Õigusakti eelnõu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 29.11.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

EELNÕU

17.12.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a

määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas

on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise

otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse

omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe

avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või

madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras.“.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse

ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RT I, 24.09.2024, 9; edaspidi RSVKK).

Kaitsetööstusega, sealhulgas sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega

seotud julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga seotud ohtudest. Eesti

kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti

liitlasriikide partner sõjaliste võimete loomisel, et tagada Eesti riigi, Euroopa Liidu ja Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti kaitsetööstuse vastu

suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave võib

teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See võimaldab kindlustada, et riigi

julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või

akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja

teadmisvajadusega isikud.

Eelnõu on seotud Riigikogus vastu võetud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega (468 SE). Muudatus on tingitud riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduses (edaspidi RSVS) uue salastamise aluse loomisest.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisluureameti ja Kaitseministeeriumi ametnikud. Eelnõu

õiguslikku kvaliteeti on kontrollinud Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Eda Loo-

Suun ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest muudatusest.

Eelnõuga täiendatakse RSVKK § 5 uue lõikega 61, milles on sätestatud uus salastamisalus,

mille kohaselt on riigisaladuseks sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja

kohandamist käsitlev teave, salastamise tähtaeg ning salastamise taseme kord.

Uue salastamisaluse sõnastuses tuleb tähelepanu pöörata järgmisele.

„Sõjalise otstarbega asi“ on üldmõiste, millega on soovitud hõlmata võimalikult laia ringi asju,

mida kaitsetööstus toodab, piiritledes neid samas sõjalise otstarbega. Asja (mõnes õigusaktis ka

kauba või toote) tunnus „sõjalise otstarbega“ või „sõjaline“ on eri kontekstis kasutusel nii

praegu muudetavas relvaseaduses kui ka riigihangete seaduses ja strateegilise kauba seaduses.

Selle alla kuuluvad sõjarelvad, nende olulised osad, sõjalise otstarbega laskemoon,

lahingumoon, lahingutehnika ning kaitseotstarbeline erivarustus.

Sätte alusel on võimalik salastada teavet kõigi tootmistsüklis tehtavate toimingute kohta

alustades projekteerimisest (sh kaitsmist vajavatest tehnoloogilistest lahendustest) ning

lõpetades valmistamise ja kohandamisega (sh parandamise ja ümbertegemisega relvaseaduse

§-de 66 ja 67 tähenduses). Muu hulgas on võimalik salastada teavet nende toimingute sisu,

tegemise koha ja tegijate kohta. Lisaks on eraldi esile toodud teave asja omaduste

(sh kasutusomaduste ja tehnoloogiliste lahenduste) kohta, sest see ei ole alati projekteerimist

või valmistamist puudutava teabega kaetud.

RSVKK täpsustuse järgi on võimalik salastada teavet üksnes selliste sõjalise otstarbega asjaga

tehtavate toimingute kohta, mida tehakse Eesti riigi tellimusel. Teabe salastamise saab

otsustada ainult Eesti riik, sest teabe salastamine on Eesti riigi huvides. See ei tähenda, et

sõjalise otstarbega asja, mille kohta käivast teabest osa on salastatud, ei ole ettevõtjatel võimalik

välisriikidele müüa. Enamiku Eesti jaoks oluliste välisriikidega on sõlmitud salastatud teabe

vastastikuse kaitse lepingud. Lepingute alusel on ettevõtjatel võimalik müüa ka välisriikidele

sõjalise otstarbega asju, mille kohta käivast teabest mingi osa on Eesti riik salastanud.

Uus salastamise alus loob sõjalise otstarbega asjadega seotud teabe salastamiseks võimaluse,

mitte kohustuse. Asjakohatu oleks selle alusel salastada avalikkuse üldteada teavet või teavet,

mida peab sõjalise otstarbega asjade käitlemise käigus töötlema hulk juurdepääsuõiguseta

isikuid. Ebatõenäoline on vajadus salastada teavet lihtsate sõjalise otstarbega asjade tootmise

kohta (nt riidevarustus, lihtne laskemoon), mille puhul ei ole tootmisahelat puudutavat teavet

vaja varjata. Eelkõige võimaldab säte salastada teavet (kõrg)tehnoloogiliste lahenduste kohta,

mille vastu on vaenulikel välisriikidel suurem huvi.

Salastada saab üksnes sellist teavet, mille avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi

julgeolekut. RSVS § 3 punkti 1 järgi on riigisaladus selline teave, mis vajab avalikuks tuleku

eest kaitset Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise huvides.

Teavet võib salastada mitmel (s.t salajasel, konfidentsiaalsel või piiratud) tasemel ja

mitmesuguseks tähtajaks (kuni 30 aastaks). Sarnast paindlikkust võimaldavad RSVKK § 5

lõike 1 punkt 13 ja lõike 6 punkt 13, aga ka § 7 punkt 6. Neist esimeste puhul on ette nähtud, et

see teave salastatakse RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras. Viidatud punkti

järgi reguleeritakse töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendis muu hulgas sellise

riigisaladuseks oleva teabe salastatuse taseme määramise korda, mida võib RSVKK kohaselt

salastada mitmel tasemel. Kõnealusel juhul on selleks töötlevaks üksuseks riikliku taustaga

tellija, s.t hankija riigihangete seaduse tähenduses, sealhulgas riik või riigiasutus, muu avalik-

õiguslik juriidiline isik või riigi asutatud eraõiguslik isik. Tellija (hankija) peab salastatud teabe

kaitse juhendis kehtestama korra, milles on ette nähtud, kes otsustab ja millistest kaalutlustest

lähtuvalt, milline teave tuleb salastada ning mis tasemel ja mis tähtajaks. Teave selle kohta,

millise osa, millisel tasemel ja milliseks tähtajaks konkreetsel juhul tellitava sõjalise otstarbega

asja kohta käivast teabest on tellija RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras

salastanud, tuleb täpsustada sõjalise otstarbega asja tellimiseks sõlmitavas tsiviilõiguslikus

lepingus (nt eraldi julgeolekulisas).

3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus on loodud ja määratletud uus termin „sõjalise otstarbega asi“. Termin on täpsemalt

lahti seletatud käesoleva seletuskirja punktis 2.

4. Määruse mõjud

Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule, sest eelkõige võimaldab säte

salastada teavet sõjalise otstarbega (kõrg)tehnoloogiliste asjade kohta, mille vastu on vaenulikel

välisriikidel suurem huvi. Sellega tagatakse sõjalise otstarbega asjade efektiivsus nende

lahinguolukorras kasutamise vajaduse korral. Muudatus võimaldab paremini kindlustada, et

riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või

akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja

teadmisvajadusega isikud.

Mõju peamine sihtrühm on kaitsetööstusettevõtted, kes projekteerivad, valmistavad,

parandavad või teevad ümber sõjalise otstarbega asja –mõjutatud isikute arv on väike. Uue

salastamisaluse loomine ei tähenda, et riigisaladusena on vaja kaitsta kogu sõjalise otstarbega

asja projekteerimist, valmistamist või kohandamist käsitlevat teavet, sest üldjuhul sellise teabe

avalikuks tulek Eesti Vabariigi julgeolekut ei kahjusta. Sõjalise otstarbega asjaga seotud teavet

salastatakse seetõttu pigem harva.

Riigisaladusena salastamine ei muuda teavet riigi omaks ehk ettevõtte poolt loodud teave jääb

endiselt ettevõtte omaks, kui tsiviilõigusliku lepinguga pole kokku lepitud teisiti. Riik peab

ettevõtte ärisaladust või ka intellektuaalomandit hoidma ärisaladuse ja intellektuaalomandi

kaitse reeglite kohaselt. Teiselt poolt annab teabe riigisaladusena salastamine ettevõtetele

kindluse, et nende loodud tundlik teave on ka riigi poolt täiendavalt kaitstud.

Mõju ulatus võib teabe salastamisel olla mõõdukas, sest salastatud teabe töötlemise tingimuste

loomine nõuab ressursse, arvestades eelkõige administratiiv- või turvaala loomist ning

elektrooniliste töötlussüsteemide loomist ja akrediteerimist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

RSVKK § 5 muudatus ei too automaatselt kaasa kulu, sest sellega luuakse üksnes õiguslik alus

teabe salastamiseks, millega võib töödelda üksnes Eesti riigi tellimusel loodud kuni salajasel

tasemel salastatud teavet.

Ettevõtja, kelle toodetava sõjalise otstarbega asjaga seotud teabest osa salastatakse, peab

sõltuvalt teabe salastatuse tasemest looma kas administratiiv- või turvaala. Salastatud teabe

elektroonilise töötlemise vajaduse korral tuleb lisaks luua töötlussüsteem ja see akrediteerida.

Nimetatud tegevustega kaasnevad kulud, kuid nende suurust ei ole võimalik välja tuua, sest see

sõltub turva- või administratiivala suurusest, konkreetse ruumi turva- või administratiivalaks

kohandamiseks vajalike ehitustööde mahust, sellest, kas vaja on ka töötlussüsteemi ning

töötlussüsteemi suurusest ja asukohast ruumis jne. Eeldatavasti võib selleks kuluda mõnest

tuhandest eurost mitmekümne tuhande euroni.

Otsest rahalist tulu määruse rakendamisega ei kaasne. Kaudselt on tulu see, et sõjalise

otstarbega asjaga seotud tundlik teave on kaitstud, mille tulemusel väheneb tõenäosus, et

sõjalise otstarbega asja lahinguolukorras kasutamise korral on vastane suutnud välja töötada

efektiivsed vastumeetmed.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile,

Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Välisluureametile,

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Kaitseväele ja Kaitsepolitseiametile.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Siseministeerium 23.12.2024 nr 5-3/24/8

Pikk 61, 15065 Tallinn [email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine" eelnõu Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri Eda Loo-Suun [email protected]