Teade




Vastavalt nimekirjale kuupäev digiallkirjas nr 24/7-1.2/73


Narva-Jõesuu linna Soldina külas
Tallinna mnt 90 maaüksuse detailplaneeringu
algatamine


Narva-Jõesuu Linnavalitsus teatab, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 17.12.2024 korraldusega nr 566 algatati Soldina külas Tallinna mnt 90 maaüksuse detailplaneering.
Detailplaneeringu arendaja on maaomanik.
Detailplaneeringu ala koosneb Tallinna mnt 90 maaüksusest (kinnistu nr 248608). Detailplaneeringu ala pindala on ca 1,45 ha.
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse seadmine tankla ehitamiseks ja ärihoonete/tootmishoonete kavandamiseks koos haljasala, tehnovõrkude ja juurdepääsu planeerimisega.
PlanS § 125 lg 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt määratakse, et detailplaneering tuleb koostada lisaks detailplaneeringu kohustusega aladele ka tankla ehitamiseks.
Detailplaneeringu koostamisel on vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korraldusega on võimalik tutvuda linnavalitsuse kantseleis tööaegadel aadressil Jaan Poska 26, Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linn II korrus, Narva-Jõesuu linna veebilehel http://narva-joesuu.ee/uldinfo ja kirja lisas.
Teate esitamise alus on planeerimisseadus § 128.
Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Maksim Iljin
linnapea


Lisa: Detailplaneeringu algatamise dokumendid


Olga Rudomina, planeeringuspetsialist, [email protected], +372 5302 0276


Narva-Jõesuu 17. detsember 2024 nr 566


Soldina külas Tallinna mnt 90 maaüksuse detailplaneeringu algatamine

Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on esitatud taotlus 09.09.2024 (registreeritud dokumendiregistris nr 24/7-1.2/52 all) Narva-Jõesuu linnas Soldina külas Tallinna mnt 90 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

10.09.2024 vastuskirjaga nr 24/7-1.2/52-1 pikendati taotluse läbivaatamist seoses eeltoimingute teostamisega (alusandmete korjamine ja detailplaneeringu finantseerimise lepingu sõlmimine) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 128 lg 4 alusel.

Taotleja on kinnistu omaniku volitatud esindaja.

Detailplaneeringu eesmärk
Ehitusõiguse seadmine tankla ehitamiseks ja ärihoonete/tootmishoonete kavandamiseks koos haljasala, tehnovõrkude ja juurdepääsu planeerimisega. Eesmärgid võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise raames.

Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lg 1 punktides 1–9, 11,12,17, 21 ja 22 nimetatud ülesandeid. Samuti võib loetelu detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel muutuda.

Detailplaneeringu ala
Detailplaneeringu ala koosneb Tallinna mnt 90 maaüksusest (kinnistu nr 248608). Detailplaneeringu ala pindala on ca 1,45 ha. Detailplaneeringu ala piiridega on võimalik tutvuda korralduse lisas. Lähteülesanne.

Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest
Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lg-le 5 on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 12 (kütuse ja keemiatoodete ladustamine) järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
1) vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine;
2) vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks või vähemalt 10 000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimine.
Antud juhul on kogused tankla puhul oluliselt väiksemad.
Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt KSH eelhinnang tuleb koostada infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. Arendaja poolt esitatud andmete alusel üksiku tankla ja äri- ja tootmishoonete rajamise mõjud on oluliselt väiksemad. KeHJS § 6 lg 23 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lõike 21 reguleerimisala ja lõike 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala. Narva-Jõesuu Linnavalitsus on tutvunud arendaja esitatud andmetega ning on seisukohal, et Soldina külas Tallinna mnt 90 maaüksuse detailplaneeringu kavandatud tegevused jäävad väljapoole KeHJS § 6 lõike 21 reguleerimisala ja lõike 4 alusel kehtestatud määruse nr 224 reguleerimisala ning ei vaja eelhindamise menetluse (KeHJS § 33 lg 6 ) läbiviimist.

Lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, arendaja esitatud andmetest ja teadaolevast informatsioonist, ei saa eeldada olulise ja eeldatavalt olulise keskkonnamõju ilmnemist. Ülaltoodu alusel Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist vajalikuks.

Detailplaneeringu koostamise alusandmed:
Tallinna mnt 90 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 100%. Maaüksusel asuvad riikliku ehitisregistri järgi amortiseerunud admin. hoone (EHR kood 102020377) ja kõrvalhoone (EHR 102020378), mis kuuluvad lammutamisele.

Kehtivas Vaivara valla üldplaneeringus on detailplaneeringu ala maakasutuse juhtotstarbeks ärimaa (üldplaneeringu kaardil tähisega B), kuhu võib rajada ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood, laod keskkonnaohutute kaupade hoidmiseks, tanklad. Detailplaneeringu ala ei asu rohevõrgustikus. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Detailplaneeringu alast lääne pool asub Narva lennuväli, mida on kavas hakata tulevikus arendama (kinnistule on koostamisel detailplaneering ja see on kavas lähiajal kehtestada) ning mis võib seejärel kitsendada Tallinna mnt 90 maa-ala lennundusseaduses toodud piirangutega.

Detailplaneeringu ala asub riigi põhimaantee Tallinn-Narva (E20) maantee ääres, mille kaitsevöönd ulatusega 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast, ulatub kinnistule. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (heaks kiidetud regionaalministri 06.03.2013 kirjaga nr 13-2/22-10).

Detailplaneeringu raames on vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Täiendavate uuringute ja analüüside vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

29.12.2016 jõustus Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrus nr 153 „Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995.a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“. Määruse alusel moodustus 21.10.2017 Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemise teel uus haldusüksus – Narva-Jõesuu linn, mis on ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane.
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 41 lähtudes ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kehtivad kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kus need valdade ja linnade ühinemiseni kehtisid.
PlanS § 125 lg 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Tallinna mnt 90 maa-ala asub kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt arengupiirkonnas A1, kus on detailplaneeringu koostamine kohustuslik planeerimisseaduse v.r. (2010) § 3 lg 2 nimetatud juhtudel. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt määratakse, et detailplaneering tuleb koostada lisaks detailplaneeringu kohustusega aladele ka tankla ehitamiseks.

PlanS § 128 lg 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.

Narva-Jõesuu Linnavolikogu 27.05.2020 määruse nr 88 “Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine Narva-Jõesuu Linnavalitsusele“ § 2 kohaselt planeerimisseaduses sätestatud kohalikule omavalitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele antud ja volikogu ainupädevusse mitte kuuluvate ülesannete täitmine delegeeritakse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele.

Lähtudes ülaltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 2

annab Narva-Jõesuu Linnavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Soldina külas Tallinna mnt 90 maaüksusel.
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale Lähteülesanne.
3. Teavitada korraldusest avalikkust vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.
4. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linn J. Poska tn 26, [email protected]. Detailplaneeringu koostaja on pädev planeerija.
5. Võimaldada korraldusega tutvuda Narva-Jõesuu Linnavalitsuse lahtioleku aegadel aadressil Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu linn J. Poska tn 26, II korrus ja linna koduleheküljel https://narva-joesuu.ee/det.planeeringute-algatamine-uldinfo.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
7. Detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoimingud. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmise korraldus.



/digiallkirjastatud/
Maksim Iljin /digiallkirjastatud/
linnapea Eret Laht
linnasekretäri abi
linnasekretäri ülesannetes



Lisa. Lähteülesanne

Lisa 1
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
17.12.2024 korraldusele nr 566

Soldina külas Tallinna mnt 90 maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

LÄHTEÜLESANNE
09.2024

1. Üldandmed
Asukoht: Tallinna mnt 90 maaüksusest (kinnistu nr 248608).

Detailplaneeringu ala pindala on ca 1,45ha.
Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane ning menetlus toimub DP paragrahvide järgi.
1.1 Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetakse algatamata.
1.2 Vajalikud uuringud on kirjeldatud p. 5.17 ja 5.18.

Konkreetne detailplaneeringu lahendus koostatakse detailplaneeringu koostamise ajal.

1.1 Planeeringu algataja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.2 Planeeringu vastuvõtja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.3 Planeeringu kehtestaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.4 Huvitatud isik: kinnistu omanik

2. Planeeringu eesmärk
2.1 Ehitusõiguse seadmine tankla ehitamiseks ja ärihoonete/tootmishoonete kavandamiseks koos haljasala, tehnovõrkude ja juurdepääsu planeerimisega, sh planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-s 1–9, 11,12,17, 21 ja 22 nimetatud ülesanded. Samuti võib loetelu detailplaneeringu koostamisel uute asjaolude ilmnemisel muutuda.


Joonis 1. Detailplaneeringu ala ja kaasatavate naabrite eeldatav ring


Joonis 2. Detailplaneeringu ala kehtiva üldplaneeringu kohaselt.

Joonis 3. Eeldatav eskiis

3. Alusdokumendid, õigusaktid, planeeringud, juhendid
3.1 Planeeringut menetletakse Vaiavara Valla üldplaneeringu (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11) kohaselt.
3.2 Planeerimisseadus, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, looduskaitseseadus ja teised õigusaktid.
3.3 Riigihaldusministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning PLANK süsteemi nõuete järgimine.
3.4 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
3.5 Ida-Viru maakonnaplaneering sh selle teemaplaneeringud (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).
3.6 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
3.7 Planeeringuala ajakohane ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud topogeodeetiline alusplaan (tellib huvitatud isik).
3.8 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused (tellib huvitatud isik).
3.9 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.
3.10 Linnatänavad EVS 843:2016 (vajadusel uuendustega).

4. Alusplaan
4.1 Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks digitaalselt mõõdistatud ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan, mis peab olema olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrkude asukohad, M 1:500 täpsusastmega, EH2000 kõrgussüsteemis ja L-EST koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud andmed koostaja kohta (ettevõtte nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.

5. Detailplaneeringu sisu
5.1 Detailplaneeringu sisu peab vastama Planeerimisseaduse nõuetele ning detailplaneeringu koostamisel lahendatakse kindlasti:
1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
5.2 Detailplaneeringu lahendus peab olema piisavalt täpne ehitustegevuse planeerimiseks.
5.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus (planeeritava ala asukoht ja piir, lähiümbrus, naaberkinnistud sihtotstarvetega, õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused, senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta, kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, hooned, rajatised ja teised tehisobjektid, liikluskorraldus, looduslikud tingimused, pinnavorm, taimkate, kõrghaljastuse koosseis ja seisukord, radoonirisk jms).
5.4 Planeeringuala kruntideks jaotamise põhimõtte selgitus (vajadusel) ja kruntide pindalad. Planeeringus anda nii krundi kasutamise sihtotstarve kui ka katastriüksuse sihtotstarve nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.5 Planeeritavate hoonestusalade paiknemine ja ehituslikud tingimused (hoonestusala suurus, hoonete paiknemise viis, hoonete lubatud suurim arv krundil). Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded anda loeteluna või tabelina nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.6 Detailplaneeringuga määratakse hoonete kõrgus/korruselisus, vajadusel sügavus.
5.7 Detailplaneeringuga määratakse krundi täisehituse %.
5.8 Planeeringuga tuleb sätestada kavandatud ehitiste arhitektuursed tingimused, mis peavad olema üheselt arusaadavad, konkreetsed ja tagama arhitektuurselt tervikliku lahenduse kogu planeeringuala ulatuses.
5.9 Planeeringuala liikluskorraldus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normidele ning arvestades teemaplaneeringut. Parkimine tuleb lahendada omal krundil.
5.10 Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (vesi, reovee puhastus ja kanalisatsioon, sademevesi, soojavarustus, elektrivarustus, side, välisvalgustus jm). Tehnovõrkude rajatisi võib vajadusel planeerida ka väljapoole hoonestusala, kuid tuleb tagada kõik teised kehtivad normid ja nõuded.
• näidata olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid;
• esitada rajatavate tehnovõrkude trasside asukohad koos vajalike võimsuste näitamisega lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsusest, kehtivatest normatiividest ja vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised tellib detailplaneeringu koostaja;
• tagada nõutavad rõhtvahekaugused hoonetest ja teistest tehnovõrkudest;
• planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Kuna detailplaneeringu ala on vahelduvate kõrgustega tuleb tagada vastav lahendus sademevee ärajuhtimiseks nõlvast.
5.11 Detailplaneeringuga määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
5.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002.
5.13 Tuletõrje veevõtukohtade ja/või -mahutite paiknemine, hoonete tulepüsivus ja hoonete-vahelised tuleohutuskujad.
5.14 Asjakohased mõjud planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Seletuskirjas tuleb kajastada asjakohased mõjud. Detailplaneeringus kajastatakse vähemalt: mõjud majanduslikule olukorrale, kultuurilised mõjud, sotsiaalsed mõjud, mõjud looduskeskkonnale.
5.15 Keskkonnamõjud: jäätmekäitlus, kliimakindlus, avarii olukordade esinemise võimalused, õhusaaste ja vajadusel muud keskkonnamõjud.
5.16 Servituutide vajadus ja ulatus. Detailplaneeringu seletuskirjas, põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel näidata servituutide vajadus, koos vastavate tabelitega.
5.17 Planeeringu rakendamise võimalused: elluviimise võimalused, ajakava, tegevuste kirjeldus, kokkulepete sõlmimise lühikokkuvõte, elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
5.18 Piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu tuleb seletuskirjas seada leevendavad meetmed, ehitustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia radoonitaseme mõõtmised või ehitada radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase hoonetes
5.19 Uuringud: Vajadusel teostatakse detailplaneeringu koostamise raames.
• On vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
• Tulenevalt objektiivsetest asjaoludest võivad uuringute liigid muutuda, väheneda või suureneda.
• Uuringute läbiviimise eest tasub huvitatud isik.

6. Detailplaneeringu koosseis
6.1 Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest (sh lepingud). Seletuskiri peab sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda, jooniste ja lisade loetelu, vajadusel avaliku taristu kirjeldust.
6.2 Detailplaneeringu raames koostatakse vähemalt 1 tk 3D vaadet illustreeriv joonis detailplaneeringu lahenduse visualiseerimiseks. 3D joonis esitatakse hiljemalt vastuvõtmiseks.
6.3 Jooniste hulka peavad kuuluma:
• Asukohaplaan M 1:5000;
• Kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonis;
• Põhijoonis (ehitusõigus tabelina, maakasutus, liikluskorraldus, parkimine, haljastus jm) M 1:500;
• Tehnovõrkude joonis (tehnovõrkude paiknemine, vajalikud võimsused tabelina,) M 1:500;
• Servituutide joonis (servituudid, servituutide vajadus tabelina) M 1:500;
• 3D joonis
6.4 Seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
6.5 Kogu joonistel kujutatud informatsioon peab olema kajastatud ka seletuskirja tekstis.
6.6 Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad.

7. Detailplaneeringu menetlus
7.1 Detailplaneeringut menetletakse detailplaneeringu menetluse kohaselt vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.
7.2 Detailplaneeringu koostamise jaoks korraldatakse vajalike uuringute läbiviimine.
7.3 Detailplaneeringu lahenduse koostamine sh. vastavalt uuringute tulemustele.
7.4 Enne detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks esitada detailplaneeringu lahendus Narva-Jõesuu Linnavalitsusele läbivaatamiseks ning sisese kooskõlastusringi korraldamiseks.
7.5 . Linnavalitsus esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks vähemalt:
• Päästeamet (planeering käsitleb tuleohutusnõudeid)
• Politsei-ja Piirivalveamet (kui planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini)
• Terviseamet (planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi)
• Transpordiamet (avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 2+2 trassikoridor)
• naaberkinnistute omanikud;
• tehnovõrkude valdajad;
• muud huvitatud isikud ja asutused, kui planeeringu koostamise käigus ilmneb vajadus
kooskõlastusringil laekunud arvamuste ja märkuste põhjal teha planeeringulahenduses muudatused vastavalt Linnavalitsuse juhistele ja esitada planeeringumaterjalid uuesti. Vajadusel esitab Linnavalitsus planeeringu uuesti kooskõlastamiseks.
7.6 Eeldatav ajakava:
Detailplaneering koostatakse kolme aasta jooksul (36 kuud):
Detailplaneeringu eskiisi koostamine ca 10 kuud
Detailplaneeringu põhilahenduse koostamine ca 5 kuud
Detailplaneeringu kooskõlastamine ca 5 kuud
Detailplaneeringu vastu võtmine ca 4 kuud
Detailplaneeringu avalikustamine ca 8 kuud
Detailplaneeringu kehtestamine ca 4 kuud
Täpne ajakava lepitakse planeerijaga kokku vastavas lepingus.
7.7 Pärast detailplaneeringu lõplikku kooskõlastamist esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele detailplaneeringu materjalid koos lisadega ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes digitaalselt, mille põhjal Linnavalitsus teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele ning suunab planeeringu avalikustamisele.
7.8 Avalik väljapanek: arendaja ja/või arendaja esindaja ja planeerija osalevad avalikul arutelul (kui selle läbiviimine on seaduse kohaselt nõutud).
7.9 . Vajadusel (seaduse nõuete alusel) toimub planeeringu heakskiit Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi poolt.
7.10 Peale seadusjärgse menetluskorra läbimist ja võimalike muudatuste sisseviimist esitada detailplaneering lõplikul kujul Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kehtestamiseks (planeeringu kehtestaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus) digitaalselt (tekstifailid .doc ja .pdf formaadis, joonised .dwg ja .pdf formaadis). Planeeringu kehtestamisel esitada planeeringu tervikmaterjalid e:posti teel ja täiendavalt kahes eksemplaris digitaalselt nt. mälupulgal ning kahes eksemplaris paberkandjal.
7.11 Paberkandjal eksemplaril peavad lisad (menetlusdokumendid) olema paigutatud kronoloogilises järjekorras.
7.12 Materjalid esitada ka PLANK (planeeringute ühtne andmekogu) edastamiseks ettevalmistatud kujul.

8. Eritingimused
Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”) tuleb tankla ala sademevesi, mis ületab sademevee reostusnäitajate piirväärtusi enne suublasse juhtimist puhastada.

Koostas: Olga Rudomina, Narva-Jõesuu Linnavalitsus