4
sedastada, et kohtuarstlik ekspertiis tuleb teha koos naistearstiga ning määrata selleks
komisjoniekspertiis. Küll aga on oluline sätestada, et vajaduse korral tehakse ekspertiisiga
kindlaks põhjuslik seos raseduse katkemise ja tervisekahjustuse vahel. Seda, kas ekspertiisi
tegemisse kaasatakse naistearst või mitte, ei ole oluline määruse tasemel reguleerida.
Punktiga 14 muudetakse määruse § 11 pealkirja ja teksti. Pealkiri muudetakse KarS-i § 118
lõike 1 punktiga 5 identseks, kuna kehtiva määruse sõnastus on laiem (ravimatu näovigastus
võib olla ka selline, mis ei moonuta nägu üldse või vähemalt mitte oluliselt). Paragrahvi
sõnastus kehtival kujul ei ole samuti asjakohane, kuna kosmeetiline operatsioon ei ole enam
vastandatav nn tavalistele ravimeetoditele, mis omakorda on kõnekeelne väljend. Korrektne on
sõnastada säte selliselt, et nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus on selline vigastus, mis ei
ole korrigeeritav meditsiiniliste ravimeetoditega. Kohtuarst saab anda hinnangu meditsiinilise
poole pealt selle kohta, kas vigastus on korrigeeritav raviga. Kohtuarsti arvamusele tuginedes
saab kohus otsustada, kas ravimatu vigastus ka nägu oluliselt moonutab.
Punktid 15 ja 16 sisaldavad muudatusi määruse §-s 13, mis reguleerib nägemise kaotust.
Paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „sõrmede lugemiseni 2 m kauguselt või
lähemalt (nägemisteravus 0,04 ja vähem);“ sõnadega „nägemisteravuseni 0,04 ja vähem;“.
Kehtivas määruses on tegemist vananenud meetodiga nägemisteravuse hindamiseks, sõrmede
lugemine ei ole selleks piisavalt täpne. Tänapäevaste meetoditega kasutatakse spetsiaalseid
mõõteseadmeid. Samas on nägemisteravuse mõõt 0,04 ja vähem jäänud endiseks ja seda ei
muudeta.
Paragrahvi 13 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna see on kaetud punktidega 1 ja 2.
Püsiv kõigi kestade ravimatu põletik on seisund, millega kaasneb nägemise kaotus, ja seega ei
ole vaja põletikku eraldi nimetada.
Punktiga 17 muudetakse määruse § 14 lõiget 1, milles sätestatud meetod kuulmise kaotuse
kindlakstegemiseks on samuti vananenud nagu määruse §-s 13 sätestatud nägemisteravuse
mõõtmise meetod. Ülearune on täpsustus, et kuulmise kaotusega on tegemist sel juhul, kui
inimene ei kuule kõnehäält 3–5 cm kaugusel kõrvalestast. Kuulmiskahjustus tehakse tänapäeval
kindlaks spetsiaalsete seadmetega, kasutades toonaudiomeetriat 11 , ja pöördumatuks
kuulmiskahjustuseks loetakse kuulmise vähenemist 70–80 detsibelli12 (dB) võrreldes paremini
kuulva kõrvaga.
Punktiga 18 täiendatakse määrust uue §-ga 171, millega defineeritakse raske parandamatu
haigus. Vajadus sellise definitsiooni järele tuleneb praktikast, kuna KarS-i § 79 kohaselt saab
isiku karistuse kandmisest vabastada raske parandamatu haiguse tõttu, ning parema selguse
huvides tuleb selle tähendus määruses sätestada. Viidatud KarS-i § 79 pealkiri räägib küll
parandamatust haigusest, kuid kuna tekstis on lisatud täiend „raske“, siis kasutatakse määruses
mõlemat sõna karistusest vabastamise aluseks oleva haiguse iseloomustamiseks. Parandamatu
11 Toonaudiomeetria on audioloogiliste uuringute hulka kuuluv tavapärane kuulmisfunktsiooni hindav
kuulmisuuring, mis annab ülevaate kuulmisteravuse ning võimaliku kuulmislanguse kohta. Testi käigus palutakse
kuulata erineva helisageduse ja -intensiivsusega helisid, et leida kõige vaiksemad kuuldavad helid ehk
kuulmisläved. (allikas: https://www.confido.ee/tervisepaketid/kuulmise-test-toonaudiomeetria-skriining/)
12 https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=detsibell