Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/5 |
Registreeritud | 02.01.2025 |
Sünkroonitud | 03.01.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Pille Elismäe3 |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-1311 - Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/491183d8-3615-44b6-a76a-721bbfb0c7b7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/491183d8-3615-44b6-a76a-721bbfb0c7b7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Kliimaministeerium
kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/1265
Vabariigi Valitsuse määruse "Väikesaarte
nimistu" muutmise eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 20.
jaanuari 2022. a määruse nr 10 "Väikesaarte nimistu" muutmise eelnõu. Palume oma kooskõlastus
eelnõule anda 10 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
regionaal- ja põllumajandusministeerium
Lisad:
1) Määruse eelnõu
2) Määruse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Eesti Saarte Kogu
Kaie Küngas
58851370 [email protected]
EELNÕU
04.12.24
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine
Määrus kehtestatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõike 3 alusel.
Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ § 1 tekst
sõnastatakse järgmiselt:
„Väikesaarte nimistusse arvatakse Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar,
Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Mohni saar, Naissaar, Osmussaar,
Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Viirelaid, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.“.
Kristen Michal
peaminister
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
1
Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
6. detsembril 2017. a Riigikogus vastu võetud ja 1. jaanuaril 2018. a jõustunud püsiasustusega
väikesaarte seaduse muudatuste kohaselt kehtestati püsiasustusega väikesaarte nimistu loomine
ja nimistusse kinnitamise alusena püsivalt igakuiselt viie elaniku olemasolu väikesaarel eelneva
kalendriaasta jooksul. Samuti kehtestati, et nimistusse kuuluv väikesaar arvatakse nimistust
välja, kui saarel elab alla viie inimese vähemalt kuus kuud kalendriaastast. Väikesaare vastavust
kriteeriumile kontrollitakse iga kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga. Vabariigi Valitsus
kehtestab nimistu muudatused hiljemalt järgneva aasta 1. veebruaril.
Viimane kehtiv väikesaarte nimistu kinnitati 19. jaanuaril 2023. a Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 3 ja sinna kuulub 17 saart: Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu
saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Mohni saar, Naissaar, Piirissaar,
Prangli saar, Ruhnu saar, Viirelaid, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar. Eelnõuga
lisatakse nimistusse Lääne-Nigula vallas asuv Osmussaar.
1.2. Määruse ettevalmistajad
Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik Kaie Küngas (tel 588 51
370, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna
KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 588 51 442, e-post [email protected]).
2. Määruse eesmärk ja sisu
Püsiasustusega väikesaarte seaduse (edaspidi VSaarS) § 21 lõikes 1 ja 2 on sätestatud
tingimused, millele vastavad väikesaared arvatakse püsiasustusega väikesaarte nimistusse või
nimistust välja. Väikesaar arvatakse nimistusse kui selle pindala on alla 100 km2 ja seal elas
rahvastikuregistri andmetel eelmise kalendriaasta jooksul püsivalt igakuiselt vähemalt viis
inimest (VSaarS § 21 lg 1). Kui nimistus oleval väikesaarel ei ole kalendriaasta jooksul vähemalt
kuue kuu jooksul täidetud seaduses sätestatud viie elaniku kriteerium, arvatakse nimistusse
kuuluv väikesaar nimistust välja (§ 21 lg 2).
Eelnõuga tehtava muudatuse käigus lisatakse kehtivasse väikesaarte nimistu loetelusse
Osmussaar ning sõnastatakse nimistu loetelu järgmiselt: Väikesaarte nimistusse arvatakse
Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja
saar (Manija saar), Mohni saar, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar,
Viirelaid, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.
Rahvastikuregistri andmetel elas nimistusse kuuluvatel väikesaartel 1. detsembri 2024 seisuga
1836 elanikku.
Kriteeriumi täitmist kontrollib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahvastikuregistri
andmetel, pärides rahvastikuregistrilt eelneva aasta osas iga kalendrikuu esimese kuupäeva
2
seisu elanike arvu väljavõtte kuude lõikes ehk kriteeriumi täitmist vaadatakse kalendrikuu
põhiselt. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kontrollis elanike arvu vastavust 2024. a
jooksul nii nimistusse kuuluvate kui ka nimistu väliste asustatud väikesaarte osas. 2024. a on
rahvastikuregistris igakuiselt registreeritud vähemalt viis elanikku lisaks kehtiva nimistu
väikesaartele veel Osmussaarel, mis arvatakse nimistusse 2025. a alguses. Vabariigi Valitsus
peab VSaarS kohaselt nimistu muudatused kinnitama hiljemalt 1. veebruariks 2025.
Osmussaar (480 ha) asub Lääne-Nigula vallas u 7 km kaugusel Dirhami sadamast. Saarel asub
Osmussaare küla. Rahvastikuregistri andmetel on saarele registreeritud viis elanikku.
Püsiasutusega väikesaarte seaduse sätted hakkavad Osmussaare osas kehtima alates nimistusse
arvamisest ning alates 2026. aastast eraldatakse Lääne-Nigula vallale täiendavaid vahendeid
tulenevalt saarelisest eripärast. VSaarS § 12 lõike 2 kohaselt arvestatakse kohaliku
omavalitsuse üksusele täiendav kuluvajadus väikesaare nimistusse arvamise aastale järgnevast
eelarveaastast.
Muudatuse järgselt kuuluvad väikesaarte nimistusse:
Saare nimi Omavalitsus
Abruka saar Saaremaa vald
Aegna saar Tallinn
Heinlaid Hiiumaa vald
Kesselaid Muhu vald
Kihnu saar Kihnu vald
Kräsuli saar Viimsi vald
Kõinastu laid Saaremaa vald
Manõja saar (Manija saar) Pärnu linn
Mohni saar Kuusalu vald
Naissaar Viimsi vald
Osmussaar Lääne-Nigula vald
Piirissaar Tartu vald
Prangli saar Viimsi vald
Ruhnu saar Ruhnu vald
Viirelaid Muhu vald
Vilsandi saar Saaremaa vald
Vormsi saar Vormsi vald
Väike-Pakri saar Lääne-Harju vald
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Nimistu mõjutab Osmussaare elanikke ja Lääne-Nigula valda.
Lääne-Nigula vald saab nimetada esindaja väikesaarte arenguga seonduvate küsimuste
arutamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitika
3
küsimustes moodustatud väikesaarte komisjoni (VSaarS § 4, Vabariigi Valitsuse 11. detsembri
2003 määrus nr 316 „Väikesaarte komisjoni põhimäärus“ § 2 lõige 2). Komisjoni kuuluvad
hääleõigusega valdkonna eest vastutav minister, Kliimaministeeriumi esindaja, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, kolm Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
esindajat, üks iga väikesaarte nimekirja kantud saare esindaja, üks saarte elanike huve
esindavate ühingute esindaja ja kaks väikesaarte esindajate kutsutud Riigikogu liiget.
Komisjoni tööd korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Lääne-Nigula vallal on VSaarS § 5 kohaselt kohustus kokku kutsuda väikesaare üldkogu, mille
pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale, üldplaneeringule, maakasutuse
üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima suursaarega,
üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise korrale ning teistele kohaliku omavalitsuse
üksuse põhimääruses sätestatud küsimustele. Samuti kohustus viia läbi saarevanema valimine
(VSaarS § 5 lõige 6). Eesmärk on suurendada saarelise osaga omavalitsuste elanike kaasatust
väikesaare arenguprotsessides kaasa rääkimises ning teadmist omavalitsuse planeeritavatest
tegevustest väikesaare arenguks.
VSaarS § 7 kohaselt tuleb omavalitsustel kavandada väikesaare või saarterühma arengut
omavalitsuse arengukavas. Omavalitsuse arengukava lähtub omavalitsuse territooriumi
tervikvaatest. Lääne-Nigula valla arengukavas 2024-2032 on Osmussaart ka praegu käsitletud,
tuues välja, et saar on tugeva puhke- ja turismipotentsiaaliga. Seejuures on väljakutseks
Osmussaare turismivõimaluste ärakasutamine ja püsiasustuse suurendamine ning Osmussaare
sadama arendamine1.
VSaarS § 111 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustada saarevahi
ametikoha väikesaarel looduskaitseseaduse, muinsuskaitseseaduse, jäätmeseaduse ja teiste
seaduste ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide täitmise tagamiseks ja nimetatud
õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamiseks. Lääne-Nigula vallas on Osmussaare
saarevahi ametikoht ka praegu struktuuris olemas.
VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele saareelanikele
teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Vahendid eraldatakse tasandusfondi osana. § 12
lõike 2 kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse nimetatud täiendav kuluvajadus väikesaare
nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Tänu täiendavale rahastamisele on
kohalikul omavalitsusel võimalik toetada elanike toimetulekut väikesaarel ja esmatähtsate
teenuste kättesaadavust väikesaare elanikele ning kogukonna ja saarelise elulaadi säilimist.
Lääne-Nigula vallale hakatakse täiendavaid vahendeid eraldama alates 2026. aastast. Täpne
summa sõltub elanike arvust ja veeteede pikkusest ning on osa tasandusfondist, mille täpne
jaotus arvutatakse igal aastaselt. 2024. a on väikesaarte arvestuslikud vahendid tasandusfondi
sees 893 tuh eurot.
VSaarS § 141 kohaselt saab Lääne-Nigula vallavalitsus väikesaarel asuva kinnisasja
ostueesõiguse.
VSaarS § 8 lõike 2 kohaselt korraldatakse transporditeenust ühistranspordiseaduses sätestatud
korras, lähtudes väikesaare püsielanike liikumisvajadusest. Ühistranspordiseaduse § 19 lõike 1
punkti 5 kohaselt korraldab valla- või linnasisesel liinil sõitjateveo (sh laeva-, väikelaeva- ja
parvlaevaliikluses) valla- või linnavalitsus. Ühistranspordiseaduse § 25 lõike 1 kohaselt võib
1 Arengukava_2024-2032.pdf
4
riigieelarvest toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada
seaduse alusel muud sõitjatevedu mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja
Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte
vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliini. Sama seaduse § 27 kohaselt võib riigieelarvest
toetust anda mandri ning saarte ja väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning
Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks
vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks. Osmussaare arvamisel väikesaarte
nimistusse ei looda kohustust avada nende saartega avalik liinivedu või toetada laevade
soetamist. Transpordi korraldamisel nimetatud saartele tuleb lähtuda püsielanike
liikumisvajadusest ning riigi pool liiniveo avamiseks vajadust ei nähta.
VSaarS § 10 kohaselt peab väikesaarel ööpäevaringselt olema elanike avalikus kasutuses
avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid. Sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt peab riik tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga. Elektrivarustus on
otstarbekas tagada võrguvabade lahendustega, kuna võrguettevõtja osutatav võrguteenus
kujuneb ebamõistlikult kulukaks.
VSaarS § 14 kohaselt toetab riik väikesaarte looduskeskkonna ja maastikuilme taastamisele,
säilitamisele ja parandamisele suunatud tegevust riigieelarvest selleks ettenähtud programmide
kaudu. Kuigi VSaarS järgne kohustus nimistu muutmisel laieneb, siis ei oma see sisulist mõju
kuna looduskaitse seadus nõuab mistahes looduskeskkonna hoidmist ning erinevad
programmid, tegevuskavad ja strateegiad koostatakse valdkonnaseaduste alusel sõltumata
väikesaarte nimistust. Looduskaitseseaduse alusel on Osmussaar juba praegu täielikult kaitse
all. Osmussaarel lubatud, vajalikud ja keelatud tegevused on reguleeritud Vabariigi Valitsuse
5. augusti 2010. a määruse nr 107 „Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskirjas“ 2.
Maapõueseaduse § 100 seab püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse
maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit sellel püsiasustusega väikesaarel
asuvalt kinnisasjalt võtta kaevandamisloata kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks
selle püsiasustusega väikesaare piires, kui seadus ei sätesta teisiti maapõue kasutamiseks
(eeldab, et kinnisasi on KOV omandis või on kinnisasja omaniku kirjalik luba). Maavara ning
maavarana arvele võtmata kivimit ja setendi võtmiseks on vajalik Keskkonnaameti luba
(maapõueseadus § 101 lg 1). Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on
Osmussaare sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine ning
piiranguvööndis keelatud maavara kaevandamine. Maapõueseaduse erisuse lisandumine ei
muuda sisuliselt kehtivat olukorda.
Kalapüügiseaduses nähakse püsiasustusega väikesaarte elanikele ette erisused
harrastuskalapüügiloa taotlemisel. Nimistu väikesaarte elanikud saavad taotleda
harrastuskalapüügiks kuni 300 konksust koosnevat õngejada (kalapüügiseaduse § 23 lõige 2).
Sama seaduse § 29 lõike 6 kohaselt tohib väikesaare püsielanik ühe kalastuskaardi alusel
kasutada merel kuni kolme nakkevõrku sügavusest sõltumata ning kuni kolme kadiskat ja ühte
kuni 300 konksust koosnevat õngejada kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Konkreetse aasta
püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarvu harrastuskalapüügil kehtestab
regionaal- ja põllumajandusminister määrusega3. 2025. a püügivahendite piirarvud
püsiasustusega väikesaarte elanikele kinnitatud 28. novembri 2024. a määrusega nr 73
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil
2 Osmussaar: Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri–Riigi Teataja 3 Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal–Riigi
Teataja
5
2025. aastal“4. Kuna väikesaarte nimistu kinnitatakse tuleva aasta jaanuari jooksul ning
püügivahendite piirarvud iga-aastaselt, siis Osmussaare elanikele laienevad võimalused 2026.
aastast.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele tasandusfondi
osana saareelanikele teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Kuluvajaduse arvestamisel
arvestatakse lisaks baassummale täiendavad vahendid lähtuvalt elanike arvust 1. jaanuari
seisuga ning veeteede pikkusest suursaare või mandrini. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt
arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele nimetatud täiendav kuluvajadus väikesaare
nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Muudatus ei mõjuta tasandusfondi
üldmahtu, vahendid jaotuvad ringi tasandusfondi sees valemi alusel. Püsiasustusega väikesaarte
nimistusse kuuluvate saarte kohta on 2024. aastal seotud kohaliku omavalitsuse üksustele
eraldatud vahendeid tasandusfondi osana kokku 893 tuh eurot. Summa täpsustub iga-aastaselt
vastavalt elanike arvule ja tasandusfondi valemi järgsele vahendite jaotusele.
Riigieelarve seaduse § 47 lõike 2 kohaselt on tasandusfondi eesmärk ühtlustada KOVide
ülesannete täitmise võimalusi. Seega tasandusfondi väikesaarte lisaeraldis on mõeldud KOVi
eelarve toetamiseks ning KOVil ei ole kohustust igal aastal väikesaarele kulutada täpselt sama
summa, mis tasandusfondis arvestati. Tasandusfondi toetusega ei toeta riik otse väikesaart, vaid
KOVi VSaarS § 3 eesmärkide täitmisel. Püsiasustusega väikesaar kuulub KOVi territooriumi
hulka ja selle arendamise põhivastutus on KOVil nagu iga muu mandril oleva territooriumi
puhul. KOV otsustab, kui suure summa eelarvest ta püsiasustusega väikesaare vajadustele ja
arengule kulutab, kas teeb väikesaarel ise korda avalikku taristut, annab kellelegi toetust või
midagi muud.
6. Määruse kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja
Valdade Liidule.
Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Lääne-Nigula Vallavalitsusele ja saarte
esindusorganisatsioonile MTÜ Eesti Saarte Kogu.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
4 https://www.riigiteataja.ee/akt/130112024001