Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ muutmise määruse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Sotsiaalministeerium Siseministeerium Rahandusministeerium Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ muutmise eelnõu ja seletuskirja. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister /*Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Advokatuur Anne Kruusement 53321991 [email protected]

Meie 29.12.2024 nr 8-1/9007-1

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrust nr 266 1

„Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi määrus).

Määruse muudatused on seotud vajadusega viia määrus praktikaga paremasse kooskõlla.

Määruse ja praktika kooskõla hindamine on toimunud seoses 01.09.2023 jõustunud

kohtuekspertiisiseaduse 2 (KES) uue terviktekstiga, mille tõttu on muu hulgas vaja teha

muudatus määruse preambulis.

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise kord“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja on koostanud

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik

Anne Kruusement (5332 1991, [email protected]). Sisendi määruse muutmiseks andsid

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) asedirektor, kohtuarst Marika Väli, ja teised

kohtuarstid. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Moonika Kuusk (tel 5886 1210,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 18 muutmispunktist, millega muudetakse määruse kuute paragrahvi,

tunnistatakse kehtetuks kaks paragrahvi ja luuakse üks uus paragrahv.

Punktiga 1 jäetakse määruse preambulist välja viide kohtuekspertiisiseaduse3 § 9 lõikele 2,

kuna tegemist on viitega kehtetuks tunnistatud seadusele. KES-is ei ole aga volitusnormi

tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra kehtestamiseks. Määrusesse jääb alles viide

karistusseadustiku rakendamise seaduse4 § 32 lõikele 3.

Punktiga 2 tunnistatakse määruse § 6 kehtetuks.

Kehtival kujul ei ole põhjendatud ekspertiisiakti vormistamise tähtaja kehtestamine määruse

tasandil. Kriminaalmenetluse seadustiku5 (KrMS) § 95 lõikes 3 on sätestatud, et menetleja

määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja. Sama korratakse KrMS-i § 106 lõike 1

punktis 7. Nimetatud üldine regulatsioon seaduse tasandil on piisav ja puudub vajadus sellise

detailsusega täpsustuse järele, eriti arvestades, et § 6 ei käi mitte ekspertiisi tähtaja, vaid akti

vormistamise tähtaja kohta. Samuti ei ole muud liiki ekspertiiside tähtaeg õigusaktiga

kehtestatud.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122014012 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023001 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023062 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014006#para32lg3 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062024035

2

Punktid 3–10 sisaldavad muudatusi määruse §-s 7.

Paragrahvi 7 lõikes 1 (p 3) olevat eluohtliku tervisekahjustuse definitsiooni täiendatakse

selliselt, et olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest ning lisatavast

„paranemise ajast“ ohustab tervisekahjustus kannatanu elu. See lisandus on vajalik täpsuse ja

selguse loomiseks, kuna mõni eluohtlik vigastus paraneb kiiresti, kuid jääb ikkagi olemuselt

eluohtlikuks, näiteks elundi vigastuseta kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav.

Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 4 (p 4) asendatakse sõna „vigastus“ sõnaga „haav“. Vajadus

muudatuse järele tuleneb sellest, et vigastus on liiga üldine mõiste ja võimaldab praktikas liiga

laia tõlgendust. Näiteks lülisambamurd on vigastus, mille tagajärjel võib lülisambakild ulatuda

lülisambakanalisse, kuid see ei ole eluohtlik, samas nahapinnalt lülisambakanalisse ulatuv haav

on eluohtlik.

Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 5 (p 5) tehakse täpsustus, et eluohtlik tervisekahjustus on esimese

või teise kaelalülikeha- või lülikaare- või telglülihambamurd, sh seljaaju funktsiooni

kahjustuseta. Muudatust on vaja, kuna telglülihambamurruga kaasneb suurem risk lülisamba

nihestuse ja seljaajukahjustuse ning kogu keha halvatuse tekkeks.

Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 9 (p 6) jäetakse välja sõnad „sh siseorganite kahjustuseta“, kuna

kehaõõnde ulatuv haav on reeglina (ka organivigastuseta) eluohtlik infektsiooniohu tõttu ja

kehtivas sõnastuses täpsustus ei ole vajalik.

Paragrahvi 7 lõike 2 punktid 10 ja 11 (p 7) tunnistatakse kehtetuks. Punkt 10 tuleb kehtetuks

tunnistada, kuna see on kaetud punktiga 9, st kui haav ulatub soolde või kusepõide, peab ta

ulatuma ka kõhuõõnde, ning eraldi soole ja kusepõie nimetamine on liigne. Korrektne on, kui

loetelu on sarnase detailsuse astmega. Punkt 11 tuleb kehtetuks tunnistada, kuna see on kaetud

punktiga 12.

Anatoomiaõpiku 6 järgi eristatakse kõhuõõnt, mis koosneb kõhukelmeõõnest ja

kõhukelmevälisest ruumist, ning kõhukelmetagune vahemik on kõhukelmevälise ruumi osa.

Seega katab punkt 9 (rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav) kõik kõhuõõnde ulatuvad haavad

nii kõhukelme sees kui ka kõhukelmevälises (ja -taguses) osas. Punkt 12 (rindkere või

kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus) katab kehtivas

sõnastuses ka kõhukelmetaguse elundi raske kahjustusega vigastuse, sest kõhukelmetagune

vahemik on kõhuõõne osa. Selgituseks tuleb veel öelda, et kehaõõnde ulatuv haav on ühendatud

väliskeskkonnaga, mistõttu kaasneb infektsioonioht, ja seetõttu peab punkt 9 jääma märketa

organikahjustuse kohta ning punkt 12 sisaldama märget elundikahjustuse kohta.

Paragrahvi 7 lõike 2 punkti 14 muudetakse ja sõnastatakse uuesti (p 8). Võrreldes kehtiva

määruse tekstiga lisatakse loetelusse täiendusena küünar- ja kodarluuarter ning sääre- ja

pindluuarter, kuna ka nende vigastus võib põhjustada eluohtliku verejooksu.

6 Arne Lepp. Inimese anatoomia. Tartu Ülikooli kirjastus. 2018

3

Paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse uue punktiga 141 (p 9). Võrreldes punktiga 14 on punkt 141

üldisem ja käib muude arterite kohta. Vajadus sellise üldisema punkti järele tuleneb sellest, et

praktikas on juhtumeid, kus surm saabus hoopis mingi muu arteri (näiteks „pindmise oimuarteri

kiirupiirkonda suunduva haru“) vigastuse tõttu. Kuna kõiki olukordi (sh kasuistlikke juhtusid)

rahuldav loetelu arteritest oleks seaduse jaoks liiga mahukas, kasutatakse punktis 141 sõnastust

„muud arterid“, millega saaks hõlmata kogu võimaliku arteriaalse verejooksu juhtumid, ja

punktis nimetatud invasiivne ravimeetod (nt veresoone operatiivne sulgemine) näitabki, et

tegemist on eluohtliku vigastusega.

Paragrahvi 7 lõike 3 punkt 2 (p 10) sõnastatakse täpsemalt, kuna kehtiv sõnastus on liialt

üldsõnaline ja jätab liiga suure tõlgendamisruumi. Näitena võib tuua olukorra, kus esines

traumajärgne teadvuskadu, mille ajal paigaldati hingamise toetamiseks ajutiselt näiteks

kõritoru, ent samal ajal ei ole täpsemalt kirjeldatud või välja kujunenud ägeda

hingamispuudulikkuse tunnuseid.

Samuti ei kata kehtiv sõnastus olukordi, kus teadvushäire kestab lühikest aega, kuid nõuab

arstiabi, et säilitada ja toetada elulisi funktsioone (peamiselt hingamisfunktsiooni).

Punktiga 11 tunnistatakse määruse § 8 kehtetuks, kuna püsiva töövõime kaotuse protsendi

määramist ei kasutata alates 2016. aastast. Paragrahvi 8 lõikes 2 viidatud riikliku

pensionikindlustuse seaduse7 § 16 lõige 11 on tunnistatud kehtetuks seadusemuudatusega, mis

jõustus 01.01.2017. Töövõimet hindab alates 01.07.2016 töövõimetoetuse seaduse 8 § 3

kohaselt Eesti Töötukassa ning kohtuarstidel ei ole selles rolli. Lõikes 1 nimetatud paranemise

kestuse alusel hinnatakse aga kohtuarstliku ekspertiisi käigus tervisekahjutusi määruse § 5 lg 2

alusel, mistõttu tuleb § 8 tunnistada kehtetuks.

Punktiga 12 muudetakse määruse § 9 pealkirja ja teksti. Kehtiva määruse sõnastuses ei

defineerita psüühikahäiret ega esitata selle tunnuste loetelu. Ei ole vaja reguleerida määrusega,

millist liiki ekspertiis tehakse psüühikahäire kindlakstegemiseks. Kuna määruses

keskendutakse kohtuarstliku ekspertiisiga uuritavatele tervisekahjustustele, siis tuleb sellest

lähtuda ka psüühikahäire puhul, ja see, kas või milliseid teisi eksperte selle kindlakstegemiseks

kaasatakse, ei ole oluline. Siiski ei tunnistata psüühikahäiret käsitlevat paragrahvi kehtetuks,

vaid see sõnastatakse ümber. Paragrahvi 9 senist pealkirja täiendatakse sõnaga „raske“ seetõttu,

et nii karistusseadustiku9 (KarS) § 118 lõike 1 punktis 3 kui ka KrMS-is (näiteks § 393 jt) või

ka psühhiaatrilise abi seaduses10 (§ 11 lõike 1 punkt 1) jt õigusaktides kasutatakse täiendit

„raske“.

Punktiga 13 muudetakse määruse § 10 lõiget 2 analoogselt § 9 muudatusega. Raseduse

katkemine iseenesest ei ole käsitletav tervisekahjustusena käesoleva määruse mõttes, kuid kui

rasedus on katkenud näiteks mõne kuriteo tagajärjel, on seos olemas. Määruses ei ole vaja

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023007?leiaKehtiv 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024030 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024025 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023073

4

sedastada, et kohtuarstlik ekspertiis tuleb teha koos naistearstiga ning määrata selleks

komisjoniekspertiis. Küll aga on oluline sätestada, et vajaduse korral tehakse ekspertiisiga

kindlaks põhjuslik seos raseduse katkemise ja tervisekahjustuse vahel. Seda, kas ekspertiisi

tegemisse kaasatakse naistearst või mitte, ei ole oluline määruse tasemel reguleerida.

Punktiga 14 muudetakse määruse § 11 pealkirja ja teksti. Pealkiri muudetakse KarS-i § 118

lõike 1 punktiga 5 identseks, kuna kehtiva määruse sõnastus on laiem (ravimatu näovigastus

võib olla ka selline, mis ei moonuta nägu üldse või vähemalt mitte oluliselt). Paragrahvi

sõnastus kehtival kujul ei ole samuti asjakohane, kuna kosmeetiline operatsioon ei ole enam

vastandatav nn tavalistele ravimeetoditele, mis omakorda on kõnekeelne väljend. Korrektne on

sõnastada säte selliselt, et nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus on selline vigastus, mis ei

ole korrigeeritav meditsiiniliste ravimeetoditega. Kohtuarst saab anda hinnangu meditsiinilise

poole pealt selle kohta, kas vigastus on korrigeeritav raviga. Kohtuarsti arvamusele tuginedes

saab kohus otsustada, kas ravimatu vigastus ka nägu oluliselt moonutab.

Punktid 15 ja 16 sisaldavad muudatusi määruse §-s 13, mis reguleerib nägemise kaotust.

Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „sõrmede lugemiseni 2 m kauguselt või

lähemalt (nägemisteravus 0,04 ja vähem);“ sõnadega „nägemisteravuseni 0,04 ja vähem;“.

Kehtivas määruses on tegemist vananenud meetodiga nägemisteravuse hindamiseks, sõrmede

lugemine ei ole selleks piisavalt täpne. Tänapäevaste meetoditega kasutatakse spetsiaalseid

mõõteseadmeid. Samas on nägemisteravuse mõõt 0,04 ja vähem jäänud endiseks ja seda ei

muudeta.

Paragrahvi 13 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna see on kaetud punktidega 1 ja 2.

Püsiv kõigi kestade ravimatu põletik on seisund, millega kaasneb nägemise kaotus, ja seega ei

ole vaja põletikku eraldi nimetada.

Punktiga 17 muudetakse määruse § 14 lõiget 1, milles sätestatud meetod kuulmise kaotuse

kindlakstegemiseks on samuti vananenud nagu määruse §-s 13 sätestatud nägemisteravuse

mõõtmise meetod. Ülearune on täpsustus, et kuulmise kaotusega on tegemist sel juhul, kui

inimene ei kuule kõnehäält 3–5 cm kaugusel kõrvalestast. Kuulmiskahjustus tehakse tänapäeval

kindlaks spetsiaalsete seadmetega, kasutades toonaudiomeetriat 11 , ja pöördumatuks

kuulmiskahjustuseks loetakse kuulmise vähenemist 70–80 detsibelli12 (dB) võrreldes paremini

kuulva kõrvaga.

Punktiga 18 täiendatakse määrust uue §-ga 171, millega defineeritakse raske parandamatu

haigus. Vajadus sellise definitsiooni järele tuleneb praktikast, kuna KarS-i § 79 kohaselt saab

isiku karistuse kandmisest vabastada raske parandamatu haiguse tõttu, ning parema selguse

huvides tuleb selle tähendus määruses sätestada. Viidatud KarS-i § 79 pealkiri räägib küll

parandamatust haigusest, kuid kuna tekstis on lisatud täiend „raske“, siis kasutatakse määruses

mõlemat sõna karistusest vabastamise aluseks oleva haiguse iseloomustamiseks. Parandamatu

11 Toonaudiomeetria on audioloogiliste uuringute hulka kuuluv tavapärane kuulmisfunktsiooni hindav

kuulmisuuring, mis annab ülevaate kuulmisteravuse ning võimaliku kuulmislanguse kohta. Testi käigus palutakse

kuulata erineva helisageduse ja -intensiivsusega helisid, et leida kõige vaiksemad kuuldavad helid ehk

kuulmisläved. (allikas: https://www.confido.ee/tervisepaketid/kuulmise-test-toonaudiomeetria-skriining/) 12 https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=detsibell

5

haigus võib praktikas olla ka n-ö kerge või keskmine, mistõttu on oluline siin nimetada rasket

parandamatut haigust. Oluline on rõhutada, et selline määratlus kehtib vaid käesoleva määruse

kontekstis.

Raskeks parandamatuks haiguseks loetakse määruse tähenduses kroonilist haigust ehk

püsikululist haigust, mitte lühiajalist haigestumist, millest peagi on võimalik terveneda. Lisaks

sellele, et tegemist peab olema kroonilise haigusega, kaasnevad sellega §-s 171 loetletud

seisundid. Seisundid, mis on loetletud punktides 1–3, on konkreetse haiguse spetsiifilised,

näiteks punktis 1 nimetatud pahaloomulise kasvaja korral, mis on kas arenenud juba nii kaugele,

et ei ole võimalik enam vastavat ravi kohaldada või on inimese tervis selleks liiga nõrk.

Sisuliselt on need viimases staadiumis vähihaiged, kelle vaevusi saab leevendada vaid toetava

raviga. Seega on tegemist raske parandamatu haigusega.

Samamoodi on punktis 2 dialüüsraviga, mida rakendatakse kroonilise neerupuudulikkuse

korral, kui neerude tegevusest on alles alla 20% ja verre on kogunenud ohtlikul hulgal

mürgiseid jääkaineid ning sageli ka liigset vedelikku. Dialüüsravi abil puhastatakse verd

jääkainetest ja liigsest vedelikust.13

Punktis 3 kirjeldatud seisundi puhul on tegemist juhitaval hingamisel oleva või

hingamispuudulikkuse tõttu pidevat hapnikravi saava haigega.

Punktis 4 kirjeldatud juhul on isik püsivalt voodihaige ja vajab kõrvalabi ööpäev läbi.

Kuna kõiki haigusi ja raskeid seisundeid ei ole võimalik määruses loetleda, lisatakse punktiga

5 muu terviseseisund, mis ei ole ravitav ja põhjustab isikule püsivaid tegutsemispiiranguid.

Selline seisund on näiteks progresseeruva kuluga HIV-tõbi14.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas

Muudatus mõjutab otseselt EKEI kohtuarste ja kohtuarstlike osakondade töötajaid (kohtuarste

on 20 ja töötajaid kokku 42), kes teevad kohtuarstlikke ekspertiise ning aitavad neid ette

valmistada ja vormistada.

Samuti mõjutab muudatus ekspertiiside tellijaid (kohtunikud, prokurörid, politseiuurijad) ja

kaudsemalt ka ekspertiisialuseid (kahtlustatavad, süüdistatavad ja kannatanud) ning nende

esindajaid (advokaadid).

Kuni 1. augustini 2024 kehtinud siseministri 27.06.2014. a määruse nr 28 „Politsei- ja

Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“ kohaselt oli PPA teenistuskohtade piirarv 5570,

13 https://www.virtuaalkliinik.ee/haigusteave/2016/05/25/dialuusravi 14 HIV – inimese immuunpuudulikkuse viirus (ingl Human Immunodeficiency Virus)

6

mille hulgas oli 4283 politseiametniku ametikohta. Siiski on reaalselt täidetud ametikohti sellest

vähem. Riigikontrolli 2020. aasta andmete kohaselt töötas PPA-s täistööajale taandatult 3875

politseiametnikku. Muudatused mõjutavad eelkõige uurijate (250) tööd.

Prokuröre 15 on 195 ja kohtunikke 16 242, kuid kõik neist ei puutu kokku kohtuarstlike

ekspertiisidega.

Ekspertiisialuste arvu on võimalik tuletada ekspertiiside arvu järgi. 2023. aasta jooksul tehti

EKEI-s kokku 12 893 ekspertiisi ja uuringu akti, mis on seotud menetlusasjadega.

Kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid tehti 2023. a kokku 1886.

Seega kokkuvõttes ei puuduta muudatused suurt sihtrühma.

4.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused)

Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatuste tulemusena korrastub valdkonna õigusraamistik, määrus viiakse kooskõlla tegeliku

praktikaga ning see võimaldab paremat arusaadavust ja väiksemat tõlgendusruumi. Muudatuse

tulemusel on ekspertiisi tegeva kohtuarsti jaoks selgem, mida ja kuidas täpselt ekspertiisiaktis

kajastada. Ekspertiisiakti lugejate jaoks muutub ekspertiisiakt arusaadavamaks ja väheneb

vajadus lisatõlgenduse järele.

Määruse tulemusel ei muutu siiski võrreldes senisega kohtuarstlike ekspertiiside tellimine ning

tegemine. Tegu on pigem tehniliste muudatustega, mis parandavad mingil määral kohtuarstlike

ekspertiiside arusaadavust.

Seetõttu ei ole määruse muudatuse mõju suur.

4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele (asutuste korraldus)

Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Kuna praegusega võrreldes ei looda uut töökorraldust või muid muudatusi, siis ei too see EKEI

ekspertidele ja töötajatele senisega võrreldes kaasa muudatusi töökorralduses. Samuti ei mõjuta

muudatus ekspertiisi tellijaid või ekspertiisialuseid, kuna ekspertiis tehakse endisel kujul. Tegu

on positiivse õigusliku muudatusega, mis toob kohtuarstlikesse ekspertiisiaktidesse suurema

selguse.

Kokkuvõttes on määruse muudatuste mõjud väikesed.

5. Määruste rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ning see ei too kaasa lisatulu. Tegemist on pigem

tehnilist laadi muudatustega, mis ei ole seotud ressurssidega. Samuti ei nõua määruse

rakendamine lisategevusi. Piisab, kui määruse jõustumisel EKEI-d teavitada.

15 https://www.prokuratuur.ee/prokuratuurist/prokuratuur/asutuse-struktuur#personal 16 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtunikud

7

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Jõustumise ettevalmistamine ei nõua pikemat aega, kuna tegu

on toimiva süsteemiga, milles põhimõttelisi muudatusi ei tehta.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, maa- ja ringkonnakohtutele, Eesti

Advokatuurile ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.

EELNÕU

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 266

„Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse karistusseadustiku rakendamise seaduse § 32 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruses nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) preambulist jäetakse välja tekstiosa „ja «Kohtuekspertiisiseaduse» § 9 lõike 2“;

2) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „haiguse kulust“ sõnadega „, paranemise

ajast“;

4) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „vigastus“ sõnaga „haav“;

5) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) esimese või teise kaelalülikeha- või lülikaare- või telglülihambamurd, sealhulgas seljaaju

funktsiooni kahjustuseta;“;

6) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 9 jäetakse välja sõnad „sh siseorganite kahjustuseta“;

7) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) aordi, ühise, sisemise või välise unearteri, rangluualuse arteri, õlavarrearteri, kaenlaarteri,

reiearteri, põlveõndlaarteri, küünar- ja kodarluuarteri, sääre- ja pindluuarteri ning neid saatvate

veenide vigastus;“;

9) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

„141) muude arterite ja neid saatvate veenide vigastus, kui verejooksu peatamiseks on vaja

rakendada invasiivseid ravimeetodeid;“;

10) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) teadvushäire, mis nõuab arstiabi eluliste funktsioonide toetamiseks;“;

11) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Raske psüühikahäire

Kui vaja, tehakse kohtuarstliku ekspertiisiga kindlaks raske psüühikahäire põhjuslik seos

saadud tervisekahjustusega.“;

13) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui vaja, tehakse raseduse katkemise korral kohtuarstliku ekspertiisiga kindlaks selle

põhjuslik seos saadud tervisekahjustusega.“;

14) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 11. Nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus

Nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus on selline vigastus, mida ei saa korrigeerida

meditsiiniliste ravimeetoditega.“;

15) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „sõrmede lugemiseni 2 m kauguselt või

lähemalt (nägemisteravus 0,04 ja vähem)“ sõnadega „nägemisteravuseni 0,04 ja vähem“;

16) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kuulmise kaotus on mõlema kõrva täielik kurtus või pöördumatu kuulmiskahjustus, mille

korral kuulmine on vähenenud 70–80 dB võrreldes paremini kuulva kõrvaga.“;

18) määrust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

㤠171. Raske parandamatu haigus

Raske parandamatu haigus käesoleva määruse tähenduses on krooniline haigus, millega

kaasneb mõni järgmistest seisunditest:

1) pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendatakse toetava raviga, kui onkospetsiifilist ravi ei ole

võimalik rakendada;

2) rakendatakse dialüüsravi;

3) rakendatakse juhitavat hingamist või pidevat hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu;

4) isik on püsivalt voodihaige ja vajab ööpäev läbi kõrvalabi;

5) muu terviseseisund, mis ei ole ravitav ja põhjustab isikule püsivaid tegutsemispiiranguid.“.