Käskkiri

KÄSKKIRI

23.02.2023 nr 1.1-2/122

Sisekaitseakadeemia lasketiirude sisekorraeeskiri

Siseministri 04.10.2019 määruse nr 32 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ § 11 lg 1 p 19 ning Sisekaitseakadeemia rektori 31.01.2023 käskkirjaga kinnitatud „Sisekaitseakadeemia relvastuse kord“ nr 1.1-2/68 lisa 2 punkt 1 alusel:

1. Kinnitan Sisekaitseakadeemia lasketiirude sisekorraeeskirja (lisatud).

2. Käskkiri teha teatavaks Sisekaitseakadeemia töötajatele ja õppuritele ning politsei- ja

piirivalveametile dokumendihaldussüsteemis DELTA.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Vetka

õppeprorektor

rektori ülesannetes

1

KINNITATUD rektori 23.02.2023

käskkirjaga nr 1.1-2/122

SISEKAITSEAKADEEMIA

LASKETIIRUDE SISEKORRAEESKIRI

1. Käesoleva eeskirjaga sätestatakse Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) lasketiirude

(edaspidi lasketiiru) kasutamise kord ja seal viibivate isikute õigused ja kohustused ning esmaabi andmise juhend (lisa 1).

2. Lasketiirus viiakse läbi laskekoolitusi, -treeninguid, -võistluseid ja tulirelvaeksameid.

3. Laskealalane praktiline õppetöö, treening, võistlus või lasketest toimub laskeinstruktori

juuresolekul ja juhendamisel. Tulirelva kandmise õigusega isik v.a akadeemia õppur võib

lasketiirus teha laskealast treeningut laskeinstruktorita. Sellisel juhul on ta kohustatud täitma

Sisekaitseakadeemia rektori kinnitatud õpperajatise korras nimetatud vastutava kasutaja

ülesandeid. Laskealast tegevust võib lasketiirus ette valmistada ja testlaskmist võib teha

tulirelva kandmise õigusega isik.

4. Laskeinstruktori korraldused on kohustuslikud kõigile lasketiiru kasutajatele ja lasketiirus viibijatele.

5. Lasketiirus on keelatud kasutada eriohtlikku (trasseeriv, süüte, lõhke, vms.) laskemoona.

Lasta võib ainult üksiklaskudega.

6. Lasketiirus on laskmise ajal kohustuslik kanda nägemise ja kuulmiskaitseid. Kuulivesti kandmine on koolitataval kohustuslik.

7. Lasketiirus on KEELATUD: 7.1. üldjuhul kanda laetud relva väljaspool tulejoont, laskeinstruktor korraldab vajadusel

relvade tühjakslaadimise tulejoonel; 7.2. tulistada enne vastavat käsklust; 7.3. tulistada loata mõnest teisest asukohast, kui ainult selleks ettenähtud laskekohast; 7.4. tulistada mujale, kui ainult selleks ettenähtud märke; 7.5. tulistada sisetiirus metallmärke; 7.6. suunata relva väljapoole laskesektorit või selleks ettenähtud ala tagalasse või

kõrvalseisjate inimeste poole, vaatamata sellele, kas relv on laetud või mitte; 7.7. teha relvaga toiminguid ilma laskeinstruktori vastava loata; 7.8. anda relva üle teisele laskurile ilma laskeinstruktori loata; 7.9. kontrollida märklehti enne kui laskeinstruktor ei ole vastavat luba andnud; 7.10. viibida lasketiirus joobe- või sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab

relvaga ümberkäimise ohutustehnika eeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, tarvitada alkohoolseid jooke või suitsetada;

7.11. teha lahtist tuld; 7.12. kahjustada lasketiiru inventari; 7.13. viibida kõrvalistel isikutel; 7.14. kasutada eriohtlikku laskemoona.

8. Lasketiirudes on lubatud kasutada:

8.1. akadeemia Kase tn siselasketiirus püstoli laskemoona kaliibriga kuni 9x19 mm ;

2

8.2. akadeemia Narva õppekeskuse siselasketiirus püstoli laskemoona kaliibriga kuni 9x19;

8.3. akadeemia Paikuse õppekeskuse siselasketiirus püstoli laskemoona kaliibriga kuni 9x19;

8.4. akadeemia Paikuse õppekeskuse 180⁰ välilasketiirus: 8.4.1. külgseintesse püstoli laskemoona kaliibriga kuni 9x19 mm; 8.4.2. otsavalli laskemoona kaliibriga kuni .308win / 7,62 NATO või cal. 12.

9. Ohutusala on ette nähtud „kuivalt“ (padrunita) harjutamiseks. Ohutusala on koht lasketiirus,

mille piirid määrab laskeinstruktor.

10. Ohutusalas on keelatud laskemoona käsitsemine. 11. Lasketiiru sisekorra eeskirja või ohutusnõuete rikkumisest on instruktor kohustatud

informeerima relvurit.

12. Järelevalvet lasketiirude sihipärase kasutamise üle teostab: 12.1. akadeemia Tallinna õppekeskuse lasketiirus õppedistsipliini juhtivspetsialist-relvur; 12.2. akadeemia Paikuse õppekeskuse lasketiirus relvur; 12.3. akadeemia Narva õppekeskuses haldusjuht.

13. Relvur, haldusjuht või instruktor teavitab haldusosakonda ehitus- või remonttööde vajaduse

ilmnemisel.

14. Järelevalvet teostaval isikul on õigus: 14.1. nõuda lasketiiru sisekorraeeskirja ja ohutusnõuete täitmist; 14.2. nõuda lasketiiru kasutajate poolt tuleohutusnõuete täitmist; 14.3. nõuda lasketiiru vahendite heaperemehelikku kasutamist; 14.4. kontrollida lasketiirus viibivaid isikuid ja eemaldada kõrvalisi isikuid; 14.5. anda korraldusi korra ja ohutuse tagamiseks lasketiirus; 14.6. delegeerida lasketiiru kasutamisega seonduvaid küsimusi instruktoritele; 14.7. nõuda lasketiiru kasutajate poolt lasketiiru kasutamise lõppedes ukse lukustamist; 14.8. teha ettepanekuid tiiru kasutamise paremaks korraldamiseks.

3

15. Lasketiiru ohutu kasutamise ja rikošettide ärahoidmiseks tuleb akadeemia Narva lasketiirus

märklehed paigaldada joonisel näidatud kuulipüüdurite tsoonidesse (vt joonis): 15.1. laskmine staatilisse märklehte. Seisvad märklehed paigaldatakse selliselt, et kuuli

sisenemise tsoon kuulipüüdurisse oleks rohelise alaga näidatud piirkonnas. Alumine piir põrandast minimaalselt 500 mm, ülemine maksimaalselt 2300 mm. Kuuli tabamuse tsooni vertikaalsed servad kummipaneelide lahutus piirist (kollase teibiga markeeritud) minimaalselt 80 mm kaugusel;

15.2. laskmine liikuvasse märklauda. Laskmisel liikuvasse märki peab kuuli sisenemise tsoon olema piiratud vertikaalsete piiridega. Alumine piir minimaalselt 500 mm põrandast, ülemine piir maksimaalselt 2300 mm põrandast.

Märklehtede paigaldamise skeem akadeemia Narva lasketiirus:

4

Lisa 1.

ESMAABI ANDMISE JUHEND

Laskevigastuse korral:

1. Kutsu abi – HELISTA 112.

2. Kontrolli suuri väliseid verejookse, visualiseeri vigastused ja peata verejooksud.

Laskevigastus jäsemetes

Vabasta vigastada saanud jäse riietest ja otsi nii sisenemis- kui ka väljumishaava, peata haavast verejooks kasutades rõhksidet või žgutti.

Kaalu arteriaalse žguti kasutamist juhul kui:

1. näed haavast massiivset (pulseerivat) verejooksu; 2. riided on verest tugevalt läbi imbunud; 3. maapinnal on suur vereloik; 4. rõhksidemest immitseb veri läbi.

Juhul kui eelnimetatud ilmingud puuduvad, kasuta rõhksidet

NB! Ära kõhkle žgutti kasutamast, hilisema vajaduse žguti kasutuseks võib ümber hinnata kiirabitöötaja

Paigalda žgutt veritseva haava lähedale (umbes 10 cm). Pane žgutt ümber jäseme, pane žguti ots läbi pandla sissepoole (jäsemepoolne) jääva aasa ja tõmba pingule.

Pane žguti ots läbi žguti pandla väljapoole jääva aasa. Hõõrdepõhimõttel töötav pannal fikseerib rihma.

5

Tõmba rihm väga pingule ja kinnita lahtine ots pingule tõmmatud rihma alla.

Pinguta žgutti, keerates pingutuspulka kuniks verejooks on peatunud ja vigastatud jäsemel

puudub pulss.

Paigalda pingutuspulk klambri sisse, lukustades selle liikumatusse asendisse. Veendu, et

verejooks on peatunud ja vigastatud jäsemel puudub pulss. Juhul kui verejooks ei ole peatunud,

tuleb kaaluda alternatiivse pingutusvahendi kasutamist või paigaldada teine žgutt esimese kõrvale ja seejärel uuesti olukorda hinnata.

Kata pingutuspulk ja klamber takjaribaga, kindlustamaks nende liikumatust. Valmista patsient ette transpordiks ja hinda uuesti olukorda. Fikseeri žguti kasutamise kellaaeg.

Laskevigastus rindkeresse ja ülakõhtu

Vabasta rindkere riietest, otsi nii sisenemis- kui ka väljumishaava, ära unusta kontrollida ka selga.

Leides haava, kata see hermeetiliselt kasutades selleks spetsiaalset rindkerehaava

sulgemisklappi, mida võib asetada nii sisenemis- kui ka väljumishaavale, selle puudumisel

aseta haavale kile ja teibi see kinni neljast servast.

6

Laskevigastus kõhupiirkonda

Otsi sisenemis- ja väljumishaava, vabasta vigastuskoht riietest.

Kata haav puhta sidematerjaliga, juhul kui kõhuhaavast on väljunud sooled, siis teha side märjaks ja mitte avaldada väljatunginud sooltele survet.

Vigastada saanud patsient tuleb panna lamavasse asendisse ja katta soojalt termokile või tekiga.

Võimalusel saata keegi kiirabile vastu.