Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/24/20713-2
Registreeritud	30.12.2024
Sünkroonitud	31.12.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Rapla Vallavalitsus
Vastutaja	Andres Aasna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

7.2-22420713-2 30.12.2024 Valjaminev kiri.asice

DP-3 P├Ąhijoonise eskiis.pdf

Kasev├żlja-K├╝nka DP-seletuskiri 06_11_24.pdf

Seisukohtade väljastamine Kasevälja, Liivaaugu ja Künka detailplaneeringu koostamiseks.pdf

DP-3 P├Ąhijoonise eskiis.pdf

PLANEERITUD RANNAALA (LIIVARAND) VT. MÄRKUS 3

K1 K1

V1 V1

- PLANEERITAVA PUURKAEVU HOOLDUSALA 10m -10+50 m PUURKAEVUST, KUS EI OLE LUBATUD SAASTEAINETE PINNASESSE JUHTIMINE - REOVEE BIOPUHASTI KUJA 10m - LÄHIM KAUGUS VEEVÕTUKOHAST HOONENI 30m

21.10.2024

1. ALUSPLAANIDENA ON KASUTATUD OÜ J.VIRU MARKŠEIDERIBÜROO (EEG000189) POOLT 2023 AASTA OKTOOBRIS KOOSTATUD MAA-ALA TOPOGRAAFILIST PLAANI KASEVÄLJA, LIIVAAUGU JA HAAVASALU MAAÜKSUSTELE TÖÖ NR 23236 NING MAPSER OÜ POOLT KOOSTATUD GEODEETILIST ALUSPLAANI KÜNKA MAAÜKSUSELE, TÖÖ NR.240201, KOOSTAMISE AEG 15.03.2024. 2. KRUUSAKARJÄÄRID KORRASTATAKSE VASTAVALT OÜ J.VIRU MARKŠEIDERI POOLT 2022.A. KOOSTATUD "KÜNKA KRUUSAKARJÄÄR. KÜNKA II KRUUSAKARJÄÄR KORRASTAMISE PROJEKTILE, TÖÖ NR 21303. VT. DETAILPLANEERINGU DIGITAALSED LISAMATERJALID, JOONIS "BIOLOOGILISE KORRASTAMISE JA KORRASTATUD MAA-ALA PLAAN." 3. DETAILPLANEERINGUS ESITATAKSE TELLIJATE SOOVIL VÕIMALIKUD MUUDATUSED KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISEKS VEEPIIRI JA RANNAALA KUJUNDAMISEKS NING HALJASTUSE RAJAMISEKS. 4. VÄLJAVÕTE KESKKONNASEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1 §38 : 1) KALLASRADA ON KALDARIBA AVALIKULT KASUTATAVA VEEKOGU ÄÄRES VEEKOGU AVALIKUKS KASUTAMISEKS JA SELLE ÄÄRES VIIBIMISEKS, SEALHULGAS SELLE KALDAL LIIKUMISEKS. 2) KALLASRAJA LAIUS ON LAEVATATAVATEL VEEKOGUDEL 10 m JA TEISTEL VEEKOGUDEL 4 m. KALLASRAJA LAIUST ARVESTATAKSE LAMEKALDAL PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIST JA KÕRGKALDAL KALDANÕLVA ÜLEMISEST SERVAST, ARVATES VIIMASEL JUHUL KALLASRAJAKS KA VEE PIIRJOONE JA KALDANÕLVA ÜLEMISE SERVA VAHELISE MAARIBA. 3) KUI KALLASRADA ON ÜLE UJUTATUD, ON KALLASRAJAKS 2 m LAIUNE KALDARIBA VEESEISU PIIRJOONEST (AJUTINE KALLASRADA). 4) KALDAOMANIK PEAB IGAÜHEL LUBAMA KALLASRADA KASUTADA. 5. JÕE KALDAL PAIKNEVAL METSAMAAL ULATUB EHITUSKEELUVÖÖND KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIRINI 100m (LOODUSKAITSESEADUS §38 LÕIGE 2). 6. KÄESOLEVAS PLANEERINGULAHENDUSES SOOVITATAKSE ELAMUTEVAHELISEKS KAUGUSEKS KESKMISELT 30 MEETRIT.

kiik

vsilm

bet

lill

lill lill

trs

lill

õu

trepp

lõkkep

Ta llin

n - R

ap la

mnt

Pi rg

u k üla

aiamaja

varjualune

kuur

komp

trs

vt 58.02 17.10.2023

vt 58.20 17.10.2023

vt 57.22 17.10.2023

Keila jõgi

septik

61.67 61.3 Aj-Rp1 (metalltoru)

Soo tag

us e

pe ak

ra av

So ot

ag us

e pe

ak ra

Kasevälja 66903:002:0901

Möldri 66903:002:0178

Möldrinurga 66903:002:0182

Keila jõgi V4 66801:001:0985

Jõesaare 66903:002:0180

Keila jõgi V5 66801:001:0989

20 10

9 Se

li-A ng

er ja

te e

66 90

3: 00

2: 12

Haavasalu 66903:002:0179

Tarmo 66801:001:1878

Vahastu metskond 81 66903:002:0033

Kasevälja 66801:001:0245

bet

orient

Te lia

A S

Te lia

A S

H E

60809LK

Pirg u k

üla

vt 58.67 25.02.2024

Kasevälja 66903:002:0901

Mäemöldri 66801:001:1844

20 10

9 Se

li-A ng

er ja

te e

66 90

3: 00

2: 12

Vahastu metskond 81 66903:002:0033

vt 59.00 25.02.2024

vt 59.09 25.02.2024

vt 59.28 25.02.2024

põld

vt 58.88 25.02.2024

vt 59.01 25.02.2024

Tall inn

- R ap

la mnt

So ot

ag us

e pe

ak ra

EP 100% pereelamu maa

Moodustatakse kinnistutest: aadress, katastritunnus, pindala senine sihtotstarve

Pos. nr

Krundi aadress

Krundi suurus (m²)

Hoonete suurim lubatud kõrgus

maksi- maalne korruse- lisus

suurim kõrgus maa- pinnast (m)

Hoonete suurim lubatud arv krundil põhihoone/ kõrvalhoone

Katastri- üksuse sihtots- tarve (kood) ja %

Parkimis- kohtade arv Min.

tule- püsivus- klass

PiirangudArhitektuurinõuded

ka tu

se k

al le

ka tu

se ha

rj a

su un

nõ ud

ed v

äl is

- vi

im is

tlu se

nõ ud

ed pi

ir de

ai al

m är

ku se

Krundi kasutamise juhtotstarve ja osakaalu % (DP liikide alusel)

PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED JA EHITUSÕIGUS

1 / 3 TP-32Krunt nr.1 E (001) 100% elamumaa

Pu it ,

kr oh

v, k

iv i,

na tu

ra al

se d

vi im

is tlu

sp la

ad id

K at

us e

ka lle

1 5°

. ..

45 °

V äi

ke eh

iti si

( ka

k un

i 2 0m

² eh

.a lu

se pi

nn ag

a, k

un i 5

m k

õr gu

se ga

) võ

ib eh

ita da

a in

ul t

ho on

es tu

sa la

ss e

Täis- ehitus %

Hoonete suurim ehit.alune pind (m²)

Ehitise kasutamise kood ja otstarve Märkused

Pi ir

et e

m ax

k õr

gu s

1, 4m

; pi

ir de

ai a

tü üb

id :

he kk

, võ

rk pi

ir e,

lu ba

tu d

ko m

bi na

ts io

on id

R oh

ev õr

gu st

ik ug

a pi

ir ne

va d

kr un

di d

pi ir at

a os

al is

el t

(k ru

nd ip

iir ig

a m

itt e

ko kk

u la

ng ev

ad lõ

ig ud

t äh

is ta

tu d

jo on

is el

)

11 10

1 ük

si ke

la m

u 12

74 4

ab ih

oo ne

Üm 50% üldmaa

HL 50% looduslik haljasmaa V 40% tehisvee- kogu maa LT 10% tee ja tänava maa

5598

2 5000

3 5065

4 5920

5 6340

6 6760

8 7370

Rapla maakond Rapla vald Seli küla

Kasevälja Tunnus: 66801:001:0245

Pindala 128 412m² Sihtotstarbed -

Maatulundusmaa 60% Mäetööstusmaa 40%

Liivaaugu Tunnus: 66801:001:0246

Pindala 21 209m² Sihtotstarve -

Maatulundusmaa 100%

V 40% veekogu maa

L 10% transpordi- maa

vaba

ri st

i v õi

p ar

al le

el se

lt pl

an ee

ri tu

d te

e võ

i k ru

nd ip

iir ig

a v.

a kr

un t

nr .3

v ab

a su

un d

Kokku 149 621m²

M 100% maatulundus- maa -

ML muu looduslik maa

põ hi

ho on

e 9m

, ab

ih oo

ne 7

põ hi

ho on

e 2

ko rr

us t,

ab ih

oo ne

1 k

or ru

OLEMASOLEVAD ABIHOONED (TAMMEMÖLDRI)

EKSPLIKATSIOON

OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU (TAMMEMÖLDRI)

OLEMASOLEV REOVEESEPTIK (TAMMEMÖLDRI)

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU

JUURDEPÄÄS PLANEERITUD KRUNTIDELE

JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE

LIIKLUSSUUNAD

LEPPEMÄRGID

DETAILPLANEERINGU ID-KOODXXX PLANEERITAVA OBJEKTI ID-KOOD (POS.NR. JOONISEL)1

OLEMASOLEVAD TEED

PLANEERITAVAD KRUNDIPIIRID

OLEMASOLEVAD KATASTRIÜKSUSTE PIIRID

OLEMASOLEV VEEPIIR SEISUGA 17.10.2023

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU ABIHOONE 6

Üm50

PLANEERITUD PUURKAEV 7

ÜLDKASUTATAV MAA

PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED JA EHITUSÕIGUS

KRUNDI NUMBER (AADRESS) SIHTOTSTARVE VASTAVALT

KRUNDI PINDALA

HOONETE ARV KRUNDIL

MAX EHITUSALUNE PINDALA

DET.PLANEERINGULE

PÕHIHOONE/KÕRVALHOONE

POS. NR. KRUNT NR.1

OBJ.ID

5598m²

SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS (m)

OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE ANDMED

M - MAATULUNDUSMAA Mt - MÄETÖÖSTUSMAA L - TRANSPORDIMAA E - ELAMUMAA S - SIHTOTSTARBETA MAA

KATASTRIÜKSUSE NIMI KATASTRIÜKSUSE TUNNUS

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE

Tammemöldri 66903:002:1202

E 100%

TEHISVEEKOGU, PROJEKTIS KOGUPINDALAGA 9,25 ha, PLANEERINGULAHENDUSEGA MUUDETUD VT. MÄRKUS 2

PLANEERITAVAD TEED (TOLMUVABA KATE)

PLANEERITUD SÜGAVAM ALA TULEKUSTUTUSVEE VÕTMISEKS TEHISJÄRVES (ORIENTEERUV ASUKOHT)

PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEE HÜDRANTKAEV

PLANEERINGUALA KOKKU -293 288 m² (29,33 ha)

PLANEERITUD PUMBAMAJA

HOONESTUSALAD PLANEERITUD ELAMUKRUNTIDEL VT. MÄRKUS 5.

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

OLEMASOLEV PUURKAEV (TAMMEMÖLDRI, EHR KOOD 220296659))

PERSPEKTIIVSE KERGLIIKLUSTEE ASUKOHT SELI - ANGERJA TEE ÄÄRES, VAHERIBA MIN LAIUS TEEKATETE SERVAST 7 m

DP-3

KUUPÄEV

JOONISE NIMIT. KURISOOJUHATAJA

P. KIVIARHITEKT

KAEREPERE 79520 RAPLA MK.

TEL. 489 4038, 50 86 948

e-mail: [email protected]

ÄRIREGISTRI NR. 10167095

PROJEKTEERIJA

OÜ VALTU PROJEKT MTR NR. EP 10167095-0001 10.03.2003

OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS

TÖÖ NR.

JOONISE NR.

DP PR.STAAD.

DET.PLAN. KORRALDAJA

PLAN ID

MÕÕT

23-06

Ü. KRAIS

RAPLA VALLAVALITSUS

PROJEKTEERIJA M 1:1000

MÄRKUSED

TEHNOVÕRGUD

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

60809LK

OLEMASOLEV ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP

OLEMASOLEV PUURKAEV

OLEMASOLEV SEPTIK

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD ELEKTRIKAABEL

2LK

PLANEERITUD VEETORUSTIK

PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMISKILP (ÜHEKOHALINE / KAHEKOHALINE)

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU (POS 1) KATUSEHARJA SUUNAGA , ASUKOHT ILLUSTRATIIVSE TÄHENDUSEGA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU ABIHOONE (POS 2) KATUSEHARJA SUUNAGA , ASUKOHT ILLUSTRATIIVSE TÄHENDUSEGA

PLANEERITUD PUURKAEV HOOLDUSALAGA 10m

PLANEERITUD REOVEE BIOPUHASTI, KUJA 10m TKV

PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEETORUSTIK / KUIVHÜDRANT

S1 S1 PLANEERITUD SIDEKAABEL

SOOTAGUSE PEAKRAAV, VALGALAGA 10-25 km² MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOL, - KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m - KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m - KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m

- ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDOR (VASTAVALT KOOSTATAVALE ÜLDPLANEERINGULE, KATTUB KEHTIVA ÜLDPLANEERINGUGA)

- RIIGI KÕRVALTEE 20109 (SELI-ANGERJA) KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

PÕHIJOONISE ESKIIS

KASEVÄLJA (66801:001:0245), LIIVAAUGU (66801:001:0246) JA KÜNKA (66903:002:0089) MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING SELI KÜLAS RAPLA VALLAS RAPLA MAAKONNAS

W1 W1

V2 V2 V2

OLEMASOLEV METSAMAA (KÕLVIKUTE KAARDILT) - LIIVAAUGU MAAÜKSUSEL ≈ 8600 m²- 40% PINDALAST - KASEVÄLJA MAAÜKSUSEL ≈12 030 m²- 10% PINDALAST - KÜNKA MAAÜKSUSEL ≈20000 m²- 14% PINDALAST

PIIRANGUD JA KITSENDUSED:

KEILA JÕGI , VALGALA ÜLE 25 km² - KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m - KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m - KALDA EHITUSKEELUVÖÖND METSAMAAL 100m - KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m - KALLASRADA VT. MÄRKUS 3

PLANEERITUD PIIRDEAED, NÄIDATUD AINULT LÕIKUDES, KUS SEE EI LANGE KOKKU KRUNDI PIIRIDEGA (ROHEVÕRGUSTIKU KORIDORIGA KÜLGNEVATEL ALADEL)

PLANEERITUD ABIHOONED KRUNTIDEL NR. 10 JA NR. 18, ASUKOHT ILLUSTRATIIVSE TÄHENDUSEGA

PLANEERITUD JALUTUSRADA TEHISJÄRVE KALDAL * TEHNOVÕRGUD LAHENDATAKSE TÄPSEMALT EDASISE TÖÖ KÄIGUS PEALE TEHNILISTE TINGIMUSTE VÄLJASTAMIST

er an

dli k 1

20 m

er an

dli k 1

20 m

PEATUMISKOHUSTUSEGA RISTMIK: PEATEE 70km/h LIITUVA TEE LIIKLUSSAGEDUS ALLA 100 AUTOT/ÖÖPÄEVAS LIITUVA TEE LIITUMISNÄHTAVUS 5m PEATEE LIITUMISNÄHTAVUS 160m

( ERANDKORRAS 120, KUNA ALLA 100 AUTO/ÖÖPÄEVAS

KÕRVALMAANTEE 20109 SELI-ANGERJA LIIKLUSSAGEDUS 595 AUTOT/ÖÖPÄEVAS 2023.A.

KÕRVALMAANTEE 20209 SELI-ANGERJA LIIKLUSSAGEDUS 595 AUTOT/ÖÖPÄEVAS 2023.A.

( RISTMIKE LUBATAV VAHEKAUGUS 500...1500 AUTOT - 100m

ris tm

ike va

he ka

ug us

10 7m

NÄHTAVUSKOLMNURK 5x120m LIKVIDEERIDA NÄHTAVUST PIIRAVAD PUUD JA VÕSA

Künka 66903:002:0089

Tammemöldri 66903:002:1202

Mäemöldri 66801:001:1844

Liivaaugu 66801:001:0246

Ojaveere 66903:002:0139

5548 m²

E 100%

M 100%

M 40% Mt 60%

M 60% Mt 40%

M 65% Üh 35%

M 100%

E 100%

S 100%

L 10

E 100%

Seli mõis 66903:002:0027

K1 K1

W 1

S1 S1

kalda ehituskeeluvöönd 25m

jõe kaldal asuval metsamaa ehituskeeluvöönd 100m

kalda ehituskeeluvöönd 50m

veekaitsevöönd 10m

kallasrada 4m

puurkaevu hooldusala 10m ala 50+10m puurkaevust kus on keelatud pinnasesse immutada saasteaineid

60.3

25.0

kalda ehituskeeluvöönd 50m

kalda piiranguvöönd 100 m (kantud joonisele Maa-ameti kitsenduste kaardilt ligikaudselt maantee teisel küljel lookleva jõe järgi)

ka lda

eh itu

sk ee

luv öö

nd 50

mka ld

a pi

ira ng

uv öö

nd 1

00 m

jõ e

ka ld

al a

su va

m et

sa m

aa l e

hi tu

sk ee

lu vö

ön d

10 0m

10 .0

4.0 4.6

35.50

W 1

TKH

K1 55

56 .50

44 .9

53 .0

48 .0

E100

TEHISVEEKOGU, PLANEERITUD LIGIKAUDSE KUJUGA , VT. MÄRKUS 3

Üm50 V40 L10

143 700 m²

128 400 m²

21 209 m²

PROJEKTEERITUD LIIVARAND (VT.MÄRKUS 3)

PLANEERITUD RANNAMAJA13

11 (ALA SERVAS KONTEINERID JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISEKS - KLAAS, PABER, PAKENDID, BIOJÄÄTMED OMA KINNISTUL)

PLANEERITUD TAGASIPÖÖRDEALA-PARKLA

12*

PLANEERITUD PUHASTATUD HEITVEE TORUSTIKD1 D1

K1 teekaitsevöönd 30 m

15 .00

4.6 4.0

≈3 0m

45 .0

70.0

90°

M100

9V2

60 .0

sihtotstarve

Detailplaneering

Pereelamu maa

kood katastriüksuse sihtotstarve

001 Elamumaa

krundi kasutamise

Kataster

tähis

E - ELAMUMAA (KOOD 001) ALALISEKS VÕI PERIOODILISEKS ELAMISEKS ETTENÄHTUD EHITISTE MAA JA GARAAŽIDE MAA. ELAMU SH.KORTERELAMU, SUVILA, AIAMAJA ALUNE JA SELLE JUURDE KUULUVA MAJAPIDAMIS- JA ABIEHITISE ALUNE JA NEID EHITISI TEENINDAV MAA; V - VEEKOGUDE MAA (KOOD 006) - LOODUSLIKU VÕI TEHISVEEKOGU VÕI SELLE OSA ALUNE MAA; L - TRANSPORDIMAA (KOOD 007) LIIKLEMISEKS JA TRANSPORDIKS KASUTATAV MAA KOOS OHUTUSE TAGAMISEKS JA SELLE MAA KORRASHOIUKS VAJALIKE EHITISTE ALUSE NING NEID EHITISI TEENINDAVA MAAGA (SH. TEEMAA) M - MAATULUNDUSMAA (011) - PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMISEKS VÕI METSAKASVATUSEKS KASUTATAV MAA VÕI MAA, MILLEL ON METSA- VÕI PÕLLUMAJANDUSLIK POTENTSIAAL Üm - ÜLDKASUTATAV MAA (KOOD 017) AVALIKULT KASUTATAV, ISESEISVAT KATASTRIÜKSUST MOODUSTAV, ÜLDJUHUL HOONETETA MAA, MILLEL VÕIVAD PAIKNEDA ÜKSNES ABIHOONED, SH: HALJASALA JA PARGI MAA, SUPELRANNA MAA, RAHVAPEO- JA KOKKUTULEKUVÄLJAKU MAA, LAUTRI MAA, LASTE MÄNGUVÄLJAKU MAA. SPORDIPLATSI JA TERVISERAJA MAA

Tee ja tänava maa007 Transpordimaa LTL

KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTERBED

Looduslik haljasmaa011 Maatulundusmaa HLM

Veekogude maa006 Looduslik veekogu, tehisveekoguVV

017 Üldkasutatav maaÜm Muu looduslik maaML või või

PLANEERITUD BIOPUHASTI (15 ELAMUT)14

R10.0

V40 L10

PLANEERITAV KRUNDI SIHTOTSTARVE (KATASTRIÜKSUSE JÄRGI) JA OSAKAALU %:

ELAMUMAA

VEEKOGUDE MAA

TRANSPORDIMAA

M100 MAATULUNDUSMAA

E100

5.0

eran dlik

12 0 m

er an

dli k 1

20 m

kattepinnas

kr uu

sa p

uis tan

kr uu

sa p

ui sta

kr uu

sa p

ui st

an g

kattepinnas

pinn

kattepinnas

kr uu

sa p

uis ta

kr uu

sa p

uis ta

kr uu

sa p

uis ta

kruusa puistang

kr uu

sa pu

ist an

kruusa puistang

kr uu

sa p

uis ta

kr uu

sa p

uis ta

kr uu

sa p

uis ta

kr uu

sa p

ui st

an g

kruusa puistang

kattepinnas

pinn

kr uu

sa pu

ist an

kruusa puistang

ka tte

pin na

s ka

tte pin

na s

kattep

ka tte

pin na

s ka

tte pin

na s

kattepinnas

ka tte

kattepinnas

pinn

27 .6

48 .0

6.0

R30 .0

55 .0

89 .0

48 .0

5.0

35 .0

8.0

4.0

36 .0

8.0

8 . 0

4 . 0

19 .0

8 . 0

31 .0

S1 S1

W 1

K1 K1

K1 V1

V1 V1

pu urk

ae vu

ho ldu

sla 10

5 6

TULEKUSTUTUSVEEVÕTUKOHA SUURIM LUBATUD KAUGUS HOONENI 200m MÖÖDA PÄÄSTETEHNIKAGA SÕIDETAVAID TEID, VÄHIM KAUGUS HOONENI 30m

L=200m

TKH

L= 20

L=135m

L=190m

L=200m

L=145m

L=200m

L= 11

14.0

7 5820 7%

9 Krunt nr.9 (Liivaaugu)

16 018 100

10 Krunt nr.10 (Kasevälja)

85 730 200 <1%

400

<1%

vaba

EP 100% pereelamu maa

11 1 / 3 TP-32Krunt nr.11 E (001) 100% elamumaa

Pu it ,

kr oh

v, k

iv i,

na tu

ra al

se d

vi im

is tlu

sp la

ad id

K at

us e

ka lle

1 5°

. ..

45 °

V äi

ke eh

iti si

( ka

k un

i 2 0m

² eh

.a lu

se pi

nn ag

a, k

un i 5

m k

õr gu

se ga

) võ

ib eh

ita da

a in

ul t

ho on

es tu

sa la

ss e

Pi ir

et e

m ax

k õr

gu s

1, 4m

; pi

ir de

ai a

tü üb

id :

he kk

, võ

rk pi

ir e,

lu ba

tu d

ko m

bi na

ts io

on id

R oh

ev õr

gu st

ik ug

a pi

ir ne

va d

kr un

di d

pi ir at

a os

al is

el t

(k ru

nd ip

iir ig

a m

itt e

ko kk

u la

ng ev

ad lõ

ig ud

t äh

is ta

tu d

jo on

is el

)

11 10

1 ük

si ke

la m

u 12

74 4

ab ih

oo ne

Üm 40% üldmaa

HL 40% looduslik haljasmaa V 50% tehisvee- kogu maa LT 10% tee ja tänava maa

7305

12 7405

13 9380

14 9420

15 7805

16 5060

Rapla maakond Rapla vald Seli küla Künka

Tunnus: 66903:002:0089 Pindala 143 667 m²

Sihtotstarbed - Maatulundusmaa 40 % Mäetööstusmaa 60 %

V 50% veekogu maa

L 10% transpordi- maa

400

ri st

i v õi

p ar

al le

el se

lt pl

an ee

ri tu

d te

e võ

i k ru

nd ip

iir ig

a v.

a kr

un t

nr .3

v ab

a su

un d

põ hi

ho on

e 9m

, ab

ih oo

ne 7

põ hi

ho on

e 2

ko rr

us t,

ab ih

oo ne

1 k

or ru

17 5000 400 8%

18 92 292 200 <1%

vaba

4.0

36 .0

8.0

4.0

36 .0

8.0

4.0

4 . 0

43 .0

8 . 0

4 . 0

79 .1

8.0

6.0

Krunt nr.2

Krunt nr.3

Krunt nr.4

Krunt nr.5

Krunt nr.6

Krunt nr.7

Krunt nr.8

Krunt nr.12

Krunt nr.13

Krunt nr.14

Krunt nr.15

Krunt nr.16

Krunt nr.17

Krunt nr.18 (Künka)

W1W1W1 W1.1

Kokku elamumaa 47 873 (32% )

51 375 (36%)Kokku elamumaa

EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.1

5598m²

1 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.2

5000m²

2 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.3

5065m²

3 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.9

16 018 m²

9 HM 100% 100 m² - / 21 / 7

E100

KRUNT NR.4

5920m²

4 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.5

6340m²

5 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.6

6760m²

6 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.7

5820m²

7 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.8

7370m²

8 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.11

7305m²

11 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.12

7405m²

12 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.13

9380m²

13 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.14

9420m²

14 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.15

7805m²

15 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.16

5060m²

16 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.17

5000m²

17 EP 100% 400m² 1 / 32 / 9

KRUNT NR.18 (Künka)

92 292 m²

18 200 m² 1/7

HL 40%, V 50%, LT 10%

KRUNT NR.10 (Kasevälja)

85 730 m²

10 200 m² 0 / 3 1/7

HL 50%, V 40%, LT 10%

4.0

70.5

8.0 4.0

11 4.4

12 m laiune riba perspektiivse

kergliiklustee ehitamiseks

PLANEERITUD VÕI SÄILUV KÕRGEMA HALJASTUSEGA ALA (KAITSEHALJASTUS) MAANTEEPOOLSEL KRUNDIL NR.1

- ROHELISE VÕRGUSTIKU TUGIALA (VASTAVALT KOOSTATAVALE ÜLDPLANEERINGULE)

E100

13 12

NÄHTAVUSKOLMNURK 5x120m VÄLJASÕIDUL RIIGITEELE, LIKVIDEERIDA NÄHTAVUST PIIRAVAD PUUD JA VÕSA

PEATUMISKOHUSTUSEGA RISTMIK: PEATEE 70km/h LIITUVA TEE LIIKLUSSAGEDUS ALLA 100 AUTOT/ÖÖPÄEVAS LIITUVA TEE LIITUMISNÄHTAVUS 5m PEATEE LIITUMISNÄHTAVUS 160m

( ERANDKORRAS 120, KUNA ALLA 100 AUTO/ÖÖPÄEVAS

kalda piiranguvöönd 50 m

kalda veekaitsevöönd 10 m

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAK MUDILASTELE15 PLANEERITUD TREENINGPLATS16

W1.1

8.0

8.0 6.065.5

87.3

18.088.3

19.78.0

22.5

48.2

23 .4

5.0

38 .9

4.0

8. 0

4. 0

6.0

51.0

50.0

52.0

11 .0

87.0

40.6 6.0

41 .0

4. 0

8. 0

35 .9

16 .5

40 .1

17.6

36.9

6.0

50.0

4.0 8.0

44 .5

4.0 8.0

4.04.0

43.8

50.0

21.7

4.0

43 .0

13 .0

6.0

2LK

2L K

2LK

2L K

6.0

30.0

Üm40 V50 L10

ka lda

p iira

ng uv

öö nd

5 0m

400

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

W 1.1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W1.1

W 1.1

W1.1 W1.1 PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSKAABEL

14.0 67.6

86.2 95.0

130.0

OLEMASOLEVAD HOONED

PLANEERITAVATE ELAMUKRUNTIDE SISSESÕIDUTEED (TÄPNE ASUKOHT LAHENDATAKSE ELAMU EHITUSPROJEKTIGA, TOLMUVABA KATE)

PERSPEKTIIVSELT KERGLIIKLUSTEE RAJAMISEKS ERALDATAVA MAA-ALA PIIR OLEMASOLEVA TEEKATTE SERVAST 12m, ERALDAVA ALA LAIUS MUUTUV

5 6

kalda piiranguvöönd 1 00m

ab ih

oo ne

7 m

- / 3

ab ih

oo ne

7 m - / 3

- / 2

H oo

ne p

ro je

kt i e

sk iis

k oo

sk õl

as ta

da R ap

la V

al la

va lit

su se

ga H

oo ne

p ro

je kt

i e sk

iis k

oo sk

õl as

ta da

R ap

la V

al la

va lit

su se

0 / 3

25.0

45.0

12 0.0

25.0

20.0

4.0

43 .0

4.0

Kasev├żlja-K├╝nka DP-seletuskiri 06_11_24.pdf

VALTU PROJEKT OÜ Metsaääre tn 9, Kaerepere, Rapla maakond 79520 Tel 50 86 948, [email protected] Äriregistri kood 10167095 MTR nr. EP 10167095-0001

Töö nr. 23-06

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Rapla Vallavalitsus

KASEVÄLJA (66801:001:0245), LIIVAAUGU (66801:001:0246) JA KÜNKA (66903:002:0089)

MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING SELI KÜLAS RAPLA VALLAS

RAPLA MAAKONNAS

ESKIIS

Detailplaneeringu eskiisi koostanud vastutavad spetsialistid:

OÜ juhataja T. Kurisoo Arhitekt (vastutav spetsialist) P. Kivi Projekteerija Ü. Krais

Kaerepere 2024

2/21

DOKUMENTIDE NIMEKIRI

I TEKSTILINE OSA

I-I SELETUSKIRI

II JOONISED

DP-1 Situatsiooniskeem

DP-2 Tugiplaan

DP-3 Põhijoonise eskiis

DP-3* Eskiis (lisajoonis Maa-ameti aluskaardil)

DP-4 Illustratiivne joonis 1

DP-5 Illustratiivne joonis 2

III LISAD

III-I MENETLUSDOKUMENDID

III-II TEHNILISED TINGIMUSED

III-III SEISUKOHAD, ARVAMUSED JA KOOSKÕLASTUSED

III- IV FOTOD 1. Fotod planeeringualast suvi 2024

III-V GEODEETILINE ARUANNE

1. OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt koostatud maa-ala topograafiline plaan Kasevälja, Liivaaugu ja Haavasalu maaüksustele, töö nr. 23236, koostamise aeg 23.10.2023v2.

2. Mapser OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan Künka maaüksustele, töö nr. 23236, koostamise aeg 15.03.2024.

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

3/21

SELETUSKIRI

Sisukord

1 Detailplaneeringu koostamise alused..................................................................................4 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk...............................................................................4 3 Olemasoleva olukorra kirjeldus..........................................................................................5 4 Planeeritava ala asend keskkonnas (kontaktvöönd ja selle analüüs)..................................5 5 Kehtivad piirangud ja kitsendused......................................................................................6 6 Üldplaneering, varem kehtestatud detailplaneeringud........................................................6 7 Keskkonnamõju strateegilise hindamine............................................................................8 8 Kavandatav tegevus............................................................................................................8

8.1 Üldosa..........................................................................................................................8 8.2 Krundijaotus................................................................................................................8 8.3 Nõuded hoonestusalale..............................................................................................10 8.4 Krundi ehitusõigus.....................................................................................................11 8.5 Arhitektuurinõuded ehitistele....................................................................................11 8.6 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded..........................................................................11 8.7 Võrdlus Rapla valla üldplaneeringuga......................................................................12 8.8 Teed ja liikluskorralduse põhimõtted........................................................................14 8.9 Maaparandussüsteemi käsitlev osa............................................................................14 8.10 Tehnovõrgud ja -rajatised........................................................................................14

8.10.1 Veevarustus......................................................................................................15 8.10.2 Tulekustutusvesi..............................................................................................15 8.10.3 Kanalisatsioon.................................................................................................15 8.10.4 Sademeveed.....................................................................................................15 8.10.5 Soojavarustus...................................................................................................16 8.10.6 Elektrivarustus.................................................................................................16 8.10.7 Telekommunikatsioon......................................................................................16 8.10.8 Trasside kaitsevööndid....................................................................................16

8.11 Kaitstavad objektid..................................................................................................17 8.12 Keskkonnakaitsealased ettepanekud.......................................................................17

8.12.1 Keskkonnakaitse abinõuded............................................................................17 8.12.2 Haljastus ja heakord.........................................................................................17 8.12.3 Jäätmemajandus...............................................................................................18 8.12.4 Vertikaalplaneering..........................................................................................18

8.13 Inimeste heaolu ja tervis..........................................................................................18 8.14 Maastikuilme...........................................................................................................18 8.15 Tuleohutuse tagamine..............................................................................................19

Tule leviku takistamiseks planeeringualal tuleb järgida järgmisi meetmeid:.............19 8.16 Servituutide seadmise vajadus................................................................................20 8.17 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine............................20 8.18 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine..................20

9 Nõuded ehitusprojektidele................................................................................................21 10 Kohustused ja järjekorrad planeeringu elluviimiseks.....................................................21

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

4/21

1 Detailplaneeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on: - Kinnistu omanike taotlus detailplaneeringu algatamiseks; - Rapla valla Üldplaneering – kehtestatud 01.03.2011 Rapla Vallavolikogu otsusega

nr 6; - Rapla valla koostatav üldplaneering – algatatud, Rapla Vallavolikogu 20.12.2018.a

otsusega nr 92; - Planeerimisseadus, vastu võetud 26.01.2015; - Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019 (redaktsioon 12.01.2024); - Ruumilise planeerimise leppemärgid (2013); - Soovitused detailplaneeringu koostamiseks (2003); - Eesti Standard EVS 843:2016 ,,Linnatänavad"; - Vabariigi Valitsuse 02.07.2015 määrus nr. 85 ,,Eluruumidele esitatavad nõuded’”; - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad

tuleohutusenõuded”; - Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutuse. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus”; - Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 (redaktsioon 07.04.2023) „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

- Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr. 106 ‟Tee projekteerimise normid‟;

- Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr. 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“;

- Eesti Standard EVS 809-1:2002 ’Kuritegevuse ennetamine’ (Linnaplaneerimine ja arhitektuur osa 1: Linnaplaneerimine);

- EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”; - Eesti Standard EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk”; - Eesti Standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk”; - OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt 2023. a oktoobris koostatud maaala topograafiline

plaan Kasevälja, Liivaaugu ja Haavasalu maaüksustele (töö nr 23236); - Mapser OÜ poolt 15.03.2024 koostatud geodeetiline plaan Künka maaüksusele

(töö nr.240201); - Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendusest

saadaolevaid aluskaarte; - OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt 21.03.2022 koostatud „Künka kruusakarjäär.

Künka kruusakarjäär II. Korrastamise projekt“, töö nr.21303.

2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Rapla Vallavalitsus. Taotluse detailplaneeringu koostamiseks esitasid maaomanikud: Künka maaüksuse omanikuks on juriidiline isik ning Kasevälja ja Liivaaugu omanikuks on teine juriidiline isik. Omanikel on omavaheline kokkulepe ja ühine nägemus ala arendamiseks ning detailplaneeringu joonised ning seletuskiri kirjeldavad ala ühe planeeritava alana.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korrastatava endise kruusakarjääri (tehisveekogu) äärde üksikelamukruntide ja puhkeala planeerimine.

Detailplaneeringuga lahendatakse uutele elamumaadele hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, ehituslike, arhitektuursete ja kujunduslike tingimuste määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks, tehnovõrkude ning -rajatiste asukoha määramine ning korrastatava karjääri kallastele puhkeala rajamine. Detailplaneeringuga tagatakse piirkonnas kindlaksmääratud rohevõrgustiku toimimine.

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

5/21

3 Olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeritav ala asub Rapla vallas Seli külas vahetult riigi kõrvalmaantee 20109 Seli- Angerja tee ääres. Kasevälja ja Künka maaüksused piirnevad ida suunast maanteega, lääne suunast Sootaguse peakraaviga. Liivaaugu piirneb kirdesuunas Keila jõega. Planeeringuala maantee äärse lõigu pikkus on ligikaudu 735 m ning laius ala keskosas ligikaudu 400 m.

Kasevälja maaüksuse suuruseks on Maa-ameti kõlvikute kaardi andmetel 12,84 ha (Maa-ameti andmetel 128 412 m²), millest haritavaks maaks on märgitud 4,09 ha, metsamaaks 1,11 ha ning muuks maaks 7,64 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on 60% ulatuses maatulundusmaa ning 40% ulatuses mäetööstusmaa.

Liivaaugu maaüksuse suuruseks on Maa-ameti kõlvikute kaardi andmetel 2,12 ha (Maa-ameti andmetel 21 209 m²), millest haritavaks maaks on märgitud 0,65 ha, metsamaaks 0,86 ha, looduslikuks rohumaaks 0,14 ha ning muuks maaks 0,47 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses maatulundusmaa.

Künka maaüksuse suuruseks on Maa-ameti kõlvikute kaardi andmetel 14,37 ha (Maa-ameti andmetel 143 667 m²), millest haritavaks maaks on märgitud 1,7 ha, metsamaaks 2 ha ning muuks maaks 10,66 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on 60% ulatuses maatulundusmaa ning 40% ulatuses mäetööstusmaa.

Ala kogupindalaks 143 667 + 21 209 + 128 412= 293 288 m². Ala koosneb kolmest maaüksusest, millest kaks (Kasevälja 12,84 ha ja Liivaaugu 2,12 ha, kokku 14,96 ha, 51%) kuuluvad ühele omanikule ja üks (Künka 14,37 ha, 49%) teisele omanikule.

Seniseks juurdepääsuks alale on olemasolev tee mahasõiduga 20109 Seli-Angerja teelt endisesse kruusakarjääri, mis paikneb ligikaudu planeeriguala keskosas. Jõeäärsele Liivaaugu kinnistule on juurdepääsuks eraldatud küll maariba maanteeni kuid teed välja ei ole ehitatud, juurdepääs on olemasolevalt naaberkinnistutevaheliselt teelt.

Kaevandamine kruusakarjääris on lõpetamisel. 2022 aastal koostati OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt „Künka kruusakarjäär. Künka kruusakarjäär II. Korrastamise projekt“, töö nr.21303. Tööde algus 2024 ja tööde lõpp on kavandatud 2027.a.

Ligikaudu pool kogu planeeringuala pindalast on kruusakarjääri ala, ülejäänud looduslik rohumaa ning Keila jõe ning Sootaguse peakraavi kallastel ka metsamaa. Haritava maana märgitud maa on tegelikkuses samuti looduslik rohumaa.

Kõik maaüksused on hoonestamata. Ala teepoolsel küljel paikneb ligikaudu 180 m pikkusel lõigul Telia AS-ile kuuluv sidekaabel, muud tehnilised kommunikatsioonid puuduvad.

4 Planeeritava ala asend keskkonnas (kontaktvöönd ja selle analüüs)

Planeeritava maa-alaga vahetult külgnevad:

- kirdes: Keila jõgi V4 (66801:001:0985) 100% sihtotstarbeta maa Keila jõgi V5 (66801:001:0989) 100% sihtotstarbeta maa Möldri (66903:002:0178) 100% maatulundusmaa

- idas: Tammemöldri (66903:002:1202) 100% elamumaa Haavasalu (66903:002:0179) 100% elamumaa 20109 Seli-Angerja tee (66903:002:1230) 100% transpordimaa;

- edelas: Põlluaugu (66903:002:0154) 100% maatulundusmaa Soonepere (66903:002:0012) 100% maatulundusmaa

- läänes: Mäemöldri (66801:001:1844) 100% maatulundusmaa Ojaveere (66903:002:0139) 100% maatulundusmaa Tarmo (66801:001:1878) 100% maatulundusmaa

Läheduses paiknevad Keila jõe kaldaalal (Tammemöldri, Jõesaare, Veskisauna,

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

6/21

Möldri) avaramatel kruntidel üksikelamud koos kõrvalhoonetega, hooned on viilkatuste ning puidust välisviimistlusega. Haavasalu maaüksusel paikneb väikeehitis (Ehitisregistrisse mitte kantud aiamaja).

Teisel pool Keila jõge paikneb 1980-ndatatel rajatud suvilarajoon väiksemate (1100… 1200 m²) kruntidega, osa suvilatest on ümber ehitatud aastaringseks elamiseks. Aastaringseks elamiseks kohandatud suvilate arv lähitulevikus ilmselt suureneb. Hooned on välisilmelt erinevad, erineva välisviimistluse ja katusetüübiga, esindatud on erineva kaldega viilkatused ning lamekatused. Suvilatele on ehitatud peale- ja juurdeehitisi.

Üle Soosaare peakraavi (planeeringualast läänesuunas) paiknevad maatulundusmaad (Tarmo, Ojaveere, Mäemöldri), neist ühel (Tarmo) asub üksikelamu, ülejäänud on hoonestamata.

Läänepoolse küljega piirneva ala selles osas, mis asub Soosaare peakraavist lõunapool on hoonestamata maatulundusmaad Soonepere ja Põlluaugu. Pisut kaugemal 15 Tallinn-Rapla-Türi tee poole on 3 kinnistut (Ergi, Kase, Küüne), mill kõigil asuvad üksikelamud. Ergi ja Küüne kinnistute vahel on veel 2 elamumaad kuid neil seni ehitust ei ole alustatud.

Teisel pool Seli-Angerja teed paikneval maatulundusmaad: Vahastu metskond 81 maaüksus on kaetud metsaga, Kasevälja maaüksusel paikneb vanem üksikelamu ning kõrvalhoone varemed.

Planeeringuala kaugus 15 Tallinn-Rapla-Türi ja Seli-Angerja tee ristmikust on Künka kinnistuni ligikaudu 500 m, planeeringuala pikkuseks teepoolsel küljel on ligikaudu 750 m.

Läheduses on Lohu raudteejaam. Planeeringuala asukoht tagab hea ühenduse nii Tallinna, Rapla kui Kohilaga.

Seli-Angerja tee on asfaltkattega, teekatte laiuseks on ligikaudu 7 m. Ligikaudu 1 km kaugusel ristmikust on kahel pool teed põlispuudega Seli allee. Puude olukord on erinev, tervete puude vahel kasvab langemisohtlikke puid, varasemalt on alleelt haigeid ja ohtlikke puid langetatud ning arvatavalt tuleb neid likvideerida veel.

5 Kehtivad piirangud ja kitsendused

Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardikihi järgi on kehtivad kitsendused seotud Keila jõe (valgala üle 25 km²) ning Sootaguse peakraaviga (valgala 10-25 km²), samuti 20109 Seli-Angerja riigiteega.

6 Üldplaneering, varem kehtestatud detailplaneeringud

Rapla valla kehtiva üldplaneeringu järgi (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6) asuvad maaüksused hajaasustusalal, kavandatud maakasutuseks on mäetööstusmaa.

Rapla valla koostatavas üldplaneeringus (algatatud Rapla Vallavolikogu 18.10.2018.a otsusega nr 114), mida ei ole detailplaneeringu algatamise ajaks kehtestatud, ei ole hajaasustusaladele üldjuhul juhtotstarbeid määratud. Ligikaudu pooles ulatuses näeb üldplaneering ala endiselt mäetööstusmaana kuigi kaevandamine on karjääris lõpetamisel ning koostatud on ka endise kruusakarjääri korrastamise projekt (vt. punkt 1. Detailplaneeringu koostamise alused). Üldplaneeringu kohaselt võib hajaasustusse elamuid rajada, kuid arvestatud üldplaneeringus toodud erisust mäetööstusmaa osas, tehakse detailplaneeringuga ettepaneku viia muudatus sisse koostatavasse üldplaneerigusse.

Alale ei ole varasemalt koostatud detailplaneeringuid. Skeeme väljavõtetega kehtivast ja koostamisel olevast üldplaneeringust vaata allpool.

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

7/21

Skeem 1- planeeringuala kehtival üldplaneeringu kaardil

Skeem 2- planeeringuala koostataval üldplaneeringu kaardil

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

8/21

7 Keskkonnamõju strateegilise hindamine

Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks vajadus otsustatakse detailplaneeringu algatamisel.

8 Kavandatav tegevus

8.1 Üldosa

Arendajate sooviks on rajada tehisveekogu äärde atraktiivne kogukonnaküla 15-le üksikelamule, privaatsuse saavutamiseks soovitakse krundid jätta piisavalt suured (väikseim krunt 5000 m²). Kogukonna kasutusse jäävad ühisalad korrastatava karjääri kallastel. Karjääri korrastamiseks on koostatud projekt, mis on käesoleva detailplaneeringu alusmaterjaliks.

Alale rajatakse ringteena kaks juurdepääsu riigiteelt 20109 Seli-Angerja.

8.2 Krundijaotus

Moodustatakse maaüksustest:

Kasevälja 66801:001:0245 Kasevälja, Seli küla, Rapla vald, Rapla maakond Pindala 128 412 m² Haritav maa 40 852 m², metsamaa 11 117 m², muu maa 76 443 m² Sihtotstarve Maatulundusmaa 60%, Mäetööstusmaa 40%

Liivaaugu 66801:001:0246 Seli küla, Rapla vald, Rapla maakond Pindala 21 209 m² Haritav maa 6486 m², looduslik rohumaa 1430 m², metsamaa 8608 m², muu maa 4685 m² Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Krundi nr. ja aadress

Pindala Detail-planeeringuga antav sihtotstarve, osakaal%

Katastri-üksuse sihtotstarve, osakaal% numberkood

Krunt nr. 1 5598 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr. 2 5000 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.3 5065 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

9/21

Krunt nr.4 5920 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.5 6340 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.6 6760 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.7 5820 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.8 7370 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.9 (Liivaaugu)

16 018 m² Muu looduslik maa ML 100%

Maatulundusmaa M 100% (011)

Krunt nr.10 (Kasevälja)

85 730 m² 1) Looduslik haljasmaa HL 50% (~42865 m2) 2) Tehisveekogu maa V 40% (~34292 m2) 3) Tee ja tänava maa LT 10% (~8573 m2)

1) Üldkasutatav maa Üm 50% (017) 2) Veekogu maa V 40% (006) 3) Transpordimaa L 10% (007)

Künka 66903:002:0089 Seli küla, Rapla vald, Rapla maakond Pindala 143 667 m² Haritav maa 17 028 m², metsamaa 19 988 m², muu maa 106 651 m² Sihtotstarve Mäetööstusmaa 60%, Maatulundusmaa 40%

Krundi nr. ja aadress

Pindala Detail-planeeringuga antav sihtotstarve, osakaal%

Katastri-üksuse sihtotstarve, osakaal% numberkood

Krunt nr. 11 7305 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr. 12 7405 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.13 9380 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

10/21

Krunt nr.14 9420 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.15 7805 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.16 5060 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.17 5000 m² Üksikelamu maa EP 100%

Elamumaa E 100% (001)

Krunt nr.18 (Künka)

92 292 m² 1) Looduslik haljasmaa HL 40% (~36917 m2) 2) Tehisveekogu maa V 50% (~46146 m2) 3) Tee ja tänava maa LT 10% (~9229 m2)

1) Üldkasutatav maa Üm 40% (017) 2) Veekogu maa V 50% (006) 3) Transpordimaa L 10% (007)

Planeeringuala suuruseks on 293 288 m² (Maa-ameti andmetel seisuga 08.04.2024 Liivaaugu 21 209 m² + Kasevälja 128 412 m² + Künka 143 667 m²).

Detailplaneeringuga jagatakse ala: - 15 elamukrunti (krundid 1…8 ja 11 …17) 47 873 m² + 51 375 m² kogupindalaga 99

248 m² (~34 % planeeringualast); - 1 maatulundusmaa krunt (krunt nr.9) pindalaga 16 018 m² (~5% planeeringualast); - 2 segaotstarbega krunti (krundid nr.10 ja 18) 85 730 + 92 292 kogupindalaga 178

022 m², millest ligikaudu 45% e. 79 782 m² on üldkasutatav maa, 45% e. 80 438 m² on veekogude maa ning 10% e. 17 802 on transpordimaa.

8.3 Nõuded hoonestusalale

Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala. See on ala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid, väljapoole hoonestusala on ehitiste (sh väikeehitiste 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrged) püstitamine keelatud.

Ehituskeeluala laiuseks on vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded” § 22 üldjuhul 4 m kinnistu piiridest.

Planeeringulahenduses on soovituslikuks elamutevaheliseks kauguseks keskmiselt 30 m. Seetõttu on elamukruntide vahelistel piiridel ehituskeeluala laiust suurendatud kohati kuni 8 meetrini. Krundil nr.1 on ehituskeeluala laiuseks maantee poolsel küljel 30 m kohustusliku kõrgema kaitsehaljastuse rajamiseks võimaliku liiklushäiringu vältimise eesmärgil. Planeeritud teega külgneval piirilõigul on ehituskeeluala laiuseks 6 m. Kohustuslikku ehitusjoont ei ole ette nähtud.

Kruntidel nr.4 kuni nr.8 ja nr.11 kuni 15 on Sootaguse peakraavi ehituskeeluala laiuseks veepiirist 25 m, kuid kraavi ääres paikneva rohevõrgustiku tõttu on planeeringus ehituskeeluala laiust suurendatud võimaldamaks loomade vaba liikumist.

Krundil nr.9 (Liivaaugu, maatulundusmaa) on lubatud abihoonete ehitamine põhijoonise eskiisil näidatud asukohas. Hoonestusala suuruseks on 1450 m², mis moodustab krundi pindalast 16 018 m² ligikaudu 10%.

Krundil nr.10 (Kasevälja, üldkasutatav-, transpordi- ja veekogude maa) on lubatud abihoonete ehitamine rannaalale, põhijoonise eskiisil näidatud asukohas. Hoonestusala suuruseks on 4750 m², mis moodustab krundi pindalast 85 730 m² ligikaudu 5%.

Krundil nr.18 (Künka, üldkasutatav-, transpordi- ja veekogude maa) on lubatud Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

11/21

abihoonete ehitamine rannaalale, põhijoonise eskiisil näidatud asukohas. Hoonestusala suuruseks on 2500 m², mis moodustab krundi pindalast 92 292 m² ligikaudu 3%.

Põhijoonisel on näidatud maksimaalne hoonestusala krundi piires ning soovituslik hoonete paiknemine, tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektides.

Detailplaneeringu koosseisus olevatel illustratiivsetel 3D joonistel näidatud elamu ja abihoone ning krundisisese tee asukohad on tinglikud.

Detailplaneeringus on arvestatud planeeritud puurkaevule 10 m laiuse hooldusala tagamisega, samuti biopuhasti 10 m laiuse kujaga. Puurkaevust 10 + 50 m ulatusega alal ei ole lubatud saasteainete pinnasesse juhtimine.

8.4 Krundi ehitusõigus

Planeeritud elamukruntidel nähakse ette ühe põhihoone (üksikelamu, ehitise kasutamise otstarbe kood 11101) ja 3 abihoonet (elamu abihoone, ehitise kasutamise otstarbe kood 12744) ehitamine. Suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks on 400 m², mis moodustab 4..8% planeeritud krundi pindalast.

Planeeritud kruntidel nr.10 ja nr.18 (üldkasutatava maa) võib ehitada rannaäärsele alale kokku kuni 200 m² ehitisealuse pinnaga 3 abihoonet (nt. rannamaja, katusealune puhkekoht, laste mängumaja jms.).

Planeeritud krundil nr.9 (maatulundusmaa) võib ehitada kokku kuni 100 m² ehitisealuse pinnaga 2 abihoonet.

8.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulandumine keskkonda, seetõttu on planeeringulahenduses soovituslikuks elamutevaheliseks kauguseks keskmiselt 30 m.

Hooned on lubatud ehitada viilkatusega, katusekalde vahemik 15 ja 45°, harjakõrgus maapinnast 9 m. Lubatud on kuni 2-korruselised hooned, (korrustena loetakse kõik maapealsed korrused, s.h katusealused korrused).

Abihooned on lubatud ehitada 1-korruselistena, lubatud harjakõrgus maapinnast 7 m. Hoonete projekteerimiseks on määratud nõue kasutada antud keskkonnale

iseloomulike ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale. Välisviimistluses eelistada omaduselt väärikaid ja kauakestvaid materjale (puitlaudis, palk, krohv, kivifassaad), vältida imiteerivate materjalide kasutamist (profiilplekist, plastikust, tsementkiudplaatidest fassaadikatted).

Planeeringu ala paikneb tihe- ja hajaasustuse piiril. Vahetult teisel pool Keila jõge paikneb tiheasustuses ligi paarsada väikese (ligikaudu 1000…1200 m²) krundiga suvilapiirkond. Suvilad (osaliselt ümberehitatud) on erineva stiilis ja mahus. Muu lähiümbruse hoonestus on pigem traditsiooniline, suurematel kruntidel viilkatustega nii ühe- kui kahekordsed elamud ja kõrvalhooned.

Koostatavas uues Rapla valla üldplaneeringus on oluliseks märgitud piirkonnas väljakujunenud traditsioonidesse tähelepanu ja austusega suhtumist: hooneid võib kavandada analoogselt olemasolevatele, kuid võib ka luua uusi lahendusi, mis oskuslikult kombineerivad traditsioonilisi hooneid kaasaegsete lahendustega.

Elamute eskiisprojektid tuleb eelnevalt kooskõlastada Rapla vallaarhitektiga.

8.6 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded

Detailplaneeringuga on lubatud piirdeaedade ehitamine, nende rajamisel lähtuda järgnevatest nõuetest:

- piirdeaia suurim lubatud kõrgus on 1,5 meetrit;

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

12/21

- kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga piirded tuleb rajada ehitusprojekti alusel;

- piirdena võib kasutada võrk-, metall- või puitlippaeda, võib rajada koos hekiga; - rajada nii lükand- kui pöördväravaid; - piirded ei tohi avaneda tänava poole; - piire peab sobima hoone arhitektuurse lahendusega; - piirete rajamisel tagada nähtavus ristmikel. Kuna ala paikneb osaliselt rohelise võrgustiku koridoris, tuleb piirdeaia rajamisel

arvestada ulukite vaba liikumise võimaldamisega, seetõttu on Keila jõe ning Sootaguse peakraavi kallastel veepiiri ja kruntidele rajatava piirdeaia vahel ligikaudu vähemalt 30 m laiune vaba ala. Seetõttu on lubatud aiaga piirata krundid vaid osaliselt, v.a. krundid nr.1, nr.2, nr. 15, nr.16 ja nr.17.

8.7 Võrdlus Rapla valla üldplaneeringuga

Planeerimisalaseks alusmaterjaliks on Rapla valla üldplaneering aastani 2025, mis kehtestati 01.03.2011 Rapla Vallavolikogu otsusega nr 44. Arvesse on võetud ka koostatavas üldplaneeringus (algatatud Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92) toodud põhimõtetega.

Näitajaid võrreldakse kehtiva üldplaneeringu seletuskirja p. 5.4 Arendustegevus Rapla valla haja-asustusaladel ning koostatava üldplaneeringu seletuskirja eelnõu (seisuga 25.06.2024) punktiga 5.2.Väikeelamu maa-ala (EV) ja 5.2.2 Hajaasustusega alad.

Hinnatav näitaja

Kehtiv

üldplaneering

Koostatav üldplaneering

Käesolev detailplaneering

Külatüüp Arvestada väljakujunenud külatüübiga

Planeeringulahendus ridakülana

Minimaalne lubatud uue elamumaa katastriüksuse pindala

Ehitusõigust taotleva katastriüksuse minimaalne lubatud suurus 2 ha (põhjendatud juhtudel detailplaneeringu alusel lubatud vähendada)

Vastavalt piirkonnas väljakujunenud asustustihedusele ja struktuurile

Elamumaa krundid pindalaga 5000 m² kuni ...9420 m²

Üksikelamu maksimaalne kõrgus maapinnast

- Hoonete kõrgus määrata tulenevalt piirkonna tavast

Põhihoone-

üksikelamu 9 m,

kõrvalhoone 7 m

Suurim hoonete arv üksikelamukrun dil

- 1 põhihoone (elamu) ja

3 kõrvalhoonet (majapida- misabihoonet)

Lubatud Lähtuda Arvestada Viilkatused 15° kuni 45° Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

13/21

katusetüübid ja kalded

ümbritsevatest eluhoonetest, eelistada viilkatuseid. Ühe hooneteansambli ehitiste juures ühtne katusekalle

väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arhitektuurse traditsiooniga

Lubatud ehitusmaterjalid e valik

Lähtuda ümbritsevatest eluhoonetest

Fassaadis eelistada looduslikke viimistlusmaterjale

Naturaalsed viimistlusmaterjalid – puit, kivi, krohv

Elamute omavaheline minimaalne kaugus

Hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks on maastik

Vastavalt piirkonnas väljakujunenud asustustihedusele ja struktuurile

Hoonestusala kaugus naaberkinnistu piirist

- Vastavalt piirkonnas väljakujunenud asustustihedusele ja struktuurile

Min 4 m

Maksimaalne ehitisealune pind elamumaal

- Vastavalt piirkonnas väljakujunenud asustustihedusele ja struktuurile

400 m²

Suurim lubatud krundi täisehituse %

- Vastavalt piirkonnas väljakujunenud asustustihedusele ja struktuurile

4% kuni 8%

Piirdeaedade rajamine

- Piirded soovituslikult puidust (läbipaistvus min 20%) või paekivist max kõrgusega 1,4 m, lubatud haljaspiirded

Puitpiirded, võrkpiirded, haljaspiirded kõrgusega kuni 1,5 m

NB! Piirete rajamisel tagada nähtavus väljasõitudel teele, piirded peavad avanema krundi poole

Juurde- pääsetavus

Juurdepääsud tagada üldjuhult olemasolevate teede kaudu

Juurdepääs vahetult 20109 Seli-Angerja teelt

Parkimine üksikelamu krundil

- 2 sõiduautot oma krundi piires

Haljastus - Kõrghaljastus on soovitav

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

14/21

üksikelamu krundil

likvideerida vaid hoonete ohutuse tagamiseks, õuealadel on soovitav läbi viia vaid kujundusraie. Jõe kaldal on puude langetamine keelatud

Küttelahendus Küte lokaalne

Veevarustus Planeeritud ühine puurkaev

Olmereovee käitlus

- Planeeritud ühine biopuhasti

8.8 Teed ja liikluskorralduse põhimõtted

Olemasolev juurdepääs planeeringualale 20109 Seli-Angerja teelt, liiklussagedus 2023 aasta andmetel on 595 autot ööpäevas, lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Senine mahasõit on karjääri keskosasse ning naaberkinnistul paiknevad Möldri teelt. Planeeringulahenduses olemasolevad mahasõidud kasutust ei leia, karjääri keskossa viiv mahasõit likvideeritakse ning Möldri teelt juurdesõitu planeerigualale ette ei ole nähtud.

Detailplaneeringus on lahendatud uus U-kujuline tee koos kahe uue mahasõiduga Seli-Angerja teelt. Liiklussagedus (500…1500 autot ööpäevas) lubab ristmike vahekauguseks 100 m. Olemasoleva Möldri tee mahasõidust planeeritud uue mahasõiduni on 130 m, planeeritud uute mahasõitude omavaheline kaugus on ligikaudu 660 m. Planeeringualalt on arvestatud alla 100 auto ööpäevas (15 majapidamist), mis omakorda jaguneb eelistatava pealesõidusuuna järgi pooleks (pooled majapidamised Künka, pooled Kasevälja -Liivaaugu poolsest otsast).

Mõlemas teeotsas on tee kõrvale lisaks planeeritud platsid liigiti kogutavate jäätmekonteinerite jaoks, sinnasamasse on võimalik parkida ka mõned sõiduautod.

Planeeringulahendus teele eraldi transpordimaa sihtotstarbega krunti ette ei näe. Planeeringuala piires kavandatakse musta kattega tolmuvaba tee, pärast tee kasutusloa saamist võetakse menetlusse hoonete ehitusload.

Päästetööde tagamiseks peavad juurdepääsuteed olema vähemalt 3,5 m laiused sõiduteed.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vähemalt kahe parkimiskohaga.

8.9 Maaparandussüsteemi käsitlev osa

Kinnistul ei paikne maaparandussüsteemi rajatisi ning vajadus nende rajamiseks puudub.

8.10 Tehnovõrgud ja -rajatised

Üldist

Planeeritavad kinnistud asuvad hajaasustuses, kus puuduvad ühisveevärk- ja kanalisatsioon. Lähim alajaam (Kärneri) paikneb planeeringualast linnulennult 250 m kaugusel.

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

15/21

8.10.1 Veevarustus

Uute kruntide varustamine veega toimub rajatavast puurkaevust, mille asukoht on planeeritaval maatulundusmaa sihtotstarbega krundil nr.10. Puurkaevu teenindamiseks on planeeritud ehitada pumbamaja. Puurkaevu rajamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (14. peatukk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43. "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojektile".

Puurkaevust võetakse vett 15 üksikelamu tarbeks alla 10 m³/d ja sellest tulenevalt on sellel 10 m raadiusega hooldusala. Iga kinnistu arvestuslik veekulu on 0,4 m³/d.

Ümber puurkaevu on 60 m raadiusega ala, kus pole lubatud saasteainete pinnasesse juhtimine.

8.10.2 Tulekustutusvesi

Planeeringuala varustamiseks tulekustutusveega on kasutatud korrastavasse karjääri rajatud tehisveekogu. Tehisveekogu mõlemas otsas sügavuselt sobivamasse kohta on planeeritud tulekustutusvee väljavõte, tarnetorustikuga juhitakse vesi kuivhüdrantidesse (Kasevälja poolses otsas on kaks hüdranti, Künka poolses otsas üks hüdrant). Hüdrantide ja tarnetorustiku asukoht on planeeringus valitud arvestusega, et oleks tagatud nõutavad vahemaad tulekustutusveevõtukohast hooneni (vähemalt 30 m hooneni, suurim lubatud kaugus 200 m (hoone kaugeima sissepääsuni või rajatise kaugeima ligipääsetava punktini).

Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Käesolevas planeeringus pole see võimalik.

8.10.3 Kanalisatsioon

2001.a OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud “Eesti põhjavee kaitstuse kaardi” (mõõtkava 1:400 000) põhjal on põhjavesi planeeringualal kaitsmata ning väga kõrge reostusohtlikkuse tasemega.

Kinnistutel tekkiv reovesi on planeeritud puhastada ühises 15-le elamule sobivas bio- puhastis. Biopuhastis puhastatud reovesi juhitakse Sootaguse peakraavi.

Kanaliseeritav heitvee vooluhulk vastab veetarbe-vooluhulgale, arvestuslik heitvee kogus on 0,4 m³/d.

Rajatava biopuhasti rajamise nõuded on toodud Keskkonnaministri määruses „Kana- lisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooni- ehitise kuja täpsustatud ulatus” (Vastu võetud 31.07.2019 nr 31).

§ 5. Omapuhasti rajamise nõuded. Biopuhasti kuja on § 5. 2) järgi 5 m. Veeseadus § 127. Heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise

vältimine veehaarde sanitaarkaitsealal ning hooldusalal (1) Heitvee ja saasteainete pin- nasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.

Reovee biopuhastile tuleb tagada juurdepääs paakautoga.

8.10.4 Sademeveed

Oluline on sademe- ja drenaazivee ärajuhtimine hoonete ümbrusest ning tee- ja Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

16/21

parkimisaladelt. Sademevesi juhitakse kalletega hoonetest ja parkimisalalt eemale, kus see immutatakse oma krundil pinnasesse.

8.10.5 Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, soojusega varustamiseks kasutatakse eelistatavalt keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia). Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest nr 63/11.12.2018 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded", jõustunud 01.01.2019, või projekteerimise ajal kehtivast määrusest.

8.10.6 Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.

Lisaks pereelamutele nähakse ette elektrivarustus ka planeeritud rannamajadesse ning tänavavalgustuse tarbeks.

8.10.7 Telekommunikatsioon

Detailplaneeringualal Seli-Angerja tee ääres paikneb Telia Eesti AS-le kuuluv sidekaabel.

Planeeritava kinnistu omanikel on võimalus liituda ka AS Telia Eesti mobiilse 4G võrguga, mis võimaldab pakkuda telefoni- ja internetiühendust.

8.10.8 Trasside kaitsevööndid

Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd on 2 m torustiku (Ø alla 250 mm, paigaldatud kuni 2 m sügavusele) telgjoonest mõlemale poole. Kuigi tegemist on erakasutuses oleva veevarustuse ja kanalisatsiooniga on soovitav sätestada kaitsevööndid analoogselt Keskkonnaministri määruses 16.12.2005 nr 76 (Redaksioon 01.01.2006) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ käsitlusele.

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (Majandus- ja taristuministri määrus 01.07.2015 nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §10:

(1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 KV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 KV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini

kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist.

(3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

(6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Sideehitise kaitsevööndi ulatus (Majandus- ja taristuministri määrus 01.07.2015 nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

17/21

esitatavad nõuded“ §14:

Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega

paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

8.11 Kaitstavad objektid

Vastavalt Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakendusele ei leidu detailplaneeringu alal kultuurimälestisi.

8.12 Keskkonnakaitsealased ettepanekud

8.12.1 Keskkonnakaitse abinõuded

Planeeringuala ei asu Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Detailplaneeringuga kavandatu ei ületa paikkonna keskkonnataluvust, alale ei planeerita keskkonnaohtlikke objekte. Detailplaneeringus kavandatu planeeringuala ja ümbritseva maa-ala keskkonnatingimusi eeldatavalt ei mõjuta.

Maa-alal nähakse ette järgmised keskkonnakaitselised abinõud: - endise kruusakarjääri korrastamine varasemalt koostatud projekti alusel; - olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine; - haljastuse rajamine; - tolmuvabade teekatete rajamine; - jäätmete kogumine ja väljavedu; - reovee puhastamine ühises biopuhastis; - ühise puurkaevurajamine, sellele hooldusala tagamine; - torustikud ning elektrikaablid rajatakse maa-aluse paigaldus-viisiga. - detailplaneering ei näe ette pinnase olulist tõstmist (täitmist) ega ala kuivendamist

(v.a. karjääri korrastamisega sotud tööd); - kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb

kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuetest. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused

oluliselt halveneda. Negatiivsete keskkonnamõjude, sh võimalike avariiolukordade vältimiseks on oluline,

et peetakse kinni kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest nii hoonete ja rajatiste ehitamisel kui ka nende ekspluatatsioonis.

Rohekoridoride alale ehitades peab jääma katkematu vähemalt 25 m laiune olemasoleva haljastusega riba loomade vaba liikumise tagamiseks. Aeda võib kombineerida koos hekiga.

Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamine tuleb lahendada projekteerimistööde käigus..

8.12.2 Haljastus ja heakord

Ala, kuhu on planeeritud uued elamukrundid, on endine põllu- ja heinamaa kruusakarjääri ümbruses, mis on aastaid olnud kasutuseta ning osaliselt võsastunud, on Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

18/21

ka kõrgemaid puudegruppe. Karjääri korrastamise projekt on aluseks käesolevale detailplaneeringu eskiisile. Mõnevõrra muudab planeeringulahendus olemasolevad projekti, kahe eraldiasetseva

väiksema liivaranna asemel on üks suurem, muudetud on vähesel määral veekogu väiksemaks ja istutusalade asukohta. Korrastustööde käigus võib veelgi tekkida olukordi, kus projekt- ja planeeringulahendus muudetakse sobivamaks.

Detailplaneeringu järgselt säilub võimalikult palju elujõulisi puid ja põõsaid. Karjääri korrastamisel tuleb töövõtjal ja arendajatel teha koostööd vätimaks hilisemaid ümberistutusi ja pinnasetöid.

Olemasolevat haljastus likvideeritakse teede ja platside alt, planeeritud hoonete lähiümbrusest, maaküttetorustiku paiknemisaladelt. Teede lähiümbrusest ja ristumiskohtadelt likvideeritakse või kärbitakse puud arvestades nähtavusega liiklusohutuse tagamiseks. Uushaljastust võib istutatada lisaks kinnistu külgedele, eesmärgiga luua privaatsust naaberkinnistute suhtes. Krundil nr. 1, mis paikneb maanteede kõige lähemal, on tepoolsel küljel säiluva või rajatava kaitsehaljastuse ala vältimaks maanteest tulenevat häiringut.

Üldkasutataval maal tehisveekogu ümbruses heakorrastatakse kogu ala, säilitatakse olemasolevat ja istutatakse uus haljastus. Ümber veekogu on planeeritud jalutusrada, mille äärde võib paigaldada istepinke ning välijõusaali vahendeid. Veekogu läänekaldale on planeeritud liivaga kaetud rannariba. Vabale alale (väljaspool puurkaevu hooldusala) krundil nr.10 või veekogu rannaalale rajatakse laste mänguväljak.

Veekogu rannaalale paigaldatakse ujumissild, veekogu madalam ala piiratakse soovitavalt väikelastele sobivaks ujumiskohaks. Sobivamad asukohad leitakse pärast karjääri korrastustööde lõppemist.

8.12.3 Jäätmemajandus

Olmejäätmete kogumine peab olema kooskõlas jäätmeseadusega ja Rapla valla jäätmehoolduseeskirjaga, mille kohaselt tuleb eraldi koguda ja korraldatud jäätmeveo raames üle anda lisaks segaolmejäätmetele ka biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning vanapaber. Alale on planeeritud kaks platsi, kuhu paigaldatakse konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks. Biolagunevaid jäätmeid võib nõuetekohaselt kompostida ka oma kinnistul.

8.12.4 Vertikaalplaneering

Hoonestusala vertikaalplaneerimine lahendada koos ligipääsutee rajamisega, eesmärgiga tagada planeeritud hoonete ja ligipääsuteede kõrguslik sidumine ja ühtsus. Ehitusprojekti mahus täpsustub projekteeritud hoonestuse kõrguslik + - 0.00 sidumine olemasolevast maapinnast. Soovitav on tasasel maastikul võtta planeeritud maapinna kõrguseks vahetult planeeritud hoonete kõrval olemasolevast maapinnast 30 … 50 cm kõrgem pind.

8.13 Inimeste heaolu ja tervis

Detailplaneeringuga kavandatul puudub negatiivne mõju inimeste heaolule ja tervisele.

8.14 Maastikuilme

Detailplaneeringu elluviimisel muutub ala maastikuilme olulisel määral paremaks.

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

19/21

Endise kruusakarjääri asemele on projekteeritud suur tehisveekogu, mille kallastele on planeeritud heakorrastatud puhkeala. Enamus elamukruntidest on planeeritud maanteest kaugemale kaarena tehisjärve, Keila jõe ja Sootaguse peakraavi vahele. Elamukruntide suurused jäävad vahemikku 5000 m² kuni 9420 m², mis võimaldab suurel osal krundi pinnast säilitada olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust või rajada uushaljastust. Kruntidel, mis piirnevad rohevõrgustiku koridoriga, ei rajata piirdeaeda kogu krundi ulatuses vaid ainult osaliselt, et säiliks loomade vaba liikumisvõimalus.

8.15 Tuleohutuse tagamine

Uute hoonete ja rajatiste planeerimisel on vaja arvestada Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded”, Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 (redaktsioon 07.04.2023) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutuse. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” nõuetega.

Tule leviku takistamiseks planeeringualal tuleb järgida järgmisi meetmeid: 1. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele,

peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. 2. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline

kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. [RT I, 30.11.2018, 7 - jõust. 03.12.2018]

3. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

4. Alapunktis 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist.

Vastavalt EVS 812-7:2018 Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 9.2.1.1 Üheks hooneks saab lugeda hoonetekompleksi vaid nendel juhtudel, kui need kuuluvad samasse tuleohutusklassi ning asuvad samal kinnistul. Kusjuures ka sellisel juhul peavad olema moodustatud kasutusotstarbest tulenevad tuletõkkesektsioonid ning nende hoonete summaarne kogupindala ei tohi olla suurem kui:

- 400 m2 TP3-klassi hoonete puhul, - 800 m2 TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul. 5. Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning

abihoone puhul, kui ei ületata alapunktis 4 esitatud piirväärtusi, peab:1) tule levik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; 2) tule levik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Planeeritud üksikelamud ja majapidamisabihooned kuuluvad ehitiste tuleohutusest tuleneva liigituse järgi I kasutusviisiga ehitiste alla (eluhooned).

Kõik planeeritavad ehitised peavad vastama minimaalselt tulepüsivusklassi TP-3 nõuetele.

Elamud planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 9 m maapinnast; abihooned on kõrgusega kuni 7 m maapinnast.

Juurdepääsuteede laius ja teedevõrgustiku rajamine tagavad juurdepääsu päästeteenistuse autodele. Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks on planeeritud minimaalselt 3,5 m laiuse kattega juurdepääsuteed.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud EVS 812-6:2012+A1:2013.

I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonetel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks 30 m3 (Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 (redaktsioon 07.04.2023) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 (6)). Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

20/21

Planeeringuala varustamiseks tulekustutusveega on kasutatud korrastatavasse karjääri rajatud tehisveekogu. Tehisveekogu mõlemas otsas sügavuselt sobivamasse kohta on planeeritud tulekustutusvee väljavõte, tarnetorustikuga juhitakse vesi kuivhüdrantidesse (Kasevälja poolses otsas on kaks hüdranti, Künka poolses otsas üks hüdrant). Hüdrantide ja tarnetorustiku asukoht on planeeringus valitud arvestusega, et oleks tagatud nõutavad vahemaad tulekustutusveevõtukohast hooneni (vähemalt 30 m hooneni, suurim lubatud kaugus 200 m (hoone kaugeima sissepääsuni või rajatise kaugeima ligipääsetava punktini).

Joonisele DP-3 on kantud veevõtukohtade kaugus hoonetest mööda päästetehnikaga sõidetavat teed.

Veevõtukohad tuleb tähistatda nõuetekohaselt valgustpeegeldavate infoviitadega. Tulekustutusvee saamisvõimalust on kirjeldatud ka punkt 8.10.2 Tulekustutusvesi.

8.16 Servituutide seadmise vajadus

Planeeringuala kuulub kahele omanikule: Liivaaugu ja Kasevälja ühele, Künka teisele omanikule. Planeeringulahenduses lepiti kokku, et puurkaev kõikide majapidamiste tarbeks paikneb Kasevälja-Liivaaugu omanikule kuuluval maal (krundid nr.1 kuni nr.10), reoveepuhasti Künka omanikule kuuluval maal (krundid nr.11 kuni nr.18). Tulekustutuveevõtukohad koos tarnetorustiku ja kuivhüdrantidega paiknevad kummagi omaniku maal.

Krundile nr.10, kuhu on planeeritud puurkaev ja veetorustik, tuleks seada servituut kõikide elamukruntide veevarustuse tagamiseks. Krundile nr.18, kuhu on planeeritud reoveepuhasti, tuleks seada servituut kõikide elamukruntide reovee puhastamise tagamiseks.

Kruntidele nr.10 ja nr.18, kus paiknevad elektri- ja sidekaablid, tuleb seada servituudid võrguvaldajate kasuks.

8.17 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringulahenduse elluviimise läbi vähendatakse alal kuritegevuse riske. Planeeringulahenduses on arvestatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 ’Kuritegevuse ennetamine’ (Linnaplaneerimine ja arhitektuur osa 1: Linnaplaneerimine) toodud soovitusi, milledeks on:

- teede ja hoonete vahelise hea nähtavuse tagamine; - soovi korral territooriumile valveseadmete paigaldamine; - territooriumi valgustamine; - konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud; - püsielanikena elavad kinnistunaabrid, naabrustunde kujundamine; - vastupidavate konstruktsioonide kasutamine (aknad, uksed, lukud, prügikastid,

pingid jne.); - õuealale piirdeaedade rajamine; - atraktiivse maastikukujunduse kavandamine.

8.18 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

21/21

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra ja vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist.

Koos hoone ehitusprojektiga antakse hoone ümbruse vertikaalplaneerimise põhimõtted.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

9 Nõuded ehitusprojektidele

Detailplaneeringuga määratakse järgmised nõuded ehitusprojektide koostamiseks: - hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest

projekteerimisnormidest ja õigusaktidest ning käesolevast detailplaneeringust; - hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel peavad olema tagatud puude ja ehitiste

või rajatiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 ,,Linnatänavad"; - hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda

energiasäästlike hoonete kontseptsioonist; - elamu projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021

“Päevavalgus hoonetes”; - hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri

30.03.2017 määrust nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) ‟Ehitisele esitatavad tuleohutusnõud‟; - tulekustutusvee saamise lahenduse projekteerimisel tuleb järgida Siseministri

18.02.2021 määrust nr 10 (redaktsioon 07.04.2023) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht alapunktist (5.1).

Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel ning hoonetele mitte lähemal, kui 30 m.;

- elamute projekteerimisel tuleb järgida Sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

- hoonete projekteerimisel ning ehitamisel (soovituslikult) järgida Eestis kehtivat standardit EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine”;

- ehitusprojektid (k.a. hoonete eskiisprojektid) kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist kohaliku omavalitsusega (valla arhitektiga).

10 Kohustused ja järjekorrad planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Detailplaneeringu kehtestamisele ja kinnistu jagamisele järgnevate toimingute/tegevuste järjekord:

- Planeeringujärgsete servituutide seadmine; - Planeeringuala piires kavandatakse musta kattega tolmuvaba tee. Rapla

vallavalitsus seab tingimuseks, et alles pärast tee kasutusloa saamist võetakse menetlusse hoonete ehitusload;

- Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine koos tehnovõrkudega (eelnevalt – tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude projekteerimiseks);

- Ehituslubade taotlemine; - Hoonete ja rajatiste ehitamine; - Ehitistele kasutuslubade taotlemine.

Valtu Projekt OÜ Kasevälja (66801:001:0245), Liivaaugu (66801:001:0246) ja Künka (66903:002:0089) maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas

Seisukohtade väljastamine Kasevälja, Liivaaugu ja Künka detailplaneeringu koostamiseks.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 04.12.2024 nr 6-2/73-3

Meie 30.12.2024 nr 7.2-2/24/20713-2

Seisukohtade väljastamine Kasevälja,

Liivaaugu ja Künka detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Kasevälja (katastritunnus 66801:001:0245), Liivaaugu (katastritunnus

66801:001:0246 ja Künka (katastritunnus 66903:002:0089) detailplaneeringu,(edaspidi

planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on kavandada Seli külas endise kruusakarjääri äärde umbes 15

üksikelamust koosnev üksikelamuala ja puhkeala. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 20109

km 0,471-1,207. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 595 autot ning kiiruspiirang antud

lõigul on 70 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Nõustume planeeringu eskiislahendusega, millega olemasolev ristumiskoht riigitee km 0,788

likvideeritakse ning nähakse ette kahe uue ristumiskoha rajamine km 0,50 ja km 1,17.

Planeeringu joonisele tuleb kanda kõikide rajatavate ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad

(kogu pikkuses) ning olemasolevad kui ka kavandatavad liiklusmärgid. Peame sobilikuks kui

planeeringu joonisele kantakse ka Kasevälja kinnistu nähtavuskolmnurgad. Vajadusel tuleb

ette näha allee puude eemaldamine. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume

eskiislahenduse järgse lahendusega hoonete paigutamisega tee kaitsevööndist väljapoole, kuna

kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda

kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

4.1. Rapla maakonnaplaneering „Kergliiklusteede ja jalgrattamarsruutide teemaplaneering“.

2 (3)

5. Planeeringus käsitleda eelnimetatud kõrgema liigi planeeringuga kavandatavaid kergliiklusteid.

Soovitame moodustada detailplaneeringuala ulatuses kergliiklustee rajamiseks vajalik krunt, mille

laiuse määramisel lähtuda põhimõttest, et jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklustee

eraldada sõiduteest vaheribaga. Vaheriba minimaalne laius kiirusrežiimi 70 km/h juures on 7m.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa:

- Lisa 1 Kasev├żlja-K├╝nka DP-seletuskiri 06_11_24

- Lisa 2 DP-3 P├Ąhijoonise eskiis

Andres Aasna

53231631, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Raplamaa Rapla vald Seli küla Kasevälja Liivaaugu ja Künka detailplaneeringu eelnõu avalikustamine	02.06.2026	2	7.2-2/26/20713-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Raplamaa Rapla vald Seli küla Kasevälja, Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneeringu algatamine	11.05.2026	2	7.2-2/26/20713-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed