| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 114 |
| Registreeritud | 14.02.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 2 Hangete korraldamine |
| Sari | 2-2 - |
| Toimik | 24 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
2
1
Hankeleping
Tallinn 14.02.2024 nr 2-2/24/114-1
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete osakonna juhataja Ivar Janson (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt
ja
Kotkaklubi, registrikood 80081142, Hauka küla, Kanepi vald, 63406 Põlvamaa, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Aarne Tuule (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt, edaspidi tellija ja täitja üheskoos kui pool või pooled, sõlmisid alljärgneva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping):
1. Lepingu sõlmimise alus ja objekt
1.1. Leping sõlmitakse lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Ekspertiisid ja konsultatsioonid“ (viitenumber 249865, Kategooria 1- Keskkond) ja seotud hanke „Nursipalu harjutusvälja väike konnakotkaste ja merikotkaste telemeetriline uuring" (viitenumber 274989) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.
1.2. Tellija sõlmib lepingu täitjaga tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.3.2. ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;
1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.
1.4. Lepingu ese on „Nursipalu harjutusvälja väike-konnakotkaste ja merikotkaste telemeetriline uuring", mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (edaspidi nimetatud teenus).
2. Lepingu osad
2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused.
2.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
3. Poolte õigused ja kohustused:
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. osutama teenuse vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist;
3.1.2. tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;
3.1.3. pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses;
3.1.4. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;
3.1.5. koostama ja allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega;
3.1.6. teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest;
3.1.7. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise.
3.2. Tellija kohustub:
3.2.1. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks;
3.2.2. informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega;
3.2.3. allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega tellija poolt.
3.3. Tellijal on õigus:
3.3.1. jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist;
3.3.2. konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;
3.3.3. teha täitjale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas;
3.3.4. kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist;
3.3.5. nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.
3.4. Täitjal on õigus:
3.4.1. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamise parema organiseerimise osas;
3.4.2. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu.
4. Lepingu maksumus ja maksetingimused
4.1. Teenuse hind on määratud täitja pakkumuses. Lepingu kogumaksumus on 27 960,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.
4.2. Täitja esitab e-arve (xml masintöödeldavas formaadis arve), millele märgitakse:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn;
registrikood 70009764;
tellija kontaktisiku nimi Helari Buht;
lepingu nr 14.02.2024 nr 2-2/24/114-1 ;
seotud hanke viitenumber 274989;
lepingu osa viitenumber 274989001000001;
teenuse kogus ja nimetus, ühiku hind ja muu vajalik info.
4.3. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud teenust vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust teenust üle kontrollida.
4.4. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija.
4.5. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.
4.6. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitjal maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.
5. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine
5.1. Lepingu alusel täitja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ning lepingu alusel tellija poolt vastu võetud ja tasutud mistahes resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi õigused), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab täitja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents).
5.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid, vaidlustada materjalides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist.
5.3. Täitja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.
5.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.
5.5. Täitja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija omandiks. Lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on täitja kohustatud viivitamata omal kulul tellijale üle andma kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse.
5.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised, spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud täitja poolt või sattunud täitja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel lepingu täitmisel, loetakse tellija omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on täitja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel kohustatud viivitamata oma kulul tellijale üle andma kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid.
5.7. Kui tellija ei nõua pärast lepingu lõppemist täitjalt lepingus sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on täitja kohustatud säilitama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul 3 aastat alates lepingu lõppemisest. Täitja kohustub edastama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul tellijale 30 päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on täitjal õigus selline dokumentatsioon täielikult või osaliselt hävitada ning täitjal lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul kohustub täitja ka ilma tellija poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma tellijale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel.
5.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest täitjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui täitja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd.
5.9. Kui tellija vastu esitatakse nõue teenuse osutamise tulemina toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest täitja.
6. Konfidentsiaalsus
6.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
6.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub täitja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem tellija kirjaliku nõusolekuta tellija konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
6.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama.
6.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.
6.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Alltöövõtjate poolt julgeolekutingimused täitmise eest vastutab täitja.
6.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
7. Poolte vastutus
7.1. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.
7.2. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest.
7.3. Kui täitja ületab teenuse osutamise või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 1% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
7.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
7.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
7.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.
7.7. Pooltel on õigus lisaks lepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.
7.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.
7.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.
7.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
8. Vääramatu jõud
8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.
8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale.
8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
8.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
8.6. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.
9. Lepingu lõpetamise alused
9.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
9.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.
9.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.
9.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:
9.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
9.4.2. täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
9.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
9.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid seal hulgas huvide konflikti puudumise kohta;
9.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
9.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;
9.4.7. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega.
9.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.
9.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 päeva ette.
9.7. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.
10. Kontaktisikud
10.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu.
10.2. Tellija kontaktisik on Helari Buht, +372 5393 8739, [email protected]
10.3. Täitja kontaktisik on Urmas Sellis, ekspert, [email protected], +372 503 4799
10.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
10.5. Kontaktisiku või tema andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.
11. Lõppsätted
11.1. Leping jõustub tellija poolsest allkirjastamisest, kui lepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub leping mõlemapoolsel allkirjastamisel. Tööde teostamise tähtaeg 15.12.2027.
11.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
11.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
11.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti.
11.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
11.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
11.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.
11.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
11.9. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.
11.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval.
11.11. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.
12. Lisad
12.1. Lisa_1_Kaitseväe harjutusväljadel ning nende läheduses pesitsevate kotkaste ja metsise telemeetrilise seire metoodikate koostamine;
12.2. Lisa_2_pakkumuse_maksumuse_esildis_ 274989;
12.3. Lisa_3_TK_Nursipalu_väike-konnakotkaste_ja_merikotkaste_telemeetriline_uuring
Poolte rekvisiidid
Tellija:
(allkirjastatud digitaalselt)Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Janson Aarne Tuule
hangete osakonna juhataja juhatuse liige
1
Kaitseväe harjutusväljadel (Keskpolügoon, Nursipalu ja
Kikepera) ning nende lähedal pesitsevate kotkaste ja
metsise telemeetrilise seire metoodikate koostamine
Töös käsitletud Kaitseväe harjutusväljade paiknemine. Aluskaart: Maa-amet.
Töö tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Koostaja: Kotkaklubi
Renno Nellis
2
Sisukord
1. Sissejuhatus (RKIK lähteülesandes) ................................................................................... 3
2. Lähteülesanne (RKIK) ........................................................................................................ 3
3. Uuringu lähteülesande koostamisel kasutatud alusmaterjalid ............................................ 5
4. Uuringu sihtliigid ja nende arvukused harjutusväljadel ...................................................... 5
5. Mürahäiringute mõjud sihtliikidele ..................................................................................... 6
6. Uuringuküsimused .............................................................................................................. 7
7. Uuringu tegevused, metoodika ja tehniline kirjeldus.......................................................... 7
7.1. Meri- ja kaljukotka telemeetriline uuring .................................................................... 8
7.2. Metsise telemeetriline uuring ...................................................................................... 9
7.3. Kaljukotka pesakaamera ............................................................................................ 11
7.4. Metsisemängu veebikaamera ..................................................................................... 12
7.5. Muud võimalikud uuringud ....................................................................................... 13
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 17
3
1. Sissejuhatus (RKIK lähteülesandes)
Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiline
hindamise aruande eelnõu (Skepast & Puhkim OÜ, 2018) järgi tuleb teha kaljukotkaste
telemeetrilist seiret, et välja selgitada kotkaste reaktsioon (sh võimalik pagemine) konkreetse
mürasündmuse tõttu. Samuti tuleb jätkata metsisemängu seiret. Kaitseväe keskpolügooni riigi
eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava (Skepast & Puhkim OÜ, koostamisel)
alusel on saatjauuringuga vaja välja selgitada Kaitseväe harjutusväljade kasutamise mõju
kaljukotka ja merikotka käitumisele ning elupaigakasutusele. Kotkaste pesapaigad asuvad
harjutusväljade lähedal keskpolügoonil ja Nursipalus, kus seda uuringut on võimalik läbi viia.
Võrreldakse kotkaste asukohti ja tegevust (lendab või istub) ning keskpolügoonil toimuvate
tegevuste ulatust (lokaalsed või kogu KVKP hõlmavad harjutused). Kirjeldatud tegevus (seire)
on ette nähtud ka kaljukotka ja merikotka kaitse tegevuskavades. Kaljukotka veebikaamera
aitaks visuaalselt selgitada keskpolügooni mõju kaljukotkaste pesitsemisele ja käitumisele
pesapaigal, nt suurõppuste käigus.
Kikepera harjutusvälja arendusprogrammi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest
(koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2011–2012) nähtub, et harjutusväljal tuleb hinnata metsist
seiresammuga 2 aastat. Samuti tuleb alal tagada üldiste ornitoloogiliste seireprojektide,
inventuuride ja uuringute jätkumine, nt merikotkaste seire.
Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH aruandes (koostaja
Skepast & Puhkim OÜ, 2018) on ettepanek korraldada metsise telemeetriauuring, et hinnata
harjutusvälja tegevuste mõju liigi elupaigavalikule ja käitumisele. Telemeetriauuring annab
infot metsise liikumise ning reaalsete pesitusalade kohta ja annab aluse hinnata, kuidas liik
reageerib häiringule.
2. Lähteülesanne (RKIK)
Töö eesmärk on koostada Kaitseväe harjutusväljadel ja nende lähedal asuvate kotkaste seire ja
metsiste telemeetrilise seire metoodikad, mille alusel seirata harjutusväljadel neid linnuliike.
Töö koosneb kahest etapist:
I etapp: eeltöö andmebaaside ja varasemate uuringutega, kotkaste seire analüüs, töö
tegevuskava koostamine, metoodika koostamine ja esitamine tellijale;
II etapp: KIK toetuse taotlemiseks dokumentide koostamine ja esitamine tellijale.
I etapp:
Tutvuda registrite ja uuringuaruannetega objektidel pesitsevate linnuliikide, mõjutatava
keskkonna kohta (liikide kaitsekorralduskavad, keskkonnamõju hindamised jm asjakohased
dokumendid) ning Kaitseväe tegevusega. Töö tegemiseks vajalikud materjalid, mis on Riigi
4
Kaitseinvesteeringute Keskusel olemas (KSH-d, KHM-d, Natura hindamine, hüvitusmeetmete
kava jms), antakse soovi korral töövõtjale. Töö tegemisel konsulteerida vajaduse korral
asjaomaste asutustega (nt Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet vm).
Töö tegemise käigus pidada vähemalt kaks koosolekut, et anda ülevaade tehtud tööst ja selle
seisust ning arutada tekkinud küsimusi. Koosolekud peetakse Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuses (Järve 34a, Tallinn) ning seda protokollib töövõtja. Esimene koosolek toimub kaks
nädalat peale lepingu sõlmimist ning teine koosolek töö esmaste tulemuste arutamiseks.
Analüüsida, mis harjutusväljadel ning milliseid kotkaste leiukohti on kõige
otstarbekam/mõistlikum seirata telemeetriliselt ja/või pesakaameratega. Analüüs koostada
lähtuvalt alade iseloomust, kaitseväe tegevusest nendel aladel ning liikide iseärasustest.
Vastavalt eelmisele punktile koostada nende kotkaliikide telemeetrilise ja/või pesakaameratega
seire metoodika. Koostada metsistele telemeetrilise seire metoodika lähtuvalt lähteülesandes
antud alade ja Kaitseväe tegevuse iseärasustest. Telemeetriliste (ja/või pesakaamerate) seirete
metoodikad peavad olema kaasaegsed, võrreldavad, teostatavad ja koostatud piisava
põhjalikkusega. Telemeetriliste (ja/või pesakaamerate) seirete metoodikad peavad olema
koostatud selges, lihtsas, korrektses eesti keeles ning selle ülesehitus peab olema üheselt
mõistetav.
Hinnata metsiste ning kotkaste jaoks välja töötatud seirete teostamise ligikaudset maksumust
Kaitseväe objektidel. Maksumuse hindamisel lähtuda seiratavatest linnuliikidest eraldi.
Tellija kooskõlastatud „Kaitseväe harjutusväljadel ja nende lähedal asuvate kotkaste seire ning
metsiste telemeetrilise seire metoodikate“ lõppversioon peab olema valmis ja tellijale üle antud
hiljemalt 28.02.2020. Töövõtja peab lõpliku versiooni esitama tellijale kooskõlastamiseks
vähemalt kaks nädalat enne lõpptähtaega ehk enne 14.02.2020.
I etapi tööde tulemused on eelduseks II etapi tööde läbiviimiseks.
II etapp:
KIK-i rahastuse projekt peab sisaldama kõiki vajalikke dokumente, mis looduskaitse
programmi taotlusvoorus on nõutud. Dokumendid peavad olema vormistatud korrektselt,
vastavalt nõuetele. Vajalikud andmed/materjalid, mida töövõtja ei saa kätte, täidetakse
dokumentides koostöös tellijaga.
KIK looduskaitse programmi taotlusvooru materjalide lõppversioon, mille tellija on
kooskõlastanud, peab olema valmis ja tellijale üle antud kõige hiljem kolm nädalat peale KIK
looduskaitse programmi vastava taotlusvooru avamist. Juhul kui 2020. a-l KIK
keskkonnaprogrammi raames ei avata looduskaitse programmi taotlusvooru, on tellijal õigus
loobuda II etapi tööde tellimisest. Juhul kui koostatavatest metoodikatest selgub, et projekt ei
vasta KIK looduskaitse programmi taotlusvooru tingimustele, on tellijal õigus loobuda II etapi
tööde tellimisest.
5
3. Uuringu lähteülesande koostamisel kasutatud alusmaterjalid
Käesoleva kotkaste ja metsise telemeetrilise uuringu lähteülesande koostamisel kasutati
järgmiseid alusmaterjale:
Kotkaste ja metsise seireandmed keskkonnaregistris (EELIS)
Kotkaste ja metsise seirearuanded seireveebis 1
Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju
strateegiline hindamise aruande eelnõu (Skepast & Puhkim OÜ, 2018)
Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava
(Skepast & Puhkim OÜ, koostamisel)
Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu raames hüvitusmeetmete väljatöötamine
Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: metsis,
must-toonekurg ja kaljukotkas (OÜ Clanga)
Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH aruanne
(koostaja Skepast & Puhkim OÜ, 2018)
Linnustiku eksperthinnang Nursipalu harjutusvälja arendustööde kohta (Kotkaklubi,
2017)
Kikepera harjutusvälja arendusprogrammi keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne (koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2011–2012)
Metsise kaitse tegevuskava 2015-2019 (Keskkonnaamet, 2015)
Kaljukotka kaitse tegevuskava 2018-2022 (Keskkonnaamet, 2018)
Merikotka kaitse tegevuskava 2020-2024 (Keskkonnaamet, 2020)
Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring (Tartu Ülikool, 2016;
RMK teadusprojekti lõpparuanne)
Teadusuuringud, vt kasutatud kirjandus
4. Uuringu sihtliigid ja nende arvukused harjutusväljadel
Kaitseväe harjutusväljadel ja nende lähedal pesitsevate kaitsealuste linnuliikide uuringu
sihtliikideks on kolm linnuliiki: metsis, merikotkas ja kaljukotkas. Kirjeldatakse lühidalt nende
liikide arvukusi Eestis ning harjutusväljadel ja nende lähiümbruses (kuni 3 km kaugusel
harjutusväljadest).
Metsis. Eestis on viimase arvukushinnangu alusel 1300-1600 kukke, liigi arvukus on alates
1980ndatest vähenenud (Elts jt 2019). Metsise elupaikadeks on ulatuslikud okas- ja
segametsadega alad, kus eelistatakse mängu- ja pesitsuselupaigana siirdesoo- ja palumetsi.
Kaitseväe harjutusväljadel (Keskpolügoon, Nursipalu ja Kikepera) ja nende läheduses on teada
20 metsise mängukoha.
1 https://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3558&Itemid=5825
https://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2027&Itemid=340
6
Kaitseväe harjutusväljadel ja nende lahiümbruses on 20 erinevat metsisemängu (joonised 1-3),
millest neli asuvad otseselt harjutusväljadel, neli mängu on asustamata/välja surnud ja
harjutusväljadest 3 km raadiuses asub veel 12 metsisemängu. Säilinud 16 mängust enamik on
Merikotkas. Eestis pesitseb 290-330 paari ja liigi arvukus on alates 1980ndatest oluliselt
kasvanud (Elts jt 2019). Merikotka arvukus taastub 20. sajandil arvukusele laastavalt mõjunud
kloororgaaniliste ühendite (DDT, PCB) kasutamise ja inimesepoolse vaenamise tõttu
(Merikotka tegevuskava). Liik pesitseb peamiselt rannikul ja suurte veekogude läheduses, kuid
üksikud pesad on teada ka suurematest loodusmaastikest (nt keskpolügooni lähedal).
Kaitseväe harjutusväljadel ja nende läheduses pesitseb 3 paari merikotkaid: Nursipalus 1 paar
ja keskpolügoonil 2 paari, neist üks paar harjutusväljast 2,5 km kaugusel. Lisaks on Kikeperas
asustamata pesa harjutusväljast 2,6 km kaugusel, kuid selle kotkapaari hetkel asustatud pesa
asub harjutusalast 5,3 kaugusel. Harjutusväljade mõjude selgitamiseks sobivad eelkõige kaks
harjutusväljadel pesitsevat paari (Nursipalu, keskpolügoon) ja üks läheduses pesitsev paar
(keskpolügoon).
Kaljukotkas. Eestis pesitseb 60-65 paari kaljukotkaid ja liigi arvukus on 1980ndatest natuke
suurenenud (Elts jt 2019). Liik pesitseb loodusmaastikes, eelkõige suurtes soostikes ja rabades.
Harjutusväljadel ei ole ühtegi kaljukotka pesapaika, kuid keskpolügooni läheduses pesitseb 2
paari. Nende paaride asustatud pesad asuvad keskpolügoonist 0,8 km ja 1,2 km kaugusel.
Harjutusväljade mõjude selgitamiseks sobivad uuringusse need mõlemad
kaljukotkapesad/paarid.
5. Mürahäiringute mõjud sihtliikidele
Kaitseväe harjutusväljad on (väga) aktiivses kasutuses ja mürarikkad militaartegevused
häirivad kõiki käsitletud liike, kes harjutusväljasid ja nende lähiümbrusi kasutavad.
Militaartegevusest lähtuvaid uuringuid kotkaste või metsise ja militaarmüra seoste kohta
teadaolevalt tehtud ei ole (uuritud on näiteks lennukite, sh sõjalennukite mõju kotkastele või
muude häiringute mõju metsistele).
Küll aga on uuritud USAs erinevate mürahäiringute mõju valgepea-merikotkale, kes on
Euroopas, sh Eestis, pesitsevale merikotkale väga lähedane liik ja need uuringud on kaudselt
kohaldatavad meri- ja kaljukotkale. Tavapärastest esinevatest helidest mõjuvad valgepea-
merikotkale häirivalt ainult laskmisel tekkivad paugud (Stalmaster & Newman 1978).
Häiringud põhjustavad talvituvate valgepea-merikotkaste suurema energiakulu inimeste
põhjustatud lindude lendutõusmiste tõttu ja vähendavad toidu hulka saagijahi ajal toimunud
7
segamiste tõttu (Stalmaster 1983). USAs on soovitatud valgepea-merikotka pesapaikadest 800
meetri raadiuses mürahäiringuid pesitsusajal vältida (Call 1979). Marylandis ei leitud
militaarlaskeharjutuste piirkonnas siiski mõju valgepea-merikotkaste produktiivsusele
(Brown et. al. 1999).
Metsiste stressitaset on Eestis uuritud Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiirude läheduses
(Tilgar jt 2015). Uuringust selgus, et lasketiirude lähedal on kortikosterooni metaboliitide
(stressihormoonide) tase mõõdukalt kõrgem (22 %) kui kontrollaladel. Sõjaliste harjutuste
mõju detailsemal analüüsil selgus, et laskeharjutustele järgneval päeval on isendite stressitase
peaaegu oluliselt kõrgem kui harjutustevahelisel ajal, kuid samas rasketehnika liikumine ei
avaldanud metsise stressitasemele mingit negatiivset mõju. Kokkuvõttes võib järeldada, et
sõjaliste harjutustega kaasnev mürafooni tõus mõjutab metsise stressitaset, ent mõjude
detailsemaks hindamiseks tuleks uuringut korrata suuremate valimitega (Tilgar jt 2015).
Kotkaste ja must-toonekure stressiuuringuid ei ole Eestis ja lähiriikides tehtud.
6. Uuringuküsimused
Kaitseväe harjutusväljadel avalduvate mürahäiringute mõjude selgitamiseks püstitatakse
järgmised uurimisküsimused, mille abil on võimalik hinnata eelkõige müra- ja
liikumishäiringute mõju kolmele sihtliigile: metsisele ning meri- ja kaljukotkale:
1. Kas metsised ja kotkad väldivad harjutusväljade maa-aladel liikumist?
2. Kas harjutusväljade kasutamise intensiivsus mõjutab nimetatud liikide käitumist
(suurõppused vs tavapärane kasutamine vs vaiksed õppustevabad päevad)?
3. Kas nimetatud liikide ruumiline maastikukasutus erineb harjutusväljadel ja sellest
väljaspool?
4. Kas nimetatud liigid reageerivad vahetult tugevale mürahäiringule (õppuste,
lennuharjutuste või laskmiste ajal)?
Muud uuringuküsimused:
1. Kas metsise stressitase on harjutusväljadel ja selle lähiümbruses tavapärasest kõrgem?
2. Kas metsise sigivus (produktiivsus) on harjutusväljadel erinev (suurem või väiksem) kui
mujal Eestis?
7. Uuringu tegevused, metoodika ja tehniline kirjeldus
Eelmises peatükis püstitatud neljale põhilisele uurimisküsimusele saab vastata järgmiste
tegevuste ja uuringute alusel. Mürahäiringute mõju saab selgitada metsise ja kotkaste
telemeetrilise uuringu abil, mis näitab lindude ruumilist liikumist ja kaitseväe tegevuse mõju
8
nimetatud liikidele. Pesakaamerate kaudu saab otse ja vahetult jälgida, kas linnud reageerivad
mürahäiringutele erineva intensiivsusega õppuste ja lennuharjutuste ajal.
7.1. Meri- ja kaljukotka telemeetriline uuring
Eesmärk. Kotkaste telemeetrilise uuringu abil on võimalik selgitada, kas kaitseväe
harjutusväljadelt lähtuvate müra- ja liikumishäiringute tõttu kasutavad kotkad harjutusväljade
maa-ala vähem ning kuidas mõjutab häiringute intensiivsus lindude käitumist ja maastiku
ruumilist kasutamist. Uuringus tuleb anda hinnang, kas harjutusväljadelt lähtuvate häiringute
mõjud on lühi- või pikaajalised ning kui olulise mõjuga on tegemist.
Metoodika. Kotkaste telemeetrilist uuringut saab teha ainult vanalindudel, kes on
territoriaalsed, sest noorlinnud liiguvad laialt ringi. Meri- ja kaljukotkas on mõlemad paiksed
liigid, kes rändeid ei tee ja vanalinnud liiguvad ringi suurema osa aastast oma
pesitsusterritooriumil. Saatjate paigaldamiseks on vajalik harjutusväljadel ja nende läheduses
pesitsevate kotkaste vanalinnud kinni püüda, mida pesapaikadel looduskaitselistel ja eetilistel
põhjustel teha ei tohi. Kotkaid on võimalik püüda ainult talvel (perioodil detsembrist märtsini)
lisatoiduga peibutamisel, kus avatud maastikule, nt rabale, metsaheinamaale või raielangile,
paigutatakse kotkastele sobilik toit (nt teedel hukkunud loomad või külmutatud kala). Meri- ja
kaljukotkas on mõlemad lihatoidulised, kes talvel toituvad meelsasti ka raibetest. Toidu
lähedale paigutatakse pehme lume alla suruõhuga töötav võrkpüss, mis avatakse varjendist
distantspäästikuga ja võrk lendab kotkale peale. Vastav püügimetoodika töötati välja Eesti-Läti
(ESTLAT) ühisprojekti „Eagles Cross Borders“ raames 2. Seejärel varustatakse kotkas GPS-
saatjaga.
Valim. Varustada saatjatega 4 kotkaste vanalindu, nii meri- kui kaljukotkaid. Sobivad kohad
selleks on keskpolügoon (meri- ja kaljukotkad, mõlemaid 2 paari) ja Nursipalu harjutusala
(merikotkas, 1 paar). Soovituslikult püütakse mõlema liigi vanalinde, nii meri- kui kaljukotkaid.
Analüüsiks on minimaalselt vajalik vähemalt kolme vanalinnu vähemalt ühe aasta pikkune
ruumiandmestik, mis näitab lindude maastikukasutamist ja käitumist ning võimaldab selgitada
mürahäiringute mõju.
Kestus. Kolm aastat, millest kaks talvist hooaega kulub kotkaste vanalindude püügile ja pärast
püüki on vajalik koguda kotkaste ruumiandmeid vähemalt ühe aasta jooksul. Andmeid
analüüsitakse kolmandal aastal.
Võimalikud kitsaskohad. Kotkaste püüdmine on keeruline ja ajamahukas, sest eriti merikotkas
on väga ettevaatlik ja tundlik igasuguse mitteloodusliku materjali suhtes (kardab nööre, poste
jms). Kotkaste lisasöötmise korral hakkavad seal toitumas käima ka kaugemal pesitsevad
kotkad, mistõttu ei ole lihtne eristada kohalikke kotkaid võõrastest. Lindude käitumise ja
2 https://www.kotkas.ee/klubi/estlat-projekt
9
üksikute rõngastatud lindude alusel on siiski võimalik kohalikke isendeid loodetavasti eristada.
Siiski tuleb arvastada, et kõik püütud linnud ei pruugi olla kohalikud pesitsejad.
Tegevuse plussid. GPS saatjad võimaldavad koguda detailset ja täpset ruumiandmestikku
kotkaste liikumiste kohta (kotka täpne asukoht, kiirus, liikumise suund ja kõrgus), mida saab
analüüsides siduda harjutusväljadel toimunud tegevustega.
Tehnilised nõuded GPS-GSM saatjatele:
kaal 50-90 grammi,
saatja pinnal peab olema päikesepaneel saatja täiendava laadimise tagamiseks ja saatja
peab vastu pidama ka talvel, kui valgust on vähe,
tumedat värvi (sarnane kotka sulestikule), alaküljel neopreenpadi ja kinnitamiseks
teflonpael,
saatja programmeerimise võimalus (asukohapunktide sagedus, andmeside sagedus,
sensorite väljalülitamise võimalus, öörežiimi väljalülitamise võimalus, automaatne
kiirteavitus, kui kotkas on tõenäoliselt hukkunud (ei liigu enam) jms),
soovituslikud andmeformaadid .kml, .csv, .gpx,
andmete haldamise keskkond, kus saab mugavalt vaadata laekunud asukohaandmeid
ning neid sobival kujul alla laadida.
7.2. Metsise telemeetriline uuring
Eesmärk. Metsise telemeetrilise uuringu abil on võimalik selgitada, kas kaitseväe
harjutusväljadelt lähtuvate müra- ja liikumishäiringute tõttu kasutavad metsised harjutusväljade
maa-ala vähem ning kuidas mõjutab häiringute intensiivsus lindude käitumist ja maastiku
ruumilist kasutamist. Uuringus tuleb anda hinnang, kas harjutusväljadelt lähtuvate häiringute
mõjud on lühi- või pikaajalised ning kui olulise mõjuga on tegemist.
Metoodika. Uuringu läbiviimiseks püütakse isaslinde mängudest ja emaslinde teedelt.
Isaslindude püüdmise eeltööna jälgitakse metsisekukkede varahommikust liikumist
mängupaigas ja valitakse püügivõrkude asukohad (kukkede mängutsentrite lähedusse).
Keskpäeval pärast mängu lõppemist paigaldatakse mängualale mõne meetri kõrgused
püügivõrgud, mille pikkus on kuni paarsada meetrit. Järgmisel hommikul jälgitakse varjendist
metsisekukkede liikumist ja oodatakse, kui nad võrkudesse lendavad või liiguvad. Seejärel
varustatakse lind saatjaga ja vabastatakse.
Emaslinde püütakse teedelt pika ridvaga varustatud kahvaga. Autoga sõidetakse piki teid, kus
emaslinnud mängude läheduses aeg-ajalt viibivad (söövad väikseid kivikesi, et paremini
seedida toiduna konsumeeritud männiokkaid). Autoga sõidetakse vaikselt emaslinnule
lähemale ja viimasel hetkel pannakse kahv metsise emaslinnu kohale. Püütud linnud
varustatakse saatjaga ja vabastatakse.
10
Metsiste püüdmine on võimalik ainult kevadisel mänguperioodil, mis toimub märtsist kuni mai
alguseni. Kõige aktiivsem mänguperiood on aprillis, mistõttu on püüdmiseks sobilik ajaperiood
lühike. Nii emas- kui ka isaslindude püüdmine ei ole lihtne ning eeldab suurt ajakulu ja
harjutamist.
Valim. Varustada saatjatega kuni 10 metsist, nii isas- kui ka emaslinde. Uuringualadeks sobivad
eelkõige harjutusväljadel asuvad metsisemängud (Pikassaare, Jussi 1, Keretü ja Lutsu raba) ja
mõned keskpolügooni läheduses asuvad mängud (Valgejõe, Jussi 2, Kolgu, Litsemäe).
Kikepera harjutusväli on väike ja selle lähiümbruses asuvatest mängudest linde püüda ei tasu,
sest sealsed linnud kasutavad elupaigana põhiliselt harjutusväljast väljaspool asuvaid alasid.
Kestus. Vähemalt kolm aastat, millest linde püütakse 2-3 kevadel ja andmeid kogutakse ning
analüüsitakse uuringu lõpus (3. või 4. aastal, sõltuvalt lindude püüdmise edukusest).
Võimalikud kitsaskohad. Metsiste püüdmine on väga keeruline ja ajamahukas, sest isaslindude
püük toimub mängudes ja emaslinde püütakse teedelt. Püüdmiseks sobiv aeg on suhteliselt
lühike, perioodil märtsist mai alguseni. Püütud metsiste elumus on olnud lühike ja linde tuleb
andmestiku suurendamiseks juurde püüda. Keskpolügoon peaks olema metsise telemeetria
keskne uuringuala, kuid seal on palju sõjaväeõppuseid ja ala on tsiviilisikutele sageli suletud,
mis raskendab alal metsiste püüdmist. Kuna metsiste püüdmisel on samuti lindude vigastamise
oht suur ja looduslik elumus lühike, siis on selle uuringu realiseerimine keeruline. Metsise
telemeetriauuringuid tehakse ja jätkatakse Soomaal ja Lõuna-Pärnumaal, kus kogutakse lähiajal
esinduslik valim (umbes 40 isendit) ja liigi telemeetriauuringutega ei ole plaanis mujal Eestis
jätkata (Ivar Ojaste, suul).
Tegevuse plussid. GPS saatjad võimaldavad koguda detailset ja täpset ruumiandmestikku
metsiste liikumiste kohta (liikumise asukoht, kiirus ja kõrgus), mida saab analüüsides siduda
harjutusväljadel toimunud tegevustega. Võrdluseks saab kasutada mujal Eestist kogutud
metsise telemeetriaandmeid (Soomaalt ja Lõuna-Pärnumaalt).
Tehnilised nõuded GPS-GSM saatjatele:
kaal 50-90 grammi,
saatja pinnal peab olema päikesepaneel saatja täiendava laadimise tagamiseks ja saatja
peab vastu pidama ka talvel, kui valgust on vähe,
tumedat värvi (sarnane metsise sulestikule), alaküljel neopreenpadi ja kinnitamiseks
teflonpael,
saatja programmeerimise võimalus (asukohapunktide sagedus, andmeside sagedus,
sensorite väljalülitamise võimalus, öörežiimi väljalülitamise võimalus, automaatne
kiirteavitus, kui metsis on tõenäoliselt hukkunud (ei liigu enam) jms),
soovituslikud andmeformaadid .kml, .csv, .gpx,
andmete haldamise keskkond, kus saab mugavalt vaadata laekunud asukohaandmeid
ning neid sobival kujul alla laadida.
11
Kuna metsise telemeetriauuringu teostamine on vähetõenäoline, siis tuleb kaaluda
alternatiivseid uurimismeetodeid, kuidas hinnata harjutusväljadelt lähtuvate häiringute mõju
metsistele. Mõned alternatiivsed uuringud on kirjeldatud peatükis 7.5. Muud võimalikud
uuringud. Telemeetrilise seire alternatiiviks sobivad kaks uuringut, mis võimaldavad hinnata
mürahäiringute mõju metsistele: (1) audioseire metsisemängudes ja võrdlusena
häiringuvabades mängudes ja (2) metsise stressiuuring.
7.3. Kaljukotka pesakaamera
Eesmärk. Kaljukotka veebikaamera võimaldab jälgida mürahäiringute vahetut käitumuslikku
mõju kaljukotkastele pesapaigal. Uuringus tuleb anda hinnang, kas harjutusväljadelt lähtuvate
häiringute mõjud on lühi- või pikaajalised ning kui olulise mõjuga on tegemist.
Metoodika. Kahe kaljukotka pesa juurde paigaldatakse talvel veebikaamerad, mis sisaldavad
vajalikke tehnilisi komponente (kaamera, toitesüsteem, internetiühendus). Kaljukotkad
alustavad pesade kaunistamist veebruaris ja munemist märtsi/aprilli vahetusel. Seetõttu tuleb
kaamera pesa juurde paigaldada detsembris või jaanuaris, et see ei häiriks kotkaste pesitsemise
algust. Kaamera pannakse pesast 1-2 meetri kaugusele, mis võimaldab lähedalt ja detailselt
jälgida pesal olevate lindude tegevust ja käitumist. Kaljukotkad ei ole eriti pelglikud pesa
lähedale paigutatud seadmete, nt rajakaamerate suhtes.
Valim. Kaks pesakaamerat, millest üks Ohepalu ja teine Augjärve (Põhja-Kõrvemaa)
kaljukotka pesa juures. Ohepalu pesa on olnud püsivalt asustatud ja asub keskpolügoonile kõige
lähemal. Augjärve kaljukotkapaar pesitseb harjutusväljast natuke kaugemal, see pesa oli 2019.
aastal asustatud (kaunistatud). Merikotkaste pesadele on veebikaamera paigaldamine palju
keerulisem, sest nad kardavad kõiki mittelooduslikke materjale ja seadmeid, nagu kaamera,
kaablid jms.
Kestus. Vähemalt kaks aastat. Kaljukotkastel ei ole igal aastal poegi ja mõjude selgitamiseks
on vajalik jälgida pesasid vähemalt kaks aastat, sest vaja on vähemalt ühte pesitsuskatsega
hooaega, kui kotkas alustab munemist ja pesitsus on loodetavasti edukas, mis võimaldab
kotkaid pesal jälgida perioodil märtsist juulini.
Võimalikud kitsaskohad. Kaljukotkastel ei ole igal aastal poegi ja kui kotkad pesa ainult
kaunistavad (toovad pesale värsked oksad, aga pessa ei mune), siis nad enamasti pesal ei viibi,
sh pesitsusperioodil märtsist juulini. See aga ei võimalda jälgida kotkaste käitumist
mürahäiringute ajal (nt suurõppused, lennuharjutused jms). Seetõttu tuleb pesa veebikaamera
kaudu jälgida mitu hooaega, et saada vähemalt üks aasta, kui kotkastel on poeg. Ohepalu
kaljukotkastel on viimastel aastatel olnud poeg 2018. ja 2019. aastal, kuid aastatel 2016-2017
oli pesa ainult kaunistatud. Lisaks on sellel kotkapaaril 2 km kaugusel nn varupesa, kuhu nad
võivad tagasi kolida, sest kotkad vahetavad aeg-ajalt pesi või ehitavad uusi. Sel juhul on vajalik
kaamerakomplekt pesitsushooaegade vahel kolida teise pesa juurde. Väljaspool
12
pesitsusperioodi (augustist veebruarini) külastavad kaljukotkad pesa väga harva ja sel perioodil
mürahäiringute mõju selgitada ei saa.
Tegevuse plussid. Veebikaamera võimaldab vahetult jälgida kotkaste käitumist ja hinnata, kas
mürahäiringud, sh häiringu tugevus, segab kotkaste käitumist või pesitsemist. Lisaks on
positiivne loodushariduslik külg, sest inimestele meeldib pesakaameraid jälgida.
Tehnilised nõuded pesakaamera komplektile:
IP kaamera, pildi resolutsioon vähemalt 1920x1080 px
väike kaamera, kus pildi videosensor on kaamerast eraldi ja diameetriga kuni 8 cm
väike fookuskaugus, 2-20 mm
suur valgustundlikkus, < 0,4 lux
heliväljund
kaadrisagedus vähemalt 30 fps
muud nõuded: PoE, >IP 65, H.264
muud seadmed: akud, päikesepaneelid, inverter, juhtblokk ilmastikukindlas
metallkapis, 4G ruuter ja antenn, kaitsmed, ühenduskaablid jms vajalik süsteemi
käitamiseks.
7.4. Metsisemängu veebikaamera
Eesmärk. Metsisemängu veebikaamera võimaldab jälgida mürahäiringute vahetut
käitumuslikku mõju metsistele mängukohas. Uuringus tuleb anda hinnang, kas
harjutusväljadelt lähtuvate häiringute mõjud on lühi- või pikaajalised ning kui olulise mõjuga
on tegemist.
Metoodika. Metsise mängualale paigaldatakse kevadel veebikaamera, mis sisaldab vajalikke
tehnilisi komponente (kaamera, toitesüsteem, internetiühendus). Enne kaamera paigaldamist
jälgitakse vähemalt ühel hommikul metsisekukkede käitumist, et välja selgitada kaamerale
parim asukoht. Keskpäeval pärast mängu lõppemist paigaldatakse mängualale kaamera jt
vajalikud seadmed. Metsiste aktiivne mänguperiood on aprilli algusest mai alguseni, mille
jooksul saab lindude käitumist jälgida.
Valim. Üks veebikaamera, mis soovituslikult asub ühel harjutusvälja maa-alale jäävas mängus,
kas Pikassaare, Jussi 1, Keretü või Lutsu raba mängus. Eelistatud on keskpolügoonile jäävad
mängud, sest seal on mürahäiringute ulatus kõige suurem. Sobivaim koht veebikaamerale on
tõenäoliselt Pikassaare mäng, sest see asub vahetult suurema harjutusala servas. Kui Pikassaare
mängus on veebikaamera paigaldamiseks mittesoodsad olud, nt liige kõrge puhmarinne või
puudulik 4G üleslaadimise ühendus, siis saab kaamerale sobivat kohta otsida teiste
keskpolügoonile ja sellega vahetult piirnevate mängude hulgast (lisaks nimetatud mängudele
Valgejõe, Jussi 2 või Kolgu). Võrdluseks tuleks jälgida mürahäiringuvaba metsisemängu
13
looduslikus elupaigas, et võrrelda lindude käitumise erinevust konkreetsetel päevadel ja
seostada seda toimunud mürahäiringutega.
Kestus. Kaks aastat, kui veebikaameraga jälgitakse ühte harjutusväljadel asuvat mängu ja ühte
häiringuvabas elupaigas asuvat mängu. Vajalik on aktiivse mänguperioodi samaaegne
jälgimine (vähemalt 10. aprillist 10. maini).
Võimalikud kitsaskohad. Mängu keskmes ei pruugi olla väga hea nähtavus ja võib esineda
kõrge puhmarinne, mistõttu ei ole maas mängivad kuked hästi näha. Seetõttu tuleb otsida
parima nähtavusega mäng ja paigaldada kaamera sinna. Suurte häiringute korral võib mäng olla
hajutatud ja kuked laiali, kuid aktiivseimal mänguperioodil tulevad kuked väiksele alale kokku.
Mäng toimub varahommikul, kella 5-9 vahel, kui suuri mürahäiringuid on vähem ja mõjude
selgitamine on keerulisem.
Tegevuse plussid. Veebikaamera võimaldab vahetult jälgida metsiste käitumist mängukohas ja
hinnata, kas mürahäiringud, sh häiringu tugevus, segab metsiste käitumist mängus. Võrdluseks
saab kasutada mujal Eestis veebikaamera kaudu jälgitud lindude käitumist. Lisaks on
veebikaameratel positiivne loodushariduslik külg, sest inimestele meeldib looduskaameraid
jälgida.
Tehnilised nõuded veebikaamera komplektile:
IP kaamera, pildi resolutsioon vähemalt 1920x1080 px
PTZ kaamera (pan, tilt and zoom), mida saab liigutada ja suurendada
pildi suurendamise (zoom) võimekus vähemalt 30 korda
360 kraadine vaade (kaamera liigutamise ulatus)
suur valgustundlikkus, < 0,2 lux ja hämarareziimil < 0,05 lux (must-valge)
heliväljund
kaadrisagedus vähemalt 30 fps
muud nõuded: PoE, > IP65, H.264
muud seadmed: akud, päikesepaneelid, inverter, juhtblokk ilmastikukindlas
metallkapis, 4G ruuter ja antenn, kaitsmed, ühenduskaablid jms vajalik süsteemi
käitamiseks.
7.5. Muud võimalikud uuringud
Lisaks kirjeldatud neljale tegevusele/uuringule saab harjutusväljade mõjusid selgitada
järgmiste uuringute alusel, mis ei vasta otseselt püstitatud mürahäiringute uurimisküsimustele,
kuid viitavad samuti harjutusväljadelt lähtuvate häiringute mõjudele. Need tegevused
keskenduvad metsisele, kes on sihtliikidest arvukaim liik ja kellel on võimalik kaudsete
uuringutega mõjusid eelduslikult selgitada.
1. Metsise stressiuuring
14
Eesmärk. Selgitada, kas kaitseväe harjutusväljade läheduses (keskpolügoon, Nursipalu ja
Kikepera) on metsise stressitase kõrgem, kui mujal mängudes Eestis. Füsioloogiline stress
tekib, kui sisemise või välise teguri toimel aktiviseerub hüpotaalamuse-ajuripatsineerupealiste
telg, mille tulemusena hakatakse neerupealistes sünteesima stressihormoone (lindudel on
põhiliseks kortikosteroon; Palme jt 2005). Stressihormoonide toimel toimuvad käitumuslikud
ja füsioloogilised muutused, mille eesmärgiks on isendi valmisoleku suurendamine
ellujäämiseks (põgenemiseks, võitlemiseks ning varjumiseks), kuid samaaegselt on pärsitud
seedimine ning sigimine (Tilgar jt 2015).
Metsiste stressitaset on Eestis uuritud Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiirude läheduses
(Tilgar jt 2015). Uuringust selgus, et lasketiirude lähedal on kortikosterooni metaboliitide
(stressihormoonide) tase mõõdukalt kõrgem (22 %) kui kontrollaladel. Sõjaliste harjutustega
kaasnev mürafooni tõus mõjutab metsise stressitaset, ent mõjude detailsemaks hindamiseks
tuleks uuringut korrata suuremate valimitega.
Metoodika. Sarnaselt varem tehtud uuringule (Tilgar jt 2015). Metsise stressitaseme
hindamiseks kasutatakse kortikosterooni metaboliitide kontsentratsiooni mõõtmist
ekskrementidest. Ekskrementides sisalduvad kortikosterooni metaboliidid peegeldavad stressi
baastaset (Thiel, Jenni-Eiermann & Palme 2005), mitte akuutset stressivastust, mistõttu on see
meetod suhteliselt sobiv kroonilise stressiseisundi tuvastamiseks populatsioonis. Proovide
kogumist ja analüüsimist on detailselt kirjeldatud Tilgar jt 2015. Iga külastuskorra ajal
kogutakse ühelt mängupaigalt 4-5 ekskrementi, mis pannakse kokku üheks prooviks. Ühest
mängust kogutakse kevade jooksul 10 proovi, et selgitada erineva häiringuintensiivsuse
võimalikku mõju.
Ekskremente kogutakse ajavahemikus 1. aprillist kuni 10. maini metsisemängudest.
Uuringualadeks sobivad eelkõige harjutusväljadel asuvad metsisemängud (Pikassaare, Jussi 1,
Keretü ja Lutsu raba) ja mõned vahetult keskpolügooni läheduses asuvad mängud (Valgejõe,
Suru, Jussi 2, Kolgu, Litsemäe1 ja 2). Lisaks tuleb proove koguda enam vähem samal hulgal
kontrollalalt, kus ei ole arvestatavat inimtegevust (häiringuvabadest elupaikadest).
Valim. 10 mängu harjutusaladel ja nende vahetus läheduses, võrdluseks 10 mängu
kontrollaladel. Ühest mängust kogutakse kevade jooksul 10 proovi – kokku 200 proovi. Oluline
on uuringu teostamine piisavalt suure valimiga, 20 mängust kogutakse 200 erinevat proovi.
Kestus. Üks aasta. Proovid kogutakse ühe kevade jooksul ja analüüsitakse sügis-talvel.
Mitmeaastane uuring ei ole vajalik, sest metsise stressitase aastate vahel eelduslikult oluliselt
ei muutu ja uuringu eesmärgiks on selgitada harjutusväljade läheduses elutsevate metsiste
stressitase võrreldes häiringuvabades elupaikades elutsevate lindudega.
Võimalikud kitsaskohad. Koguda tuleb üsna värskeid metsise ekskremente, sest
stressihormoonid lagunevad aja jooksul ja need tuleb säilitada sügavkülmutatult. Proovide
15
kogumine on regulaarne ja ajamahukas töö. Häiringute mõju detailsemaks väljaselgitamiseks
tuleks rohkem proove koguda sõjalistele harjutustele järgneval päeval (Tilgar jt 2015).
Tegevuse plussid. Selguvad mürahäiringute ajalis- ja ruumilised mõjud metsise stressitasemele
harjutusväljadel ja nende lähedal. See on maailma teaduskirjanduses kontekstis huvitav ja
vähekirjeldatud teadustulemus.
2. Häiringute mõjude selgitamine metsiste visuaalsete vaatluste ja tegevusjälgede
alusel.
Metsiste ruumilist paiknemist saab lisaks telemeetrilisele uuringule selgitada visuaalsete
vaatluste ja tegevusjälgede alusel. Mängivate kukkede arvukust seiratakse ja asukohti jälgitakse
metsisemängude riikliku seire raames, kus harjutusväljade mängusid loetakse üle aasta ja
senised seiretulemused näitavad liigi stabiilset arvukust harjutusväljade läheduses.
Erineva tugevusega häiringute mõju saab selgitada visuaalsete vaatluste ja tegevusjälgede
alusel, kui teha harjutusväljadel ja nende läheduses võrdlevad transektloendused mitmel
ajaperioodil: (1) kevadel lume sulamise ajal (märtsis), kui kuked ei ole veel koondunud
mängudesse ja harjutusväljade kasutamise aktiivsus on keskmine; (2) maikuus harjutusväljade
kõige intensiivsema kasutusega perioodi järel (kevadised õppused); (3) suve lõpus augustis
harjutusväljade kõige madalama intensiivsusega kasutusega perioodil. Viimase perioodi
loendused võimaldavad hinnata metsiste jt metsakanaliste produktiivsust (vt allpool käesoleva
peatüki punkt 3). Uuring on võimalik teostada ühe aasta jooksul, kuid kitsaskohaks on väga
pikkade loendusteekondade (transektide) läbimise vajadus.
Kolm võrreldavat loendust tehakse juhusliku asukohaga transektidel, mis paiknevad ruudu- või
ristkülikukujuliselt. Kõigil kolmel loenduskorral analüüsitakse lindude asukohti
häiringualadest (laskekohad ja sihtmärgialad) ja kahel esimesel loendusel tegevusjälgede hulka
(suvisel loendusel ei ole ekskremendid enam leitavad). Piisava valimi kogumiseks – ühel
loendusel vähemalt 20 metsiste kontakti – tuleb loendusi teha harjutusväljadel ja nende
lähiümbruses hinnanguliselt 400-500 km ulatuses (juhutransektide kogupikkus, arvestades
metsiste keskmiseks kevad-suviseks asustustiheduseks piirkonnas 0,5 isendit/km2 metsamaa
kohta, loendusraadius on kuni 50 meetrit).
3. Metsiste audioseire harjutusväljadel asuvates mängudes.
Käesolevas töös käsitletud harjutusväljadel (Keskpolügoon, Nursipalu ja Kikepera) asub neli
metsisemängu, kus saab mürahäiringute mõju selgitada mänguaktiivsuse audiouuringuga
(metsise audiouuringu näide: Abrahams 2019). Seda saab teha automaatsete
salvestusseadmetega, nt Wildlife Acoustics SongMeter4 seadmetega 3. Lisaks valitakse neli
kontroll-mängu, mis on sarnase suurusega mängud mürahäiringust vabades elupaikades samas
piirkonnas, nt 5-10 km kaugusel. Igasse mängu paigaldatakse kaks salvestajat, sest ühe
3 https://www.wildlifeacoustics.com/products/song-meter-sm4
16
seadmega ei kuule kõikide kukkede hääli. Analüüs toimub metsiste häälitsuste ja
mürahäiringute võrdlemise alusel. Uuring kestab kaks aastat, millest kahel kevadel paigutatakse
mängudesse automaatsed salvestusseadmed ja sügis-talvel analüüsitakse andmeid.
Võimalikuks kitsaskohaks on seadmete paigutamise asukoht, sest salvestusseade peab asuma
mängivate kukkede läheduses, sest metsiste hääled kostavad ainult 100-150 meetri kaugusele.
Uuringust selguvad järgmised tulemused:
* Kukkede mänguaja pikkus (päevades) ja kestvus igal hommikul (minutites). Hüpotees:
harjutusväljadel on kukkede aktiivsus mõlema näitaja osas lühem täiendava mürahäiringu tõttu;
* Kanade esinemise sagedus häälitsuste põhjal mängudes. Hüpotees: harjutusväljadel asuvates
mängudes käivad kanad täiendava mürahäiringu tõttu vähem;
* Helisalvestuses kajastub koheselt harjutusväljaku mürataseme muutus ning sellele vastab
mängiva (häälitseva) kuke reageering (vaikuse pikkus). Siit saame vastava aegrea, mürataset
on võimalik veel omakorda mõõta ning anda selle väärtuspiiridele kukkede "vastused".
Võrrelda saab mänguhäälitsuste aktiivsust häiringualal ning kontrollalal. Hüpotees: kukkede
mäng häiringualadel on oluliselt katkendlikum täiendava müra tõttu.
* Lisaks saab eristada erinevaid isendeid ja selgub lindude arv mängus (Abrahams 2019).
4. Metsise sigivuse (produktiivsuse) hindamine harjutusväljadel ja selle võrdlemine
ülejäänud Eestiga.
Augustis kogutakse üle-Eestilistel transektloendustel andmeid metsise asustustiheduse ja
sigivuse (produktiivsus) kohta. Kokku on 100 seireruutu, millest loetakse aastas 60-70 ruutu –
see on 2 km küljepikkusega juhusliku asukohaga ruut, kogupikkusega 8 km. Kaitseväe
harjutusväljadel asub neist 4 ruutu (kolm keskpolügoonil ja üks Nursipalus) ja lisaks piirneb
vahetult 3 ruutu keskpolügooniga. Nende 4-7 seireruudu andmed on ebapiisavad (kokku liiga
lühikesed), et selgitada harjutusväljade võimalikku mõju metsise sigivusele.
Kuna metsise asustustihedused on väiksed, augustis keskmiselt ainult 1 isend/km2 kohta4, siis
tuleb harjutusväljadel läbida väga suur distants (300-400 km), et koguda piisav valim võrdluste
tegemiseks. Võrdlemiseks on vaja vähemalt 20 metsise kontakti, sh üksikute lindudega ja
pesakondadega. Lisaks saab koguda andmeid teiste metsakanaliste, tedre ja laanepüü,
asustustiheduse ja sigivuse kohta. Uuringu soovituslik pikkus on kaks aastat, sest metsise
sigivusandmed varieeruvad aastati.
5. Metsise arvukuse selgitamine harjutusväljadel asuvates mängudes, kasutades
geneetilist meetodit.
4 https://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4152:metsakanalised-2018-
a&catid=1358:elustiku-mitmekesisuse-seire-2018&Itemid=5872
17
Seireloendustel hinnatakse metsise arvukust 1-3 korral, kuid kõik linnud ei ole igal hommikul
mängus. Geneetiliste analüüside alusel saaks selgitada metsisekukkede tegeliku arvu mängus.
Isendite eristamise analüüsi saab teha sulgede ja ekskrementide alusel. Uurida tuleks 10 mängu,
mis asuvad harjutusaladel või nende lähiümbruses ning võrrelda tulemusi riikliku seire raames
loendatud kukkede arvuga.
Kasutatud kirjandus
Abrahams, C. 2019. Comparison between lek counts and bioacoustic recording for monitoring
Western Capercaillie (Tetrao urogallus L.). J Ornithol. 2019 Mar 19; 1-13. DOI:
10.1007/s10336-019-01649-8
Brown, B. T., G. S. Mills, W. A. Russell, G. D. Therres, and J. J. Pottie.1999. The influence of
weapons-testing noise on bald eagle behavior. Journal of Raptor Research 33:227–232.
Call., M. 1979. Habitat management guides for birds of prey. U. S. Dep. Inter., Bur. Land
Manage,. Tech. Note 338. 70pp.
Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M. & Tammekänd, I. 2019. Eesti
lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo, 32 (1), 1−39.
Kaljukotka kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.
https://www.envir.ee/sites/default/files/kaljukotka_ktk_2018-2022_revgs_02.07.2018.pdf
Metsise kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.
https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf
Merikotka kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/merikotka_ktk_2020-2024.pdf
Palme, R., Rettenbacher, S., Touma, C., El-Bahr, S. & Möstl, E. 2005. Stress hormones in
mammals and birds: com-parative aspects regarding metabolism, excretion, and noninvasive
measurement in fecal samples. Annals of the New York Academy of Sciences, 1040, 162-171.
Stalmaster, M. V. & Newman, J. R. 1978. Behavioral responses of wintering bald eagles to
human activity. Journal of Wildlife Management, 42:506-513.
Stalmaster, M. V. 1983. An energetics simulation model for managing wintering bald eagles.
Journal of Wildlife Management. 47:349-359.
Thiel, D., Jenni-Eiermann, S. & Palme, R. 2005. Measuring Corticosterone Meta-bolites in
Droppings of Capercaillies (Tetrao urogallus). Annals of the New York Academy of Sciences,
1046, 96-108.
18
Tilgar, V.; Ojaste, I.; Saag, P. 2015. Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste
harjutustega. Hirundo, 1, 1−9.