7.6. kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise
piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides
tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega
sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja
registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;
7.7. teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud
projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ja projekti edasise
jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
7.8. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud
aja jooksul;
7.9. tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66
nimetatud kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist
on toetusega väikese või keskmise suurusega ettevõtjale;
7.10. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus) kehtestatud tingimustele ja
korrale, et tegemist on toetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti
toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest. Teavitamise juhend on
kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel;
7.11. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,
andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi
ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning
võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
7.12. tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projektiga seotud kulud eristatud,
kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode;
7.13. taotleb rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist meetme määruse § 16
ning ühendmääruse §-des 12 ja 13 toodud korras ja juhtudel enne muudatuse tegemist.
7.14. mõõdab ehitatud jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee tegelike kasutajate arvu (loendurite
või muu metoodikaga) ning esitab selle järelaruandes üks aasta pärast jalgratta- ja jalgtee
või jalgrattatee liiklemise avamist;
7.15. esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning teostab järjepidevat
seiret projekti näitajate täitmise üle;
8. Toetuse maksmine.
8.1. Toetus makstakse välja meetme määruse § 20 ning ühendmääruse § 27 ja § 28 lõike 3
alusel tegelike kulude ja ühtse määra alusel. Toetuse maksmisel lähtutakse meetme
määrusest ja ühendmääruse §-dest 24–28.
8.2. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid
rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu. Toetust ei maksta välja sagedamini kui
kord kuus.
9. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord.
9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu meetme määruse § 19
lõike 2 kohased järgmised aruanded:
9.1.1. vahearuanne üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ja
rakendusüksuse nõudmisel tihedamini;
9.1.2. lõpparuanne hiljemalt 45 kalendripäeva pärast viimast maksetaotlust.
9.2. Toetuse saaja esitab projekti järelaruande tulemusnäitaja saavutamise kohta ühe aasta
jooksul pärast projekti lõppu.
10. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse
§-s 33 sätestatud juhul.
11. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ühendmääruse §-s
34 sätestatud alustel.
12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada
ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel.