| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 107 |
| Registreeritud | 10.02.2023 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 2 Hangete korraldamine |
| Sari | 2-2 - |
| Toimik | 24 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
2/5
Hankeleping
Tallinn 10.02.2023 nr 2-2/23/107-1
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, Harju maakond ja Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn, Harju maakond, mida esindab volituse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar (edaspidi ühiselt nimetatud ostja), ühelt poolt
ja
Osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS, registrikood 10005487, aadress Voika tn 18, 61601 Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Ragnar Loova (edaspidi müüja), teiselt poolt, (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid dünaamilise hankesüsteemi (viitenumber 238377) „Toiduained” seotud hanke (viitenumber 259508) tulemusena käesoleva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Leping on sõlmitud seotud hanke „Liha ja lihatooted“ (viitenumber 259508) osades: osa 1 – Töötlemata linnuliha, osa 2 – Töötlemata sealiha, osa 3 – Töötlemata veise- ja lambaliha, osa 4 – Võileivakatted, osa 5 – Külmutatud valmistooted ning osa 6 – Jahutatud valmistooted.
1.2. Lepingu alusel selles sätestatud tingimustel kohustub müüja andma ostjale üle liha ja lihatoodete tooteid (edaspidi kaup).
1.3. Ostja kohustub kauba vastu võtma ja tasuma müüjale vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.
1.4. Kauba täpne liik, kogus, tarnekohad ja -tähtajad on sätestatud ostja tellimustes.
1.5. Ostja sõlmib lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Allhankijate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.
1.6. Lepingule allakirjutamisega kinnitab müüja, et ostjale üle antava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna.
2. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine
2.1. Kauba transportimine ostja määratud sihtkohta toimub müüja transpordiga.
2.2. Kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud jäävad müüja kanda. Samuti kannab müüja kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.
2.3. Ostja kanda jäävad kauba vastuvõtmiseks, lepingu ettevalmistamiseks ja ostuhinna tasumiseks tehtavad kulud.
2.4. Müüja kohustub kauba ostja esindajale üle andma hiljemalt tellimuses nimetatud tähtajaks. Müüja kohustub ostjale teatama kauba faktilisest üleandmisest vähemalt 5 tööpäeva enne selle toimumist tellimuses nimetatud isiku e-posti aadressile kui ei lepita kokku teisiti.
2.5. Müüja kohustub kauba ostjale üle andma ja ostja kohustub kauba punktis 2.4. märgitud viisil müüjaga kokku lepitud ajal vastu võtma.
2.6. Ostja volitatud esindaja kohustub kauba vastuvõtmisel kontrollima kauba koguse vastavust saatelehele ning võimalusel kauba ja pakendi kvaliteeti.
2.7. Kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistab müüja 2 eksemplaris saatelehe, mille pooled allkirjastavad kauba üleandmisel-vastuvõtmisel ja millest kummalegi poolele jääb 1 eksemplar. Kauba saatedokumendile peab olema lisaks kauba kohta esitatud teabele, märgitud kauba saaja nimi, tellimuse esitanud kontaktisiku andmed (nimi, telefon), lepingu või tellimuse number (selle olemasolul), riigihanke viitenumber.
2.8. Müüja kohustub lisaks saatedokumendile andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.
2.9. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel.
2.10. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad üle müüjalt ostjale kauba kohasel üleandmisel.
2.11. Ostjal on õigus keelduda kauba vastuvõtmisest, kui vastuvõtmisel selgub, et kaup ei vasta lepingutingimustele. Ostja keeldumisel kauba vastuvõtmisest peab müüja tarnima ostjale nõuetekohase kauba. Nõuetekohase kauba üleandmiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega viivitanuks.
2.12. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 50 eurot.
2.13. Ostjale üle antav kaup peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi ja kirjelduse osas. Kaup peab vastama lepingutingimustele pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid.
2.14. Kaup ei vasta lepingutingimustele, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakitud kooskõlas lepingutingimustega või kauba pakend puudub täielikult, puudub saateleht või arve.
2.15. Ostja on kohustatud kauba lepingutingimustele mittevastavusest teavitama müüjat kirjalikult (s.h kauba puudujäägist) 30 päeva jooksul, kui ostja või ostja volitatud isik kauba lepingutingimustele mittevastavusest teada sai.
2.16. Kui ostjale üle antav kaup ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingutingimustele vastava kaubaga.
2.17. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires.
2.18. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul peale puudusest teadasaamist, vabaneb müüja vastutusest kauba puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.
3. Kauba pakend
3.1. Kaup peab olema pakendatud ja markeeritud vastavalt tehnilises kirjelduses nõutule.
4. Kauba hind ja maksetingimused
4.1. Kauba hind on määratud müüja pakkumuses ja see on pooltele siduv. Kauba hinda arvestatakse eurodes.
4.2. Ühe tarne kohta esitatakse üks arve, v.a kui ei lepita kokku teisiti.
4.3. Müüja esitab arve masintöödeldava e-arvena 5 tööpäeva jooksul pärast ostja poolt positiivse tulemusega kvaliteedikontrolli akti esitamist müüjale.
4.4. Kui kauba on tellinud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, saadetakse ostjale e-arve, millele märgitakse:
4.4.1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn;
4.4.2. registrikood 70009764;
4.4.3. lepingu nr 2-2/23/107-1 ja tellimuse nr (selle olemasolul);
4.4.4. lepingu osa viitenumber sõltuvalt osast:
· osa 1 – Töötlemata linnuliha: 259508 001 000 001;
· osa 2 – Töötlemata sealiha: 259508 001 000 002;
· osa 3 – Töötlemata veise- ja lambaliha: 259508 001 000 003;
· osa 4 – Võileivakatted: 259508 001 000 004;
· osa 5 – Külmutatud valmistooted: 259508 001 000 005;
· osa 6 – Jahutatud valmistooted: 259508 001 000 006.
4.4.5. saatelehe nr;
4.4.6. ostja kontaktisiku nimi.
4.5. Kui kauba on tellinud Kaitsevägi, saadetakse ostjale e-arve, millele märgitakse:
4.5.1. Kaitsevägi, Juhkentali 58, 15007 Tallinn;
4.5.2. registrikood 70008641;
4.5.3. lepingu nr 2-2/23/107-<jrk_nr> ja tellimuse nr (selle olemasolul);
4.5.4. lepingu osa viitenumber sõltuvalt osast:
· osa 1 – Töötlemata linnuliha: 259508 001 000 001;
· osa 2 – Töötlemata sealiha: 259508 001 000 002;
· osa 3 – Töötlemata veise- ja lambaliha: 259508 001 000 003;
· osa 4 – Võileivakatted: 259508 001 000 004;
· osa 5 – Külmutatud valmistooted: 259508 001 000 005;
· osa 6 – Jahutatud valmistooted: 259508 001 000 006.
4.5.5. saatelehe nr;
4.5.6. ostja kontaktisiku nimi.
5. Vastutus
5.1. Müüja vastutab kaubal lepingutingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingutingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.
5.2. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittekohaselt (kaup ei vasta lepingutingimustele), on ostjal õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue peale kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, v.a olulise lepingurikkumise puhul ning nõuda müüjalt tekitatud kahjude hüvitamist.
5.3. Juhul, kui müüja keeldub puuduoleva kauba tarnimisest või lepingutingimustele mittevastava kauba asendamisest lepingutingimustele vastava kaubaga ostja poolt määratud tähtaja jooksul, on ostjal õigus alandada maksmiseks esitatud arvel olevat hinda mittevastava või puuduoleva kauba hinna võrra vastava kirjaliku avalduse tegemisega müüjale.
5.4. Kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui kohustus, mille rikkumise eest on leppetrahv ette nähtud punktis 2.12, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 5% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba maksumusest, kuid mitte vähem kui 100 eurot.
5.5. Kui müüja poolt toime pandud oluline lepingu rikkumine annab ostjale aluse lepingu ülesütlemiseks, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 10% kogu hankelepingu maksumusest, kui 10% kogu hankelepingu maksumusest jääb alla 200 euro, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 200 eurot.
5.6. Ostjal on õigus nõuda müüjalt kahju hüvitamist, mis on kauba kasutamise tõttu tekkinud ostjale või tema taristut kasutanud kolmandale osapoolele, kui sõltumatus laboris tuvastatakse kauba mittevastavus lepingutingimustele.
5.7. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tuvastamise korral on ostjal õigus nõuda ja müüjal kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 000 eurot iga vastava rikkumise korral. Leppetrahvi suuruse määratlemise õigus on ostjal.
6. Lepingu tähtaeg
6.1. Leping jõustub alates selle allkirjastamisest ostja poolt ja hakkab kehtima alates 18.02.2023 ning kehtib kuni 29.02.2024.
7. Muud tingimused
7.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, seotud hanke dokumendid, müüja seotud hanke pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused ja lisad.
7.2. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingu täitmist ning takistada lepingus sätestatud eesmärkide saavutamist.
8. Lepingu lisad
8.1. Seotud hanke tingimused_259508;
8.2. Tehniline kirjeldus;
8.3. Lepingu üldtingimused;
8.4. Lepingu eritingimused:
8.5. Julgeolekutingimused;
8.6. Pakkumus nr 412429.
9. Poolte kontaktandmed
OSTJA: MÜÜJA:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS
Registrikood 70009764 Registrikood 10005487
Järve 34a, 11314 Tallinn, Harjumaa Voika tn 18, 61601, Nõo alevi, Nõo vald, Tartumaa
Kaitsevägi
Registrikood 70008641
Juhkentali 58, 15007 Tallinn
e-post: [email protected]
Kontaktisikud: Kontaktisik:
Gerli Kuldmaa (lepingulistes küsimustes) Ragnar Loova (lepingulistes küsimustes)
e-post: [email protected] E-post: [email protected]
[email protected] tel: +372 512 6670
tel: +372 5304 6771
Elen Perolainen (sisulistes küsimustes) Simmo Kruustük (sisulistes küsimustes)
e-post [email protected] e-post: [email protected]
tel: +372 5343 8187 tel: +372 516 8103
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Magnus-Valdemar Saar Ragnar Loova
peadirektor juhatuse liige
2/2
Lisa 1
Seotud hanke tingimused
„Liha ja lihatooted“
1. ÜLDKIRJELDUS
1.1. Seotud hanke eesmärgiks on toitlustuskompleksidele erineva liha ja lihatoodete ostmine koos kauba kohale toimetamisega.
1.2. Seotud hankel on kuus osa, mida hinnatakse eraldi konkreetse osa pakkumuse vormi alusel.
2. NÕUDED KAUBALE
2.1. Kaup peab vastama tehnilisele kirjeldusele, seotud hanke tingimustele ja pakkuja pakkumusele.
2.2. Kauba kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Ostja nõudmisel on pakkuja kohustatud esitama kauba vastavusdeklaratsiooni.
2.3. Ostjale üle antav kaup peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele (toiduseadus § 12 lg 1) ning vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele, liigi, kirjelduste ja pakendi osas.
2.4. Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaselt.
2.5. Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu tootja, töötleja, sealhulgas valmistaja või pakendaja kestvuskatsetega.
2.6. Toodete pakendile ja etiketile kantud märgistus peab olema selgelt nähtav, kergesti loetav, kulumiskindel ja püsiv, kaasa arvatud ka siis, kui pakend on avatud.
2.7. Pakutavates toodetes on keelatud kasutada mehaaniliselt eraldatud liha (MSM või MDM). Liha all ei ole ostja pidanud silmas lihamassi.
2.8. Töötlemata sea-, linnu- ja veiseliha tooted on naturaalsed, neile ei tohi olla lisatud soola, maitseaineid või muid ürte.
3. TELLIMUSTE ESITAMINE JA TÄITMINE
3.1. Toodete tellimine toimub vajaduspõhiselt.
3.2. Müüja kohustub kauba ostja esindajale üle andma hiljemalt tellimuses nimetatud tähtajaks vastavalt lepingu eritingimuste punktile 1.3. Käesoleva punktiga lepitakse tarnest etteteavitamise osas kokku teisiti, kui on toodud hankelepingu punktis 2.4. Kauba faktilisest üleandmisest ei teavita müüja ette, kui tellimuses ei lepita kokku teisiti ning kaup antakse üle tellimuses nimetatud tähtajal.
3.3. Tellimuse kohaletoimetamine toimub vahemikus esmaspäevast laupäevani kell 07.00-12.00 või ostja kirjalikul nõusolekul hiljemalt kell 15.00. Suurõppuste korral võib tellimuse täitmise aeg olla ka laupäeval ja pühapäeval ning tarnekoht teise piirkonda Eesti piires, kui märgitud seotud hanke tingimuste punktis 6.2.
3.4. Esitatud toodete tellimuse täitmise puudustest (nt. osaline asendamine jms.) peab müüja ostjat viivitamatult teavitama ja informeerima asendustootest. Teavitus peab olema fikseeritud kirjalikult, edastatud e-posti teel ostjale ja lepingu kontaktisikule (vt lepingu eritingimuste punkt 3.2.)
3.5. Kui turu olukord on muutunud võrreldes pakkumuse esitamise hetkega ja hinnad konkreetse toote osas on odavamalt saadaval jaekaubanduses, peab pakkuja rakendama toodetele jaekaubanduses kehtivaid hindu.
4. KVALITEEDIKONTROLL
4.1. Ostja kontrollib toidu vastuvõtmisel toidu kvaliteeti ja koguseid.
4.2. Kui kontrolli käigus selgub, et kaup on riknenud, ei vasta tellitud kogusele või on muu puudusega, on pakkuja kohustatud riknenud või puudusega kauba omal kulul asendama uuega hiljemalt ühe tööpäeva jooksul puuduse avastamisest.
5. SAATEDOKUMENDID
5.1. Kõik saatedokumendid (k.a. koondarved, mis esitatakse ka masintöödeldavana arvekeskusesse) tuleb edastada PDF formaadis toitlustuskompleksi ja [email protected] e-posti aadressile.
5.2. Tarnekohad seotud hanke avaldamise hetkel on järgnevad:
1.Filtri toitlustuskompleks Filtri tee 12, 10132 Tallinn[email protected]
2.Miinisadama toitlustuskompleksMiinisadama 4, 10416 Tallinn
3.Ämari toitlustuskompleksÄmari Lääne-Harju vald 76102 Harjumaa[email protected]
4.Paldiski toitlustuskompleks Rae põik 1, 76805 Paldiski
5.Seli toitlustuskompleksSeli küla, Rapla vald, 79604 Rapla maakond[email protected]
6.Võru toitlustuskompleksKose tee 3A, 65603 Võru[email protected]
7.Tartu toitlustuskompleks Riia 12, 51013, Tartu[email protected]
8.Tapa toitlustuskompleksLoode 35, 45106 Tapa[email protected]
Operation Cabrit (0% KM)*
9.Jõhvi toitlustuskompleksPargi 55, 41537 Jõhvi[email protected]
5.3. Operation Cabrit (0% KM) tingimused on toodud lepingu eritingimused punktis 2.3.
5.4. Ostjal on õigus lisada, muuta või ära jätta tarnekohti. Lepinguperioodi jooksul lisanduvatele tarnekohtadele ja tellijatele laienevad kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused.
5.5. Kaitseväe territooriumitel asutavate tarnekohtade osas eraldi hinnaläbirääkimisi transpordi osas ei peeta, kui need tegelikult olulisi lisakulutusi ei tekita. Ostjal on õigus ostjast sõltumatult tekkinud ettenägematu vajaduse korral (nt suurõppused) tellida ajutiselt kaupa ka teise piirkonda Eesti piires.
Lisa 2
10.02.2023 hankelepingu
nr 2-2/23/107-1 juurde
Tehniline kirjeldus
1. Tehniline kirjeldus ja üldnõuded, millega pakkuja peab seotud hankes pakkumust koostades arvestama
1.1. Konkreetsete tellimuste tegemiseks viiakse läbi seotud hange, milles esitatakse kauba täpsem kirjeldus ja nõuded, tarnekohad ja tellimuste täitmise aeg ning muu oluline info.
1.2. Toiduaineid tellitakse üldjuhul Kaitseväe toitlustuskompleksidele ja laevadele, mille asukohad on dünaamilise hankesüsteemi (DHS) väljakuulutamise hetkel järgnevad:
JrkOstjaTarnekoht
1.Jõhvi toitlustuskompleks Pargi 55, 41537 Jõ[email protected]
2.Tapa toitlustuskompleksLoode 35, 45106 Tapa
3.Operation Cabrit (0% KM)*[email protected]
4.Ämari toitlustuskompleksÄmari, Lääne-Harju vald, 76102 Harjumaa
5.Paldiski toitlustuskompleks Raepõik 1, 76805 [email protected]
6.Seli Tervisekeskus Seli küla, Rapla vald, 79604 Rapla maakond
7.Filtri toitlustuskompleks Filtri tee 12, 10132 Tallinn
8.Tööstuse toitlustuskompleksTööstuse 54, 10402 Tallinn
9.Mereväe laevad: EML Wambola, EML Admiral Cowan,EML Sakala, EML Ugandi, EML Risto, EML [email protected]
10.Võru toitlustuskompleksKose tee 3A, 65603 Võru
11.Tartu toitlustuskompleksRiia 12, 51013 [email protected]
1.2.1. Tellimusi võidakse teha ka teistesse asukohapunktidesse (maht pigem väike, detailid täpsustatakse seotud hanke tehnilises kirjelduses).
1.2.2. Ostjal on õigus lisada, muuta või ära jätta tarnekohti. Lepinguperioodi jooksul lisanduvatele tarnekohtadele ja tellijatele laienevad kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused.
1.2.3. Kaitseväe territooriumitel asutavate tarnekohtade osas eraldi hinnaläbirääkimisi transpordi osas ei peeta, kui need tegelikult olulisi lisakulutusi ei tekita. Ostjal on õigus ostjast sõltumatult tekkinud ettenägematu vajaduse korral (nt suurõppused) tellida ajutiselt kaupa ka teise piirkonda Eesti piires.
1.3. Hanke osad/kategooriad ja hinnanguline aastane rahaline tellimismaht eurodes käibemaksuta:
1.3.1. Köögi-, juur- ja puuviljad – ca 1,2 mln aastas.
1.3.2. Liha ja lihatooted – ca 2,3 mln aastas.
1.3.3. Kala ja kalatooted – ca 0,3 mln aastas.
1.3.4. Piim ja piimatooted – ca 0,8 mln aastas.
1.3.5. Pagari- ja kondiitritooted – ca 0,6 mln aastas.
1.3.6. Erinevad toiduained – ca 1,8 mln aastas.
2. Nõuded kaubale
2.1. Tarnitav kaup:
2.1.1. vastab koguse ja sortimendi poolest tellimuses, müüja pakkumuses toodule ning lisaks ka üldtunnustatud kvaliteedi nõuetele;
2.1.2. mittenõuetekohaseks kaubaks loetakse muuhulgas tehnilises kirjelduses sätestatud minimaalsest realiseerimisajast lühema realiseerimisajaga kaupa ja nähtava ja varjatud defektiga kaupasid. Nähtava defektiga kaup on välisel vaatlusel kergesti tuvastatava defektiga kaup. Varjatud defektiga kaup on tavapärase väljanägemisega, millel on välisel vaatlusel raskesti tuvastatav defekt, mis teeb kauba kasutamise võimatuks.
2.1.3. on kasutuskõlblik, see tähendab kaup ei ole riknenud, tootja määratud realiseerimisaeg ega hankija poolt sätestatud kauba minimaalne säilivusaeg pole ületatud;
2.1.4. on varustatud eestikeelse tarbijateabega;
2.1.5. on nõuetekohaselt pakendatud kauba säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil;
2.1.6. on välimuselt müügikõlblik ning pole vigastatud ega määrdunud;
2.1.7. on ostjale kätte toimetatud tähtaegselt.
2.2. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise ja kaitse transportimisel sihtkohta muutumatul kujul.
2.3. Kauba pakendid peavad olema märgistatud toitumisalase teabega (koostisosad, toiteväärtuse, allergeenid jms info).
2.4. Euroaluseid eraldi ei markeerita. Kaup tarnitakse euroalustel, mille maksimaalne lubatud kõrgus on 1400 mm (koos euroalusega). Aluseid ei tohi virnastada. Euroaluste ja tagastatavate kaubakastide aruandlus on korraldatud mitterahaliste nõuetena.
2.5. Kauba kontrollimine ja üle andmine/vastu võtmine toimub saatelehtede ja/või üleandmise ja vastuvõtmise aktide alusel.
2.6. Nõutav minimaalne säilivusaeg arvestatakse alates kauba üleandmisest ostjale tarnekohas.
3. Nõuded kauba kohale toimetamisele:
3.1. Kontaktisikuteks tarnel on toitlustuskomplekside esindajad.
3.2. Müüja kohustub ostjale kauba kohale toimetama (sh maha laadima ostja poolt näidatud kohtadesse) tellimuse esitamisele järgneval päeval vahemikus esmaspäevast laupäevani kell 07.00-12.00 või ostja kirjalikul nõusolekul hiljemalt kell 15.00. Suurõppuste korral võib tellimuse täitmise aeg olla ka laupäeval ja pühapäeval ning tarnekoht teise piirkonda Eesti piires, kui märgitud punktis 1.2.
3.3. Täpsem kauba sortiment, nõuded jm oluline info antakse seotud hanke tehnilises kirjelduses.
4. Nõuded personalile
4.1. Kauba toimetab kohale müüja poolt volitatud isik, kelle suhtes on Kaitsevägi teostanud taustakontrolli vastavalt kaitseväe korralduse seaduse §-le 41³. Enne Kaitseväe territooriumile sisenemist peab olema edastatud nõusolek taustakontrolli teostamiseks vastavalt julgeolekulisale. Kaitseväe territooriumile pääseb autojuht peale positiivse taustakontrolli tulemit.
5. Normatiivid:
5.1. Toiduseadus.
5.2. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (§ 13).
5.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004.
5.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004.
5.5. Põllumajandusministri 03.11.2014 määrus nr 93 „Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid“.
5.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011.
5.7. Põllumajandusministri 28.11.2014 määrus nr 109 „Toidupartii tähistamise nõuded“.
5.8. Registreering Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemis, Teavitatud ja tegevusloaga toidu/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejad (sh transpordi ettevõtted alltöövõtjana).
5.9. Põllumajandusministri 28.11.2014 määrus nr 114 „Külmutatud toidu käitlemise ja toidualase teabe esitamise nõuded“.
6. Kasutatavad seadmed ja materjalid
6.1. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele (tuleneb toiduseadusest).
7. Kvaliteedikontroll
7.1. Kauba vastuvõtmisel kontrollib ostja võimalusel kauba pakendamise vastavust tehnilistele kirjeldusele, kauba koguse vastavust tellimusele ning üle antud kogusest vähemalt 5% kauba lepingutingimustele vastavust.
7.2. Kaup loetakse ostjale üle antuks, kui poolte kontaktisikute poolt allkirjastatud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole nende kohta esitatud ühtegi pretensiooni.
7.3. Puudustega kauba korral, mille puhul eeldatakse, et need olid olemas enne kauba vastuvõtmist, on ostja kohustatud müüjat kirjalikult teavitama kauba lepingutingimustele mittevastavusest (sh kauba puudujäägist) esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui hiljemalt ühe tööpäeva jooksul.
7.4. Defektiga kaup tagastatakse müüjale koos kirjaliku pretensiooniga. Müüja on kohustatud vastavalt ostja nõudmisele kas:
7.4.1. vahetama tingimustele mittevastava kauba omal kulul ümber tingimustele vastava kauba vastu ostja määratud mõistliku tähtaja jooksul, mis täpsustatakse seotud hankes;
7.4.2. viima kauba saatelehe/akti vastavusse reaalselt tarnitud kogustega või käsitlema lepingu täitmisel kauba ühikuhinda kauba lepingutingimustele mittevastavuse korral vastavalt ostja hinnaalandamise avalduses nimetatule;
7.4.3. alandama kauba hinda vastavalt tegelikult üle antud kogusele (teostama üleandmise-vastuvõtmise aktis parandused).
7.5. Kui ostja tuvastab puudused rohkem kui 10% üle antud kauba kogusest, siis on müüja kohustatud omal kulul välja vahetama kõik üle antud kaubad kokkuleppel ostjaga või hiljemalt ühe tööpäeva jooksul alates hetkest, kui poolte kontaktisikud on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.
8. Saatedokumendid
8.1. Tellitud kauba üleandmisel esitab müüja tellija kontaktisikule saatelehe/akti.
8.2. Saatelehel/aktil peab olema märgitud eraldi ridadena tellitud kauba kirjeldus toiduartiklite kaupa, ühik, ühiku kaal, ühikute arv, teenuse puhul teenindajate arv, teenindamise aeg.
8.3. Poolte kontaktisikud veenduvad pakkuja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitud andmete õigsuses ning allkirjastavad selle 2 eksemplaris, millest üks jääb mõlemale poolele.
8.4. Kaup antakse üle koos üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Kauba üleandmise-vastuvõtmise akt (saateleht) on dokument, mis kinnitab müüja poolt ostjale kauba üleandmist ja ostja poolt nende vastuvõtmist. Nimetatud akti vormistab müüja. Akt esitatakse:
8.4.1. paberkandjal ostja kontaktisikule allkirjastamiseks vahetult pärast kauba üleandmist tarnekohas;
8.4.2. elektrooniliselt (akti sisu peab olema identne paberkandjal edastatud aktiga) ning esitatakse ostja kontaktisikule elektrooniliselt enne kauba üleandmist, akti elektrooniline edastamine toimub läbi Telema EDI dokumendina või muul ostjale sobival viisil.
8.5. Üleandmise- vastuvõtmise akt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: kauba nimetus, kauba EAN kood, ühik, kogus, parim enne või kõlblik kuni, partii number, üleandmise aeg, kauba maksumus, üleandja ja vastuvõtja nimi ja töökoht.
8.6. Kui saateleht ei vasta tellimusele (nt kogus või hind), fikseeritakse puudused, mis allkirjastatakse kahepoolselt ja millele teeb müüja korrigeeritud andmetega uue saatelehe. Korrigeeritud saateleht tuleb esitada hiljemalt kahe tööpäeva jooksul puuduste fikseerimisest arvates. Korrigeeritud saateleht tehakse ka tagastussaatelehele, millega ostja tagastab kauba, mis ei vasta nõuetele.
9. Tellimine
9.1. Tellimuste esitamine toimub vajadusepõhiselt kõige enam 5 päeval nädalas esmaspäevast laupäevani (enamasti tellitakse 2-3 korda nädalas).
9.2. Tellimused esitatakse hiljemalt eelneval tööpäeval kell 10:00 läbi Telema e-tellimissüsteemi (Telema EDS).
9.3. Tellijal on õigus korrigeerida tellimust 30% ulatuses hiljemalt tellimuse täitmisele eelneval päeval (kuni kella 10:00-ni).
9.4. Tellimuse miinimum summa on 30 eurot (km-ga).
9.5. Juhul kui pakkumuses esitatud kaupa ei ole võimalik tarnida (kas osaliselt või täielikult), peab müüja võimaldama ostjale samaväärse asenduskauba. Samaväärne kaup vastab tehnilisele kirjeldusele ja müüja poolt seotud hankes esitatud pakkumusele. Kauba puudumisest peab müüja ostjat viivitamatult teavitama ning informeerima asenduskaubast, esitades asenduskauba toiteväärtused ja ostja nõudmisel vastavusdeklaratsiooni. Ostjal ei ole kohustust nõustuda asenduskaubaga, mis pole samaväärne.
9.6. Tellimuse täitmise aeg ei tohi samaväärsete asjadega asendamise tõttu pikeneda.
9.7. Asendamine loetakse pooltele siduvaks, kui ostja kontaktisik on andnud nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pooled ei loe erandkorras toote asendamist lepingu muutmiseks.
9.8. Tellimus muutub pooltele siduvaks, kui müüja kontaktisik ei ole teavitanud tellimuse mitte täitmisest või toote asendusest tellimuse esitanud ostja kontaktisikut e-posti teel hiljemalt tellimuse esitamise päeval kell 15.30.
2/4
Lisa 3
10.02.2023 hankelepingu
nr 2-2/23/107-1 juurde
Lepingu üldtingimused
1. Mõisted
Mõisteid kasutatakse alljärgnevas tähenduses:
1.1. „Asutus“ – Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja muud võimalikud hankes osalevad hankijad üksikult või ühiselt vastavalt lepingule.
1.2. „Täitja“ – lepingu pool, kes ei ole asutus.
1.3. „Tööpäev“ – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud riiklik püha või rahvuspüha.
2. Maksetingimused
2.1. Maksumus esitatakse eurodes, millele lisandub vajadusel Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks.
2.2. Asutus tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse ning kauba eest arvel esitatud arveldusarvele 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud vastuvõtuakt/saateleht. Asutusel on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud kaupa/teenust vastuvõtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust kaupa/osutatud teenust üle vaadata.
2.3. Asutus ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Asutus ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmises või valesti esitamises ei ole asutus süüdi.
2.4. Juhul, kui asutus viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda asutuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on asutusele teada antud 30 (kolmekümne) päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
2.5. Tasumine loetakse teostatuks asutuse panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.
2.6. Asutus kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib asutus tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.
3. Konfidentsiaalsus ja julgeolekunõuded
3.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada asutuse huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
3.2. Täitja kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem asutuse kirjaliku nõusolekuta asutuse konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
3.3. Täitja kohustub mitte kasutama asutuse kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu on asutuse omand ja kui asutus nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama.
3.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.
3.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
3.6. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekureegleid. Sel juhul lisab asutus asjakohased reeglid lepingule. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada asutusega ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekunõuded. Alltöövõtjate poolt julgeolekunõuete täitmise eest vastutab neid kaasanud pool.
3.7. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, asutusele viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud asutuse sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
4. Leppetrahv
4.1. Poolel ei ole õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui ta ei ole teisele poolele 60 (kuuekümne) päeva jooksul pärast lepingujärgse kohustuse rikkumise avastamist teatanud kirjalikult leppetrahvi nõudest.
4.2. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks.
4.3. Lisaks leppetrahvinõudele on asutusel õigus nõuda täitjalt igasuguse lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
4.4. Juhul, kui asutus annab kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, algab punktis 4.1 nimetatud leppetrahvi tähtaeg pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Täiendavaks tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel, arvestatakse leppetrahvi alates esialgsest rikkumisest.
4.5. Leppetrahv tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul leppetrahvi nõude esitamisest.
4.6. Asutusel on õigus arvestada asutuse poolt esitatud leppetrahvinõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. Pooled võivad kokku leppida muul viisil tasaarvestuse tegemises.
5. Lepingu jõustumine ja lõpetamise alused
5.1. Leping jõustub asutuse poolt allkirjastamisel, kui lepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub leping mõlemapoolsel allkirjastamisel.
5.2. Lepingu võib lõpetada mõlema poole kirjalikul kokkuleppel lepingus või kehtivas seadusandluses sätestatud juhtudel.
5.3. Asutus annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
5.4. Asutus ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab asutus täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.
5.5. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib asutus esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemisavaldust/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on asutus eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb asutus lepingu üles/taganeb asutus lepingust. Sel juhul lõpeb leping asutuse poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud asutusele kohast täitmist.
5.6. Poolel on õigus raamleping ja/või hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui täitja on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:
5.6.1. täitja rikub lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
5.6.2. täitja on jätnud asutuse poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
5.6.3. täitja edastab asutusele teate täitmisest keeldumise kohta;
5.6.4. täitja on asutusele esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
5.6.5. täitja rikub konfidentsiaalsuskohustust.
5.6.6. kohustuse rikkumine annab asutusele mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida kohustust ka edaspidi;
5.6.7. raamlepingu puhul on selle oluliseks rikkumiseks ka selle alt sõlmitud hankelepingu oluline rikkumine, samuti selle alt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute väheoluline rikkumine üle kolme korra;
5.6.8. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuste osutamisega
5.6.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel;
5.6.10. täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.
5.7. Asutusel on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt üheksakümmend kalendripäeva ette.
5.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Lepingupooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.
6. Vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.
6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale.
6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
6.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
7. Muud tingimused
7.1. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
7.2. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses sätestatud alustel.
7.3. Lepingu muudatused ja täiendused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult mõlema poole selleks volitatud isikute poolt. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised.
7.4. Lepingu täitmisel poolte vahel kasutatav keel on eesti keel, v.a. juhul, kui konkreetses lepingus on sätestatud teisiti. Lepingu raames koostatavad dokumendid antakse asutusele üle eestikeelsetena. Asutuse nõusolekul võib dokumente üle anda muus keeles.
7.5. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohalejõudmise teates märgitud kellaajal.
7.6. Lepinguga seotud teated edastatakse täitjale lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud esimesel võimalusel informeerima täitjat.
7.7. Lepingu üldtingimuste ja eritingimuste vastuolu korral kohaldatakse lepingu eritingimustes sätestatud.
7.8. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui lepingu eritingimustes on sätestatud teisiti.
2/3
Lisa 4
10.02.2023 hankelepingu
nr 2-2/23/107-1 juurde
Lepingu eritingimused
1. Lepingu täitmine
1.1. Müüja avaldab ja kinnitab, et:
1.1.1. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama ning kandma samasugust tõendamiskoormust nagu see toimus riigihanke menetluse käigus. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada.
1.2. Kauba tellimuse miinimumsumma on 30,00 eurot käibemaksuga.
1.3. Tellimuses nimetatud toode (seal toodud koguses) tuleb tarnida ostja poolt antud sihtkohta tellimuses määratud tähtaja jooksul.
1.4. Kui müüjal ei ole võimalik tellimuses märgitud toodet kokkulepitud aja jooksul tarnida ajutiste tarneraskuste tõttu, on ta kohustatud selle kokkuleppel ostja kontaktisikuga asendama samaväärse tootega. Ajutiseks tarneraskuseks loevad pooled tarnetõrkeid, mis kestavad kuni 8 nädalat ning ei ole korduva iseloomuga.
1.4.1. Müüja peab ostjale esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tarneraskuse põhjused ja selle orienteeruva kestvuse.
1.4.2. Müüjal lasub toote samaväärsuse tõendamise kohustus. Asendustoote hind ei tohi ületada lepingus fikseeritud/kokkulepitud ühe ühiku maksumust. Asendamine loetakse pooltele siduvaks, kui ostja kontaktisik on andnud nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
1.4.3. Müüjal on kohustus esimesel võimalusel jätkata lepingus fikseeritud toote tarnimisega.
1.4.4. Pooled ei loe toote ajutist asendamist lepingu muutmiseks.
1.5. Kui müüjal ei ole võimalik tellimuses märgitud toodet tarnida püsiva tarneraskuste tõttu, on ta kohustatud selle kokkuleppel ostja kontaktisikuga asendama samaväärse tootega. Püsivaks tarneraskuseks loevad pooled lepingus fikseeritud/kokkulepitud toote tootmise lõpetamist.
1.5.1. Müüjal lasub samaväärsuse tõendamise kohustus. Asendustoote hind ei tohi ületada lepingus fikseeritud/kokkulepitud ühe ühiku maksumust.
1.5.2. Asendamine loetakse pooltele siduvaks, kui see on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
1.6. Tellimuses peab olema esitatud vähemalt järgmine teave:
1.6.1. kauba nimetus;
1.6.2. tellitav kogus;
1.6.3. kauba üleandmise koht;
1.6.4. tellimuse täitmise kuupäev ja kauba partii soovitud üleandmise kellaaeg või ajavahemik (vajadusel);
1.6.5. ostja esindaja kauba vastuvõtmisel ja tema kontaktandmed;
1.6.6. tellimuse esitaja nimi.
1.7. Ostja võib keelduda tellitud kaubapartii vastuvõtmisest, kui:
1.7.1. saadetist ei ole võimalik veovahendilt maha laadida pakendi mittevastavuse või kahjustatumise tõttu;
1.7.2. tarnitud saadetis ei vasta sisult tellimusele;
1.7.3. saatedokument on vormistatud ebaõigesti ja/või kauba kogus ja saatedokumendid ei ole vastavuses;
1.7.4. visuaalse vaatluse tulemusena on ilmne, et kaup on ebakvaliteetne.
Kaubapartii vastuvõtmisest keeldumise või vastuvõtmisel ilmnenud takistuste kohta vormistatakse kahes eksemplaris akt, milles märgitakse toimunu asjaolud ning osaliste nimed ja allkirjad. Akti üks eksemplar jääb autojuht-ekspediitorile ja üks ostjale, millest koopia esitab ostja müüjale.
Tellitud kauba omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle kauba ostja valdusesse üleandmisega.
2. Kauba hind
2.1. Lepingus fikseeritakse kauba ühiku hinnad. Lepingu alusel ostetava kauba rahaline maht võib lepinguperioodil muutuda 10 %.
2.2. Müüja esitab ostjale üle antud kauba kohta koondarved kaks korda kuus: 1.-15. kuupäeva ja 16.-31. kuupäeva kohta hiljemalt kolme tööpäeva jooksul eelnimetatud perioodi möödumisest, kui tellimuses ei lepita kokku teisiti. Koondarvel on hinnad märgitud kuni kaks kohta peale koma.
2.3. Müüja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.
2.3.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud kaubale rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktile 6, 61 ja lõike 4 punktidele 14 ja 141.
2.3.2. NATO relvajõudude tarbeks tellitava kauba tingimused lepitakse kokku tellimuse esitamisel.
2.3.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on müüjale ostja poolt esitatud käibemaksuvabastuse tõend.
3. Kontaktisikud
3.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu. Kõik teated ja pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikus vormis.
3.2. Ostja kontaktisikud:
3.2.1. tellimuste esitamisel: Elen Perolainen, [email protected], tel: +372 5343 8187;
3.2.2. üldistes küsimustes: Elen Perolainen, [email protected], tel: +372 5343 8187;
3.2.3. lepingulistes küsimustes: Gerli Kuldmaa, [email protected], [email protected], tel: +372 5304 6771.
3.3. Müüja kontaktisik:
3.3.1. lepingu täitmisega seotud küsimustes on Simmo Kruustük, [email protected], +372 516 8103;
3.3.2. lepingulistes küsimustes on Ragnar Loova, [email protected], tel +372 512 6670.
3.4. Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikult teavitada.
Ostja kontaktisikuks muudatuste tegemisel on kas punktis 3.2 toodud isik või Ave-Maria Raud, tel 717 0452, [email protected]. Kontaktisik täiendab või arvab isikuid välja nimekirjast, kes omavad tellimuste tegemise õigust. Sellekohane info lisatakse lepingu juurde ning lepingu muudatus loetakse sellega sõlmituks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
1/4
1/5
Lisa 5
10.02.2023 hankelepingu
nr 2-2/23/107-1 juurde
Julgeolekutingimused
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.
2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Töövõtja õigused ja kohustused
3.1. Töövõtjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.
3.2. Töövõtja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:
- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja ja/või alltöövõtja nimetuse;
- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;
- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;
- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:
- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui töövõtja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
1/1
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui töövõtja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.
Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
1/1
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:
(ärinimi ja registrikood)
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);
4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);
7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).
( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
ärinimi: aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS
registrikood: 10005487
tänava nimi: Voika tn 18
alevik: Nõo alevik
vald: Nõo vald
maakond: Tartu maakond
postisihtnumber: 61601
telefon: +372 7302020
faks: +372 7302021
e-posti aadress: [email protected]
veebilehe aadress: www.lihavyrst.ee
2
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 5
Bilanss 5
Kasumiaruanne 6
Rahavoogude aruanne 7
Omakapitali muutuste aruanne 8
Raamatupidamise aastaaruande lisad 9
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9
Lisa 2 Raha 12
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 12
Lisa 5 Varud 13
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 14
Lisa 8 Kapitalirent 15
Lisa 9 Laenukohustised 16
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 17
Lisa 11 Võlad tarnijatele 17
Lisa 12 Võlad töövõtjatele 17
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad 18
Lisa 14 Aktsiakapital 18
Lisa 15 Müügitulu 18
Lisa 16 Muud äritulud 19
Lisa 17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 19
Lisa 18 Turustuskulud 19
Lisa 19 Üldhalduskulud 20
Lisa 20 Tööjõukulud 20
Lisa 21 Muud ärikulud 20
Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud 21
Lisa 23 Tulumaks 21
Lisa 24 Seotud osapooled 21
Lisa 25 Sündmused pärast aruandekuupäeva 22
Aruande allkirjad 23
Vandeaudiitori aruanne 24
3
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
AS Nõo Lihatööstus on Eesti suurim ja uuendusmeelseim kohalikul kapitalil põhinev lihatööstus, mis annab tööd 158-le täistööajaga
töötajale, olles sellega Lõuna-Eesti üks olulisemaid tööandjaid. Kogu ettevõtte toodang valmib Tartu külje all Nõos.
Ettevõtte toodangu moodustavad maitsvad, kvaliteetsed ning suure lihasisaldusega ehtsad lihatooted. Nõo mitmekesine tooteportfell
sisaldab endas 20 tootegruppi alates poolfabrikaatidest kuni kõrge lihasisaldusega täissuitsuvorstide, lihapallide ja snäkktoodeteni, mida
turustatakse erinevate kaubamärkide all nii kodu- kui välisturgudel. AS Nõo Lihatööstus omab Baltikumis kaasaegseima ning moodsaima
tehnoloogiaga varustatud lihalõikusmaja.
Ülevaade äritegevusest
2019. aastal ulatus ettevõtte käive 33,7 miljoni euroni ( 2018: 31,4 milj. eurot) , mis on 7,32% enam kui 2018. aastal.
Ettevõte müüs 83,15% oma toodangust Eestis ja eksportis 16,85%. Müüdud toodangu maht ulatus 2019. aastal
8654 tonnini ( 2018: 8066 tonni).
Suurimad ekspordipartnerid olid Läti, Leedu ja Soome, kuhu müüdi peamiselt valmistoodangut.
2019. aastal täiendas Nõo Lihatööstus oma tootegruppe mitmete uute toodetega. Viinerite sari täienes 4 toote võrra, sh hakati
tootma naturaalnahas viinereid. Marinaadis lihade sarja lisandusid „Marineeritud välisfilee tomatikastmes“ ja "Marineeritud välisfilee
marinaadis“. Hakklihatoodete sarjas toodi turule erinevaid pihve ning hakati tootma rohkem linnulihast tooteid.
Tallinna Toidumessil toimunud konkursil Jõulutoode 2019 tunnistati AS-i Nõo Lihatööstus toode "Krõbedad kanasteigid" jõulupraadide
sarjas võitjaks.
Majanduskeskkond
2019. aastaks prognoositi majanduskasvu pidurdumist nii Euroopa Liidus kui ka mujal arenenud riikides.
Üheks majanduskasvu pidurdavaks teguriks Eestis oli oskustööjõu puudus.
Kuna odava tööjõu aeg Eestis on möödas, peab sektor kiiresti ümber orienteeruma suurema lisandväärtusega toodetele,
kasutades efektiivsemat tootmist. Konkurentsivõime tagamiseks tulevikus on vaja suurendada tootlikkuse kasvu, mis eeldab jätkuvaid
investeeringuid tehnikasse ja seadmetesse, samuti uute toodete arendamist ning töökorralduse parandamist. Tootmisettevõtted
peavad liikuma tootmise poole, mis nõuab vähem tööjõudu.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi majanduskasv oli aeglasem ja seetõttu ei kasvanud endises tempos
ka Eesti ettevõtete Skandinaavia-suunaline müük. Lisaks on mitmed suurematest eksportööridest seotud Põhjamaade suurkontsernidega,
kelle tulevikku mõjutab mitte niivõrd koduriigi kui suurte majanduste nagu Saksamaa või Hiina käekäik.
2019. aasta ei olnud tooraine sisseostu hinna osas enam nii soodne kui 2018. Sealiha hüppeline maailmaturu hinnatõus,
milles oli suur osa Hiinal, mõjutas tugevalt Eesti ettevõtete majandustulemusi.
Investeeringud
Ettevõte jätkas 2019. aastal 2017 - 2020 investeeringuplaani täitmist ja investeeris materiaalsesse põhivarasse
netoinvesteeringuna 741 tuhat eurot (sh ettemaksed tootmisseadmele ja muule materiaalsele põhivarale 129 tuhat eurot).
Nõo Lihatööstus teostas seoses " Food Safety System Certification" toiduohutuse süsteemide sertifitseerimise süsteemile üleminekuga
ümberehitustöid ning ehitas küpsetusliinile hoone. Ettevalmistused 2019. aasta investeeringuks olid tehtud juba 2018.
aasta lõpul summas 959 tuhat eurot ettemaksete ja lõpetamata projekti näol. Kokku võeti põhivara arvele summas 1,571 miljonit eurot.
Seoses tooraine hinna tõusuga, otsustati 2020. aastal suuremad investeeringud edasi lükata ja piirduda vaid mõningate tootmisseadmete
soetamisega ( pakkeliin, karbimasin, klipsaator).
Tulevikus on plaanis taotleda ettevõttele BRC sertifikaati. BRC globaalne toiduohutuse standard on omaks võetud
toiduainete tootjate poolt üle maailma. Selle standardi sertifikaadi saavutamine demonstreerib ettevõtte vastavust HACCP’le, headele
toomistavadele, hügieenile, toiduohutusele ja kvaliteedisüsteemidele. See aitab jaemüüjatel, tootjatel ja suurtel kaubamärkidel kaitsta
tarbijaid ja täita nende juriidilisi kohustusi.
2019. aastal oli ettevõtte keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale 158 ( 2018: 157) ja tööjõukulud koos maksudega
4,33 miljonit eurot ( 2018: 4,12 miljonit eurot).
Finantssuhtarvud 2019 2018
Müügitulu ( tuhandetes eurodes) 33 694 31 418
Puhaskasum ( tuhandetes eurodes) 376 1 919
Rentaablusnäitajad (%)
4
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Rentaablus (%) 1,12 6,11
Ärirentaablus (%) 1,27 6,53
ROA (%) 2,26 11,30
ROE (%) 3,20 16,64
Likviidsusnäitajad
Lühaajaliste kohustuste kattekordaja 2,13 2,12
Maksevõime kordaja 1,63 1,59
Finantssuhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:
Rentaablus (%) = ( puhaskasum/müügitulu ) * 100
Ärirentaablus = ( ärikasum/ müügitulu) * 100
ROA (%) = ( puhaskasum/ varad ) * 100
ROE (%) = ( puhaskasum /omakapital ) * 100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja ( kordades ) = käibevara / lühiajalised kohustised
Maksevõime kordaja = käibevara - varud / lühiajalised kohustised
5
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 3 019 3 019 2
Nõuded ja ettemaksed 3 400 3 250 3
Varud 1 975 2 116 5
Kokku käibevarad 8 394 8 385
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 8 278 8 600 7
Kokku põhivarad 8 278 8 600
Kokku varad 16 672 16 985
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 525 570 9
Võlad ja ettemaksed 3 422 3 385 10
Kokku lühiajalised kohustised 3 947 3 955
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 974 1 499 9
Kokku pikaajalised kohustised 974 1 499
Kokku kohustised 4 921 5 454
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 134 134 14
Kohustuslik reservkapital 13 13
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 11 228 9 465
Aruandeaasta kasum (kahjum) 376 1 919
Kokku omakapital 11 751 11 531
Kokku kohustised ja omakapital 16 672 16 985
6
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne (tuhandetes eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Müügitulu 33 694 31 418 15
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -27 370 -23 836 17
Brutokasum (-kahjum) 6 324 7 582
Turustuskulud -4 936 -4 654 18
Üldhalduskulud -712 -760 19
Muud äritulud 54 93 16
Muud ärikulud -302 -209 21
Ärikasum (kahjum) 428 2 052
Muud finantstulud ja -kulud -24 -33 22
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 404 2 019
Tulumaks -28 -100 23
Aruandeaasta kasum (kahjum) 376 1 919
7
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 428 2 052
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 063 1 055 7
Kasum (kahjum) põhivarade müügist -25 -15 7,16
Muud korrigeerimised 0 -144
Kokku korrigeerimised 1 038 896
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -150 160 3
Varude muutus 141 -568 5
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 37 30 10
Makstud intressid -24 -33 22
Makstud ettevõtte tulumaks -28 -100 23
Kokku rahavood äritegevusest 1 442 2 437
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel -741 -1 461 7
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
müügist 25 15 7
Laekumised sihtfinantseerimisest 0 144
Kokku rahavood investeerimistegevusest -716 -1 302
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -515 -508 9
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -55 -144 9
Makstud dividendid -156 -399
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -726 -1 051
Kokku rahavood 0 84
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 019 2 935 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 0 84
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 019 3 019 2
8
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes)
Kokku
Aktsiakapital
nimiväärtuses
Kohustuslik
reservkapital
Jaotamata kasum
(kahjum)
31.12.2017 134 13 9 864 10 011
Aruandeaasta kasum
(kahjum) 0 0 1 919 1 919
Väljakuulutatud
dividendid 0 0 -399 -399
31.12.2018 134 13 11 384 11 531
Aruandeaasta kasum
(kahjum) 0 0 376 376
Väljakuulutatud
dividendid 0 0 -156 -156
31.12.2019 134 13 11 604 11 751
9
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS-i NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad
Rahandusministeeriumi poolt välja antud juhendid.
AS NÕO LIHATÖÖSTUS kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud kasumiskeemi nr. 2.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud
alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes.
Raha
Rahana kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja hoiuseid pankades.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro (s.o ettevõtte arvestusvaluuta). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on
aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Liidu Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed
varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse bilansipäeval kehtivate Euroopa
Liidu Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi
kasumiaruandes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime
kohta. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest
kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist
välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid
nõudeid (viitlaekumised ja muud lühi- ja pikaajalised nõudeid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud
soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, milleta
varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid
mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja
dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali
maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise
üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varud hinnatakse
bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varud on bilansis kajastatud FIFO meetodil.
10
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 10 tuhat eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 tuhande euro,
kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud
mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud
tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Kui materiaalse
põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid
raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
- Hooned 5%
- Rajatised kuni 10%
- Masinad ja seadmed ning muu materiaalne põhivara kuni 40%
Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav
vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku
eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning
lõppväärtuse põhjendatust.
Juhul kui teatud materiaalse põhivara kaetav väärtus on langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis hinnatakse see vara alla kuni
kaetava väärtuseni, milleks on selle vara neto müügihind. Vara neto müügihinna määramisel kasutatakse ettevõtteväliste ekspertide
abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuluna kasumiaruandes real " põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus".
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata
enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse
kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara
arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis
on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.
Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Amortisatsioonimäär aastas immateriaalsele
põhivarale on 20%.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 tuhat eurot
Rendid
Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud
rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas
või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja
kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel
kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara
soetusmaksumuse koosseisus.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
11
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole
tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg
on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande
kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutab AS NÕO LIHATÖÖSTUS netomeetodit, s.t. sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse
bilansis arvele tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa.
Soetatud vara amortiseeritakse kulusse tema kasuliku eluea jooksul.
Tulud
Tulude arvestus
Tulu kaupade müügist kajastatakse raamatupidamises siis, kui on täidetud kõik järgnevalt loetletud tingimused:
- Olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle ostjale;
- Müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse
omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
- Tulu müügitehingutest saab usaldusväärselt mõõta;
- Tehingutest saadav tasu laekumine on tõenäoline;
- Tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta või hinnata.
- Tulud teenuste müügist kajastatakse teenuste osutamise järel.
Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Maksustamine
Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid
ega kohustusi. Alates 01.01.2019 maksustatakse regulaarseid väljamakstavaid dividende madalama maksumääraga 14/86 netodividendina
väljamakstud summalt. Füüsilistele isikutele makstavalt madala maksumääraga maksustatud dividendidelt peetakse kinni tulumaks
7%. Maksimaalselt on võimalik madala määraga maksustada 1/3 ulatuses 2018. aastal makstud tulumaksuga
maksustavatest dividendidest.Seda ületav osa maksustatakse jätkuvalt maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt.
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividend
välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisas.
Seotud osapooled
AS Nõo Lihatööstus aruandes seotud osapoolteks loetakse olulise osalusega aktsionäre, tegev- ja kõrgemat juhtkonda, eelpool nimetatud
isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
12
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Arvelduskontod 2 996 3 012
Raha kassas 23 7
Kokku raha 3 019 3 019
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 3 376 3 376
Ostjatelt laekumata
arved 3 376 3 376 4
Ettemaksed 24 24
Tulevaste perioodide
kulud 24 24
Kokku nõuded ja
ettemaksed 3 400 3 400
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 3 208 3 208
Ostjatelt laekumata
arved 3 208 3 208 4
Ettemaksed 42 42
Tulevaste perioodide
kulud 31 31
Muud makstud
ettemaksed 11 11
Kokku nõuded ja
ettemaksed 3 250 3 250
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ostjatelt laekumata arved 3 376 3 208
Kokku nõuded ostjate vastu 3 376 3 208
13
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Varud (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 1 266 1 256
Lõpetamata toodang 515 582
Valmistoodang 194 266
Ettemaksed varude eest 0 12
Kokku varud 1 975 2 116
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 206 265
Üksikisiku tulumaks 91 93
Erisoodustuse tulumaks 1 2
Sotsiaalmaks 179 187
Kohustuslik kogumispension 8 9
Töötuskindlustusmaksed 12 12
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 1
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 499 569
14
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja
seadmed
Muud
materiaalsed
põhivarad
Lõpetamata
projektid ja
ettemaksed Lõpetamata
projektid
Ettemaksed
31.12.2017
Soetusmaksumus 226 6 832 8 849 734 1 0 1 16 642
Akumuleeritud kulum 0 -2 610 -5 389 -449 0 0 0 -8 448
Jääkmaksumus 226 4 222 3 460 285 1 0 1 8 194
Ostud ja parendused 0 105 361 37 806 152 958 1 461
Amortisatsioonikulu 0 -328 -651 -76 0 0 0 -1 055
31.12.2018
Soetusmaksumus 226 6 937 9 128 731 807 152 959 17 981
Akumuleeritud kulum 0 -2 938 -5 958 -485 0 0 0 -9 381
Jääkmaksumus 226 3 999 3 170 246 807 152 959 8 600
Ostud ja parendused 0 380 194 38 0 129 129 741
Amortisatsioonikulu 0 -329 -662 -72 0 0 0 -1 063
Ümberliigitamised 0 100 852 7 -807 -152 -959 0
Ümberliigitamised
ettemaksetest 0 0 145 7 0 -152 -152 0
Ümberliigitamised
lõpetamata projektidest 0 100 707 0 -807 0 -807 0
31.12.2019
Soetusmaksumus 226 7 417 10 087 776 0 129 129 18 635
Akumuleeritud kulum 0 -3 267 -6 533 -557 0 0 0 -10 357
Jääkmaksumus 226 4 150 3 554 219 0 129 129 8 278
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2019 2018
Masinad ja seadmed 25 15
Transpordivahendid 25 15
Kokku 25 15
Kanti maha materiaalset põhivara soetusmaksumusega 32 tuhat eurot, mille jääkväärtus oli 0.
15
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Kapitalirent (tuhandetes eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Kapitalirendikohustised 9 4 5 0
1,55%+6 kuu
euribor 15.03.2022
Kapitalirendikohustised
kokku 9 4 5 0
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Kapitalirendikohustised 64 55 9 0
1,55%+6 kuu
euribor 15.03.2022
Kapitalirendikohustised
kokku 64 55 9 0
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2019 31.12.2018
Masinad ja seadmed 10 135
Kokku 10 135
16
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Laenukohustised (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr 12 kuu
jooksul
1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Pikaajalised laenud
Pangalaen
915 403 512 0
1,22%+6
kuu euribor
0,340%
EUR 15.03.2022
Pangalaen
575 118 457 0
1,5%+6 kuu
euribor
0,340%
EUR 06.09.2024
Pikaajalised laenud
kokku 1 490 521 969 0
Pangalaen
Kapitalirendikohustised
kokku 9 4 5 0 8
Laenukohustised
kokku 1 499 525 974 0
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr 12 kuu
jooksul
1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Pikaajalised laenud
Pangalaen
1 314 399 915 0
1,22%+6
kuu euribor
0,340%
EUR 15.03.2022
Pangalaen
691 116 575 0
1,5%+6 kuu
euribor
0,340%
EUR 06.09.2024
Pikaajalised laenud
kokku 2 005 515 1 490 0
Kapitalirendikohustised
kokku 64 55 9 0 8
Laenukohustised
kokku 2 069 570 1 499 0
Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk)maksumus
31.12.2019 31.12.2018
Maa 226 226
Ehitised 4 150 3 998
Masinad ja seadmed 3 554 3 170
Muud materiaalsed põhivarad 219 247
Kokku 8 149 7 641
Pandi liik: hüpoteek
Pandi ese: kinnistu number 1813804, Voika 18, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa
Pandi liik: Ühishüpoteek
Pandi ese: kinnistu, Viljahoidla asukohaga Voika 18a, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa, registriosa 2972704 ja kinnistu asukohaga Voika 18,
17
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa registriosa 1813804
Pandi liik: kommertspant
Pandi ese: pantija vallasvara
Samad pandid olid seatud ka 2018. aastal
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 2 492 2 492 0 0 11
Võlad töövõtjatele 431 431 0 0 12
Maksuvõlad 499 499 0 0 6
Kokku võlad ja
ettemaksed 3 422 3 422 0 0
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 2 417 2 417 0 0 11
Võlad töövõtjatele 399 399 0 0 12
Maksuvõlad 569 569 0 0 6
Kokku võlad ja
ettemaksed 3 385 3 385 0 0
Lisa 11 Võlad tarnijatele (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Võlad tarnijatele 2 492 2 417
Kokku võlad tarnijatele 2 492 2 417
Lisa 12 Võlad töövõtjatele (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Töötasu 224 215
Puhkusekohustis 207 184
Kokku võlad töövõtjatele 431 399
18
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 9 286 9 116
Dividendide tulumaks võimalikelt dividendidelt 2 318 2 268
Kokku tingimuslikud kohustised 11 604 11 384
Lisa 14 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Aktsiakapital 134 134
Aktsiate arv (tk) 5 250 5 250
Lisa 15 Müügitulu (tuhandetes eurodes)
2019 2018
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 28 017 26 809
Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 5 676 4 609
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 33 693 31 418
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike
Hiina 1 0
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 1 0
Kokku müügitulu 33 694 31 418
Müügitulu tegevusalade lõikes
Liha - ja linnulihatoodete tootmine 33 686 31 411
Muu 8 7
Kokku müügitulu 33 694 31 418
19
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 16 Muud äritulud (tuhandetes eurodes)
2019 2018
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 25 15
Kasum valuutakursi muutustest 0 1
Trahvid, viivised ja hüvitised 7 51
Saadud kindlustushüvitis 1 0
Muud 21 26
Kokku muud äritulud 54 93
Lisa 17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu (tuhandetes eurodes)
2019 2018
Tooraine ja materjal 21 796 18 675
Energia 566 521
Elektrienergia 321 315
Kütus 245 206
Transpordikulud 63 58
Tööjõukulud 2 854 2 676
Amortisatsioonikulu 1 051 1 017
Remondimaterjalid 549 460
Muud 491 429
Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 27 370 23 836
Lisa 18 Turustuskulud (tuhandetes eurodes)
2019 2018
Üür ja rent 29 18
Energia 63 67
Elektrienergia 41 41
Kütus 22 26
Transpordikulud 1 714 1 515
Lähetuskulud 10 13
Tööjõukulud 1 056 965
Amortisatsioonikulu 9 22
Ostuboonus 1 057 1 125
Reklaam 862 765
Tellitud hanketööd 60 66
Sidekulud 5 6
Muud 71 92
Kokku turustuskulud 4 936 4 654
20
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 19 Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes)
2019 2018
Üür ja rent 36 20
Energia 49 49
Elektrienergia 40 40
Kütus 9 9
Mitmesugused bürookulud 1 2
Lähetuskulud 5 7
Tööjõukulud 424 478
Amortisatsioonikulu 3 16
Muud 43 41
Tellitud hanketööd 127 118
Sidekulud 4 5
Väikevahendid 9 14
Varakindlustuskulu 11 10
Kokku üldhalduskulud 712 760
Lisa 20 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes)
2019 2018
Palgakulu 3 234 3 078
Sotsiaalmaksud 1 100 1 041
Kokku tööjõukulud 4 334 4 119
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 158 157
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 145 147
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 12 9
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1
Lisa 21 Muud ärikulud (tuhandetes eurodes)
2019 2018
Kahjum valuutakursi muutustest 0 1
Trahvid, viivised ja hüvitised 241 152
Muud ärikulud 61 56
Kokku muud ärikulud 302 209
21
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud (tuhandetes eurodes)
2019 2018
Intressikulud -24 -33
Kokku muud finantstulud ja -kulud -24 -33
Lisa 23 Tulumaks (tuhandetes eurodes)
Tulumaksukulu komponendid 2019 2018
Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks
Väljakuulutatud dividendid 156 28 399 100
Eesti 156 28 399 100
Kokku 156 28 399 100
Lisa 24 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
Kaupade ja teenuste ostud ja müügid
2019 2018
Kaupade ja teenuste
müügid
Kaupade ja teenuste
müügid
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega
eraisikust omanike lähedased
pereliikmed ning nende
valitseva või olulise mõju all
olevad ettevõtjad
3 3
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 152 172
Juhatuse liikmele arvestatud tasu 2019. aastal oli 96 tuhat eurot ( 2018. aastal 96 tuhat eurot). Nõukogu liikmetele arvestatud tasu 2019.
aastal kokku oli 55,7 tuhat eurot, sh 2 töölepingu alusel arvestatud töötasu 51,3 tuhat eurot ja nõukogu liikmete tasu 4,4 tuhat eurot ( 2018.a.
kokku 75,7 tuhat eurot, sh 2 töölepingu alusel arvestatud töötasu 71,5 tuhat eurot ja nõukogu liikmete tasu 4,2 tuhat eurot).
AS-is Nõo Lihatööstus on aruandeaastal töötanud keskmiselt 10 töötajat, kes on erinevas sugulusastmes juhtkonna liikmetega.
Viidatud töötajatele makstud brutotasu moodustas 2019. aastal 160 tuhat eurot ( 2018: 7 töötajat, brutotasu 119 tuhat eurot).
Ametisuhte lõpetamisel maksab ettevõte juhatuse liikmele hüvitist tema kahe aasta ametitasule vastava summa.
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale ei ole 2019. aastal antud laene ega muid soodustusi.
22
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 25 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Seoses 12. märtsil 2020 COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorra väljakuulutamisega on klientide maksekäitumine muutunud.
Ettevõte on maksuriskide maandamiseks võtnud erilise tähelepanu alla makseraskustes kliendid, kellega tegeldakse personaalselt
ja selgitatakse edaspidised võimalused kauba tellimise ja maksevõime osas. Seoses kujunenud olukorraga võib jätkuv kriis mõjutada
ettevõtte 2020. aasta majandustulemust.
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2020
aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
ärinimi: aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS
registrikood: 10005487
tänava nimi,
maja ja korteri number:
Voika tn 18
alevik: Nõo alevik
vald: Nõo vald
maakond: Tartu maakond
postisihtnumber: 61601
telefon: +372 7302020
faks: +372 7302021
e-posti aadress: [email protected]
veebilehe aadress: www.lihavyrst.ee
2
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 5
Bilanss 5
Kasumiaruanne 6
Rahavoogude aruanne 7
Omakapitali muutuste aruanne 8
Raamatupidamise aastaaruande lisad 9
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9
Lisa 2 Raha 12
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12
Lisa 4 Varud 12
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 14
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 15
Lisa 8 Kapitalirent 15
Lisa 9 Kasutusrent 16
Lisa 10 Laenukohustised 17
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 18
Lisa 12 Võlad tarnijatele 18
Lisa 13 Võlad töövõtjatele 18
Lisa 14 Tingimuslikud kohustised ja varad 19
Lisa 15 Aktsiakapital 19
Lisa 16 Müügitulu 19
Lisa 17 Muud äritulud 19
Lisa 18 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 20
Lisa 19 Turustuskulud 20
Lisa 20 Üldhalduskulud 21
Lisa 21 Tööjõukulud 21
Lisa 22 Muud ärikulud 21
Lisa 23 Muud finantstulud ja -kulud 22
Lisa 24 Tulumaks 22
Lisa 25 Seotud osapooled 22
Lisa 26 Sündmused pärast aruandekuupäeva 23
Aruande allkirjad 24
Vandeaudiitori aruanne 25
3
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
Tegevusaruanne
AS Nõo Lihatööstus on Eesti suurim ja uuendusmeelseim kohalikul kapitalil põhinev lihatööstus, mis annab tööd 151 inimesele, olles sellega
Lõuna-Eesti üks olulisemaid tööandjaid.
2020. aastal avas ettevõte Nõos esinduspoe, mis on osutunud klientide seas äärmiselt populaarseks. Klientide lemmikuks on saanud kohapeal
küpsetatud suitsuribi. Poes on müügil ka suur valik teisi ettevõttes toodetud maitsvaid, kvaliteetsed ning suure lihasisaldusega ehtsaid
lihatooteid. Mõningad tooted on valmistatud spetsiaalselt müügiks ainult esinduspoes. Nõo mitmekesine tooteportfell sisaldab endas 20
tootegruppi alates poolfabrikaatidest kuni kõrge lihasisaldusega täissuitsuvorstide, lihapallide ja snäkktoodeteni, mida turustatakse erinevate
kaubamärkide all nii kodu- kui välisturgudel. AS Nõo Lihatööstus omab Baltimaade kaasaegseimat ning moodsaima tehnoloogiaga varustatud
lihalõikusmaja.
Ülevaade äritegevusest
2020. aastal ulatus ettevõtte käive 35,2 miljoni euroni (2019: 33,7 milj. eurot), mis on 4,5% enam kui 2019. aastal. Ettevõte müüs 83% oma
toodangust Eestis ja eksportis 17%. Müüdud toodangu maht ulatus 2020. aastal 8216 tonnini (2019: 8654 tonni). Suurimad ekspordipartnerid
olid Läti, Leedu ja Soome, kuhu müüdi peamiselt valmistoodangut. 2020. aastal täiendas Nõo Lihatööstus oma tootegruppe mitmete uute
toodetega.
Eesti grillikultuuri edendaval traditsioonilisel Eesti Grilli Galal pärjati Nõo šašlõkk Hellmann’s majoneesiga auväärse tiitliga Aasta šašlõkk
2020. Eesti jaemüügis saadaolevaid grillitooteid pimehindas kokku 30 Eesti Grilliliidu kohtunikku kuues erinevas kategoorias. Kokku hinnati 109
grillitoodet ja 32 kastet.
Lisaks on Nõo suvetooted silma jäänud ka Eesti ajakirjanikele. Eesti suurima naisteajakirja Naistelehe kanašašlõki testis kuulutati Nõo
Kurgi-sibula kanašašlõkk toimetuse lemmikuks. Postimehe Sõbranna portaali toimetajad testisid aga erinevaid grill-lihasid, nende seas Nõo
Fitlap grillsteiki kanafileest, mis jäi auväärsele teisele kohale.
Oleme väga tänulikud, et meie tooted on võitnud eestimaalaste südamed ja leidnud tunnustust erinevates tootetestides. Töötame jätkuvalt selle
nimel, et tuua Eesti inimesteni kvaliteetsed, maitsvad ja tervislikud ning vaid parimast toorainest valmistatud lihatooted.
Majanduskeskkond
2020. aastal alanud epideemia on tugevalt mõjutanud majanduskasvu pidurdumist nii Euroopa Liidus kui ka mujal arenenud riikides. Majanduse
edasine käekäik sõltub otseselt sellest, kui edukalt viirust ohjatakse - selle leviku tõkestamiseks seatud piirangud on majanduse jaoks peamine
probleemide tekitaja. Õigete majanduspoliitiliste valikute korral on võimalik, et Eesti väljub raskest seisust püsivate majanduslike kahjudeta.
Praeguse kriisi eripärasid arvesse võttes on valitsus pidanud abistama neid ettevõtteid, kelle tegevust piirati. Suurem kukkumine oli toitlustuses
ja muude vaba aja teenuste tarbimises, mis olid nakkusohu tõttu pikemat aega suuresti häiritud. Kuna restoranide, hotellide ja vaba aja teenuste
tarbimine moodustab eratarbimise kulutustest ligikaudu 15 protsenti, annavad sealsed raskused kindlasti end tunda ka meie ettevõttes. Suure
löögi andis ka välisturistide vähenemine. Teises kvartalis käis neid Eestis 79 protsenti vähem kui aasta varem. Sellel on väga tugev mõju
eratarbimisele. Näiteks eelmisel aastal moodustasid välismaalaste ostud kogutarbimisest 12 protsenti. Kujunenud olukorra tulemusena on
ettevõte kaotanud osa klientidest, kes piirangute tõttu olid sunnitud oma uksed sulgema.
Investeeringud
Ettevõte jätkas 2020. aastal 2017-2020 investeeringuplaani täitmist ja investeeris materiaalsesse põhivarasse netoinvesteeringuna 591 tuhat
eurot (sh ettemakse tootmisseadmele 13 tuhat eurot). Seoses tooraine hinnatõusuga 2019. aastal otsustati 2020. aastal suuremad
investeeringud edasi lükata ja piirduda vaid mõningate tootmisseadmete soetamisega (sh pakkeliin, karbimasin, klipsaator) ja esinduspoe
ehitusega.
2021.-2023. aasta investeerimisplaani kuulub külmhoone ehitus, uued taaralahendused, küttesüsteemi ümberehitus ja üleminek uuele
majandustarkvarale. Nende projektide teostamine sõltub olulisel määral Hiinas alguse saanud koroonaviiruse mõjudest Eesti majandusele
tervikuna, mille tagajärjed mõjutavad ka meie otsuseid.
2020. aastal oli ettevõtte keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale 151 (2019: 158) ja tööjõukulud koos maksudega 4,398 miljonit eurot
( 2019: 4,334 miljonit eurot).
Finantssuhtarvud 2020 2019
4
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Müügitulu (tuhandetes eurodes) 35 191 33 694
Puhaskasum ( tuhandetes eurodes) 2 729 376
Rentaablusnäitajad (%)
Rentaablus (%) 7,75 1,12
Ärirentaablus (%) 27,3 1,27
ROA (%) 7,8 2,26
ROE (%) 19,1 3,20
Likviidsusnäitajad
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 3,03 2,13
Maksevõime kordaja 2,34 1,63
Finantssuhtarvude arvutamisel on kasutatud valemeid:
Rentaablus (%) = ( puhaskasum / müügitulu ) * 100
Ärirentaablus = ( ärikasum / müügitulu ) * 100
ROA (%) = ( puhaskasum / varad ) * 100
ROE (%) =( puhaskasum/ omakapital ) * 100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja ( kordades ) = käibevara / lühiajalised kohustused
Maksevõime kordaja = käibevara - varud/ lühiajalised kohustused
5
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 4 648 3 019 2
Nõuded ja ettemaksed 3 351 3 400 3
Varud 2 365 1 975 4
Kokku käibevarad 10 364 8 394
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 7 812 8 278 6
Immateriaalsed põhivarad 8 0 7
Kokku põhivarad 7 820 8 278
Kokku varad 18 184 16 672
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 532 525 10
Võlad ja ettemaksed 2 886 3 422 11
Kokku lühiajalised kohustised 3 418 3 947
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 442 974 10
Kokku pikaajalised kohustised 442 974
Kokku kohustised 3 860 4 921
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 134 134 15
Kohustuslik reservkapital 13 13
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 11 448 11 228
Aruandeaasta kasum (kahjum) 2 729 376
Kokku omakapital 14 324 11 751
Kokku kohustised ja omakapital 18 184 16 672
6
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne (tuhandetes eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Müügitulu 35 191 33 694 16
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -26 384 -27 370 18
Brutokasum (-kahjum) 8 807 6 324
Turustuskulud -5 003 -4 936 19
Üldhalduskulud -924 -712 20
Muud äritulud 61 54 17
Muud ärikulud -170 -302 22
Ärikasum (kahjum) 2 771 428
Muud finantstulud ja -kulud -17 -24 23
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 2 754 404
Tulumaks -25 -28 24
Aruandeaasta kasum (kahjum) 2 729 376
7
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 2 771 428
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 057 1 063 6
Kasum (kahjum) põhivarade müügist -11 -25 6.17
Kokku korrigeerimised 1 046 1 038
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 49 -150 3
Varude muutus -390 141 4
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -536 37 11
Makstud intressid -17 -24 23
Makstud ettevõtte tulumaks -25 -28 24
Kokku rahavood äritegevusest 2 898 1 442
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel -599 -741 6,7
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
müügist 11 25 6,17
Kokku rahavood investeerimistegevusest -588 -716
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -521 -515 10
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -4 -55 10
Makstud dividendid -156 -156
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -681 -726
Kokku rahavood 1 629 0
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 019 3 019 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 629 0
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 648 3 019 2
8
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes)
Kokku
Aktsiakapital
nimiväärtuses
Kohustuslik
reservkapital
Jaotamata kasum
(kahjum)
31.12.2018 134 13 11 384 11 531
Aruandeaasta kasum
(kahjum) 0 0 376 376
Väljakuulutatud
dividendid 0 0 -156 -156
31.12.2019 134 13 11 604 11 751
Aruandeaasta kasum
(kahjum) 0 0 2 729 2 729
Väljakuulutatud
dividendid 0 0 -156 -156
31.12.2020 134 13 14 177 14 324
9
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS-i NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad
Rahandusministeeriumi poolt välja antud juhendid.
AS NÕO LIHATÖÖSTUS kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud kasumiskeemi nr. 2.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud
alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes.
Raha
Rahana kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja hoiuseid pankades.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro (s.o ettevõtte arvestusvaluuta). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on
aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Liidu Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed
varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse bilansipäeval kehtivate Euroopa
Liidu Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi
kasumiaruandes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime
kohta. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest
kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist
välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid
nõudeid (viitlaekumised ja muud lühi- ja pikaajalised nõudeid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud
soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, milleta
varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid
mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja
dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali
maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise
üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varud hinnatakse
bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varud on bilansis kajastatud FIFO meetodil.
10
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 10 tuhat eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 tuhande euro,
kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud
mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud
tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Kui materiaalse
põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid
raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
- Hooned 5%
- Rajatised kuni 10%
- Masinad ja seadmed ning muu materiaalne põhivara kuni 40%
Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav
vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku
eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning
lõppväärtuse põhjendatust.
Juhul kui teatud materiaalse põhivara kaetav väärtus on langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis hinnatakse see vara alla kuni
kaetava väärtuseni, milleks on selle vara neto müügihind. Vara neto müügihinna määramisel kasutatakse ettevõtteväliste ekspertide
abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuluna kasumiaruandes real " põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus".
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata
enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse
kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara
arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis
on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.
Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Amortisatsioonimäär aastas immateriaalsele
põhivarale on 20%.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 tuhat eurot
Rendid
Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud
rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas
või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja
kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel
kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara
soetusmaksumuse koosseisus.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
11
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole
tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg
on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande
kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutab AS NÕO LIHATÖÖSTUS netomeetodit, s.t. sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse
bilansis arvele tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa.
Soetatud vara amortiseeritakse kulusse tema kasuliku eluea jooksul.
Tulud
Tulude arvestus
Tulu kaupade müügist kajastatakse raamatupidamises siis, kui on täidetud kõik järgnevalt loetletud tingimused:
- Olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle ostjale;
- Müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse
omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
- Tulu müügitehingutest saab usaldusväärselt mõõta;
- Tehingutest saadav tasu laekumine on tõenäoline;
- Tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta või hinnata.
- Tulud teenuste müügist kajastatakse teenuste osutamise järel.
Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Maksustamine
Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid
ega kohustusi. Alates 01.01.2019 maksustatakse regulaarseid väljamakstavaid dividende madalama maksumääraga 14/86 netodividendina
väljamakstud summalt. Füüsilistele isikutele makstavalt madala maksumääraga maksustatud dividendidelt peetakse kinni tulumaks
7%. Maksimaalselt on võimalik madala määraga maksustada 2/3 ulatuses 2018 ja 2019. aastal makstud tulumaksuga
maksustavatest dividendidest.Seda ületav osa maksustatakse jätkuvalt maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt.
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividend
välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisas.
Seotud osapooled
AS Nõo Lihatööstus aruandes seotud osapoolteks loetakse olulise osalusega aktsionäre, tegev- ja kõrgemat juhtkonda, eelpool nimetatud
isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
12
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Arvelduskontod 4 622 2 996
Raha kassas 26 23
Kokku raha 4 648 3 019
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 3 329 3 329
Ostjatelt laekumata
arved 3 329 3 329
Ettemaksed 22 22
Tulevaste perioodide
kulud 17 17
Muud makstud
ettemaksed 5 5
Kokku nõuded ja
ettemaksed 3 351 3 351
31.12.2019 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 3 376 3 376
Ostjatelt laekumata
arved 3 376 3 376
Ettemaksed 24 24
Tulevaste perioodide
kulud 24 24
Kokku nõuded ja
ettemaksed 3 400 3 400
Lisa 4 Varud (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Tooraine ja materjal 1 578 1 266
Lõpetamata toodang 552 515
Valmistoodang 235 194
Kokku varud 2 365 1 975
13
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 248 206
Üksikisiku tulumaks 90 91
Erisoodustuse tulumaks 1 1
Sotsiaalmaks 174 179
Kohustuslik kogumispension 8 8
Töötuskindlustusmaksed 12 12
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 2
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 536 499
14
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja
seadmed
Muud
materiaalsed
põhivarad
Lõpetamata
projektid ja
ettemaksed Lõpetamata
projektid
Ettemaksed
31.12.2018
Soetusmaksumus 226 6 937 9 128 731 807 152 959 17 981
Akumuleeritud kulum 0 -2 938 -5 958 -485 0 0 0 -9 381
Jääkmaksumus 226 3 999 3 170 246 807 152 959 8 600
Ostud ja parendused 0 380 194 38 0 129 129 741
Amortisatsioonikulu 0 -329 -662 -72 0 0 0 -1 063
Ümberliigitamised 0 100 852 7 -807 -152 -959 0
Ümberliigitamised
ettemaksetest 0 0 145 7 0 -152 -152 0
Ümberliigitamised
lõpetamata projektidest 0 100 707 0 -807 0 -807 0
31.12.2019
Soetusmaksumus 226 7 417 10 087 776 0 129 129 18 635
Akumuleeritud kulum 0 -3 267 -6 533 -557 0 0 0 -10 357
Jääkmaksumus 226 4 150 3 554 219 0 129 129 8 278
Ostud ja parendused 0 137 388 53 0 13 13 591
Amortisatsioonikulu 0 -345 -649 -63 0 0 0 -1 057
Ümberliigitamised 0 0 129 0 0 -129 -129 0
Ümberliigitamised
ettemaksetest 0 0 129 0 0 -129 -129 0
31.12.2020
Soetusmaksumus 226 7 554 10 531 829 0 13 13 19 153
Akumuleeritud kulum 0 -3 612 -7 109 -620 0 0 0 -11 341
Jääkmaksumus 226 3 942 3 422 209 0 13 13 7 812
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2020 2019
Masinad ja seadmed 11 25
Transpordivahendid 11 25
Kokku 11 25
Müüdi 8 ametiautot soetusmaksumusega 73 tuhat eurot, mille jääkväärtus oli 0.
15
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes)
Kokku
Lõpetamata
projektid ja
ettemaksed
Ostud ja parendused 8 8
31.12.2020
Soetusmaksumus 8 8
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 8 8
Teostati ettemaks uue arvutitarkvara soetamiseks.
Lisa 8 Kapitalirent (tuhandetes eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Kapitalirendikohustised 5 4 1 0
1,55%+6 kuu
euribor 15.03.2022
Kapitalirendikohustised
kokku 5 4 1 0
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Kapitalirendikohustised 9 4 5 0
1,55%+6 kuu
euribor 15.03.2022
Kapitalirendikohustised
kokku 9 4 5 0
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2020 31.12.2019
Masinad ja seadmed 5 10
Kokku 5 10
16
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Kasutusrent (tuhandetes eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2020 2019
Kasutusrendikulu 43 24
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2020 31.12.2019
12 kuu jooksul 38 43
1-5 aasta jooksul 51 89
Ettevõte on rentinud 2020 ja 2019. aastal busse töötajate transportimiseks ja sõiduautosid müügitöötajatele ja ettevõtte juhtkonnale.
17
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Laenukohustised (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr 12 kuu
jooksul
1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Pikaajalised laenud
Pangalaen
512 409 103
1,22%+6
kuu euribor
0,340%
EUR 15.03.2022
Pangalaen
457 119 338
1,5%+6 kuu
euribor
0,340%
EUR 06.09.2024
Pikaajalised laenud
kokku 969 528 441
Kapitalirendikohustised
kokku 5 4 1 0 8
Laenukohustised
kokku 974 532 442 0
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr 12 kuu
jooksul
1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Pikaajalised laenud
Pangalaen
915 403 512 0
1,22%+6
kuu euribor
0,340%
EUR 15.03.2022
Pangalaen
575 118 457 0
1,5%+6 kuu
euribor
0,340%
EUR 06.09.2024
Pikaajalised laenud
kokku 1 490 521 969 0
Pangalaen
Kapitalirendikohustised
kokku 9 4 5 0 8
Laenukohustised
kokku 1 499 525 974 0
Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk)maksumus
31.12.2020 31.12.2019
Maa 226 226
Ehitised 3 942 4 150
Masinad ja seadmed 3 422 3 554
Muud materiaalsed põhivarad 209 219
Kokku 7 799 8 149
Pandi liik: hüpoteek
Pandi ese: kinnistu number 1813804, Voika 18, Nõo alevik, Tartumaa;
Pandi liik: Ühishüpoteek
Pandi ese: kinnistu , Viljahoidla asukohaga Voika 18a, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa, registriosa 2972704 ja kinnistu asukohaga Voika 18,
18
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa, registriosa 1813804;
Pandi liik: kommertspant
Pandi ese: pantija vallasvara
Samad pandid olid seatud ka 2019. aastal.
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 1 914 1 914 0 0 12
Võlad töövõtjatele 436 436 0 0 13
Maksuvõlad 536 536 0 0 5
Kokku võlad ja
ettemaksed 2 886 2 886 0 0
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 2 492 2 492 0 0 12
Võlad töövõtjatele 431 431 0 0 13
Maksuvõlad 499 499 0 0 5
Kokku võlad ja
ettemaksed 3 422 3 422 0 0
Lisa 12 Võlad tarnijatele (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Võlad tarnijatele 1 914 2 492
Kokku võlad tarnijatele 1 914 2 492
Lisa 13 Võlad töövõtjatele (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Töötasu 211 224
Puhkusekohustis 225 207
Kokku võlad töövõtjatele 436 431
19
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Tingimuslikud kohustised ja varad (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 11 349 9 286
Dividendide tulumaks võimalikelt dividendidelt 2 828 2 318
Kokku tingimuslikud kohustised 14 177 11 604
Lisa 15 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Aktsiakapital 134 134
Aktsiate arv (tk) 5 250 5 250
Lisa 16 Müügitulu (tuhandetes eurodes)
2020 2019
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 29 047 28 017
Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 6 144 5 676
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 35 191 33 693
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike
Hiina 0 1
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 0 1
Kokku müügitulu 35 191 33 694
Müügitulu tegevusalade lõikes
Liha - ja linnulihatoodete tootmine 35 181 33 686
Muu 10 8
Kokku müügitulu 35 191 33 694
Lisa 17 Muud äritulud (tuhandetes eurodes)
2020 2019
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 11 25
Trahvid, viivised ja hüvitised 15 7
Saadud kindlustushüvitis 16 1
Muud 19 21
Kokku muud äritulud 61 54
20
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu (tuhandetes eurodes)
2020 2019
Tooraine ja materjal 20 735 21 796
Energia 554 566
Elektrienergia 318 321
Kütus 236 245
Transpordikulud 64 63
Tööjõukulud 2 713 2 854
Amortisatsioonikulu 1 054 1 051
Remondimaterjalid 719 549
Muud 545 491
Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 26 384 27 370
Lisa 19 Turustuskulud (tuhandetes eurodes)
2020 2019
Üür ja rent 46 29
Energia 55 63
Elektrienergia 38 41
Kütus 17 22
Transpordikulud 1 691 1 714
Lähetuskulud 2 10
Tööjõukulud 1 044 1 056
Amortisatsioonikulu 3 9
Ostuboonus 1 074 1 057
Reklaam 948 862
Tellitud hanketööd 72 60
Sidekulud 5 5
Muud 63 71
Kokku turustuskulud 5 003 4 936
21
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 20 Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes)
2020 2019
Üür ja rent 32 36
Energia 46 49
Elektrienergia 39 40
Kütus 7 9
Mitmesugused bürookulud 1 1
Lähetuskulud 1 5
Tööjõukulud 641 424
Amortisatsioonikulu 0 3
Muud 39 43
Tellitud hanketööd 140 127
Sidekulud 4 4
Väikevahendid 9 9
Varakindlustuskulu 11 11
Kokku üldhalduskulud 924 712
Lisa 21 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes)
2020 2019
Palgakulu 3 306 3 234
Sotsiaalmaksud 1 092 1 100
Kokku tööjõukulud 4 398 4 334
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 151 158
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 120 145
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 29 12
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 2 1
Lisa 22 Muud ärikulud (tuhandetes eurodes)
2020 2019
Trahvid, viivised ja hüvitised 149 241
Muud ärikulud 21 61
Kokku muud ärikulud 170 302
22
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 23 Muud finantstulud ja -kulud (tuhandetes eurodes)
2020 2019
Intressikulud -17 -24
Kokku muud finantstulud ja -kulud -17 -24
Lisa 24 Tulumaks (tuhandetes eurodes)
Tulumaksukulu komponendid 2020 2019
Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks
Väljakuulutatud dividendid 156 25 156 28
Eesti 156 25 156 28
Kokku 156 25 156 28
Lisa 25 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
Kaupade ja teenuste ostud ja müügid
2020 2019
Kaupade ja teenuste
müügid
Kaupade ja teenuste
müügid
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega
eraisikust omanike lähedased
pereliikmed ning nende
valitseva või olulise mõju all
olevad ettevõtjad
2 3
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2020 2019
Arvestatud tasu 78 152
Lepingu lõpetamise hüvitis 221 0
AS-is Nõo Lihatööstus on aruandeaastal töötanud keskmiselt 7 töötajat, kes on erinevas sugulusastmes juhtkonna liikmetega. Viidatud
töötajatele makstud brutotasu moodustas 2020. aastal 103,7 tuhat eurot ( 2019: 10 töötajat, brutotasu 160 tuhat eurot).
Ametisuhte lõpetamisel maksti ettevõte juhatuse liikmele hüvitist tema kahe aasta ametitasule vastav summa 221 tuhat eurot.
Nõukogu liikmetele arvestatud tasu 2020.aastal kokku oli 42,8 tuhat eurot sh 4,5 tuhat eurot nõukogu liikme tasu ja 38,3 tuhat eurot töötasu
( 2019 : 55,7 tuhat eurot, sh nõukogu liikme tasu 4,4 tuhat eurot ja töötasu 51,3 tuhat eurot).
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale ei ole 2020. aastal antud laene ega muid soodustusi.
23
aktsiaselts NÕO LIHATÖÖSTUS 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 26 Sündmused pärast aruandekuupäeva
2020.aastal kinnitati uue koroonaviiruse (COVID-19) olemasolu, mis levis kiiresti üle maailma, sealhulgas ka Eestisse. Viirus ei ole taandunud
ka aruandekuupäevaks 31.12.2020 ja mõjutab ettevõtte majandustegevust ka 2021.aastal. Juhtkond käsitleb haiguspuhangu jätkumist
bilansijärgse mittekorrigeeriva sündmusena,lähtudes juhtimisotsuste tegemisel COVID-19 majanduslikest mõjudest.
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
ärinimi: osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS
registrikood: 10005487
tänava nimi,
maja ja korteri number:
Voika tn 18
alevik: Nõo alevik
vald: Nõo vald
maakond: Tartu maakond
postisihtnumber: 61601
telefon: +372 7302020
faks: +372 7302021
e-posti aadress: [email protected]
veebilehe aadress: www.lihavyrst.ee
2
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 5
Bilanss 5
Kasumiaruanne 6
Rahavoogude aruanne 7
Omakapitali muutuste aruanne 8
Raamatupidamise aastaaruande lisad 9
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9
Lisa 2 Raha 12
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12
Lisa 4 Varud 12
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 14
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 15
Lisa 8 Kapitalirent 15
Lisa 9 Kasutusrent 16
Lisa 10 Laenukohustised 17
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 18
Lisa 12 Võlad tarnijatele 18
Lisa 13 Võlad töövõtjatele 18
Lisa 14 Tingimuslikud kohustised ja varad 19
Lisa 15 Müügitulu 19
Lisa 16 Muud äritulud 19
Lisa 17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 20
Lisa 18 Turustuskulud 20
Lisa 19 Üldhalduskulud 21
Lisa 20 Tööjõukulud 21
Lisa 21 Muud ärikulud 21
Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud 22
Lisa 23 Tulumaks 22
Lisa 24 Seotud osapooled 22
Lisa 25 Sündmused pärast aruandekuupäeva 22
Aruande allkirjad 23
Vandeaudiitori aruanne 24
3
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
OÜ Nõo Lihatööstus on kõige suurem ja uuendusmeelsem kodumaisel kapitalil põhinev lihatööstus. Ettevõte andis 2021. aastal tööd 148 töötajale, millega on Lõuna-Eestis olulisemaid tööandjaid ning kohalikku ühiskonnaellu panustajaid.
2022. aastal tähistab Nõo Lihatööstus oma 30. juubelit, kandes jätkuvalt pereettevõttele omaseid kõrgeid väärtusi ja standardeid. Senise tegutsemisaja jooksul on Nõo Lihatööstuse tootmispind kasvanud ligi 200 korda, tööstuses valmib rohkem kui 400 erinevat laia tunnustust leidnud toodet. Nõo Lihatööstus on alati pööranud suurt tähelepanu toodete kõrgele kvaliteedile ning ei ole kunagi oma toodetes kasutanud toitainevaest ja väheväärtuslikku kondilihamassi, mis on üldiselt toiduainetööstuses levinud. Nõo Lihatööstus seisab oma tootearenduses kodumaise toidu kõrge kvaliteedi eest.
Nõo Lihatööstuse omandis on Baltikumi kaasaaegseima tehnoloogiaga varustatud lihalõikusmaja.
2021. aastal toimus ettevõtte ümberkujundamine aktsiaseltsist osaühinguks. Osteti tagasi ja tühistati OÜ Karukoobas osad.
Nõo Lihatööstus tegi 2021. aastal läbi eduka brändiuuenduse, mis ühelt poolt rõhutab eestimaisust, teiselt poolt aga haakub ettevõtte rahvusvahelise ambitsiooniga.
Ülevaade äritegevusest
2021. aastal ulatus ettevõtte käive 37,4 miljoni euroni (2020. aastal 35,2 miljonit eurot), mis on 6,25% rohkem kui 2020. aastal.
Nõo Lihatööstus müüs 81% oma toodangust Eestis ja ekspordi osakaal moodustas 19%. Müüdud toodangu maht ulatus 2021. aastal 8708 tonnini, see on 6% enam kui 2020. aastal (2020. aastal 8216 tonni). Suurimad ekspordipartnerid olid Läti, Leedu ja Soome, kuhu müüdi peamiselt valmistoodangut. Jätkati aktiivselt ja tulemuslikult uute kontaktide ning partnersuhete arendamist nii Eestis kui ka eksportturgudel.
2021. aasta tootearenduse tulemusena täiendati tooteportfelli ligi 30 uue menutootega, mille hulgast võib esile tuua mitmesuguse täidisega liharullid nii kana- kui ka sealihast, lihataskud kanalihast, uued lihapallid ja pihvid.
Nõo Lihatööstus saavutas 2021. aastal mitmeid kõrgeid üleriigilisi tunnustusi. Näiteks pälvis Nõo Lihatööstus EAS-i, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud Eesti parimate ettevõtete konkursil Aasta pereettevõtte tiitli. "Ettevõtluse auhind 2021 konkursil kandideeris kokku 20 ettevõtet.
Lisaks kuulutas Eesti Toiduainetööstuse Liit 2021. aasta tegijaks konkursil „Südamega Tegija“ OÜ Nõo Lihatööstus peatehnoloogi Anne Värä, tuues eraldi välja tema ligi 30 aasta pikkuse töö ja panuse toidutööstuse arendamisse.
Samuti oli Nõo Lihatööstus konkursi „Aasta keskkonnasõbralik ettevõte“ nominent. Nõo Lihatööstuses juurutatud keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab kõikide suurinvesteeringute tegemisel lisaks majanduslikule mõjule ka keskkonnahoiule keskendumist ning suunab ettevõtte kõiki töötajaid märkama just nende tööga kaasnevaid keskkonnamõjusid.
Nõo Lihatööstus on kodumaise toidutööstuse kõrge kvaliteedi eestkõneleja, kes muuhulgas ideestas, kuidas suitsuvorst võiks saada Eesti toidu rahvusvaheliseks edulooks. Nõo Lihatööstus arendab tervislikke tootesarju, mis aitaksid tarbijaid, sh noori, tervisliku ning tasakaalustatud toitumise suunas.
Majanduskeskkond
2020. aastal alanud Covid-19 pandeemia ei taandunud ja avaldas jätkuvalt oma mõju. Majanduskasvu pidurdumine põhjustas globaalse kriisi, millel oli mõju kõikidele majandussektoritele. Rahandusministeeriumi prognoosile tuginedes jätsid välisturistid ainuüksi ühe kvartali lõikes Eestisse toomata sadu miljoneid eurosid.
Sisendhindade, sh kütuse, elektri ja tööjõukulude kasv, mida ei olnud võimalik jaekaubandusse üle kanda, on viinud töötleva tööstuse raskesse olukorda. Investeeringute maht on langenud, tööjõu puudus on suur ning inimeste palgaootus samal ajal kasvab.
Investeeringud
Ettevõte jätkas 2021-2023. aasta investeerimisplaani täitmist ja soetas materiaalset põhivara 146 000 euro eest, millest 13 000 eurot kaeti 2020. aasta ettemaksu arvelt. Sh tehti täiendavaid ehitustöid esinduspoele, soetati tootmisseadmeid
4
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
ja muud materiaalset põhivara. Samuti teostati ettemakseid tootmisseadmetele 299 000 euro ulatuses.
Finantssuhtarvud 2021 2020
Müügitulu (tuhandetes eurodes) 37 379 35 191
Puhaskasum (tuhandetes eurodes) 1 943 2 729
Rentaablusnäitajad (%)d
Rentaablus (%) 5,20 7,75
Ärirentaablus (%) 5,29 7,87
ROA (%) 12,01 15,00
ROE (%) 16,59 19,05
Likviidsusnäitajad
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2,10 3,03
Maksevõime kordaja 1,25 2,34
Fimantssuhtarvude arvutamisel on kasutatud valemeid:
Rentaablus (%) = (puhaskasum/müügitulu)*100 Ärirentaablus = (ärikasum/müügitulu)*100 ROA (%) = (puhaskasum/varad)*100 ROE (%) = (puhaskasum/omakapital)*100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja ( kordades) = käibevara/lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja = käibevara-varud/lühiajalised kohustused
5
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 1 652 4 648 2
Nõuded ja ettemaksed 3 658 3 351 3
Varud 3 582 2 365 4
Kokku käibevarad 8 892 10 364
Põhivarad
Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 15 0
Materiaalsed põhivarad 7 226 7 812 6
Immateriaalsed põhivarad 39 8 7
Kokku põhivarad 7 280 7 820
Kokku varad 16 172 18 184
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 225 532 10
Võlad ja ettemaksed 4 017 2 886 11
Kokku lühiajalised kohustised 4 242 3 418
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 217 442 10
Kokku pikaajalised kohustised 217 442
Kokku kohustised 4 459 3 860
Omakapital
Osakapital nimiväärtuses 95 134
Kohustuslik reservkapital 13 13
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 662 11 448
Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 943 2 729
Kokku omakapital 11 713 14 324
Kokku kohustised ja omakapital 16 172 18 184
6
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne (tuhandetes eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Müügitulu 37 379 35 191 15
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -28 597 -26 384 17
Brutokasum (-kahjum) 8 782 8 807
Turustuskulud -5 944 -5 003 18
Üldhalduskulud -659 -924 19
Muud äritulud 26 61 16
Muud ärikulud -228 -170 21
Ärikasum (kahjum) 1 977 2 771
Muud finantstulud ja -kulud -10 -17 22
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 967 2 754
Tulumaks -24 -25 23
Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 943 2 729
7
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes)
2021 2020 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 1 977 2 771
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 018 1 057 6
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -11
Kokku korrigeerimised 1 018 1 046
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -307 49 3
Varude muutus -1 217 -390 4
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 1 131 -536 11
Makstud intressid -10 -17 22
Makstud ettevõtte tulumaks -24 -25 23
Kokku rahavood äritegevusest 2 568 2 898
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel -463 -599 6,7
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
müügist 0 11
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -15 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest -478 -588
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -528 -521 10
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -4 -4 10
Tasutud omaaktsiate või -osade tagasiostmisel -4 404 0
Makstud dividendid -150 -156
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -5 086 -681
Kokku rahavood -2 996 1 629
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 648 3 019 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -2 996 1 629
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 652 4 648 2
8
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes)
Kokku
Osakapital
nimiväärtuses
Oma osad Kohustuslik
reservkapital
Jaotamata kasum
(kahjum)
31.12.2019 134 0 13 11 604 11 751
Aruandeaasta kasum
(kahjum) 0 0 0 2 729 2 729
Väljakuulutatud
dividendid 0 0 0 -156 -156
31.12.2020 134 0 13 14 177 14 324
Aruandeaasta kasum
(kahjum) 0 0 0 1 943 1 943
Väljakuulutatud
dividendid 0 0 0 -150 -150
Muutused muudest
väljamaksetest
omanikele
0 0 0 -4 365 -4 365
Muud muutused
omakapitalis -39 0 0 0 -39
31.12.2021 95 0 13 11 605 11 713
9
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
OÜ NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti
finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Rahandusministeeriumi
poolt välja antud juhendid.
OÜ NÕO LIHATÖÖSTUS kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud kasumiskeemi nr. 2.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes.
2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes.
Raha
Rahana kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja hoiuseid pankades.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro (s.o ettevõtte arvestusvaluuta). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on
aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Liidu Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed
varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse bilansipäeval kehtivate Euroopa
Liidu Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi
kasumiaruandes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime
kohta. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest
kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist
välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid
nõudeid (viitlaekumised ja muud lühi- ja pikaajalised nõudeid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud
soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, milleta
varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid
mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja
dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali
maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise
üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varud hinnatakse
bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varud on bilansis kajastatud FIFO meetodil.
10
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 10 tuhat eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 tuhande euro,
kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud
mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud
tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse
kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Kui materiaalse
põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid
raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
- Hooned 5%
- Rajatised kuni 10%
- Masinad ja seadmed ning muu materiaalne põhivara kuni 40%
Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav
vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku
eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning
lõppväärtuse põhjendatust.
Juhul kui teatud materiaalse põhivara kaetav väärtus on langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis hinnatakse see vara alla kuni
kaetava väärtuseni, milleks on selle vara neto müügihind. Vara neto müügihinna määramisel kasutatakse ettevõtteväliste ekspertide
abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuluna kasumiaruandes real " põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus".
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata
enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse
kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara
arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis
on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.
Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Amortisatsioonimäär aastas immateriaalsele
põhivarale on 20%.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 tuhat eurot
Rendid
Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud
rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas
või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja
kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel
kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara
soetusmaksumuse koosseisus.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
11
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole
tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg
on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande
kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutab OÜ NÕO LIHATÖÖSTUS netomeetodit, s.t. sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse
bilansis arvele tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa.
Soetatud vara amortiseeritakse kulusse tema kasuliku eluea jooksul.
Tulud
Tulude arvestus
Tulu kaupade müügist kajastatakse raamatupidamises siis, kui on täidetud kõik järgnevalt loetletud tingimused:
- Olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle ostjale;
- Müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse
omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
- Tulu müügitehingutest saab usaldusväärselt mõõta;
- Tehingutest saadav tasu laekumine on tõenäoline;
- Tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta või hinnata.
- Tulud teenuste müügist kajastatakse teenuste osutamise järel.
Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Maksustamine
Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid
ega kohustusi. Alates 01.01.2019 maksustatakse regulaarseid väljamakstavaid dividende madalama maksumääraga 14/86 netodividendina
väljamakstud summalt. Füüsilistele isikutele makstavalt madala maksumääraga maksustatud dividendidelt peetakse kinni tulumaks
7%. Maksimaalselt on võimalik madala määraga maksustada 2/3 ulatuses 2018 ja 2019. aastal makstud tulumaksuga
maksustavatest dividendidest.Seda ületav osa maksustatakse jätkuvalt maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt.
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividend
välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisas.
Seotud osapooled
OÜ Nõo Lihatööstus aruandes seotud osapoolteks loetakse olulise osalusega aktsionäre, tegev- ja kõrgemat juhtkonda, eelpool nimetatud
isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
12
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Arvelduskontod 1 645 4 622
Raha kassas 7 26
Kokku raha 1 652 4 648
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 3 609 3 609
Ostjatelt laekumata
arved 3 609 3 609
Laenunõuded 20 20
Ettemaksed 29 29
Tulevaste perioodide
kulud 27 27
Muud makstud
ettemaksed 2 2
Kokku nõuded ja
ettemaksed 3 658 3 658
31.12.2020 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 3 329 3 329
Ostjatelt laekumata
arved 3 329 3 329
Ettemaksed 22 22
Tulevaste perioodide
kulud 17 17
Muud makstud
ettemaksed 5 5
Kokku nõuded ja
ettemaksed 3 351 3 351
Lisa 4 Varud (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tooraine ja materjal 2 620 1 578
Lõpetamata toodang 647 552
Valmistoodang 315 235
Kokku varud 3 582 2 365
13
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 206 248
Üksikisiku tulumaks 85 90
Erisoodustuse tulumaks 3 1
Sotsiaalmaks 166 174
Kohustuslik kogumispension 6 8
Töötuskindlustusmaksed 12 12
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 3
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 480 536
14
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja
seadmed
Muud
materiaalsed
põhivarad
Lõpetamata
projektid ja
ettemaksed Lõpetamata
projektid
Ettemaksed
31.12.2019
Soetusmaksumus 226 7 417 10 087 776 0 129 129 18 635
Akumuleeritud kulum 0 -3 267 -6 533 -557 0 0 0 -10 357
Jääkmaksumus 226 4 150 3 554 219 0 129 129 8 278
Ostud ja parendused 0 137 388 53 0 13 13 591
Amortisatsioonikulu 0 -345 -649 -63 0 0 0 -1 057
Ümberliigitamised 0 0 129 0 0 -129 -129 0
Ümberliigitamised
ettemaksetest 0 0 129 0 0 -129 -129 0
31.12.2020
Soetusmaksumus 226 7 554 10 531 829 0 13 13 19 153
Akumuleeritud kulum 0 -3 612 -7 109 -620 0 0 0 -11 341
Jääkmaksumus 226 3 942 3 422 209 0 13 13 7 812
Ostud ja parendused 0 41 60 32 0 299 299 432
Amortisatsioonikulu 0 -351 -603 -64 0 0 0 -1 018
Ümberliigitamised 0 0 13 0 0 -13 -13 0
Ümberliigitamised
ettemaksetest 0 0 13 0 0 -13 -13 0
31.12.2021
Soetusmaksumus 226 7 595 10 604 858 0 299 299 19 582
Akumuleeritud kulum 0 -3 963 -7 712 -681 0 0 0 -12 356
Jääkmaksumus 226 3 632 2 892 177 0 299 299 7 226
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2021 2020
Masinad ja seadmed 0 11
Transpordivahendid 0 11
Kokku 0 11
Kanti maha server soetusmaksumusega 3 tuhat eurot, mille jääkväärtus oli 0.
15
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes)
Kokku
Lõpetamata
projektid ja
ettemaksed
Ostud ja parendused 8 8
31.12.2020
Soetusmaksumus 8 8
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 8 8
Ostud ja parendused 31 31
31.12.2021
Soetusmaksumus 39 39
Akumuleeritud kulum 0 0
Jääkmaksumus 39 39
Teostati ettemaksed uue arvutitarkvara soetamiseks.
Lisa 8 Kapitalirent (tuhandetes eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Kapitalirendikohustised 1 1 0 0
1,55%+6 kuu
euribor 15.03.2022
Kapitalirendikohustised
kokku 1 1 0 0
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Kapitalirendikohustised 5 4 1 0
1,55%+6 kuu
euribor 15.03.2022
Kapitalirendikohustised
kokku 5 4 1 0
16
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2021 31.12.2020
Masinad ja seadmed 0 5
Kokku 0 5
Lisa 9 Kasutusrent (tuhandetes eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2021 2020
Kasutusrendikulu 42 43
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2021 31.12.2020
12 kuu jooksul 53 38
1-5 aasta jooksul 8 51
Ettevõte on rentinud 2021 ja 2020. aastal busse töötajate transportimiseks ning sõiduautosid müügitöötajatele ja ettevõtte juhtkonnale.
17
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Laenukohustised (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr 12 kuu
jooksul
1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Pikaajalised võlakirjad
Pangalaen
103 103 0 0
1,22%+6
kuu euribor
0,340%
EUR 15.03.2022
Pangalaen
338 121 217 0
1,5%+6 kuu
euribor
0,340%
EUR 06.09.2024
Pikaajalised võlakirjad
kokku 441 224 217 0
Kapitalirendikohustised
kokku 1 1 0 0 8
Laenukohustised
kokku 442 225 217 0
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr 12 kuu
jooksul
1 - 5 aasta
jooksul
üle 5 aasta
Pikaajalised laenud
Pangalaen
512 409 103 0
1,22%+6
kuu euribor
0,340%
EUR 15.03.2022
Pangalaen
457 119 338 0
1,5%+6 kuu
euribor
0,340%
EUR 06.09.2024
Pikaajalised laenud
kokku 969 528 441 0
Kapitalirendikohustised
kokku 5 4 1 0 8
Laenukohustised
kokku 974 532 442 0
Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk)maksumus
31.12.2021 31.12.2020
Maa 226 226
Ehitised 3 632 3 942
Masinad ja seadmed 2 892 3 422
Muud materiaalsed põhivarad 177 209
Kokku 6 927 7 799
Pandi liik: hüpoteek
Pandi ese: kinnistu number 1813804, Voika 18, Nõo alevik, Tartumaa
Pandi liik: ühishüpoteek
Pandi ese: kinnistu, Viljahoidla asukohaga Voika 18a, Nõo alevik, Nõo vald,
Tartumaa, registriosa 2972704 ja kinnistu asukohaga Voika 18, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa, registriosa 1813804
18
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Pandi liik: kommertspant
Pandi ese: pantija vallasvara
Samad pandid olid seatud ka 2020. aastal.
Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 3 096 3 096 0 0 12
Võlad töövõtjatele 441 441 0 0 13
Maksuvõlad 480 480 0 0 5
Kokku võlad ja
ettemaksed 4 017 4 017
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 1 914 1 914 0 0 12
Võlad töövõtjatele 436 436 0 0 13
Maksuvõlad 536 536 0 0 5
Kokku võlad ja
ettemaksed 2 886 2 886 0 0
Lisa 12 Võlad tarnijatele (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Võlad tarnijatele 3 096 1 914
Kokku võlad tarnijatele 3 096 1 914
Lisa 13 Võlad töövõtjatele (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Töötasu 204 211
Puhkusekohustis 237 225
Kokku võlad töövõtjatele 441 436
19
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Tingimuslikud kohustised ja varad (tuhandetes eurodes)
31.12.2021 31.12.2020
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 9 264 11 349
Dividendide tulumaks võimalikelt dividendidelt 2 302 2 828
Kokku tingimuslikud kohustised 11 566 14 177
Lisa 15 Müügitulu (tuhandetes eurodes)
2021 2020
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 30 150 29 047
Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 7 229 6 144
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 37 379 35 191
Kokku müügitulu 37 379 35 191
Müügitulu tegevusalade lõikes
Liha - ja linnulihatoodete tootmine 37 376 35 181
Muu 3 10
Kokku müügitulu 37 379 35 191
Lisa 16 Muud äritulud (tuhandetes eurodes)
2021 2020
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 11
Trahvid, viivised ja hüvitised 14 15
Saadud kindlustushüvitis 2 16
Muud 10 19
Kokku muud äritulud 26 61
20
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu (tuhandetes eurodes)
2021 2020
Tooraine ja materjal 22 457 20 735
Energia 810 554
Elektrienergia 482 318
Kütus 328 236
Transpordikulud 108 64
Tööjõukulud 2 742 2 713
Amortisatsioonikulu 1 014 1 054
Remondimaterjalid 837 719
Muud 629 545
Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 28 597 26 384
Lisa 18 Turustuskulud (tuhandetes eurodes)
2021 2020
Üür ja rent 185 46
Energia 90 55
Elektrienergia 68 38
Kütus 22 17
Transpordikulud 1 769 1 691
Lähetuskulud 5 2
Tööjõukulud 1 121 1 044
Amortisatsioonikulu 4 3
Ostuboonus 1 166 1 074
Reklaam 1 427 948
Tellitud hanketööd 98 72
Sidekulud 5 5
Muud 74 63
Kokku turustuskulud 5 944 5 003
21
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 19 Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes)
2021 2020
Üür ja rent 24 32
Energia 64 46
Elektrienergia 60 39
Kütus 4 7
Mitmesugused bürookulud 2 1
Lähetuskulud 1 1
Tööjõukulud 328 641
Muud 40 39
Tellitud hanketööd 183 140
Sidekulud 5 4
Väikevahendid 4 9
Varakindlustuskulu 8 11
Kokku üldhalduskulud 659 924
Lisa 20 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes)
2021 2020
Palgakulu 3 153 3 306
Sotsiaalmaksud 1 038 1 092
Kokku tööjõukulud 4 191 4 398
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 148 151
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 132 120
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 15 29
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 2
Lisa 21 Muud ärikulud (tuhandetes eurodes)
2021 2020
Trahvid, viivised ja hüvitised 201 149
Muud ärikulud 27 21
Kokku muud ärikulud 228 170
22
osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS 2021. a. majandusaasta aruanne
Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud (tuhandetes eurodes)
2021 2020
Intressikulud -10 -17
Kokku muud finantstulud ja -kulud -10 -17
Lisa 23 Tulumaks (tuhandetes eurodes)
Tulumaksukulu komponendid 2021 2020
Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks
Väljakuulutatud dividendid 150 24 156 25
Eesti 150 24 156 25
Kokku 150 24 156 25
Lisa 24 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2021 2020
Arvestatud tasu 127 78
Lepingu lõpetamise hüvitis 0 221
OÜ Nõo Lihatööstus on maksnud juhtkonnale töötasu 2021. aastal 122,6 tuhat eurot ja
nõukogu liikme tasu 4,5 tuhat eurot.
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale ei ole 2021. aastal antud laene ega muid soodustusi.
Lisa 25 Sündmused pärast aruandekuupäeva
2021. aastal kinnitatud koroonaviirus ( COVID-19) ei ole taandunud ka aruandekuupäevaks 31.12.2021 ja mõjutab ettevõtte majandustulemust
ka 2022. aastal.
Veel suurem negatiivne mõju ettevõtte ja kogu maailma majandustulemustele on kahtlemata 2022. aasta märtsis Venemaa sissetungimine
Ukrainasse ja seejärel puhkenud sõda.
Juhtkond käsitleb haiguspuhangu jätkumist ja söda Ukrainas bilansijärgse mittekorrigeeriva sündmusena, lähtudes juhtimisotsuste
tegemisel COVID-19 ja Ukraina sõja majanduslikest mõjudest.
1 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
HANKEPASS
Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel.
Pakkumus:412429
Ettevõtja: osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS
Roll: peapakkuja
I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE
Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:
-
ELT URL:
Riigi ametlik teataja:
259508
Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).
Hankija andmed Ametlik nimi:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764)
Riik:
Eesti
Hankija aadress:
Järve tn 34a
Hankija veebiaadress:
https://www.kaitseinvesteeringud.ee/
E-posti aadress:
2 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:
Piiratud hankemenetlus
Pealkiri:
Liha ja lihatooted
Lühikirjeldus:
Liha ja lihatoodete soetamine vastavalt seotud hanke alusdokumentidele. Eeldatav hankelepingute periood on 18.02.2023 - 29.02.2024. Täpsed kuupäevad sõltuvad menetluse käigust.
Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):
259508
Hanke liik:
Asjad
Hanke CPV-d: 15100000-9 Loomsed tooted, liha ja lihatooted
Hanke osad Hanke osade kohta kehtivad järgnevad nõuded: Tingimuse kirjeldus: Pakkumusi võib esitada: Kõigile osadele Maksimaalne osade arv, mille kohta võib pakkumusi esitada: Maksimaalne osade arv, mille kohta võidakse sõlmida leping ühe pakkujaga:
3 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE
A: Teave ettevõtja kohta
Nimi: osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS
Registrikood: 10005487
Riik: EST
Aadress: Voika tn 18 Nõo vald 61601
Üldine veebileht:
Kontaktisikud: Teele Tamm
Kontaktide e-posti aadressid: [email protected]
Kontaktide telefoninumbrid: +372 53358854
Ettevõtte suurus: Keskmise suurusega ettevõte
Töötajate arv: 170
Käive: 35191000
Valuuta: EUR
Finantsalase võimekuse kirjeldus:Võimekuse kirjeldamiseks lisame dokumentide hulka 2020. aasta majandusaasta aruande.
Tehnilise võimekuse kirjeldus:OÜ Nõo Lihatööstus omab rohkem kui 10 000 000 euro väärtuses masinaparki, mille hulka kuuluvad viilutajad, kutterid, lõikusliinid, külmkambrid ja nii edasi
Teostatud tööde kirjeldus: Alates 1992. aastast on OÜ Nõo Lihatööstus tootnud liha- ja linnulihatooteid
Ettevõtja tegevusvaldkond: Liha- ja linnulihatoodete tootmine (10131)
4 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT
Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?
Vastus: Ei 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
Vastus: Ei
ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA
Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?
Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
Vastus: Ei
HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD
Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?
Küsimused ettevõtjale:
Ettevõtja nimi:osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS
Ettevõtja ID:10005487
Ettevõtja roll:peapakkuja
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? Vastus: Jah
5. URL Vastus: https://riigihanked.riik.ee
TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA
Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?
Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
Vastus: Jah 6. URL
Vastus: https://riigihanked.riik.ee
5 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE
Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?
Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
Vastus: Ei 6. URL
Vastus: https://riigihanked.riik.ee
HANKE OSAD
Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada
Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number
Vastus: 1, 2, 3, 4, 5, 6 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
Vastus: Jah 3. URL
Vastus: https://riigihanked.riik.ee
ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?
Vastus: Jah 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
Vastus: Jah 3. URL
Vastus: https://riigihanked.riik.ee
6 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
B: Teave ettevõtja esindajate kohta
Eesnimi: Ragnar
Perekonnanimi: Loova
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik: Eesti
E-post: [email protected]
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
Eesnimi: Teele
Perekonnanimi: Tamm
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik: Eesti
E-post: [email protected]
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
Eesnimi: Arthur
Perekonnanimi: Taavet
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik: Eesti
E-post: [email protected]
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
7 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
8 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
9 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.
10 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“
Kehtib: Kõik osad
11 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
13. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring EMTA maksuvõlglaste andmebaasi riigihangete registri kaudu.
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt
Kehtib: Kõik osad
Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
13. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring EMTA maksuvõlglaste andmebaasi riigihangete registri kaudu.
12 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega
KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
13 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
PANKROT
Kas ettevõtja on pankrotis?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
5. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring Äriregistrisse riigihangete registri kaudu.
MAKSEJÕUETUS
Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos
14 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
5. URL (Url) Vastus: https://www.ametlikudteadaanded.ee/
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päringut saab käsitsi teha veebilehel Ametlikud Teadaanded.
KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA
Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT
Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
15 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
5. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring Äriregistrisse riigihangete registri kaudu.
VARA HALDAB LIKVIDEERIJA
Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
5. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring Äriregistrisse riigihangete registri kaudu.
ÄRITEGEVUS ON PEATATUD
Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
16 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
5. URL (Url) Vastus: https://ariregister.rik.ee/
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: https://ariregister.rik.ee/
SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES
Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA
SÕLMITUD KOKKULEPPED
Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
17 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT
Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE
ETTEVALMISTAMISEL
Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
18 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD
SANKTSIOONID
Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA
NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA
KONFIDENTSIAALSET TEAVET
Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?
Viide seadusele:
19 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
3. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus:Välismaalasele töötamise võimaldamine, maksualased süüteod, kohalik maks Tallinna
hankijatele päringuga RHRist. Rahvusvahelised sanktsioonid https://www.politsei.ee/et/rahapesu/
20 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMISE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
3. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus:Välismaalasele töötamise võimaldamine, maksualased süüteod, kohalik maks Tallinna
hankijatele päringuga RHRist. Rahvusvahelised sanktsioonid https://www.politsei.ee/et/rahapesu/
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks).
Kehtib: Kõik osad
21 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
3. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus:Välismaalasele töötamise võimaldamine, maksualased süüteod, kohalik maks Tallinna
hankijatele päringuga RHRist. Rahvusvahelised sanktsioonid https://www.politsei.ee/et/rahapesu/
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kõik osad
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
3. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus:Välismaalasele töötamise võimaldamine, maksualased süüteod, kohalik maks Tallinna
hankijatele päringuga RHRist. Rahvusvahelised sanktsioonid https://www.politsei.ee/et/rahapesu/
IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
B: Majanduslik ja finantsseisund
ÜLDINE AASTAKÄIVE
Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:
22 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“
Tingimuse selgitus: Taotleja viimase riigihanke algamise ajaks lõppenud kogu majandustegevuse netokäive peab olema vähemalt 4 000 000 eurot. Taotleja ESITAB majandusaasta netokäibe andmed HANKEPASSIS. Kui taotleja ei ole Eestis registreeritud juriidiline isik ja/või majandusaasta aruanded ei ole hankijale avalike andmete põhjal kättesaadavad, peab taotleja hankija nõudmisel esitama ülaltoodud nõuetele vastavuse tõendamiseks ka majandusaasta aruande väljavõtte või muud dokumendid, mille alusel on võimalik kontrollida taotleja vastavust majanduslikule ja finantsseisundile. Ühistaotlejad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi tõendamisel tugineda teiste ühistaotlejate näitajatele. Kui taotleja tugineb teise isiku näitajatele (sh alltöövõtja), TULEB ESITADA hankepass ka teise isiku kohta, mis on teise isiku allkirjaõigusliku isiku poolt ALLKIRJASTATUD, et hankija saaks kontrollida RHS § 95 lg 1 sätestatud teise isiku kõrvaldamise aluseid (RHS § 103 lg 1 ja 5) ning teise isiku kirjalik ALLKIRJASTATUD kinnitus, et ta on tuginemisega nõus ning selgitus mil moel ta osaleb seotud hanke alusel sõlmitava hankelepingu täitmisel selliselt, et taotleja saab tema vahendeid lepingu täitmisel kasutada.
Kehtib: Ainult järgmiste osade kohta:
Osa 1 - Töötlemata linnuliha
Osa 2 - Töötlemata sealiha
Osa 3 - Töötlemata veise- ja lambaliha
Osa 4 - Võileivakatted
Osa 5 - Külmutatud valmistooted
Osa 6 - Jahutatud valmistooted
Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 4000000
Valuuta: EUR
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Ajavahemik (Periood) Vastus: 01.01.2018 - 31.12.2020
2. Käive (Summa) Vastus: 100303000
3. Valuuta (Vääring) Vastus: EUR
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah
5. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Majandusaasta aruande päring äriregistrisse riigihangete registri kaudu.
23 / 23
Koostatud 30.01.2023 10:26:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Kokkuvõtlikud kinnitused
Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad.
Kinnituse andja nimi: Ragnar Loova
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 1 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5442720/general-info
PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 259508 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Liha ja lihatooted Pakkumus: 412429 Ettevõtja: osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS (10005487), roll: peapakkuja
OSA 1 – TÖÖTLEMATA LINNULIHA
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Maksumus KOKKU käibemaksuta orienteeruva tarbitava koguse alusel (väärtus pakkumuse vormi kollasest lahtrist). Maksumus peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusi, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja hankelepingu eesmärgi saavutamiseks.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 100%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 EUR 614288,000 614288,000 20 737145,600
Osa maksumus kokku KM-ta: 614288,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 737145,600
OSA 2 – TÖÖTLEMATA SEALIHA
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Maksumus KOKKU käibemaksuta orienteeruva tarbitava koguse alusel (väärtus pakkumuse vormi kollasest lahtrist). Maksumus peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusi, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja hankelepingu eesmärgi saavutamiseks.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 2 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5442720/general-info
Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 EUR 596394,400 596394,400 20 715673,280
Osa maksumus kokku KM-ta: 596394,400
Osa maksumus kokku KM-ga: 715673,280
OSA 3 – TÖÖTLEMATA VEISE- JA LAMBALIHA
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Maksumus KOKKU käibemaksuta orienteeruva tarbitava koguse alusel (väärtus pakkumuse vormi kollasest lahtrist). Maksumus peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusi, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja hankelepingu eesmärgi saavutamiseks.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 100%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 EUR 656044,000 656044,000 20 787252,800
Osa maksumus kokku KM-ta: 656044,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 787252,800
OSA 4 – VÕILEIVAKATTED
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Maksumus KOKKU käibemaksuta orienteeruva tarbitava koguse alusel (väärtus pakkumuse vormi kollasest lahtrist). Maksumus peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusi, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja hankelepingu eesmärgi saavutamiseks.
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 3 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5442720/general-info
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 100%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 EUR 358140,300 358140,300 20 429768,360
Osa maksumus kokku KM-ta: 358140,300
Osa maksumus kokku KM-ga: 429768,360
OSA 5 – KÜLMUTATUD VALMISTOOTED
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Maksumus KOKKU käibemaksuta orienteeruva tarbitava koguse alusel (väärtus pakkumuse vormi kollasest lahtrist). Maksumus peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusi, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja hankelepingu eesmärgi saavutamiseks.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 100%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 EUR 275504,000 275504,000 20 330604,800
Osa maksumus kokku KM-ta: 275504,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 330604,800
OSA 6 – JAHUTATUD VALMISTOOTED
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Maksumus KOKKU käibemaksuta orienteeruva tarbitava koguse alusel (väärtus pakkumuse vormi kollasest lahtrist). Maksumus peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusi, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja hankelepingu eesmärgi saavutamiseks.
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 4 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 5442720/general-info
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 100%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 EUR 365120,600 365120,600 20 438144,720
Osa maksumus kokku KM-ta: 365120,600
Osa maksumus kokku KM-ga: 438144,720
Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 2865491,300
Maksumus kokku KM-ga: 3438589,560
1 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 259508 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Liha ja lihatooted Pakkumus: 412429 Ettevõtja: osaühing NÕO LIHATÖÖSTUS (10005487), roll: peapakkuja
OSA 1: TÖÖTLEMATA LINNULIHA
PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Pakkumuse peab esitama eraldi iga seotud hanke osa kohta (kõik pakkumuse vormid on lisatud seotud hanke alusdokumentide jaotuses). Kokku on seotud hankes 6 eraldi osa. Palun pöörata tähelepanu, mida täpselt küsitakse. Kui pakkuja jätab täitmata kõik hankija soovitud väljad, siis lükatakse pakkumus tagasi. Kui vorm on osaliselt täitmata, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
2. Pakkuja on esitanud kõikide soovitud osade kohta pakkumuse etteantud vormidele, mis on lisatud seotud hanke alusdokumentide juurde (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
KONTAKTISIKUD
Pakkuja esitab kontaktisikute andmed: 1) isik, kes allkirjastab parima pakkumuse korral hankelepingu (nimi, e-post, telefon), allkirjastamise alus (kas põhikirjajärgne või volituse alusel), vajadusel tuleb lisada volikiri lisadokumentide alla; 2) isik, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas – nimi, tel, e-posti aadress.
2 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kontaktisiku andmed: isik, kes allkirjastab hankelepingu (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Pakkumuse allkirjastab juhatuse liige Ragnar Loova ([email protected], +372 512 6670), kelle allkirjastamise õigus tuleneb ettevõtte põhikirjast.
2. Kontaktisiku andmed, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Kontaktisikuks on müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustük ([email protected], +372 5168103).
REGISTREERING TEAVITATUD JA TEGEVUSLOAGA TOIDU KÄITLEJA
Edukas pakkuja peab lepingu täitmiseks omama registreeringut teavitatud ja tegevusloaga toidu/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejana (sh transpordi ettevõtted alltöövõtjana) Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemis. Kui edukas pakkuja ei ole registreeritud äriettevõttena Eestis ja tema asukohariigis on ette nähtud eelpool nimetatud toidualastele õigusnormidele muud toidukäitleja registreeringud ja/või tegevusload, esitab ta nõudele vastamiseks registreeringute ja/või tegevuslubade dokumendi koopiad (lisadokumentide alla).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja kinnitab, et omab või saab omama eduka pakkumuse korral hiljemalt lepingu sõlmimise ajahetkeks tingimuses nõutud registreeringut ja/või tegevusluba? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust.
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD
ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel.
3 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI OBJEKT Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
VENEMAA JA VALGEVENE ETTEVÕTJATE OSALEMISE PIIRAMINE
Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.
RHS § 3 p 2 kohaselt kohtleb hankija kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis võrdselt. Sellest tulenevalt ei pea võrdselt kohtlema isikuid, kelle elu- või asukoht loetletud riikides ei ole.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht ei ole Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSALEMISE PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT
Riigihankes saavad osaleda ainult ettevõtjad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Vastus: Jah
OSA 2: TÖÖTLEMATA SEALIHA
PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Pakkumuse peab esitama eraldi iga seotud hanke osa kohta (kõik pakkumuse vormid on lisatud seotud hanke alusdokumentide jaotuses). Kokku on seotud hankes 6 eraldi osa. Palun pöörata tähelepanu, mida täpselt küsitakse. Kui pakkuja jätab täitmata kõik hankija soovitud väljad, siis lükatakse pakkumus tagasi. Kui vorm on osaliselt täitmata, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
2. Pakkuja on esitanud kõikide soovitud osade kohta pakkumuse etteantud vormidele, mis on lisatud seotud hanke alusdokumentide juurde (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
KONTAKTISIKUD
Pakkuja esitab kontaktisikute andmed: 1) isik, kes allkirjastab parima pakkumuse korral hankelepingu (nimi, e-post, telefon), allkirjastamise alus (kas põhikirjajärgne või volituse alusel), vajadusel tuleb lisada volikiri lisadokumentide alla; 2) isik, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas – nimi, tel, e-posti aadress.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kontaktisiku andmed: isik, kes allkirjastab hankelepingu (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Pakkumuse allkirjastab juhatuse liige Ragnar Loova ([email protected], +372 512 6670), kelle allkirjastamise õigus tuleneb ettevõtte põhikirjast.
2. Kontaktisiku andmed, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Kontaktisikuks on müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustük ([email protected], +372 5168103).
5 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
REGISTREERING TEAVITATUD JA TEGEVUSLOAGA TOIDU KÄITLEJA
Edukas pakkuja peab lepingu täitmiseks omama registreeringut teavitatud ja tegevusloaga toidu/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejana (sh transpordi ettevõtted alltöövõtjana) Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemis. Kui edukas pakkuja ei ole registreeritud äriettevõttena Eestis ja tema asukohariigis on ette nähtud eelpool nimetatud toidualastele õigusnormidele muud toidukäitleja registreeringud ja/või tegevusload, esitab ta nõudele vastamiseks registreeringute ja/või tegevuslubade dokumendi koopiad (lisadokumentide alla).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja kinnitab, et omab või saab omama eduka pakkumuse korral hiljemalt lepingu sõlmimise ajahetkeks tingimuses nõutud registreeringut ja/või tegevusluba? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust.
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD
ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.
6 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI OBJEKT Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
VENEMAA JA VALGEVENE ETTEVÕTJATE OSALEMISE PIIRAMINE
Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.
RHS § 3 p 2 kohaselt kohtleb hankija kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis võrdselt. Sellest tulenevalt ei pea võrdselt kohtlema isikuid, kelle elu- või asukoht loetletud riikides ei ole.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht ei ole Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSALEMISE PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT
Riigihankes saavad osaleda ainult ettevõtjad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSA 3: TÖÖTLEMATA VEISE- JA LAMBALIHA
7 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Pakkumuse peab esitama eraldi iga seotud hanke osa kohta (kõik pakkumuse vormid on lisatud seotud hanke alusdokumentide jaotuses). Kokku on seotud hankes 6 eraldi osa. Palun pöörata tähelepanu, mida täpselt küsitakse. Kui pakkuja jätab täitmata kõik hankija soovitud väljad, siis lükatakse pakkumus tagasi. Kui vorm on osaliselt täitmata, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
2. Pakkuja on esitanud kõikide soovitud osade kohta pakkumuse etteantud vormidele, mis on lisatud seotud hanke alusdokumentide juurde (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
KONTAKTISIKUD
Pakkuja esitab kontaktisikute andmed: 1) isik, kes allkirjastab parima pakkumuse korral hankelepingu (nimi, e-post, telefon), allkirjastamise alus (kas põhikirjajärgne või volituse alusel), vajadusel tuleb lisada volikiri lisadokumentide alla; 2) isik, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas – nimi, tel, e-posti aadress.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kontaktisiku andmed: isik, kes allkirjastab hankelepingu (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Pakkumuse allkirjastab juhatuse liige Ragnar Loova ([email protected], +372 512 6670), kelle allkirjastamise õigus tuleneb ettevõtte põhikirjast.
2. Kontaktisiku andmed, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Kontaktisikuks on müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustük ([email protected], +372 5168103).
REGISTREERING TEAVITATUD JA TEGEVUSLOAGA TOIDU KÄITLEJA
Edukas pakkuja peab lepingu täitmiseks omama registreeringut teavitatud ja tegevusloaga toidu/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejana (sh transpordi ettevõtted
8 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
alltöövõtjana) Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemis. Kui edukas pakkuja ei ole registreeritud äriettevõttena Eestis ja tema asukohariigis on ette nähtud eelpool nimetatud toidualastele õigusnormidele muud toidukäitleja registreeringud ja/või tegevusload, esitab ta nõudele vastamiseks registreeringute ja/või tegevuslubade dokumendi koopiad (lisadokumentide alla).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja kinnitab, et omab või saab omama eduka pakkumuse korral hiljemalt lepingu sõlmimise ajahetkeks tingimuses nõutud registreeringut ja/või tegevusluba? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust.
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD
ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
9 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI OBJEKT Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
VENEMAA JA VALGEVENE ETTEVÕTJATE OSALEMISE PIIRAMINE
Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.
RHS § 3 p 2 kohaselt kohtleb hankija kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis võrdselt. Sellest tulenevalt ei pea võrdselt kohtlema isikuid, kelle elu- või asukoht loetletud riikides ei ole.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht ei ole Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSALEMISE PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT
Riigihankes saavad osaleda ainult ettevõtjad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSA 4: VÕILEIVAKATTED
PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Pakkumuse peab esitama eraldi iga seotud hanke osa kohta (kõik pakkumuse vormid on lisatud seotud hanke alusdokumentide jaotuses). Kokku on seotud hankes 6 eraldi osa. Palun pöörata tähelepanu, mida täpselt küsitakse. Kui pakkuja jätab täitmata kõik hankija soovitud väljad, siis lükatakse pakkumus tagasi. Kui vorm on osaliselt täitmata, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.
10 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
2. Pakkuja on esitanud kõikide soovitud osade kohta pakkumuse etteantud vormidele, mis on lisatud seotud hanke alusdokumentide juurde (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
KONTAKTISIKUD
Pakkuja esitab kontaktisikute andmed: 1) isik, kes allkirjastab parima pakkumuse korral hankelepingu (nimi, e-post, telefon), allkirjastamise alus (kas põhikirjajärgne või volituse alusel), vajadusel tuleb lisada volikiri lisadokumentide alla; 2) isik, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas – nimi, tel, e-posti aadress.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kontaktisiku andmed: isik, kes allkirjastab hankelepingu (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Pakkumuse allkirjastab juhatuse liige Ragnar Loova ([email protected], +372 512 6670), kelle allkirjastamise õigus tuleneb ettevõtte põhikirjast.
2. Kontaktisiku andmed, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Kontaktisikuks on müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustük ([email protected], +372 5168103).
REGISTREERING TEAVITATUD JA TEGEVUSLOAGA TOIDU KÄITLEJA
Edukas pakkuja peab lepingu täitmiseks omama registreeringut teavitatud ja tegevusloaga toidu/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejana (sh transpordi ettevõtted alltöövõtjana) Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemis. Kui edukas pakkuja ei ole registreeritud äriettevõttena Eestis ja tema asukohariigis on ette nähtud eelpool nimetatud toidualastele õigusnormidele muud toidukäitleja registreeringud ja/või tegevusload, esitab ta nõudele vastamiseks registreeringute ja/või tegevuslubade dokumendi koopiad (lisadokumentide alla).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja kinnitab, et omab või saab omama eduka pakkumuse korral hiljemalt lepingu sõlmimise ajahetkeks tingimuses nõutud registreeringut ja/või tegevusluba? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
11 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust.
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD
ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI OBJEKT Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
12 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
VENEMAA JA VALGEVENE ETTEVÕTJATE OSALEMISE PIIRAMINE
Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.
RHS § 3 p 2 kohaselt kohtleb hankija kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis võrdselt. Sellest tulenevalt ei pea võrdselt kohtlema isikuid, kelle elu- või asukoht loetletud riikides ei ole.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht ei ole Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSALEMISE PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT
Riigihankes saavad osaleda ainult ettevõtjad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSA 5: KÜLMUTATUD VALMISTOOTED
PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Pakkumuse peab esitama eraldi iga seotud hanke osa kohta (kõik pakkumuse vormid on lisatud seotud hanke alusdokumentide jaotuses). Kokku on seotud hankes 6 eraldi osa. Palun pöörata tähelepanu, mida täpselt küsitakse. Kui pakkuja jätab täitmata kõik hankija soovitud väljad, siis lükatakse pakkumus tagasi. Kui vorm on osaliselt täitmata, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
2. Pakkuja on esitanud kõikide soovitud osade kohta pakkumuse etteantud vormidele, mis on lisatud seotud hanke alusdokumentide juurde (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
13 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
KONTAKTISIKUD
Pakkuja esitab kontaktisikute andmed: 1) isik, kes allkirjastab parima pakkumuse korral hankelepingu (nimi, e-post, telefon), allkirjastamise alus (kas põhikirjajärgne või volituse alusel), vajadusel tuleb lisada volikiri lisadokumentide alla; 2) isik, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas – nimi, tel, e-posti aadress.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kontaktisiku andmed: isik, kes allkirjastab hankelepingu (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Pakkumuse allkirjastab juhatuse liige Ragnar Loova ([email protected], +372 512 6670), kelle allkirjastamise õigus tuleneb ettevõtte põhikirjast.
2. Kontaktisiku andmed, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Kontaktisikuks on müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustük ([email protected], +372 5168103).
REGISTREERING TEAVITATUD JA TEGEVUSLOAGA TOIDU KÄITLEJA
Edukas pakkuja peab lepingu täitmiseks omama registreeringut teavitatud ja tegevusloaga toidu/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejana (sh transpordi ettevõtted alltöövõtjana) Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemis. Kui edukas pakkuja ei ole registreeritud äriettevõttena Eestis ja tema asukohariigis on ette nähtud eelpool nimetatud toidualastele õigusnormidele muud toidukäitleja registreeringud ja/või tegevusload, esitab ta nõudele vastamiseks registreeringute ja/või tegevuslubade dokumendi koopiad (lisadokumentide alla).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja kinnitab, et omab või saab omama eduka pakkumuse korral hiljemalt lepingu sõlmimise ajahetkeks tingimuses nõutud registreeringut ja/või tegevusluba? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
14 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust.
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD
ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI OBJEKT Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
VENEMAA JA VALGEVENE ETTEVÕTJATE OSALEMISE PIIRAMINE
Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.
RHS § 3 p 2 kohaselt kohtleb hankija kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis võrdselt. Sellest tulenevalt ei pea võrdselt kohtlema isikuid, kelle elu- või asukoht loetletud riikides ei ole.
15 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht ei ole Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSALEMISE PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT
Riigihankes saavad osaleda ainult ettevõtjad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSA 6: JAHUTATUD VALMISTOOTED
PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Pakkumuse peab esitama eraldi iga seotud hanke osa kohta (kõik pakkumuse vormid on lisatud seotud hanke alusdokumentide jaotuses). Kokku on seotud hankes 6 eraldi osa. Palun pöörata tähelepanu, mida täpselt küsitakse. Kui pakkuja jätab täitmata kõik hankija soovitud väljad, siis lükatakse pakkumus tagasi. Kui vorm on osaliselt täitmata, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
2. Pakkuja on esitanud kõikide soovitud osade kohta pakkumuse etteantud vormidele, mis on lisatud seotud hanke alusdokumentide juurde (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
16 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
KONTAKTISIKUD
Pakkuja esitab kontaktisikute andmed: 1) isik, kes allkirjastab parima pakkumuse korral hankelepingu (nimi, e-post, telefon), allkirjastamise alus (kas põhikirjajärgne või volituse alusel), vajadusel tuleb lisada volikiri lisadokumentide alla; 2) isik, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas – nimi, tel, e-posti aadress.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kontaktisiku andmed: isik, kes allkirjastab hankelepingu (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Pakkumuse allkirjastab juhatuse liige Ragnar Loova ([email protected], +372 512 6670), kelle allkirjastamise õigus tuleneb ettevõtte põhikirjast.
2. Kontaktisiku andmed, kes lisatakse parima pakkumuse korral hankelepingusse lepingu täitmise osas (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Kontaktisikuks on müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustük ([email protected], +372 5168103).
REGISTREERING TEAVITATUD JA TEGEVUSLOAGA TOIDU KÄITLEJA
Edukas pakkuja peab lepingu täitmiseks omama registreeringut teavitatud ja tegevusloaga toidu/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejana (sh transpordi ettevõtted alltöövõtjana) Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemis. Kui edukas pakkuja ei ole registreeritud äriettevõttena Eestis ja tema asukohariigis on ette nähtud eelpool nimetatud toidualastele õigusnormidele muud toidukäitleja registreeringud ja/või tegevusload, esitab ta nõudele vastamiseks registreeringute ja/või tegevuslubade dokumendi koopiad (lisadokumentide alla).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja kinnitab, et omab või saab omama eduka pakkumuse korral hiljemalt lepingu sõlmimise ajahetkeks tingimuses nõutud registreeringut ja/või tegevusluba? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5).
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust.
17 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD
ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI OBJEKT Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
VENEMAA JA VALGEVENE ETTEVÕTJATE OSALEMISE PIIRAMINE
Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis.
RHS § 3 p 2 kohaselt kohtleb hankija kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigis võrdselt. Sellest tulenevalt ei pea võrdselt kohtlema isikuid, kelle elu- või asukoht loetletud riikides ei ole.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht ei ole Venemaa Föderatsioonis või Valgevene Vabariigis (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
OSALEMISE PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT
18 / 18
Koostatud 31.01.2023 15:58:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5442720/general-info
Riigihankes saavad osaleda ainult ettevõtjad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees.
Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ettevõtja kinnitab, et tema elu- või asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Jah
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764)
Riigihanke nimetus: Liha ja lihatooted
Pakkuja nimi: Nõo Lihatööstus OÜ
AVALDUS
Käesolevaga kinnitab pakkuja ärinimega Nõo Lihatööstus OÜ (registrikood 10005487; aadress
Voika 18, Nõo 61601, Tartumaa), et on riigihankes „Liha ja lihatooted“ viitenumbriga 259508
peapakkuja rollis ning ühispakkumist ei esitata.
31.01.2023
(allkirjastatud digitaalselt)
Ragnar Loova
juhatuse liige
1.06.2021 nr 1.2-13/1519
PÕLLUMAJANDUS- JA OIDUAMET
OTSUS
Tegevusloa muutmine 1. Käitleja: OSAÜHING NÕO LIHATÖÖSTUS, 10005487
Tartu maakond, Nõo vald, Nõo alevik, Voika tn 18 61601
2. Käitlemisettevõte: OÜ Nõo Lihatööstus
Voika 18, Nõo alevik, Nõo vald, Tartumaa 61601
3. :Käitlemisvaldkonnad ning käideldavad toidugrupid
Käitlemis- valdkond
Käitlemiskoht Käitlemis- valdkonna
alamvaldkond
Toidugrupp/ Esemerühm Alamtoidugrupp/ Materjalirühm
Liha käitlemine
Töötlemisettevõte Lihatoodete v.a. lihakonservide valmistamine
farmiuluki liha, hobuseliha, kitseliha, kodulindude liha, kütitud uluki liha, lambaliha, sealiha, veiseliha
Liha käitlemine
Töötlemisettevõte Lihalõikus kodulindude liha, kütitud ulukiliha, sealiha, veiseliha
Liha käitlemine
Töötlemisettevõte Lihavalmististe valmistamine
farmiuluki liha, kodulindude liha, kütitud ulukiliha, sealiha, veiseliha
Liha käitlemine
Töötlemisettevõte Hakkliha valmistamine
sealiha, veiseliha
4. Käitlemisettevõte vastab loetletud õigusaktide asjakohastele nõuetele:
Toiduseadus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004 millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid
5. Otsus: 5.1 muudan ja sõnastan VTA keskasutuse 30.03.2006 otsuse nr 216 vastavalt käesoleva otsuse punktis 1, 2, 3 ja 4 esitatule. 5.2 annan punktis 1 nimetatud käitlejale kuuluva punktis 2 nimetatud käitlemisettevõttele tunnusnumbri .31
T
6. Otsuse alus: toiduseadus § 9 lõige 1 ja § 47 lõige 1, majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 32 lõige 2 punkt 1;
(allkirjastatud digitaalselt) Inge Saavo Lõuna regiooni juhataja
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hankelepingu muudatus | 09.02.2024 | 47 | 107 | Leping | rkik |