0 m (maapinna

absoluutkõrgus 9,20 m); Tüve kinnistul absoluutkõrgusele ca 6,05 m (maapinna

absoluutkõrgus 8,25 m).

Soovitatav on elamute vundamendid ümbritseda drenaažiga ning drenaaži- ja elamute

räästavesi juhtida kraavi või kasutada näiteks muru kastmiseks.

Reovee omapuhastite ja imbsüsteemide võimalikud asukohad Zeigo kinnistu osalise DPA

kinnistutel.

Zeigo kinnistu osalise DPA kinnistutele reovee omapuhastite rajamiseks on kolm võimalust:

1. Reovesi puhastatakse mehaaniliselt septikus ja bioloogiliselt imbsüsteemis ning

immutatakse oma kinnistul pinnasesse.

2. Reovesi puhastatakse mehaaniliselt ja bioloogilises reovee kompaktpuhastis ja

immutatakse oma kinnistul pinnasesse.

3. Reovesi jaotatakse kaheks: haigustekitajaid sisaldav must WC vesi kogutakse eraldi

mahutisse ja veetakse ära reoveepuhastusjaama, muu hall olmereovesi puhastatakse

mehaaniliselt septikus ja bioloogiliselt imbsüsteemis ning immutatakse oma kinnistul

pinnasesse.

Vastavalt Keskkonnaministri määruse 08.11.2019 nr 61 §-le 8 “Täiendavad nõuded heitvee

suublasse juhtimise kohta” lõigule (1) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või

veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult

põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse

immutada järgmistes kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

2) kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel,

kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist;

…

Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on piisav reovee puhastamiseks septiku ja imbsüsteemi,

mis on projekteeritud ja ehitatud kooskõlas kehtiva seadusandluse nõuetega, kasutamine –

võimalus 1. Keelatud ei ole efektiivsemate reovee puhastusmeetodite kasutamine, ehk

võimalused 2 ja 3. Ekspert soovitab imbsüsteemide jaotustorustike alused pinnasekihid

projekteerida nii, et need toimiksid ka bioloogilise reoveepuhastina. Imbsüsteemi

killustikukihis ja selle all paiknevas pinnasekihis toimub siis jääkreostuse täiendav aeroobne ja

anaeroobne puhastumine ja saavutatakse kõrge puhastusefektiivsus nagu ka pinnasfiltrites.

18

Eksperdi arvamus.

1. Kontrollida DPA kinnistutel ja selle lähiümbruses looduslike ning hüdro- ja

ehitusgeoloogiliste tingimuste sobivust reovee omapuhasti rajamiseks.

Looduslikud tingimused DPA PLAN ID 5071 kinnistutel reovee omapuhastite rajamiseks on

head. Looduslikud hüdro- ja ehitusgeoloogilised tingimused on omapuhastite rajamiseks

rahuldavad ja head. Heitvee immutamist soosiks, kui hoonete räästavett kasutatakse muru

kastmiseks. Imbsüsteemid Ladva ja Juure kinnistutel tuleb ehitada osaliselt muldesse. Tüve,

Käbi ja Kännu kinnistutel seda, vastavalt tehtud uuringutele (vt eespooltoodut) tegema ei pea.

Kuna Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardi järgi paikneb Salmistu

küla Zeigo kinnistu osaline DPA maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee

loodusliku kaitstuse suhtes keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, siis vastavalt

Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 §-le 8 (2) võib kuni 5 m³ ööpäevas keskmiselt

kaitstud põhjaveega aladel reovee immutada pinnasesse, kasutades eelnevalt vähemalt reovee

mehaanilist puhastamist. Vastavalt KKM määruse nr 61 §-le 8 (3) peab heitvee immutamine

toimuma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemal põhjavee kõrgeimast tasemest. Nõue on täidetud, kui

järgitakse eksperdi poolt leheküljel 16 ja 17 toodud juhiseid põhjavee taseme absoluutkõrguste

osas. Põhjavee kõrgeimat taset on soovitatav kontrollida ka septikute maasse kaevamise ajal.

Joogivee võtmiseks kasutatav Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekiht on pindmise reostuse

eest kaitstud 44 m tüseduse sinisavi kihiga.

2. Hinnata DPA kinnistutel ehitustegevust ja reovee omapuhastite rajamist kitsendavaid

tegureid.

Omapuhastite rajamiseks DPA kinnistutele tuleb toimida vastavalt Kuusalu Vallavalitsuse

juhistele (vt lk 2 ja 8). Kitsendused DPA kinnistutel ja naaberkinnistutel on näidatud kaardil 3.

Reovee omapuhastite perspektiivsetes asukohtades (vt joonised 1 ja 5) tuleb jälgida muu taristu

(vee- ja muude torustike ning elektri- ja sidekaablite) kaitsetsoone ja kujasid. Torustikel on

kaitsetsoon 2+2 m ja kaablitel 1+1 m. Kitsenduste kaardilt on näha, et kinnistutel ei ole olulisi

kitsendusi, mis takistaksid valitud asukohtadesse reovee omapuhastite rajamist. Arvestada tuleb

elektriliinide kaitsetsoonidega ja Kuusalu-Valkla tee kaitsetsooniga (vt kaart 3) ning nendesse

omapuhastite projekteerimisel kooskõlastada tegevused rajatiste omanikega OÜ-ga Elektrilevi

ja Maanteeametiga. Väljaspool DPA paiknevate puur- ja salvkaevude kaitsetsoonid ei ulatu

DPA-le ja need ei sea piiranguid valitud asukohtadesse reovee omapuhastite rajamiseks.

Vastavalt KKM määruse nr 31 § 5 (1) peab omapuhasti rajamisel arvestama, et pealt kinnise

või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m ja see peab paiknema joogiveekaevude suhtes

allanõlva ja põhjavee liikumise suhtes allavoolu. Kuna vaadeldavas piirkonnas paiknevad

kinnistud saavad vee ühisveevärgist, mille puurkaev (Klaukse tee 1, puurkaev nr 15644)

paikneb ca 630 m kaugusel kagus, siis selles osas takistusi ei ole. Imbsüsteemide rajamisega

kaasnevad mõjualad (60 m imbsüsteemi välispiirist) ulatuvad naaberkinnistutele, millest

tulenevalt tuleb imbsüsteemide projekteerimisel projekt kooskõlastada naaberkinnistute

omanikega.

3. Hinnata põhjavee kaitstust DPA-l ja lähiümbruses.

Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Salmistu

küla Zeigo kinnistu osaline detailplaneeringuala PLAN ID 5071 ja selle lähiümbrus maapinnalt

19

esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes keskmiselt kaitstud

põhjaveega alal – vt kaart 4. Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 §-le 8 (2)

võib kuni 5 m³ ööpäevas keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel reovee immutada pinnasesse,

kasutades eelnevalt vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Juhul kui otsustatakse valitud

kohtades heitvesi immutada pinnasesse, siis peale reovee mehaanilist puhastamist vastavalt

KKM määrusele nr 61 § 8 (3) peab heitvee immutamine toimuma 1,2 m kõrgemal põhjavee

kõrgeimast tasemest. Nõue on täidetud, kui järgitakse eksperdi poolt leheküljel 16 ja 17 toodud

juhiseid põhjavee taseme absoluutkõrguste osas. Vaadeldavas piirkonnas paiknevad kinnistud

saavad vee ühisveevärgist, mille puurkaev (Klaukse tee 1, puurkaev nr 15644) paikneb ca 630

m kaugusel kagus. Joogivee võtmiseks kasutatav Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekiht on

pindmise reostuse eest kaitstud 44 m tüseduse sinisavi kihiga.

4. Hinnata reovee omapuhasti ehitusvõimalusi DPA kinnistutel kooskõlas seadusandlusest

tulenevate piirangute ja suunistega.

Lähtuma peab järgmistest Eesti Vabariigi seadusandlikest aktidest:

• Veeseadus. Vastu võetud 28.01.2004, jõustunud 17.02.2023.

• Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004, jõustunud 01.01.2023.

• Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31, jõustunud 01.10.2019

“Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”;

• Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr. 61, jõustunud 01.10.2021 “Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine- sisalduse

piirväärtused”;

• Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 29, jõustunud 01.10.2019 “Haljastuses,

rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused

ning kasutamise nõuded”.

• Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr. 75, jõustunud 27.10.2003 “Nõuete

kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta”.

• Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr. 76, jõustunud 01.01.2006 “Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

Eksperdi märkused (kaldkirjas) on toodud otse seadusandlike aktide tekstis.

Veeseadus.

§ 68. Põhjaveekihi kaitstus

(1) Põhjaveekihi kaitstus on põhjaveekihi kaetus vett halvasti juhtiva pinnasekihiga või

veepidemega.

(2) Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi

kohal lasuvad veepidemed.

(3) Põhjaveekihi loodusliku kaitstuse järgi jaotatakse Eesti territooriumi alad järgmiselt:

1) kaitsmata põhjaveega ala on karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri

paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht;

2) nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht

20

või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või

kruusakiht;

3) keskmiselt kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune

moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht;

Arvestades kaardil 4 toodud andmeid ja eespooltoodud DPA ehitus- ja hüdrogeoloogilist

kirjeldust paikneb DPA keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Joogivee võtmiseks kasutatav

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekiht on pindmise reostuse eest kaitstud 44 m tüseduse

sinisavi kihiga. Kuna DPA lähiümbruses kasutuses olevaid puur- ja salvkaevusid ei ole ning

arvestatud on põhjavee liikumise suunaga kirdesse (Salmistu lahe poole), siis DPA kinnistutel

ja naaberkinnistutel ei ole põhjaveesi ohustatud.

§ 102. Reoveepuhasti asukoha valik

(1) Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada

keskkonnahäiringuid, sealhulgas eelistada alasid:

1) kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett;

Esitatud tingimus on joonistel 1 ja 5 näidatud reovee omapuhastite asukohtades täidetud.

Imbsüsteemi avarii korral kogutakse reovesi septikusse ja veetakse lähimasse

reoveepuhastusjaama.

2) kus reoveepuhasti, välja arvatud kinniste süsteemide korral, jääb valdavate tuulte suhtes

asulast allatuult;

Esitatud tingimus on joonistel 1 ja 5 näidatud reovee omapuhastite asukohtades täidetud.

Valdavad tuuled on lääne- ja edelatuuled.

3) mida ei ohusta üleujutused.

Esitatud tingimus on joonistel 1 ja 5 näidatud reovee omapuhasti asukohtades täidetud.

Maapinna absoluutkõrgus on üle 7 m.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tuleb reoveepuhasti asukoha valikul

arvesse võtta:

1) olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit;

Kavandatud reovee omapuhasti asukohas ühis- või erakanalisatsioonisüsteemid puuduvad.

Teadmata on, kas üldse ja kuna rajatakse tervele vaadeldavale piirkonnale Kuusalu-Valkla tee

äärde survetorustik Kuusalu reoveepuhastusjaama – vt ka Kuusalu valla ÜVK AK 2020–2032.

2) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimustega on arvestatud. Vastavalt Maa-ameti geoloogia

kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Salmistu küla Zeigo kinnistu osaline

detailplaneeringuala PLAN ID 5071 ja selle lähiümbrus maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes keskmiselt kaitstud põhjaveega alal – vt kaart 4.

Joogivee võtmiseks kasutatav Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekiht on pindmise reostuse

eest kaitstud 44 m tüseduse sinisavi kihiga.

§ 103. Reoveepuhasti valik

Reoveepuhasti valikul tuleb arvesse võtta:

1) käesoleva seaduse § 128 lõike 7 aluselt kehtestatud heitvee saasteainesisalduse piirväärtusi;

Veeluba ühe pere omapuhastile ei väljastata. Reo- ja heitveeproove saab võtta septiku sisse- ja

väljavoolust. Peale imbsüsteemi proovi võtta ei saa, kuid see on reoveepuhastuse üheks osaks.

2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi;

Esitatud tingimuega on arvestatud. Tegemist on tavalise olmereoveega.

21

3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas;

Esitatud tingimuega on arvestatud.

4) reoveepuhastisse juhitava reovee koormuse, sealhulgas hüdraulilise koormuse muutumist

tulevikus;

Tulevikus reovee puhastamist mõjutavat reovee koormuse, sealhulgas hüdraulilise koormuse

muutusi ette ei ole näha ja seda ei saa ka käesoleval juhul ette ennustada.

5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel;

Esitatud tingimuega on arvestatud.

6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust;

Esitatud tingimuega on arvestatud.

7) heitvee pinnasesse juhtimise korral põhjaveekihi kaitstust;

Tegemist on keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga – vt kaart 4. Vastavalt KKM määrusele nr

61 § 8 (1) 4) tuleb reovesi enne immutamist puhastada mehaaniliselt, millega on arvestatud.

8) selle veekogu, millesse juhitakse heitvett, ökoloogilisi näitajaid ning vee füüsikalisi ja

keemilisi näitajaid.

Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on piisav, kui reovee puhastamiseks kasutada septikut ja

imbsüsteemi, mis on projekteeritud ja ehitatud kooskõlas kehtiva seadusandluse nõuetega – vt

lk 16 toodud võimalus 1. Keelatud ei ole efektiivsemate reovee puhastusmeetodite kasutamine,

ehk lk 16 toodud võimalused 2 ja 3. Ekspert soovitab imbsüsteemide jaotustorustiku alused

pinnasekihid projekteerida nii, et need toimiksid efektiivsete bioloogiliste reoveepuhastitena.

Imbsüsteemide killustikukihis ja selle all paiknevas pinnasekihis toimub siis jääkreostuse

täiendav aeroobne ja anaeroobne puhastumine ja saavutatakse kõrge puhastusefektiivsus.

§ 124. Reovee puhastamise tingimused

(1) Reovesi tuleb puhastada kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse

ja vedada purgimissõlme, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

Elamutes (ja abihoonetes) tekkiv olmereovesi soovitakse käidelda oma kinnistutel reovee

omapuhastites ja heitvesi immutada pinnasesse. Osadel piirkonna kinnistutel juba kasutatakse

reovee omapuhastit. Vastavalt detailplaneeringule on ette nähtud reovee käitlemiseks

kogumismahutid, milledest veetakse reovesi reoveepuhastusjaama purgimissõlme.

Omapuhastite kasutamiseks tuleb toimmida vastavalt toodud Kuusalu Vallavalitsuse reeglitele.

(6) Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või

kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.

Reoveekogumisala ja ühiskanalisatsioon vaadeldava piirkonnas puuduvad ning ei ole teada,

kas või kuna ühiskanalisatsioon rajatakse. Vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-le on tegemist

perspektiivse reoveekogumisalaga. Omapuhastite kasutamiseks tuleb toimmida vastavalt

toodud Kuusalu Vallavalitsuse reeglitele.

§ 127. Heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimine veehaarde

sanitaarkaitsealal ning hooldusalal

(1) Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja

hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja lähemal

kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks

kasutatavast salvkaevust.

Lähiümbruses töötavaid salv- ja puurkaevusid ei ole. DPA kinnistute reovee omapuhastite

asukohtade planeerimisel on nõudega arvestatud ja § 127 (1) tingimused on täidetud.

22

§ 188. Veeluba mittenõudvad tegevused

(1) Veeluba ei ole vaja:

6) kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri

heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128

lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.

DPA omapuhastites puhastatakse ühe pere liikmete (kuni 5 inimest) olmereovesi. Reovee

vooluhulk Q = 5 x 0,13 = 0,65 m3/d.

Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr. 61, jõustunud 01.10.2021. “Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine- sisalduse piirväärtused”.

§ 5. Veekogusse või pinnasesse juhitava heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed

(2) Veekogusse või pinnasesse juhitava vee saastenäitajad peavad vastama käesoleva määruse

lisas 1 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele sõltuvalt reoveekogumisala

koormusest.

Omapuhastite korral alla 300 ie heitvee piirväärtused: BHT7 = 40 mgO2/l; KHT = 150 mgO/l;

heljum = 35 mg/l.

§ 8. Täiendavad nõuded heitvee suublasse juhtimise kohta

(1) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi

veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee

seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes

kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

2) kuni 5 m³ ööpäevas keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee

mehaanilist puhastamist.

Arvestades kaardil 4 toodud andmeid ja eespooltoodud DPA ehitus- ja hüdrogeoloogilist

kirjeldust on Salmistu küla Zeigo kinnistu osaline detailplaneeringuala PLAN ID 5071 ja selle

lähiümbrus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes

keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ja kinnistutel tekkiv reovesi tuleb puhastada enne

immutamist mehaaniliselt septikus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul ei tohi pinnasesse juhitav heitvesi

sisaldada üle 0,1 mg/l nitriteid ja üle 45 mg/l nitraate. Loas võib määrata pinnasesse juhitavas

heitvees sisalduvate kolibakterite arvu piirväärtuse.

Kinnistutel tekkiv reovesi puhastatakse mehaaniliselt ja bioloogiliselt imbsüsteemi

killustikukihis ja seda ümbritsevas looduslikus pinnases. Esitatud tingimus on täidetud.

(3) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool

põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Reovee omapuhastite imbsüsteemide asukohtades tuleb arvestada käesoleva eksperdi arvamuse

lk-l 16 ja 17 toodud maapinna ja põhjaveetasemete absoluutkõrgustega. Omapuhastite

imbsüsteemid tuleb ehitada muldesse.

(4) Heitvee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandusameti kooskõlastus

maaparandusseaduse kohaselt.

Heitvett maaparandussüsteemi ei juhita.

23

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31, jõustunud 01.10.2019. aastal.

Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus.

§ 3. Reoveepuhasti asukoha valik

Reoveepuhasti asukohaks tuleb valida ala, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) reoveepuhasti paikneb kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett;

Esitatud tingimus on joonistel 1 ja 5 näidatud reovee omapuhastite asukohtades täidetud.

Imbsüsteemi avarii korral kogutakse reovesi septikusse ja veetakse Kuusalu

reoveepuhastusjaama.

2) reoveepuhasti jääb asulast valdavate tuulte suhtes allatuult, välja arvatud kinniste

süsteemide ja maa-aluste omapuhastite korral;

Esitatud tingimus on joonistel 1 ja 5 näidatud reovee omapuhastite asukohtades täidetud.

Valdavad tuuled on lääne- ja edelakaarte tuuled.

3) reoveepuhasti paikneb kohas, mida ei ohusta üleujutused;

Esitatud tingimus on joonistel 1 ja 5 näidatud reovee omapuhastite asukohtades täidetud.

Maapinna absoluutkõrgus on üle 7 m.

4) tuleb arvestada olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit;

Vaadeldavas piirkonnas ühiskanalisatsiooni ei ole.

5) tuleb arvestada maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;

Esitatud tingimusega on joonistel 1 ja 5 näidatud reovee omapuhastite asukohtades arvestatud.

6) tuleb arvestada käesoleva määruse §-des 4–8 kujade kohta sätestatud nõudeid.

Esitatud tingimusega on arvestatud.

§ 5. Omapuhasti rajamise nõuded

(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:

1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse

omapuhasti korral;

Tegemist on pealt kinniste ja maa-aluste reovee omapuhastitega ning nende kuja on 5 m.

2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;

Tegemist on pealt kinniste ja maa-aluste reovee omapuhastitega ning nende kuja on 5 m.

3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub

ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;

Omapuhastite rajamiseks tuleb toimmida vastavalt toodud Kuusalu Vallavalitsuse reeglitele.

Peale mehaanilise puhastuse kasutamist immutatakse heitvesi oma kinnistul pinnasesse.

4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes

allavoolu.

Kinnistul ja naaberkinnistutel ohustatud joogiveekaevusid ei ole.

(2) Septik on pealt kinnine väljavooluga reovee mehhaaniline puhasti, millesse sadenenud,

läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt.

§ 6. Omapuhasti kuja

Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast

pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem järgmises tabelis

esitatud kujast:

24

Maapinna

lang, % Kuja (meetrites)

Suublaks olev pinnas ja selle omadused

Keskliivast peenem liiv ja muu peenterine

pinnas, mille d-10-1 < 0,1 mm Peenliivast jämedam liiv ja muu

keskterine pinnas, mille

d10-1 > 0,1 mm Moreen

< 5 30 50 30

5-15 20 30 20

1 d10 - tera läbimõõt, millest väiksemaid osakesi on pinnases 10 %.

DPA kinnistutel on maapinna lang < 5 %, pinnaseks on saviliiv ja sellest tulenevalt on

omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline nõutud kaugus 30 m, mis on DPA

kinnistutel tagatud (salvkaevusid vaadeldavas piirkonnas ei ole).

§ 9. Reoveepuhasti valik

Reoveepuhasti valikul tuleb arvestada:

Reoveepuhastusmeetodi ja reoveepuhasti valikul tuleb arvestada kõigi §-s 9 toodud nõuetega –

vt ka eespooltoodut.

1) heitvee kohta kehtestatud nõudeid;

2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi;

3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas;

4) reoveepuhastisse suunatava reovee reostus- ja hüdraulilise koormuse muutumist tulevikus;

5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel;

6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust;

7) heitvee pinnasesse immutamise korral põhjavee kaitstust;

8) heitvee suublaks oleva veekogu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.

§ 14. Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded

Reovee omapuhasti valikul tuleb arvestada kõigi §-s 14 toodud nõuetega – vt ka eespooltoodut.

(1) Reoveepuhasti veealused metallosad tuleb valmistada happekindlast terasest või muust

korrosioonikindlast materjalist. Veepealsed mustmetallosad tuleb kuumtsinkida või katta

korrosioonikindla värv-, plast- või muu kattega.

(2) Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada.

(3) Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui

põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid

vooderdada geomembraaniga.

(4) Reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks

otstarbeks paigaldatavate seadmetega.

5. Tulenevalt looduslikest tingimustest ja seadusandlikest piirangutest reovee omapuhasti

soovitatavad asukohad DPA kinnistutel.

DPA kinnistute omanikud on reovee omapuhastite ehitamiseks reserveerinud vajaliku maa (vt

joonised 1 ja 5). Ekspert nõustub valitud asukohtadega, sest need vastavad kehtiva

seadusandlusega esitatud nõuetele (vaata eelmist punkti 4) ning hüdrogeoloogilised tingimused

on vaadeldavatel kinnistutel nendes asukohtades soodsaimad (pinnakatte tüsedus on peale

vertikaalplaneerimist oluliselt suurem, kui mujal; piirkonnas kasutatakse tõenäoliselt tulevikus

25

DPA-ga piirnevate kinnistute hoonestamise korral põhjaveetaseme alandamiseks drenaaži ja

kraavitust; põhjavesi on DPA kinnistutel sügavamal, kui mujal.

Reovee mehaanilise puhastuse septikud tuleb projekteerida kinnistusiseste teede ja Kuusalu-

Valkla tee lähedusse, et sellele oleks vaba juurdepääs paakautoga muda äravedamiseks. Septiku

ja imbsüsteemi kuja on 5 m ja nende asukohtade valikut joonistel 1 ja 5 tähistatud kohtades ei

piira ümbruskaudsete kaevude kaitsetsoonid. Arvestada tuleb muu taristu asukohtadega.

Mehaaniliselt puhastatud reovee võib immutada oma kinnistul. Arvestada tuleb sellega, et

torustike ja kaablite kaitsetsoonidele ning imbsüsteemi külgedele ja peale ei tohi istutada

kõrghaljastust.

6. Kuusalu Vallavalitsus juhtis eksperdi tähelepanu asjaolule, et seni on kõigis eksperdi

arvamustes olnud viide detailplaneeringu muutmise osas. Seda ei ole võimalik arvesse võtta,

sest detailplaneeringu muutmine on võimalik vaid läbi uue detailplaneeringu koostamise

protsessi. Omapuhastite kavandamine on eksperdi ettepanekuid arvestavalt võimalik peale

detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Sellest tulenevalt on koostatud osalise

kehtetuks tunnistamise eelnõud. Palun arvamuse koostamisel ka sellega arvestada.

Detailplaneeringu uus tekst võiks olla järgnev: “Detailplaneeringuala Ladva, Juure, Käbi,

Kännu ja Tüve kinnistute elamutes tekkiva olmereovee käitlemiseks on ette nähtud ehitada

igale kinnistule reovee kogumismahuti või reovee omapuhasti (septik koos imbsüsteemiga).

Reovee kogumismahutid ja reovee omapuhastid tuleb ehitada nii, et need oleksid veekindlad ja

ankurdatud kõrge põhjavee üleslükkejõu kompenseerimiseks. Reovee kogumismahutid peavad

olema varustatud ületäitumisanduri ja selle signaalblokiga, mis paikneb elamus nähtaval kohal.

Reovee omapuhastis puhastatud heitvee võib immutada oma kinnistul pinnasesse. Reovesi või

reovee omapuhasti sete tuleb vedada lähima reoveepuhastusjaama purgimissõlme, milleks

tuleb sõlmida vastav leping”.

Kokkuvõte.

Zeigo kinnistu osalise detailplaneeringu (PLAN ID 5071) asub Harju maakonnas Kuusalu

vallas Salmistu külas. Ekspert tutvus 12.04., 30.04. ja 01.11. 2024. aastal DPA kinnistutel

valitsevate looduslike ning hüdro- ja ehitusgeoloogiliste tingimustega ning muude piiravate

tingimustega kohapeal. Ära kuulanud DPA kinnistute omanike soovid ja plaanid kinnistute

kujundamisel ja tekkiva reovee käitlemisel ning tutvunud eksperdile esitatud materjalidega on

ekspert järgmisel arvamusel:

1. Piirkonnas puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon. Elamute reoveekanalisatsioon on DP

järgselt praegu lahendatud lokaalselt 10 m³ kogumismahutiga krundil.

Vaadeldava piirkonna veevarustus on lahendatud Kuusalu Soojus OÜ ühisveevarustuse

süsteemi baasil.

2. DPA kinnistute omanikud soovivad muuta kehtivat detailplaneeringut (PLAN ID 5071)

ja tekkiv olmereovesi soovitakse puhastada reovee omapuhastites.

3. Kuusalu Vallavalitsus juhtis eksperdi tähelepanu asjaolule, et seni on kõigis eksperdi

arvamustes olnud viide detailplaneeringu muutmise osas. Seda ei ole võimalik arvesse

võtta, sest detailplaneeringu muutmine on võimalik vaid läbi uue detailplaneeringu

koostamise protsessi. Omapuhastite kavandamine on eksperdi ettepanekuid arvestavalt

võimalik peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Sellest tulenevalt on

26

koostatud osalise kehtetuks tunnistamise eelnõud. Palun arvamuse koostamisel ka

sellega arvestada.

Detailplaneeringu uus tekst võiks olla järgnev: “Detailplaneeringuala Ladva, Juure,

Käbi, Kännu ja Tüve kinnistute elamutes tekkiva olmereovee käitlemiseks on ette

nähtud ehitada igale kinnistule reovee kogumismahuti või reovee omapuhasti (septik

koos imbsüsteemiga). Reovee kogumismahutid ja reovee omapuhastid tuleb ehitada nii,

et need oleksid veekindlad ja ankurdatud kõrge põhjavee üleslükkejõu

kompenseerimiseks. Reovee kogumismahutid peavad olema varustatud

ületäitumisanduri ja selle signaalblokiga, mis paikneb elamus nähtaval kohal. Reovee

omapuhastis puhastatud heitvee võib immutada oma kinnistul pinnasesse. Reovesi või

reovee omapuhasti sete tuleb vedada lähima reoveepuhastusjaama purgimissõlme,

milleks tuleb sõlmida vastav leping”.

4. Põhjaveetaseme välja selgitammiseks rajas Arendaja novembri kuu alguses 2024. a.

surfi ja põhjavesi oli siis maapinnast ca 2,2 – 2,3 m sügavusel – vt foto 28. Veetset

surfis käis mõõtmas ka ekspert. Seega ei ole vaja rajada Tüve, Käbi ja Kännu

kinnistutel tõstetud imbsüsteemmi ja rajada tee äärde selleks mullavalle. Tee äärde,

vastavalt DP-e (p.4.8) on plaanitud rajada kaitsehaljastus, ehk hekk, mis kindlasti varjab

reovee omapuhastid. Imbväljakud rajatakse nii, et need visuaalselt maantee pealt näha

ei jää ja ei riku Salmistu külamiljööd. Ekspertarvamuse joonisel nr.1 (Käbi, Kännu ja

Tüve kinnistutel) on imbväljakute orienteeruvad asukohad. Arendaja plaanib

omapuhastid rajada majadele võimalikult lähedale ning pealt kinnised. Seega jääb

piisavalt ruumi maanteeni, omapuhastid on piisavalt kaugel olemasolevast olevast

veetrassist (kaitsetsoon 2 m) ja ei sega kergliiklustee rajamist.

5. Arendaja kavandab reovee omapuhastid rajada ka Ladva ja Juure kinnistute suvilate

tarbeks ja ekspert ei ole sellele vastu. Reovee kogumine piirkonnas ei ole

majanduslikult otstarbekas, mahuti täitumist on raske jälgida ja alati ei ole võimalik

teenust vajadusel tellida. See võib takistada normaalselt elu ja vett ei ole võimalik

vastavalt vajadusele tarbida.

6. Reovee omapuhasti täpse konstruktsiooni ja puhastusmeetodi valiku teeb reoveepuhasti

projekteerija. Sobivad on reovee mehaaniliseks puhastamiseks erineva

konstruktsiooniga septikud reovee bioloogiliseks järelpuhastamiseks ja immutamiseks

erineva konstruktsiooniga imbsüsteemid. Vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 võib

reovett DPA kinnistutel käidelda järgnevalt: kogu tekkiv reovesi tuleb puhastada reovee

mehaaniliseks puhastamiseks kasutatavates septikutes ning reovee bioloogiliseks

järelpuhastamiseks ja immutamiseks võib kasutada erineva konstruktsiooniga

imbsüsteeme.

7. Septik ja imbsüsteem saavutavad tavaliselt õige puhastusefektiivsuse 1,5 – 2 kuud peale

ekspluateerimise algust. Orgaanilise aine ja heljumi lagunemine on septikus ja

imbsüsteemis hea. Septik vähendab heljumisisaldust kuni 70 %. BHT, P ja N sisalduse

alanemine on kuni 20 %. Tavaliselt on imbsüsteemis 1 m allpool immutuspinda kogu

orgaaniline aine ellimineeritud. Fosfori osas on puhastusefekt 60 – 80 %. Lämmastikku

jääb pidama 20 – 40 %. Bakterite hulga vähenemine on kuni 99 %.

8. Ekspert nõustub joonistel 1 ja 5 toodud reovee omapuhastite asukohtadega.

Omapuhastid on piisavas kauguses lähimatest puurkaevudest ning põhjavee liikumise

27

suund on puurkaevudest eemale, Salmistu lahe poole. Pindmise lumesula ja sademevee

äravool vett hästi läbilaskvas pinnakattes (saviliivas) toimub edelast kirdesse vastaval

maapinna langusele. Selles suunas ei ole lähipiirkonnas puurkaevusid.

9. DPA-l viidi DP-alal läbi hüdrogeoloogilised uurimistööd. Ülevaade ehitus- ja

hüdrogeoloogilistest tingimustest saadi ka lähtuvalt piirkonna lähimate puurkaevude

andmetest ja vestlustest kinnistute omanikuga. Tulemused on toodud lk-l 16 ja 17.

Vastavalt Maa-ameti kaardiserveri geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse

kaardile ja eksperdi poolt kogutud andmetele paikneb DPA maapinnalt esimese

aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes keskmiselt kaitstud

põhjaveega alal.

10. Et välistada reostuse sattumine põhjavette peab reovee omapuhasti konstruktsioon

vastama kõigile seadusandlusega seatud nõuetele ja omapuhasteid tuleb regulaarselt

jälgida ja hooldada. Heitvee immutamine ei ohusta lähipiirkondade puurkaevude vett,

kui kasutatakse eksperdi arvamuses kirjeldatud abinõusid ja tagatakse reoveepuhastite

toimimine ja asjatundlik hooldamine.

11. Avarii korral (näiteks imbsüsteemi ummistumine või ekstreemsed ilmastikuolud) saab

septikut kasutada reovee kogumiskaevuna, millest reovesi veetakse ära lähimasse

purgimissõlme.

12. Ekspert on arvamusel, et käesoleval juhul ei reosta planeeritud asukohtades (vt joonised

1 ja 5) DPA imbsüsteemid lähipiirkonna põhjavett ja sh-s puurkaevudega võetavat vett,

kui reovee omapuhasti ning imbsüsteemi konstruktsioon vastavad käesolevas eksperdi

arvamuses ja seadusandluses esitatud nõuetele.

13. Soovitatav on reovee omapuhasti projekteerimisel ja ehitamisel kasutada selleks

pikaajalise kogemusega reoveepuhastite projekteerijat, sest reovee omapuhastite valik

on väga suur ja eksimusi nii projekteerimisel ja ehitamisel on Eestis ette tulnud.

Arvestada tuleb asjaoluga, et pidevalt on reovee omapuhastite koormuseks 3 – 5 ie-d.

Asjakohane on ka ehitustegevuse omanikujärelevalve.

14. DPA hoonete räästavesi on soovitatav koguda ja kasutada muru ja aia kastmiseks.

Hoonete drenaaživesi juhtida kraavi.

15. Ekspert on seisukohal, et eespoolkirjeldatud nõudeid ja soovitusi arvesse võttes võib

DPA reovee omapuhastid projekteerida ja ehitada joonistel 1 ja 5 näidatud

asukohtadesse. Valitud asukohtades ei kujuta reovee omapuhastid ohtu vaadeldava

piirkonna põhjaveele.

Lugupidamisega

OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik PhD

Digiallkiri

OÜ VETEPERE (10202816) Harju maakond, Kuusalu vald, 74626, Pudisoo küla, Vainu talu.

Telefon: 5162476

Osaline kehtetuks tunnistamine_Transpordiamet.pdf

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet

[email protected] 23.12.2024 nr 7-1/4489

Kuusalu Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 53

kehtestatud Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamine kanalisatsioonilahenduse osas

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Kuusalu Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 53

kehtestatud Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks

kanalisatsioonilahenduse osas. Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on kirjeldatud, et kuni

ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni võib elamukruntidele paigaldada kinnised kogumismahutid.

Esitame Teile kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 53 kehtestatud

Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu

kanalisatsioonilahenduse osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisad: 1. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 2 (Salmistu Zeigo).rtf

2. Kiri 2024-06 Eksperdi arvamus Salmistu külas Zeigo DP alal kinnistutele

RVOPuhastite ehitamise kohta.asice

Maris Kirsimaa

600 0857

[email protected]

Osaline kehtetuks tunnistamine_Transpordiamet.rtf

Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank

Reg. Kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet

[email protected] 23.12.2024 nr 7-1/4489

Kuusalu Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 53

kehtestatud Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamine kanalisatsioonilahenduse osas

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Kuusalu Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 53 kehtestatud Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks kanalisatsioonilahenduse osas. Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on kirjeldatud, et kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni võib elamukruntidele paigaldada kinnised kogumismahutid.

Esitame Teile kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 53 kehtestatud Salmistu küla Zeigo kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu kanalisatsioonilahenduse osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisad: 1. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 2 (Salmistu Zeigo).rtf

2. Kiri 2024-06 Eksperdi arvamus Salmistu külas Zeigo DP alal kinnistutele RVOPuhastite ehitamise kohta.asice