Kiri

Tallinn 2024

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

2

Nimetus: Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: RUUM JA MAASTIK OÜ Reg nr 11038715

Väike-Ameerika tn 20/2-11, 10129 Tallinn Tel +372 5224292 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Astrid Koplimäe

Töö teostamisaeg: 28.10.2024

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 7

2.1 Valga maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................. 7

2.2 Otepää valla kehtiv üldplaneering .................................................................................. 7

2.3 Otepää valla koostatav üldplaneering............................................................................. 8

2.4 Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 - 2028 ........... 9

3 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................... 10

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 13

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................ 13

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ....................................................................................................................... 15

4.3 Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 17

4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 17

4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...... 18

4.5.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus .......................................................... 18

4.5.2 Õhu saastatus ............................................................................................................ 18

4.5.3 Müra .......................................................................................................................... 18

4.5.4 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ........................................................................ 19

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 19

4.7 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 20

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 20

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 20

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine 20

4.11 Muud aspektid............................................................................................................... 21

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 22

Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 24

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2024 aasta oktoobris.

Tööd viis läbi keskkonnakonsultant Astrid Koplimäe. Töös osales ja tööd kontrollis keskkonnaekspert Piret Toonpere, kes omab keskkonnamõju hindamise litsentsi KMH 0153.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest juhenditest.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Valga maakonnas Otepää vallas Pühajärve külas Kannistiku vkt 1 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka DP) koostamisel on vajalik täiemahulise KSH algatamine või mitte.

Vastavalt PlanS § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. DP ei muuda kehtivat üldplaneeringut (ÜP).

KeHJS § 33 lõike 2 ja lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” alusel ei kaasne detailplaneeringuga kavandatud tegevusele keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustust. Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Otepää Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks on Valga maakonnas Otepää vallas Pühajärve külas Kannistiku vkt 1 kinnistu planeerimiseks koostatud „Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneering“. Eelnimetatud maaüksusele soovitakse moodustada ridaelamutega krundid ja planeerida nende juurde kuuluv infrastruktuur. Planeeringuala asub maaüksusel Kannistiku vkt 1 (63601:001:0049) ligipääsuga avaliku kasutusega Pühajärve-Pukamõisa kõrvalmaanteelt (23175). Planeeringuala hõlmab 100 % elamumaa sihtotstarbega Kannistiku vkt 1 maaüksust.

DP näeb ette viie krundi moodustamise, millest kolm on ridaelamute ehitusõigusega elamumaa krundid ning kaks transpordimaa krundid (Joonis 1).

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad peamiselt elamumaa ja maatulundusmaa funktsiooniga

krundid (Tabel 1).

Tabel 1. Planeeritava alaga piirnevad kinnistud. aadress katastritunnus maakasutuse

sihtotstarve kinnistu suurus

korteri te arv

Laose 63601:001:0397 maatulundusmaa 3388 m2 -

Kannistiku vkt 5 63601:001:1680 elamumaa 3906 m2 12

Kannistiku vkt 3 63601:001:1700 elamumaa 2585 m2 8

Kannistiku vkt 2 63601:001:1660 elamumaa 2717 m2 8

Laose 63601:001:0394 maatulundusmaa 95248 m2 -

Aakre metskond 46 63601:001:2290 maatulundusmaa 27683 m2 -

Pühajärve-Pukamõisa tee 23175

63601:001:1442 transpordimaa 73839 m2 -

DP ala naabruses paiknevad korterelamud on 2 ja 3- korruselised.

DP algatamise taotluse kohaselt on kavandatud hoonestuse ehitamisel võimalik liituda ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku. Planeeringulahendus arvestab, et:

− krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 35% krundi pindalast;

− suurim lubatud hoone kõrgus on kuni 12 m mõõdetuna maapinnast (katuse harjajooneni);

− uushoonestus on tänapäevane, keskkonda sobituv ning energiasäästlik;

− hoonete välisviimistluses ei ole lubatud kasutada palki;

− piireaia kavandamisel on lubatav suurim kõrgus 1,2 m;

− parkimine lahendatakse omal krundil;

− jalgrataste parkimine lahendatakse omal krundil;

− ridaelamu bokside arvu kavandamisel rakendada Otepää Vallavalitsuse kaalutlusotsust, millega 5552 m2 suurusele Kannistiku vkt 1 elamumaa kinnistule kavandataks kokku 9 ridaelamuboksi (9x1200x0,5). Kinnistu kujust tulenevalt ning avaliku kasutusega kahe transpordimaa krundi moodustamisel ei ole võimalik tagada head kruntimise skeemi ja elamukruntide Üp ettenähtud suurust;

− hoonete korruselisus kuni 2- korrust;

− kruntide juurdepääsuks on kavandatud transpordimaa, mis nähakse ette avalikuks kasutamiseks;

− piirkonnas on olemasoleva lastemänguväljakute ala, mis teenindab ka planeeritud ala;

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

6

− jäätmekonteinerid on ette nähtud paigutada juurdepääsutee kõrvale hästi ligipääsetavasse asukohta.

DP algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks valla üldplaneeringu põhimõtete elluviimine ning olemasolevate korterelamute ala laiendamisel ning tihendamisel kavandada alale ridaelamud. Ridaelamute kavandamine olemasolevate korterelamute piirkonda rikastab ja loob võimalused erinevate elamispindade väljaarendamiseks. Kuna vallas on valdavaks pereelamud ning linnas ja kohalikes keskustes ka korterelamud, siis ridaelamud on elamufondi mitmekesistamisel üks variantidest. Planeeringu lahenduse elluviimine loob eeldused suunata piirkonna jätkusuutliku arengut läbimõeldult, säästvalt ning tasakaalukalt.

Joonis 1. DP-ga kavandatud kruntide paiknemine. Allikas: väljavõte DP lahendusskeemist.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Valga maakonnaplaneering 2030+

Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417 on kehtestatud Valga maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardi kohaselt kuulub DP alast lõunas kulgev Pühajärve-Pukamõisa tee 23175 maakondliku tähtsusega kaunite teelõikude hulka. Maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku kaardi kohaselt ei jää DP ala rohelise võrgustiku tugialade ega koridoride hulka. Maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike kaardi kohaselt kuulub DP ala (koos kogu Otepää looduspargiga) maakondliku/võimaliku riikliku/ tähtsusega alade hulka, millel on kultuurilis-ajalooline, loodus-, esteetiline, identiteedi- ja rekreatiivne väärtus. Lisaks on kaardil välja toodud eelpool mainitud kauni vaatega teelõik.

Valgamaa väärtuslikud maastikud on algselt määratud maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, sama planeeringuga on määratud ka kaunid teelõigud ja ilusad vaatekohad. Maakonnaplaneering ei keela väärtuslikul maastikul ehitustegevust, kuid annab üldiseid suuniseid ehitiste maastikupilti sobitamiseks (ptk 4.7).

Detailplaneering on maakonnaplaneeringuga kooskõlas.

2.2 Otepää valla kehtiv üldplaneering

01.10.2013 Otepää Vallavolikogu määrusega nr 1-6-14 on kehtestatud Otepää valla üldplaneeringu (edaspidi ka ÜP), mille kohaselt jääb korter- ja ridaelamute maa juhtotstarbega alale, kus maantee poolne osa on määratud puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maaks (Joonis 1). Ala on määratud reoveekogumise alaks. Otepää valla ruumilise arengu üldistest põhimõtetest tulenevalt toetab üldplaneering kompaktse asustusega alade jätkuvat väljaarendamist sinna erinevate funktsioonide suunamisega.

Joonis 2. Väljavõte kehtivast Otepää ÜP maakasutusplaanist.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

8

ÜP seletuskirja ptk 2.2.2 seab tingimused kompaktse asustusega aladel elamuehituseks. Muuhulgas on tingimuseks seatud, et ridaelamute planeerimisel lähtutakse krundi suuruse määramisel valemist:

ridaelamu bokside arv x minimaalne pereelamu krundi suurus 1200 m² x 0,5 (Otepää Vallavalitsus võib kaalutlusotsuse alusel m² arvu vähendada 800 m²-ni).

ÜP lahenduse kohane minimaalne krundi suurus 3 ridaelamu boksi puhul oleks seega 1800 m². DP algatamise taotluse kohaselt planeeritakse 3 ridaelamu boksiga krunte kolmes suuruses: 2062 m², 1429 m² ja 1200 m². Kaks viimast oleks seega väiksemad, kui ÜP põhilahendus ette näeb, kuid mahuvad KOV kaalutlusõiguseks antud piiridesse. DP algatamise taotluse kohaselt ei ole kinnistu kujust tulenevalt ning avaliku kasutusega kahe transpordimaa krundi moodustamisel võimalik tagada head kruntimise skeemi ja elamukruntide ÜP ettenähtud suurust.

DP lahendus on kehtiva üldplaneeringuga üldiste põhimõtetega kooskõlas. Kruntide suuruse osas jätab ÜP KOV-ile kaalutlusvõimaluse.

2.3 Otepää valla koostatav üldplaneering

18.10.2018 Otepää Vallavolikogu otsusega nr 1-3/58 on algatatud Otepää valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajal (03.10.2024) uus ÜP veel kehtestatud ei ole. Koostatava ÜP eelnõu kohaselt jääb DP ala rida- ja korterelamute maa-alale ja osaliselt (maantee poolne osa) haljasala maa-alale, mis asub kompaktse hoonestusega alal.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

9

Joonis 3. Väljavõte koostatavast Otepää ÜP maakasutusplaanist.

DP lahendus on koostatava üldplaneeringuga kooskõlas. Haljasala maa säilitatakse haljasalana ning rida- ja korterelamute alale on kavandatud ridaelamud.

2.4 Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 - 2028

24.01.2019 Otepää Vallavolikogu määrusega nr 2 on kehtestatud Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 – 2028. Otepää valla visiooni saavutamiseks nähakse dokumendis ette järgmised strateegilised tegevusvaldkonnad, meetmed ja olulisemad tegevused: Otepää elukeskkonna parandamine (T1). Meetmena on selle eesmärgi saavutamiseks ette nähtud elanikkonna kasvu soodustava elamumajanduse arendamine ja olemasolevate eluruumide renoveerimise ja uute elamispindade rajamise soodustamine valla poolt.

Perspektiivsed tegevused aastatel 2019-2028 näevad ette, et vald toetab uute elamute ehitamiseks maa-alade arendamist kooskõlas üldplaneeringuga.

DP lahendus on Otepää valla arengukava eesmärkidega kooskõlas.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

10

3 Mõjutatav keskkond

Planeeringuala asub maaüksusel Kannistiku vkt 1 (63601:001:0049) ligipääsuga avaliku kasutusega Pühajärve-Pukamõisa kõrvalmaanteelt (23175). Planeeringuala hõlmab 100 % elamumaa sihtotstarbega Kannistiku vkt 1 maaüksust. DP ala läbib mitteavalik tee nr 6360410, mis ühendab Pühajärve-Pukamõisa maanteed DP alast põhja suunda jäävate korterelamutega. Nimetatud korterelamute juurde viib ka teine ligipääs – ida suunda jäävalt Kannistiku-Koolitare teelt (23176). Planeeringuala pindala on ca 5552 m2.

Planeeritav kinnistu paikneb Otepää looduspargi (KLO1000559) territooriumil, Otepää piiranguvööndis (KLO1100447). Alale ulatub kohaliku maantee tee kaitsevöönd ning ala läbib elektri õhuliin ning pinnasetee. DP elluviimiselt olemasolev pinnasetee likvideeritakse ja asendatakse uue teelõiguga (Joonis 1).

Ala on valdavalt looduslik rohumaa, puid kasvab kinnistu lõuna- ja lääneosas. Eelpoolmainitud kõrghaljastus jääb krunt 1 maa-alale ja peamiselt ÜP juhtotstarbe järgi haljasala ja parkmetsa maale (Joonis 4).

Joonis 4. Olemasoleva olukord sh kõrghaljastus. Valgega on märgitud planeeringuala orienteeruv asukoht. Helerohelisega on märgitud ÜP juhtotstarbe kohane haljasala ja parkmetsa maa. Allikas: Maa-ameti kaldaerofoto 2023.04.20.

Planeeritava ala piirneb 2-3 korruseliste korterelamutega, Kannistiku-Koolitare tee ääres on kohalikule omavalitsusele kuuluv mänguväljakute ala, olemasolev bussipeatus on ala piiril.

Tabel 2. Planeeringu ala kruntide jaotus esialgses eskiislahenduses.

DP ala kattub Natura 2000 alade hulka kuuluva Otepää linnualaga (RAH0000103) ja Otepää loodusalaga (RAH0000582).

DP ala piirneb ja vähesel määral kattub edela suunast Natura 2000 elupaigatüübiga vanad loodusmetsad 9010* (Paali kasvukohatüüp: 1142; looduskaitseline seisund: III (e. soodne)

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

11

(Joonis 5). DP ala kattub elupaigatüübi eraldise esinemisala ulatuses ka projekteeritava kaitseobjektiga- metsaelupaikade looduskaitsealaga – tegu on väljaspool sihtkaitsevööndeid paiknevate loodusdirektiivi metsa elupaigatüüpide kaitseks piiritletud alaga.

DP alast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmiste II kaitsekategooria kaitsealuste loomade elupaigad:

harivesilik (Triturus cristatus) ja harilik mudakonn (Pelobates fuscus).

DP alast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmiste III kaitsekategooria kaitsealuste loomade elupaigad: harilik kärnkonn (Bufo bufo), tiigikonn (Pelophylax lessonae), tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris), rukkirääk (Crex crex), rohukonn (Rana temporaria) ja rabakonn (Rana arvalis).

DP ala ei jää maakonnaplaneeringu ega ÜP järgi rohevõrgustiku alale.

Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane. Kõrgused jäävad vahemikku 140-142,5 m.

Planeeringualal ei paikne maaparandussüsteeme. Maa-ameti geoloogiliste kaartide andmetel jääb planeeringuala kaitstud põhjaveega piirkonda.

DP alal ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte, pärandkultuuriobjekte ega pärandniite.

Joonis 5. Natura 2000 elupaigatüübi 9010* kattumine DP alaga. Allikas: EELIS (Eesti looduse

infosüsteem), Keskkonnaagentuur.

DP alast loode suunas ca 62 m kauguselt algab puurkaevu PRK001220 sanitaarkaitseala (50 m).

Kinnistul on paiknenud 8 korteriga korterelamu (Joonis 6), millele Ehitisregistri kohaselt on 2015 a väljastatud ehitusluba hoone lammutamiseks.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

12

Joonis 6. Planeeringualal paiknenud korterelamu ortofotol. Alus: Maa-ameti ortofoto aastast 2015.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

13

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Planeeringuala paikneb EELIS andmebaasi alusel Natura 2000 alade hulka kuuluva Otepää linnuala (RAH0000103) ja Otepää loodusala (RAH0000582) territooriumil (Joonis 7). Otepää loodusala pindala on 22 565,5 ha (sh veeosa pindala 839,5 ha) ja Otepää linnuala (RAH0000103)

pindala on 22 565,5 ha (sh veeosa pindala 839,5 ha).

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2017), Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendist „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final), Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) ja Euroopa Komisjoni teatisest „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (2021/C 437/01).

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de)ga otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura ala kaitsekorraldusliku tegevusega ega Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Ehitustegevusega kaasnev mürahäiring võib müratundlike linnuliikide suhtes ulatuda mõnesaja meetrini. Kasutusaegset mõju ehitusalades väljaspoole ei tekita. Linnustiku osas võib kasutusaegne mõju olla seotud linnuliikide toitumisalade vähenemisega – ulatus sõltub vastava linnuliigi toitumisala ulatusest ning mõju toitumisala suurusele võib olla asjakohane. Antud juhul ei ole põhjust eeldada, et planeeringuala puhul oleks tegu Otepää linnualal kaitstavate liikide jaoks olulise toitumisalaga.

Planeeringualast kaugemale ulatuv mõju puudub. Elamute rajamisega kaasnev mõju veerežiimile võib ulatuda maksimaalselt mõnekümne meetrini. Planeeringuga kaasnevana ei kavandata kuivendustegevust. Sellest lähtuvalt ei ole oodata, et kaasneks veerežiimi või valgusrežiimi muutuse mõju kaugemale kui mõnekümned meetrit.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk 1.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

14

Kavandatava tegevuse võimalikud mõjud Natura aladele.

Kavandatud tegevuse ala kattub Otepää loodusalaga ja Otepää linnualaga (Joonis 7).

Joonis 7. Otepää loodusala ja linnuala paiknemine planeeringuala suhtes.

Otepää loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: saarmas (Lutra lutra); harivesilik (Triturus cristatus); harilik hink (Cobitis taenia); laiujur (Dytiscus latissimus), paksukojalise jõekarp (Unio crassus); karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), läikiv kuldsirbik (Drepanocladus vernicosus), nõtke näkirohi (Najas flexilis).

Otepää linnuala on moodustatud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kanakull (Accipiter gentilis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), väiketüll (Charadrius dubius), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), roherähn e meltsas (Picus viridis).

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

15

DP ala piirneb ja vähesel määral kattub edela suunast (Joonis 5) Natura 2000 elupaigatüübiga vanad loodusmetsad 9010* (Paali kasvukohatüüp: 1142; looduskaitseline seisund: III (e. soodne). Tegu on Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübiga. Planeeringu eskiis ei näe ette ehitusalade määramist, raadamist vms tegevusi elupaigatüübi esinemisalal. Olemasolev metsaala on võimalik planeeringualal igati säilitada ja eskiis ka antud katastriüksuse osal haljastuse säilimist ette näeb. Kuna metsaeraldis piirneb ka käesoleval ajal lageda alaga, siis ei muutu kavandatava ehitustegevuse tagajärjel puistu valgusrežiim. Kuna tegu on parasniiske alaga ja kavandatavatele hoonetele ei kavandata maa-aluseid korruseid, siis ei ole oodata, et tegevusega kaasneks metsaelupaiga eraldise osas veerežiimi muutust. Planeering näeb ette metsaelupaiga eraldise täielikku säilitamist. Eskiisis on kavandatud piirdeaed metsaeraldise piirile, mis väldib ka metsaalal tallamiskoormuse suurenemise või õuede laienemise metsaeraldisele.

EELIS alusel puuduvad Otepää linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigad kavandatava tegevuse ala mõjualas. Seega on neile ka mõju välistatud. Tegu on olemasoleva inimaasustusega ala vahetus läheduses paikneva planeeringualaga, kus Otepää linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide jaoks soodsad tingimused puuduvad.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus.

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud kaudse ja otsese olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele

Planeeritav kinnistu paikneb Otepää looduspargi territooriumil. Looduspargi kaitsekord on määratud Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga1 ning kaitse korralduslikud tegevused kavandatud Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavaga 2017-20262. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele;

2) kaitsta nende liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg- õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), kolmvarvas-rähn ehk laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus) ning händkakk (Strix uralensis) ja kanakull (Accipiter gentilis);

3) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001&LeiaKehtiv 2 https://kaitsealad.ee/sites/default/files/inline-files/otepaa_lka_kkk.pdf

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

16

kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised salumetsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

4) kaitsta järgmiste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku: saarmas (Lutra lutra), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur- rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus);

5) kaitsta järgmiste esinduslikke asurkondi moodustavate kaitsealuste liikide elupaiku: sinikael-part (Anas platyrhynchos), viupart (Anas penelope), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), hallhaigur (Ardea cinerea), väiketüll (Charadrius dubius), roherähn ehk meltsas (Picus viridis), mudakonn (Pelobates fuscus), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), mustlaik- apollo (Parnassius mnemosyne), veelendlane (Myotis daubentonii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), sookäpp (Hammarbya paludosa), väike käopõll (Listera cordata), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), sulgjas õhik (Neckera pennata), süstjas skapaania (Scapania apiculata), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), purpur-maakeel (Geoglossum atropurpureum) ja limatünnik (Sarcosoma globosum);

6) kaitsta ja säilitada Pühajärve mõisa parki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.

Planeeringuala jääb looduspargi Otepää piiranguvööndisse, mille kaitse-eesmärk on hästi säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse.

Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigad kavandatava tegevuse mõjualas puuduvad. Kooslustest on mõjualas planeeringualaga piirnev vana loodusmetsa elupaigatüübi eraldis, millele mõju on käsitletud Natura eelhindamise raames. Oluline ebasoodne mõju liikidele ja kooslustele puudub. Planeeringuala jääb Pühajärve külla nõukogudeajal rajatud paneelelamute vahetusse lähedusse. Klassikaline pärandkultuurmaastik, sh asustusstruktuur, antud piirkonnas puudub. Otepää looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneeringu3 kohaselt on tegu nn kadunud õuega ehk ala on varasemalt olnud õuealana kasutusel. Ka nt 2015 a ortofotolt on näha, et alal on varasemalt paiknenud hoone

3 Anne Kull, Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson. 2019. Otepää looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Eesti Maaülikool.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

17

Tegevusega kaasneb maakasutuse muutus, kuid arvestades antud ala varasemat kasutust ning paiknemist kolhoosiajastu tugevate mõjudega piirkonnas, siis ei ole oodata olulist vastuolu Otepää looduspargi maastikukaitseliste väärtustega.

ELME4´5 kaardikihtide andmete järgi on DP ala näol tegemist osaliselt C klassi e. keskmises seisundis niidukooslusega ja osaliselt D klassi e. viletsas seisundis metsakooslusega. Kõrval asuv metsamassiiv on hinnatud aga A klassi e. heas seisundis metsaks. Planeeringuala puhul on tegu ajalooliste kaartide alusel varasemalt hoonestatud olnud alaga ja endise õuealaga. Eelnevat arvesse võttes võime järeldada, et DP maa-ala puhul ei ole tegu kõrge ökoloogilise väärtusega kooslusega ning ala hoonestamisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju ökosüsteemide seisundile.

Imetajate, kahepaiksete, roomajate, lindude ning putukate esinemise kohta kavandatava tegevuse alal info puudub. Kuna tegu on olemasoleva inimasustuse vahetus läheduses paikneva alaga ning endise õuealaga, siis ei ole oodata, et tegu oleks olulise elupaigaga kaitsekorralduslikult oluliste liikide jaoks.

Eelnevast lähtuvalt olulist negatiivset mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ei avaldata.

4.3 Mõju rohevõrgustikule

DP ala ei jää maakonnaplaneeringu ega ÜP järgi rohevõrgustiku alale, mistõttu mõju rohevõrgustikule puudub.

4.4 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb ka elamute kasutusperioodiga. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmekäitluse nõuetekohasel lahendamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

4 https://keskkonnaagentuur.ee/elme 5 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6e4829320

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

18

4.5 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.5.1 Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus

DP algatamise taotluse kohaselt on Kavandatud hoonestuse ehitamisel on võimalik liituda ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku. Ala kuulub AS Otepää Veevärgi teeninduspiirkonda. Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030 kohaselt võetakse Pühajärve (Kannistiku) külas joogivee tootmiseks vajalik põhjavesi ühisveevarustuse tarbeks Kannistiku puurkaevpumplast (Kannistiku pumpla, 63601:001:0043). Pühajärve küla (Kannistiku) veetorustik on täies ulatuses rekonstrueeritud. Eesti joogivees sisalduva raua jaoks on kehtestatud indikaatorväärtus (indikaatorid on organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad), mille kohaselt ei tohi rauasisaldus ületada 0,2 mg/l. Keskkonnaagentuuri poolt hallatava rakenduse VEKA andmetel oli kohaliku puuraugu rajamisel võetud analüüsi kohaselt vee rauasisaldus 2,6 mg/l e. kordades üle indikaatorväärtuse. Terviseameti veevärkide kvaliteedinäitajate tabeli andmetel on pumplale paigaldatud rauaärastusfiltrid, mille järel joogivee proovid vastavad kvaliteedinõuetele.

Pühajärve küla kanalisatsioonivõrk on isevoolne ja reoveepumplad puuduvad. Puhastusseadmeteks on 3 biotiiki, mis paiknevad katastriüksusel 55701:001:0634. Heitvee suublaks on Kukemäe järv.

Lahendades planeeringuala veevarustuse ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) baasil siis ei ole oodata lokaalset keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata, et planeeritava tegevuse väikest mahtu arvestades ületaks see piirkonna ÜVK jõudluse.

DP sademevee lahendus ei ole KSH eelhinnangu koostamise hetkel teada. Soovitav on sademeveed suunata ehitatavatest hoonetest eemale ning immutada oma krundi piirides. Vältida tuleks sademevee ärajuhtimist naaberkinnistutele. Eelistatud on looduslähedaste sademeveesüsteemide kasutamine ja sademevee taaskasutamine nt kastmisveena.

4.5.2 Õhu saastatus

Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms).

KOTKAS heiteallikate registri alusel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad. Puuduvad ka intensiivse liikluskoormusega teed. Välisõhu saasteainete piirnormide ületamine antud piirkonnas on ebatõenäoline ja välisõhu seisundit võib pidada heaks.

Puuduvad intensiivse liikluskoormusega teed, mis võiks õhukvaliteeti planeeringualal mõjutada. Välisõhu saasteainete piirnormide ületamine antud piirkonnas on ebatõenäoline ja välisõhu seisundit võib pidada heaks. Samuti ei kaasne kavandatud tegevusega lõhnahäiringut, mis võiks oluliselt mõjutada väliskeskkonda.

4.5.3 Müra

Planeeringualast kagu-lõuna suunda jääb Pühajärve-Pukamõisa kõrvalmaantee (23175). Tegu on väikese liiklusintensiivsusega teega (2023 a oli aasta keskmine ööpäevane liiklus 397), mille puhul ei ole tõenäoline liiklusmüra normtasemete ületamine teeäärsetel elamualadel.

DP koostamisel tuleb jälgida, et hoonetele paigaldatavad seadmed (näit. õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naaberkruntide elanike heaolu.

Uuete ridaelamute sihipärasel kasutamisel ei ole tõenäoline olulise mürahäiringu tekitamine.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

19

4.5.4 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse vibratsiooni teket. Ehitustegevusega võib kaasneda mõningane valguse ja vibratsiooni tõus harjumuspärasest kõrgemaks, kuid vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Uuete ridaelamute kasutuselevõtuga võib kaasneda valguse emissiooni mõningane tõus (võimalik tänavavalgustus, turvavalgustus õuedes). Arvestades, et DP alaga piirneb kaitsealune elupaigatüüp, vanad loodusmetsad) tuleb valgustuslahenduste projekteerimisel arvestada, et valguslahendused ei häiriks metsaelustikku ja vajadusel ette näha leevendavaid meetmeid. Soovitav on vältida lääne ja lõuna suunalist puuvõrade ja põõsaste valgustamist. Kus võimalik, tuleks eelistada liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise aega ja valguse tugevust. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket.

4.5.5 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Mõningane negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub lühiajaliselt eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Arvestades planeeringu mahtu, siis on tegu lühiajalise häiringuga.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

Otepää valla ruumilise arengu üldistest põhimõtetest tulenevalt toetab üldplaneering kompaktse asustusega alade jätkuvat väljaarendamist. Otepää valla arengukava näeb samuti ette elanikkonna kasvu toetavate meetmetena muuhulgas elamumajanduse arendamise soodustamist. Olemasolevate elamualade „tihendamine“ võimaldab vähendada ressursside kulutamist täiesti uute infrastruktuuriobjektide rajamiseks. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonirajatistega piirkonnas elamuarendus lubab juba väljaehitatud infrastruktuuri maksimaalselt ära kasutada.

DP-ga jätab võimaluse kergliiklustee rajamise jätkamiseks Pühajärve-Pukamõisa teed põhjaservas, mis antud hetkel lõpeb Kannistiku-Koolitare tee ristmikul. Kergliiklustee olemasolu piirkonnas soodustab tervisespordi harrastamist, aitab kaasa tervislike eluviiside ja keskkonnasäästliku transpordiviiside kasutamisele.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

20

DP elluviimisel on seega pikemalt tulevikku vaadates positiivne mõju inimese tervisele ja Otepää valla sotsiaal-majanduslikule olukorrale.

4.7 Mõju kultuuriväärtustele

DP alal ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte, pärandkultuuriobjekte ega pärandniite. DP alaga piirnev Pühajärve-Aruküla maantee on arvatud pärandkultuuriobjektide hulka (636:MNT:002) 6 km ulatuses. Pärimuse kohaselt kasutati teed II Maailmasõja ajal põgenemiseks venelaste eest. Teeäärsed puud olid läbi puuritud ca 5 cm aukudega (säilinud puudel kinni kasvanud), kuhu pandi lõhkelaeng. Puud lasti teele kokku, et raskendada venelaste järgijõudmist. (E. Sarv, 74). DP alast 200 m kaugusel kirdes paikneb pärandkultuuriobjekt - Laose karjamõis (557:MOA:002). Tegemist on Pühajärve mõisa karjamõisaga (säilinud 20-50 % ulatuses).

Mõju muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavatele kultuuriobjektidele puudub. Samuti ei ole oodata ebasoodsat mõju pärandkultuuriobjektidele.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

DP ala ei paikne ühegi ohtliku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohupiirkonnas.

Alale ei ole DP algatamise kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kavandatava projekti puhul on tegu ridaelamute ja nende juurde kuuluva taristu arendamisega. Tegu ei ole olulist kliimamõju põhjustava arendustegevusega. Olulisi paikseid kasvuhoonegaaside heiteallikaid ei kavandata. Esialgse lahendusskeemi kohaselt säilitatakse kruntide maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust ning kavandatakse täiendavat haljastust. Ei ole oodata maakasutuse muutusega kaasnevat olulist kliimamõju. Metsa raadamist või

märgalade kuivendamist tegevusega ei kaasne.

DP algatamise taotluse kohaselt planeeritakse uushoonestuses kasutada energiasäästlikke

lahendusi.

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine

DP alast 240 m kaugusel loode suunas on 19.07.2006 algatatud „Mäha külas asuva Atlanteri kinnistu ja lähiala osaliselt kehtiv detailplaneering“, mida on viimati muudetud 22.08.2024. Atlanteri kinnistu DP on kehtestatud Otepää Vallavalitsuse 5.03.2008 korraldusega nr 2-4-82. Detailplaneeringuala asub Mäha külas ning hõlmab järgmisi katastriüksusi: Atlanteri (katastritunnus 63601:001:0003), Lillemäe (katastritunnus 63601:001:0005) ja Kõrgemäe (katastritunnus 63601:001:000). Planeeringulahenduse kohaselt on alal võimalik rajada kolm uut elamukohta ning säilib olemasoleva vana talukoha ehitusõigus Kõrgemäe kinnistul.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

21

Võrreldes kehtiva ÜP-ga on Otepää valla koostatava ÜP lahenduse kohaselt (Joonis 3) loodud eeldused rida- ja korterelamute rajamiseks DP alast ida ja lõuna suunda e. mõlemale poole Pühajärve-Pukamõisa teed ning sealt edasi kagu suunda on laiendatud pereelamute maa-ala juhtotstarbega maad. Selliselt liidetakse kahe kompaktse hoonestusega alad kuni Pühajärve- Pukamõisa tee ja Otepää-Kääriku-Kurevere tee ristumiskohani ühtseks tervikuks.

Tuginedes olemasolevale informatsioonile, ei ole kavandatava tegevusega oodata mõjude kumuleerumist. Piirkonna võimalikud arendustegevuste mahud on väikesed.

4.11 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on seos EL keskkonnaalaste õigusaktidega puudub.

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

22

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate hoonete sihipärase kasutamisega

seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) kavandatava tegevuse ala paikneb Otepää looduspargis, kuid arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole oodata negatiivset mõju looduspargi kaitse-eesmärkidele.

2) Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine. Planeeringualale osaliselt ulatuv metsaelupaiga 9010 eraldis säilitatakse terviklikult ning ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada eraldise vee- või valgusrežiimi muutust. Tallamiskoormuse tõus eraldisel on välditud kuna antud planeeringuala külge on kavandatud piirdeaed.

3) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

6) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt.

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:

− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

− Kliimamõjude vaatest oleks soovitatav soojuspumpadel (nii maa- kui õhksoojuspumpadel) põhinevad küttelahendused eeldades, et laiemalt suudetakse Eestis saavutada eesmärk elektrienergia pärinemisest taastuvenergiast. Samuti on

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

23

oluline planeeringus soosida lokaalseid taastuvenergia lahendusi (nt päikesepaneelid katustel).

− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

− Kuna planeeringuga asendub käesoleval ajal pigem looduslikus seisundis ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).

− Kuna tegu on looduspargis paikneva planeeringualaga, siis on tugevalt soovitatav haljastuses kasutada kodumaiseid liike.

Kannistiku vtk 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 28.10.2024

24

Kasutatud allikad

Allikmaterjalid

Otepää looduspargi kaitse-eeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001&LeiaKehtiv

Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava aastateks 2017- 2026. Kättesaadav: https://old.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kkk_otepaa_lp_lk_14122016_0.pdf

Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi aruanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022- 12/Lõpparuanne%20-%20Üle-eestiline%20maismaalinnustiku%20analüüs_0.pdf

Valga maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/valgamaa/valga-mp-2030/

Otepää valla kehtiv üldplaneering. Kättesaadav: https://www.otepaa.ee/documents/7244916/7846208/yp_seletuskiri_kehtestatud2013.pdf/d4 2a88db-eaa9-4ef5-a053-6ed21cb5a053

Otepää valla koostatav üldplaneering. Kättesaadav: https://www.otepaa.ee/koostamisel-olev- uldplaneering

Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 – 2028. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/2059/arenguvisioon.pdf

Andmebaasid

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee

ELME: https://keskkonnaagentuur.ee/elme

https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6 e4829320

Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee

Loodusvaatluste andmebaas: https://lva.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;1383502606;est;lvadb;;&comp=lvaryhm=aas ta

Loodusvaatluste andmebaas: https://lva.keskkonnainfo.ee/

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

PlutoF: https://plutof.ut.ee/

VEKA: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Otepää Vallavalitsus

[email protected]

Lipuväljak 13

67405, Valga maakond, Otepää vald,

Otepää linn

Teie 04.12.2024 nr 6-7/3221

Meie 30.12.2024 nr 7.2-2/24/20770-2

Seisukohtade väljastamine Pühajärve külas

asuva Kannistiku vkt 1 kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Kannistiku vkt 1 kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

63601:001:0049, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringu eelnõu on saadetud Otepää

Vallavalitsuse 04.12.2024 kirjaga nr 6-7/3221. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on ridaelamute rajamine Kannistiku vkt 1 kinnistule. Planeeritav ala

külgneb riigiteega nr 23175 km 1,369-1,423. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2023

aastal 397 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Vastavalt meie 23.05.2024 saadetud eelinfo kirjale oleme nõus olemasoleva mahasõidu

nihutamisega uude asukohta km 1,375. Olemasolev km 1,41 ristumiskoht tuleb planeeringus

märkida likvideerituks. Mahasõidu nihutamine toimub meie projekteerimistingimuste alusel,

selleks tuleb kinnistu omanikul esitada taotlus. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte

planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

4.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

4.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

2 (3)

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

3 (3)

Lisa:

- Lisa 1 Kannistiku DP KSH eelhinnang

- Lisa 2 Kannistiku_1_DP_Lahendusskeem-

Andres Aasna

53231631, [email protected]