Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.5-1.1/2937-2 |
Registreeritud | 02.01.2025 |
Sünkroonitud | 03.01.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
Toimik | 1.5-1.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | MTÜ Kogukonna Hüvanguks |
Saabumis/saatmisviis | MTÜ Kogukonna Hüvanguks |
Vastutaja | Annemari Linno (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Tiina Vares MTÜ Kogukonna Hüvanguks [email protected]
Teie 20.11.2024 /
Meie 02.01.2025 nr 1.5-1.1/2937-2
Vastus nutiseadmete kohta
Täname teid kirja eest. Mõistame teie muret laste ja noorte tervise pärast ning soovi, et
üleriigiliselt kehtestataks nutiseadmete piirang kõigis koolides.
Ministeeriumina peame ühelt poolt arvestama laste ja noorte huvidega, teiselt poolt aga peame
kaaluma ka kogu Eesti ühiskonna huvisid ja vajadusi ning sellest lähtuvalt pakkuma paindlikke
lahendusi.
Nagu te oma kirjas välja tõite, on paljudel juhtudel probleemiks liigne nutiseadmete ja interneti
kasutus. Teisalt on Inimõiguste Instituudi hinnangul internet üha olulisemaks vahendiks
inimõiguste tagamisel (Inimõigused ja internet). Ka on paljud õppematerjalid ning koolitööd
toetavad vahendid liikunud veebikeskkonda ning tõenäoliselt liigub neid tulevikus sinna aina
enam. Seega ei ole lauskeelustamine jätkusuutlik lahendus. Kuna paljud riigi teenused on
viidud interneti keskkonda, võib lauskeelustamine mõjutada ka seda, kuidas lapsed
omandavad nende teenusteni jõudmise ja kasutamise oskuseid.
Lisaks tuleb arvestada, et meil on väga erinevad koolid, alates algkoolidest lõpetades
täiskasvanute gümnaasiumitega, kus vajadused nutiseadmete kasutamiseks õppetöös või
õppetöö välisel ajal on väga erinevad. Seega oleme arutelude käigus ja erinevaid poolt- ning
vastuargumente kaaludes jõudnud huvigruppide erinevaid vajadusi arvestava lahenduseni,
mille kohaselt digiseadmete kasutuse korra koolis õppetegevuse käigus, väljaspool
õppetegevust ja vahetundides, otsustab kool koostöös koolipidajaga, arvestades kaasaegseid
teaduspõhiseid seisukohti, ning fikseerib kooli kodukorras. See lahendus tagab, et kool, sh
lapsevanematest koosnev hoolekogu ja koolipidaja, kaaluvad ühiselt selle konkreetse kooli
vajadusi ning teevad otsuse, mis fikseeritakse kooli kodukorras ja on kõigile täitmiseks. Nii
tekib lapsevanematele selge arusaam, millised on erinevate koolide reeglid digiseadmete
kasutusel, ja annab võimaluse teha vajadusel õppeasutuse valik lähtuvalt sellest.
Eestis on olemas võimalused arvestada ka laste individuaalsete vajadustega õppetöös. See
tähendab, et kui õppekeskkond ei ole lapsele mingil põhjusel sobiv ning see häirib lapse
keskendumist ja vähendab õpisuutlikkust, on võimalik pöörduda Rajaleidja poole. Rajaleidjas
selgitatakse õppenõustamise käigus välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid,
mis takistavad tema edukat haridusteed. Seejärel antakse õppijat ümbritsevatele
täiskasvanutele nõu, kuidas tema arengut ja toimetulekut toetada, õpet ja kasvatust ning
2
vajalikke tugiteenuseid korraldada. Rajaleidja soovitused erivajadusega õpilasele vajaliku toe
tagamiseks on koolile kohustuslikud.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Annemari Linno [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|