Hiiu maakond Hiiumaa vald Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu kooskõlastuse taotlus

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering Töö nr AR85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis muuhulgas sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta.

Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

Elluviimise tegevuskava loetelu ei sisalda detailplaneeringu koostamise perioodil alanud või juba teostatud töid (nt puurkaevu, omapuhasti, sissesõidutee, tiigi, kraavituse, krundisiseste tehnovõrkude vms rajamine), sest detailplaneeringu kehtestamise perioodiks on need tööd juba teostatud.

3.1.1. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• hoonete püstitamine.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024012

Koppe OÜ 20.12.2024 Lisa 3.1./1

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering Töö nr AR85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

3.1.2. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise kohustus puududa või on vastavalt vajalik kohalikule omavalitsusele esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• hoonete püstitamine.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega leevendusmeetmete rakendamiseks.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoonete ja krundisiseste rajatiste vms ehitiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte; liitumispunktist kuni hoonestuse või rajatiseni kinnisasja omanik vastavalt kokkulepetele kinnistu omaniku ja võrguettevõtjate vahel.

Koppe OÜ 20.12.2024 Lisa 3.1./2

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering Töö nr AR85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, enamasti lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks. Regulaarselt tuleb tellida puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat maapinda, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ega looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

Koppe OÜ 20.12.2024 Lisa 3.2./1

MM

EP

JK

KRUNT 1

Imbala kuja

Omapuhasti kuja

DK202_Paavli_Ruumiandmetega põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Põhilahendus

JN100

1:1000

Aare Udras

Veiko Koppe

Suureranna küla, Hiiumaa vald

DP85-24

A2

20.12.2024

Planeeringuala*

Märkused: * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud -

objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus *** Planeeritud krundisisestele tehnovõrkudele ei ole joonisel kaitsevööndeid näidatud - joonisel

kujutatud tehnovõrgu asukoht on soovituslik ning nii tehnovõrgu kui sellega seotud kaitsevööndi täpne asukoht selguvad planeeringu elluviimisel

Soovituslik lähiaadress

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r Planeeritud parkimis- kohtade

arv

Kinnistul kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud piirangud

1 4 TP3

- riigitee kaitsevöönd - elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus - omapuhasti kuja - imbväljaku kuja - elektri maakaabli kaitsevöönd - veetorustiku kaitsevöönd - kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - side maakaabli kaitsevöönd - puurkaevu hooldusala - pinnasesse juhtimise imbala mõjuala

Paavli

- omapuhasti kuja - imbväljaku kuja - elektri maakaabli kaitsevöönd - veetorustiku kaitsevöönd - kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - side maakaabli kaitsevöönd - pinnasesse juhtimise imbala mõjuala

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

(m²)

Hoonete suurim lubatud

arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud maksimaalne

kõrgus maapinnast (m)

Hoonete maapealse osas suurim

lubatud korruselisus

EP35% MM65% 92550 m² 10 tk 1300 m² 8 m 2

Soovituslik lähiaadress

K ru

nd i n

r

Paavli1

PLANEERITUD MAAKASUTUS

Pereelamu maa Metsamaa

PLANEERIINGULAHENDUS

PLANEERIINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KITSENDUSED Tehnorajatise kuja

EP MM

Krundi piir Krundi number Hoonestusala

KRUNT 1

Elamu

Abihoone

Veetrass Kanalisatsioonitrass Elektri maakaabel Side maakaabel Omapuhasti

Pinnasesse juhtimise imbala kuja

JK Jäätmekonteinerid Tõkkepuu

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Avaliku kasutusega riigitee Keskpinge maakaabel

Side maakaabel

Maapinna reljeef

KEHTIVAD KITSENDUSED

Riigitee kaitsevööndi ulatus

Haljastus, looduslik ala

Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndi või kuja ulatus

Krundisisene tee

Kanalisatsioonitrass Veetrass

Madalpinge maakaabel

Puurkaev

Puurkaevu hooldusala ulatus

Maakütte kontuur

Hiiumaa Vallavalitsuse 03.12.2024

korralduse nr 646

Lisa

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 23.10.2024) 1.2 Hiiu Maakonnaplaneering

1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Paavli katastriüksust (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus: 39201:001:1100

Planeeritava katastriüksuse suurus: 92 550 m2

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Kehtivad detailplaneeringud puuduvad

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste

kaardikihti)

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu ala

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla

üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ ei ole Paavli kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala) ning paikneb

detailplaneeringu kohustusega alal. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on minimaalselt

ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi suurus 2 ha.

Planeeringuala piirneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase Suureranna-Laasi-Viita (II klass)

väärtusliku maastiku alaga. Planeeringuala ei asu Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase

rohevõrgustiku alal.

Paavli kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis.

Planeeringuala on valdavas osas läbi raiutud endine metsamaa kinnistu. Maaüksuse lõunapoolsel

osal on maapind planeeritud ja osaliselt haljastatud, maa-ala ilmestamiseks ja vihma- ning

pinnasevee koondamiseks on rajatud tiik, ülevooluga maanteekraavi.

3. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele.

Joonis 2. Esialgne eskiislahendus

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse krundile hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Kruntide hoonestusalade piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega.

Hoonestusalad planeeritakse väljapoole avalikult kasutatava tee kaitsevööndit ning mitte lähemale

kui 20 m krundi piirist. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-

ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega,

• lubatud hoonete arv krundil 10 (üks üksikelamu ja abihooned);

• hoonete ehitisalune pind kokku maksimaalselt 1300 m2;

• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus ümbritsevast

maapinnast kuni 8 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

• hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

4.3 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs planeeringualale on olemasoleva mahasõiduga avaliku kasutusega riigiteelt 12160

Suureranna tee.

Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiusega, mis kannab päästetehnikat, aastaringselt

avatud ja hooldatud, et oleks tagatud päästeasutuste, jäätmeveoki jms vajalike osapoolte

juurdepääs. Parkimine tuleb lahendada täies ulatuses planeeritava krundi koosseisus, näha ette

parkimiskohad.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate

kitsendustega. Säilitad kõrghaljastus vähemalt 70% hetkeolukorrast. Raiete puhul arvestada

looduskaitseliste kitsendustega. Planeeringuga esitada kavandatava haljastuse rajamise

põhimõtted.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada Paavli kinnistul lokaalselt. Kinnistu paikneb keskmiselt

kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele

vastav väikepuhasti, septik või kinnine kogumismahuti.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute

küsimine, lähteseisukohtade koostamine

november 2024

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses

planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

detsember 2024

Detailplaneeringu koostamine jaanuar-märts2025

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

aprill -mai 2025

Detailplaneeringu vastu võtmine juuni 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

juuli-august 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

september2025

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

oktoober 2025

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb

kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

-Transpordiamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute

valdajad:

Üleniidi 39201:001:1280

Lauri 39201:001:0712

Vahemänniku 39201:001:2021

Mihklimetsa 39201:001:0462

Mihklisoo 39201:001:0463

Marjamänniku 39201:001:0373

Välja 39201:001:1501

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Päästeameti ja tehnovõrkude valdajatega.

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf

ja dwg formaadis) e-posti aadressile [email protected]

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ning PLANK keskkonna materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

planeeringuspetsialist

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 04.11.2024 nr 9-6.1/2034

Meie 25.11.2024 nr 7.2-2/24/18986-2

Seisukohtade väljastamine Paavli kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks Suureranna

küla Paavli kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 39201:001:1100, edaspidi planeering)

algatamise korralduse eelnõu ja detailplaneeringu lähteseisukohad.

Planeeringu eesmärgiks on määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks

(ehitisaluse pinnaga kokku 1300 m2), planeerida teed ning liikluskorralduse põhimõtted, määrata

tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide ja kitsenduste vajadus ning arhitektuursed

tingimused hoonetele.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12160 Suureranna tee km 2,26-2,434. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 29 autot.

Oleme planeeringu lähteseisukohtadega (Lisa 1) tutvunud ning palume punkti 5.5. teist lauset

korrigeerida ja sõnastada see järgnevalt: „Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist

kooskõlastada Päästeameti, Transpordiameti ja tehnovõrkude valdajatega.“

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 2,28. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades riigitee

liiklusest põhjustatud häiringutega ning asjaoluga, et teekaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon, kavandada hoonestus tee kaitsevööndist väljapoole.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

2 (3)

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Lähtetingimused, 1 fail

58581095, [email protected]

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse „Suureranna küla Paavli kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine“

juurde

Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega algatatakse Suureranna külas asuva Paavli kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeringuala paikneb Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud

„Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19

kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja

ehitustingimuste määramine“ alal.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Suureranna külas Paavli kinnistut

katastritunnusega 39201:001:1100, registriosa nr 119733, olemasoleva sihtotstarbega

maatulundusmaa 100% ja pindalaga 92 550 m2. Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuline koosseis:

looduslik rohumaa, metsamaa ja muu maa.

1.3. Juurdepääs planeeringualale on olemasoleva mahasõiduga avaliku kasutusega riigiteelt

12160 Suureranna tee.

1.4. Paavli kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Planeeringuala piirneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase Suureranna-Laasi-Viita (II

klass) väärtusliku maastiku alaga. Planeeringuala ei asu Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+

kohase rohevõrgustiku alal.

3. Kõrgessaare valla üldplaneering

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla

üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ ei ole Paavli kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala) ning paikneb

detailplaneeringu kohustusega alal. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on

minimaalselt ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi suurus 2 ha.

4. Kehtiv detailplaneering

Kehtivaid detailplaneeringudi ei ole.

5. Detailplaneeringuga kavandatav

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 1300 m2), teede ning liikluskorralduse põhimõtete

planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste

vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

6. Detailplaneeringu menetlus

6.1 Paavli kinnistu omanik esitas 23. oktoobril 2024 detailplaneeringu koostamise algatamise

taotluse.

6.2 Transpordiamet on oma 25.11.2024, kirjaga nr 7.2-2/24/18986-2 andnud seisukoha

detailplaneeringu algatamise eelnõule seoses avalikult kasutatava tee kaitsevööndiga.

7. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.

Sama paragrahvi lõigetes 6- 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad,

kohad ja isikud.

PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu

koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga

üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike

menetlustoimingute tegemist.

Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus

keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

ML106_Paavli_2024.12.18_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Tugiplaan

ML106

1:1000

Aare Udras

Veiko Koppe

Suureranna küla, Hiiumaa vald

DP85-24

A2

20.12.2024

PLANEERINGUALA ASENDISKEEM (M 1:5000)

VÄLJAVÕTE PLANEERINGUALAST (M 1:1000)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Avaliku kasutusega riigitee

Keskpinge maakaabel

Side maakaabel

Maapinna reljeef

KEHTIVAD KITSENDUSED

Riigitee kaitsevööndi ulatus

*Märkus: Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana

Haljastus, looduslik ala Maaüksusele juurdepääsu asukoht

Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndi või kuja ulatus

Krundisisene eratee

Kanalisatsioonitrass Veetrass

Madalpinge maakaabel

Puurkaev

Puurkaevu hooldusala ulatus

Maakütte kontuur

Töö nr DP85-24

SUURERANNA KÜLA PAAVLI KINNISTU DETAILPLANEERING

Planeeringuala: Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Aare Udras

Planeeringu koostamise aeg: Detsember 2024

Väljatrükk: 20.12.2024

Koppe OÜ Kodasoo küla Reg. nr. 12092591 Kuusalu vald [email protected] Tel. 51 47540

Suureranna küla, 2024. Allikas: Maa-ameti fotoladu (fotoladu.maaamet.ee)

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed..................................................................................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala................................................................................6

2.1. Planeeringuala.....................................................................................................6 2.1.1 Asukoht............................................................................................................6 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................8 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus................................................................9 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse..............................................................10 2.1.5 Kitsendused..................................................................................................10

2.2. Planeeringuala mõjuala....................................................................................10 2.2.1 Asukoht..........................................................................................................10 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus........................................................................11 2.2.3 Maakasutus..................................................................................................11 2.2.4 Hooned ja rajatised.....................................................................................11 2.2.5 Tehnovarustus...............................................................................................11

3. Ruumilise arengu eesmärgid....................................................................................12 3.1. Maakonnaplaneering....................................................................................... 12 3.2. Üldplaneering.....................................................................................................13 3.3. Detailplaneeringud............................................................................................15 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused...............16

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused..............................17 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................17 4.2. Krundi hoonestusala määramine.....................................................................17 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine.......................................................................18

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed................................................................18 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa- alal..........................................................................................................................18 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..............................................19 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus....................................................19

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine...................................................19

4.4.1 Elektrivarustus................................................................................................20 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................20 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................20 4.4.4 Sidevarustus..................................................................................................21 4.4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine....21

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..........................................................21 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine........................21 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................22 4.5.3 Loodusvarade kasutus................................................................................22 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine...............................22

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.....................23 4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................23

Koppe OÜ 20.12.2024 2 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.6.2 Hooned.........................................................................................................23 4.6.3 Piirded, väikevormid....................................................................................24

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.......................................................24 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine...................................26 4.9. Kuja, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine .....................................................................................................................................27 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine............................28 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.................................................28 4.12. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..........................................29 4.13. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav...................................................................................................29

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 30 Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 31

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Hiiumaa Vallavalitsuse 03.12. 2024 korraldus nr 646 „Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine” ........................................................ 32 Lisa 1.2. Detailplaneeringu lähteseisukohad ...................................................................... 33 Lisa 1.3. Transpordiameti 25.11.2024 kiri ............................................................................... 38

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia topo-geodeetiline uuring, töö nr AP24_083 .............................. 41

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused ........................ 42 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed .......................................................................................................................... 45

Koppe OÜ 20.12.2024 3 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning selle eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus, detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala2: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suureranna küla, Paavli kinnistu (katastritunnus 39201:001:1100, kinnistu nr 119733)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavalitsuse 03. detsember 2024 korraldus nr 646 „Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine)”3

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Detailplaneeringuga kavandatakse määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Aare Udras

Planeeringu koostaja: Koppe OÜ, arhitekt Veiko Koppe (Volitatud arhitekt, tase 7, tunnistuse nr 173580)

Planeeringu koostamise aeg: Detsember 2024

Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suureranna küla Paavli kinnistu osa maa-ala plaan tehnovõrkudega (13.12.2024, AP Geodeesia OÜ töö nr AP24_083).

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010 2 Planeeringuala: maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses

sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused 3 Hiiumaa Vallavalitsuse 03. detsember 2024 korraldus nr 646:

https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=348712

Koppe OÜ 20.12.2024 4 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+4

• Kõrgessaare valla üldplaneering5

• Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine”6

• Tuleohutuse seadus7

• Ehitusseadustik8

• Jäätmeseadus9

• Veeseadus10.

Detailplaneeringu koostamise perioodil kehtib planeeringualal Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5) ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19).

Hiiumaa Vallavolikogu 18. oktoober 2018 otsusega nr 90 on algatatud Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja KSH koostamine. Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole uut Hiiumaa valla üldplaneeringut vastu võetud.

4 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/

5 Kõrgessaare valla üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372- 64c8-42da-9ac2-bdaca94a01d0

6 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/Korgessaare_TP_2010_11_11.png/28daa9d7- 81a1-45fc-abed-d00c9ebd1057?t=1565687876533

7 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 8 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024004 9 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037 10 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024018

Koppe OÜ 20.12.2024 5 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb detailplaneering Suureranna küla Paavli katastriüksust, mille kogupindala on 92550,0 m².

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering planeeringualast ühe kilomeetri raadiusesse jäävat Suureranna küla kesk- ja lõunaosa, mis on hoonestatud. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sellel on planeeringualaga samased looduslikud ja geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Planeeringuala paikneb Kõpu poolsaare Suureranna küla keskosas, mis külgneb avaliku kasutusega riigiteega nr 12160 Suureranna tee.

Planeeringualast ca 6 km kaugusel paikneb Kõpu poolsaare tuntuim objekt Kõpu tuletorn, mida külastab aasta jooksul ca 30 tuhat külastajat. Planeeringualast 14 km kaugusel kirdes paikneb Kõrgessaare alevik, kus pakuvad teenuseid lasteaed, raamatukogu, vaba aja keskus ja spordisaal, ilusalong, hostel, restoran, kauplus, pangaautomaat, tankla ning asub vabatahtlikkuse alusel tegutsev Kõrgessaare

Koppe OÜ 20.12.2024 6 / 29

Joonis 1: Planeeringuala paiknemise skeem Suureranna küla territooriumil, M 1:20000. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Tuletõrje Selts. 15 km kaugusel kirdes on Lauka küla, kus tegutseb piirkonna ainus põhikool, ning 28 km kaugusel kirdes maakonnakeskus Kärdla.

Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):

• Kalana jahisadam (sadam, puhkeküla) – 14 km;

• Kõrgessaare sadam (kalasadam, kalakohvik) – 14 km;

• Kõrgessaare keskus (osavalla halduskeskus) – 14 km;

• Sõru sadam (Sõru-Triigi parvlaevaliin) – 26 km;

• Kärdla linn (maakonnakeskus - lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, päästekomando, politseijaoskond, perearstikeskus, kiirabi, haigla) – 28 km;

• Kärdla lennujaam (Tallinn-Kärdla lennuliin) – 32 km;

• Heltermaa sadam (Heltermaa-Rohuküla parvlaevaliin) – 43 km.

Planeeringuala piirneb lõunast avaliku kasutusega riigiteega ning teistest külgedest eraomandis kinnistutega.

Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Pindala Sihtotstarve

Vahemänniku 39201:001:2021 308100 m² Maatulundusmaa 100%

Lauri 39201:001:0712 28772 m² Maatulundusmaa 100%

Koppe OÜ 20.12.2024 7 / 29

Joonis 2: Planeeringuala paiknemise skeem Suureranna küla territooriumil, M 1:10000. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Üleniidi 39201:001:1280 84815 m² Maatulundusmaa 100%

12160 Suureranna tee 39201:001:2871 37105 m² Transpordimaa 100%

2.1.2 Maakasutus Planeeritava kinnistu katastrijärgne sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kõlvikuliselt11 on planeeringualal metsamaa ja muu maa ning väga väikeses osas loodusliku rohumaa kõlvikud.

Planeeringuala on valdavas osas läbi raiutud endine metsamaa kinnistu. Kinnistu lõunapoolsel osal on maapind planeeritud ja osaliselt haljastatud, maa-ala ilmestamiseks ja vihma- ning pinnasevee koondamiseks on rajatud tiik.

Planeeringuala maa-ala on tasase reljeefiga, keskmine maapinna absoluutkõrgus on ca. +3,5 .. + 4,5 m merepinnast.

11 Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikud jagunevad: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa.

Koppe OÜ 20.12.2024 8 / 29

Joonis 3: Planeeringuala kõlvikukaart Allikas: Maa-ameti infoportaal http://minu.kataster.ee

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Riikliku maakatastri andmed planeeringuala maaüksuse osas.

Tabel 2: Planeeringualas paikneva maaüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Suureranna küla

Lähiaadress Paavli

Katastriüksuse tunnus 39201:001:1100

Katastriüksuse registreerimise aeg 15.01.1998

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Pindala 92550 m²

Sh looduslik rohumaa 367 m²

Sh metsamaa 70037 m²

Sh muu maa 22146 m²

Kinnistu nr 119733

Omandivorm Eraomand

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Riikliku ehitisregistri12 andmetel paiknevad Paavli maaüksusel ehitised:

• puurkaev (EHR kood 221469361; seisund: püstitamisel)

• sideühendus (EHR kood 221469605; seisund: püstitamisel)

• omapuhasti (EHR kood 221471377; seisund: olemas).

Planeeringualaga lõunast külgnevale riigiteele on rajatud mahasõit ja planeeringualale juurdepääsutee ja parkimist ning manööverdamist võimaldavad platsid. Lisaks varasemale maanteeäärsele kraavile on rajatud krundisisene kraavide ja truupide võrgustik ning vihma- ja pinnavett koguv tiik. Kevadise suurvee perioodi sulavete ärajuhtimiseks on tiigi tavapärasest veetasemest ülespoole rajatud ülevoolutruup, mis on ühendatud maaüksusel paiknevate ja maaüksusega lõunast külgneva maanteeäärse kraavisüsteemiga.

Detailplaneeringu koostamise eelselt ning paralleelselt planeeringu koostamisega on planeeringalale rajatud tarbevee puurkaev, omapuhasti koos imbalaga, elektri- ning sidevõrgu liitumiskilbid ning paigaldatud krundisisesed elektri- ja sidekaablid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning maaküttetoru kontuur.

12 Ehitisregister - http://www.ehr.ee/

Koppe OÜ 20.12.2024 9 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala lõunapoolne osa on suures osas lage, kõrghaljastus on säilitatud maaüksuse lõunapoolses maanteega külgnevas osas. Planeeringuala põhjapoolne osa on säilitatud metsamaana.

Planeeringuala ja lähipiirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud.

Looduskaitselisi ega rohevõrgustikust tulenevaid kitsendusi planeeringualal ei ole.

2.1.5 Kitsendused Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringuala kinnistul kehtivate kitsendustega:

Tabel 3: Paavli maaüksusel kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsenduste põhjustav objekt

Kitsenduse nimi Kitsenduse ID Omanik Kattuv pindala

Maantee nr 12160 Tee avalik kasutus 7317037 Transpordiamet 2,32 m²

Maantee nr 12160 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

12160 Transpordiamet 4317,71 m²

Elektri maakaabelliin

Isiklik kasutusõigus, piiratud asjaõigusega ala

PARI_364375 Elektrilevi OÜ 22,59 m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks.

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Suureranna küla kesk- ja lõunaosa, mis jääb küla läbiva Suureranna tee ümbrusesse, kuhu on koondunud valdav osa küla territooriumi hoonestatud kruntidest. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Vaadeldavasse mõjualasse jääb paarkümmend majapidamist ning erinevas suuruses põllu- ja metsamaa maaüksusi. Valdavalt on maaüksused pindalalt mitme hektari suurused, piirkonnas on ka mõned hektarist väiksema pindalaga hoonestama krundid, mis jäävad riigimaantee ja ranna vahele. Hoonestatud maaüksuste koosseisus on samaaegselt nii hoonestatud õuealad kui ka põllu- kui metsamaa kõlvikud. Hoonegrupid paiknevad teineteisest keskmiselt 100..200 m kaugusel.

Koppe OÜ 20.12.2024 10 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Planeeringuala külgneb lõunast kahesuunalise kruuskattega riigiteega nr 12160 Suureranna tee.

2023. aasta loendusandmete järgi kasutab antud maanteelõiku aasta lõikes arvestuslikult keskmiselt 29 sõidukit ööpäevas13.

2.2.3 Maakasutus Suureranna küla territooriumil on kõige enam metsamaad, millest enamik on kasvav mets, aga märgataval osal on ka teostatud raiet. Lagedam ala ja põllumaad on küla lõunapoolsel mereäärsel alal. Küla territooriumile püstitatud hoonestus on koondunud küla lõunaossa, keskmiselt rannajoonest kuni ühe kilomeetri kaugusele. Maapinna absoluutkõrgus kõrgus jääb küla lõunaosa rannas merepinnast kuni küla põhjaosas + 19 meetrini merepinnast.

Pindalalt suurimad maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega riigimetsa kinnistu Putkaste metskond 19 (pindala 155 ha, millest osa ulatub ka Kiduspe küla territooriumile) ning eraomandis Jaagu maaüksus (pindala 55 ha).

2.2.4 Hooned ja rajatised Suureranna küla territooriumil on paarkümmend hoonestatud krunti, millest valdav osa paikneb küla lõunaosas. Valdavaks hoonestuseks on 2-korruseline elamu või suvila koos abihoonetega. Abihooned on põhihoonest väiksemad ning abihooned on püstitatud mingi kindla funktsiooni täitmiseks – näiteks saun, kuur, garaaž, kelder jne.

2.2.5 Tehnovarustus Küla territooriumil paikneb neli OÜ Elektrilevi elektrialajaama: Märjakaasiku:(Hiiumaa), Suureranna:(Hiiumaa), Jõe:(Hiiu) ning Kallase:(Hiiu). Alajaamade vahel kulgevad valdavalt keskpinge õhuliinid, alajaamadest kuni lõpptarbijateni on rajatud nii õhuliine kui maakaabelliine.

Küla läbiva Suureranna tee serva on paigaldatud mikrotorustikus valguskaabel.

Tsentraalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole piirkonda rajatud. Elamumaa kruntidel on veevarustuseks lokaalsed puurkaevud ning kanalisatsioon on lahendatud kas kogumismahuti või imbsüsteemiga. Sademeveed juhitakse kraavi või immutatakse pinnasesse.

Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb planeeringualast ca 4,5 km kaugusel Kõpu koolimaja juures. Lähim vabatahtlik päästekomando paikneb Kõrgessaare alevikus (kaugus ca 14 km) ning lähim riiklik päästekomando Kärdlas (kaugus ca 28 km).

13 Transpordiameti riigiteede liiklussageduse loenduse andmed: https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika

Koppe OÜ 20.12.2024 11 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning teiste valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid.

• Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.

• Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

• Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringualale sobilik krundijaotus, maakasutus, hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala ning piirkonnale omaste asjaoludega.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneeringu14 kohaselt on planeeringuala ja sellega põhjast piirnev lähiala valdavas osas mets. Planeeringualaga külgnevast riigiteest lõuna poole jäävad maa-alad on arvatud Suureranna – Laasi – Viita II klassi väärtuslike maastike koosseisu.

14 Hiiu maakonnaplaneering 2030+(kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65): https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/

Koppe OÜ 20.12.2024 12 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering - Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine15 ning Kõrgessaare valla üldplaneering16 osas, mis ei lähe vastuollu teemaplaneeringuga.

Vastavalt üldplaneeringule asub planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, millele ei ole juhtotstarvet määratud (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning juhtotstarbest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal. Ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;

• kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala);

15 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/ 0f3a1a0e-8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e

16 Kõrgessaare valla üldpaneering. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372- 64c8-42da-9ac2-bdaca94a01d0

Koppe OÜ 20.12.2024 13 / 29

Joonis 4: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhikaardilt

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel;

• minimaalse ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suuruseks on minimaalselt 2 ha;

• maapealse ehitise kaugus krundipiirist krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m;

• elamute või elamugruppide minimaalne vahe teiste majagruppidega 100 m;

• ühepereelamu krundile tohib rajada ühe elamu;

• ühepereelamu ja suvila ning nende juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrguseks 8,0 m olemasolevast maapinnast.

2017. aastal ühinesid varasemad eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise.

Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on maa-ala puittaimestikuga maa-ala, millele juhtotstarvet ei ole määratud. Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole uut üldplaneeringut vastu võetud.

Koppe OÜ 20.12.2024 14 / 29

Joonis 5: Väljavõte Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu põhijooniselt

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3.3. Detailplaneeringud

Tabel 4: Planeeringualal ja selle mõjualal koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev

Seisund

51032 Andruse kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

36567 Soomänni, Männiranna ja Lepasoo maaüksuste

Kruntide liitmine, ehitusõiguse määramine

Ei Kehtiv

51034 Mastiranna kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

26673 Potiranna maaüksuse detailplaneering

ehitusõigus kuni 2 hoone püstitamiseks

Ei Kehtiv

51036 Vahemänniku II maatüki

- Ei ole teada

Kehtiv

51030 Heliranna kinnistu - Jah Kehtiv

51038 Mihkli kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

51039 Mihkliranna kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

51037 Välja-Kopli kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

51040 Jürna-Andruse kinnistu

- Ei ole teada

Kehtiv

Koppe OÜ 20.12.2024 15 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus ei ole arendus- ja ehitustegevust välistavaid ega oluliselt piiravaid asjaolusid. Ehitusalasid on mõlemal pool küla läbivat riigiteed ning lisaks juba arendatud või hoonestatud kruntidele on üksjagu maaüksusi, mis on erineva arendusstaadiumis.

Piirkonna maakasutust ja arenguvõimalusi planeerides tuleb silmas pidada:

• planeeringuala mõjuala läbib avaliku kasutusega riigitee ning piirkonda on rajatud tsentraalsed elektri- ja sidevõrgud. Säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut;

• planeeringualalt sõidukiga liigeldes on ajaliselt poole tunni jooksul võimalik jõuda kõikide vajalike teenusteni kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse tagamiseks – lasteaed, kool, kaubandus, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;

• planeeringuala suurus ja paiknemine võimaldavad kaasaegse arhitektuuri kaasabil luua elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise aluseks olevaid materjale, on planeeringu koostamisel eeldatud, et kõik planeeritud tegevused on põhjendatud, võimalikud ning lähtuvad üldistest valla ja maakonna arengusuundadest.

Koppe OÜ 20.12.2024 16 / 29

Joonis 6: Väljavõte Maa-ameti planeeringute registrist Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette krundile elamu, seda teenindavate abihoonete püstitamise ning tehnorajatiste ning -võrkude rajamise.

Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud üldisest põhimõttest, et kui tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes arengudokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus-, arendus- ning käitlustegevusele, siis eeldatavalt ei kujuta need olulisi ega pöördumatult negatiivseid mõjusid.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringualasse jäävat Paavli kinnistut erinevateks kruntideks ei jaotata ning selle lähiaadress, piirimärgid, piirilõikude asukohad ja pindala jäävad seniseks ka peale detailplaneeringu kehtestamist.

4.2. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala krundile määratakse üks hoonestusala, mis on määratud suurema pindalaga kui krundile planeeritud hoonete ja rajatiste summaarne ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel ning uute hoonete ja rajatiste püstitamisel valida täpsemalt nende asukohti, suurusi ja paigutust arvestades olemasoleva maastiku, loodusväärtuste ning ehitistega (nt tehnovõrgud, juurdepääsutee, tiik, kraavid jne).

Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• hoonestusala paikneb igas suunas krundi piirist minimaalselt 20 meetri kaugusel;

• hoonestusala paikneb väljaspool riigitee kaitsevööndit;

• hoonestusala paikneb asukohas, millega on tagatud igas suunas nõuetekohased hoonestuse tuleohutuskujad.

Iga krundile planeeritud hoone peab paiknema täies ulatuses hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib ulatuda kuni 1 meetri ulatuses hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa eeldusel, et see ei paikne naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas. Hoonestusalast väljapoole võivad jääda hooneid teenindavad tehnovõrgud- ja rajatised, juurdepääsuteed jms rajatised.

Koppe OÜ 20.12.2024 17 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.3. Krundi ehitusõiguse17 määramine Planeeringuga määratakse krundile ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed18

Tabel 5: Krundi kasutamise sihtotstarbed

Krundi nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtotsarbe osakaal

Tähis Sihtostarbe selgitus

1

Pereelamu maa

35% EP Pereelamu maa on ühele perele sobivas suuruses elamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks

Metsamaa 65% MM Metsamaa on maa, mille kasutusotstarve on metsa majandamine ja metsasaaduste tootmine.

Planeeritud krundi sihtotstarbed ja nende osakaalud ei ole vastuolus ega välistavad võrreldes lähipiirkonna maaüksuste kasutamise sihtotstarvetega.

4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste19 suurim lubatud arv maa-alal

Tabel 6: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 10 -

Kruntidele määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub hoonestusala asukohast, suurusest, kujust ning kehtivatest kitsendustest.

Olulise avaliku huviga rajatisi maa-alale ei planeerita.

17 Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

18 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.

19 Olulise avaliku huviga rajatis on näiteks staadion, golfiväljak, laululava, motoringrada või muu olulise avaliku huviga rajatis.

Koppe OÜ 20.12.2024 18 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Tabel 7: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud ehitisealune

pind

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud

ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud

ehitisealuse pinna ehitamisel

1 1300 m² - 1,40%

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lähtub hoonestusala asukohast, suurusest, kehtivatest kitsendustest ning hoonestusala kujust.

Võimaldatud hoonete ehitusmaht ei ole maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele on piisavalt ruumi ka juurdepääsu- ja liikumisteedele, tehnovõrkudele ja -rajatistele ning madal- ja kõrghaljastusele.

4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Tabel 8: Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Krundi nr

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne

absoluutkõrgus

1 8 m 2 + 13,0 m

Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad kehtivast üldplaneeringust ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema TP3 tuleohuklassiga hooneid.

Planeeringuala hoonetele maa-aluseid korruseid ei planeerita.

Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda kaevatakse või tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni ±0,5 meetrit.

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Avalikule teele juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat riigiteele rajatud ristumiskohta.

Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud-- ja rajatised on planeeringu koostamise eel ja koostamise ajal valdavas osas rajatud.

Koppe OÜ 20.12.2024 19 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.4.1 Elektrivarustus Elektrivarustuse tagamiseks on krundi kagunurka rajatud elektrivõrgu liitumiskilp ning kilbist kuni planeeritud hoonestuseni rajatud maakaablitega krundisisene elektri sisevõrk. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Planeeringu elluviimisel paigaldatakse krundi varustuskindluse tagamiseks generaator.

4.4.2 Veevarustus Planeeritud hoonete veevarustuse tagamiseks on krundi keskossa rajatud veehaarde puurkaev20. Puurkaevu projekteeritud veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber on määratud 10 m raadiusega hooldusala.

Puurkaevust on rajatud planeeringuala ehitiste ja hooneteni krundisisesed maa-alused veetrassid.

4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Planeeritud hoonete kanalisatsioonivarustuse tagamiseks on krundi keskossa rajatud omapuhasti21 koos imbalaga. Puhasti ja planeeritud hoonete vahele on rajatud maa- alune kanalisatsioonitorustik.

Krundi lõunaossa planeeritud hoonestuse juurde rajatakse täiendavalt teine omapuhasti koos imbalaga.

Puhastis töödeldud vett on lubatud hajutatult immutada pinnasesse imbala kaudu või juhtida kraavi järgmistel tingimustel:

• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse22 nõuetele;

• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu määruse23 nõuetele;

• imbala või puhastatud vee kraavi juhtimise asukoht paikneb puurkaevust allavoolu;

• immutada või kraavi juhtida on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;

• imbala või puhastist tulnud vee kraavi juhtimise asukoha minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.

Puhasti ega imbala kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.

20 Rajatis „Puurkaev” - EHR kood 221469361, ehitusluba väljastatud 26.09.2024 21 Rajatis „Omapuhasti” – EHR kood 221471377, ehitusteatis esitatud 18.10.2024 22 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”: https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004

23 Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määrus nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”: https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025

Koppe OÜ 20.12.2024 20 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.4.4 Sidevarustus Suureranna küla läbiva riigitee serva on rajatud lairibavõrk ELA012, mis on üle-Eestiline fiiberoptilisel kaablil põhinev baasvõrk.

Planeeritud hoonete sidevarustuse tagamiseks on krundi kagunurka püstitatud sidevõrgu liitumiskilp24 ning rajatud krundisisesed sidekaabli torustikud.

4.4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringualale juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat ristumiskohta 12160 Suureranna tee 2,28 kilomeetril, täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita.

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine25

Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest26, majandus- ja taristuministri määrusest “Nõuded ehitusprojektile”27 ning siseministri määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”28.

Hoonete ehitusel tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine alale ja hoonetesse.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:

Krundi nr Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruse- lisus29

1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev)

Kuni 8 m Kuni 2

Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb planeeringualast ca 4,5 km kaugusel Kõpu koolimaja juures. Lähim vabatahtlik päästekomando paikneb Kõrgessaare alevikus (kaugus ca 14 km) ning lähim riiklik päästekomando Kärdlas (kaugus ca 28 km).

Tule leviku takistamiseks teisele ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit - väiksema kuja puhul peab tule

24 Rajatis „12381P Paavli sideühendus” – EHR kood 221469605, ehitusteatis esitatud 24.09.2024 25 Ehitise ehituslikud tingimused on eelkõige ehitise konstruktsiooni ja selle eripära käsitlevad nõuded, mis

lähtuvad ehitisele esitatavatest nõuetest seoses mehhaanilise vastupidavuse ja stabiilsusega, tuleohutusega, hügieeni, tervise ja keskkonnaga, ehitise kasutamise ohutuse ja juurdepääsuga, kaitsega müra eest, energiasäästlikkuse ja -tõhususega ning loodusvarade säästva kasutamisega.

26 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 27 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023292 28 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”:

https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 29 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

Koppe OÜ 20.12.2024 21 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

levikut piirama ehituslike abinõudega. Naaberkinnistute eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit.

Iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

Tulenevalt asjaolust, et planeeritud hoonestus on I kasutusviisiga ning hoonestusala asukohast, kujust ning suurusest lähtuvalt ei paikne erinevatel kinnistutel alla 40 meetrise vahemaaga hooneid, käsitletakse planeeringualale planeeritud ehitiste veevõtukohana lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta Kõpu koolimaja juures (kaugus planeeringualast ca 4,5 km).

4.5.2 Energiakasutus Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest30 ning pöörata tähelepanu energiatarbimise säästlikkusele.

Kõige energiamahukamad tegevused on üldiselt seotud hoonete ja ruumide kütmise ja jahutamisega. Planeeringuala hoonete soojavarustus korraldatakse iga hoone puhul lokaalsete lahendustega, tsentraalseid lahendusi ei planeerita.

Planeeritud elamu kütmiseks on krundile rajatud tiigist põhja poole paigaldatud maaküttekontuur. Teiste hoonete kütmiseks kasutada soovituslikult hübriidseid küttesüsteeme taastuvenergiaallikate ja muude integreeritud soojusenergia tehnoloogiate baasil.

4.5.3 Loodusvarade kasutus Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada ning need tuleb planeeringualale transportida. Ehitustööde käigus kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada planeeringuala piires.

Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehituskruus (kaevandatakse ca 7 km kaugusel Suurepsi karjääris) ning liiv (kaevandatakse ca 6,5 km kaugusel Puski karjääris). Kohalikku puitmaterjali saab Lauka saeveskist (kaugus ca 15 km).

Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale.

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal Eesti Geoloogiakeskuse poolt välja antud kaardi31 järgi on Kõpu poolsaar määratud madala

30 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309

31 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download

Koppe OÜ 20.12.2024 22 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

radooniriskiga alaks. 2020. aastal uuendatud kaardi32 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada. Kui siseruumides ületab radoonitase 300 Bq/m³, tuleb võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele33 ning standardile34.

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine35

Arhitektuursete tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui piirkonna looduslikke objekte ja väärtusi, ehitus- ja arhitektuurivõtteid arvestav.

4.6.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada võimalusel väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale.

Ehitus- ja viimistlusmaterjalidena eelistada puitu, kivi, krohvi, tellist, betooni ja klaasi, katusekattematerjalidena eelistada kivi, sindlit, roogu või laastu.

Hoonete katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud või mille kinnituskonstruktsioon on välimuselt ning konstruktiivselt tagasihoidlikum.

4.6.2 Hooned Peamised arhitektuursed tingimused planeeringuala hoonetele:

• lähtuvalt küla hajusast ja küllalt vabavormilisest paiknemisest ei määrata hoonetele kohustuslikku ehitusjoont; hoonete põhiplaani ja arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel on lubatud modernsed lahendused;

• planeeritud hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks vajaliku ruumiga ning vaadetega teelt. Hoone asukoht peab arvestama hoone asukohas valitsevate looduslike tingimustega (nt niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled jne) ning tagama sõidukiga juurdepääsuvõimaluse nii tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks;

• üle 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete puhul tuleb projekteerida kahepoolne viil-, kelp- või poolkelp katus, mille katusekalle jääb vahemikku 20°..45°. Kuni 60 m²

32 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/? id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

33 Radooniohutu elamu juhendmaterjal: https://envir.ee/media/3996/download 34 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 35 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele,

kujunduslikud tingimused võivad näiteks ehitise terviklahenduse raames käsitleda ehitise detaile.

Koppe OÜ 20.12.2024 23 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

ehitisealuse pinnaga hoonete puhul on lubatud ka ühepoolne katusepind. Erinevad hoonestusalal paiknevad hooned võivad olla erineva tüübi ja kaldega;

• hoone tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumis- või jaotuskilbid, generaator jms) paigutada selliselt, et need ei rikuks hoonestuse välisilmet.

4.6.3 Piirded, väikevormid Krundi hoonestusala või selle osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaia või hekiga, piirde materjalina eelistada hõredat puitu. Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.

Väikevormide (nt lipumast, aadressi silt või viit, jäätmekonteinerite, generaatori, tõkkepuu vms) vajadus, hulk, asukoht ning nende tehnilised parameetrid lahendatakse planeeritud tegevuste elluviimiseks koostatava projektdokumentatsiooni käigus.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Detailplaneeringu koostamiseks on Transpordiamet väljastanud 25.11.2024 kirjas nr 7.2- 2/24/18986-2 lähteseisukohad, millega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud:

• juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat 12160 Suureranna tee ristumiskohta riigitee 2,28 kilomeetril. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita;

• planeeringuala lõunaalale ulatub vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) 36 71 lg 2 alusel äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m kaugusele riigitee kaitsevöönd, mis on määratud tagamaks tee kaitse, teehoiu korraldamine, liiklusohutus ning vähendamaks teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Riigitee kaitsevööndisse uusi hooneid või muid ehitusloakohustuslikke ehitisi ei planeerita;

• parkimine lahendatakse krundi piires ning riigiteel parkimist ega tagurdamist ette ei nähta;

• riigitee ristumiskohta on määratud nähtavuskolmnurk37, mille raames ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Võimalikud nähtavust piiravad takistused tuleb kõrvaldada enne hoonestuse kasutusloa väljastamist;

• perspektiivsed riigiteega ristuvad tehnovõrgud38 tuleb rajada kinnisel meetodil;

• riigitee ristumiskohale on rajatud kraavide läbilaskevõimet tagav truup; krundi sadevete juhtimiseks on planeeringualale enne detailplaneeringu koostamist rajatud sadevee kogumis- ja juhtimissüsteem;

36 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002 37 Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009 38 Transpordiameti juhendmaterjal „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel”:

https://www.transpordiamet.ee/media/2763/download

Koppe OÜ 20.12.2024 24 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• detailplaneeringu koostamisel on arvestatud, et planeeringuala piirneb riigiteega ning nii olemasolevast kui perspektiivsest liiklusest võivad olla põhjustatud häiringud (müra, vibratsioon, õhusaaste). Arvestades riigitee madalat kasutuskoormust (keskmine ööpäevane liiklussagedus 29 autot) ning planeeringuala paiknemist, on planeeringu koostamisel eeldatud, et planeeringu elluviimisega ei kaasne müra normtaseme ületamist. Nii olemasolev kui perspektiivne liikluskoormus on planeeringualale häiringute tekitamiseks ja oluliste leevendusmeetmete kasutuselevõtuks liiga väike ning täiendavaid meetmeid häiringute leevendamiseks ei planeerita;

• kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;

• planeeringust huvitatud isik ning planeeringu koostamise korraldaja on teadlikud, et Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Riigitee ja planeeritud hoonestuseni kasutatakse olemasolevat teed, mis peab kogu ulatuses olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ja piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetõrje tehnika, jäätmeveok jne).

Hoonestusalale tuleb rajada päästetehnikale vajalik manööverala, mis peab tagama aastaringselt päästetehnika 26-tonnise paakauto kandevõime ning võimaldama 18,5 m pöörderaadiusega sõiduki manööverdamist.

Krundi omanike ja külastajate sõidukite parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi territooriumil. Parkimiskohtade hulga määramisel hajaasustuses ei ole kehtivaid normatiive - arvestades krundi suurt pindala ning ehitusõigusega planeeritavate hoonete arvu ja mahtu, määrab detailplaneering minimaalseks hulgaks neli parkimiskohta. Ühe parkimiskoha minimaalne suurus 2,5 m X 5 m.

Ristmiku nähtavusala parameetrite määramisel on lähtutud ristmiku liitumisnähtavusele kehtestatud nõuetest39:

• peatee projektkiirus – 90 km/h;

• LN1 (liitumisnähtavus) – 190 m;

• LN2 – 7 m.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, vajadusel tuleb nähtavusalale jääv mets või võsa likvideerida.

39 Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse üldjuhul nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Kuna planeeringualal on liituva tee liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole määruse „Tee projekteerimise normid” § 24 lõike 3 kohaselt peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik.

Koppe OÜ 20.12.2024 25 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Planeeringu põhilahendus arvestab, et planeeringut ellu viies ning ehitustööde lõppedes koondub peamine tegevus planeeringuala kesk- ja lõunaossa, olemasoleva tiigi ümbrusesse.

Peale ehitusperioodi lõppu tuleb hoonestuse ümbrus heakorrastada ja haljastada – rajada muruplatsid ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid puid ning põõsaid. Hoone lähiümbruse haljastamisel ja muru külvamisel arvestada, et piirkonna loodusväärtuste kohaselt sobib pigem harvemini niidetav ja kasvult kõrgem muru. Haljasalade külvamisel ei tohi kasutada piirkonna looduskooslustele mitteomaseid seemneid ning taime- ega putukamürke, mis võiksid mõjutada piirkonnale iseloomulikku elustikku, veekeskkonda ja põhjavett.

Kui hoonestusalale istutatakse tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks uusi puid, ei tohi need paikneda hoonetele lähemal kui 3 m.

Hoonestuse paiknemiskõrgus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik vihmaveed pinnase kalletega juhtida hoonest eemale. Krundile rajatud tiik ning kraavisüsteem on eelkõige suurvete perioodi veehulkade juhtimiseks - hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb lokaalselt immutada.

Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel eelistada kattena kruusa, killustikku, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel imbuda.

Koppe OÜ 20.12.2024 26 / 29

Joonis 7: Ristmiku nähtavusala paiknemise skeem

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale40. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga ning jäätmevedajaga tuleb sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu;

• erinevad jäätmeliigid (nt olmejäätmed, pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse, anda üle jäätmevedajale või toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina).

Krundi põhjaossa jäävat metsamaad hooldatakse ja majandatakse41 metsamaale kehtivate õiguste kohaselt. Vajadusel teostada planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused.

4.9. Kuja42, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi.

Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad kõik enne detailplaneeringu koostamist määratud kitsendused: riigitee kaitsevöönd ning elektrirajatise kaitsevöönd. Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste vajaduse määramisega:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja - 8 meetrit;

• pealt kinnise omapuhasti kuja - 5 meetrit;

• imbväljaku kuja hoonest – 10 meetrit;

• elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;

• maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole.

• puurkaevu hooldusala – 10 m;

• heitvee pinnasesse immutamise või kraavi juhtimise ala kaugus puurkaevust – 50 m.

40 Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 määrus nr 61 „Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri”: https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006

41 Metsa majandamise all mõeldakse nii metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist kui kaitset. Metsa majandamisel tuleb järgida Keskkonnaministri 27.12.2006 määrust nr „Metsa majandamise eeskiri”: https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023034

42 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaa

Koppe OÜ 20.12.2024 27 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu43.

Planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas, mis ühest küljest suurendab privaatsust ja loob sellega kaasneva turvatunde. Teisalt võimaldab eraldatus ka varjatud tegevusi, mis võivad turvatunnet kõigutada eriti juhtudel, mil kõik planeeritud tegevused ei ole veel ellu viidud ning planeeritud hoonestus ei ole alalises kasutuses.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Detailplaneeringuga ei planeerita keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel;

43 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”: https://www.evs.ee/et/evs-809-1-2002

Koppe OÜ 20.12.2024 28 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• planeeringualaga külgnev riigitee on väga väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada planeeringuala lõunaossa hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

• planeeritud hoonestusala on piisavalt suur, et paigutada hooned selliselt, et need ei tekita teineteisele varje. Eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid.

4.12. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine

• Detailplaneering ei märgi krundile planeeritud ligipääsuteele servituudi või avalikult kasutatavaks määramist;

• krundi elektri liitumiskilbi ning selle toitekaabli talumise tagamiseks on seatud isiklik kasutusõigus elektrivõrgu valdaja kasuks. Servituudiga tagatud ala minimaalseks ulatuseks loetakse tehnovõrgu kaitsevööndi ulatus.

4.13. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid, jäätmekonteinerite alune plats ja seda ümbritsevad piirded ning katusealune, elektrivõrgu osad (nt generaator) vms. Taoliste rajatiste vajaduse, asukoha, mahu või muude detailide määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur. Kui nimetatud rajatised on seadusandlusest tulenevalt projekteerimiskohustusega, siis projekteeritakse need hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldiseisva projektiga.

Kõik projekteeritavad rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis.

Koppe OÜ 20.12.2024 29 / 29

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Transpordiamet

[email protected] Meie: 30.12.2024 nr 9-6.1/2828

Kooskõlastuse taotlus Suureanna küla

Paavli kinnistu detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 03.12.2024 korraldusega nr 646 algatati Suureranna küla Paavli kinnistu

(katastritunnus 39201:001:1100) detailplaneeringu koostamise algatamine ja väljastati

lähtetingimused.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele. Planeeringualale ulatub 12160 Suureranna tee avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd.

Taotleme kooskõlastust Koppe OÜ poolt koostatud tööle nr DP85-24 ”Suureranna küla Paavli

kinnistu detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest

arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering

vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering Töö nr AR85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis muuhulgas sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta.

Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

Elluviimise tegevuskava loetelu ei sisalda detailplaneeringu koostamise perioodil alanud või juba teostatud töid (nt puurkaevu, omapuhasti, sissesõidutee, tiigi, kraavituse, krundisiseste tehnovõrkude vms rajamine), sest detailplaneeringu kehtestamise perioodiks on need tööd juba teostatud.

3.1.1. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• hoonete püstitamine.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024012

Koppe OÜ 20.12.2024 Lisa 3.1./1

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering Töö nr AR85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ___________________________________________________________________________________

3.1.2. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise kohustus puududa või on vastavalt vajalik kohalikule omavalitsusele esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• hoonete püstitamine.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega leevendusmeetmete rakendamiseks.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoonete ja krundisiseste rajatiste vms ehitiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte; liitumispunktist kuni hoonestuse või rajatiseni kinnisasja omanik vastavalt kokkulepetele kinnistu omaniku ja võrguettevõtjate vahel.

Koppe OÜ 20.12.2024 Lisa 3.1./2

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering Töö nr AR85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, enamasti lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks. Regulaarselt tuleb tellida puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat maapinda, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ega looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

Koppe OÜ 20.12.2024 Lisa 3.2./1

MM

EP

JK

KRUNT 1

Imbala kuja

Omapuhasti kuja

DK202_Paavli_Ruumiandmetega põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Põhilahendus

JN100

1:1000

Aare Udras

Veiko Koppe

Suureranna küla, Hiiumaa vald

DP85-24

A2

20.12.2024

Planeeringuala*

Märkused: * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud -

objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus *** Planeeritud krundisisestele tehnovõrkudele ei ole joonisel kaitsevööndeid näidatud - joonisel

kujutatud tehnovõrgu asukoht on soovituslik ning nii tehnovõrgu kui sellega seotud kaitsevööndi täpne asukoht selguvad planeeringu elluviimisel

Soovituslik lähiaadress

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r Planeeritud parkimis- kohtade

arv

Kinnistul kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud piirangud

1 4 TP3

- riigitee kaitsevöönd - elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus - omapuhasti kuja - imbväljaku kuja - elektri maakaabli kaitsevöönd - veetorustiku kaitsevöönd - kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - side maakaabli kaitsevöönd - puurkaevu hooldusala - pinnasesse juhtimise imbala mõjuala

Paavli

- omapuhasti kuja - imbväljaku kuja - elektri maakaabli kaitsevöönd - veetorustiku kaitsevöönd - kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - side maakaabli kaitsevöönd - pinnasesse juhtimise imbala mõjuala

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

(m²)

Hoonete suurim lubatud

arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud maksimaalne

kõrgus maapinnast (m)

Hoonete maapealse osas suurim

lubatud korruselisus

EP35% MM65% 92550 m² 10 tk 1300 m² 8 m 2

Soovituslik lähiaadress

K ru

nd i n

r

Paavli1

PLANEERITUD MAAKASUTUS

Pereelamu maa Metsamaa

PLANEERIINGULAHENDUS

PLANEERIINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KITSENDUSED Tehnorajatise kuja

EP MM

Krundi piir Krundi number Hoonestusala

KRUNT 1

Elamu

Abihoone

Veetrass Kanalisatsioonitrass Elektri maakaabel Side maakaabel Omapuhasti

Pinnasesse juhtimise imbala kuja

JK Jäätmekonteinerid Tõkkepuu

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Avaliku kasutusega riigitee Keskpinge maakaabel

Side maakaabel

Maapinna reljeef

KEHTIVAD KITSENDUSED

Riigitee kaitsevööndi ulatus

Haljastus, looduslik ala

Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndi või kuja ulatus

Krundisisene tee

Kanalisatsioonitrass Veetrass

Madalpinge maakaabel

Puurkaev

Puurkaevu hooldusala ulatus

Maakütte kontuur

Hiiumaa Vallavalitsuse 03.12.2024

korralduse nr 646

Lisa

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 23.10.2024) 1.2 Hiiu Maakonnaplaneering

1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Paavli katastriüksust (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus: 39201:001:1100

Planeeritava katastriüksuse suurus: 92 550 m2

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestamata

Kehtivad detailplaneeringud puuduvad

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste

kaardikihti)

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu ala

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla

üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ ei ole Paavli kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala) ning paikneb

detailplaneeringu kohustusega alal. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on minimaalselt

ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi suurus 2 ha.

Planeeringuala piirneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase Suureranna-Laasi-Viita (II klass)

väärtusliku maastiku alaga. Planeeringuala ei asu Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase

rohevõrgustiku alal.

Paavli kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis.

Planeeringuala on valdavas osas läbi raiutud endine metsamaa kinnistu. Maaüksuse lõunapoolsel

osal on maapind planeeritud ja osaliselt haljastatud, maa-ala ilmestamiseks ja vihma- ning

pinnasevee koondamiseks on rajatud tiik, ülevooluga maanteekraavi.

3. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele.

Joonis 2. Esialgne eskiislahendus

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse krundile hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Kruntide hoonestusalade piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega.

Hoonestusalad planeeritakse väljapoole avalikult kasutatava tee kaitsevööndit ning mitte lähemale

kui 20 m krundi piirist. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-

ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega,

• lubatud hoonete arv krundil 10 (üks üksikelamu ja abihooned);

• hoonete ehitisalune pind kokku maksimaalselt 1300 m2;

• hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus ümbritsevast

maapinnast kuni 8 m;

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

• hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

4.3 Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs planeeringualale on olemasoleva mahasõiduga avaliku kasutusega riigiteelt 12160

Suureranna tee.

Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiusega, mis kannab päästetehnikat, aastaringselt

avatud ja hooldatud, et oleks tagatud päästeasutuste, jäätmeveoki jms vajalike osapoolte

juurdepääs. Parkimine tuleb lahendada täies ulatuses planeeritava krundi koosseisus, näha ette

parkimiskohad.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate

kitsendustega. Säilitad kõrghaljastus vähemalt 70% hetkeolukorrast. Raiete puhul arvestada

looduskaitseliste kitsendustega. Planeeringuga esitada kavandatava haljastuse rajamise

põhimõtted.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada Paavli kinnistul lokaalselt. Kinnistu paikneb keskmiselt

kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele

vastav väikepuhasti, septik või kinnine kogumismahuti.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute

küsimine, lähteseisukohtade koostamine

november 2024

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses

planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

detsember 2024

Detailplaneeringu koostamine jaanuar-märts2025

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

aprill -mai 2025

Detailplaneeringu vastu võtmine juuni 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

juuli-august 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

september2025

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

oktoober 2025

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb

kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

-Transpordiamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute

valdajad:

Üleniidi 39201:001:1280

Lauri 39201:001:0712

Vahemänniku 39201:001:2021

Mihklimetsa 39201:001:0462

Mihklisoo 39201:001:0463

Marjamänniku 39201:001:0373

Välja 39201:001:1501

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Päästeameti ja tehnovõrkude valdajatega.

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf

ja dwg formaadis) e-posti aadressile [email protected]

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ning PLANK keskkonna materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

planeeringuspetsialist

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 04.11.2024 nr 9-6.1/2034

Meie 25.11.2024 nr 7.2-2/24/18986-2

Seisukohtade väljastamine Paavli kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks Suureranna

küla Paavli kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 39201:001:1100, edaspidi planeering)

algatamise korralduse eelnõu ja detailplaneeringu lähteseisukohad.

Planeeringu eesmärgiks on määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks

(ehitisaluse pinnaga kokku 1300 m2), planeerida teed ning liikluskorralduse põhimõtted, määrata

tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide ja kitsenduste vajadus ning arhitektuursed

tingimused hoonetele.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12160 Suureranna tee km 2,26-2,434. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 29 autot.

Oleme planeeringu lähteseisukohtadega (Lisa 1) tutvunud ning palume punkti 5.5. teist lauset

korrigeerida ja sõnastada see järgnevalt: „Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist

kooskõlastada Päästeameti, Transpordiameti ja tehnovõrkude valdajatega.“

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 2,28. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades riigitee

liiklusest põhjustatud häiringutega ning asjaoluga, et teekaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon, kavandada hoonestus tee kaitsevööndist väljapoole.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

2 (3)

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Lähtetingimused, 1 fail

58581095, [email protected]

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse „Suureranna küla Paavli kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine“

juurde

Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega algatatakse Suureranna külas asuva Paavli kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeringuala paikneb Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud

„Kõrgessaare valla üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19

kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja

ehitustingimuste määramine“ alal.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Suureranna külas Paavli kinnistut

katastritunnusega 39201:001:1100, registriosa nr 119733, olemasoleva sihtotstarbega

maatulundusmaa 100% ja pindalaga 92 550 m2. Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuline koosseis:

looduslik rohumaa, metsamaa ja muu maa.

1.3. Juurdepääs planeeringualale on olemasoleva mahasõiduga avaliku kasutusega riigiteelt

12160 Suureranna tee.

1.4. Paavli kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Planeeringuala piirneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase Suureranna-Laasi-Viita (II

klass) väärtusliku maastiku alaga. Planeeringuala ei asu Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+

kohase rohevõrgustiku alal.

3. Kõrgessaare valla üldplaneering

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla

üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ ei ole Paavli kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala) ning paikneb

detailplaneeringu kohustusega alal. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on

minimaalselt ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi suurus 2 ha.

4. Kehtiv detailplaneering

Kehtivaid detailplaneeringudi ei ole.

5. Detailplaneeringuga kavandatav

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks (ehitisaluse pinnaga kokku 1300 m2), teede ning liikluskorralduse põhimõtete

planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste

vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

6. Detailplaneeringu menetlus

6.1 Paavli kinnistu omanik esitas 23. oktoobril 2024 detailplaneeringu koostamise algatamise

taotluse.

6.2 Transpordiamet on oma 25.11.2024, kirjaga nr 7.2-2/24/18986-2 andnud seisukoha

detailplaneeringu algatamise eelnõule seoses avalikult kasutatava tee kaitsevööndiga.

7. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.

Sama paragrahvi lõigetes 6- 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad,

kohad ja isikud.

PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu

koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga

üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike

menetlustoimingute tegemist.

Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus

keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Maiken Lukas

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

ML106_Paavli_2024.12.18_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)

Suureranna küla Paavli maaüksuse detailplaneering

Tellija: Allkiri:

Märkus:

Arhitekt:

Projekt:

Koppe OÜ Koppe, Kodasoo küla, Kuusalu vald,

Harjumaa 74632 Reg. nr. 12092591

GSM: +372 5130891 E-MAIL: [email protected]

(Allkirjastatud digitaalselt)

Allkiri: (Allkirjastatud digitaalselt)

Töö nr: Kuupäev:

Joonis: Mõõtkava:

Väljatrüki formaat: Tööfail: Tugiplaan

ML106

1:1000

Aare Udras

Veiko Koppe

Suureranna küla, Hiiumaa vald

DP85-24

A2

20.12.2024

PLANEERINGUALA ASENDISKEEM (M 1:5000)

VÄLJAVÕTE PLANEERINGUALAST (M 1:1000)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Avaliku kasutusega riigitee

Keskpinge maakaabel

Side maakaabel

Maapinna reljeef

KEHTIVAD KITSENDUSED

Riigitee kaitsevööndi ulatus

*Märkus: Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana

Haljastus, looduslik ala Maaüksusele juurdepääsu asukoht

Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndi või kuja ulatus

Krundisisene eratee

Kanalisatsioonitrass Veetrass

Madalpinge maakaabel

Puurkaev

Puurkaevu hooldusala ulatus

Maakütte kontuur

Töö nr DP85-24

SUURERANNA KÜLA PAAVLI KINNISTU DETAILPLANEERING

Planeeringuala: Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Aare Udras

Planeeringu koostamise aeg: Detsember 2024

Väljatrükk: 20.12.2024

Koppe OÜ Kodasoo küla Reg. nr. 12092591 Kuusalu vald [email protected] Tel. 51 47540

Suureranna küla, 2024. Allikas: Maa-ameti fotoladu (fotoladu.maaamet.ee)

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed..................................................................................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala................................................................................6

2.1. Planeeringuala.....................................................................................................6 2.1.1 Asukoht............................................................................................................6 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................8 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus................................................................9 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse..............................................................10 2.1.5 Kitsendused..................................................................................................10

2.2. Planeeringuala mõjuala....................................................................................10 2.2.1 Asukoht..........................................................................................................10 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus........................................................................11 2.2.3 Maakasutus..................................................................................................11 2.2.4 Hooned ja rajatised.....................................................................................11 2.2.5 Tehnovarustus...............................................................................................11

3. Ruumilise arengu eesmärgid....................................................................................12 3.1. Maakonnaplaneering....................................................................................... 12 3.2. Üldplaneering.....................................................................................................13 3.3. Detailplaneeringud............................................................................................15 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused...............16

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused..............................17 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..............................................................17 4.2. Krundi hoonestusala määramine.....................................................................17 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine.......................................................................18

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed................................................................18 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa- alal..........................................................................................................................18 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..............................................19 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus....................................................19

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine...................................................19

4.4.1 Elektrivarustus................................................................................................20 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................20 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................20 4.4.4 Sidevarustus..................................................................................................21 4.4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine....21

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..........................................................21 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine........................21 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................22 4.5.3 Loodusvarade kasutus................................................................................22 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine...............................22

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.....................23 4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................23

Koppe OÜ 20.12.2024 2 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.6.2 Hooned.........................................................................................................23 4.6.3 Piirded, väikevormid....................................................................................24

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.......................................................24 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine...................................26 4.9. Kuja, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine .....................................................................................................................................27 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine............................28 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.................................................28 4.12. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..........................................29 4.13. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav...................................................................................................29

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 30 Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 31

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Hiiumaa Vallavalitsuse 03.12. 2024 korraldus nr 646 „Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine” ........................................................ 32 Lisa 1.2. Detailplaneeringu lähteseisukohad ...................................................................... 33 Lisa 1.3. Transpordiameti 25.11.2024 kiri ............................................................................... 38

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia topo-geodeetiline uuring, töö nr AP24_083 .............................. 41

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused ........................ 42 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed .......................................................................................................................... 45

Koppe OÜ 20.12.2024 3 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning selle eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus, detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala2: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suureranna küla, Paavli kinnistu (katastritunnus 39201:001:1100, kinnistu nr 119733)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavalitsuse 03. detsember 2024 korraldus nr 646 „Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine)”3

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Detailplaneeringuga kavandatakse määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Aare Udras

Planeeringu koostaja: Koppe OÜ, arhitekt Veiko Koppe (Volitatud arhitekt, tase 7, tunnistuse nr 173580)

Planeeringu koostamise aeg: Detsember 2024

Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Suureranna küla Paavli kinnistu osa maa-ala plaan tehnovõrkudega (13.12.2024, AP Geodeesia OÜ töö nr AP24_083).

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010 2 Planeeringuala: maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses

sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused 3 Hiiumaa Vallavalitsuse 03. detsember 2024 korraldus nr 646:

https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=348712

Koppe OÜ 20.12.2024 4 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+4

• Kõrgessaare valla üldplaneering5

• Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine”6

• Tuleohutuse seadus7

• Ehitusseadustik8

• Jäätmeseadus9

• Veeseadus10.

Detailplaneeringu koostamise perioodil kehtib planeeringualal Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5) ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19).

Hiiumaa Vallavolikogu 18. oktoober 2018 otsusega nr 90 on algatatud Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja KSH koostamine. Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole uut Hiiumaa valla üldplaneeringut vastu võetud.

4 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/

5 Kõrgessaare valla üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372- 64c8-42da-9ac2-bdaca94a01d0

6 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/Korgessaare_TP_2010_11_11.png/28daa9d7- 81a1-45fc-abed-d00c9ebd1057?t=1565687876533

7 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 8 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024004 9 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037 10 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024018

Koppe OÜ 20.12.2024 5 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb detailplaneering Suureranna küla Paavli katastriüksust, mille kogupindala on 92550,0 m².

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering planeeringualast ühe kilomeetri raadiusesse jäävat Suureranna küla kesk- ja lõunaosa, mis on hoonestatud. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sellel on planeeringualaga samased looduslikud ja geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Planeeringuala paikneb Kõpu poolsaare Suureranna küla keskosas, mis külgneb avaliku kasutusega riigiteega nr 12160 Suureranna tee.

Planeeringualast ca 6 km kaugusel paikneb Kõpu poolsaare tuntuim objekt Kõpu tuletorn, mida külastab aasta jooksul ca 30 tuhat külastajat. Planeeringualast 14 km kaugusel kirdes paikneb Kõrgessaare alevik, kus pakuvad teenuseid lasteaed, raamatukogu, vaba aja keskus ja spordisaal, ilusalong, hostel, restoran, kauplus, pangaautomaat, tankla ning asub vabatahtlikkuse alusel tegutsev Kõrgessaare

Koppe OÜ 20.12.2024 6 / 29

Joonis 1: Planeeringuala paiknemise skeem Suureranna küla territooriumil, M 1:20000. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Tuletõrje Selts. 15 km kaugusel kirdes on Lauka küla, kus tegutseb piirkonna ainus põhikool, ning 28 km kaugusel kirdes maakonnakeskus Kärdla.

Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):

• Kalana jahisadam (sadam, puhkeküla) – 14 km;

• Kõrgessaare sadam (kalasadam, kalakohvik) – 14 km;

• Kõrgessaare keskus (osavalla halduskeskus) – 14 km;

• Sõru sadam (Sõru-Triigi parvlaevaliin) – 26 km;

• Kärdla linn (maakonnakeskus - lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, päästekomando, politseijaoskond, perearstikeskus, kiirabi, haigla) – 28 km;

• Kärdla lennujaam (Tallinn-Kärdla lennuliin) – 32 km;

• Heltermaa sadam (Heltermaa-Rohuküla parvlaevaliin) – 43 km.

Planeeringuala piirneb lõunast avaliku kasutusega riigiteega ning teistest külgedest eraomandis kinnistutega.

Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Pindala Sihtotstarve

Vahemänniku 39201:001:2021 308100 m² Maatulundusmaa 100%

Lauri 39201:001:0712 28772 m² Maatulundusmaa 100%

Koppe OÜ 20.12.2024 7 / 29

Joonis 2: Planeeringuala paiknemise skeem Suureranna küla territooriumil, M 1:10000. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Üleniidi 39201:001:1280 84815 m² Maatulundusmaa 100%

12160 Suureranna tee 39201:001:2871 37105 m² Transpordimaa 100%

2.1.2 Maakasutus Planeeritava kinnistu katastrijärgne sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kõlvikuliselt11 on planeeringualal metsamaa ja muu maa ning väga väikeses osas loodusliku rohumaa kõlvikud.

Planeeringuala on valdavas osas läbi raiutud endine metsamaa kinnistu. Kinnistu lõunapoolsel osal on maapind planeeritud ja osaliselt haljastatud, maa-ala ilmestamiseks ja vihma- ning pinnasevee koondamiseks on rajatud tiik.

Planeeringuala maa-ala on tasase reljeefiga, keskmine maapinna absoluutkõrgus on ca. +3,5 .. + 4,5 m merepinnast.

11 Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikud jagunevad: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa.

Koppe OÜ 20.12.2024 8 / 29

Joonis 3: Planeeringuala kõlvikukaart Allikas: Maa-ameti infoportaal http://minu.kataster.ee

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Riikliku maakatastri andmed planeeringuala maaüksuse osas.

Tabel 2: Planeeringualas paikneva maaüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Suureranna küla

Lähiaadress Paavli

Katastriüksuse tunnus 39201:001:1100

Katastriüksuse registreerimise aeg 15.01.1998

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Pindala 92550 m²

Sh looduslik rohumaa 367 m²

Sh metsamaa 70037 m²

Sh muu maa 22146 m²

Kinnistu nr 119733

Omandivorm Eraomand

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Riikliku ehitisregistri12 andmetel paiknevad Paavli maaüksusel ehitised:

• puurkaev (EHR kood 221469361; seisund: püstitamisel)

• sideühendus (EHR kood 221469605; seisund: püstitamisel)

• omapuhasti (EHR kood 221471377; seisund: olemas).

Planeeringualaga lõunast külgnevale riigiteele on rajatud mahasõit ja planeeringualale juurdepääsutee ja parkimist ning manööverdamist võimaldavad platsid. Lisaks varasemale maanteeäärsele kraavile on rajatud krundisisene kraavide ja truupide võrgustik ning vihma- ja pinnavett koguv tiik. Kevadise suurvee perioodi sulavete ärajuhtimiseks on tiigi tavapärasest veetasemest ülespoole rajatud ülevoolutruup, mis on ühendatud maaüksusel paiknevate ja maaüksusega lõunast külgneva maanteeäärse kraavisüsteemiga.

Detailplaneeringu koostamise eelselt ning paralleelselt planeeringu koostamisega on planeeringalale rajatud tarbevee puurkaev, omapuhasti koos imbalaga, elektri- ning sidevõrgu liitumiskilbid ning paigaldatud krundisisesed elektri- ja sidekaablid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning maaküttetoru kontuur.

12 Ehitisregister - http://www.ehr.ee/

Koppe OÜ 20.12.2024 9 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala lõunapoolne osa on suures osas lage, kõrghaljastus on säilitatud maaüksuse lõunapoolses maanteega külgnevas osas. Planeeringuala põhjapoolne osa on säilitatud metsamaana.

Planeeringuala ja lähipiirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud.

Looduskaitselisi ega rohevõrgustikust tulenevaid kitsendusi planeeringualal ei ole.

2.1.5 Kitsendused Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringuala kinnistul kehtivate kitsendustega:

Tabel 3: Paavli maaüksusel kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsenduste põhjustav objekt

Kitsenduse nimi Kitsenduse ID Omanik Kattuv pindala

Maantee nr 12160 Tee avalik kasutus 7317037 Transpordiamet 2,32 m²

Maantee nr 12160 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

12160 Transpordiamet 4317,71 m²

Elektri maakaabelliin

Isiklik kasutusõigus, piiratud asjaõigusega ala

PARI_364375 Elektrilevi OÜ 22,59 m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks.

Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Suureranna küla kesk- ja lõunaosa, mis jääb küla läbiva Suureranna tee ümbrusesse, kuhu on koondunud valdav osa küla territooriumi hoonestatud kruntidest. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Vaadeldavasse mõjualasse jääb paarkümmend majapidamist ning erinevas suuruses põllu- ja metsamaa maaüksusi. Valdavalt on maaüksused pindalalt mitme hektari suurused, piirkonnas on ka mõned hektarist väiksema pindalaga hoonestama krundid, mis jäävad riigimaantee ja ranna vahele. Hoonestatud maaüksuste koosseisus on samaaegselt nii hoonestatud õuealad kui ka põllu- kui metsamaa kõlvikud. Hoonegrupid paiknevad teineteisest keskmiselt 100..200 m kaugusel.

Koppe OÜ 20.12.2024 10 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Planeeringuala külgneb lõunast kahesuunalise kruuskattega riigiteega nr 12160 Suureranna tee.

2023. aasta loendusandmete järgi kasutab antud maanteelõiku aasta lõikes arvestuslikult keskmiselt 29 sõidukit ööpäevas13.

2.2.3 Maakasutus Suureranna küla territooriumil on kõige enam metsamaad, millest enamik on kasvav mets, aga märgataval osal on ka teostatud raiet. Lagedam ala ja põllumaad on küla lõunapoolsel mereäärsel alal. Küla territooriumile püstitatud hoonestus on koondunud küla lõunaossa, keskmiselt rannajoonest kuni ühe kilomeetri kaugusele. Maapinna absoluutkõrgus kõrgus jääb küla lõunaosa rannas merepinnast kuni küla põhjaosas + 19 meetrini merepinnast.

Pindalalt suurimad maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega riigimetsa kinnistu Putkaste metskond 19 (pindala 155 ha, millest osa ulatub ka Kiduspe küla territooriumile) ning eraomandis Jaagu maaüksus (pindala 55 ha).

2.2.4 Hooned ja rajatised Suureranna küla territooriumil on paarkümmend hoonestatud krunti, millest valdav osa paikneb küla lõunaosas. Valdavaks hoonestuseks on 2-korruseline elamu või suvila koos abihoonetega. Abihooned on põhihoonest väiksemad ning abihooned on püstitatud mingi kindla funktsiooni täitmiseks – näiteks saun, kuur, garaaž, kelder jne.

2.2.5 Tehnovarustus Küla territooriumil paikneb neli OÜ Elektrilevi elektrialajaama: Märjakaasiku:(Hiiumaa), Suureranna:(Hiiumaa), Jõe:(Hiiu) ning Kallase:(Hiiu). Alajaamade vahel kulgevad valdavalt keskpinge õhuliinid, alajaamadest kuni lõpptarbijateni on rajatud nii õhuliine kui maakaabelliine.

Küla läbiva Suureranna tee serva on paigaldatud mikrotorustikus valguskaabel.

Tsentraalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole piirkonda rajatud. Elamumaa kruntidel on veevarustuseks lokaalsed puurkaevud ning kanalisatsioon on lahendatud kas kogumismahuti või imbsüsteemiga. Sademeveed juhitakse kraavi või immutatakse pinnasesse.

Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb planeeringualast ca 4,5 km kaugusel Kõpu koolimaja juures. Lähim vabatahtlik päästekomando paikneb Kõrgessaare alevikus (kaugus ca 14 km) ning lähim riiklik päästekomando Kärdlas (kaugus ca 28 km).

13 Transpordiameti riigiteede liiklussageduse loenduse andmed: https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika

Koppe OÜ 20.12.2024 11 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa-ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning teiste valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid.

• Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.

• Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.

• Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringualale sobilik krundijaotus, maakasutus, hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala ning piirkonnale omaste asjaoludega.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneeringu14 kohaselt on planeeringuala ja sellega põhjast piirnev lähiala valdavas osas mets. Planeeringualaga külgnevast riigiteest lõuna poole jäävad maa-alad on arvatud Suureranna – Laasi – Viita II klassi väärtuslike maastike koosseisu.

14 Hiiu maakonnaplaneering 2030+(kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65): https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/

Koppe OÜ 20.12.2024 12 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering - Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine15 ning Kõrgessaare valla üldplaneering16 osas, mis ei lähe vastuollu teemaplaneeringuga.

Vastavalt üldplaneeringule asub planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, millele ei ole juhtotstarvet määratud (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala). Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning juhtotstarbest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• planeeringuala paikneb detailplaneeringu kohustusega alal. Ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;

• kõik uued kavandatavad elamud (sh suvilad vms hooajalise kasutusega elamud) peavad Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala);

15 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/ 0f3a1a0e-8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e

16 Kõrgessaare valla üldpaneering. Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372- 64c8-42da-9ac2-bdaca94a01d0

Koppe OÜ 20.12.2024 13 / 29

Joonis 4: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhikaardilt

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel;

• minimaalse ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suuruseks on minimaalselt 2 ha;

• maapealse ehitise kaugus krundipiirist krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m;

• elamute või elamugruppide minimaalne vahe teiste majagruppidega 100 m;

• ühepereelamu krundile tohib rajada ühe elamu;

• ühepereelamu ja suvila ning nende juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrguseks 8,0 m olemasolevast maapinnast.

2017. aastal ühinesid varasemad eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise.

Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on maa-ala puittaimestikuga maa-ala, millele juhtotstarvet ei ole määratud. Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole uut üldplaneeringut vastu võetud.

Koppe OÜ 20.12.2024 14 / 29

Joonis 5: Väljavõte Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu põhijooniselt

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3.3. Detailplaneeringud

Tabel 4: Planeeringualal ja selle mõjualal koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev

Seisund

51032 Andruse kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

36567 Soomänni, Männiranna ja Lepasoo maaüksuste

Kruntide liitmine, ehitusõiguse määramine

Ei Kehtiv

51034 Mastiranna kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

26673 Potiranna maaüksuse detailplaneering

ehitusõigus kuni 2 hoone püstitamiseks

Ei Kehtiv

51036 Vahemänniku II maatüki

- Ei ole teada

Kehtiv

51030 Heliranna kinnistu - Jah Kehtiv

51038 Mihkli kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

51039 Mihkliranna kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

51037 Välja-Kopli kinnistu - Ei ole teada

Kehtiv

51040 Jürna-Andruse kinnistu

- Ei ole teada

Kehtiv

Koppe OÜ 20.12.2024 15 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, kus ei ole arendus- ja ehitustegevust välistavaid ega oluliselt piiravaid asjaolusid. Ehitusalasid on mõlemal pool küla läbivat riigiteed ning lisaks juba arendatud või hoonestatud kruntidele on üksjagu maaüksusi, mis on erineva arendusstaadiumis.

Piirkonna maakasutust ja arenguvõimalusi planeerides tuleb silmas pidada:

• planeeringuala mõjuala läbib avaliku kasutusega riigitee ning piirkonda on rajatud tsentraalsed elektri- ja sidevõrgud. Säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut;

• planeeringualalt sõidukiga liigeldes on ajaliselt poole tunni jooksul võimalik jõuda kõikide vajalike teenusteni kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse tagamiseks – lasteaed, kool, kaubandus, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;

• planeeringuala suurus ja paiknemine võimaldavad kaasaegse arhitektuuri kaasabil luua elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise aluseks olevaid materjale, on planeeringu koostamisel eeldatud, et kõik planeeritud tegevused on põhjendatud, võimalikud ning lähtuvad üldistest valla ja maakonna arengusuundadest.

Koppe OÜ 20.12.2024 16 / 29

Joonis 6: Väljavõte Maa-ameti planeeringute registrist Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette krundile elamu, seda teenindavate abihoonete püstitamise ning tehnorajatiste ning -võrkude rajamise.

Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud üldisest põhimõttest, et kui tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes arengudokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus-, arendus- ning käitlustegevusele, siis eeldatavalt ei kujuta need olulisi ega pöördumatult negatiivseid mõjusid.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringualasse jäävat Paavli kinnistut erinevateks kruntideks ei jaotata ning selle lähiaadress, piirimärgid, piirilõikude asukohad ja pindala jäävad seniseks ka peale detailplaneeringu kehtestamist.

4.2. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala krundile määratakse üks hoonestusala, mis on määratud suurema pindalaga kui krundile planeeritud hoonete ja rajatiste summaarne ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel ning uute hoonete ja rajatiste püstitamisel valida täpsemalt nende asukohti, suurusi ja paigutust arvestades olemasoleva maastiku, loodusväärtuste ning ehitistega (nt tehnovõrgud, juurdepääsutee, tiik, kraavid jne).

Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• hoonestusala paikneb igas suunas krundi piirist minimaalselt 20 meetri kaugusel;

• hoonestusala paikneb väljaspool riigitee kaitsevööndit;

• hoonestusala paikneb asukohas, millega on tagatud igas suunas nõuetekohased hoonestuse tuleohutuskujad.

Iga krundile planeeritud hoone peab paiknema täies ulatuses hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib ulatuda kuni 1 meetri ulatuses hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa eeldusel, et see ei paikne naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas. Hoonestusalast väljapoole võivad jääda hooneid teenindavad tehnovõrgud- ja rajatised, juurdepääsuteed jms rajatised.

Koppe OÜ 20.12.2024 17 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.3. Krundi ehitusõiguse17 määramine Planeeringuga määratakse krundile ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed18

Tabel 5: Krundi kasutamise sihtotstarbed

Krundi nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtotsarbe osakaal

Tähis Sihtostarbe selgitus

1

Pereelamu maa

35% EP Pereelamu maa on ühele perele sobivas suuruses elamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks

Metsamaa 65% MM Metsamaa on maa, mille kasutusotstarve on metsa majandamine ja metsasaaduste tootmine.

Planeeritud krundi sihtotstarbed ja nende osakaalud ei ole vastuolus ega välistavad võrreldes lähipiirkonna maaüksuste kasutamise sihtotstarvetega.

4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste19 suurim lubatud arv maa-alal

Tabel 6: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 10 -

Kruntidele määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub hoonestusala asukohast, suurusest, kujust ning kehtivatest kitsendustest.

Olulise avaliku huviga rajatisi maa-alale ei planeerita.

17 Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

18 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.

19 Olulise avaliku huviga rajatis on näiteks staadion, golfiväljak, laululava, motoringrada või muu olulise avaliku huviga rajatis.

Koppe OÜ 20.12.2024 18 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Tabel 7: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud ehitisealune

pind

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud

ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud

ehitisealuse pinna ehitamisel

1 1300 m² - 1,40%

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lähtub hoonestusala asukohast, suurusest, kehtivatest kitsendustest ning hoonestusala kujust.

Võimaldatud hoonete ehitusmaht ei ole maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele on piisavalt ruumi ka juurdepääsu- ja liikumisteedele, tehnovõrkudele ja -rajatistele ning madal- ja kõrghaljastusele.

4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Tabel 8: Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Krundi nr

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne

absoluutkõrgus

1 8 m 2 + 13,0 m

Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad kehtivast üldplaneeringust ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema TP3 tuleohuklassiga hooneid.

Planeeringuala hoonetele maa-aluseid korruseid ei planeerita.

Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda kaevatakse või tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni ±0,5 meetrit.

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Avalikule teele juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat riigiteele rajatud ristumiskohta.

Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud-- ja rajatised on planeeringu koostamise eel ja koostamise ajal valdavas osas rajatud.

Koppe OÜ 20.12.2024 19 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.4.1 Elektrivarustus Elektrivarustuse tagamiseks on krundi kagunurka rajatud elektrivõrgu liitumiskilp ning kilbist kuni planeeritud hoonestuseni rajatud maakaablitega krundisisene elektri sisevõrk. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Planeeringu elluviimisel paigaldatakse krundi varustuskindluse tagamiseks generaator.

4.4.2 Veevarustus Planeeritud hoonete veevarustuse tagamiseks on krundi keskossa rajatud veehaarde puurkaev20. Puurkaevu projekteeritud veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber on määratud 10 m raadiusega hooldusala.

Puurkaevust on rajatud planeeringuala ehitiste ja hooneteni krundisisesed maa-alused veetrassid.

4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Planeeritud hoonete kanalisatsioonivarustuse tagamiseks on krundi keskossa rajatud omapuhasti21 koos imbalaga. Puhasti ja planeeritud hoonete vahele on rajatud maa- alune kanalisatsioonitorustik.

Krundi lõunaossa planeeritud hoonestuse juurde rajatakse täiendavalt teine omapuhasti koos imbalaga.

Puhastis töödeldud vett on lubatud hajutatult immutada pinnasesse imbala kaudu või juhtida kraavi järgmistel tingimustel:

• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse22 nõuetele;

• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu määruse23 nõuetele;

• imbala või puhastatud vee kraavi juhtimise asukoht paikneb puurkaevust allavoolu;

• immutada või kraavi juhtida on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;

• imbala või puhastist tulnud vee kraavi juhtimise asukoha minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.

Puhasti ega imbala kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.

20 Rajatis „Puurkaev” - EHR kood 221469361, ehitusluba väljastatud 26.09.2024 21 Rajatis „Omapuhasti” – EHR kood 221471377, ehitusteatis esitatud 18.10.2024 22 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”: https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004

23 Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määrus nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”: https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025

Koppe OÜ 20.12.2024 20 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.4.4 Sidevarustus Suureranna küla läbiva riigitee serva on rajatud lairibavõrk ELA012, mis on üle-Eestiline fiiberoptilisel kaablil põhinev baasvõrk.

Planeeritud hoonete sidevarustuse tagamiseks on krundi kagunurka püstitatud sidevõrgu liitumiskilp24 ning rajatud krundisisesed sidekaabli torustikud.

4.4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringualale juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat ristumiskohta 12160 Suureranna tee 2,28 kilomeetril, täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita.

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine25

Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest26, majandus- ja taristuministri määrusest “Nõuded ehitusprojektile”27 ning siseministri määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”28.

Hoonete ehitusel tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine alale ja hoonetesse.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:

Krundi nr Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruse- lisus29

1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev)

Kuni 8 m Kuni 2

Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb planeeringualast ca 4,5 km kaugusel Kõpu koolimaja juures. Lähim vabatahtlik päästekomando paikneb Kõrgessaare alevikus (kaugus ca 14 km) ning lähim riiklik päästekomando Kärdlas (kaugus ca 28 km).

Tule leviku takistamiseks teisele ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit - väiksema kuja puhul peab tule

24 Rajatis „12381P Paavli sideühendus” – EHR kood 221469605, ehitusteatis esitatud 24.09.2024 25 Ehitise ehituslikud tingimused on eelkõige ehitise konstruktsiooni ja selle eripära käsitlevad nõuded, mis

lähtuvad ehitisele esitatavatest nõuetest seoses mehhaanilise vastupidavuse ja stabiilsusega, tuleohutusega, hügieeni, tervise ja keskkonnaga, ehitise kasutamise ohutuse ja juurdepääsuga, kaitsega müra eest, energiasäästlikkuse ja -tõhususega ning loodusvarade säästva kasutamisega.

26 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 27 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023292 28 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”:

https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 29 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

Koppe OÜ 20.12.2024 21 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

levikut piirama ehituslike abinõudega. Naaberkinnistute eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit.

Iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

Tulenevalt asjaolust, et planeeritud hoonestus on I kasutusviisiga ning hoonestusala asukohast, kujust ning suurusest lähtuvalt ei paikne erinevatel kinnistutel alla 40 meetrise vahemaaga hooneid, käsitletakse planeeringualale planeeritud ehitiste veevõtukohana lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta Kõpu koolimaja juures (kaugus planeeringualast ca 4,5 km).

4.5.2 Energiakasutus Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest30 ning pöörata tähelepanu energiatarbimise säästlikkusele.

Kõige energiamahukamad tegevused on üldiselt seotud hoonete ja ruumide kütmise ja jahutamisega. Planeeringuala hoonete soojavarustus korraldatakse iga hoone puhul lokaalsete lahendustega, tsentraalseid lahendusi ei planeerita.

Planeeritud elamu kütmiseks on krundile rajatud tiigist põhja poole paigaldatud maaküttekontuur. Teiste hoonete kütmiseks kasutada soovituslikult hübriidseid küttesüsteeme taastuvenergiaallikate ja muude integreeritud soojusenergia tehnoloogiate baasil.

4.5.3 Loodusvarade kasutus Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada ning need tuleb planeeringualale transportida. Ehitustööde käigus kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada planeeringuala piires.

Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehituskruus (kaevandatakse ca 7 km kaugusel Suurepsi karjääris) ning liiv (kaevandatakse ca 6,5 km kaugusel Puski karjääris). Kohalikku puitmaterjali saab Lauka saeveskist (kaugus ca 15 km).

Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale.

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal Eesti Geoloogiakeskuse poolt välja antud kaardi31 järgi on Kõpu poolsaar määratud madala

30 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309

31 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download

Koppe OÜ 20.12.2024 22 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

radooniriskiga alaks. 2020. aastal uuendatud kaardi32 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada. Kui siseruumides ületab radoonitase 300 Bq/m³, tuleb võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele33 ning standardile34.

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine35

Arhitektuursete tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui piirkonna looduslikke objekte ja väärtusi, ehitus- ja arhitektuurivõtteid arvestav.

4.6.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada võimalusel väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale.

Ehitus- ja viimistlusmaterjalidena eelistada puitu, kivi, krohvi, tellist, betooni ja klaasi, katusekattematerjalidena eelistada kivi, sindlit, roogu või laastu.

Hoonete katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud või mille kinnituskonstruktsioon on välimuselt ning konstruktiivselt tagasihoidlikum.

4.6.2 Hooned Peamised arhitektuursed tingimused planeeringuala hoonetele:

• lähtuvalt küla hajusast ja küllalt vabavormilisest paiknemisest ei määrata hoonetele kohustuslikku ehitusjoont; hoonete põhiplaani ja arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel on lubatud modernsed lahendused;

• planeeritud hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks vajaliku ruumiga ning vaadetega teelt. Hoone asukoht peab arvestama hoone asukohas valitsevate looduslike tingimustega (nt niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled jne) ning tagama sõidukiga juurdepääsuvõimaluse nii tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks;

• üle 60 m² ehitisealuse pinnaga hoonete puhul tuleb projekteerida kahepoolne viil-, kelp- või poolkelp katus, mille katusekalle jääb vahemikku 20°..45°. Kuni 60 m²

32 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/? id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

33 Radooniohutu elamu juhendmaterjal: https://envir.ee/media/3996/download 34 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 35 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele,

kujunduslikud tingimused võivad näiteks ehitise terviklahenduse raames käsitleda ehitise detaile.

Koppe OÜ 20.12.2024 23 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

ehitisealuse pinnaga hoonete puhul on lubatud ka ühepoolne katusepind. Erinevad hoonestusalal paiknevad hooned võivad olla erineva tüübi ja kaldega;

• hoone tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumis- või jaotuskilbid, generaator jms) paigutada selliselt, et need ei rikuks hoonestuse välisilmet.

4.6.3 Piirded, väikevormid Krundi hoonestusala või selle osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaia või hekiga, piirde materjalina eelistada hõredat puitu. Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.

Väikevormide (nt lipumast, aadressi silt või viit, jäätmekonteinerite, generaatori, tõkkepuu vms) vajadus, hulk, asukoht ning nende tehnilised parameetrid lahendatakse planeeritud tegevuste elluviimiseks koostatava projektdokumentatsiooni käigus.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Detailplaneeringu koostamiseks on Transpordiamet väljastanud 25.11.2024 kirjas nr 7.2- 2/24/18986-2 lähteseisukohad, millega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud:

• juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat 12160 Suureranna tee ristumiskohta riigitee 2,28 kilomeetril. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita;

• planeeringuala lõunaalale ulatub vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) 36 71 lg 2 alusel äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m kaugusele riigitee kaitsevöönd, mis on määratud tagamaks tee kaitse, teehoiu korraldamine, liiklusohutus ning vähendamaks teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Riigitee kaitsevööndisse uusi hooneid või muid ehitusloakohustuslikke ehitisi ei planeerita;

• parkimine lahendatakse krundi piires ning riigiteel parkimist ega tagurdamist ette ei nähta;

• riigitee ristumiskohta on määratud nähtavuskolmnurk37, mille raames ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Võimalikud nähtavust piiravad takistused tuleb kõrvaldada enne hoonestuse kasutusloa väljastamist;

• perspektiivsed riigiteega ristuvad tehnovõrgud38 tuleb rajada kinnisel meetodil;

• riigitee ristumiskohale on rajatud kraavide läbilaskevõimet tagav truup; krundi sadevete juhtimiseks on planeeringualale enne detailplaneeringu koostamist rajatud sadevee kogumis- ja juhtimissüsteem;

36 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002 37 Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009 38 Transpordiameti juhendmaterjal „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel”:

https://www.transpordiamet.ee/media/2763/download

Koppe OÜ 20.12.2024 24 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• detailplaneeringu koostamisel on arvestatud, et planeeringuala piirneb riigiteega ning nii olemasolevast kui perspektiivsest liiklusest võivad olla põhjustatud häiringud (müra, vibratsioon, õhusaaste). Arvestades riigitee madalat kasutuskoormust (keskmine ööpäevane liiklussagedus 29 autot) ning planeeringuala paiknemist, on planeeringu koostamisel eeldatud, et planeeringu elluviimisega ei kaasne müra normtaseme ületamist. Nii olemasolev kui perspektiivne liikluskoormus on planeeringualale häiringute tekitamiseks ja oluliste leevendusmeetmete kasutuselevõtuks liiga väike ning täiendavaid meetmeid häiringute leevendamiseks ei planeerita;

• kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;

• planeeringust huvitatud isik ning planeeringu koostamise korraldaja on teadlikud, et Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ega planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Riigitee ja planeeritud hoonestuseni kasutatakse olemasolevat teed, mis peab kogu ulatuses olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ja piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetõrje tehnika, jäätmeveok jne).

Hoonestusalale tuleb rajada päästetehnikale vajalik manööverala, mis peab tagama aastaringselt päästetehnika 26-tonnise paakauto kandevõime ning võimaldama 18,5 m pöörderaadiusega sõiduki manööverdamist.

Krundi omanike ja külastajate sõidukite parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi territooriumil. Parkimiskohtade hulga määramisel hajaasustuses ei ole kehtivaid normatiive - arvestades krundi suurt pindala ning ehitusõigusega planeeritavate hoonete arvu ja mahtu, määrab detailplaneering minimaalseks hulgaks neli parkimiskohta. Ühe parkimiskoha minimaalne suurus 2,5 m X 5 m.

Ristmiku nähtavusala parameetrite määramisel on lähtutud ristmiku liitumisnähtavusele kehtestatud nõuetest39:

• peatee projektkiirus – 90 km/h;

• LN1 (liitumisnähtavus) – 190 m;

• LN2 – 7 m.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, vajadusel tuleb nähtavusalale jääv mets või võsa likvideerida.

39 Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse üldjuhul nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Kuna planeeringualal on liituva tee liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole määruse „Tee projekteerimise normid” § 24 lõike 3 kohaselt peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik.

Koppe OÜ 20.12.2024 25 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Planeeringu põhilahendus arvestab, et planeeringut ellu viies ning ehitustööde lõppedes koondub peamine tegevus planeeringuala kesk- ja lõunaossa, olemasoleva tiigi ümbrusesse.

Peale ehitusperioodi lõppu tuleb hoonestuse ümbrus heakorrastada ja haljastada – rajada muruplatsid ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid puid ning põõsaid. Hoone lähiümbruse haljastamisel ja muru külvamisel arvestada, et piirkonna loodusväärtuste kohaselt sobib pigem harvemini niidetav ja kasvult kõrgem muru. Haljasalade külvamisel ei tohi kasutada piirkonna looduskooslustele mitteomaseid seemneid ning taime- ega putukamürke, mis võiksid mõjutada piirkonnale iseloomulikku elustikku, veekeskkonda ja põhjavett.

Kui hoonestusalale istutatakse tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks uusi puid, ei tohi need paikneda hoonetele lähemal kui 3 m.

Hoonestuse paiknemiskõrgus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik vihmaveed pinnase kalletega juhtida hoonest eemale. Krundile rajatud tiik ning kraavisüsteem on eelkõige suurvete perioodi veehulkade juhtimiseks - hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb lokaalselt immutada.

Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel eelistada kattena kruusa, killustikku, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel imbuda.

Koppe OÜ 20.12.2024 26 / 29

Joonis 7: Ristmiku nähtavusala paiknemise skeem

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale40. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga ning jäätmevedajaga tuleb sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu;

• erinevad jäätmeliigid (nt olmejäätmed, pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse, anda üle jäätmevedajale või toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina).

Krundi põhjaossa jäävat metsamaad hooldatakse ja majandatakse41 metsamaale kehtivate õiguste kohaselt. Vajadusel teostada planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused.

4.9. Kuja42, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi.

Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad kõik enne detailplaneeringu koostamist määratud kitsendused: riigitee kaitsevöönd ning elektrirajatise kaitsevöönd. Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste vajaduse määramisega:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja - 8 meetrit;

• pealt kinnise omapuhasti kuja - 5 meetrit;

• imbväljaku kuja hoonest – 10 meetrit;

• elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;

• maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole.

• puurkaevu hooldusala – 10 m;

• heitvee pinnasesse immutamise või kraavi juhtimise ala kaugus puurkaevust – 50 m.

40 Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 määrus nr 61 „Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri”: https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006

41 Metsa majandamise all mõeldakse nii metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist kui kaitset. Metsa majandamisel tuleb järgida Keskkonnaministri 27.12.2006 määrust nr „Metsa majandamise eeskiri”: https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023034

42 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaa

Koppe OÜ 20.12.2024 27 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu43.

Planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas, mis ühest küljest suurendab privaatsust ja loob sellega kaasneva turvatunde. Teisalt võimaldab eraldatus ka varjatud tegevusi, mis võivad turvatunnet kõigutada eriti juhtudel, mil kõik planeeritud tegevused ei ole veel ellu viidud ning planeeritud hoonestus ei ole alalises kasutuses.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Detailplaneeringuga ei planeerita keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel;

43 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”: https://www.evs.ee/et/evs-809-1-2002

Koppe OÜ 20.12.2024 28 / 29

Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering Töö nr DP85-24 Suureranna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• planeeringualaga külgnev riigitee on väga väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada planeeringuala lõunaossa hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

• planeeritud hoonestusala on piisavalt suur, et paigutada hooned selliselt, et need ei tekita teineteisele varje. Eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid.

4.12. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine

• Detailplaneering ei märgi krundile planeeritud ligipääsuteele servituudi või avalikult kasutatavaks määramist;

• krundi elektri liitumiskilbi ning selle toitekaabli talumise tagamiseks on seatud isiklik kasutusõigus elektrivõrgu valdaja kasuks. Servituudiga tagatud ala minimaalseks ulatuseks loetakse tehnovõrgu kaitsevööndi ulatus.

4.13. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid, jäätmekonteinerite alune plats ja seda ümbritsevad piirded ning katusealune, elektrivõrgu osad (nt generaator) vms. Taoliste rajatiste vajaduse, asukoha, mahu või muude detailide määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur. Kui nimetatud rajatised on seadusandlusest tulenevalt projekteerimiskohustusega, siis projekteeritakse need hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldiseisva projektiga.

Kõik projekteeritavad rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis.

Koppe OÜ 20.12.2024 29 / 29

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Transpordiamet

[email protected] Meie: 30.12.2024 nr 9-6.1/2828

Kooskõlastuse taotlus Suureanna küla

Paavli kinnistu detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 03.12.2024 korraldusega nr 646 algatati Suureranna küla Paavli kinnistu

(katastritunnus 39201:001:1100) detailplaneeringu koostamise algatamine ja väljastati

lähtetingimused.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete

püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele. Planeeringualale ulatub 12160 Suureranna tee avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd.

Taotleme kooskõlastust Koppe OÜ poolt koostatud tööle nr DP85-24 ”Suureranna küla Paavli

kinnistu detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest

arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering

vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Suureranna küla Paavli kinnistu detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]