Advokaadibüroo Loor OÜ_vastus

Kaido Loor

Advokaadibüroo Loor OÜ

[email protected]

Teie 09.12.2024 nr

Meie 30.12.2024 nr 6-4/231447/2407598

Austatud vandeadvokaat Kaido Loor

Palusite kontrollida Tallinna Linnavolikogu 15.12.2022 määruse nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise

ehitamise ja selle rahastamise kord“ (edaspidi määrus) vastavust põhiseadusele ja

planeerimisseadusele. Teie hinnangul on määruse § 10 lõige 2 seadusega vastuolus osas, milles see

kohustab ehitama detailplaneeringu järgse taristu viie aasta jooksul detailplaneeringu

kehtestamisest.

Oleme Teie avalduse läbi vaadanud ja sellest ajendatult saatsime Tallinna Linnavalitsusele ja

Tallinna Linnavolikogule märgukirja (27.11.2023). Saatsime selle märgukirja ühtlasi ka Teile

teadmiseks, eeldades, et sellest leiate sisulise vastuse ka enda avaldusele.

Märgukirjas käsitlesime määruse § 10 lõikega 2 seonduvaid võimalikke probleeme. Siiski leidsime,

et määruse § 10 lõike 2 regulatiivne toime on vähene ja et seda on koostoimes määruse § 6 lõikega

4 võimalik rakendada põhiseadusega kooskõlaliselt. Määruse § 6 lõike 4 järgi on õigus leppida

kokku määruses sätestatust erinevates lepingu täitmise tähtaegades, kohustuse etapiviisilises

täitmises ja kohustuse täitmise tähtaegade pikendamises. See säte lubab kokku leppida ka määruse §

10 lõikes 2 sätestatust erinevas tähtajas. Ühtlasi tähendab lepingu sõlmimise õigus ka õigust seda

lepingut muuta. Seega on määruse § 10 lõike 2 puhul olemas põhiseaduskonformne tõlgendus ja

rakendamise võimalus.

Te ei ole selle järeldusega rahul ja väidate, et põhiseadust rikkuva normi rakendamine

põhiseadusega kooskõlaliselt ei tähenda, et norm põhiseadust ei riku. Seega on Teie hinnangul

Riigikohtu pikaajaline ja järjekindel praktika vale.

Kahjuks ei toeta Riigikohtu senine praktika Teie väiteid. Riigikohus on selgitanud, et „[n]ormide

tõlgendamisel kehtib põhiseaduskonformse ehk põhiseaduspärase tõlgendamise nõue“ (RKPJKo

19.03.2014, 3-4-1-63-13 p 32). Niisamuti on Riigikohus selgitanud, et „[p]uudub alus seaduse või

muu põhiseadusest alamal seisva õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamiseks, kui normi on

võimalik tõlgendada põhiseaduskonformselt, st kui mõistliku pingutusega on tõlgendamist

kasutades võimalik leida põhiseaduspärane käitumisjuhis. Kui võimalikud on erinevad

tõlgendusvariandid, siis tuleb eelistada sellist tõlgendust, mis on põhiseadusega kooskõlas ehk tagab

erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse.“ RKPJKo 31.03.2011, 3-4-1-19-10, p 31).

„[E]rinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust

neile tõlgendustele, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas.“ (RKÜKo 22.02.2005, 3-2-1-73-04, p 36).

Õiguskantsler on sõltumatu ametisik, kes teeb järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele

vastavuse üle ja võib teha ettepaneku põhiseadusega vastuolus oleva akti põhiseadusega kooskõlla

viimiseks. Sõltumatus tähendab ühtlasi seda, et peate arvestama võimalusega, et õiguskantsleri

hinnangul ei ole määruse § 10 lõige 2 põhiseadusega vastuolus. Kui õiguskantsler oleks leidnud, et

2

määruse § 10 lõige 2 on põhiseadusega vastuolus, siis oleks seda ka oma 27.11.2023 pöördumises

linnale selgelt väljendanud.

Õigust mõistab kohus ja õiguskantsler võtab kohtu seisukohti oma ülesannete täitmisel arvesse.

Otstarbetu on algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, kui Riigikohtu praktikat arvestades

on võimalik vähese vaevata juba ette järeldada, et vaidlustatud norm ei ole põhiseadusega

vastuolus.

Kui olete veendunud, et selline Riigikohtu praktika on vale, siis leiate kindlasti võimaluse viia see

küsimus läbi mõne enda algatatud kohtumenetluse Riigikohtu ette. Kui Riigikohus uued

tõlgendussuunised annab, siis võtab ka õiguskantsler neid arvesse.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]