Raamleping

Digiallkirjad

11/12

RAAMLEPING

15.05.2023 nr 2-2/23/314-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn),

Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali 58, 15007 Tallinn),

keda esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar, edaspidi nimetatud tellija

ja

Stell Eesti AS (registrikood 10031220, asukoht A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn),

keda esindab põhikirja alusel Mikk Sillamaa, edaspidi nimetatud täitja,

eraldi nimetatud kui pool ja ühiselt kui pooled, on sõlminud järgmise lepingu.

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Avariilise tehnohooldusteenuse tellimine“ (viitenumber 260518) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja poolt esitatud pakkumusest.

1.1.1. Leping on sõlmitud järgnevates hanke osades:

Osa 2 – Lääs (Harjumaal Lääne-Harju ja Saue vallas, Pärnumaal, Saaremaal asuvad objektid ja vajadusel lisanduvate objektide korral ka Läänemaa, Hiiumaa).

Osa 3 – Lääne-Viru (Lääne-Virumaal ja Kuusalu vallas asuvad objektid).

Osa 4 –  Ida-Viru (Ida-Virumaal asuvad objektid).

Osa 5 – Tartu (Jõgevamaal ja Tartumaal asuvad objektid, vajadusel lisanduvate objektide korral ka Viljandimaa).

1.2. Lepingu ese on täitja poolt tellijale osutatav ehitiste tarindite avariide, rikete ning puuduste likvideerimine (edaspidi ka tööd või teenus), mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses.

1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. tema poolt pakutava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus nende suhtes maksma panna.

2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud, pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. Hankelepingutena on käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Lepingu täitmine

3.1. Pakutav teenus peab vastama lepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele ja asjaomasele teenusele tavapäraselt esitatavatele nõuetele.

3.2. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse tegemiseks või fikseeritud perioodiks, mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, siis sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.4. Hankelepingus võib sätestada tingimusi, mis ei ole lepinguga reguleeritud. Kui hankelepingu tingimused erinevad lepingu tingimustest, peavad need olema tellija jaoks lepingus sätestatust soodsamad.

3.5. Esimese hankelepingu sõlmimiseks tehnilises kirjelduses nimetatud teenuse tellimiseks korraldab tellija raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel igas hanke osas minikonkursi. Minikonkursi tulemusena sõlmitakse igas hanke osas ühe täitjaga hankeleping 24-kuuliseks perioodiks ning selle alusel esitab tellija täitjale tellimusi.

3.5.1. Juhul, kui riigihanke tulemusena väheneb lepingupartnerite arv mõnes hanke osas üheni ning pole võimalik minikonkurssi korraldada, sõlmitakse vastava(te)s hanke osa(de)s esimene hankeleping 48-kuuliseks perioodiks riigihanke pakkumuses pakutud töötunni hinna / hindade alusel.

3.6. Tellija korraldab järgmiste lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimiseks vastava(te)s hanke osa(de)s lepingu osapoolteks olevate täitjate vahel minikonkursi kui:

3.6.1. punktis 3.5 nimetatud 24-kuuline periood hakkab lõppema ja ning on vaja sõlmida hankelepingud uueks 24-kuuliseks perioodiks ja fikseerida ühe töötunni hind / hinnad;

3.6.2. punktides 3.5 või 3.6.1 nimetatud täitja, kellega on minikonkursi tulemusena sõlmitud hankeleping, ei ole võimeline tellimust täitma, ei täida tellimust tähtaegselt ja/või tema poolt pakutud teenuse hind tellimusele (nt materjalid, varuosad ja/või pakutud töötundide arv kokku) on võrreldes keskmise turuhinnaga ebamõistlikult kõrge ja tellijale majanduslikult ebasoodne;

3.6.3. kehtivast hankelepingust on taganetud või üles öeldud ja on vajadus leida uus hankelepingupartner.

3.7. Minikonkursil esitatud töötunni hind / hinnad ei tohi ületada riigihanke pakkumuses esitatud ja lepingus fikseeritud maksimaalset / maksimaalseid töötunni hinda / hindasid või punkti 6.2. alusel korrigeeritud maksimaalset / maksimaalseid töötunni hinda / hindasid.

3.8. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris järgnevalt:

3.8.1. tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega;

3.8.2. tellija sätestab soovitava teenuse liigi, nimetuse, kirjelduse ja võimalusel mahu/koguse, ühiku, teenuse osutamise asukoha ja tähtaja ning vajadusel muu pakkumuse koostamiseks vajaliku info või tingimused;

3.8.3. täitja pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates minikonkursi pakkumuste esitamise tähtajast arvates;

3.8.4. tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel majanduslikult soodsaim;

3.8.5. minikonkursil on majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteerium ühe töötunni maksumus ja/või tellimuse kogumaksumus (st materjalide/varuosade ja pakutud töötundide arv kokku);

3.8.6. tellija teavitab minikonkursi tulemustest kõiki vastava osa lepingupartnereid, sh ka neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning sõlmib hankelepingu edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga.

3.9. Tellija võib lükata tagasi kõik minikonkursil esitatud pakkumused, kui:

3.9.1. need on tellija jaoks ebamõistlikult kallid;

3.9.2. kui minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise esitatud tingimustel;

3.9.3. hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele;

3.9.4. langeb ära vajadus teenuse järele põhjusel, mis ei sõltu tellijast või põhjusel, mis sõltub või tuleneb õigusaktidest.

3.10. Juhul kui minikonkursi edukas pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, siis on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda võitnud pakkujalt või täitjalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes maksumusega, mille alusel hankeleping sõlmitakse.

3.11. Juhul, kui lepingu kehtivuse ajal väheneb lepingupartnerite arv mõnes hanke osas üheni ning pole võimalik enam minikonkursse korraldada, toimub lepingu täitmine riigihanke pakkumuses pakutud töötunni hinna / hindade või punkti 6.2 alusel korrigeeritud töötunni hinna / hindade alusel.

3.12. Tellijal on õigus tellida teenust lepinguväliselt, kui täitja ei esita teenuse osutamiseks pakkumust, esitatud pakkumused ei vasta minikonkursi nõuetele, täitja ei ole võimeline tellimust täitma või pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebasoodne.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele.

4.3. Tellijal on õigus anda täitjale täiendavaid juhiseid ja teha ettepanekuid.

4.4. Tellijal on õigus nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.

4.5. Tellijal on õigus kutsuda kokku poolte koosolek, teatades sellest täitjale kirjalikult ette vähemalt kaks tööpäeva.

4.6. Tellijal on õigus kontrollida täitja poolt teenust osutavate vahetult objektil viibivate isikute objektil viibimise aega läbipääsukaardi logi, täitja GPS väljavõtte või hoolduspäeviku järgi.

4.7. Tellijal on õigus konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes.

4.8. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude korvamist ja mittekvaliteetse teenuse ümber tegemist täitja poolt ilma täiendavat tasu maksmata.

4.9. Tellijal on õigus osta avariide, rikete, puuduste kõrvaldamiseks, remonttöödeks või muudeks töödeks vajalik materjal, seadmed või muud kaubad ise. Täitja on kohustatud tööde käigus välja vahetama/paigaldama materjalid, varuosa(d) või muud kaubad, mis on tellija poolt mujalt soetatud.

4.10. Tellija kohustub tasuma kokkulepitud tasu lepingus sätestatud tingimustel.

4.11. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.12. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse tellimisega.

4.13. Tellija kohustub tagama teenuse osutamiseks tasuta elektri, sooja ja külma vee kasutamise võimaluse ning vajadusel töövahendite hoiuruumid, mille asukoht lepitakse kokku eraldi.

5. Täitja õigused ja kohustused

5.1. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

5.2. Täitjal on õigus saada lepinguliste kohustuste eest kokkulepitud tasu.

5.3. Täitjal on õigus nõuda poolte koosoleku kokkukutsumist, kui see on teenuse osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vältimatu.

5.4. Täitjal on õigus taotleda tellijalt tellijast tuleneval põhjusel teenuse üleandmise tähtaja või osa üleandmise tähtaja pikendamist.

5.5. Täitjal on õigus nõuda tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist teenuse osutamisel.

5.6. Täitja kohustub tagama teenuse vastavuse riigihanke alusdokumentides toodud tehnilisele kirjeldusele.

5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja tellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Täitja kohustub määrama lepingu kohustuste täitmiseks ja korraldamiseks vastutava isiku.

5.9. Täitja kohustub tagama töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas nõutav majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagama, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks.

5.10. Täitja kohustub tellijat koheselt teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajal teenust osutada ja/või teenuse osutamisel tekivad takistused, mis ei võimalda teenust kokkulepitud ajaks ära teha või takistavad muul viisil teenuse osutamist.

5.11. Täitja kohustub tellijat koheselt teavitama vigadest ja puudustest, mis avastatakse lepinguliste kohustuste täitmise ajal ning mis võivad endast kujutada ohtu objektidele, nende juurde kuuluvale sisseseadele või inimestele või segavad teenuse osutamist või mõjutavad selle kvaliteeti või võivad põhjustada kahju tekkimist. Täitja kohustub võtma tarvitusele abinõud nende rikete ja puuduste kõrvaldamiseks ning esitama tellijale ettepaneku vormis vajalike tööde kirjelduse koos esialgse kalkulatsiooniga.

5.12. Täitja kohustub hüvitama tema süül tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju.

5.13. Täitja kohustub tagama ohutud töövõtted, kõigi ohutustehnika ja tööohutuse nõuete täitmise, järgima teenuse osutamisel hoonete kasutajate poolt kehtestatud eeskirju ja muuhulgas võtma arvesse, et teenuseid tuleb osutada olukorras, kus objektid on pidevalt kasutuses, mistõttu teenuse osutamisel tuleb järgida puhtust ja korda.

5.14. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh ostutellimuse või arve kuupäev, teenuse, kauba nimetus, kogus, ühik ja maksumus ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.15. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

5.16. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

6. Lepingu maksumus ja maksetingimused

6.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus on 3 500 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

6.2. Riigihanke pakkumuses pakutud ühe töötunni hind / hinnad fikseeritakse lepingus minimaalselt 24 kuuks ja need sisaldavad kõiki kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuse osutamiseks.

6.2.1. Peale 24 kuu möödumist on õigus pooltel esitada üks kord hindade korrigeerimiseks põhjendatud avaldus. Kui avaldust ei esitata, jätkatakse lepingu täitmist selles fikseeritud töötunni hinnaga / hindadega.

6.2.2. Täitjal on õigus esitada töötunni hinna / hindade põhjendatud muutmise avaldus tellijale üks kord pärast 24 kuu möödumist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tulenevalt pooltest sõltumatutest erandlikest asjaoludest, mis võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus (teenuse hinda mõjutavate hindade tõus jne). Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahteavalduse töötunni hinna / hindade langetamiseks, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel.

6.2.3. Hinna / hindade muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud. Põhjendatuks tunnistatud hinna korral vormistatakse uue hinna / uute hindade kohta lepingu lisa.

6.3. Arve esitamise aluseks on täitja poolt koostatud ja kahepoolselt allkirjastatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt (vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 2.11).

6.4. Tellija tasub täitjale tasu vastuvõetud teenuste eest täitja esitatud arve alusel, mis koostatakse eraldi tellijate põhiselt üks kord kuus, kui ei lepita kokku teisiti.

6.5. Tellija ei tasu täitjale ettemaksu.

6.6. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis).

6.7. Arve esitatakse objektihaldurite kaupa nii, et kulud oleksid objektide kaupa eraldi välja toodud.

6.7.1. Lepingu punktis 12.2 nimetatud kontaktisikutel on õigus muuta objektihaldureid, teatades sellest täitjat e-kirja teel ning nimetatud muutmist ei loeta lepingu muutmiseks.

6.8. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

6.8.1. Kui maksja on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, märgitakse arvele:

· Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn;

· registrikood 70009764;

· lepingu ja tellimuse nr (selle olemasolul);

· riigihanke viitenumber 260518;

· objekti kontaktisiku nimi;

· teenuse nimetus, teenuse osutamise ajavahemik, teenuse osutamise objekt, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info.

· Riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa viitenumbri Riigihangete registrist temaga riigihankes 260518 sõlmitud lepingu andmetest (NB! Osadeks jaotatud hanke korral tuleb jälgida, et arvel kajastuks õige osa viitenumber.)

6.8.2.  Kui maksja on Kaitsevägi, märgitakse arvele:

· Kaitsevägi, Juhkentali 58, 15007 Tallinn;

· registrikood 70008641;

· riigihanke viitenumber 260518;

· objekti kontaktisiku nimi;

· teenuse nimetus, teenuse osutamise ajavahemik, teenuse osutamise objekt, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info.

· Riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa viitenumbri Riigihangete registrist temaga riigihankes 260518 sõlmitud lepingu andmetest (NB! Osadeks jaotatud hanke korral tuleb jälgida, et arvel kajastuks õige osa viitenumber.)

6.9. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist.

6.10. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul.

6.11. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6.12. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

6.12.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15.

6.12.2. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud käibemaksuvabastuse tõend.

7. Garantiitingimused

7.1. Täitja annab tema poolt teostatud remonttöödele garantii 24 kuud. Garantiiaeg algab teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise päevast.

7.2. Täitja annab kõigile tema poolt paigaldatud varuosadele ja seadmetele garantii vastavalt valmistajatehase garantiitingimustele, alates tööde lõpetamise kuupäevast.

7.3. Garantii ei laiene süsteemivälistel põhjustel või ebaõigest kasutamisest tekkinud riketele ja häiretele ning riketele ja häiretele, mis on põhjustatud seadme normaalsest kasutuskohasest kulumisest ja amortisatsioonist.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.4. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.5. Covid-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

9. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

9.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

9.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

9.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

9.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

9.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

9.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

10. Vastutus

10.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingu järgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

10.2. Täitja vastutab lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal tellijale ning kui lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut tellijale.

10.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, siis tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest ja hinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse üleandmiseni tellijale loetakse täitja teenuse üleandmisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui tellijal ei ole enam huvi selle teenuse vastu.

10.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui täitja poolt pakutaval teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus või ettenähtud sagedusega, kolmandal isikul on teenuse suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada.

10.5. Juhul, kui tellijale üleantav teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse asendamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

10.6. Tellija on kohustatud teavitama täitjat e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 10 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

10.7. Teenuse tähtaegselt täitmata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt täitmata teenuse maksumusest päevas iga täitmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 50 (viiskümmend) eurot.

10.8. Juhul kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui teenuse tähtaegne osutamine, siis on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi summas 200 (kakssada) eurot iga rikkumise eest ning lisaks leppetrahvi nõudele nõuda ka kohustuse täitmist. Kui lepingus on kokku lepitud teistsugune leppetrahvi määr mõne konkreetse kohustuse rikkumise puhuks, siis kohaldatakse lepingus konkreetselt selle rikkumise puhuks eraldi kokku lepitud leppetrahvimäära.

10.9. Tellijal on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi 3000 (kolm tuhat) eurot ning leping(ust) üles öelda/ taganeda.

10.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

10.11. Juhul kui teenus ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks lepingust tuleneva leppetrahvi nõudmisele õigus tellida teenus kolmandalt isikult ning nõuda selleks tehtud kulutused ja/või selleks tehtud kulutuste võimaliku hinnavahe sisse täitjalt.

10.12. Juhul kui teenus ei vasta lepingutingimustele ja tellija on nõus võtma vastu puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada maksmiseks esitatud arvel olevat hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale kirjaliku teatise.

10.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

10.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

10.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

11. Lepingu lõpetamise alused

11.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

11.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

11.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis- või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

11.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

11.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

11.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

11.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

11.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

11.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

11.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

11.4.7. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks olevate teenuste osutamisega;

11.4.8. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik;

11.4.9. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu (sh hankelepingu) tingimusi.

11.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik.

11.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 90 päeva ette.

12. Kontaktisikud

12.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu.

12.2. Tellija kontaktisikud on Maia Prunt, tel 5554 6781, [email protected] ja Anu Arukaev, tel 5302 8795, [email protected].

12.2.1. Volitatud isikud (isikud, kellel on õigus teha tellimusi ja kes on kontaktisikud igapäevaküsimustes) fikseeritakse hankelepingus või nende kontaktandmed edastatakse peale lepingu sõlmimist e-posti teel.

12.3. Täitja kontaktisikud on lepingulistes küsimustes Mikk Sillamaa, tel 5811 5026, [email protected] ja lepingu täitmisega seotud küsimustes Kardo Laev, tel 5344 1639, [email protected] (hanke 2. osa); Valentin Korkus, tel 515 7649, [email protected] (hanke 3. ja 4 osa); Tanel Tiits, tel 5368 3872, [email protected] (hanke 5. osa).

12.4. Avarii- ja rikketelefon (24/7) ja tellimuste edastamise e-post: tel 661 8000, [email protected] (hanke 2. osa), [email protected] (hanke 3. ja 4 osa), [email protected] (hanke 5. osa).

12.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

12.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

13. Lõppsätted

13.1. Leping jõustub hetkest, mil tellija on lepingu allkirjastanud.

13.2. Lepingu tähtaeg on 48 kuud, mis algab lepingu jõustumisest.

13.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

13.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

13.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

13.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

13.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

13.8. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

13.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

13.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

13.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

14. Lisad

14.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus.

14.2. Lisa 2. Julgeolekutingimused.

14.3. Lisa 3. Pakkumuse maksumuse väljavõte.

Tellija

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood 70009764

Järve 34a, 11314 Tallinn

e-post: [email protected]

Kaitsevägi

Registrikood 70008641

Juhkentali 58, 15007 Tallinn

e-post: [email protected]

Täitja

Stell Eesti AS

Registrikood 10031220

A.H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Magnus-Valdemar Saar

Peadirektor(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Sillamaa

Juhatuse liige

5/5

Lisa 1

Raamlepingu 2-2/23/314-1 juurde

Tehniline kirjeldus „Avariilise tehnohooldusteenuse tellimine“

1. ÜLDTINGIMUSED

1.1. Hangitavaks teenuseks on ehitiste tarindite avariide, rikete ning puuduste likvideerimine (edaspidi tööd või teenus) tunnihinna põhiselt vastavalt tellija väljakutsele.

1.2. Teenuse tellijaks on peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka tellija).

1.3. Vastavalt EVS 807:2016 – avariiline tehnohooldus – tööd, mille eeldus on avarii/rikke kõrvaldamine ja tehtavate tööde eesmärk on toimunud avarii/rikke ja selle tagajärgede likvideerimine.

1.4. Teenuse osutamine on jagatud piirkonniti 6 osaks (täpsem objektide jaotus on toodud tehnilise kirjelduse punktis 2.3).

1.4.1. Osa 1 - Põhi (Tallinnas, Harjumaal (välja arvatud Lääne-Harju, Saue ja Kuusalu vallas asuvad objektid) ja Raplamaal asuvad objektid ning vajadusel lisanduvate objektide korral ka Järvamaa).

1.4.2. Osa 2 - Lääs (Harjumaal Lääne-Harju ja Saue vallas, Pärnumaal, Saaremaal asuvad objektid ja vajadusel lisanduvate objektide korral ka Läänemaa, Hiiumaa).

1.4.3. Osa 3 - Lääne-Viru (Lääne-Virumaal ja Kuusalu vallas asuvad objektid).

1.4.4. Osa 4 - Ida-Viru (Ida-Virumaal asuvad objektid).

1.4.5. Osa 5 - Tartu (Jõgevamaal ja Tartumaal asuvad objektid, vajadusel lisanduvate objektide korral ka Viljandimaa).

1.4.6. Osa 6 - Võru (Valgamaal ja Võrumaal asuvad objektid, vajadusel lisanduvate objektide korral ka Põlvamaa).

2. TEENUSE KIRJELDUS, NÕUDED TEENUSELE

2.1. Tööde all peab tellija silmas järgnevaid töid (loetelu on näitlik ja ei ole lõplik, täitja peab olema valmis teostama (korraldama) kõik eesmärgi saavutamiseks kaasnevad tööd):

2.1.1. välisseinte ja fassaadide katendite, fassaadielementide osaline remont ja taastamine;

2.1.2. katuste ja katuseräästaste parandamine, osaline remont, taastamine;

2.1.3. uste ja akende reguleerimine, hooldus, remont, purunenud klaaspakettide/klaasi vahetus, tihendite vahetus, uksepiirajate remont/paigaldamine;

2.1.4. sise- ja välispinnakatetega seotud tööd (krohv ja tasandus, maalriviimistlus, plaatimistööd, ripplagede paigaldus);

2.1.5. põrandate ja põrandakatete, põrandaliistude paigaldus;

2.1.6. välistreppide ja muude hoone põhitarindite ja siseruumides paiknevate tarindite ja elementide jooksvad remondi-, hooldustööd;

2.1.7. inventari remonttööd;

2.1.8. krundi rajatiste, sh piirdeaedade ja väravate remonttööd ja sellega seoses haljastuse taastamine;

2.1.9. muud jooksvad remondi-, hooldustööd.

2.2. Tööde teostamisel tuleb järgida käesolevat tehnilist kirjeldust, kõiki kehtivaid õigusakte ja head ehitustava, standardeid, tehnilisi norme, keskkonnahoiu- ja kvaliteedinõudeid. Juhul, kui esinevad vastuolud dokumentide vahel, lähtutakse dokumendist, milles on sätestatud rangem nõue.

2.3. Teenuse osutamise peamised asukohad ja orienteeruvad mahud (mahud on orienteeruvad ning ei ole siduvad, tellijal on õigus muuta mahtu ning samuti lisada või mahust välja arvata allpool nimetatud objekte) osade kaupa:

2.3.1. Osa 1 (Põhi) orienteeruv keskmine töötundide maht kuus on 300 tundi, mis jaguneb alljärgnevalt:

2.3.1.1. Tallinnas (Juhkentali 58, Filtri tee 12, Sakala 1, Rävala pst 14, Suur-Sõjamäe 23a, Tööstuse 54a, Rahumäe tee 4a, Aiandi 15, Magasini 31a, Järve 34a, Kopli 87a, Mäepealse 2, Sõle 48, Randla 3, Tulika 37) asuvad objektid ca 90% mahust;

2.3.1.2. Männikul (Männiku harjutusväli, Männiku küla, Saku vald, Harjumaa) asuvad objektid ca kuni 4% mahust;

2.3.1.3. Soodevahel (Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) asuvad objektid ca kuni 2% mahust;

2.3.1.4. Paunkülas (Paunküla küla, Kose vald, Harjumaa) asuvad objektid ca kuni 2% mahust;

2.3.1.5. Pikvas (Pikva küla, Anija vald, Harjumaa) asuvad objektid ca kuni 2% mahust;

2.3.1.6. Jägalas (Jägala küla, Jõelähtme vald, Harjumaa) asuvad objektid ca kuni 2% mahust.

2.3.2. Osa 2 (Lääs) orienteeruv keskmine töötundide maht kuus on 200 tundi, mis jaguneb alljärgnevalt:

2.3.2.1. Ämaris (Lääne-Harju vald, Harjumaa) asuvad objektid ca 48% mahust;

2.3.2.2. Paldiskis (Rae põik 1, Tallinna mnt 7, 9, Rae 22, Sadama 17) asuvad objektid ca 36% mahust;

2.3.2.3. Siimikas (Lintsi linnak, Siimika küla, Saue vald, Harjumaa) asuvad objektid ca 2% mahust;

2.3.2.4. Kloogal (Klooga harjutusväli, Lääne-Harju vald, Harjumaa) asuvad objektid ca 8% mahust;

2.3.2.5. Pärnus (Laane 8, Oja 136) asuvad objektid ca 2-3% mahust;

2.3.2.6. Kikeperas (Kikepera harjutusväli, Saarde vald, Pärnumaa) asuvad objektid ca 1-2% mahust;

2.3.2.7. Muhus (Levalõpme küla ja Liiva küla, Muhu vald, Saaremaa) asuvad objektid ca 1-2% mahust.

2.3.3. Osa 3 (Lääne-Viru) orienteeruv keskmine töötundide maht kuus on 400 tundi, mis jaguneb alljärgnevalt:

2.3.3.1. Tapal (Loode 35, Lõuna 2, Paide mnt 96, Veski 6, Üleviste 9, korterid Tapal ja lähiümbruses) asuvad objektid ca 90% mahust;

2.3.3.2. Keskpolügoonil (Kaitseväe keskpolügoon, Tõreska küla, Kuusalu vald, Harjumaa ja Rabasaare, Tapa vald, Lääne-Virumaa) asuvad objektid ca 10% mahust;

2.3.3.3. Soodlas (Soodla harjutusväli, Kuusalu vald, Harjumaa) asuvad objektid alla 1% mahust;

2.3.3.4. Rakveres (Tuleviku 14) asuvad objektid alla 1% mahust;

2.3.3.5. Kellaveres (Kellavere küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa) asuvad objektid alla 1% mahust.

2.3.4. Osa 4 (Ida-Viru) orienteeruv keskmine töötundide maht kuus on 160 tundi, mis jaguneb alljärgnevalt:

2.3.4.1. Jõhvis (Pargi 55, korterid Jõhvis ja lähiümbruses) asuvad objektid ca 84% mahust;

2.3.4.2. Sirgalas (Sirgala harjutusväli, Mustanina küla, Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa) asuvad objektid ca 12% mahust;

2.3.4.3. Aidu-Liival (Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald, Ida-Virumaa) asuvad objektid ca 4% mahust.

2.3.5. Osa 5 (Tartu) orienteeruv keskmine töötundide maht kuus on 60 tundi, mis jaguneb alljärgnevalt:

2.3.5.1. Tartus (Riia 12/Võru tn 1, Raatuse 110, Puiestee 114c, Rebase 9, Vaksali 31) asuvad objektid ca 90% mahust;

2.3.5.2. Sirgus (Sirgu küla, Luunja vald, Tartumaa) asuvad objektid ca 8% mahust;

2.3.5.3. Unikülas (Uniküla küla, Kastre vald, Tartumaa) asuvad objektid alla 1% mahust;

2.3.5.4. Vilinas (Vilina küla, Jõgeva vald, Jõgevamaa) asuvad objektid alla 2% mahust.

2.3.6. Osa 6 (Võru) orienteeruv keskmine töötundide maht kuus on 100 tundi, mis jaguneb alljärgnevalt:

2.3.6.1. Võrus (Kose tee 3a, korterid Võrus) asuvad objektid ca 50% mahust;

2.3.6.2. Sännas (Laossaarõ küla, Rõuge vald, Võrumaa) asuvad objektid ca 10% mahust;

2.3.6.3. Vihtlas (Murdõmäe küla, Rõuge vald, Võrumaa) asuvad objektid ca 1% mahust;

2.3.6.4. Nursipalus (Nursipalu harjutusväli, Rõuge vald, Võrumaa) asuvad objektid ca 32% mahust;

2.3.6.5. Tsiatsungõlmaal (Tsiatsungõlmaa harjutusväli, Võru vald, Võrumaa) asuvad objektid ca 5% mahust;

2.3.6.6. Pilkusel (Pilkuse küla, Otepää vald, Valgamaa) asuvad objektid ca 2% mahust.

2.4. Tellija esitab tööde teostamise väljakutse (sh objekti täpse aadressi, võimalusel vajalike tööde kirjelduse ja eeldatava tööde teostamise aja) läbi tellija haldustarkvara või e-kirja teel. Töövälisel ajal ning avariide korral esitab tellija tellimuse telefoni teel, kuid see tuleb esimesel võimalusel kinnitada läbi haldustarkvara esitatud tellimusega või e-kirjaga.

2.5. Täitja kohustub esitama telefoni numbri ja e-posti aadressi, kuhu saab esitada avariide, rikete väljakutseid 24/7 ning tagab 24-tunnise avariiväljakutsete ja rikketeadete vastuvõtmise kõikidel nädalapäevadel.

2.6. Täitja peab väljakutse saamisel tööde teostamisega alustama hiljemalt järgmisel tööpäeval tellija tellimuse esitamisest või vastavalt tellija poolt kooskõlastatud ajal, erandjuhtudel hiljemalt 4 tunni jooksul (kiireloomulised tööd on ca 20% kogu töödest). Kiireloomuliste tööde puhul ei lisandu eraldi tasu.

2.7. Kõik hooldus- ja remonttööd tuleb registreerida tellija haldustarkvaras või kokkuleppel spetsiaalselt selleks loodud hoolduspäevikus, sh ka info kasutatud materjalide, varuosade kohta.

2.8. Kõik kasutatavad või asendatavad materjalid ja varuosad peavad olema uued, kasutamata, kvaliteetsed ning sobilikud.

2.9. Kasutatavad materjalid ja eeldatav tööaeg tuleb kooskõlastada tellijaga. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Tellija nõudmisel on täitjal kohustus esitada tellijale materjalide ja/või teenuste alusarveid. Alusarve peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele. Hinnad ei tohi ületada turu keskmist hinda (turu keskmiseks hinnaks loetakse suuremate jaemüüjate letihinda).

2.10. Täitja peab informeerima tellija kontaktisikut koheselt peale tööde teostamist objektil, et tööd on teostatud.

2.11. Arve esitamise aluseks on kahepoolselt allkirjastatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt. Akti aluseks olev informatsioon esitatakse tellija haldustarkvaras, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Arve aluseks olev akt koostatakse tellija kontaktisikute lõikes ja tellija haldustarkvaras maksimaalse sagedusega üks kord kuus (järgneva kuu alguses eelmise kuu kohta), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Aktis kajastatakse arve aluseks oleva perioodi jooksul teostatud teenused (sh tellimuse sisu ja lahenduskäik), töödega alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaajad, tööde teostamiseks kulunud aeg, teostatud tööde maht, kasutatud materjalide/varuosade loetelu koos nende maksumustega objektide lõikes. Akti vorm ja täpne sisu kooskõlastatakse eelnevalt tellijaga.

2.12. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks tööde garantiile. Remonttööde garantii on 24 kalendrikuud alates tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest.

3. NÕUDED TÄITJALE

3.1. Täitja kohustub:

3.1.1. taotlema Kaitseväe korralduse seaduse § 413 alusel vähemalt 7 (seitse) tööpäeva enne tööde algust sissepääsuõigust Kaitseväe julgeolekualale töövõtaja, sh alltöövõtja(te) töötajatele ning esitama sissepääsutaotluse vormil töötajate nimekirja ja töötajate allkirjastatud ja kuupäevastatud nõusoleku vormi taustakontrolli tegemiseks. Taustakontroll tehakse töötajatele, kellel on töövõtjaga ja/või alltöövõtjaga lepinguline töösuhe ning kes vajavad teenuse osutamiseks sissepääsuõigust Kaitseväe julgeolekualale;

3.1.2. täitma Kaitseväe „Julgeolekutingimused“ dokumendis sätestatud nõudeid ja tingimusi ning tagama nende täitmise alltöövõtja(te) poolt;

3.1.3. arvestama asjaoluga, et julgeolekualaste nõuete mittejärgimine annab tellijale õiguse jätta hankeleping sõlmimata või see erakorraliselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda.

3.2. Täitja peab olema võimeline teostama kõiki tehnilises kirjelduses nimetatud töid. Täitjal peavad olema vajalikud teadmised, vahendid (tööriistad), varustus, masinad ja vajalike oskuste ja kogemustega tööjõud.

3.3. Täitja tagab tellija objektil töötava personali pädevuse. Täitja tagab, et teenust vahetult osutavatel isikutel oleks teenuste osutamiseks vajalikus mahus tehnilised ja ohutusalased teadmised ning kogemus, samuti, et nimetatud isikud kannaksid objektil teenuse osutamisel eraldusmärkidega (ettevõtte embleemid või vastav tekstiline märgistus) rõivastust ning vajadusel kaitsekiivrit, välimus peab olema puhas ja korrektne.

3.4. Täitja peab määrama sõlmitava lepingu kohustuste täitmiseks ja korraldamiseks ametisse vastutava isiku, kes muuhulgas kohustub kontrollima, et kõik nõutud tööd on õigeaegselt teostatud ning kelle eesti keele oskus peab olema vähemalt B2 tasemel. Vastutava isiku vahetusel või asendusel lepinguperioodi jooksul tuleb tellijat informeerida isiku vahetusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viie tööpäeva jooksul.

3.5. Täitjal peavad tööde teostamisel olema olemas kõik õigusaktidest tulenevad registreeringud, load jms. Elektritööde teostamiseks peab töö teostajal olema minimaalselt läbitud ohuteadliku isiku koolitus. Täitja võib keelduda elektritöödest ja muudest töödest, mida ei või teostada ilma vastava pädevustunnistuseta isik.

3.6. Täitja peab omama teenuse pakkumiseks transpordivahendit mis on varustatud GPS-seadmega ning tagama tööjõu transpordi objektidele. Täitja annab tellijale ligipääsu transpordivahendite GPS seadmete jälgimiseks või esitab tellija nõudmisel sõidupäeviku(te) väljavõtte(d) GPS jälgimise süsteemist, kus on välja toodud objekt, kus teenust osutatakse, sinna jõudmise ja lahkumise aeg ning aeg kokku, lisaks peab olema konkreetne sõit seotav konkreetse aktiga.

1/4

1/5

  Lisa 2

Raamlepingu 2-2/23/314-1 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille töövõtja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud töövõtja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil töövõtja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Töövõtja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav töövõtja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Töövõtja õigused ja kohustused

3.1. Töövõtjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Töövõtja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning töövõtja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- töövõtja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), töövõtja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui töövõtja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või töövõtja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne töövõtja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui töövõtja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Töövõtja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal