Hankeleping

Digiallkirjad

 

3/3

Hankeleping

Tallinn       11.09.2023 nr 2-2/23/641-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn),

keda esindab volikirja alusel hangete osakonna juhataja Ivar Janson, edaspidi nimetatud (ostja/tellija)

ja

Bestmarki Suurköökide AS (registrikood 10043536, asukoht Siduri tn 7, 11313 Tallinn), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Peeter Moor, edaspidi nimetatud täitja,

on sõlminud dünaamilise hankesüsteemi „Köögitehnika ja -sisustus“ (viitenumber 261403) seotud hanke „Nursipalu köögitehnoloogia“ (viitenumber 265527) tulemusel hankelepingu.

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Lepingu esemeks on Nursipalu harjutusvälja teeninduslinnaku hoonete AC01 ja AD01 suurköögiseadmete (edaspidi seadmed) ostmine koos transpordi, paigalduse ja koolitusega (edaspidi teenus).

1.2. Seadmed ja kogused on sätestatud lepingu lisas 3.

1.3. Üleantavad seadmed peavad vastama lepingutingimustele, muuhulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka seadmete juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.4. Seadmete tarne tähtaeg 01.08.2024. Seadmete paigalduse tähtaeg 31.10.2024.

1.4.1. Seadmete tarne tähtaeg ja paigaldus võib muutuda tulenevalt ehitustööde käigust.

1.5. Seadmed tarnitakse ja teenust osutatakse aadressil Nursipalu, Võru maakond.

2. Seadmete üleandmine ja vastuvõtmine

2.1.  Üleandmine ja vastuvõtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktidega.

3. Tellija õigused

3.1. Tellijal on õigus:

3.1.1. kontrollida täitja poolt teenust osutavate vahetult objektil viibivate isikute objektil viibimise aega läbipääsukaardi logi või täitja GPS väljavõtte järgi;

3.1.2. teenuse osutamise viivitamise korral teostada teenus täitja kulul ise või kolmandate isikute kaasabil, informeerides täitjat sellest e-posti teel vähemalt 1 (üks) tund enne töödega alustamist. Selline teenuse teostamise õigus tekib tellijal kui täitja on põhjendamatult viivitanud teenuse teostamise või puuduste kõrvaldamisega üle 1 (ühe) ööpäeva alates puuduste teadasaamisest. Toodud tähtaeg on maksimaalne tähtaeg, tellija ei pea ootama nimetatud tähtaja möödumist kui tellijal on alust arvata, et täitja põhjendamatult viivitab teenuse teostamise või puuduste likvideerimisega.

4. Täitja kohustused

4.1. Lepingu täitmine näeb ette koostööd ja suhtlust hoonete ehitust teostava projektijuhiga.

4.2. Täitja on kohustatud koheselt teatama tellijale vigadest ja puudustest, mis avastatakse lepinguliste kohustuste täitmise ajal. Võtma tarvitusele abinõud nende rikete ja puuduste kõrvaldamiseks ning esitama tellijale ettepaneku vormis vajalike tööde kirjelduse koos esialgse kalkulatsiooniga (töötundide eeldatav maht, varuosade maksumus).

5. Maksetingimused

5.1. Lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 575 630,60 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

5.2. Täitja esitab e-arve, millele on märgitud:

5.2.1. Maksja andmed: Riigi kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn, registrikood 70009764

5.2.2. Muud arvele märgitavad andmed:

Kontaktisiku nimi: Jane Nakus

Seotud hanke lepinguosa viitenumber 265527001000001

Hankelepingu number 11.09.2023 nr 2-2/23/641-1

Seadmete kogus, nimetus, ühiku hind ja muu vajalik teave.

5.3.  Arve esitamise aluseks on üleandmise - ja vastuvõtmise aktid.

6. Vastutus

6.1. Olulise lepingurikkumise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 3000 eurot iga rikkumise korral.

6.2. Mis tahes muu lepingust tuleneva kohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda täitjalt iga rikkumise eest leppetrahvi summas 300 (kolmsada) eurot ning lisaks leppetrahvi nõudele ka kohustuse täitmist. Kui lepingus on kokku lepitud teistsugune leppetrahvi määr mõne konkreetse kohustuse rikkumise puhuks, siis kohaldatakse lepingus konkreetselt selle kohustuse rikkumise puhuks eraldi kokku lepitud leppetrahvimäära.

7. Garantiikohustus

7.1. Hankelepinguga täitja annab seadmetele garantii 36 kuud.

8. Kontaktisikud

8.1.  Ostja kontaktisik seadmete üleandmisel ja vastuvõtmisel on Peeter Karja, telefon +372 5787 2068, e-mail [email protected] ja lepingu täitmise osas on Kaire Leppik, telefon +372 5330 6469, e-mail [email protected]

8.2. Täitja kontaktisik on Katrin Arro, email [email protected] , telefon +372 5627 8668

9. Lepingu jõustumine ja lõppemine

9.1. Leping jõustub allkirjastamisel tellija poolt ning kehtib kuni võlasuhete lõppemiseni.

9.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on leping ja selle lisad, üleandmise - ja vastuvõtmise aktid, poolte vahelised kirjalikud teated ning kõik lepingu muudatused ja muud lisad.

9.3. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

10. Lisad

10.1. Lisa_1_Lepingu_üldtingimused_265527

10.2. Lisa_2_Julgeolekutingimused_265527

10.3. Lisa_3_Tehnilised_nõuded_seadmetele_ja_maksumuse_vorm_265527

10.4. Pakkumus

Ostja:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood 70009764

Järve 34a,

11314 Tallinn

Ivar Janson

(allkirjastatud digitaalselt)

Täitja:

Bestmarki Suurköökide AS

Registrikood 10043536

Siduri tn 7

11313 Tallinn

Peeter Moor

(allkirjastatud digitaalselt)

3/8

HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Hankelepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Köögitehnika ja -sisustus“ (viitenumber 261403) ja seotud hanke „Nursipalu köögitehnoloogia“ (viitenumber 265527) alusdokumentidest ning müüja esitatud pakkumusest.

1.2. Ostja on sõlminud hankelepingu müüjaga, tuginedes müüja esitatud pakkumusele, avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.3. Müüja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.3.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankeleping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

1.3.5. ostjale üleantava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna;

1.3.6. kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.4. Hankelepingu ese on kaup ja/või teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses.

1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud tingimuste alusel müüja kohustub ostjale müüma kauba ja/või osutama teenust ning ostja kohustub kauba vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ja/või teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos elutsüklit toetava teenusega vm teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke alusdokumentides.

1.6. Kauba liik või spetsifikatsioon, kogus, teenuse sisu, tarnekohad ja tarneajad sätestatakse seotud hanke alusdokumentides ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingutes.

1.7. Kaup peab vastama seotud hanke tingimustele ja müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup/teenus peab vastama tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka kauba/teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

2. Hankeleping ja selle osad

2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.

2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on seotud hanke alusdokumendid, müüja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused.

3. Ostja õigused ja kohustused

3.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade/teenuste ostmisega seotud dokumente.

3.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

3.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kauba/teenusega seotud küsimustes, näiteks kauba tarne, märgistamine, kasutamine vm.

3.4. Ostja kohustub tasuma puudusteta vastu võetud kauba/teenuse eest.

4. Müüja õigused ja kohustused

4.1. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

4.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne hankelepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

4.3. Müüja kohustub teavitama ostjat hankelepingu täitmist takistavatest asjaoludest.

4.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti.

4.5. Müüja kohustub järgima hankelepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

4.6. Müüja kohustub sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud.

4.7. Müüjal on õigus saada ostjalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet.

5. Kauba pakendamine ja markeerimine

5.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

5.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja seotud hankes esitatud nõudeid.

6. Maksetingimused

6.1. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust, kui hankelepingus ei lepita teisiti kokku.

6.2. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab hankelepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

6.3. Müüja esitab arve järgmiste andmetega:

6.3.1. Maksja andmed: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn

6.3.2. Muud arvele märgitavad andmed:

Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus)

Seotud hanke lepinguosa viitenumber

Hankelepingu (ostutellimus) number

Kauba kogus, nimetus, ühiku hind ja muu vajalik teave

6.4. Ostja tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava kauba eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt ja/või saateleht, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti.

6.5. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve 7 päeva jooksul.

6.6. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6.7. Müüja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

6.7.1. NATO relvajõudude tarbeks ostetavale kaubale rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15.

6.7.2. NATO relvajõudude tarbeks ostetava kauba tingimused lepitakse kokku hankelepingus.

6.7.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on müüjale ostja poolt esitatud käibemaksuvabastuse tõend.

7. Vääramatu jõud

7.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta hankelepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust hankelepingut täita.

7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa hankelepingu mittetäitmise hankelepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on hankelepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.

7.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus hankeleping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava hankelepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.6. Covid-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

7.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna (sh impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele) juhul, kui need asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel.

8. Garantiikohustus

8.1. Garantiikohustus kehtib kaubale, millele on võimalik garantiid anda.

8.2. Müüja annab kaubale ja/või teenusele garantii vähemalt 24 kuud, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti.

8.3. Garantii hakkab kehtima alates kauba ostjale üleandmise päevast (teenuse puhul üleandmisakti allkirjastamisest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti).

8.4. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (näiteks ajaliselt) kui üldtingimustes või hankelepingus nimetatud garantiikohustus, siis müüja kohustub korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

8.5. Garantiiga on hõlmatud kõik kaubal ja/või teenusel garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti sätestatud.

8.6. Ostja kohustub teavitama müüjat ilmnenud puudustest müüja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

8.7. Müüja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama hiljemalt 180 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti.

8.8. Müüja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamisega seotud kulud.

8.9. Garantiiajal välja vahetatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.

9. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

9.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

9.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet sh asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale hankelepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

9.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist.

9.4. Juhul, kui hankelepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

9.5. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

10. Intellektuaalse omandi õigused

Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

11. Vastutus

11.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, seotud hanke tingimustele, riigihanke alusdokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

11.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole hankelepingus teisiti kokku leppinud.

11.3. Müüja vastutab kauba hankelepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba hankelepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

11.4. Juhul, kui müüja täidab hankelepingut mittenõuetekohaselt, siis ostjal on õigus keelduda kauba ja/või teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja hankelepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba ja/või teenuse üleandmiseni ostjale loetakse müüja üleandmisega viivitanuks.

11.5. Kaup ei vasta hankelepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas hankelepingu tingimustega või puudub saateleht.

11.6. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba ja/või teenuse hankelepingu tingimustele mittevastavusest (s.h kauba puudujäägist) 60 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi hankelepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva. Eeltoodud tähtaegasid tohib seotud hankes muuta.

11.7. Juhul, kui ostja ei teata müüjale esinevast puudusest sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

11.8. Juhul, kui ostjale üleantav kaup ei vasta hankelepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist hankelepingu tingimustele vastava kaubaga.

11.9. Kauba ja/või teenuse tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba ja/või teenuse maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

11.10. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu ülesütlemisele või hankelepingust taganemisele nõuda olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

11.11. Juhul, kui müüja rikub muud hankelepingu järgset kohustust kui tähtaegne tarnimine/teenuse osutamine, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba/teenuse maksumusest kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

11.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

11.13. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

11.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt hankelepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

11.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

11.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

11.17. Juhul, kui müüja ei asu täitma hankelepingut, siis ostjal on õigus sõlmida hankeleping seotud hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist müüja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

11.18. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul.

12. Hankelepingu lõpetamise alused

12.1. Ostja annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

12.2. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Hankelepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ostja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja hankelepingu üles/taganeb ostja hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping ostja poolt hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

12.3. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

12.3.1. rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

12.3.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

12.3.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta;

12.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

12.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

12.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

12.3.7. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva kauba müügil või teenuste osutamisega;

12.3.8. müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid;

12.3.9. müüja on enam kui 3 korral rikkunud üldtingimusi, seotud hanke ja/või hankelepingu tingimusi.

12.4. Ostjal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

12.5. Ostjal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 90 päeva ette, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti.

13. Lõppsätted

13.1. Hankeleping jõustub ostja allkirjastamisest, kui hankelepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks müüjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes või kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud. Muul juhul jõustub hankeleping mõlemapoolsel allkirjastamisel.

13.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

13.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

13.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

13.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete kehtetust.

13.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

13.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

13.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

13.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

13.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks.

13.11. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

13.12. Dokumentide hierarhia: seotud hanke tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused.

4/3

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal