Raamleping

Digiallkirjad

1/4

1/5

  Lisa 2

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Töövõtja õigused ja kohustused

3.1. Töövõtjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Töövõtja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui töövõtja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui töövõtja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

6/6

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 01.07.2019

käskkirjaga nr 164

Lisa 3

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal

12/12

RAAMLEPING

09.02.2024 nr 2-2/24/99-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, Kaitseministeerium, registrikood 70004502, aadress Sakala 1, 15094 Tallinn, Kaitsevägi, registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn, Kaitseliit, registrikood 74000725, aadress Toompea 8, 10142 Tallinn ja sihtasutus CR14, registrikood 90015175, aadress Rävala 14, 10143 Tallinn, Kaitseressursside Amet, registrikood 70007647, aadress Aiandi tn 15, 12918 Tallinn, keda esindab põhimääruse ja volituse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar, edaspidi: ostja,

ning

AS Atea (registrikood 10088390, aadress Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Ruslan Štšerbjuk, edaspidi: müüja,

eraldi: pool ja ühiselt: pooled,

on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Infotehnoloogiliste komponentide ja lisaseadmete, mobiiltelefonide ja lisatarvikute ostmine” (viitenumber 268592) alusdokumentidest ja selles riigihankes osale 1 „Infotehnoloogilised komponendid ja lisaseadmed“ müüja esitatud pakkumusest.

1.2. Ostja on sõlminud lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.3. Müüja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.3.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

1.3.5. ostjale üleantava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna;

1.3.6. tema ja tema poolt pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.4. Lepingu ese on infotehnoloogilised komponendid ja lisaseadmed koos kohaletoimetamisega Eesti piires (edaspidi: kaup).

1.5. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub müüja ostjale müüma kauba ning ostja kohustub kauba vastu võtma ning tasuma müüjale kauba ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos elutsüklit toetava teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega.

1.6. Kauba liik või spetsifikatsioon, kogus, tarnekohad ja tarneajad sätestatakse hankelepingutes, sh ostutellimustes.

1.7. Kaup peab vastama riigihanke alusdokumenditele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup peab vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, müüja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks või fikseeritud perioodiks (edaspidi: kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma.

3.1.1. Alla 29 999 euro ilma käibemaksuta jäävate ostude korral kasutab ostja üldjuhul raamlepingu sõlminud müüjate tellimiskeskkonda (nt e-poodi), kus teostatakse vastav ühekordne soetus. Ostja (ostu teostaja) peab olema veendunud, et soetus tehakse kooskõlas hanketingimustega. Tellimusi esitatakse läbi tellimiskeskkonna või e-kirja teel.

3.1.2.  Juhul kui müüjal ei ole raamlepingu sõlmimise ajaks veel välja arendatud tellimiskeskkonda (nt e-poodi), siis on müüjal õigus seda teha enda äranägemise ja ajaraami alusel. Sellisel juhul peab müüja arvestama asjaoluga, et alla 29 999 euro ilma käibemaksuta jäävate ostude korral teostatakse üldjuhul ostud kooskõlas lepingu punktiga 3.1.1. Lepingu punktid 3.1.1 ja 3.1.2 ei välista olukorda, kus ostja võib mistahes summa osas alla 29 999 euro jäävate ostude puhul viia läbi minikonkursse, kui ostja peab seda vajalikuks.

3.1.3. Juhul, kui kauba ühekordse soetuse eeldatav maksumus on üle 30 000 euro ilma käibemaksuta, siis viib ostja läbi minikonkursi lähtudes lepingu punktis 3.3. sätestatust ja küsib kõigilt raamlepingu pooltelt hinnapakkumuse ning hindab seda minikonkursi tingimustes sätestatud kriteeriumite alusel.

3.1.4. Kestvusleping sõlmitakse kauba ostmiseks pikema perioodi (perioodi pikkus sätestatakse minikonkursi tingimustes) jooksul riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud kauba nimekirja ja kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on ostjal õigus tellida lepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud kaupa edukaks osutunud pakkujalt.

3.1.4.1. Enne kestvuslepingu perioodi möödumist korraldab ostja vajaduse korral raamlepingu partnerite vahel minikonkursi, sõlmimaks eduka pakkujaga kestvusleping järgnevaks perioodiks.

3.1.4.2. Minikonkursi korraldamisel lähtutakse lepingu punktis 3.3 sätestatust.

3.1.4.3. Ostjal on õigus minikonkursi esemeks olevate kaupade nimekirja täiendada, esitades minikonkursil uued tehnilised kirjeldused või kaupu nimekirjast välja arvata.

3.1.4.4. Lepingu täitmine toimub ostja esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse ostetava kauba kogus, tarneaeg ja -koht osutamise aeg ja koht.

3.2. Ostja korraldab lepingu alusel üle 29 999 euro ilma käibemaksuta jäävate ostude korral üldjuhul hankelepingute sõlmimiseks lepingu osapoolteks olevate müüjate vahel minikonkursid.

3.3. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:

3.3.1. Ostja sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

3.3.2. Ostja toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, soovitavate kaupade loetelu ja täpsustused, olemasolul kaupade kohaletoimetamise/transportimise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Minikonkursi käigus täpsustab ostja, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping.

3.3.3. Müüja poolt esitatud hinnapakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates hinnapakkumuse esitamise hetkest.

3.3.4. Ostjal ei ole kohustust tellida kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud kaupu pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui ostja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.3.5. Ostja hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim.

3.3.6. Ostja kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume:

3.3.6.1. Ühekordsete ostude tegemiseks kasutab ostja järgmisi hindamiskriteeriume:

Variant 1:

· Pakkumuse maksumus: vähemalt 70%

· Tarneaeg: kuni 30%

Ostja kasutab varianti 1 juhul, kui tegemist on ostjale ettenägematu olukorraga või kui tellimuse esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike tulenevalt teenistuslikust vajadusest.

Variant 2:

· Pakkumuse maksumus: 100%

3.3.6.2. Kestvuslepingu sõlmimiseks kasutab ostja järgmisi hindamiskriteeriume:

· Pakkumuse maksumus: 100%

3.3.7. Ostja teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning tellib kauba edukalt pakkujalt.

3.3.8. Juhul, kui müüja teavitab vahetult pärast hankelepingu sõlmimist lepingu täitmise võimatusest, on ostjal õigus osta soovitud kaubad uut minikonkurssi korraldamata minikonkursil paremusjärjestuselt järgmiselt raamlepingu partnerilt.

3.3.9. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Ostja edastab müüjale enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

3.3.10. Ostja võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused ja pakkumuse, kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni järgmistel juhtudel:

3.3.10.1. kui need on ostja jaoks ebamõistlikult kallid;

3.3.10.2. kui minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi dokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele;

3.3.10.3. kui langeb ära vajadus minikonkursi järele põhjusel, mis ei sõltu ostjast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest;

3.3.10.4. kui ei esitata ühtegi vastavat pakkumust.

3.4. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, siis pooled sõlmivad hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.5. Ostjal on õigus kestvuslepingu kehtivuse perioodi jooksul tellida kaupa vabalt valitud lepingupartnerilt riigihangete seaduse § 30 lg 8 alusel juhul, kui müüja teatab, et tal ei ole võimalik vastavasisulist tellimust täita või tal ei ole võimalik tellimust täita kokkulepitud ajal või ostja soovitud tähtajal eeldusel, et nende tellimuste kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu maksumusest ja iga sellise tellimuse maksumus on väiksem, kui riigihanke piirmäär. Nimetatud lepingu punkti kasutamisel fikseerib ostja vastavasisulised asjaolud hankelepingu või tellimuse juures ning vajadusel esitab vastavasisulise aruandluse lepingu haldajale.

3.6. Ostjal on õigus tellida müüjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid kaupu. Nimetatud kaupade tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel, mille raames esitab ostja müüjatele täpsed tehnilised kirjeldused ja kaupade hinnastamise tingimused.

3.7. Juhul, kui riigihanke tulemusena või lepingu kehtivuse ajal väheneb lepingupartnerite arv üheni, toimub lepingu täitmine ostja esitatavate pakkumuse esitamise ettepanekute alusel ja müüja kohustub esitama pakkumuse.

3.7.1. Müüja esitab üldjuhul hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul pärast ostjalt hinnapäringu saamist pakkumuse koos kauba maksumusega. Kui müüja ei saa esitada pakkumust 5 kalendripäeva jooksul, teavitab müüja sellest ostjat hiljemalt 2 kalendripäeva jooksul peale hinnapäringu saamist ning lepitakse kokku uus pakkumuse esitamise tähtaeg;

3.7.2. Ostja esitab üldjuhul ostutellimuse 14 kalendripäeva jooksul pärast müüjalt pakkumuse saamisest juhul, kui pakkumus sobib.

3.7.3. Ostjal on õigus võrrelda müüja pakkumust turuhindadega ning küsida selgitust, kui müüja pakutu on turuhinnast kõrgem. Ostja ei ole kohustatud kaupa ostma, kui ostja vajadused on muutunud, kauba hind on turuhinnast kõrgem või mõni muu asjaolu, mis muudab ostja jaoks ostu ebaotstarbekaks.

4. Ostja õigused ja kohustused

4.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade ostmisega seotud dokumente.

4.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kauba seotud küsimustes, näiteks kauba tarne ja kasutamisega seotud küsimustes.

4.4. Ostja kohustub tasuma müüjale lepingule vastavalt tarnitud kauba eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.5. Ostja kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

5. Müüja õigused ja kohustused

5.1. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Müüja kohustub teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.

5.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud küberründest ja küber-intsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti.

5.5. Müüja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonna-säästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Müüjal on õigus saada kokkulepitud tasu lepingule vastavalt tarnitud kauba eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.7. Müüjal on õigus saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

6. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00 ja reedeti 8.30-14.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad.

6.2. Müüja kohustub võimaldama kauba kättesaamise või tarnima selle hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast ostja poolt tellimuse esitamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

6.3. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmiseks vähemalt 3 tööpäeva enne planeeritavat tarnet hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]). Tarneteatesse märkida:

6.3.1. kauba nimetus

6.3.2. hankelepingu (ostutellimus) number

6.3.3. riigihanke viitenumber 268592

6.3.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv

6.3.5. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne)

6.3.6. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse (kaubik, veoauto jne), ja kogus

6.3.7. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks

6.3.8. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev

6.3.9. sihtkoha tarneaadress

6.4. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu kokkulepitud tingimustel.

6.5. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel. Saatelehele tuleb märkida:

6.5.1. müüja andmed;

6.5.2. ostja andmed;

6.5.3. hankelepingu (ostutellimus) number;

6.5.4. riigihanke viitenumber 268592;

6.5.5. toote nimetus, tootekood ja kogus.

6.6. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

6.7. Müüja vormistab üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning edastatakse ostjale. Üleandmise-vastuvõtmise aktiks loetakse ka kullerfirma poolt kauba üleandmisel vormistatud dokumente.

6.8. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel.

7. Lepingu maksumus ja maksetingimused

7.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus hanke osas 1 on 9 000 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

7.2. Kestvuslepingute sõlmimiseks korraldatud minikonkurssidel pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks.

7.3. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

7.4. Ühe tarne kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

7.5. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

7.6. Müüja esitab arve järgmiste andmetega:

7.6.1. Maksja andmed:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, Järve 34a, 11314 Tallinn; Kaitseministeerium, registrikood 70004502, aadress Sakala 1, 15094 Tallinn;

Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn;

Kaitseliit, registrikood 74000725, aadress Toompea 8, 10142 Tallinn;

sihtasutus CR14, registrikood 90015175, aadress Rävala 14, 10143 Tallinn;

Kaitseressursside Amet, registrikood 70007647, Aiandi tn 15, 12918 Tallinn.

7.6.2. Muud arvele märgitavad andmed:

Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);

Raamlepingu number;

Hankelepingu (ostutellimus) number;

Riigihanke viitenumber 268592;

Kauba kogus ja nimetus.

7.7. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava kauba eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud kvaliteedikontrolli akt ja/või saateleht.

7.8. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve seitsme päeva jooksul.

7.9. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. COVID-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

8.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

9. Garantiikohustus

9.1. Lepinguga annab müüja kaubale garantii, mille kestus sätestatakse igakordselt minikonkursi või tellimuse tingimustes.

9.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta kauba ostjale üleandmise päevast.

9.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui lepingus nimetatud garantiikohustus, siis müüja kohustub korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

9.4. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures kauba loomulikku kulumist.

9.5. Ostja kohustub teavitama müüjat kaubal ilmnenud puudustest müüja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

9.6. Müüja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama hiljemalt 90 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Ostja kirjalikul nõusolekul võib see periood olla pikem.

9.7. Müüja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamisega seotud kulud.

9.8. Garantiiajal välja vahetatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.

10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

10.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ning kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 5). Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku-tingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

11. Intellektuaalse omandi õigused

Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

12. Vastutus

12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

12.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

12.4. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, siis ostjal on õigus keelduda kauba vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue peale kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega viivitanuks.

12.5. Kaup ei vasta lepingutingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht.

12.6. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba lepingutingimustele mittevastavusest (sh kauba puudujäägist) 14 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba lepingutingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.

12.7. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul peale puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

12.8. Juhul, kui ostjale üleantav kaup ei vasta lepingutingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingutingimustele vastava kaubaga.

12.9. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest.

12.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

12.11. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba maksumusest.

12.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

12.13. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

12.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

12.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

12.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

12.17. Juhul, kui müüja ei asu täitma minikonkursi alusel sõlmitud hankelepingut, siis ostjal on õigus nõuda kahju hüvitamist müüja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

12.18. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul.

13. Lepingu lõpetamise alused

13.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

13.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul ostja esitab müüjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teada saamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui müüja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ostja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/ taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles / taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

13.4. Poolel on õigus raamleping ja/või hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

13.4.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

13.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta;

13.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

13.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

13.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

13.4.7. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügiga;

13.4.8. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik;

13.4.9. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi.

13.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankroti-otsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

13.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 kalendripäeva ette.

13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.

13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

14. Kontaktisikud

14.1. Ostja kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel side ja radari kategooriajuht Priit Soosaar, tel +372 717 0461, +372 5919 5005, e-post [email protected]).

14.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel.

14.3. Müüja kontaktisik on Kadri Kriis e-post: [email protected]; tel +372 610 5920.

14.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

14.5. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

15. Lõppsätted

15.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud.

15.2. Lepingu tähtaeg on 48 kuud või kuni eeldatava maksimaalse maksumuse täitumiseni.

15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

15.8. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.

16. Lisad

Lisa 1. Tehniline kirjeldus;

Lisa 2. Julgeolekutingimused.

17. Lepingu pooled

Ostja:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood 70009764

Järve 34a,

11314 Tallinn

e-post: [email protected]

Kaitsevägi

Registrikood 70008641

Juhkentali 58

15007 Tallinn

e-post: [email protected]

Kaitseliit

Registrikood 74000725

Toompea 8

10142 Tallinn

e-post: [email protected]

Kaitseministeerium

Registrikood 70004502

Sakala 1

15094 Tallinn

e-post: [email protected]

sihtasutus CR14

Registrikood 90015175

Rävala 14,

10143 Tallinn

e-post:

Kaitseressursside Amet

registrikood 70007647

Aiandi tn 15,

12918 Tallinn

e-post: [email protected]

Müüja:

AS Atea

registrikood 10088390

Järvevana tee 7b,

10112 Tallinn

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)(allkirjastatud digitaalselt)

Magnus-Valdemar Saar     Ruslan Štšerbjuk

peadirektor  juhatuse liige