Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-1/24/12621-2 |
Registreeritud | 30.12.2024 |
Sünkroonitud | 31.12.2024 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
Toimik | 9.3-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kohtla-Järve Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Kohtla-Järve Linnavalitsus |
Vastutaja | Liisu Tamm (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Teie 09.12.2024
Meie 30.12.2024 nr 9.3-1/24/12621-2
Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas
Ilmajaama tn 4//12//14//Tervise tn 1,
Ilmajaama tn 6//8//10, Ilmajaama tänav
10 juurdelõige, Ilmajaama tn 4d ja
Tervise tn 3 kinnisasjade ning lähiala
detailplaneering
Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas Ilmajaama tn
4//12//14//Tervise tn 1, Ilmajaama tn 6//8//10, Ilmajaama tänav 10 juurdelõige, Ilmajaama tn 4d
ja Tervise tn 3 kinnisasjade ning lähiala detailplaneeringu algatamisest. Detailplaneering on
algatatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 03.12.2024 korraldusega nr 549.
Planeeritav ala hõlmab Ilmajaama tn 4//12//14//Tervise tn 1 (tunnus 32204:001:0012, 100%
ühiskondlike ehitiste maa), Ilmajaama tn 6//8//10 (tunnus 32204:001:0011, 100% ühiskondlike
ehitiste maa), Ilmajaama tänav 10 juurdelõige (tunnus 32101:001:0177, 100% ühiskondlike
ehitiste maa), Ilmajaama tn 4d (tunnus 32201:001:0424, 100% elamumaa) ja Tervise tn 3
(tunnus 32204:001:0031, 100% ühiskondlike ehitiste maa) ja vahetus läheduses olevat Kodu
tänava planeeritava alaga põhjast piirneva tee maa-ala (tunnus 32201:001:0249, 100%
transpordimaa). Planeeringuala suurus on u 6,4 ha.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda ülalnimetatud maaüksuste üheks liitmist, ehitusõiguse
ning arhitektuur-ehituslike nõuete määramine haigla hoonete laiendamiseks, parkimise ja
liikluskorralduse lahendamine, heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete kavandamine,
tehnovõrkude asukoha määramine ning seadusest tulenevate kitsenduste ja servituutide
määramine. Liitmise teel moodustatud katastriüksusele määratakse 100% ühiskondlike ehitiste
maa sihtotstarbe. Detailplaneering ei sisalda Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu
muutmise ettepanekut.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus selgitati välja
planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus. Arvestades kavandatud
tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja
sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, seega jäeti keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatamata.
Amet on tutvunud Kohtla-Järve linna veebilehel https://www.kohtla-jarve.ee/areng-ja-
planeerimine olevate dokumentidega ning esitab planeeringus arvestamiseks alljärgneva:
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika
territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada,
et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel
müratundlikel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
(edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive. Tehnoseadmed
2(2)
(kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed
vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel
määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria sihtväärtustele.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Ehitusperioodil ja planeeringuala kasutamisega suurenev liiklusest tulenev müratase ei
tohi planeeringuala lähiümbruses asuvatel müratundlikel maa-aladel ja planeeringu maa-
alal ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase müra kategooria liiklusmüra
piirväärtusi.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.
Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.
Planeeritava ala siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Tähelepanu tuleb
pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada riski tervisele. Kui planeeringuala
hoonetesse rajatakse tööruume, siis tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada
keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel“ (edaspidi määrus nr 28) § 3 toodud radooni viitetaseme
nõuetega. Määruse 28 lisa kohaselt asub Kohtla-Järve linn kõrgendatud radooniriskiga
maa-alade loetelus, seega oleks detailplaneeringu kehtestamisel asjakohane juba
ennetavalt viidata võimalikule radooniohule ning nõuda enne hoonete projekteerimist
pinnaseõhu radooniuuringu korraldamist ning vajadusel radoonitõkke meetmete
rakendamist. Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmist detailplaneeringu koostamise
etapis soovitab ka standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille kohaselt tasuks alati enne hoonete
projekteerimist mõõta pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni või teha muud
detailsemad uuringud. Standardis toodud soovituse kohaselt tuleb elamutele ja avalikele
hoonetele, kus inimesed viibivad pikemat aega järjest, alati teha pinnase mõõtmised.
Arvestada EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida
läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada
leevendavaid meetmeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisu Tamm
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Ida regionaalosakond
554 8431 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|