Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine

MÄÄRUS

30.12.2024 nr 40

Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate

üksuste nimetamine

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 602 lõigete 1 ja 5 ning § 662 lõigete 1 ja 7 alusel.

§ 1. Riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused

Tarbijakaitseseaduse § 601 lõikes 2 sätestatud riigisisest kollektiivset esindushagi on Eesti kohtule

pädev esitama:

1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

2) Andmekaitse Inspektsioon tema vastutusvaldkonnas oleva õigusakti rikkumisest tulenevalt;

3) Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 loetletud õigusaktide rikkumisest

tulenevalt. § 2. Piiriülese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused

Tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 1 sätestatud piiriülest kollektiivset esindushagi on teise Euroopa

Liidu liikmesriigi kohtule pädev esitama:

1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kõigi tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 3 nimetatud

loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt;

2) Andmekaitse Inspektsioon tema vastutusvaldkonnas olevate tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 3

nimetatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt;

3) Finantsinspektsioon tema vastutusvaldkonnas olevate tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 3

nimetatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Alajõe

strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler

kantsleri ülesannetes

23.12.2024

Majandus- ja tööstusministri määruse „Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate

üksuste nimetamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega määratakse tarbijakaitseseaduse (TKS) § 601 lg 2 ja § 661 lg 1 kohaste kollektiivsete

esindushagide esitamiseks riigisisese pädevuse ja piiriülese pädevusega üksused. Teisisõnu,

üksused, kelle on tarbijate või andmesubjektide kollektiivsete huvide kaitseks õigus esitada

esindushagisid Eesti kohtule ja/või teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kohtutele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna

kohtute talituse nõunik Stella Johanson ([email protected]) ning Majandus- ja Kommu-

nikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas (mari-

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Merike Koppel ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigus-

osakonna õigusnõunikud Käddi Tammiku ([email protected]) ja Ragnar Kass

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 18. detsembril 2024. a Riigikogu poolt vastu võetud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (kollektiivse esindushagi menetluse

loomine)1 ja seeläbi kollektiivsete esindushagide direktiivi2 ülevõtmisega Eesti riigisisesesse

õigusesse. Määrus on üks kollektiivsete esindushagide direktiivi ülevõtmismeetmetest.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahvis 1 määratakse riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused.

Määruse kehtestamisel kantakse määrusega riigisiseste pädevate üksuste nimekirja üksnes need

pädevad üksused, kellele on pädevus antud TKS § 602 lg 5 p-dega 1–3. Seetõttu on § 1 p-d 1–

3 sõnastatud identselt TKS § 602 lg 5 p-dega 1–3.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA)-le on antud pädevus esitada riigisiseseid

kollektiivseid esindushagisid TKS § 602 lg 5 p 1 alusel kõigis valdkondades. Andmekaitse

Inspektsioon (AKI) on antud pädevus esitada riigisiseseid kollektiivseid esindushagisid tema

vastutusalas oleva õigusakti rikkumisest tulenevalt tarbijakaitseseaduse § 602 lg 5 p-st 2 ja

isikuandmete kaitse seaduse § 21 alusel. Finantsinspektsioon (FI)-le on riigisisese kollektiivse

esindushagi esitamise pädevus antud finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 loetletud

õigusaktide rikkumisest tulenevalt tarbijakaitseseaduse § 602 lg 5 p 3 ja finantsinspektsiooni

seaduse § 6 lg 14 alusel.

Riigisisese pädeva üksuse nõuded tulenevad tarbijakaitseseaduse § 602 lg-st 2. Riigisisesed

pädevad üksused määratakse taotluse alusel, pädeva üksuse määramisele kohaldatakse sama

paragrahvi lõike 4 kaudu tarbijakaitseseaduse § 662 lg-eid 4, 5 ja 10-12. Tarbijakaitseseaduse

1 Kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu (334 SE). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, 25. november 2020, mis käsitleb tarbijate kollektiiv-

sete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409,

04.12.2020, lk 1–27).

2

§ 602 lg 5 p 4 kohaselt võib riigisiseseks pädevaks üksuseks taotluse alusel määrata ka muu

valitsusasutuse tema vastutusvaldkonnas.

Kuivõrd määruse kehtestamise ajal ei saa taotluse alusel määratavaid pädevaid üksuseid veel

olla, ei saa terviktekstiga ka selliste pädevate üksuste nimekirja anda ning määrust täiendatakse

vastavalt tulevikus, kui riigisisese pädeva üksuse staatust taotletakse ja taotlejale antakse vastav

staatus.

Nimekiri pädevatest üksusustest tuleb tarbijakaitseseaduse § 602 lg 6 kohaselt teha

kättesaadavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.

Paragrahvis 2 sätestatakse nimekiri pädevatest üksustest, kellel on õigus esitada kollektiivsete

esindushagide direktiivi I lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumise lõpetamise või

õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivne esindushagi teise Euroopa Liidu liikmes-

riigi kohtule. Kuigi säte on sarnaselt TKS-ga sõnastatud selliselt, et pädeval üksusel on

ettenähtud ulatuses õigus esitada kollektiivne esindushagi kollektiivsete esindushagide

direktiivi I lisas sätestatud õigusaktide rikkumise korral, tuleb mõista, et juhul, kui selleks

õigusaktiks on direktiiv, on see liikmesriikidel tulnud üle võtta liikmesriikide õigusesse.

Seejuures juhul, kui tegemist on miinimumharmoneeriva direktiiviga, võivad konkreetse

direktiivi ülevõtmismeetmed olla liikmesriigiti erinevad.

Määruse kehtestamise ajal on §-s 1 loetletud üksnes need piiriülesed pädevad üksused, kellele

on pädevus antud TKS § 662 lg 7 p-dega 1–3.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on piiriülene pädev üksus vastavalt TKS § 662 lg 7

p-le 1. TTJA pädevus ei ole seaduse alusel piiratud, mis tähendab, et ta on pädev esitama

kollektiivseid esindushagisid kõigi kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas loetletud

Euroopa Liidu õigusaktide ulatuses.

Andmekaitse Inspektsioon on piiriülene pädev üksus tema vastutusvaldkonnas olevate

kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktide ulatuses

tulenevalt tarbijakaitseseaduse § 662 lg 7 p-st 2 ja isikuandmete kaitse seaduse §-st 21.

Finantsinspektsioonile on piiriülese kollektiivse esindushagi esitamise pädevus antud tema

vastutusvaldkonnas olevate kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas loetletud Euroopa

Liidu õigusaktide ulatuses tulenevalt tarbijakaitseseaduse § 662 lg 7 p 3 ja Finantsinspektsiooni

seaduse § 6 lg 14 alusel.

Tarbijakaitseseaduse § 662 lg-s 2 on sätestatud juriidilisest isikust piiriüleste pädevate üksuste

tingimused. Need tingimused tulenevad kollektiivsete esindushagide direktiivi artikli 4 lõikest

3 ja on kehtestatud ühetaolistena kogu Euroopa Liidus. Piiriüleste pädevate üksuste määramise

kord taotluse alusel on sätestatud § 662 lg-tes 3-6. Sama paragrahvi lg 7 p 4 kohaselt on võimalik

piiriülese pädeva üksuse staatust taotleda ka muudel valitsusasutustel nende vastutusvald-

konnas.

Kuivõrd määruse kehtestamise ajal ei saa taotluse alusel määratavaid piiriüleseid pädevaid

üksuseid veel olla, ei saa anda määruse tervikteksti kehtestamisel määruses selliste piiriüleste

pädevate üksuste nimekirja ning määrust täiendatakse vastavalt tulevikus, kui piiriülese pädeva

üksuse staatust taotletakse ja taotlejale antakse vastav staatus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab nimekirja määruse §-s 1 sätestatud

tunnustatud piiriülestest pädevatest üksustest ja nende põhikirjajärgsetest eesmärkidest

Euroopa Komisjonile. Samuti teavitab ministeerium Euroopa Komisjoni nimekirjas tehtud

muudatustest (TKS § 662 lg 9).

3

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb oma veebilehel kättesaadavaks Euroopa

Komisjoni koostatud piiriüleste pädevate üksuste konsolideeritud nimekirja, esitades selleks

lingi Euroopa Komisjoni asjaomasele veebilehele (TKS § 662 lg 10).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on üks kollektiivsete esindushagide direktiivi ülevõtmismeetmetest.

4. Määruse mõjud

Mõjud on hinnatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kollektiivsete esindushagide menetluse loomine) seletuskirja3 punktides 6 ja 7.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse regulatsiooni rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi, kuid tuleb silmas pidada,

et:

- tarbijakaitseseaduse § 662 lg 9 kohaselt edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

tunnustatud piiriüleste pädevate üksuste nimekirja ja nende põhikirjajärgsed eesmärgid

Euroopa Komisjonile. Samuti teavitab ministeerium Euroopa Komisjoni nimekirjas tehtud

muudatustest;

- tarbijakaitseseaduse § 662 lg 10 kohaselt teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

oma veebilehel kättesaadavaks Euroopa Komisjoni koostatud piiriüleste pädevate üksuste

konsolideeritud nimekirja, esitades selleks lingi Euroopa Komisjoni asjaomasele veebilehele;

- tarbijakaitseseaduse § 602 lg 6 kohaselt teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

riigisiseste pädevate üksususte nimekirja kättesaadavaks oma veebilehel.

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi ning riigieelarvesse ei laeku tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 93 lg 2), v.a juhul, kui nimetatud tähtpäeva saabumisel ei

ole 334 SE kohane tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

(kollektiivse esindushagi menetluse loomine) veel jõustunud. Sellisel juhul jõustub määrus ühes

nimetatud seaduse jõustumisega (HMS § 93 lg 3).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks TTJA-le, AKI-le ja FI-le.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kes Vabariigi Valitsuse reglemen-

di § 6 lg 3 kohaselt annab õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste korral hinnangu ka nende

rakendamisega kaasnevate kulude ja tulude kohta. Samuti esitati eelnõu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile. Teistele ministeeriumidele eelnõu kooskõlastamiseks ei esitatud, sest

eelnõu ei puuduta ühegi teise ministeeriumi valitsemisalas olevaid küsimusi.

Eelnõule esitasid märkused Justiitsministeerium ja FI ning nende märkustega arvestamine on

toodud seletuskirja lisas.

3 Seletuskiri on kättesaadav Riigikogu kodulehel SE 334 materjalide hulgas.

Majandus- ja tööstusministri määruse „Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu seletuskirja lisa

1

Kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel

Nr Esitaja ja ettepaneku/märkuse sisu Arvestamine Põhjendus/selgitus

1. Justiitsministeerium

Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkustega arvestamisel.

1. Eelnõu §-s 2 sätestatakse loetelu nendest Euroopa Liidu

õigusaktidest, mille rikkumise korral on võimalik esitada

piiriülene kollektiivne esindushagi. Loetelu kehtestatakse

esindushagide direktiivi I lisa alusel, st määruse eelnõus

korratakse direktiivi lisas toodud õigusaktide loetelu. Kuna

direktiivi lisas toodud loetelu on pidevas muutumises, ei ole

selle määrusega kehtestamine otstarbekas, sest eeldab

direktiivi lisa täiendamisel alati ka ministri määruse

täiendamist. Toetame Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi poolt eelnõu menetlemise käigus tehtud

ettepanekut anda kordamise vältimiseks direktiivi lisale kui

kollektiivsete esindushagide menetluse piiriülesele

kohaldamisalale riigisisene õiguslik tähendus vahetult

tarbijakaitseseadusega. Riigikogu menetluses on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu, millega luuakse alus esindushagide

menetlusele (SE334). Eelnõuga muudetakse muuhulgas ka

tarbijakaitseseadust ning Justiitsministeerium on valmis

igakülgseks koostööks, et parlamendi menetluses olevasse

eelnõusse vajalik täiendus teha. Pakutud lahendusega

välistatakse ka risk sellise olukorra tekkeks, mil ministri

määruse õigeaegne täiendamata jätmine tekitaks õigusliku

vaakumi esindushagi esitamise pädevuse osas – seadusesse

täienduse tegemine tagab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise

Arvestatud. Eelnõu on muudetud lähtuvalt asjaolust, et

esindushagide direktiivi lisale kui kollektiivsete

esindushagide menetluse piiriülesele kohaldamisalale

on antud riigisisene õiguslik tähendus vahetult

tarbijakaitseseadusega.

Majandus- ja tööstusministri määruse „Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu seletuskirja lisa

2

Järelevalve Amet on alati nn horisontaalse pädevusega

piiriülene pädev üksus esindushagi esitamiseks

2. Eelnõust § 2 väljajätmisel tuleb muuta ka seniste §-de 3 ja 4

sõnastust, sest neis sätetes on asutuste pädevus toodud

viidetena §-s 2 sätestatud loetelule. Teeme ettepaneku

asutuste pädevuse sõnastamisel loetleda konkreetsed

õigusaktid, mille rikkumise korral just neil asutustel

esindushagi esitamise õigus tekib. Nagu eelpool selgitasime,

ei tekiks ka riski, et mõne EL direktiivi lisasse täiendavalt

lisanduva õigusakti osas ei oleks pädevat asutust – kui ka

ministri määruses ei jõuta eripädevust õigel ajal sätestada, on

seaduse kohaselt alati üldine pädevus Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametil.

Arvestatud. Eelnõu § 3 sõnastust on muudetud ning eemaldatud

viide §-le 4.

Andmekaitse Inspektsioon

1. Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse

avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse

„Loetelu kehtestamine Euroopa Liidu õigusaktidest, mille

rikkumise korral on võimalik esitada piiriülene kollektiivne

esindushagi, ja kollektiivse esindushagi esitamiseks

pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu. Anname teada, et

meil puuduvad märkused või tähelepanekud esitatud eelnõu

osas.

Teadmiseks

võetud.

Finantsinspektsioon

1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Loetelu

kehtestamine Euroopa Liidu õigusaktidest, mille rikkumise

korral on võimalik esitada piiriülene kollektiivne

esindushagi, ja kollektiivse esindushagi esitamiseks

pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt

on määruse eelnõu §-s 2 nimetatud Euroopa Liidu

õigusaktide kauplejapoolsest rikkumisest tulenevat piiriülest

kollektiivset esindushagi pädev teise Euroopa Liidu

liikmesriigi kohtule esitama Finantsinspektsioon § 2

Teadmiseks

võetud.

Eelnõu §-de 2 ja 3 sõnastust on muudetud ning

loobutud on konkreetsete sätete väljatoomisest, mille

osas on vastaval üksusel pädevus kollektiivset

esindushagi nii piiriüleselt kui ka siseriiklikult

esitada.

Seega on lähtutud sellest, et Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametil on pädevus kõigi tarbijakaitse-

seaduse § 661 lõikes 3 viidatud lisas loetletud

Majandus- ja tööstusministri määruse „Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine“ eelnõu seletuskirja lisa

3

punktides 11, 19, 23, 26, 28, 30, 36, 45, 48–51, 54, 55, 60 ja

61 nimetatu ulatuses. Juhime tähelepanu, et

Finantsinspektsioon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes

tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised

nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L

94, 30.03.2012, lk 22–37) (edaspidi ka SEPA määrus)

artikkel 10 alusel pädev asutus. Täiendavalt selgitame, et

makseasutuste ja e-rahaasutuste seaduse § 1132 alusel on

Finantsinspektsioonil õigus karistada isikut, kes on SEPA

määruses toodud nõudeid rikkunud, st nähakse ette SEPA

määruse artiklites 3–9 sätestatud nõuete rikkumise korral

rahatrahvi kohaldamise õigus.

Eelnevat arvestades tuleks Finantsinspektsiooni pädevust

laiendada ka määruse eelnõu § 2 punktis 41 toodud Euroopa

Liidu õigusaktile ehk Finantsinspektsioonil peaks olema

õigus esitada teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule

piiriülene kollektiivne esindushagi seoses Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012, millega

kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja

otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning

muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94,

30.03.2012, lk 22–37), rikkumisega seoses.

õigusaktide rikkumise korral ning Andmekaitse

Inspektsioonil ja Finantsinspektsioonil nende rikku-

miste puhul, mis on nende vastutusvaldkondades.