Pärnumaa Valgeranna küla Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

KORRALDUS

30.12.2024 nr 839

Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti

kinnistute ning nende lähiümbruse

detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine

OÜ Sunny Assets ja OÜ Palmirand on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Valgeranna külas

Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga

jagada ca 10,58 ha suurune planeeritav maa-ala ärimaa-, üldkasutatava maa ja transpordimaa

sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus hoonestamiseks. Lisaks on detailplaneeringu

ülesandeks määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja vajalike tehnovõrkude rajamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav maa-ala asub Valgeranna külas Pärnu lahe põhjakaldal Valgeranna golfiväljaku

läheduses. Planeeringuala põhjapoolseks piiriks on poldritamm ja lõunapiiriks meri.

Planeeringuala hõlmab Valgeranna kämping (kat. tunnus 15904:003:0527), Augusti (kat. tunnus

15904:003:0809) ja osaliselt riigiomandis olevat 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Laheselja

katastriüksust (16001:001:0423) ning ümbritsevat maa-ala.

Maa-ameti kaardirakenduse andmete põhjal on Valgeranna kämpingu katastriüksuse pindala

7,42 ha ja maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa. Augusti katastriüksusel pindala on 3,16 ha

ja maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala suurus on kokku ca

14,1 ha.

Valgerand on läbi aastate olnud populaarne suvitus ja supluskoht, mille rannaosa avaneb otse

lõunasse ja on põhja poolt kaitstud metsaga. Valgerannas on arendatud puhkemajandust

1930-ndatest aastatest alates. Oma nime on ta saanud pika lõunasse avaneva mere äärse valge

liivariba järgi, plaaži pikkus on ca 4 km. Enamikul planeeringu alal kasvab suhteliselt hõre

puistu, mis vaheldub lagendikega/ lagedamate aladega. Varasemalt on puude kasvutihedus olnud

suurem, puistut on planeeritaval alal harvendatud. Kinnistute äärealadel on puude kasvutihedus

suurem ning vaadeldava ala keskosas kasvab puid hõredamalt.

Valgeranna kämpingu kinnistul on varasemalt asunud puidust kämpingud ja telkmajad, mis on

tänaseks valdavalt hävinenud, vaid kohvikuhoone (varasem ümberehitatud söökla) on säilinud.

Ehitisregistri andmetel asub Valgeranna kämping kinnistul 1-korruseline söökla ehitiselause

pinnaga 356 m2. Augusti kinnistu on hoonestamata.

Kontaktvööndi alas, planeeringualast idas, teisel pool Doberani teed, asuvad ärimaa ja

ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksused, mis on hoonestatud kuni 2-korruseliste

hoonetega. Seal asub hulgaliselt avalikkusele suunatud puhkeotstarbelisi ehitisi: Doberani

Rannamaja, külalistemajad, Valgeranna Seikluspark, Valgeranna vaateplatvorm ja Valgeranna

2

discgolfirada, õpilasmaleva hooned. Peagi on piirkonda valmimas padeliväljak. Planeeringualast

kirdesse jääb Valgeranna golfiväljak ja läände Audru poldri looduskaitseala. Eesti Looduse

Infosüsteemi andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Piirkonnas on mitu looduskaitsealust ala: läänes Audru

poldri looduskaitseala, mere poolt Pärnu lahe hoiuala, idas kaugemal ka Valgeranna hoiuala.

Kaitstavate alade eesmärkideks on säilitada Valgeranna maastik, mis on tuntud oma kaunite

valgete luidete poolest, ning taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaigad ning

rändlindudele sobivad peatumis- ja toitumisalad.

Planeeringualaga piirnev Audru poldri looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku

Pärnu lahe linnualana, on Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala linnuliikidele ja

rahvusvahelise tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik. Ala sobilikkus rändlindudele

tuleneb asukohast ja keskkonnatingimustest. Looduskaitseala jääb mitme liigi rändekoridori

keskmesse. Planeeringualast läänes ja põhjas asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus,

kus asub Poldri tammi tee. Paralleelselt teega asub planeeringualal kuivenduskraav.

Planeeringualal kehtivad järgnevad kitsendused:

• veekogu kallasrada;

• ranna veekaitsevöönd 20 m (Veeseadus);

• ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 100 m (Looduskaitseseadus): Ranna ja kalda

piiranguvööndis asuval metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub

ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini (antud asukohas 200 m);

• ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m (Looduskaitseseadus);

• vastavalt maa-ameti üleujutusala kaardirakendusele jääb planeeringuala üleujutusohuga alale:

- esinemistõenäosus 1 kord 10 aasta jooksul (üleujutuse abs +2,2 m);

- esinemistõenäosus 1 kord 100 aasta jooksul (üleujutuse abs +3,0 m);

- esinemistõenäosus 1 kord 1000 aasta jooksul (üleujutuse abs +3,082 m).

Üleujutusega seotud risk on üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest põhjustatud

võimalike kahjulike tagajärgedega inimese tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja

majandustegevusele. Planeeringualale ulatuvad elektripaigaldiste kaitsevööndid.

Ehituskeeluvööndit alal kehtiva detailplaneeringuga varasemalt vähendatud ei ole, kuid vastavalt

Audru osavallas kehtivale üldplaneeringule on planeeritavale alale määratud 100 m veekogu

ehituskeeluvöönd.

Piirkonda on kehtestatud Audru Vallavolikogu 06.04.2000 otsusega nr 45 „Valgeranna puhkeala

detailplaneering”, mis hõlmab muuhulgas ka Valgeranna kämpingu kinnistut. Kehtestatud

detailplaneeringuga planeeriti kämpinguid ja selle juurde kuuluvat hoonestust ning vabaaja

veetmise võimalusi. Planeeringu kohaselt on kinnistu hoonestamine ette nähtud ärimaa

(kaupluste ja majutusettevõtete maa) ja üldmaa (haljasalade ja supelrandade maa) kasutamise

sihtotstarbega hoonetega lisaks piirkonnas veekogude-, teede ja alajaamade maa sihtotstarbele.

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Valgeranna rand määratud avalikuks supelrannaks.

Tänaseks ei ole kehtiva detailplaneeringu alusel Valgeranna kämpingu kinnistul läbi viidud

maakorralduslikke toiminguid, kruntimisi ega kinnistute moodustamisi ja ei ole ehitatud

planeeritud kämpinguid.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega

nr 19) järgi asub planeeritav ala reserveeritud ärimaal (B). Üldplaneeringus reserveeritud

ärimaale võib rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood,

laod, tanklad, autoremondi töökojad, kauplused jt kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-,

meelelahutuse- ja söögikohad ning keskkonnaohutu väiketootmine.

Audru valla üldplaneeringu kohaselt ei ole ärimaale rajatud hoonetesse lubatud seada

korteriomandit ja (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast majutusteenust

3

pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe. Võib järeldada, et piirkond on

orienteeritud puhkamisele ning seega ei saa praeguses menetlusetapis järeldada, et sinna viidud

teenused oleksid piisavad, et tagada ja toetada aastaringset elamist. Käesoleval juhul tuleb

lähtuda sellest, et ärimaale võimalike korteriomandite ja iseseisva elamufunktsiooniga hoone

rajamise lubamine selgub planeeringu koostamise käigus ja haldusorgani kaalutlusotsuse alusel.

Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneeringu

kohaselt on peamise puhkeala arendamise alana ette nähtud Valgeranna ja Audru vahelist

piirkonda. Osavallal on 23 km pikkune merepiir, millest ligi 4 km on valge liivaga kaetud

rannariba, suvitus- ja supluskoht Valgerand, oma laugja liivaranna ning männimetsaga. Audru

valla üldplaneeringuga on Valgerand määratud avalikuks supelrannaks.

Audru valla üldplaneeringuga on käsitletud Pärnu maakonna teemaplaneeringuga, Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused, käsitletud maakonna tasandi rohelist võrgustikku.

Üldplaneeringuga on määratud mere äärde ja mööda rannajoont rohevõrgustiku koridor K9.

Üldplaneeringuga on sätestatud põhimõte, et säiliksid toimivad rohekoridorid ja väärtuslik

loodus. See tagab väärusliku elukeskkonna ja kohalike puhkamisvõimaluste säilimise.

Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74) tehakse ettepanek nimetada Pärnumaa kaheksa väärtuslikku maastikku Eesti

rahvusmaastikeks, sealhulgas ka väärtuslik Audru – Valgeranna maastik. Valitud maastikud on

unikaalsed, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning väärivad kõrgendatud tähelepanu.

Maakonnaplaneeringu järgi asub detailplaneeringu ala Audru – Valgeranna väärtuslikul

maastikul A27, mis hõlmab Audru aleviku, Valgeranna ja selle vahele jääva madala Audru

poldri.

Pärnu maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

on Pärnu maakonnas määratletud roheline võrgustik, mis koosneb funktsioneerivaks tervikuks

ühendatud tugialadest ja koridoridest. Roheline võrgustik täpsustab bioloogilise mitmekesisuse

toimimise struktuuri ning loob eeldused loodushoidlikuks ja tasakaalustatud arendustegevuseks.

Maakonnaplaneeringuga määratud rannikuvööndi puhkealade hulka kuuluvad kuurordi- ja

suvituslinn Pärnu ja seda ümbritsev puhkepiirkond, kuhu kuulub teiste seas ka Valgerand.

Kasutustingimustena soositakse puhkealadel puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduvaid

tegevusi. Pärnumaa puhkealad on seotud mere, rannikumaastike, metsade ja rabade, kaitsealade

ja teiste looduskaunite kohtadega. Maakondlikud puhkealad on kavandatud selleks, et maakonna

elanikud, külalised ja turistid saaksid neid avalikult kasutada erinevateks vabaaja harrastusteks.

Pärnu maakonnaplaneering sätestab, et Pärnu kui Eesti suvepealinna külastusperioodi tuleb

pikendada loomemajanduse, rahvusvahelistumise ja maakonna loodus- ja kultuuripärandiga

tervikuks väärtusahelaks lõimimise abil. Suuri jõupingutusi tuleb teha taastusravi võimaluste

mitmekesistamiseks ja nende rahvusvaheliseks turundamiseks. Vee-äärsed alad tuleb siduda

avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi.

Algatatava Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringuga soovitakse lisaks

Valgeranna kämpingu kinnistule anda ehitusõigus Augusti kinnistule. Soovitakse rajada puhke-

ja majutusasutusi koos äripindade ehitamisega (kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa),

et oleks võimalus lisaks majutusele pakkuda muid teenuseid, rajatakse rannapromenaad.

Eesmärk on luua kaasaegne, kvaliteetne ja kasutajasõbralik puhkekeskkond.

Piirkond on sobilik puhke- ja majutusteeninduse pakkumiseks, on olemas hea infrastruktuur, on

hea ühendus sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu – puhke-virgestusala,

loodusekeskne keskkond. Avalikult kasutatav ranna- ja puhkeala korrastatakse, alale nähakse

ette aktiivset vaba aja veetmist toetavaid tegevusi. Promenaad võimaldab inimestel nautida

4

merevaadet ja jalutada mööda rannajoont. Avalikult kasutatav ranna- ja puhkeala teenindamiseks

kavandatakse rannakohvik, mis nähakse ette olemasoleva kohvikuhoone kohale.

Puhke- ja majutus- (sealhulgas taastusravi-, kaubandus-, toitlustus- ja teenindus-) asutuste

hoonestuse rajamine mereäärsesse piirkonda toob kaasa ala aktiivsema kasutuse ning aitab

edendada turismi. Samal ajal säilitatakse ranna- ja promenaadiala avalikuks kasutamiseks

kättesaadavus ning mitmekesistatakse seal pakutavaid teenuseid. Kokkuvõttes loob mereäärase

puhke- ja majutus- (taastusravi-, kaubandus-, toitlustus- ja teenindus-) asutuste hoonete ja

nendega seotud äripindade rajamine tasakaalustatud keskkonna, mis ühendab ärilise tegevuse,

mereäärse promenaadi avalikult kasutatava supelrannaga.

Planeeringuala kruntide kasutamise otstarbeks kavandatakse majutushoone maa (ÄM);

kaubandus-, toitlustuse-, teenindushoone maa (ÄK), kultuuri- ja puhkerajatiste maa (PK);

turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa (PT); virgestusmaa (P); supelranna maa (PR); haljasala

maa (HP); tee ja tänava maa (LT) maakasutusega funktsioonid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang

Detailplaneeringuga kavandatakse uut puhkemajanduspiirkonda ning selle teenindamiseks

vajalike tehnovõrkude (teed, elekter, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid jms) rajamist. Seetõttu on

tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) eelhinnangu vajadus tuleneb lisaks KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2

(väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja

veetmise rajatiste ehitamine).

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 12, 19 ja p 22 kohaselt

käsitletav turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamisena või muu tegevusena,

mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 prim 2 kohaselt on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 esitatud

kriteeriumitel põhinev Valgeranna külas Valgeranna kämpingu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu on koostanud LEMMA

OÜ (täiendatud aprill 2024).

Eelhinnangus kirjeldatakse detailplaneeringuga kavandatavat, analüüsitakse vastavust kehtivatele

õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, arvestades nende

kehtestamise tasandit.

Eelhinnangus analüüsiti võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid ja teemasid:

kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele; kaitstavad

loodusobjektid; tegevuse kaitsekorralduslik vajadus ning leevendavad meetmed; loodusvarade

kasutamine, jäätme- ja energiamahukus; mõju kultuuriväärtustele; jääkreostus; maastik ja

visuaalne mõju; mõju pinna- ja põhjaveele; müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus;

avariiolukordade esinemise võimalikkus; lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude

kumuleerumine; sotsiaal-majanduslikud jm tingimused; piiriülene keskkonnamõju.

Eelhindamise tulemuste alusel jõuti järeldustele:

5

• detailplaneeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

• planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid,

Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

• planeeringuala piirneb Natura 2000 võrgustiku aladega, kuid puudub negatiivne mõju Pärnu

lahe linnuala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu

ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsete tasemete esinemise;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

• planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lisaks on eelhinnangus loetletud leevendavad meetmed planeeringulahenduse väljatöötamiseks

ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks järgmiselt:

• Käesoleval hetkel ei ole teada, milline on kavandatavate hoonete arhitektuur. Juhul kui

kavandatakse suuri klaaspindasid, tuleb arvestada, et paljud linnud ei taju klaaspinda kui

takistust. Samuti rändavad paljud linnud öösiti, mistõttu on vajalik pöörata tähelepanu ka

valgustuslahendusele, et tehisvalgus neid ei eksitaks. Lindude kokkupõrkeriski on

võimalik vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete

lahendustega. linnusõbraliku arhitektuuriga on võimalik kokkupõrgete tõenäosust

oluliselt vähendada.

• Detailplaneeringu elluviimine muudab maastikuilmet. Tegemist on samas planeerimisega

perspektiivsel arendataval Valgeranna puhkealal, kus on planeeringuliste lahendustega

võimalik vähendada visuaalset mõju maastikus.

Samuti tuleb rakendada edasises DP koostamise menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes

õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kokkuvõttes järeldatakse, et planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste

loetellu.

Seega KSH läbiviimine Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu koostamisel

ei ole eeldatavalt vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus

lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust

ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Pärnu Linnavalitsus on küsinud detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohta

asjakohaste asutuste seisukohta. Detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõuga on tutvunud

ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Keskkonnaamet (17.10.2024 kiri

nr 6-2/24/2122-4), Transpordiamet (23.10.2024 nr 7.2-2/24/16778-2), Terviseamet (04.10.2024

kiri nr 9.3-1/24/9748-2) ja Regionaal- ja põllumajandusministeerium (25.10.2024 kiri

nr 14-3/4223-1).

6

Kohalikul omavalitsusel on kohustus hoida elurikkust ja säilitada väärtuslikke maastikke, need

on inimese tervise, heaolu ja jätkusuutliku majanduse aluseks.

Detailplaneeringualal tuleb järgida kõrgema taseme strateegilisi planeerimisdokumente, mis on

andnud hinnangu maastiku väärtustele, pakuvad esteetilist naudingut ja neid väärtusi tuleb

säilitada.

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 125 lg 1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3

alusel ning arvestades OÜ Palmirand 21.12.2023 ja 07.11.2024 esitatud avaldusi

1. Algatada Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning

nende lähiümbruse detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on selgitada planeeringualale sobivaim ehitusõigus,

arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ning määrata liikluskorralduslikud (sh turvaline

jalakäijate ja kergliiklejate läbipääs) põhimõtted, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Eesmärgiks on maastikku väärtustades

Valgeranna puhkeala võimaluste mitmekesistamine mereäärse virgestusala, puhkemajanduse ja

tervise edendamise arenguks rannikuäärses looduskeskkonnas kookõlas kultuuripärandiga.

Eesmärgiks on edendada turismi ja arendada puhke- ja majutus- (kaubandus-, toitlustus- ja

teenindus-) asutuste hoonete ja nendega seotud äripindade rajamist mereäärses puhkepiirkonnas,

et pakkuda mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi.

Koostamise üheks eesmärgiks on ka avaliku ranna- ja puhkeala ulatuses üldkasutatava maa

(puhke- ja haljasala maa-ala ning supelranna maa-ala) krundi moodustamine, selle korrastamine

ja üle andmine kohalikule omavalitsusele. Valgerand määratakse avalikuks supelrannaks.

Detailplaneering koostatakse Pärnu Maakonnaplaneeringu ja Audru valla üldplaneeringu

kohasena. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb tagada rohevõrgustiku toimimine.

Detailplaneeringuga ei tehta ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut.

1.1. Hoonestus planeeritakse Audru – Valgerand väärtusliku maastiku alale. Valgerannas on

arendatud puhkemajandust 1930-ndatest aastatest alates, sellest tulenevad ka kõrged ootused

arhitektuursele lahendusele. Planeeringualale parima tervikliku ruumilise lahendus leidmiseks

tuleb detailplaneeringu eskiisi staadiumis koostada vähemalt kolm eriilmelist planeeringu

lahendust (vähemalt kolme osalejaga), mille žüriis peavad osalema ka linnavalitsuse esindajad,

sealhulgas linnaarhitekt. Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb kooskõlastada linnavalitsusega.

1.2. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb käsitletavate maa-üksuste kohta läbi viia

maastikuarhitekti või samavõrd pädeva spetsialisti poolne maastikuväärtuste hinnang

(kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, identiteediväärtus ja esteetiline

väärtus).

1.3. Detailplaneeringu koostamise käigus viia läbi asjakohaste mõjude hinnang, mis hõlmab

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine. Asjakohaste mõjude hindamine on vajalik, et luua

eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,

tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava

keskkonna kujunemiseks. Kavandatu peab soodustama keskkonnahoidlikku ning majanduslikult,

kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Arvestada kumulatiivseid mõjusid.

1.4. Detailplaneeringu koostamise käigus anda hinnang täiendatud liikluskoormuse ja -sageduse

ning uute juurdepääsuteede ning nende võimaliku kaasneva mõju kohta.

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste lähteseisukohtadega:

7

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ning

kaasatavate huvidega. Oluline on planeeringulahenduse sidusus lähialaga ning kontaktala

perspektiivsete arengusuundadega. Planeeringulahendus peab olema proportsionaalne piirkonna

tasakaalustatud ruumilise arengu suundadega.

2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma

keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi. Hoonete asukoha valikul tuleb arvestada

ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse ning ranna ja kalda piiranguvööndisse seatud kisendustega.

Ehitamine ei ole lubatud piiranguvööndis olevale metsamaale. Ehituskeeluvööndi ulatust ja

jooniseid koostades arvestada 2019 aasta põhikaardi kõlvikute koosseisust või mõnest muust

Keskkonnaameti kooskõlastatud kõlvikulise koosseisu kaardist.

Hoonestust kavandades tuleb hinnata nende omavahelise paigutuse ja hoonete orientatsiooni

sobivust konkreetses ümbruses. Hoonete asukoha kavandamisel tuleb lähtuda kohapealsetest

keskkonnatingimustest (reljeef, päike, tuuled, miljöö, linnukaitseala jne), et kavandatav tulemus

oleks võimalikult keskkonnasäästlik ja energiatõhus. Ehitatavad hooned ja rajatised peavad

sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma funktsioonide, kasutuse,

proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Oluline on kasutada väärikaid

materjale, mis on olnud omased piirkonna ehitustraditsioonidele.

Hoonestust kavandades tuleb lähtuda põhimõttest – „majad pargis“ hoonestust. Dominantsete

ehitiste paigaldamist väärtuslikule maastiku alale ei ole lubatud. Lindude kokkupõrkeriski on

võimalik vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete

lahendustega.

2.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Läänemere äärse ala arendamise eesmärkidega ning

turvalise ja mugava kergliiklejate ühendusega kallasrajal. Tulenevalt suurest avalikust huvist

mere kalda ala kasutuse vastu tuleb tagada kalda alal vabalt liikumine, kavandada

kaldapromenaadi jätkumine.

2.4. Planeeringu koostamise käigus välja selgitada avalikult kasutatava ranna- ja puhkeala

kasutushuvid; Veeäärsete alade väärtustamine ja kasutusvõimaluste suurendamine ning

funktsionaalsuse parandamine; Piirkonda uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada

liikumisvajaduse muutusega ja hinnata tuleb juurdepääsetavust erinevate transpordiliikidega

eesmärgiga lähtuda keskkonnasõbralike liikumisviiside soodustamisest. Tuleb tagada head

jalgsi- ja jalgrattaühendused olemasolevate teedega. Juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada

liikumis- ja nägemispuudega inimeste liikumisvõimalused. Autodega juurdepääs kinnistutele

peab olema võimalikult vähe konfliktis kergliiklusega. Vajalik on luua hea side olemasoleva

infrastruktuuri ja asustusega. Avalikult kasutatava ranna- ja puhkeala tervikliku ruumilise

lahenduse üheks osaks on ranna mööbel ja valgustus. Vajalik on avaliku kasutusega tualettide

rajamine supelranda külastavate puhkajate tarbeks.

3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Audru valla üldplaneeringuga ärihoonete

ehitamise ja kasutamise tingimuste ja põhimõtetega:

3.1. Avalikult kasutatava ranna- ja puhkealaga seotud teeninduse paigutamine on ajaloolise

kuurordi alale kohane.

3.2. Avalikule ranna- ja puhkealale omase arengu planeerimine arvestab ranna eripäraga ja

tugevdab selle identiteeti.

3.3. Planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestada asjaoluga, et osa planeeritavast alast asub

ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ning ranna ja kalda piiranguvööndis (200 m), kus on kehtivast

seadusandlusest tulenevad piirangud (nt on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine

metsamaa kõlvikule). Sealjuures ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule

rajatisele ning kehtestatud detailplaneeringuga kavandatavale avalikult kasutatavale teele,

tehnovõrkudele ja -rajatistele.

3.4. Audru valla üldplaneeringu kohaselt ärimaale rajatud hoonetesse ei ole lubatud seada

korteriomandit, kui detailplaneering seda ette ei näe. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada

iseseisvat elamufunktsiooniga hoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast

majutus- teenust pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe. See, kas

8

detailplaneeringus kavandatavatesse hoonetesse on võimalik seada korteriomandit või

korteriomandeid, kaalutakse detailplaneeringu koostamise käigus.

3.5. Planeeringualale põhijuurdepääs lahendada Poldri tammi tee L3 kaudu. Ala parkimisvajadus

korraldada Poldri tammi tee vahetus piirkonnas. Hooned tuleb tee äärde paigutada nõnda, et seda

teenindavad parklad jääksid tee poolsesse külge või kavandatava hoonestuse vahele.

Parkimisvajadus tuleb lahendada oma krundi siseselt ja standardikohaselt (sh jalgrataste

parkimine). Rattaparkla peab olema paigutatud võimalikult peasissepääsude lähedal. Parkla on

võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Rattaparkla tuleb rajada piisava

mahutavusega ja ilmastikukindlana. Rajatavad jalgratta- ja kõnniteed, peavad arvestama

puuetega inimeste liikumisvajadusi.

3.6. Piirkonda läbiv olemasolev avalik Doberani tee peab jääma kasutusse rannapromenaadina ja

ranna alale juurdepääsuna. Planeeringuala läbivad rajatavad teed peavad samuti arvestama

parkmetsa looduslikku iseloomu. Piirkonda rajatavad teed on kõik avalikult kasutatavad teed.

3.7. Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise

võimalus.

3.8. Parkla alade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku lume

käitlemisevajadusega. Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse

kanalisatsiooni või läbi puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada

keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest

ainetest, näiteks õlist ja bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või

sademeveesüsteemi juhtimist.

3.9. Uushoonestuse rajamisel üleujutusohuga alale tuleb arvestada nii inimtegevusest

põhjustatava võimaliku kahjuga veekogule ka üleujutusriskist tuleneva võimaliku kahjuga

inimese varale. Avalikult kasutatavad hooned (nt teenindushooned, kauplused vms) või

ärihoonete kavandamisel alla 3,20 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse

tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 3,20 m abs. Soovitav on

absoluutkõrgusega alla 3,20 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena.

Üleujutusohuga alal peab arendaja tagama igaaegse evakueerimisvõimaluse ning hoonete

kasutatavuse ka üleujutuse korral.

3.10. Kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid. Veekogude kaldaid tuleb hoida

läbitavana. Planeeringualale mitte kavandada piirdeid, vajadusel võib ette näha haljaspiirdeid.

3.11. Kuna piirkond on suunatud puhkajate teenindamisele, tuleb sobivatesse kohtadesse

paigutada piisavalt istumiskohti ja prügikaste. Turvalisust ja atraktiivsust on võimalik tõsta

sobiva valgustuse rajamisega.

3.12. Uute avalike jalgteede rajamine siduda olemasoleva teedevõrgustikuga, et tagada rannale

parem juurdepääs ja seal vaba liikumine.

3.13. Mere äärse rannapromenaadi ja selle ümbruse kvaliteeti ja atraktiivsust tuleb rõhutada

maastikuarhitektuuri abil, luues puhke- ja virgestus alad ning tagades hea ligipääsu merele.

Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada ümbritseva loodusega. Taimestiku ja puude valik peab

toetama kohalikke taimeliike ning säilitama mereäärse ala iseloomu. Säilitada planeeringualal

väärtuslik haljastus. Valgeranna parkmetsa renoveerimisel suurendada haljastuse osakaalu, siis

eelistada alal looduslikult kasvavaid väärtuslikemaid puuliike nagu tammed, pärnad ja männid.

Kõvakattega alad sh terrasside osakaal ei või ületada haljastuse osakaalu.

Maastiku kujundamiseks ja haljastuse kavandamiseks tuleb koostada eraldi haljastusprojekt

ehitusprojekti staadiumis.

3.14. Detailplaneeringuala hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste

lahendused koostada kooskõlas tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimustega. Hoonete ja

tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt

Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele.

Puukaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (14.

peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 (või neid asendavatest õigusaktidest).

3.15. Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga;

elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb projekteerida, ehitada ja

kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides; uued sademe- ja reoveepumplad tuleb

9

üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks; üleujutusohuga alal ehitamisel tuleb järgida

ka keskkonnakaitselisi meetmeid, nt reovee, põhjavee kaitstuse vms aspektides. Tagada tuleb

reovee ja ohtlike ainete käitlus selliselt, et võimalike üleujutuste korral ei tekiks lekkeid või

avariisid, mistõttu satuks reovesi või ohtlikud ained keskkonda; teede, mullete ja hoonete

vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohtu.

Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni,

tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.

3.16. Jäätmehoolduse reguleerimine Pärnu linna haldusterritooriumil korraldada vastavalt Pärnu

jäätmehoolduseeskirjale.

3.17. Sademevett ja lund kinnistutelt ega hoone katustelt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele

ega linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav

vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. Detailplaneeringu koosseisus esitada

vertikaalplaneerimise joonis.

3.18. Teenindavad funktsioonid (prügisorteerimine ja kaubalaadimine) peavad olema lahendatud

keskkonda arhitektuurselt ja funktsionaalselt sobivalt.

3.19. Planeeringulahendust kavandades tuleb arvestada kliimamuutustega ja näha ette

kliimamõju leevendavad meetmed. Kliimamuutuste olulisemad mõjud on tormide sagenemine,

üleujutused, erosiooni risk ja kuumalained. Rannikuala võivad aina sagedamini ohustada tormide

põhjustatud veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt seni kogetust suurem.

Kirjeldada tormide sagenemisest tulenevaid nõudeid taristu ja ehitiste vastupidavusele ja

tormitagajärgede likvideerimise võimele. Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside

rajamisel eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime.

3.20. Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus-

ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

3.21. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

ümbritsevas avalikus ruumis ja naaberkinnistutel. Alale täiendavate tegevuste planeerimisel on

oluline uuesti hinnata tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed

(tegevuste ajastamine, maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne.

3.22. Avaliku kasutusega ehitiste kavandamisel lähtuda universaalse disaini printsiipidest.

4. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

Planeeringu koostamise käigus võib osutuda vajalikuks planeeringuala laiendada näiteks

logistilise funktsioneerimise, funktsionaalse seotuse vms ruumivajaduse tõttu.

5. Mitte algatada Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamisel

arvestada eelhinnangus toodud keskkonnamõju vähendamise meetmetega.

6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada planeeringutega:

Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74; Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla

üldplaneering; Audru vallavolikogu 06.04.2000 a otsusega nr 45 kehtestatud Valgeranna

puhkeala detailplaneering.

7. Detailplaneeringu koostamine võib kaasa tuua täiendavat vajadust võimalikeks uuringuteks ja

analüüsideks.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Pärnu maakonna planeeringus sätestatud

tingimustega väärtuslike maastike, rohevõrgustiku ja nende omapära säilitamiseks ning väärtuste

suurendamiseks.

9. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

10

10. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh

planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest.

11. Planeeringu koostamise korraldajal sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga, enne

planeeringu kehtestamist, haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse

detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega

funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks

või osaliseks kandmiseks.

Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt

kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn

andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude

kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta

eelarves.

Sama määruse § 3 lõike (1) kohaselt lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse kehtestamise eelses

halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei

tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed

rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste

väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele

vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele

hüpoteekide seadmine; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku

kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade

üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

12. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

13. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivsed joonised.

14. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga,

Transpordiametiga, Muinsuskaitseametiga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametiga ning Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus

tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega,

tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad

koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

15. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud

detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes.

Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse

järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus

muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas

avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine

11

planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku

planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana.

16. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

Audru valla üldplaneeringu elluviimisel tuleb lisaks arvestada, et maa reserveerimine mingil

muul juhtfunktsioonil, kui tänane katastris olev või kehtestud detailplaneeringus olev

maakasutuse sihtotstarve, ei anna alust oletada reserveeritud alale detailplaneeringu kehtestamise

tagamist. Pärnu Linnavalitsusel on vaatamata maa reserveerimisele õigus alati keelduda ka

vastavalt reserveeritud juhtfunktsioonile algatatud ja koostatud detailplaneeringu kehtestamisest,

kui selle elluviimine ei täidaks Audru osavalla arengu üldeesmärke. Samuti võidakse

detailplaneeringu kehtestamisest keelduda, kui planeeringu menetluse läbiviimisel jõutakse

põhjendatud järeldusteni reaalse keskkonnaohu või keskkonnakvaliteedi halvenemise kohta.

17. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul

detailplaneeringu algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning

korraldada teate avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

18. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Valgeranna külas, Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning nende lähiümbruse

detailplaneering

MAA-ALA ASUKOHA SKEEM

Planeeringuala piir, Planeeringu PlanID 126915, detailplaneeringu ala suurus on ca 14,1 ha

Väljavõte Maa-ameti kaardilt

KORRALDUS

30.12.2024 nr 839

Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti

kinnistute ning nende lähiümbruse

detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine

OÜ Sunny Assets ja OÜ Palmirand on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Valgeranna külas

Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga

jagada ca 10,58 ha suurune planeeritav maa-ala ärimaa-, üldkasutatava maa ja transpordimaa

sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus hoonestamiseks. Lisaks on detailplaneeringu

ülesandeks määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja vajalike tehnovõrkude rajamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav maa-ala asub Valgeranna külas Pärnu lahe põhjakaldal Valgeranna golfiväljaku

läheduses. Planeeringuala põhjapoolseks piiriks on poldritamm ja lõunapiiriks meri.

Planeeringuala hõlmab Valgeranna kämping (kat. tunnus 15904:003:0527), Augusti (kat. tunnus

15904:003:0809) ja osaliselt riigiomandis olevat 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Laheselja

katastriüksust (16001:001:0423) ning ümbritsevat maa-ala.

Maa-ameti kaardirakenduse andmete põhjal on Valgeranna kämpingu katastriüksuse pindala

7,42 ha ja maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa. Augusti katastriüksusel pindala on 3,16 ha

ja maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala suurus on kokku ca

14,1 ha.

Valgerand on läbi aastate olnud populaarne suvitus ja supluskoht, mille rannaosa avaneb otse

lõunasse ja on põhja poolt kaitstud metsaga. Valgerannas on arendatud puhkemajandust

1930-ndatest aastatest alates. Oma nime on ta saanud pika lõunasse avaneva mere äärse valge

liivariba järgi, plaaži pikkus on ca 4 km. Enamikul planeeringu alal kasvab suhteliselt hõre

puistu, mis vaheldub lagendikega/ lagedamate aladega. Varasemalt on puude kasvutihedus olnud

suurem, puistut on planeeritaval alal harvendatud. Kinnistute äärealadel on puude kasvutihedus

suurem ning vaadeldava ala keskosas kasvab puid hõredamalt.

Valgeranna kämpingu kinnistul on varasemalt asunud puidust kämpingud ja telkmajad, mis on

tänaseks valdavalt hävinenud, vaid kohvikuhoone (varasem ümberehitatud söökla) on säilinud.

Ehitisregistri andmetel asub Valgeranna kämping kinnistul 1-korruseline söökla ehitiselause

pinnaga 356 m2. Augusti kinnistu on hoonestamata.

Kontaktvööndi alas, planeeringualast idas, teisel pool Doberani teed, asuvad ärimaa ja

ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksused, mis on hoonestatud kuni 2-korruseliste

hoonetega. Seal asub hulgaliselt avalikkusele suunatud puhkeotstarbelisi ehitisi: Doberani

Rannamaja, külalistemajad, Valgeranna Seikluspark, Valgeranna vaateplatvorm ja Valgeranna

2

discgolfirada, õpilasmaleva hooned. Peagi on piirkonda valmimas padeliväljak. Planeeringualast

kirdesse jääb Valgeranna golfiväljak ja läände Audru poldri looduskaitseala. Eesti Looduse

Infosüsteemi andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Piirkonnas on mitu looduskaitsealust ala: läänes Audru

poldri looduskaitseala, mere poolt Pärnu lahe hoiuala, idas kaugemal ka Valgeranna hoiuala.

Kaitstavate alade eesmärkideks on säilitada Valgeranna maastik, mis on tuntud oma kaunite

valgete luidete poolest, ning taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaigad ning

rändlindudele sobivad peatumis- ja toitumisalad.

Planeeringualaga piirnev Audru poldri looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku

Pärnu lahe linnualana, on Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala linnuliikidele ja

rahvusvahelise tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik. Ala sobilikkus rändlindudele

tuleneb asukohast ja keskkonnatingimustest. Looduskaitseala jääb mitme liigi rändekoridori

keskmesse. Planeeringualast läänes ja põhjas asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus,

kus asub Poldri tammi tee. Paralleelselt teega asub planeeringualal kuivenduskraav.

Planeeringualal kehtivad järgnevad kitsendused:

• veekogu kallasrada;

• ranna veekaitsevöönd 20 m (Veeseadus);

• ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 100 m (Looduskaitseseadus): Ranna ja kalda

piiranguvööndis asuval metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub

ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini (antud asukohas 200 m);

• ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m (Looduskaitseseadus);

• vastavalt maa-ameti üleujutusala kaardirakendusele jääb planeeringuala üleujutusohuga alale:

- esinemistõenäosus 1 kord 10 aasta jooksul (üleujutuse abs +2,2 m);

- esinemistõenäosus 1 kord 100 aasta jooksul (üleujutuse abs +3,0 m);

- esinemistõenäosus 1 kord 1000 aasta jooksul (üleujutuse abs +3,082 m).

Üleujutusega seotud risk on üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest põhjustatud

võimalike kahjulike tagajärgedega inimese tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja

majandustegevusele. Planeeringualale ulatuvad elektripaigaldiste kaitsevööndid.

Ehituskeeluvööndit alal kehtiva detailplaneeringuga varasemalt vähendatud ei ole, kuid vastavalt

Audru osavallas kehtivale üldplaneeringule on planeeritavale alale määratud 100 m veekogu

ehituskeeluvöönd.

Piirkonda on kehtestatud Audru Vallavolikogu 06.04.2000 otsusega nr 45 „Valgeranna puhkeala

detailplaneering”, mis hõlmab muuhulgas ka Valgeranna kämpingu kinnistut. Kehtestatud

detailplaneeringuga planeeriti kämpinguid ja selle juurde kuuluvat hoonestust ning vabaaja

veetmise võimalusi. Planeeringu kohaselt on kinnistu hoonestamine ette nähtud ärimaa

(kaupluste ja majutusettevõtete maa) ja üldmaa (haljasalade ja supelrandade maa) kasutamise

sihtotstarbega hoonetega lisaks piirkonnas veekogude-, teede ja alajaamade maa sihtotstarbele.

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Valgeranna rand määratud avalikuks supelrannaks.

Tänaseks ei ole kehtiva detailplaneeringu alusel Valgeranna kämpingu kinnistul läbi viidud

maakorralduslikke toiminguid, kruntimisi ega kinnistute moodustamisi ja ei ole ehitatud

planeeritud kämpinguid.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega

nr 19) järgi asub planeeritav ala reserveeritud ärimaal (B). Üldplaneeringus reserveeritud

ärimaale võib rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood,

laod, tanklad, autoremondi töökojad, kauplused jt kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-,

meelelahutuse- ja söögikohad ning keskkonnaohutu väiketootmine.

Audru valla üldplaneeringu kohaselt ei ole ärimaale rajatud hoonetesse lubatud seada

korteriomandit ja (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast majutusteenust

3

pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe. Võib järeldada, et piirkond on

orienteeritud puhkamisele ning seega ei saa praeguses menetlusetapis järeldada, et sinna viidud

teenused oleksid piisavad, et tagada ja toetada aastaringset elamist. Käesoleval juhul tuleb

lähtuda sellest, et ärimaale võimalike korteriomandite ja iseseisva elamufunktsiooniga hoone

rajamise lubamine selgub planeeringu koostamise käigus ja haldusorgani kaalutlusotsuse alusel.

Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneeringu

kohaselt on peamise puhkeala arendamise alana ette nähtud Valgeranna ja Audru vahelist

piirkonda. Osavallal on 23 km pikkune merepiir, millest ligi 4 km on valge liivaga kaetud

rannariba, suvitus- ja supluskoht Valgerand, oma laugja liivaranna ning männimetsaga. Audru

valla üldplaneeringuga on Valgerand määratud avalikuks supelrannaks.

Audru valla üldplaneeringuga on käsitletud Pärnu maakonna teemaplaneeringuga, Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused, käsitletud maakonna tasandi rohelist võrgustikku.

Üldplaneeringuga on määratud mere äärde ja mööda rannajoont rohevõrgustiku koridor K9.

Üldplaneeringuga on sätestatud põhimõte, et säiliksid toimivad rohekoridorid ja väärtuslik

loodus. See tagab väärusliku elukeskkonna ja kohalike puhkamisvõimaluste säilimise.

Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74) tehakse ettepanek nimetada Pärnumaa kaheksa väärtuslikku maastikku Eesti

rahvusmaastikeks, sealhulgas ka väärtuslik Audru – Valgeranna maastik. Valitud maastikud on

unikaalsed, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning väärivad kõrgendatud tähelepanu.

Maakonnaplaneeringu järgi asub detailplaneeringu ala Audru – Valgeranna väärtuslikul

maastikul A27, mis hõlmab Audru aleviku, Valgeranna ja selle vahele jääva madala Audru

poldri.

Pärnu maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

on Pärnu maakonnas määratletud roheline võrgustik, mis koosneb funktsioneerivaks tervikuks

ühendatud tugialadest ja koridoridest. Roheline võrgustik täpsustab bioloogilise mitmekesisuse

toimimise struktuuri ning loob eeldused loodushoidlikuks ja tasakaalustatud arendustegevuseks.

Maakonnaplaneeringuga määratud rannikuvööndi puhkealade hulka kuuluvad kuurordi- ja

suvituslinn Pärnu ja seda ümbritsev puhkepiirkond, kuhu kuulub teiste seas ka Valgerand.

Kasutustingimustena soositakse puhkealadel puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduvaid

tegevusi. Pärnumaa puhkealad on seotud mere, rannikumaastike, metsade ja rabade, kaitsealade

ja teiste looduskaunite kohtadega. Maakondlikud puhkealad on kavandatud selleks, et maakonna

elanikud, külalised ja turistid saaksid neid avalikult kasutada erinevateks vabaaja harrastusteks.

Pärnu maakonnaplaneering sätestab, et Pärnu kui Eesti suvepealinna külastusperioodi tuleb

pikendada loomemajanduse, rahvusvahelistumise ja maakonna loodus- ja kultuuripärandiga

tervikuks väärtusahelaks lõimimise abil. Suuri jõupingutusi tuleb teha taastusravi võimaluste

mitmekesistamiseks ja nende rahvusvaheliseks turundamiseks. Vee-äärsed alad tuleb siduda

avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi.

Algatatava Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringuga soovitakse lisaks

Valgeranna kämpingu kinnistule anda ehitusõigus Augusti kinnistule. Soovitakse rajada puhke-

ja majutusasutusi koos äripindade ehitamisega (kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa),

et oleks võimalus lisaks majutusele pakkuda muid teenuseid, rajatakse rannapromenaad.

Eesmärk on luua kaasaegne, kvaliteetne ja kasutajasõbralik puhkekeskkond.

Piirkond on sobilik puhke- ja majutusteeninduse pakkumiseks, on olemas hea infrastruktuur, on

hea ühendus sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu – puhke-virgestusala,

loodusekeskne keskkond. Avalikult kasutatav ranna- ja puhkeala korrastatakse, alale nähakse

ette aktiivset vaba aja veetmist toetavaid tegevusi. Promenaad võimaldab inimestel nautida

4

merevaadet ja jalutada mööda rannajoont. Avalikult kasutatav ranna- ja puhkeala teenindamiseks

kavandatakse rannakohvik, mis nähakse ette olemasoleva kohvikuhoone kohale.

Puhke- ja majutus- (sealhulgas taastusravi-, kaubandus-, toitlustus- ja teenindus-) asutuste

hoonestuse rajamine mereäärsesse piirkonda toob kaasa ala aktiivsema kasutuse ning aitab

edendada turismi. Samal ajal säilitatakse ranna- ja promenaadiala avalikuks kasutamiseks

kättesaadavus ning mitmekesistatakse seal pakutavaid teenuseid. Kokkuvõttes loob mereäärase

puhke- ja majutus- (taastusravi-, kaubandus-, toitlustus- ja teenindus-) asutuste hoonete ja

nendega seotud äripindade rajamine tasakaalustatud keskkonna, mis ühendab ärilise tegevuse,

mereäärse promenaadi avalikult kasutatava supelrannaga.

Planeeringuala kruntide kasutamise otstarbeks kavandatakse majutushoone maa (ÄM);

kaubandus-, toitlustuse-, teenindushoone maa (ÄK), kultuuri- ja puhkerajatiste maa (PK);

turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa (PT); virgestusmaa (P); supelranna maa (PR); haljasala

maa (HP); tee ja tänava maa (LT) maakasutusega funktsioonid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang

Detailplaneeringuga kavandatakse uut puhkemajanduspiirkonda ning selle teenindamiseks

vajalike tehnovõrkude (teed, elekter, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid jms) rajamist. Seetõttu on

tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) eelhinnangu vajadus tuleneb lisaks KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2

(väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja

veetmise rajatiste ehitamine).

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 12, 19 ja p 22 kohaselt

käsitletav turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamisena või muu tegevusena,

mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 prim 2 kohaselt on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 esitatud

kriteeriumitel põhinev Valgeranna külas Valgeranna kämpingu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu on koostanud LEMMA

OÜ (täiendatud aprill 2024).

Eelhinnangus kirjeldatakse detailplaneeringuga kavandatavat, analüüsitakse vastavust kehtivatele

õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, arvestades nende

kehtestamise tasandit.

Eelhinnangus analüüsiti võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid ja teemasid:

kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele; kaitstavad

loodusobjektid; tegevuse kaitsekorralduslik vajadus ning leevendavad meetmed; loodusvarade

kasutamine, jäätme- ja energiamahukus; mõju kultuuriväärtustele; jääkreostus; maastik ja

visuaalne mõju; mõju pinna- ja põhjaveele; müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus;

avariiolukordade esinemise võimalikkus; lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude

kumuleerumine; sotsiaal-majanduslikud jm tingimused; piiriülene keskkonnamõju.

Eelhindamise tulemuste alusel jõuti järeldustele:

5

• detailplaneeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

• planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid,

Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

• planeeringuala piirneb Natura 2000 võrgustiku aladega, kuid puudub negatiivne mõju Pärnu

lahe linnuala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu

ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsete tasemete esinemise;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

• planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lisaks on eelhinnangus loetletud leevendavad meetmed planeeringulahenduse väljatöötamiseks

ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks järgmiselt:

• Käesoleval hetkel ei ole teada, milline on kavandatavate hoonete arhitektuur. Juhul kui

kavandatakse suuri klaaspindasid, tuleb arvestada, et paljud linnud ei taju klaaspinda kui

takistust. Samuti rändavad paljud linnud öösiti, mistõttu on vajalik pöörata tähelepanu ka

valgustuslahendusele, et tehisvalgus neid ei eksitaks. Lindude kokkupõrkeriski on

võimalik vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete

lahendustega. linnusõbraliku arhitektuuriga on võimalik kokkupõrgete tõenäosust

oluliselt vähendada.

• Detailplaneeringu elluviimine muudab maastikuilmet. Tegemist on samas planeerimisega

perspektiivsel arendataval Valgeranna puhkealal, kus on planeeringuliste lahendustega

võimalik vähendada visuaalset mõju maastikus.

Samuti tuleb rakendada edasises DP koostamise menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes

õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kokkuvõttes järeldatakse, et planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste

loetellu.

Seega KSH läbiviimine Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu koostamisel

ei ole eeldatavalt vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus

lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust

ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Pärnu Linnavalitsus on küsinud detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohta

asjakohaste asutuste seisukohta. Detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõuga on tutvunud

ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Keskkonnaamet (17.10.2024 kiri

nr 6-2/24/2122-4), Transpordiamet (23.10.2024 nr 7.2-2/24/16778-2), Terviseamet (04.10.2024

kiri nr 9.3-1/24/9748-2) ja Regionaal- ja põllumajandusministeerium (25.10.2024 kiri

nr 14-3/4223-1).

6

Kohalikul omavalitsusel on kohustus hoida elurikkust ja säilitada väärtuslikke maastikke, need

on inimese tervise, heaolu ja jätkusuutliku majanduse aluseks.

Detailplaneeringualal tuleb järgida kõrgema taseme strateegilisi planeerimisdokumente, mis on

andnud hinnangu maastiku väärtustele, pakuvad esteetilist naudingut ja neid väärtusi tuleb

säilitada.

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 125 lg 1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3

alusel ning arvestades OÜ Palmirand 21.12.2023 ja 07.11.2024 esitatud avaldusi

1. Algatada Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning

nende lähiümbruse detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on selgitada planeeringualale sobivaim ehitusõigus,

arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ning määrata liikluskorralduslikud (sh turvaline

jalakäijate ja kergliiklejate läbipääs) põhimõtted, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Eesmärgiks on maastikku väärtustades

Valgeranna puhkeala võimaluste mitmekesistamine mereäärse virgestusala, puhkemajanduse ja

tervise edendamise arenguks rannikuäärses looduskeskkonnas kookõlas kultuuripärandiga.

Eesmärgiks on edendada turismi ja arendada puhke- ja majutus- (kaubandus-, toitlustus- ja

teenindus-) asutuste hoonete ja nendega seotud äripindade rajamist mereäärses puhkepiirkonnas,

et pakkuda mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi.

Koostamise üheks eesmärgiks on ka avaliku ranna- ja puhkeala ulatuses üldkasutatava maa

(puhke- ja haljasala maa-ala ning supelranna maa-ala) krundi moodustamine, selle korrastamine

ja üle andmine kohalikule omavalitsusele. Valgerand määratakse avalikuks supelrannaks.

Detailplaneering koostatakse Pärnu Maakonnaplaneeringu ja Audru valla üldplaneeringu

kohasena. Planeeringulahenduse koostamisel tuleb tagada rohevõrgustiku toimimine.

Detailplaneeringuga ei tehta ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut.

1.1. Hoonestus planeeritakse Audru – Valgerand väärtusliku maastiku alale. Valgerannas on

arendatud puhkemajandust 1930-ndatest aastatest alates, sellest tulenevad ka kõrged ootused

arhitektuursele lahendusele. Planeeringualale parima tervikliku ruumilise lahendus leidmiseks

tuleb detailplaneeringu eskiisi staadiumis koostada vähemalt kolm eriilmelist planeeringu

lahendust (vähemalt kolme osalejaga), mille žüriis peavad osalema ka linnavalitsuse esindajad,

sealhulgas linnaarhitekt. Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb kooskõlastada linnavalitsusega.

1.2. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb käsitletavate maa-üksuste kohta läbi viia

maastikuarhitekti või samavõrd pädeva spetsialisti poolne maastikuväärtuste hinnang

(kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, identiteediväärtus ja esteetiline

väärtus).

1.3. Detailplaneeringu koostamise käigus viia läbi asjakohaste mõjude hinnang, mis hõlmab

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduva mõju hindamine. Asjakohaste mõjude hindamine on vajalik, et luua

eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,

tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava

keskkonna kujunemiseks. Kavandatu peab soodustama keskkonnahoidlikku ning majanduslikult,

kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Arvestada kumulatiivseid mõjusid.

1.4. Detailplaneeringu koostamise käigus anda hinnang täiendatud liikluskoormuse ja -sageduse

ning uute juurdepääsuteede ning nende võimaliku kaasneva mõju kohta.

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste lähteseisukohtadega:

7

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ning

kaasatavate huvidega. Oluline on planeeringulahenduse sidusus lähialaga ning kontaktala

perspektiivsete arengusuundadega. Planeeringulahendus peab olema proportsionaalne piirkonna

tasakaalustatud ruumilise arengu suundadega.

2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma

keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi. Hoonete asukoha valikul tuleb arvestada

ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse ning ranna ja kalda piiranguvööndisse seatud kisendustega.

Ehitamine ei ole lubatud piiranguvööndis olevale metsamaale. Ehituskeeluvööndi ulatust ja

jooniseid koostades arvestada 2019 aasta põhikaardi kõlvikute koosseisust või mõnest muust

Keskkonnaameti kooskõlastatud kõlvikulise koosseisu kaardist.

Hoonestust kavandades tuleb hinnata nende omavahelise paigutuse ja hoonete orientatsiooni

sobivust konkreetses ümbruses. Hoonete asukoha kavandamisel tuleb lähtuda kohapealsetest

keskkonnatingimustest (reljeef, päike, tuuled, miljöö, linnukaitseala jne), et kavandatav tulemus

oleks võimalikult keskkonnasäästlik ja energiatõhus. Ehitatavad hooned ja rajatised peavad

sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma funktsioonide, kasutuse,

proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Oluline on kasutada väärikaid

materjale, mis on olnud omased piirkonna ehitustraditsioonidele.

Hoonestust kavandades tuleb lähtuda põhimõttest – „majad pargis“ hoonestust. Dominantsete

ehitiste paigaldamist väärtuslikule maastiku alale ei ole lubatud. Lindude kokkupõrkeriski on

võimalik vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete

lahendustega.

2.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Läänemere äärse ala arendamise eesmärkidega ning

turvalise ja mugava kergliiklejate ühendusega kallasrajal. Tulenevalt suurest avalikust huvist

mere kalda ala kasutuse vastu tuleb tagada kalda alal vabalt liikumine, kavandada

kaldapromenaadi jätkumine.

2.4. Planeeringu koostamise käigus välja selgitada avalikult kasutatava ranna- ja puhkeala

kasutushuvid; Veeäärsete alade väärtustamine ja kasutusvõimaluste suurendamine ning

funktsionaalsuse parandamine; Piirkonda uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada

liikumisvajaduse muutusega ja hinnata tuleb juurdepääsetavust erinevate transpordiliikidega

eesmärgiga lähtuda keskkonnasõbralike liikumisviiside soodustamisest. Tuleb tagada head

jalgsi- ja jalgrattaühendused olemasolevate teedega. Juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada

liikumis- ja nägemispuudega inimeste liikumisvõimalused. Autodega juurdepääs kinnistutele

peab olema võimalikult vähe konfliktis kergliiklusega. Vajalik on luua hea side olemasoleva

infrastruktuuri ja asustusega. Avalikult kasutatava ranna- ja puhkeala tervikliku ruumilise

lahenduse üheks osaks on ranna mööbel ja valgustus. Vajalik on avaliku kasutusega tualettide

rajamine supelranda külastavate puhkajate tarbeks.

3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Audru valla üldplaneeringuga ärihoonete

ehitamise ja kasutamise tingimuste ja põhimõtetega:

3.1. Avalikult kasutatava ranna- ja puhkealaga seotud teeninduse paigutamine on ajaloolise

kuurordi alale kohane.

3.2. Avalikule ranna- ja puhkealale omase arengu planeerimine arvestab ranna eripäraga ja

tugevdab selle identiteeti.

3.3. Planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestada asjaoluga, et osa planeeritavast alast asub

ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ning ranna ja kalda piiranguvööndis (200 m), kus on kehtivast

seadusandlusest tulenevad piirangud (nt on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine

metsamaa kõlvikule). Sealjuures ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule

rajatisele ning kehtestatud detailplaneeringuga kavandatavale avalikult kasutatavale teele,

tehnovõrkudele ja -rajatistele.

3.4. Audru valla üldplaneeringu kohaselt ärimaale rajatud hoonetesse ei ole lubatud seada

korteriomandit, kui detailplaneering seda ette ei näe. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada

iseseisvat elamufunktsiooniga hoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast

majutus- teenust pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe. See, kas

8

detailplaneeringus kavandatavatesse hoonetesse on võimalik seada korteriomandit või

korteriomandeid, kaalutakse detailplaneeringu koostamise käigus.

3.5. Planeeringualale põhijuurdepääs lahendada Poldri tammi tee L3 kaudu. Ala parkimisvajadus

korraldada Poldri tammi tee vahetus piirkonnas. Hooned tuleb tee äärde paigutada nõnda, et seda

teenindavad parklad jääksid tee poolsesse külge või kavandatava hoonestuse vahele.

Parkimisvajadus tuleb lahendada oma krundi siseselt ja standardikohaselt (sh jalgrataste

parkimine). Rattaparkla peab olema paigutatud võimalikult peasissepääsude lähedal. Parkla on

võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Rattaparkla tuleb rajada piisava

mahutavusega ja ilmastikukindlana. Rajatavad jalgratta- ja kõnniteed, peavad arvestama

puuetega inimeste liikumisvajadusi.

3.6. Piirkonda läbiv olemasolev avalik Doberani tee peab jääma kasutusse rannapromenaadina ja

ranna alale juurdepääsuna. Planeeringuala läbivad rajatavad teed peavad samuti arvestama

parkmetsa looduslikku iseloomu. Piirkonda rajatavad teed on kõik avalikult kasutatavad teed.

3.7. Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise

võimalus.

3.8. Parkla alade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku lume

käitlemisevajadusega. Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse

kanalisatsiooni või läbi puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada

keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest

ainetest, näiteks õlist ja bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või

sademeveesüsteemi juhtimist.

3.9. Uushoonestuse rajamisel üleujutusohuga alale tuleb arvestada nii inimtegevusest

põhjustatava võimaliku kahjuga veekogule ka üleujutusriskist tuleneva võimaliku kahjuga

inimese varale. Avalikult kasutatavad hooned (nt teenindushooned, kauplused vms) või

ärihoonete kavandamisel alla 3,20 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse

tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 3,20 m abs. Soovitav on

absoluutkõrgusega alla 3,20 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena.

Üleujutusohuga alal peab arendaja tagama igaaegse evakueerimisvõimaluse ning hoonete

kasutatavuse ka üleujutuse korral.

3.10. Kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid. Veekogude kaldaid tuleb hoida

läbitavana. Planeeringualale mitte kavandada piirdeid, vajadusel võib ette näha haljaspiirdeid.

3.11. Kuna piirkond on suunatud puhkajate teenindamisele, tuleb sobivatesse kohtadesse

paigutada piisavalt istumiskohti ja prügikaste. Turvalisust ja atraktiivsust on võimalik tõsta

sobiva valgustuse rajamisega.

3.12. Uute avalike jalgteede rajamine siduda olemasoleva teedevõrgustikuga, et tagada rannale

parem juurdepääs ja seal vaba liikumine.

3.13. Mere äärse rannapromenaadi ja selle ümbruse kvaliteeti ja atraktiivsust tuleb rõhutada

maastikuarhitektuuri abil, luues puhke- ja virgestus alad ning tagades hea ligipääsu merele.

Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada ümbritseva loodusega. Taimestiku ja puude valik peab

toetama kohalikke taimeliike ning säilitama mereäärse ala iseloomu. Säilitada planeeringualal

väärtuslik haljastus. Valgeranna parkmetsa renoveerimisel suurendada haljastuse osakaalu, siis

eelistada alal looduslikult kasvavaid väärtuslikemaid puuliike nagu tammed, pärnad ja männid.

Kõvakattega alad sh terrasside osakaal ei või ületada haljastuse osakaalu.

Maastiku kujundamiseks ja haljastuse kavandamiseks tuleb koostada eraldi haljastusprojekt

ehitusprojekti staadiumis.

3.14. Detailplaneeringuala hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste

lahendused koostada kooskõlas tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimustega. Hoonete ja

tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt

Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele.

Puukaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (14.

peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 (või neid asendavatest õigusaktidest).

3.15. Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga;

elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb projekteerida, ehitada ja

kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides; uued sademe- ja reoveepumplad tuleb

9

üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks; üleujutusohuga alal ehitamisel tuleb järgida

ka keskkonnakaitselisi meetmeid, nt reovee, põhjavee kaitstuse vms aspektides. Tagada tuleb

reovee ja ohtlike ainete käitlus selliselt, et võimalike üleujutuste korral ei tekiks lekkeid või

avariisid, mistõttu satuks reovesi või ohtlikud ained keskkonda; teede, mullete ja hoonete

vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohtu.

Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni,

tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.

3.16. Jäätmehoolduse reguleerimine Pärnu linna haldusterritooriumil korraldada vastavalt Pärnu

jäätmehoolduseeskirjale.

3.17. Sademevett ja lund kinnistutelt ega hoone katustelt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele

ega linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav

vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. Detailplaneeringu koosseisus esitada

vertikaalplaneerimise joonis.

3.18. Teenindavad funktsioonid (prügisorteerimine ja kaubalaadimine) peavad olema lahendatud

keskkonda arhitektuurselt ja funktsionaalselt sobivalt.

3.19. Planeeringulahendust kavandades tuleb arvestada kliimamuutustega ja näha ette

kliimamõju leevendavad meetmed. Kliimamuutuste olulisemad mõjud on tormide sagenemine,

üleujutused, erosiooni risk ja kuumalained. Rannikuala võivad aina sagedamini ohustada tormide

põhjustatud veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt seni kogetust suurem.

Kirjeldada tormide sagenemisest tulenevaid nõudeid taristu ja ehitiste vastupidavusele ja

tormitagajärgede likvideerimise võimele. Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside

rajamisel eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime.

3.20. Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus-

ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

3.21. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

ümbritsevas avalikus ruumis ja naaberkinnistutel. Alale täiendavate tegevuste planeerimisel on

oluline uuesti hinnata tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed

(tegevuste ajastamine, maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne.

3.22. Avaliku kasutusega ehitiste kavandamisel lähtuda universaalse disaini printsiipidest.

4. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

Planeeringu koostamise käigus võib osutuda vajalikuks planeeringuala laiendada näiteks

logistilise funktsioneerimise, funktsionaalse seotuse vms ruumivajaduse tõttu.

5. Mitte algatada Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamisel

arvestada eelhinnangus toodud keskkonnamõju vähendamise meetmetega.

6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada planeeringutega:

Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74; Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla

üldplaneering; Audru vallavolikogu 06.04.2000 a otsusega nr 45 kehtestatud Valgeranna

puhkeala detailplaneering.

7. Detailplaneeringu koostamine võib kaasa tuua täiendavat vajadust võimalikeks uuringuteks ja

analüüsideks.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Pärnu maakonna planeeringus sätestatud

tingimustega väärtuslike maastike, rohevõrgustiku ja nende omapära säilitamiseks ning väärtuste

suurendamiseks.

9. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

10

10. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh

planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest.

11. Planeeringu koostamise korraldajal sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga, enne

planeeringu kehtestamist, haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse

detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega

funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks

või osaliseks kandmiseks.

Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt

kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn

andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude

kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta

eelarves.

Sama määruse § 3 lõike (1) kohaselt lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse kehtestamise eelses

halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei

tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed

rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste

väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele

vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele

hüpoteekide seadmine; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku

kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade

üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

12. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

13. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivsed joonised.

14. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga,

Transpordiametiga, Muinsuskaitseametiga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametiga ning Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus

tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega,

tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad

koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

15. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud

detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes.

Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse

järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus

muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas

avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine

11

planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku

planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana.

16. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

Audru valla üldplaneeringu elluviimisel tuleb lisaks arvestada, et maa reserveerimine mingil

muul juhtfunktsioonil, kui tänane katastris olev või kehtestud detailplaneeringus olev

maakasutuse sihtotstarve, ei anna alust oletada reserveeritud alale detailplaneeringu kehtestamise

tagamist. Pärnu Linnavalitsusel on vaatamata maa reserveerimisele õigus alati keelduda ka

vastavalt reserveeritud juhtfunktsioonile algatatud ja koostatud detailplaneeringu kehtestamisest,

kui selle elluviimine ei täidaks Audru osavalla arengu üldeesmärke. Samuti võidakse

detailplaneeringu kehtestamisest keelduda, kui planeeringu menetluse läbiviimisel jõutakse

põhjendatud järeldusteni reaalse keskkonnaohu või keskkonnakvaliteedi halvenemise kohta.

17. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul

detailplaneeringu algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning

korraldada teate avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

18. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Valgeranna külas, Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning nende lähiümbruse

detailplaneering

MAA-ALA ASUKOHA SKEEM

Planeeringuala piir, Planeeringu PlanID 126915, detailplaneeringu ala suurus on ca 14,1 ha

Väljavõte Maa-ameti kaardilt