| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 5.1-5/24/21999-1 |
| Registreeritud | 30.12.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 5.1 Liikuvuse kavandamine ja planeerimine |
| Sari | 5.1-5 Liiklusohutusalane kirjavahetus |
| Toimik | 5.1-5/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Krisli Johanson (Users, Strateegilise planeerimise teenistus, Liiklusohutuse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Margus Tähepõld
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
15006, Tallinn, Harju maakond
Meie 30.12.2024 nr 5.1-5/24/21999-1
Liiklusohutusprogrammi 2025. aasta
elluviimiskava eelnõu
Austatud Margus Tähepõld
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni 30.10.2024 koosoleku protokoll 66
päevakorrapunkti 3 otsusest edastame liiklusohutusprogrammi 2025. aasta elluviimiskava eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Lengi
strateegilise planeerimise teenistuse direktor
peadirektori ülesannetes
Lisa: Liiklusohutusprogrammi 2025. elluviimiskava eelnõu
Krisli Johanson
53404366, [email protected]
Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskava aastaks 2025
Andmeobjekti
nimetus
Valdkonna arengukava
üldeesmärk
Programmi eesmärk (Arengukava alaeesmärk)
Mõõdik 1
Mõõdik 2
Mõõdik 3
sh valitsemisala 6
sh valitsemisala 3
sh valitsemisala 4
sh valitsemisala 5
Programmi eelarve
sh valitsemisala 1
sh valitsemisala 2
Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskava aastaks 2025
Andmeobjekti sisu 2025
Hukkunute arv (kolme aasta keskmisena) 40
Raskelt vigastatute arv (kolme aasta keskmisena) 302
Hukkunud ja raskelt vigastatud kokku 342
Maksumus kokku 5 062 000
Olemasolevad eelarvelised vahendid 4 962 000
Lisavajadused 100 000
Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 4 887 000
Kliimaministeeriumi valitsemisala lisavajadus 100 000
Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 115 000
Siseministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0
Siseministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 60 000
Siseministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0
Regionaal- ja põllimajandusministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0
Regionaal- ja põllimajandusministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve 0
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0
„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2020–2035“ üldeesmärk: Tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad,
ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides
kehtestatud eesmärkidega.
Liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine.
Eelnõu 30.12.2024
Seos teiste
valdkonna
arengukavadega
„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2020–2035“ üldeesmärk: Tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad,
ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides
kehtestatud eesmärkidega.
Liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine.
Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastateks 2024–2025
NR
Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus Algtase 2021/2022 Vastutaja (org) Kaasvastutaj
a
1. Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja Vähenenud on 3 aasta keskmine
liiklussurmade arv 55
1.1 Jalakäija ohutus
Liiklusõnnetuses surma ja raskesti
vigastada saanud jalakäijate arv on
vähenenud
1.1.1
Tingimuste loomine liikumisviisi või ühistranspordi liigi
vahetamise soodustamiseks (sh "Pargi ja sõida"
parklate võrgustiku arendamine)
Rajatud transpordiliikide vahetuse punktide
arv
Tegevustega on
alustatud
KLIM/ TRAM
1.1.2
Enda nähtavaks tegemise vahendite tasuta jagamine ja
selgitustöö kõige vähem kaitstud täiskasvanud
liiklejatele (täiskasvanud või eakas liikleja pimeda ajal
maapiirkonnas valgustamata või halva valgustusega
teel, väiksema sotsiaalse kaitsega liikleja)
Helkurit reeglina/sageli kasutavate
täiskasvanud jalakäijate arv ei vähene
84%
KLIM/ TRAM
1.1.3
Riigiteede Liiklusseaduse § 2 p 99 kohaste
ülekäigukohtade ohutuse kontrollimine
Kord aastas kontrollitakse kõigi riigiteede
ülekäigukohtade ohutust, tulemused on
dokumenteeritud, parandusmeetmed
kavandatud ja eelarveliste vahendite
olemasolul rakendatud
Tegevusega ei ole
alustatud
KLIM/ TRAM
1.1.4.1
Tallinna kõrgema riskiga teeületuskohtade ohutuse
nõuetele vastavaks ehitamine
Jalakäija ja jalgratturi osalusel toimuvad
liiklusõnnetused vähenevad. Ohutuse
nõuetele vastavaks ehitatud
teeületuskohtade arv
Tegevustega on
alustatud Tallinna LV
1.1.4.2
Tartu kõrgema riskiga teeületuskohtade ohutuse
nõuetele vastavaks ehitamine
Jalakäija ja jalgratturi osalusel toimuvad
liiklusõnnetused vähenevad. Ohutuse
nõuetele vastavaks ehitatud
teeületuskohtade arv
Tegevustega on
alustatud Tartu LV
1.1.4.3
Narva kõrgema riskiga teeületuskohtade ohutuse
nõuetele vastavaks ehitamine
Jalakäija ja jalgratturi osalusel toimuvad
liiklusõnnetused vähenevad. Ohutuse
nõuetele vastavaks ehitatud
teeületuskohtade arv
Tegevustega on
alustatud Narva LV
1.1.4.4
Pärnu kõrgema riskiga teeületuskohtade ohutuse
nõuetele vastavaks ehitamine
Jalakäija ja jalgratturi osalusel toimuvad
liiklusõnnetused vähenevad. Ohutuse
nõuetele vastavaks ehitatud
teeületuskohtade arv
Tegevustega on
alustatud Pärnu LV
1.2 Jalgratturi ohutus Liiklusõnnetustes hukkunud ja raskesti
vigastada saanud jalgratturite arv ei
suurene
1.2.1.
Jalgratturi/kergliikuri teabematerjalide väljatöötamine ja
levitamine
Teabematerjalid (digitaalsel kujul) on
väljatöötatud, kaasajastatud ning
sihtrühmadele läbi koolituste
kättesaadavaks tehtud
Koolitus- ja
teavitustegevust viiakse
läbi järjepidevalt KLIM/ TRAM Riigikoolid,
KOV-i koolid
1.2.2
Jalgrattaga liiklemise vajadusele vastava ja ohutust
tagava taristu planeerimine riigiteedel sidusa
kergliiklusteede võrgustiku rajamiseks
Rajatud kergliiklusteede kilometraaž 517 km jalg- ja
jalgrattateid
KLIM/ TRAM
1.2.3
Liikluskoolituse toetamine koolides ( sh õppematerjalide
tagamine jalgratturikoolituse läbiviimiseks koolides.
Jalgratturi koolituse läbiviimise toetamine projekti
kaudu)
1. Jalgratturi juhiloa saanute osakaal 10-12
aastaste hulgas. 2. Toetusprojektis
osalenud koolide arv
206 kooli, kus 2020 -
2022 vähemalt ühel
aastal toimus riigi toel
koolitus
KLIM/ TRAM
1.3 Eakas liikleja Liiklusõnnetustes hukkunud ja raskesti
vigastada saanud ning eaka liikleja
põhjustatud liiklusõnnetuste arv on
vähenenud
1.3.1
Eakatele mootorsõidukijuhtidele liiklusohutusalase
infomaterjali kaasajastamine, koondamine,
kujundamine ja sobilike kanalite kaudu levitamine
(prioriteetseks on TRAM olemasolevad e-kanalid)
Infomaterjal on jõudnud vähemalt 25 %ni
1954. aastal või varem sündinud
mootorsõidukijuhtidest, kel lõpeb
juhtimisõiguse või tervisetõendi kehtivusaeg
ja ta soovib neid uuendada
Infomaterjali loomisega
on alustatud
KLIM/ TRAM KOV
1.3.2
Eakale (vanuses 70+) jalakäijale ja jalgratturile
suunatud liiklusohutusalane teavitustöö (nt sihtrühmale
korraldatavatel infopäevadel, kogukonna avalikus
ruumis, meedias)
Iga-aastaselt on puudutatud vähemalt 5%
sihtrühmast
Vähem kui 1%
KLIM/ TRAM KOV
1.4 Liiklusharidus Liikluses osalejate ohutust väärtustavad
teadmised on paranenud
1.4.1
Liiklusalast õppe- ja teavitustegevust toetavate
asjakohaste õppevahendite, teabematerjalide ja
jaotusmaterjalide tagamine
Teabe ja jaotusmaterjalid on ajakohastatud,
vajaduspõhised, jätkusuutlikud ja
keskkonnasõbralikud
Sisu ajakohastamist
vajavad ja sihtrühma
poolt eelistatud
infoedastuskanalit
arvestamata materjalid
KLIM/ TRAM HTM
1.4.2
Haridusalast õppetegevust toetavate
liiklusohutusalaste sekkumisprojektidega on kaetud
kõik alus- ja põhihariduse astmed
Igale alus- ja põhihariduse astmele on
vähemalt 1 sekkumismeede välja töötatud
Liikluskalender
(lasteaed), liiklusaabits
(1.-2. klass),
jalgrattakoolitus (3. - 4.
klass), "Peatu, vaata,
veendu!" (5. klass),
riskikäitumise
sekkumiskoolitused (9.
klass ja gümnaasium)
KLIM/ TRAM HTM
1.4.3
Liiklusalast õppetegevust toetavate täiendkoolituste
läbiviimine üldhariduskoolide õpetajaskonnale
(klassiõpetajatele, aineõpetajatele)
Koolituste läbiviimine on süsteemselt
tagatud vastavalt haridusasutuste
nõudlusele ja TRAM prioriteetidele
Koolitamisega on
alustatud KLIM/ TRAM HTM
1.4.4
Riskikäitumise ennetamiseks programmide läbiviimine
põhikooli 9. klassi õpilastele
Programmis osalevate õpilaste arv Osales 53% 9. klassi
õpilastest KLIM/ TRAM KOV
1.4.5
Riskikäitumise ennetamiseks programmide läbiviimine
üldhariduskooli 11. klassi ja kutsekooli II kursuse
õpilastele
Programmis osalevate õpilaste arv Osales 35% 11. klassi
ja kutsekooli õpilastest KLIM/ TRAM HTM, KOV
1.4.6
Liiklusohutuse kui õppekava läbiva teema osa "Tervis
ja ohutus" rakendamine
Õpilased on liikluskasvatuses omandanud
teadmised ja ohutu liiklemise oskused
Puudub
HTM
1.4.7
Õpetajate ja koolijuhtide liikluskasvatusalase pädevuse
tõstmine
Õpetajad on motiveeritud liikluskasvatuse
läbiviimiseks. Koolides rakendatakse läbivat
teemat "Tervis ja ohutus" ja hinnatakse
õpitulemuste saavutamist kõikides
kooliastmetes. Õpetajad kasutavad
õppeprotsessis kõikidele kooliastmetele
koostatud õpetajaraamatuid, mis on
kättesaadavad e-koolikotis: https://e-
koolikott.ee/portfolio?id=9443. Õpetajad
osalevad liikluskasvatuse teemalistel
täiendkoolitustel ja teabepäevadel
Tegevustega on
alustatud
HTM KLIM, KOV
1.4.8
Õpilaste liikluskasvatuse läbiviimist toetavate e-
õppematerjalide arendamine
Digikultuuri integreerimine liikluskasvatuse
õppeprotsessi; digitaalse õppevara
koostamine.
Tegevustega on
alustatud HTM KLIM
1.4.9
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning põhikooli
ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendamine, seire
ja vajaduse korral ettepanekute kogumine muudatuste
tegemiseks
Koolides ja lasteasutustes rakendatakse uut
õppekava, kus on kirjeldatud
liiklusohutusega seotud pädevused ja
õpitulemused. Õppekava
rakendamisprotsessis on kogutud
ettepanekuid uue õppekavaarenduse
Tegevustega on
alustatud
HTM KLIM
1.5 Juhikoolitus Juhi ettevalmistamine ohutuks
liiklemiseks on paranenud
1.5.1
Riskikäitumise ennetamiseks programmide läbiviimine
üldhariduskooli 11. klassi ja kutsekooli II kursuse
õpilastele
Kontrollitud koolitajate osakaal Kontrolliti 1%
mootorsõidukijuhi
koolitajaid (3 koolitajat
kokku)
KLIM/ TRAM
1.5.2
TRAM eksamineerijate tegevuse seire ja koolitused Regulaarne järelevalve eksamineerijate
tegevuse üle ning teadmiste tõstmine läbi
koolituste
Tegevustega on
alustatud KLIM/ TRAM
1.6 Ennetus Ohutud liiklusharjumused ja hoiakud on
paranenud
1.6.1
Lubatud piirkiirusest kinnipidamist ja ohutu sõidukiiruse
valikut toetav teavitus
Saavutatakse küsitlusuuringu põhiselt
tegevusele püstitatud eesmärgid.
Kampaania märgatavus on sihtgrupis
vähemalt 50%
62%
KLIM/ TRAM PPA
1.6.2
Autoroolis kõrvaliste tegevuste (nutiseadmed,
suitsetamine jms) vähendamist toetav teavitus
Saavutatakse küsitlusuuringu põhiselt
tegevusele püstitatud eesmärgid.
Kampaania märgatavus on sihtgrupis
vähemalt 50%
53%
KLIM/ TRAM PPA
1.6.3
Joobetunnustega ja alkoholi mõju all sõiduki juhtimise
vähendamist toetav teavitus
Saavutatakse küsitlusuuringu põhiselt
tegevusele püstitatud eesmärgid.
Kampaania märgatavus on sihtgrupis
vähemalt 50%
71%
KLIM/ TRAM PPA
1.6.4
Sotsiaalteavitused liikluskäitumise probleemteemadel Saavutatakse küsitlusuuringu põhiselt
tegevusele püstitatud eesmärgid.
Sotsiaalteavituste märgatavus on vähemalt
50%
69%
KLIM/ TRAM
1.6.6
Olulisematele sidusrühmadele ajakohase teaduspõhise
liiklusohutusalase teadmise jagamine koolituskavaga
õppepäevadel (koolitatavate valik on tehtud riski ja
sihtrühma katvuse põhjal)
Igal aastal on valitud vähemalt üks
sidusrühm, keda koolitatakse
Sidusrühma valik ja
koolitused on
juhuslikud ja katavad
sidusrühma väikest osa KLIM/ TRAM
1.6.7
KOV toetamine teadmiste, parima praktika,
andmeanalüüsi ja metoodikatega ohutuma liikluse
kujundamisel
Toetus on tagatud vastavalt kohalike
omavalitsuste nõudlusele
Tegevustega ei ole
alustatud KLIM/ TRAM
KOV
1.7 Juhi tervis Liikluses osalevate puuduliku
juhtimisvõimekusega isikute arv on
vähenenud
1.7.3.1
Kriminaalses joobes mootorsõidukijuhi tervisetõendi ja
juhtimisõiguse automaatse peatumise,
mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse
tervisekontrolli suunamise seaduse eelnõu koostamine
Seaduse eelnõu on koostatud ja Vabariigi
Valitsusele esitatud
Erakorralisse
tervisekontrolli
suunamise võimalus
puudub
KLIM
TA/Tervishoiut
eenuse
osutajad
1.7.3.2
Kriminaalses joobes mootorsõidukijuhi tervisetõendi ja
juhtimisõiguse automaatse peatumise,
mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse
tervisekontrolli suunamiseks vajalike rakendusaktide ja
olemasolevate täiendamise eelnõude koostamine
Vajalike rakendusaktide ja/või
olemasolevate täiendamise eelnõud on
ettevalmistatud
Liiklusseaduses on
täiendavasse
tervisekontrolli
suunamise kord
kirjeldamata
SM PPA, SiM
1.8 Liiklusjärelevalve Liiklusreeglite täitmine on paranenud
1.8.1
Liikluses teostatavate joobekontrollide läbiviimine Aastane joobekontrollide miinimummaht on
määratud ja selle täitmine tagatud
897 889
SiM/ PPA
1.8.2
Reisija- ja veosevedu teostava juhi töö-, sõidu- ja
puhkeaja ning masside/mõõtmete kontrollimine
Kommertssõidukite kontrolli teostatakse
vastavalt ette nähtud mahule
Kontrolli teostati kindla
protsendina
sõidukijuhtide
tööpäevade arvust
SiM/ PPA
1.8.3
Töötatakse välja ja rakendatakse uusi
mõjutusmeetmeid juhtide liikluskäitumise muutmiseks
(parandamiseks).
Uusi mõjutusmeetmeid on katsetatud ja
sobivusel rakendatud
Pidev protsess
SiM/ PPA
1.8.9
Valla- või linnavalitsuse paigaldatud automaatsete
liiklusjärelevalvesüsteemide kasutuselevõtmine
Omavalitsuse paigaldatud automaatsete
liiklusjärelevalvesüsteemide arv
Kasutusel ainult
Tallinnas KOV PPA, TRAM
1.8.10.2
Teelõigu keskmise kiiruse automaatkontrolli (i.k. section
control) katselõigu rakendamine riigiteel
Sobiv katselõik on leitud, süsteem hangitud
ning keskmise kiiruse automaatkontroll on
katselõigul rakendatud
Tegevustega ei ole
alustatud KLIM/ TRAM
JuM, SiM,
PPA
1.9 Rehabilitatsioon Rehabilitatsioonimeetmete süsteem on
välja töötatud ja tegevusi viiakse ellu
1.9.1
Jätkatakse alkoholi mõju all tabatud juhi suunamist
liikluspsühholoogi läbiviidavasse nõustamisprogrammi
Projekti läbinutest 60% ei pane enam sellist
rikkumist toime 5 aasta jooksul
Liikluskäitumise
muutust mõõdetud ei
ole SiM/ PPA
2. Ohutu liikluskeskkond Ohutuma liikluskeskkonna kujundamine
2.1 Maakasutus ja teedevõrgu planeerimine Läbimõeldud maakasutus ja ohutuma
teedevõrgu planeerimine
2.1.1.1
Puhkekohtadega piirnevate riigi maade kasutusse
andmise eelanalüüs
Vajalikud asukohad on kaardistatud,
eelanalüüs ja ettevalmistus tehtud
Tegevustega ei ole
alustatud KLIM/ TRAM
2.1.1.2
Puhkekohtadega piirnevate riigi maade kasutusse
andmine teeninduse eesmärgil
Enampakkumised on läbi viidud, maa
parimatele pakkujateke kasutusse antud,
eeldused arendusteks loodud.
Kommertsveokid ei pargi ebasobivates
kohtades ja liiklusoht on vähenenud
Tegevustega ei ole
alustatud
KLIM/ TRAM
2.2 Säästva ja ohutu taristu projekteerimine,
ehitamine ja rekonstrueerimine
Ohutute teede projekteerimine, ehitamine
ja rekonstrueerimine
2.2.1
2+2 sõiduradadega maanteede ehitamine Eraldatud suunavööndite olemasolul on
laupkokkupõrke toimumise võimalus
vähetõenäoline. Ehitatud teelõikude
kilometraaž aastas
Tegevust teostatakse
vastavalt THK-le KLIM/ TRAM
2.2.2
Metsloomade teelepääsemise tõkestamise abinõude
väljaehitamine üleeuroopalisse TEN-T võrku
kuuluvatele teedele
Aastatel 2024–2025 ehitatud teedel on
vajalikesse kohtadesse metsloomade
teelepääsemist tõkestavad abinõud välja
ehitatud
Tegevust teostatakse
vastavalt THK-le KLIM/ TRAM
2.2.3
Keskpiirde paigaldamine vastassuunda kaldumise ja
laupkokkupõrgete vältimiseks üleeuroopalisse TEN-T
võrku kuuluvatele 2+2 teedele
Keskpiirded on paigaldatud,
laupkokkupõrgetega liiklusõnnetused on
vähetõenäolised
Tegevust teostatakse
vastavalt THK-le KLIM/ TRAM
2.2.4
Külgpiirde paigaldamine teelt väljasõitmise ning
ühesõidukiõnnetuste vältimiseks üleeuroopalisse TEN-
T võrku kuuluvatele teedele
Külgpiirded on paigaldatud, teelt väljasõidud
ja ühesõidukiõnnetused on vähenenud
Tegevust teostatakse
vastavalt THK-le KLIM/ TRAM
2.2.6
Projekteerimisnormide uuendamine ja TRAM
asjakohaste projekteerimisjuhiste lansseerimine
Tagab uutele ja kaasaegsetele ning
ohututele põhimõtetele vastavate teede
terviklikud ja ühetaolised projektlahendused
Tegevustega on
alustatud KLIM/ TRAM
2.2.7
Liiklusohutuse auditeerimine (LOA) kõigile ehitus- ja
rekonstrueerimisprojektidele põhi-, tugi- ja kõrvalteedel
Liiklusohutuse auditeerimist teostatakse
kõikide riigiteede ehitus- ja
rekonstrueerimisprojektidele enne projekti
kinnitamist
Tegevustega on
alustatud KLIM/ TRAM
2.2.8.1
Liiklusõnnetuste toimumise kõrge riskiga kohtade,
lõikude ja ristmike (LOK) väljaselgitamine riigiteedel
Protsesse täiendatakse lisandunud
teadmistele tuginedes, objektide valik ning
ohutustamise järjekord määratakse
üleriigiliselt ning hetke parimale praktikale
tuginedes. Tegevus toimub süsteemselt
LOK-objektide
väljaselgitamise ja
prioritiseerimise alused
olemas KLIM/ TRAM
2.2.8.2
Liiklusohtlike kohtade ümberehitus riigiteedel Ümberehitatud objektide arv, tk Aastas ehitati ümber 30
liiklusohtlikku kohta
KLIM/ TRAM
2.3 Teede korrashoid Teede vastavus seisundinõuetele on
tagatud ja liiklusohutus suurenenud
2.3.1.2
Ühistranspordi poolt kasutatavate teede hoolduse
eelistamine raskete ilmastikuolude korral ja vastavalt
võimalustele
Ühistranspordi poolt kasutatavate teede
sõidetavus raskete ilmastikuolude korral on
tagatud
Pole alustatud
KLIM/ TRAM
2.3.3.1 Teede korrapärane liiklusohutuse kontrollimine (TOK)
põhimaanteedel
Teede ohutus on kontrollitud ja tulemused
dokumenteeritud. Kontrollitud
põhimaanteede kilometraaž aastas
TOK on kohustuslik
põhimaanteedel KLIM/ TRAM
2.3.3.2
Teede korrapärane liiklusohutuse kontrollimine (TOK)
tugimaanteedel
Teede ohutus on kontrollitud ja tulemused
dokumenteeritud. Kontrollitud
tugimaanteede kilometraaž aastas
TOK on kohustuslik
põhimaanteedel KLIM/ TRAM
2.3.3.3 Teede korrapärane liiklusohutuse kontrollimine (TOK)
kõrvalmaanteedel
Teede ohutus on kontrollitud ja tulemused
dokumenteeritud. Kontrollitud
kõrvalmaanteede kilometraaž aastas
TOK on kohustuslik
põhimaanteedel KLIM/ TRAM
2.4 Liikluskorraldus Liikluskorraldus on suunatud ohutu
liiklemise tagamisele
2.4.2.
Möödasõidukeeldude paigutuse ja põhjendatuse
ülevaatamine põhi- ja tugimaanteedel
Täiendavad möödasõidukeelualad on
vajadusepõhiselt lisatud, põhjendamatud
liikluskorraldusvahendid on eemaldatud
Tegevusega on
alustatud
KLIM/ TRAM
2.4.3 Kohaliku omavalitsuse maanteedele keskpõristi
kandmine vastassuunda kaldumise ennetamiseks
Kohalike omavalitsuse maanteedele kantud
keskpõristi kilometraaž
Tegevustega ei ole
alustatud KOV
2.4.4
Kohaliku omavalitsuse maanteedele külgpõristi
kandmine
Kohalike omavalitsuse maanteedele, mille
laius seda võimaldab, kantud külgpõristi
kilometraaž
Tegevustega ei ole
alustatud KOV
2.4.5
Kohaliku omavalitsuse maanteedele tähispostide
paigaldamine
Kohalike omavalitsuse maanteedele
paigaldatud tähispostide kilometraaž
Tegevustega ei ole
alustatud KOV
2.5 Raudteeristete ohutus Raudtee ületus- ja ülekäigukohtadel on
õnnetused vähenenud
2.5.1
Raudteeohutuse tõstmine Viie aasta raudteeohutustaseme keskmine
näitaja ei ületa 0,2 aastaks 2025
0,57 KLIM/TTJA/ KO
V/raudteeinfra
struktuuri
majandajad
2.5.2.1
Avalikult kasutatavate raudteeületuskohtade
k omisjoniliste ülevaatuste läbiviimine
Hinnnatud raudteeületuskohtade arvud
(ülesõidukoht ja ülekäigukoht)
Avalikul raudteel on
kokku 223
raudteeülesõidukohta
(ÜS), millest 94 ÜS on
varustatud fooriga ja 59
ÜS on varustatud foori
ja tõkkepuuga.
Avalikul raudteel on
189
raudteeülekäigukohta,
mis on varustatud
märkide ja tõketega
KLIM/TTJA/ rau
dteeinfrastrukt
uuri
majandajad
2.5.2.2
Automaatse foorisüsteemiga varustatud
raudteeülesõitude varustamine tõkkepuudega
Automaatsete foorisüsteemidega varustatud
raudteeülesõitude arv, kuhu täiendava
ohutuse tagamiseks lisati tõkkepuud
94 AFS-iga varustatud
raudteeülesõidukohal
puuduvad tõkkepuud
KLIM/TTJA/ rau
dteeinfrastrukt
uuri
majandajad
2.5.2.3
Liikluskorraldusvahenditega varustatud
raudteeülesõitude varustamine automaatse
foorisüstemiga
Liikluskorraldusvahenditega varustatud
raudteeülesõidukohtade arv, kuhu
täiendava ohutuse tagamiseks lisati
automaatne foorisüsteem
70 ülesõidukohta on
reguleeritud ainult
liiklusmärkidega
KLIM/TTJA/ rau
dteeinfrastrukt
uuri
majandajad
2.5.2.4
Raudteeülekäigukohtade täiendavate
ohutusmeetmete rakendamine
Raudteeülekäigukohtade arv, mille ohutust
suurendati fooride paigaldamise või
eritasandiliseks ehitamisega.
Avalikul raudteel on
189
raudteeülekäigukohta,
mis on varustatud
märkide ja tõketega
KLIM/TTJA/ rau
dteeinfrastrukt
uuri
majandajad
2.5.3
Maantee ja raudtee samatasandiliste ülesõitude
ülevaatus, probleemsete kohtade väljaselgitamine,
ohutustamise kava koostamine ja selle elluviimine
Raudteeristete ohutust kontrollitakse iga-
aastaselt ja tulemused dokumenteeritakse.
Kontrollitud I, II ja III
raudteeülesõidukohtade kategooriate arv
aastas
Viimane
raudteeülesõitude
ohutustamise kava
koostati 2019. aastal KLIM/ TRAM TTJA
2.6 Ohutu sõidukiirus Ohutu sõidukiiruse põhimõtted on välja
töötatud ja vajaduspõhiselt kehtestatud
2.6.1.1
Ohutute piirkiiruste katseprojekti käivitamine Katseprojektiks sobiv omavalitsusüksus on
välja selgitatud ja tegevustega alustatud
Ohutute piirkiiruste
terviksüsteemi ei ole
loodud KLIM/ TRAM
2.6.3.1
Kerg- ja siirdkatendiga kõrvalmaanteedel
piirkiiruse alandamine 70 km/h
Alandatud kiirusega kerg- ja siirdkatendiga
kõrvalmaanteede kilometraaž
9 115 km kerg- ja
siirdkatendiga
kõrvalmaanteel on
lubatud sõidukiirus 80
km/h või enam
KLIM/ TRAM
2.6.3.2
Püsikatendiga kõrvalmaanteedel piirkiiruse
alandamine 80 km/h
Alandatud kiirusega püsikatendiga
kõrvalmaanteede kilometraaž
1 176 km püsikatendiga
kõrvalmaanteel on
lubatud sõidukiirus 90
km/h KLIM/ TRAM
2.6.4 Tugi- ja kõrvalmaanteid läbitavates
asumikeskustes piirkiiruse alandamine 40/30
km/h
Alandatud kiirusega asumikeskuste
kilometraaž
Tegevustega ei ole
alustatud KLIM/ TRAM
2.6.5.1 Kohaliku omavalitsuse teedel piirkiiruse
alandamine 80 km/h (püsikatendiga maanteed)
Alandatud kiirusega püsikatendiga
maanteede kilometraaž
Tegevustega ei ole
alustatud KOV
2.6.5.2
Kohaliku omavalitsuse teedel piirkiiruse
alandamine 70 km/h (kerg- ja siirdkatendiga
maanteed)
Alandatud kiirusega kerg- ja siirdkatendiga
maanteede kilometraaž
Tegevustega ei ole
alustatud KOV
2.6.5.3 Asumi keskustes piirkiiruse alandamine 40/30
km/h
Alandatud kiirusega asumikeskuste
kilometraaž
Tegevustega ei ole
alustatud KOV
2.6.6.1 Tallinna linnas piirkiiruse alandamine 40/30 km/h Alandatud kiirusega teede ja tänavate
kilometraaž
Tegevustega on
alustatud Tallinna LV
2.6.6.2 Tartu linnas piirkiiruse alandamine 40/30 km/h Alandatud kiirusega teede ja tänavate
kilometraaž
Tegevustega on
alustatud Tartu LV
2.6.6.3 Narva linnas piirkiiruse alandamine 40/30 km/h Alandatud kiirusega teede ja tänavate
kilometraaž
Tegevustega ei ole
alustatud Narva LV
2.6.6.4 Pärnu linnas piirkiiruse alandamine 40/30 km/h Alandatud kiirusega teede ja tänavate
kilometraaž
Tegevustega on
alustatud Pärnu LV
2.7 Intelligentsed transpordisüsteemid
2.7.2
Piirmäära ületava massiga veokite seiresüsteemi
loomine
Efektiivne seiresüsteem toimib Veokite kaaluandmeid
ei koguta
KLIM/ TRAM
3. Ohutu sõiduk Ohutuse ja transpordi toimivus on
paranenud
3.1 Tugisüsteemid juhile Juhiabisüsteemide kasutuselevõtt on
laienenud
3.2 Sõiduki turvalisus Liikluses osalevad turvalisemad sõidukid
3.2.1
Tehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve Rikkumiste arv on vähenenud 2022. aastal lõpetatud
106 menetlust, 55 juhul
rikkumised (52%
juhtudel rikkumised)
KLIM/ TRAM
3.2.2
Sõidukite turujärelevalve korraldamine Rikkumiste arv on vähenenud 2022. aastal lõpetatud
27 menetlust, 14 juhul
rikkumised (52%
juhtudel rikkumised) KLIM/ TRAM
3.2.3
Riigitee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsenõuete
täitmise kontroll
Vähenevad riiigitee kaitsevööndi
kasutamise ja kaitsenõuete rikkumised
2022. aastal lõpetatud
153 menetlust, 123
juhul rikkumised (80%
juhtudel rikkumised) KLIM/ TRAM
3.2.4
Veoseveol tegevuslubade peatamine ja kehtetuks
tunnistamine
Algatatud haldusmenetluste arv on
vähenenud
2022. aastal algatati 62
menetlust KLIM/ TRAM
3.2.5
Järelevalve teostamine bussidega reisijateveol Rikkumiste arv on vähenenud 2022. aastal lõpetatud
717 menetlust, 176
juhul rikkumised (25%
juhtudel rikkumised)
KLIM/ TRAM
3.2.6
Liiniveo avaliku teenindamise lepingutes talve perioodil
talverehvide (M+S koos Three peak mountain
snowflake märgistusega või naastrehvid) ja taadeldud
alkolukkude kasutamise kohustuse ettenägemine
Uued avaliku liiniveo lepingud sõlmitakse
pakkujaga, kelle ühissõidukid on varustatud
talverehvide ja alkolukuga
13%
RePõM
3.3 Tööga seotud sõidukite turvalisus Tööga seotud raskete tagajärgedega
liiklusõnnetused on vähenenud
3.3.1 Kontrollitavate veondusettevõtete aastase mahu
määratlemine ja järelevalve
Kontrollile allutatud äriühingute aastane
kontrollmaht on määratletud, kontrolle
teostatakse plaanipäraselt
Maht määratakse
sõidukipõhiselt MKM/ TI
3.3.2
Riskipõhine lähenemine töö- ja puhkeaja nõuete
rikkumisega seotud ettevõtete profileerimisele ja
kontrollide läbiviimisele
Vähenevad töö- ja puhkeaja nõuete
rikkumised, kutseliste juhtide põhjustatud
liiklusõnnetused vähenevad
Ettevõtete valim on
riskipõhine MKM/ TI
3.3.4 Kaugjuhitavate sõidukite tehniliste nõuete
väljatöötamine
Kaugjuhitavate sõidukite tehnilised nõuded
on välja töötatud
Tehnilisi nõudeid välja
töötatud ei ole KLIM/ TRAM
3.3.5
Optilise tee haardeteguri mõõtja talumise kohustusega
arvestamine liiniveo avaliku teenindamise lepingutes
Uued avaliku liiniveo lepingud sõlmitakse
pakkujaga, kui pakkuja on nõustunud
optilise tee haardeteguri mõõtja talumise
kohustusega
13%
RePõM
4. Liiklusohutust toetavad tegevused Toetada ning muuta teiste valdkondade
tegevused liiklusohutuse programmi
eesmärkide täitmisel efektiivsemaks
4.1.1
Maakonna liikluskomisjonide töö jätkamine Liikluskomisjonid on moodustatud ja
töötavad maakondades ning suuremates
linnades
Kõikides maakondades
on toimivad
liikluskomisjonid KLIM/ TRAM
4.1.2 Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni (LÕUK) üleriigilise
tegevuse jätkamine
Kõiki hukkunuga ja 5 või enama
kannatanuga liiklusõnnetusi uuritakse
ühesuguse metoodika alusel
LÕUK on laienenud
kõikidesse
maakondadesse KLIM/ TRAM
4.1.3
Liikluskäitumise vaatlus- ja küsitlusuuringutel põhineva
liiklusohutuse olukorra seiresüsteemi (KPI, i.k. key
performance indicators) ülevaatamine ja
täiendusettepanekute kaardistamine
Analüüs on läbi viidud ja järeldusi
kasutatakse uue strateegia koostamisel
Tänane lähenemine
vajab ajakohastamist KLIM/ TRAM
4.1.6
Enne 1993. aastat sündinutele mopeedi juhtimiseks
mistahes mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise
kohustuse kehtestamiseks seaduse eelnõu koostamine
SE enne 1993. a sündinutele mopeedi
juhtimiseks mistahes mootorsõiduki
juhtimisõiguse omamise kohustuse
kehtestamiseks on koostatud ja Vabariigi
Valitsusele esitatud
Juhtimisõigust
nõutakse vaid 1993. a
1. jaanuaril ja hiljem
sündinutelt KLIM SM; SiM
4.1.7.1
Vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste vigastuste
raskusastmete eristamiseks seaduse eelnõu
koostamine
SE vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste
vigastuste raskusastme eristamiseks on
koostatud ja Vabariigi Valitsusele esitatud
Õiguslikud alused
puuduvad
KLIM TRAM
JuM – Justiitsministeerium
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
KLIM - Kliimaministeerium
KOV – kohalik(ud) omavalitsus(ed)
LV – linnavalitsus
MKM - Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
PPA – Politsei - ja Piirivalveamet
RePõM - Regionaal- ja
põllumajandusministeerium
SiM – Siseministeerium
SM – Sotsiaalministeerium
TA – Terviseamet
TAI – Tervise Arengu Instituut
TI – Tööinspektsioon
TRAM - Transpordiamet
TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Igal tegevusel on vähemalt kolmekohaline unikaalne numeratsioon kujul a.b.c.d. Selgitus: a – valdkond, b – meede, c – tegevus/projekt, d – tegevus/projekti
etapp või vastutaja/rahastamise allikas
Planeeritud
tulemus
2025
Planeeritud
kulu
2025
Rahastamise allikas
40 3551000
12 705000
1 tk 700 000
2025 pole THKs meetme
"Säästlikumaid liikumisviise
soodustava taristu rajamine"
eelarves vahendeid ette nähtud,
aga on lisandunud täiendav
rahastus kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise
tuludest
84% 5 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
1. Kontrollitud
ülekäigukohta
de arv 2.
Muutmist
vajavate
ülekäigukohta
de arv 3.
Ohutustatud
ülekäigukohta
de arv
0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse KOV-i
eelarve ja/või kohalike teede
hoiu toetuse kaudu
x 0
Tegevust rahastatakse KOV-i
eelarve ja/või kohalike teede
hoiu toetuse kaudu
x 0
Tegevust rahastatakse KOV-i
eelarve ja/või kohalike teede
hoiu toetuse kaudu
x 0
Tegevust rahastatakse KOV-i
eelarve ja/või kohalike teede
hoiu toetuse kaudu
3 2255000
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
10 km 2 175 000
2025 pole THKs meetme
"Säästlikumaid liikumisviise
soodustava taristu rajamine"
TRAMi eelarves vahendeid ette
nähtud, aga on lisandunud
täiendav rahastus
kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise
tuludest
x 80 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
0
25% 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
5% 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
221000
x 28 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
uus lahendus
5. klassile 23 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
50% 80 000 Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
40% 90 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse HTM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse HTM-i
haridustoetuse kaudu KOV-idele
ning KOV-i eelarvest.
x 0
Tegevust rahastatakse HTM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse HTM
tegevuskuludest
0
10% 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
210000
50% 50 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
50% 50 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
50% 50 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
50% 60 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
1 sihtrühm 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
1 linn, 1 vald 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
0
x 0
Tegevust rahastatakse KLIM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse SM
tegevuskuludest
160000
700 000 60 000
Tegevust rahastatakse PPA
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse PPA
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse PPA
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse kohaliku
omavalitsuse eelarvest
x 100 000
Vajadus ei kajastu riigi
eelarvestrateegias. Tegevuse
elluviimiseks on vajalik täiendav
lisarahastus
0
x 0
Tegevust rahastatakse PPA
tegevuskuludest
1325000
0
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
1300000
4 km 0
Tegevust rahastatakse THK
vahenditest
4 km 0
Tegevust rahastatakse THK
vahenditest
4 km 0
Tegevust rahastatakse THK
vahenditest
2 km 0
Tegevust rahastatakse THK
vahenditest
Juhised
ajakohastatu
d
0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse THK
vahenditest
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
Vastavalt
THK
võimalustele
1 300 000
Tegevust rahastatakse
Teehoiukava raames.
0
x 0
Tegevust rahastatakse THK
vahenditest
1 605 km 0
Rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
1 200 km 0
Rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
6 250 km 0
Rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
25000
450 km 25000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0 Tegevust rahastatakse kohaliku
omavalitsuse eelarvest
x 0 Tegevust rahastatakse kohaliku
omavalitsuse eelarvest
x 0
Tegevust rahastatakse kohaliku
omavalitsuse eelarvest
0
0,2 0
Tegevust rahastatakse
raudteetaristu majandaja
eelarvest
70 0
Tegevust rahastatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja
eelarvest
33 0
Tegevust rahastatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja
eelarvest
12 0
Tegevust rahastatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja
eelarvest
4 0
Tegevust rahastatakse
raudteeinfrastruktuuri majandaja
eelarvest
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
0
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0 Tegevust rahastatakse kohaliku
omavalitsuse eelarvest
x 0 Tegevust rahastatakse kohaliku
omavalitsuse eelarvest
x 0 Tegevust rahastatakse kohaliku
omavalitsuse eelarvest
x 0 Tegevust rahastatakse Tallinna
LV eelarvest
x 0 Tegevust rahastatakse Tartu LV
eelarvest
x 0 Tegevust rahastatakse Narva LV
eelarvest
x 0 Tegevust rahastatakse Pärnu LV
eelarvest
0
1 0
Tegevust rahastatakse THK
vahenditest
115000
0
0
Tuvastatud
rikkumiste
osakaal
≤42%
0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
Tuvastatud
rikkumiste
osakaal
≤42%
0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
Tuvastatud
rikkumiste
osakaal
≤74%
0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
Alustatud
menetluste
arv ≤55
0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
Tuvastatud
rikkumiste
osakaal
≤15%
0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
100% 0
Tegevust rahastatakse REM-i
tegevuskuludest
115000
81 000
tööpäeva 115 000
Tegevust rahastatakse TI
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse TI
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse REM-i
tegevuskuludest
71000
x 0
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 34 000 Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 37 000
Tegevust rahastatakse TRAM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse KLIM
tegevuskuludest
x 0
Tegevust rahastatakse KLIM
tegevuskuludest
Igal tegevusel on vähemalt kolmekohaline unikaalne numeratsioon kujul a.b.c.d. Selgitus: a – valdkond, b – meede, c – tegevus/projekt, d – tegevus/projekti
etapp või vastutaja/rahastamise allikas
Liiklusohutusprogrammi aastate 2024-2025 elluviimiskavasse kavandatud, kuid 2025. a tegevuste kooskõlastamisel välja arvatud tegevused
NR Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus
1.2.4
Kiivri kasutuse tõstmine (jalgrattur, kergliikurijuht) Kiivri kasutajate arv on suurenenud
1.6.5
Ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks televisiooni,
raadiot ja uudismeediat hõlmava ristmeedia lahenduse
tootmise jätkamine
Liiklusohutusalane saatesari on toodetud ja
vaatajatele kättesaadavaks tehtud.
Saavutatakse kokkulepitud kontaktide arv
sihtrühmas.
1.7.1
Kriminaalses joobes juhi tervisetõendi ja juhtimisõiguse
automaatne peatumise seaduse eelnõu koostamine
Välja on töötatud kriminaalses joobes
juhtidel automaatse tervisetõendi peatumise
ja täiendava terviskontrolli läbimise
lahendus, eelnõu on esitatud
kooskõlastamiseks
1.7.2
Teostatakse ärianalüüs, et töötada välja IT süsteem,
mis juhtimisvõimekust mõjutava terviseseisundi
tuvastamise korral teavitab perearsti tervisetõendi
peatamise või ennetähtaegse tervisekontrolli
vajadusest
Kaardistatud on muudatuste vajadused
seoses IT süsteemi välja töötamisega, mis
on seotud juhtimisvõimekust mõjutava
terviseseisundi tuvastamisega
1.7.4
Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80
„Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse
taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja
tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded,
sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral
mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“
muutmise eelnõu koostamine
VV 16.06.2011. a määruse nr 80 muutmise
eelnõu, mis täpsustab taotleja
tervisekontrolli tingimusi isiku sõltuvushäire
hindamisel ja perearstide toiminguid, kui
tervisetõendit taotleb sõltuvushäire
kahtlusega isik, on Vabariigi Valitsusele
kinnitamiseks esitatud
1.7.5
Terviseseisundile vastava tervisetõendi tagamine
Väheneb liiklusõnnetuste arv, mille
toimumist on olulises osas mõjutanud
mootorsõidukijuhi tervislik seisund, mis ei
olnud ootamatu ega ettenägematu
1.7.6
Mootorsõidukijuhi terviseseisundi hindamise kvaliteedi
parandamine
Mootorsõidukijuhi tervisetõendite
väljastamise üle teostatud järelevalve
juhtumite arv ja korrektselt väljastatud
tervisetõendite osakaal neist
1.8.6
Uuringu "Lubatud sõidukiiruse ületamise eest
määratava hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi aluseks oleva
summa (kolmelt eurolt viiele) tõstmise mõju
mootorsõidukijuhtide seadusekuulekusele" läbiviimine
Lubatud sõidukiiruse ületamise eest
määratava hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi
aluseks oleva summa (kolmelt eurolt viiele)
tõstmise mõju mootorsõidukijuhtide
seadusekuulekusele ja täiendava tõstmise
vajadus on hinnatud
1.8.7
Amortiseerunud statsionaarsete automaatsete
liiklusjärelevalve süsteemide uuendamine
Aastal 2024 soetatakse 12 uut
statsionaarset automaatset liiklusjärelevalve
süsteemi asendamaks amortiseerunud
süsteeme, mille tootmisaasta on 2012 ja
varasem ning 2025 soetatakse 9 uut
statsionaarset automaatset liiklusjärelevalve
süsteem asendamaks amortiseerunud
süsteeme, mis on toodetud aastatel 2013 ja
2014
1.8.8.1
Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja
hoiatussüsteemi rakendamiseks
väljatöötamiskavatsuse koostamine
Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise
arvestus- ja hoiatussüsteemi
väljatöötamiskavatsus on koostatud ja
kooskõlastamiseks esitatud
1.8.8.2
Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja
hoiatussüsteemi rakendamiseks seaduse eelnõu
koostamine
Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise
arvestus- ja hoiatussüsteemi rakendamise
seaduse eelnõu on välja töötatud ja
Vabariigi Valitsusele esitatud
1.8.11
Isemõõtva politseisõiduki arendus Isemõõtva politseisõiduki arendus on lõpule
viidud
1.9.2
Ravi- ja toetavate teenuste vajaduse hindamise teenus
alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinutele
Alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinutele on
kättesaadavad toetavad teenused
2.5.4
Analüüsi läbiviimine raudteeülesõidu ja ülekäigukohtade
ohutuse parandamiseks uute tehniliste lahenduste
väljaselgitamiseks ja kasutamise otstarbekuse
hindamiseks
Uute tehniliste lahenduste
kasutamisvõimalused on välja selgitatud ja
kasutamise otstarbekust hinnatud
2.6.1.2
Ohutute piirkiiruste terviksüsteemi kehtestamiseks
liiklusseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ja
seaduseelnõu koostamine
VTK ja SE on koostatud
2.6.2
Muudetavate kiirusepiirangutega teelõikude rajamine Suurendatud kiirustega teelõike
varustatakse muutavate kiiruspiirangu
märkidega, km
2.7.1
Ilmastikuseire andmete (libeduse oht) kuvamine
liiklejatele
Liiklejatele kuvatakse seirepunkti
(teeilmajaam vm) kõrval asuva
muutuvteabega liiklusmärgi abil hoiatusi, tk
4.1.4
Analüüs teooriaeksami sooritamise vajadusest juhiloa
kehtivuse lõppemisel
Mõju liiklusohutusele on analüüsitud ja on
kujundatud seisukoht LS muutmise
põhjendatuse osas
4.1.5 LS § 36 lg 3 muutmiseks seaduse eelnõu koostamine SE LS § 36 lg 3 loetellu eriotstarbelise veo
lisamiseks on koostatud ja Vabariigi
Valitsusele esitatud
4.1.7.2
Vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste vigastuste
raskusastmete eristamine liiklusstatistika ja
analüüsimise võimaldamiseks
Raskusaste on eristatav ja andmed
Transpordiametile kättesaadavad. Andmeid
kasutatakse liiklusohutusalaste tegevuste
planeerimiseks
Liiklusohutusprogrammi aastate 2024-2025 elluviimiskavasse kavandatud, kuid 2025. a tegevuste kooskõlastamisel välja arvatud tegevused
Algtase 2021/2022 Vastutaja (org) Kaasvastutaj
a
Planeeritud
tulemus
2025
Planeeritud
kulu 2025
4-15. aastastest lastest
kasutab jalgrattakiivrit
81%. Täiskasvanutest
kasutab jalgrattakiivrit
30%
KLIM/ TRAM x 60 000
Leping ristmeedia
lahenduse tootmiseks
on sõlmitud KLIM/ TRAM x 150 000
Tervisetõendi
peatamise võimalus
puudub JuM
SM, SiM,
KLIM,TEHIK,
PPA, TRAM
x 0
Analüüsi teostatud ei
ole
SM/ TEHIK KLIM x 100 000
Tervisekontrolli
tingimused on
täpsustamata
SM SiM,
PPA,KLIM x 0
Tegevustega ei ole
alustatud
SM x 0
Tegevus ei ole
süsteemne SM /TA 50 0
Mõju ei ole hinnatud
SiM x 0
Kasutusel on 38
statsionaarset
automaatset
liiklusjärelevalve
süsteemi, millest 21 on
toodetud 2014 aastal
või varem KLIM /TRAM 9 432 000
Terviksüsteem puudub
KLIM 0
Terviksüsteem puudub
KLIM JuM, SiM, SM,
PPA, TRAM x 0
Tegevustega ei ole
alustatud SiM/ PPA x 1000000
Tegevustega on
alustatud SM JuM x 0
Tegevustega on
alustatud
KLIM/ TRAM TTJA x 10 000
Ohutute piirkiiruste
terviksüsteemi ei ole
loodud KLIM x 0
Paigaldatud on 184
muutteabega märki
KLIM/ TRAM 40 km 0
Tegevustega on
alustatud
KLIM/ TRAM 3 tk 0
Analüüsi teostatud ei
ole
KLIM/ TRAM x 0
Puudub, koolibussis on
lubatud vedada
seisvaid sõitjaid KLIM TRAM 0
Üldstatistika (arv)
esitatakse üks kord
aastas SM /TEHIK x 0
Liiklusohutusprogrammi aastate 2024-2025 elluviimiskavasse kavandatud, kuid 2025. a tegevuste kooskõlastamisel välja arvatud tegevused
Rahastamise allikas Märkus
Vajadus ei kajastu riigi
eelarvestrateegias. Tegevuse
elluviimiseks oli vajalik täiendav
lisarahastus
Vajadus ei kajastunud RESis.
Tegevus TRAM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud
TRAM tegevuskulu Tegevuskulude vähendamisest
tingituna tegevus TRAM
ettepanekul elluviimiskavast välja
arvatud
TRAM tegevuskulu Tegevus on justiitsministri ja
kliimaministri kokkuleppe
kohaselt Kliimale üle antud ja
liidetud KLIM vastutusalas oleva
tegevusega 1.7.3.1
TEHIK tegevuskulu Tegevus SM ettepanekul liidetud
tegevusega 1.7.3.2
SM tegevuskulu Tegevus SM ettepanekul liidetud
tegevusega 1.7.3.2
SM tegevuskulu Tegevus SM ettepanekul liidetud
tegevusega 1.7.3.2
TA tegevuskulu Tegevus SM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud
(Terviseametil puudub võimekus)
SiM tegevuskulu Tegevus SiM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud.
12.06.2024 võttis Riigikogu vastu
"Karistusseadustiku muutmise ja
sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse
(trahviühiku suurendamine)"
jõustumisega 1.01.2025
Vajadus ei kajastu riigi
eelarvestrateegias. Tegevuse
elluviimiseks on vajalik täiendav
lisarahastus
Vajadus ei kajastunud RESis.
Tegevus TRAM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud
KLIM tegevuskulu Tegevus KLIM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud.
Puudub poliitiline kokkulepe (ei
sisaldu VV 2024-2027
tegevusprogrammis)
KLIM tegevuskulu Tegevus KLIM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud.
Puudub poliitiline kokkulepe (ei
sisaldu VV 2024-2027
tegevusprogrammis)
Vajadus ei kajastu riigi
eelarvestrateegias. Tegevuse
rahastamiseks on vajalik
täiendav lisarahastus
Tegevus PPA ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud,
kuna on seotud infosüsteemi HIS-
2 arendusega (2027)
SM tegevuskulu Tegevus SM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud,
kuna tegevustega ei alustata
2025. aastal
TRAM tegevuskulu Tegevus TRAM ettepanekul edasi
lükatud, vabanev ressurss
kasutatakse teeületuskohtade
ohutustamiseks
KLIM tegevuskulu Tegevus KLIM ettepanekul välja
arvatud
Tegevust rahastatakse THK
vahenditest. Vajadus ei kajastu
riigi eelarvestrateegias.
Tegevuse rahastamiseks on
vajalik täiendav lisarahastus
Tegevus TRAM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud,
kuna THKs a meetme "ITS"
realiseerimiseks vahendeid ette
nähtud ei ole
Tegevust rahastatakse THK
vahenditest. Vajadus ei kajastu
riigi eelarvestrateegias.
Tegevuse elluviimiseks on
vajalik täiendav lisarahastus
Tegevus TRAM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud,
kuna vaheneid tegevuse
realiseerimiseks ette nähtud ei ole
TRAM tegevuskulu Tegevus TRAM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud,
kuna õigust juhiloa uuendamisel
teooriaeksamit määrata
juhilubade direktiivis 2006/126/EÜ
ega Viini 1968. aasta teeliikluse
konventsioonis ette nähtud ei ole
KLIM tegevuskulu Tegevus KLIM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud
TEHIK tegevuskulu Tegevus SM ettepanekul
elluviimiskavast välja arvatud.
Tegevus realiseerimine jääb
perioodi 2026-2029