Meretöö seaduse muutmise seadus

EELNÕU

19.12.2024

Meretöö seaduse muutmise seadus

Meretöö seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „§ 22 punktis 1“ tekstiosaga „§ 22 lõike 1 punktis 1

ja lõikes 2“;

2) paragrahvi 22 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kalalaeva reeder ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni professionaalse hinnangu

järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise

tagamiseks.“;

3) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele võimaldatakse vajaduse korral eraldi

kajut.“;

4) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga „viivitamata“;

5) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere liikme surmast mõistliku aja jooksul pärast

laevapere liikme surma ja edastab e-posti teel Transpordiametile laevapere liikme surmaga seoses

järgmised andmed:

1) laevapere liikme surma põhjus;

2) laevapere surnud liikme ametikoht laeval;

3) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis;

4) laeva kogumahutavus;

5) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne

asukoht teada;

6) laevapere surnud liikme sugu;

7) laevapere surnud liikme vanus;

8) laevapere surnud liikme teenistusaste;

9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

㤠381. Riigi kohustused laevapere liikme surma korral

Kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel

enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, siis aitavad riigiasutused vajaduse korral

reederil vastavalt oma pädevusele surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse

laevapere liikme või tema lähedaste soovi.“;

7) paragrahvi 391 pealkirjas asendatakse sõnad „hüvitamise tagatis“ sõnaga „hüvitamine“;

8) paragrahvi 391 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb laevapere liikmele hüvitada

viivitamata ja täies ulatuses.

(12) Kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks

määrata, võib põhjendamatute raskuste vältimiseks erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11

laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liiget mõjutada

nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega.“;

9) paragrahvi 391 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on

väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad

olema märgitud järgmised andmed:

1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning

registreerimissadam;

2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht;

3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest;

4) tagatise liik ja kestus;

5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht;

6) laeva kutsungsignaal;

7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti

aadress;

8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö

konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.“;

10) paragrahvi 60 lõiget 3 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud

juhtudel, osutavad käesoleva lõike teises lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral vastavalt

oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.“;

11) paragrahvi 611 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on

väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad

olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele

järgmised andmed:

1) laevapere liikmete abitaotlustega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-

posti aadress;

2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö

konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“;

12) paragrahvi 611 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olemasolu tõendav dokument on kas

inglis- või eesti- ja ingliskeelne.“;

13) paragrahvi 611 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Laevapere liikme hülgamise korral on laevapere liikmel õigus nõuda käesoleva paragrahvi

lõikes 3 sätestatud kulude viivitamatut hüvitamist. Laevapere liige või tema esindaja esitab

tagatiseandjale hüvitise saamiseks taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist

saada.“;

14) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal käesoleva paragrahvi

lõikest 2 tulenevast õigusest.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ”.…” …………….. 2024. a.

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

Muudetud 2006. aasta meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel

Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

Standard A1.4 – Töövahendus I Asendada lõike 5 punkti c alapunkt vi järgmisega: vi) kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest.

Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimisel ajal käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest.“

Standard A2.5.1 – Kojusõit Lisada uus lõige 9 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 9. Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused.

Lõike esimene lause ei vasta Eesti õigusele.

Lõike teist lauset ei ole vaja üle

võtta.

Meretöö seaduse § 60 lõiget 3 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, osutavad käesoleva lõike teises lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.“

Standard A3.1 – Majutus- ja puhkevõimalused Asendada lõige 17 järgmisega: 17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas sotsiaalne ühenduvus, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist.

Vastab osaliselt Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) internetiühenduse kasutamise võimalus.“

2

Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva külastamine Asendada lõike 4 punkt j järgmisega: j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva külastamine Lisada uus lõige 8: 8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.4.2 – Olmerajatised ja -teenused sadamates Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 2 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta;

Vastab

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 2 punkt b järgmisega: b) toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid;

Vastab

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 7 punkt a järgmisega:

Vastab osaliselt

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

3

a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele;

„(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude koguse, toitevääruse, kvaliteedi ja mitmekesisuse, ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta.“

Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Lisada uus lõige 5: 5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks.

Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga „viivitamata“.

Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Lisada uus lõige 6: 6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus avamerel, siis liige kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt.

Ei vasta Meretöö seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

„§ 381. Riigi kohustused laevapere liikme surma korral Kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, siis aitavad riigiasutused vajaduse korral reederil vastavalt oma pädevusele surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi.“

Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Lisada uus lõige 4: 4. Liige peaks tagama, et meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Lisada uus lõige 5: 5. Meremeest tuleks käsitada viivitamatut arstiabi vajavana järgmistel juhtudel:

Ei pea üle võtma

4

a) raske vigastus või haigus; b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks, murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal.

Suunis B4.1.4 – Meditsiiniabi andmine teistele laevadele ja rahvusvaheline koostöö Asendada lõike 1 punkt k järgmisega: k) korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või tema lähisugulaste soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik.

Ei pea üle võtma

Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine Asendada lõike 1 punkt b järgmisega: b) mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja kutsehaigestumise ärahoidmiseks laeva pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ning asjakohaste meetmete kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike keskkonnategurite ja kemikaalidega kokkupuute ohtu, samuti kehavigastuste tekkimise või haigestumise ohtu, mis võivad tuleneda seadmete ja masinate kasutamisest laeva pardal;

Vastab

Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine

Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 38 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

5

Asendada lõike 5 sissejuhatus, lisada uus lõike 5 punkt a ja nummerdada järgmised lõiked ümber: 5. Liige tagab, et: a) kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris;

„(6) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere liikme surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere liikme surma ja edastab e-posti teel Transpordiametile laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed: 1) laevapere liikme surma põhjus; 2) laevapere surnud liikme ametikoht laeval; 3) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis; 4) laeva kogumahutavus; 5) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 6) laevapere surnud liikme sugu; 7) laevapere surnud liikme vanus; 8) laevapere surnud liikme teenistusaste; 9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.“

Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete kogumine Lisada uus lõige 4: 4. Standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise Tööbüroo kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete kogumine Lisada uus lõige 5: 5. Surmajuhtumite andmed peaksid muu hulgas sisaldama teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta.

Ei pea üle võtma

Lisa A2-I – Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase finantstagatise kohta Asendada punkt g järgmisega:

Ei vasta

Meretöö seaduse § 611 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6

g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast;

„(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere liikmete abitaotlustega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e- posti aadress; 2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“

7

Lisa A4-I – Tõendid eeskirja 4.2 kohase finantstagatise kohta Asendada punkt g järgmisega: g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast;

Ei vasta

Meretöö seaduse § 391 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.“

1

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

Nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiivi (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu

Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide

konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 ja Eesti õiguse

võrdlustabel

Nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiiv (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014

Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

Standard A2.5.2 lõige 7: Sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta peab sisaldama lisas A2-I nõutud teavet. See peab olema inglise keeles või sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde.

Ei vasta Meretöö seaduse § 611 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olemasolu tõendav dokument on kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne.“

Standardi A2.5.2 lõige 8 Finantstagatissüsteemi kaudu antakse viivitamatult abi, kui meremees või tema nimetatud esindaja esitab sellekohase taotluse ja tõendab ülaltoodud lõike 2 kohast õigust abi saada.

Ei vasta Meretöö seaduse § 611 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Laevapere liikme hülgamise korral on laevapere liikmel õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kulude viivitamatut hüvitamist. Laevapere liige või tema esindaja esitab tagatiseandjale hüvitise saamiseks taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada.“

Standard A2.5.2 lõige 12 12. Kui kindlustusandja või muu finantstagatise andja on teinud meremehele kooskõlas käesoleva standardiga makseid, omandab kõnealune makse tegija

Ei vasta Antud standardi sätte osas oleme 2023. a novembris ja 2024. a oktoobris Komisjonile kirjutanud ning küsinud täiendavat selgitust mittevastavuse osas. Komisjon on lubanud esimesel võimalusel meie küsimustele vastata, kuid ei ole seda veel teinud. Eelnõu koostajatele on seni jäänud ebaselgeks, milles mittevastavus

2

väljamakstud summa ulatuses ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega nõudeõiguse ülemineku või loovutamise korras või muul viisil kõik õigused, mis oleksid olnud meremehel.

täpsemalt seisneb. Seetõttu olenevalt Komisjoni vastusest ja täiendavatest selgitustest võib tulla eelnõusse antud punkti osas muudatusi.

Standard A4.2 lõike 8 punkti a 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: a) ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti c kohaldamist, tuleb meretöölepinguga ette nähtud lepinguline hüvitis maksta välja täies mahus ja viivitamatult;

Ei vasta

Säte 1: Meretöö seaduse § 391 pealkirjas asendatakse sõnad „hüvitamise tagatis“ sõnaga „hüvitamine“; Säte 2: Meretöö seaduse § 391 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses.“

Standard A4.2 lõike 8 punkti b 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: b) ei tohi avaldada survet lepingulisest summast väiksema maksega nõustumiseks;

Ei vasta Säte 1: Meretöö seaduse § 391 pealkirjas asendatakse sõnad „hüvitamise tagatis“ sõnaga „hüvitamine“; Säte 2: Meretöö seaduse § 391 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liiget mõjutada nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega.“

Standardi A4.2 lõige 8 punkti c 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b

Ei vasta Säte 1: Meretöö seaduse § 391 pealkirjas asendatakse sõnad „hüvitamise tagatis“ sõnaga „hüvitamine“; Säte 2: Meretöö seaduse § 391 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

3

sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: c) kui meremehe pikaajalise töövõimetuse laadi tõttu on raske kindlaks määrata täielikku hüvitist, millele meremehel võib õigus olla, tehakse talle vahemakse või -maksed, et vältida põhjendamatute raskuste tekitamist;

„(12) Kui hüvitise täielikku suurust on laevapere liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu raske kindlaks määrata, võib põhjendamatute raskuste vältimiseks erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 laevapere liikmele hüvitist maksta mitmes osas.“

Standard A4.2 lõige 8 punkt d 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: d) vastavalt eeskirja 4.2 lõikele 2 tehakse meremehele makse, ilma et see piiraks muid õigushüvesid, kuid reeder võib sellisest maksest maha arvata mis tahes kahju, mis tuleneb muust nõudest, mille meremees on reederi vastu esitanud ja mis on seotud sama juhtumiga, ning

Ei vasta Säte 1: Meretöö seaduse § 391 pealkirjas asendatakse sõnad „hüvitamise tagatis“ sõnaga „hüvitamine“; Säte 2: Antud standardi sätte osas oleme 2023. a novembris ja 2024. a oktoobris Komisjonile kirjutanud ning küsinud täiendavat selgitust mittevastavuse osas. Komisjon on lubanud esimesel võimalusel meie küsimustele vastata, kuid ei ole seda veel teinud. Eelnõu koostajatele on seni jäänud ebaselgeks, milles mittevastavus täpsemalt seisneb. Seetõttu olenevalt Komisjoni vastusest ja täiendavatest selgitustest võib tulla eelnõusse antud punkti osas muudatusi.

1

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 Nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist

Nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist

Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

MÕISTED Artikkel 1 j) loodsirgete vaheline pikkus – vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus; vööri loodsirge ühtib vöörträävi välisservaga veeliinil, kus pikkust (L) mõõdetakse; ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil;

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Mõisted Käesoleva määruse tähenduses on perpendikulaaridevaheline pikkus vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus; seejuures vööri loodsirge ühtib vöörträävi välisservaga veeliinil, kus pikkust mõõdetakse, ning ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil.“

2. OSA ÜLDPÕHIMÕTTED KALALAEVAREEDERITE, KIPRITE JA KALURITE KOHUSTUSED Artikkel 5 4. Kalalaevareeder ei takista kipril sellise otsuse tegemist, mis kipri professionaalse hinnangu kohaselt on vajalik pardal viibivate kalurite

Ei vasta Säte 1: Meretöö seaduse paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „§ 22 punktis 1“ tekstiosaga „§ 22 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2; Säte 2:

2

ohutuse või laeva ohutuse ning selle ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.

Meretöö seaduse § 22 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kalalaeva reeder ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni professionaalse hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.“

Artikkel 25 Õigusnormid või muud meetmed, mille liikmesriik võtab vastu artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa.

Ei ole vaja üle võtta; üle

võetakse II lisas

sisalduvad punktid.

II LISA Eluruumid kalalaeval Üldsätted Punkt 6 Ilma sobivate eluruumide ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele võimaldatakse sellised eluruumid ja sõlmed emalaeva pardal.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhul, kui kalapüük toimub kalalaeval, millel ei ole sobivaid eluruume ja sanitaarsõlmi, ja kalalaev on seotud baaslaevaga, tuleb laeval töötavatele kaluritele need võimaldada baaslaeval.“

II LISA VALGUSTUS Punkt 28 II lause Kui magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui kalalaeva magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääs.“ Säte 2:

3

Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“

II LISA Inimeste arv magamisruumi kohta Punkt 40 esimene lause 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on juhtkonna magamisruumid võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei või magamisruumis olla üle kahe koi.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kalalaeva juhtkonna kajutid peavad võimalusel olema mõeldud ühele inimesele ning kajutis võib olla kuni kaks koid.“

II LISA MUU Punkt 41 Inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta.“

4

Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“

II LISA Punkt 42 teine lause Madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kalalaeva koi madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.“ Säte 2 Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112

„Nõuded laevapere liikme laeval majutamise

tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6

5

lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“

II LISA MESSID Punkt 47 Messid peavad olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil juhul paikneda põrkevaheseinast eespool.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kalalaeva mess peab asuma võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool.“ Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõiget 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3, lõikes 21 ning lõigetes 3 ja 4, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõigetes 1, 31, 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–4 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mis jääb merele vähem kui 24 tunniks, ning alla 24 meetri pikkusele kalalaevale, mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“

6

II LISA Punkti 48 teine lause Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab mess olema eraldatud magamisruumidest, kui see on võimalik.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Lõikes 21 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele kalalaevale üksnes siis, kui seda on võimalik kalalaeval tagada.“

II LISA Punkt 49 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab mess olema magamisalast eraldi.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kalalaeval peab mess peab asuma kajutitest eraldi.“

II LISA VANNID VÕI DUŠID, TUALETID JA VALAMUD Punkti 56 teine lause Põrandatel peab olema libisemisvastane kate.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kalalaeva hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate.“

II LISA RUUMID HAIGETELE JA VIGASTATUD KALURITELE Punkt 61 Lisaks direktiivis 92/29/EMÜ sätestatud nõuetele eraldatakse vajaduse korral haigestunud või vigastatud kalurile kajut.

Ei vasta Meretöö seaduse § 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Kalalaeva laevapere haigele või vigastatud liikmele võimaldatakse vajaduse korral eraldi kajut.“

II LISA Punkt 62 teine lause See ruum peab olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana.

Ei vasta Tervise- ja tööministri 24.07.2014. a määruse nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“ § 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui lõikes 1 sätestatud laeva puhul on tegemist kalalaevaga, peab laeva tervishoiuruum

7

olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana.“

II LISA Punkt 71 Toiduvarude jaoks peab olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Laeval peab toiduvarude jaoks olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida toiduvarude riknemist, ning võimalusel külmikud või muu madala temperatuuriga toiduvarude hoiukoht.“

II LISA Punkt 72 Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, kasutatakse toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala temperatuuriga hoiukohta.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Laevadel, mille perpendikulaaride vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peavad olema kasutusel toiduvarude hoiuruum, külmik ja muud madala temperatuuriga hoiukoht.“

II LISA PUHTAD JA ELAMISKÕLBLIKUD TINGIMUSED Punkt 75 Eluruumid tuleb hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Laevapere eluruumid peavad olema puhtad ja elamiskõlblikud ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.“

II LISA Punkt 76 Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid tuleb hoida puhtana.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja

8

tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid peavad olema puhtad.“

II LISA KONTROLL KIPRI POOLT VÕI KIPRI KORRALDUSEL Punkti 78 alapunkti a alapunkt iii a) 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul nõuab pädev asutus sagedaste kontrollide teostamist kipri poolt või tema korraldusel, tagamaks et: iii) kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ning seadmed on puhtad ja nõuetekohases korras;

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014 määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 3 täiendatakse lõikega 181 järgmises sõnastuses: „(181) Lisaks lõikes 18 sätestatule kontrollib kalalaeva kapten või tema määratud isik, et kalalaeva kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ning seadmed on puhtad ja nõuetekohases korras.“

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

Välisministeerium

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

02.01.2025 nr 2-2/4-1

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks meretöö seaduse muutmise seaduse

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) vastavustabel (meretöö konventsiooni 2022. a muudatused);

4) vastavustabel (direktiiv 2018/131);

5) vastavustabel (direktiiv 2017/159).

Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Laevajuhtide Liit

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Kindlustusseltside Liit

Stella Vogt

5886 4172 [email protected]

1

19.12.2024

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle kolmest rahvusvahelisest õigusaktist

tulenevad meretööd puudutavad sätted.

Esmalt võetakse meretöö seadusesse (MTööS) üle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni

(edaspidi ILO) meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) 2022. a vastu võetud

muudatused. Nimetatud muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudetakse lisaks MTööS-

ile Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval

majutamise tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49

„Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“.

Teiseks võetakse eelnõukohase seadusega üle nõukogu 23. jaanuari 2018. a direktiivi (EL)

2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu

Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ

kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille

Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 (edaspidi direktiiv 2018/131), seni

üle võtmata sätted ja mille ülevõtmisega seoses on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon)

pöördunud 3. oktoobril 2022 Eesti poole selgituste saamiseks.

Kolmandaks võetakse üle nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiivi (EL) 2017/159, millega

rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa

Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike

organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis

käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni

rakendamist (edaspidi direktiiv 2017/159), seni üle võtmata sätted ja mille üle võtmata jätmise

tõttu on komisjon algatanud 23. jaanuaril 2020 Eesti suhtes rikkumismenetluse

nr INFR(2020)0035.1 Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks kavandatakse lisaks MTööS-

ile muuta Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme

laeval majutamise tingimustele“, Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määrust nr 173

„Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning tervise- ja tööministri

24. juuli 2014. a määrust nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava

meditsiinivarustuse loetelu“.

1 23. jaanuaril 2020 algatatud rikkumismenetluses juhtis Euroopa Komisjon Eesti tähelepanu sellele, et Eesti ei olnud

kõnealust direktiivi tähtajaks üle võtnud. Eesti vastas komisjoni kirjale 24. märtsil 2020, märkides, et Eesti on direktiivi

2017/159 Eesti õigusesse üle võtnud (Eesti õigusaktide vastavad muudatused jõustusid 20. märtsil 2020 ja 9. märtsil 2020).

Komisjon pöördus Eesti poole sama direktiivi ülevõtmist puudutavate küsimustega uuesti 16. jaanuaril 2024, nimetades

konkreetsed sätted, mis komisjoni hinnangul on Eesti õigusesse üle võtmata. Eesti vastas sellele kirjale 6. märtsi 2024. a

kirjaga, milles lubas üle võtmata sätted Eesti õigusesse üle võtta ning esitas selgitusi sätete kohta, mis Eesti hinnangul

vastavad Eesti õigusele.

2

1.1.1. ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused

Eelnõukohase seadusega võetakse üle meretöö konventsiooni 2022. a muudatused, mis

puudutavad laevapere liikme teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast, laevapere

liikmele abi osutamist tema hülgamise korral, riigiasutustepoolset reederi abistamist laevapere

liikme surma korral ning laevapere liikme surmajuhtumite uurimist ja Rahvusvahelise

Tööbüroo teavitamist vastavatest surmajuhtumitest. Samuti täpsustatakse andmeid, mis

peavad olema märgitud kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja

surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil ning

kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil laevapere liikme hülgamise

korral.

1.1.2. Direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätted

Direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätted puudutavad finantstagatisi laevapere liikme hülgamise

korral ning finantstagatisi kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse

ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise korral.

1.1.3 Direktiivi 2017/159 ülevõtmata sätted

Direktiivi 2017/159 ülevõtmata sätted puudutavad haigeid ja vigastatud kalureid ning kalurite

ohutuse tagamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud), töösuhete

poliitika juht Liis Tõnismaa (teenistusest lahkunud) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel

Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226). Eelnõu ja seletuskirja on aidanud

koostada ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna

osakonna nõunik Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016. a vastu võetud Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seadusega (RT II, 08.03.2016, 3).

Ratifitseerimiskiri anti ILO-le hoiule 5. mail 2016 ning meretöö konventsioon jõustus Eesti

Vabariigi suhtes 5. mail 2017 (RT II, 08.03.2016, 4). 2022. a meretöö konventsiooni

muudatused kiidetakse heaks eraldi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö

konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse MTööS-i 1. juulil 2023. a jõustunud redaktsiooni (RT I,

30.06.2023, 50).

3

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seadusega võetakse üle ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused.

Ülevõetavad ILO meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatused puudutavad laevapere

liikme teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast, laevapere liikmele abi osutamist

tema hülgamise korral, riigiasutustepoolset reederi abistamist laevapere liikme surma korral

ning laevapere liikme surmajuhtumite uurimist ja Rahvusvahelise Tööbüroo teavitamist

vastavatest surmajuhtumitest. Samuti täpsustatakse meretöö konventsiooni muudatustega

andmeid, mis peavad olema kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu

tõendaval dokumendil ning kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil

laevapere liikme hülgamise korral.

Ülevõetavad direktiivi 2018/131 sätted puudutavad finantstagatisi laevapere liikme hülgamise

korral ning finantstagatisi kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse

ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise korral. Näiteks peab laevapere liikme

hülgamise korral kulude hüvitamist tõendav vastutuskindlustuse poliis või muu tagatise

olemasolu tõendav dokument olema edaspidi kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne ning

laevapere liikmele peab olema tagatud õigus nõuda oma kulude viivitamatut hüvitamist.

Meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest

põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded tuleb samuti edaspidi

hüvitada viivitamata ja täies ulatuses ning kehtestatakse keeld mõjutada laevapere liiget

nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega. Lisaks võib teatud juhtudel

põhjendamatute raskuste vältimiseks maksta laevapere liikmele hüvitist mitmes osas.

Ülevõetavate direktiivi 2017/159 sätete kohaselt ei tohi kalalaeva reeder takistada kaptenil

teha otsust, mis kapteni professionaalse hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või

laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks, ning kalalaeva laevapere

haigele või vigastatud liikmele tuleb vajaduse korral võimaldada eraldi kajut.

Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Eelnõu koosneb enamjaolt sätetest, mida

liikmesriik on kohustatud üle võtma. Seega ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb MTööS-i muudatustest. Selguse huvides kirjeldatakse MTööS-is tehtavaid

muudatusi neid tingivate õigusaktide kaupa:

1) meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i

muudatused;

2) direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused;

3) direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused.

4

3.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i

muudatused

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse seaduse § 33 lõiget 2 pärast sõnu „kapten laevapere liikme“

sõnaga „viivitamata“. Seega on sätte uus sõnastus järgmine: „Kui laevapere liikme haigus või

vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik tema või

teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada meetmeid

haiguse leviku vältimiseks, saadab kapten laevapere liikme viivitamata ravile

tervishoiuteenuse osutaja juurde.“

Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni muudatusest, mille kohaselt lisatakse

konventsiooni standardisse A4.1, millega reguleeritakse meditsiiniabi laeval ja kaldal, uus

lõige 5. Selle sätte kohaselt peab iga ILO liige tagama viivitamatut arstiabi vajava meremehe

viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale

meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks. Kuna MTööS-i § 33 lõige 2 vastab muus osas

juba standardi A4.1 lõikele 5, siis on ainsaks MTööS-is tehtavaks muudatuseks nõue, et

laevapere liikmete ravile saatmine peab toimuma viivitamata.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 38 lõikega 6. Lisanduva lõike kohaselt teavitab

reeder Transpordiametit laevapere liikme surmast mõistliku aja jooksul pärast laevapere

liikme surma ja edastab Transpordiametile e-posti teel laevapere liikme surmaga seoses

andmed. Need andmed, mis tuleb Transpordiametile edastada, on järgmised: laevapere liikme

surma põhjus, laevapere surnud liikme ametikoht laeval, selle laeva tüüp, millel surmajuhtum

aset leidis, laeva kogumahutavus, andmed selle kohta, kas laev oli laevapere liikme surma

hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada, laevapere surnud

liikme sugu, laevapere surnud liikme vanus, laevapere surnud liikme teenistusaste, andmed

selle kohta, kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või

mujal.

Surmajuhtumite kohta andmete esitamise mõistlikku ajavahemikku tuleb hinnata iga juhtumi

puhul eraldi. Oluline on see, et reeder ei viivitaks ebamõistlikult kaua vastavate andmete

esitamisega pärast surmajuhtumit. Kuna tegelikkuses tuleb laevapere liikme surmajuhtumeid

ette harva, ei kaasne reederile uue teavitamiskohustusega liigset halduskoormust. ILO poolt

MKM-ile 2024. a kevadel esitatud surmajuhtumite küsimustiku kohaselt tuleb esitada ka

selliste surmajuhtumite andmed, mille kohta ei ole uurimistulemused veel selgunud. Seega ei

pea andmete esitamiseks ära ootama ametlikke uurimistulemusi, mille selgumine võib teatud

juhtudel kaua aega võtta.

Lisatav säte on tingitud meretöö konventsiooni standardi A4.3 lõike 5 muudatusest

(asendatakse lõike 5 sissejuhatus, lisatakse uus lõike 5 alapunkt a ja nummerdatakse lõiked

ümber). Nimetatud standardi lõike 5 kohaselt peab ILO liige tagama, et kõiki tema lipu all

sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need

registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise

Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris. Seejuures on

meretöö konventsiooni muudatuste suunise B4.3.5 lõikes 4 täpsustatud, et standardi A4.3

lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise

Tööbüroo kindlaks määratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. Samuti peaksid

surmajuhtumite andmed suunise B4.3.5 lõike 5 kohaselt muu hulgas sisaldama teavet

surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha

(merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta.

5

Eelnimetatu ongi võetud aluseks § 38 lõiget 6 sõnastades. Paragrahvi 38 lõikes 6 esitatud

andmete loetelu on siiski pikem kui suunises, kuivõrd 2024. a kevadel esitas ILO MKM-ile

küsimustiku vastavate surmajuhtumite kohta andmete saamiseks ning seal küsiti rohkem

andmeid, kui on kirjas suunise B4.3.5 lõikes 5.

Eestis uurib tööõnnetusi, sh laeva pardal toimuvaid tööõnnetusi, Tööinspektsioon,

surmajuhtumeid Politsei- ja Piirivalveamet ning laevaõnnetusi Ohutusjuurdluskeskus. Seega

vastab Eesti õigus standardi A4.3 lõike 5 uuele sõnastusele osas, mis puudutab seda, et kõiki

meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt. Küll aga

puudub Eesti õiguses säte selle kohta, mis puudutab laevapere liikmete surmade kohta

andmete esitamist ja nende riigiasutustepoolset kogumist ning seetõttu puudub hetkel ka hea

ülevaade sellistest surmajuhtumitest ja võimalus andmeid koondatult ILO-le edastada. Seega

on lisatav MTööS-i § 38 lõige 6 vajalik selleks, et viia Eesti õigus kooskõlla meretöö

konventsiooniga.

Transpordiametil on juba kehtiva õiguse järgi teatud seadusest tulenev roll seoses laevapere

liikmetega juhtunud tööõnnetustega. Näiteks meresõiduohutuse seaduse § 71 lõike 3 kohaselt

esitab Tööinspektsioon laevaõnnetuse korral, mille puhul viiakse läbi laevapere liikmega

juhtunud tööõnnetuse uurimine, uurimise aruande Transpordiametile. Samuti teeb

Transpordiamet riiklikku järelevalvet mitmete MTööS-ist tulenevate nõuete täitmise üle.

Näiteks teeb Transpordiamet järelevalvet laevapere liikme kojusõidu korraldamise kohustuse

reederipoolse täitmise üle, laevapere liikme kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise kohta sätestatu

järgimise üle, selle järgimise üle, mis puudutab reederi tagatist kojusõidu korraldamise kulude

hüvitamiseks jne. Arvestades Transpordiameti keskset rolli meretöölepingut puudutavates

küsimustes, on Transpordiamet laevapere liikmete surmajuhtumite kohta andmete

kogumiseks sobiv asutus.

Seejuures on Rahvusvahelisele Tööbüroole surmajuhtumite kohta ülemaailmses registris

avaldamiseks aruannet esitama pädev asutus MKM. Nimelt tuleneb Vabariigi Valitsuse

23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi MKM-i põhimäärus) § 12 punktist 4, et ministeeriumi põhiülesanne on

valitsemisalas rahvusvahelise koostöö korraldamine, sealhulgas Euroopa Liidu ja

rahvusvaheliste organisatsioonide alane tegevus. Lisaks on MKM-i põhimääruse § 17 punkti

182 kohaselt MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna põhiülesanne tööpoliitika

kavandamine ja koordineerimine ning selle elluviimise korraldamine. Seetõttu on MKM-i

töösuhete ja töökeskkonna osakonna ülesanne tegeleda oma valdkonnas rahvusvaheliste

organisatsioonide alase tegevusega ning osakond on pädev esitama aruannet laevapere

liikmete surmajuhtumite kohta ILO-le.

Seega hakkab laevapere liikmete surmajuhtumite kohta andmete edastamine ILO-le edaspidi

välja nägema selliselt, et reeder esitab Transpordiametile laevapere liikme surma andmed ning

Transpordiamet omakorda edastab vastavad andmed MKM-ile, kui ILO on esitanud MKM-

ile vastavate andmete saamiseks päringu. Seejuures esitatakse kõnealused andmed

isikustamata kujul ja nende kogumise eesmärk on täita meretöö konventsiooni nõudeid, st

esitada ILO-le andmed surmajuhtumite kohta.

Eelnõu punktiga 6 lisatakse MTööS-i § 381, millega reguleeritakse riigi kohustusi laevapere

liikme surma korral. Sätte kohaselt aitavad riigiasutused juhul, kui laevapere liikme surm

saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist

6

Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, vajaduse korral reederil vastavalt oma pädevusele

surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste

soovi.

MTööS-i muutmise vajadus tuleneb meretöö konventsiooni 2022. a muudatusest, millega

lisatakse standardisse A4.1 uus lõige 6. Lisatav lõige näeb ette, et kui meremees suri

laevasõidu ajal, aitab ILO liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus

avamerel, siis liige, kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või

tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt.

Pädeva riigiasutuse kohustus reederit aidata seisneb eelkõige nõu andmises selle kohta, kuidas

surnukeha või tuhk elukohariiki toimetada. Eelkõige saavad puudutatud isikud selle kohta nõu

küsida Välisministeeriumilt, kes teab, mida teha välismaalase surma korral. Seejuures riik

surnukeha või tuha elukohariiki toimetamise kulusid ei kanna. Tegelikkuses toimetatakse

surnukeha või tuhk välisriiki rahvusvahelise litsentsiga matusebüroode vahendusel, kellelt

tuleb tellida selleks vastav teenus.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse § 391 lõiget 3. Paragrahviga reguleeritakse

kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud

lepinguliste nõuete hüvitamise tagatist. MTööS-i § 391 lõike 3 muudatus on tingitud meretöö

konventsiooni lisa A4-I muudatusest. Viidatud lisas on sätestatud andmed, mis peavad olema

sellisel sertifikaadil või muul dokumentaalsel tõendil finantstagatise olemasolu kohta, mis

puudutab meremehe haigust, vigastust või surma (eeskirja 4.2 kohane finantstagatis).

Lisapunkti g sõnastust muudetakse järgmiselt: „reederi või registreeritud omaniku nimi, kui

see erineb reederi omast“.

Selle tõttu on vaja muuta MTööS-i § 391 lõikes 3 esitatud loetelu andmetest, mis peavad

vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil olema.

Sättesse lisatakse uus nõue, et vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu

tõendaval dokumendil peab olema reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest (punkt

3).

Seega on MTööS-i § 391 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Vastutuskindlustuse poliisil või muul

tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse

käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed:

1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning

registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see

erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine

tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja

töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping

vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8

nõuetele.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse § 60 lõiget 3 neljanda lausega, milles sätestatakse, et kui

laevapere liige loetakse hüljatuks MTööS-i § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel,

osutavad sama lõike teises lauses nimetatud riigiasutused vajadusel korral vastavalt oma

pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.

MTööS-i § 611 lõike 2 punkti 2 kohaselt loetakse laevapere liige hüljatuks, kui reeder on

jätnud meretöölepingu tingimusi rikkudes laevapere liikme ilma vajalikust ülalpidamisest ja

7

toetusest (piisav toit, majutus, joogivesi, hädavajalik kütus laeva pardal ellujäämiseks, vajalik

meditsiiniabi) ning punkti 3 kohaselt siis, kui reeder on meretöölepingu tingimusi rikkudes

ühepoolselt lõpetanud laevapere liikmega töösuhte või jätnud talle maksmata meretöölepingus

kokkulepitud kahe või enama kuu töötasu.

Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni standardi A2.5.1 muudatusest, millega lisatakse

sättesse uus lõige 9 järgmises sõnastuses: „Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut

kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses“

(s.o siis, kui reeder teeb käesoleva konventsiooni nõudeid või meretöölepingu tingimusi

rikkudes järgmist: a) ei kata meremehe kojusõidukulusid või b) on jätnud meremehe ilma

vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või c) on muul moel ühepoolselt lõpetanud meremehega

töösuhte, sealhulgas jätnud talle maksmata lepingujärgse palga vähemalt kahe kuu eest).

Lisaks sätestatakse meretöö konventsiooni nimetatud uues lõikes, et sadamariigid, lipuriigid

ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu

all sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse

konventsioonist tulenevad õigused. Eelkõige peetakse meremeeste viivitamatu kojusõidu

hõlbustamiseks seda, et riigiasutused (nt Transpordiamet ja Välisministeerium) osutavad

vastavalt oma pädevusele selleks abi.

Eelnõu punktiga 11 täiendatakse § 611 lõiget 7. Paragrahviga reguleeritakse tagatist

laevapere liikme hülgamise korral. MTööS-i § 611 lõike 7 muudatus on tingitud meretöö

konventsiooni lisa A2-I muudatusest. Viidatud lisas on sätestatud andmed, mis peavad olema

sertifikaadil või muul dokumentaalsel tõendil finantstagatise kohta seoses meremeeste

hülgamisega (eeskirja 2.5 lõike 2 kohane finantstagatis). Lisas asendatakse punkti g sõnastus

järgmisega: „reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast“.

Seetõttu on vaja muuta MTööS-i § 611 lõikes 7 esitatud loetelu andmetest, mis peavad

vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil olema. Seega

on MTööS-i § 611 lõike 7 uus sõnastus järgmine: „Vastutuskindlustuse poliisil või muul

tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse

käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva

seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere

liikmete abitaotlustega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti

aadress; 2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni

meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 72 lõiget 1 punktiga 8. Muudatuse kohaselt peab

töövahendusteenuse osutaja, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale

laevale, mille kogumahutavus on 200 või enam, edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt

meretöölepingu sõlmimise ajal sama paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest. Paragrahvi 72

lõikes 2 on sätestatud, et töövahendusteenuse osutaja hüvitab oma kohustuste täitmata

jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkiva varalise kahju

võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud korras. Seega peab töövahendusteenuse osutaja edaspidi

teavitama laevapere liiget hiljemalt töölepingu sõlmimise ajal laevapere liikme õigusest nõuda

talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, kui töövahendusteenuse osutaja ei täida oma

kohustusi või täidab need mittenõuetekohaselt.

Muudatus on tingitud meretöö konventsiooni standardi A1.4 muudatusest. Nimetatud

standardi lõike 5 punkti c alapunkti vi muudetakse. Muudetud sätte kohaselt peab ILO liige

oma õigusnormide või muude meetmetega tagama, et tema territooriumil tegutsevad

8

meremeeste töövahendusteenistused kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase

meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida

juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu

kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne

töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest. Võrreldes

standardi varasema sõnastusega muudetakse eelnimetatud lause lõpuosa, sätestades, et tuleb

tagada, et meremehi teavitataks enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende

kaitsesüsteemijärgsetest õigustest. Eesti õiguses on vastav rahalise kahju hüvitamise

kaitsesüsteem VÕS-is sätestatud kahju hüvitamise kord (VÕS-i 7. peatükk).

Meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud

seletuskirja lisas 1.

3.2. Direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 391 lõigetega 11–13. Uute lõigete tõttu muudetakse ka

paragrahvi pealkirja (punkt 7). Nimetatud sätted puudutavad laevapere liikmele hüvitise

maksmist olukorras, kus laevapere liikmel on tekkinud meretöölepingust või

kollektiivlepingust tulenevad kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded.

MTööS-i § 391 lõikes 11 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud nõuded tuleb laevapere liikmele

hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Sellised § 391 lõikes 1 nimetatud nõuded on laevapere

liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevad kutsehaigestumisest või

tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded.

Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b nimetatud meretöö

konventsiooni standardi A4.2 lõike 8 punkti a üle võtmata jätmisest. Selle punkti kohaselt

tuleb riigisisestes õigusnormides sätestada, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks,

et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral standardi lõike 1 punktis b

sätestatud hüvitise maksmine (s.o hüvitis seoses meremehe tööõnnetuse, kutsehaigusega või

ametialasest ohust tingitud meremehe surma või pikaajalise töövõimetusega) peab vastama

järgmistele miinimumnõuetele: a) ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti c kohaldamist,

tuleb meretöölepinguga ette nähtud lepinguline hüvitis maksta välja täies mahus ja

viivitamatult. Komisjoni hinnangul ei ole Eesti üle võtnud standardi A4.2 lõike 8 punkti a

kohast kohustust, et meretöölepinguga ette nähtud hüvitis tuleb maksta välja täies mahus ja

viivitamatult. Seetõttu sätestatakse eelnõukohase seadusega, et edaspidi tuleb kõnealused

nõuded laevapere liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses.

Lisatava paragrahvi 391 lõikega 11 on seotud ka eelnõu punktis 8 kavandatud muudatus,

millega täiendatakse seadust § 391 lõikega 12. Selle sätte kohaselt võib juhul, kui laevapere

liikme pikaajalise töövõimetuse tõttu on hüvitise täielikku suurust raske kindlaks määrata,

põhjendamatute raskuste vältimiseks erandina lõikest 11 laevapere liikmele hüvitist maksta

mitmes osas.

Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3 alapunktis b nimetatud meretöö

konventsiooni standardi A4.2 lõike 8 punkti c üle võtmata jätmisest. Nimetatud punkti

kohaselt sätestatakse riigisisestes õigusnormides, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse

selleks, et tagada standardis A4.2.2 kindlaks määratud lepinguliste nõuete korral kõnealuse

standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele

9

miinimumnõuetele: […] c) kui meremehe pikaajalise töövõimetuse laadi tõttu on raske

kindlaks määrata täielikku hüvitist, millele meremehel võib õigus olla, tehakse talle

vahemakse või -maksed, et vältida põhjendamatute raskuste tekitamist. Komisjoni hinnangul

ei ole see säte Eesti õigusesse üle võetud.

Lisaks täiendatakse eelnõu punkti 8 kohaselt § 391 lõikega 13, milles sätestatakse, et lõikes 1

nimetatud nõudeid hüvitades ei tohi laevapere liiget mõjutada nõustuma lepingujärgsest

hüvitisest väiksema hüvitisega. Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punkti 3

alapunktis b nimetatud meretöö konventsiooni standardi A4.2 lõike 8 punkti b üle võtmata

jätmisest. Nimetatud punkti kohaselt tuleb riigisisestes õigusnormides sätestada, et

finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 kindlaks

määratud lepinguliste nõuete korral kõnealuse standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise

maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: […] b) meremehele ei tohi avaldada

survet lepingulisest summast väiksema maksega nõustumiseks. Komisjoni hinnangul ei ole

kõnealune säte Eesti õigusesse üle võetud. Komisjon rõhutas, et standardi A4.2 lõike 8 punktis

b sätestatud kohustuse ülevõtmiseks on vaja selget normi, kuna Eesti õiguses ei ole selgelt

sätestatud, et meremeestele ei tohi avaldada survet lepingulisest summast väiksema summaga

nõustumiseks. Seetõttu lisataksegi eelnõuga MTööS-i vastav sõnaselge säte.

Kuna uute lõigete lisamisega § 391, milles varem oli sätestatud kutsehaigestumisest ja

tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise

tagatist puudutav, laiendatakse paragrahvi reguleerimisala, täpsustades nõuete hüvitamise

korda, siis muudetakse eelnõu punktiga 7 ka vastavalt paragrahvi pealkirja. Uue pealkirjaga

ei viidata enam lepinguliste nõuete hüvitamise tagatisele, vaid lepinguliste nõuete

hüvitamisele. Seega on § 391 uus pealkiri „Kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse ja surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamine“.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse § 611 lõikega 71, mille kohaselt peab edaspidi sama

paragrahvi lõikes 7 nimetatud muu tagatise olemasolu tõendav dokument (s.o

vastutuskindlustuse poliis või muu tagatise olemasolu tõendav dokument kulude hüvitamiseks

laevapere liikme hülgamise korral) olema kas inglis- või eesti- ja ingliskeelne. Komisjon on

Eestile ette heitnud, et Eesti õigusesse ei ole konkreetselt üle võetud kohustust, millele on

osutatud meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 lõikes 7, mille kohaselt peab sertifikaat või

muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta olema koostatud inglise keeles või

sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde. Nimetatud etteheide on eelnõuga kavandatava

muudatuse põhjuseks.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse § 611 lõikega 81. Selle sätte kohaselt on laevapere liikme

hülgamise korral laevapere liikmel õigus nõuda § 611 lõikes 3 sätestatud kulude viivitamatut

hüvitamist. Selleks peab laevapere liige või tema esindaja esitama tagatiseandjale hüvitise

saamiseks taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada.

Muudatus on tingitud direktiivi 2018/131 lisa punktis 2 nimetatud meretöö konventsiooni

standardi A2.5.2 lõike 8 üle võtmata jätmisest. Selle lõike kohaselt antakse

finantstagatissüsteemi (s.o finantstagatissüsteem meremeeste hülgamise korral) kaudu

viivitamatult abi, kui meremees või tema nimetatud esindaja esitab sellekohase taotluse ja

tõendab kõnealuse standardi lõike 2 kohast (st olukord, kus meremees on hüljatud) õigust abi

saada. Komisjon on seisukohal, et vastav säte ei ole Eesti õigusesse üle võetud.

10

Direktiivi 2018/131 ülevõtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud seletuskirja

lisas 2.

3.3. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused

Eelnõu punktidega 1 ja 2 tehakse omavahel seotud muudatused §-desse 2 ja 22. Punktiga 1

täiendatakse MTööS-i kohaldamisala ning lisatakse § 2 lõikesse 31 viide lisatavale § 22 lõikele

2 (eelnõu punktiga 2 lisatav säte). See tähendab, et edaspidi hakkab § 22 lõige 2 kohalduma

ka töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval. MTööS-i § 2 lõike 3 kohaselt ei kohaldata

MTööS-i üldiselt töötamisele alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, kuid erandina sellest reeglist

on MTööS-i § 3 lõikes 31 nimetatud MTööS-i sätted, mida ikkagi kohaldatakse ka töötamisele

alla 24 meetri pikkusel kalalaeval.

Paragrahvi 22 uue lõike 2 kohaselt ei tohi kalalaeva reeder takistada kaptenil teha otsust, mis

kapteni professionaalse hinnangu järgi on vajalik pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse

ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.

Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 lisa („Kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist“ (edaspidi

kokkulepe)) artikli 5 lõike 4 ülevõtmisest. Selle sätte kohaselt ei takista kalalaevareeder kipril

sellise otsuse tegemist, mis kipri professionaalse hinnangu kohaselt on vajalik pardal viibivate

kalurite ohutuse või laeva ohutuse ning selle ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.

Komisjoni hinnangul ei ole kaubandusliku meresõidu koodeksi § 62 esimeses lõigus

sätestatud kapteni üldised kohustused piisavad, et pidada Eesti õigust kokkuleppe vastava

sättega kooskõlas olevaks, kuna kokkuleppe kõnealuses artiklis sätestatud tööandja

konkreetset kohustust ei ole Eesti õiguses eraldi käsitletud. Seetõttu on komisjon seisukohal,

et see säte on seni Eesti õigusesse üle võtmata. Seda kavandatakse teha nüüd eelnõu

punktidega 1 ja 2.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse laevapere haigele või vigastatud liikmele meditsiiniabi

andmist reguleerivat § 33 lõikega 11, mille kohaselt võimaldatakse kalalaeva laevapere haigele

või vigastatud liikmele vajaduse korral eraldi kajut. Kalalaeva laevapere haige või vigastatud

liikme vajadust eraldi kajuti järele hindab kapten juhtumipõhiselt, et tagada individuaalne

lähenemine laevapere liikme terviseseisundi hindamisel. Kuivõrd tervisehädade ja vigastuste

iseloom ning tõsidus võivad olla väga erinevad, on keeruline täpsemaid vajadusi kajuti

võimaldamiseks ette näha. Seetõttu on oluline, et kapten saaks iga juhtumi puhul eraldi hinnata

kajuti eraldamise vajadust laevapere haigele või vigastatud liikmele.

Muudatus on tingitud kokkuleppe II lisa punkti 61 ülevõtmisest. Selle punkti kohaselt

eraldatakse haigestunud või vigastatud kalurile lisaks direktiivis 92/29/EMÜ sätestatud

nõuetele vajaduse korral kajut. Komisjoni hinnangul ei ole see säte Eesti õigusesse üle võetud.

Direktiivi 2017/159 ülevõtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on esitatud seletuskirja lisas

3.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta Eesti õiguses kasutusele uusi termineid.

11

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatustel ei ole

puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Ülevõetavaid direktiivi 2018/131 sätteid käsitlevatel sätetel on puutumus Euroopa Liidu

õigusega, kuna tegemist on Euroopa Liidu õigusaktiga.

Ülevõetavaid direktiivi 2017/159 sätteid käsitlevatel sätetel on puutumus Euroopa Liidu

õigusega, kuna tegemist on Euroopa Liidu õigusaktiga.

6. Seaduse mõjud

6.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud MTööS-i

muudatused

Muudatustega võetakse MTööS-i üle ILO meretöö konventsiooni 2022. aastal vastu võetud

muudatused. Muudatustega täpsustatakse laevapere liikmete ravile saatmise tingimusi, reederi

ja riigiasutuste kohustusi laevapere liikme surma ja hülgamise korral ning laevapere

renditöötajast liikme õigust saada teavet temale tekitatud kahju hüvitamise tingimuste kohta.

Muudatuse rakendamisega kaasneb järgmine mõju: 1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju; 2)

majanduslik mõju ning 3) mõju riigivalitsemisele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

asutuste korraldusele. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja

kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti,

keskkonda, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega

regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Lisaks koondatakse eelnõus esitatud muudatustega KMSS-i ja MTööS-i sätted andmete kohta,

mis peavad olema kindlustuspoliisil märgitud ning täpsustatakse, et poliisil peab olema

esitatud reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest. Kuivõrd selle muudatusega

jäetakse välja viide teisele seadusele ja nimetatakse kõik kohustused ära MTööS-is, ning

sisuline muudatus on väga väike (nõue lisada vajaduse korral poliisile reederi nimi), siis ei ole

selle muudatuse mõjusid täpsemalt hinnatud.

1. muudatus: laevapere liikmete ravile saatmine peab toimuma viivitamata

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb laevapere haige või vigastatud liige toimetada ravile

tervishoiuteenuse osutaja juurde, kui teda ei ole võimalik laeval ravida või see võib seada ohtu

teiste laeval olevate isikute elu või tervise. Muudatusega täpsustatakse, et ravile toimetamine

peab toimuma viivitamata.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud laevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või

laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere

12

liiget. Statistikaameti andmetel2 töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest

ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest, asjaomases valdkonnas seega kokku

3800 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 16,5% kõikidest veetranspordi,

kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise

suurusega.

Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab positiivselt nii arstiabi vajavate kui ka teiste

laevapere liikmete tervist ning füüsilist ja vaimset heaolu. Viivitamatu arstiabi tagamine

soodustab laevapere raskelt haigestunud või vigastatud liikme ravi alustamist õigel ajal, mis

sõltuvalt haigusest või vigastusest võib oluliselt mõjutada hilisemat taastumis- ja

paranemisprotsessi. Nakkushaiguste puhul väheneb kiiresti ka võimalik oht teiste laevapere

liikmete elule ja tervisele. Võib eeldada, et ka seni ei ole laevapere haigestunud liikme ravile

toimetamisega asjatult viivitatud, mistõttu on avalduva mõju ulatus pigem väike. Puuduvad

andmed, kui sagedasti tuleb ette olukordi, mil laevapere liige on haigestunud niivõrd raskelt,

et teda ei ole võimalik laevas ravida, mistõttu on vaja ta toimetada tervishoiuteenuse osutaja

juurde, kuid kuna tegu on pigem ebaregulaarsete olukordadega, on avalduva mõju sagedus

väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus võib suurendada kapteni halduskoormust. Olukorras, kus laevapere haigestunud

liiget on tervishoiuteenuse osutaja juurde keeruline toimetada, võib eelnõuga täpsustatud nõue

kaasa tuua keerulisema planeerimis- ja korraldamisprotsessi. Kuivõrd võib üldiselt eeldada,

et kaptenid ei ole seni laevapere haigestunud liikme tervishoiuteenuse osutaja juurde

toimetamisega asjatult viivitanud ning keerulisemad olukorrad on väga erandlikud, on

lisahalduskoormuse tekkimine tegelikkuses siiski pigem vähetõenäoline.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna tagab Eestis

registreeritud laevade laevapere liikmetele kiirelt vajaliku ravi ning vähendab ka kiiresti

võimalikku ohtu teiste laevapere liikmete elule ja tervisele. Mõjutatud sihtrühm moodustab

ca 16,5% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest, seega on

mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuivõrd võib eeldada, et ka seni ei ole laevapere

haigestunud liikme ravile toimetamisega asjatult viivitatud ning neid juhtumeid esineb harva,

siis on muudatustega kaasneva mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate

mõjude risk on samuti väike.

2. muudatus: kohustused seoses laevapere liikme surma ja hülgamisega

Kehtiva seaduse kohaselt peab reeder või kapten teavitama laevapere liikme surmast tema

lähedasi. Eelnõus kavandatavate muudatustega lisatakse reederile kohustus teavitada

laevapere liikme surmast Transpordiametit ning esitada Transpordiametile laevapere liikme

surmaga seotud andmeid. Samuti sätestatakse muudatusega riigile uued kohustused, mille

kohaselt peavad riigiasutused edaspidi vajaduse korral aitama reederil vastavalt oma

pädevusele surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või

tema lähedaste soovi, kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi

territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse. Samuti

peavad riigiasutused osutama laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu

korraldamiseks juhul, kui laevapere liige loetakse hüljatuks.

2 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

13

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud laevade (välja arvatud alla 24 meetri pikkused kalalaevad) laevapere

liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 190

kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga tegelevat laeva, millel on kokku 628

laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 laevapere liiget laeva kohta. Nende hulgast ei kuulu

sihtrühma 56 alla 24 meetri pikkust kalalaeva. Seega on sihtrühma kuuluvate laevade arv 134.

Täpne sihtrühma kuuluvate laevade laevapere liikmete arv ei ole teada. Eeldades, et ühel

laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, on sihtrühma kuuluvate laevapere liikmete arv

kokku ca 442. Statistikaameti andmetel3 töötas 2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900

inimest ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest, asjaomases valdkonnas seega

kokku 3800 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 11,6% kõikidest

veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud

sihtrühm keskmise suurusega.

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peavad riigiasutused osutama laevapere

liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks juhul, kui ta loetakse hüljatuks,

suurendab laevapere liikmete turvatunnet ja heaolu, aidates vältida stressi ja ebakindlust, mis

hülgamisega kaasnevad. Võib eeldada, et ka seni on riigiasutused olnud valmis vajaduse

korral laevapere liikmele oma pädevusele vastavat abi pakkuma. Transpordiameti andmetel

ei ole laevapere liikme hülgamise juhtumeid esinenud. Seega on avalduva mõju ulatus ja

sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peavad riigiasutused osutama laevapere

liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks juhul, kui ta loetakse hüljatuks,

suurendab laevapere liikmete turvatunnet ja heaolu. Mõjutatud sihtrühm moodustab ca 11,6%

kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest, seega on mõjutatud

sihtrühm keskmise suurusega. Kuivõrd võib eeldada, et ka seni on vajalik abi olnud

kättesaadav ning hülgamisjuhtumeid esineb väga harva, siis on muudatustega kaasneva mõju

ulatus ja mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Mõju majandusele

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud laevade (välja arvatud alla 24 meetri pikkused kalalaevad) reederid

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või

laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 134 sihtrühma kuuluvat laeva. Reederite täpne

3 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

14

arv ei ole teada. Statistikaameti viimaste andmete4 kohaselt tegutses 2022. aastal

veetranspordi tegevusalal 59 ettevõtjat ning kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 222

ettevõtjat, kokku 281 ettevõtjat. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab 0,19% kõikidest

Eesti ettevõtjatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väikese suurusega.

Reederile seatav laevapere liikme surmajuhtumist teavitamise ja andmete esitamise kohustus

suurendab reederi halduskoormust. Riigi kohustus aidata reederil surnukeha elukohariiki

toimetada seevastu vähendab reederi halduskoormust. Reederi poolt Transpordiametile

esitatavad andmed on lihtsasti kättesaadavad ning Transpordiameti teavitamine laevapere

liikme surmast ei ole keeruline. Laevapere liikme surnukeha või tuha elukohariiki

toimetamiseks pole üldjuhul reederil riigiasutuste abi vaja, kuna see toimub rahvusvahelise

litsentsiga matusebüroode vahendusel, kellelt tellitakse selleks vastav teenus. Seega on

muudatusega kaasneva mõju ulatus väike.

Eesti lipu all sõitvatel laevadel on surmajuhtumeid esinenud väga harva –

Ohutusjuurdluskeskuse andmetel oli viimane juhtum 2018. aastal. Pole teada, kui palju

surmajuhtumeid on aset leidnud laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel

enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse. Kuivõrd tegu on siiski harvaesineva

olukorraga, on avalduva mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatav muudatus, millega kehtestatakse reederile surmajuhtumist teavitamise

ja surmajuhtumi kohta andmete esitamise kohustus, suurendab Eestis registreeritud laevade

(välja arvatud alla 24 meetri pikkused kalalaevad) reederite halduskoormust, ent muudatus,

mille kohaselt peavad riigiasutused abistama reederit laevapere liikme surnukeha või tuha

kodumaale toimetamisel hoopis vähendab nende halduskoormust. Kokkuvõttes on

halduskoormuse kasv väike. Mõjutatud sihtrühm moodustab kõikidest veetranspordi,

kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala ettevõtjatest 0,19%, millest tulenevalt on mõjutatud

sihtrühm väike. Kuivõrd surmajuhtumeid esineb harva, on avalduva mõju sagedus samuti

väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Mõju riigiasutustele

Mõjutatud sihtrühm: Välisministeerium ja Transpordiamet

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Eelnõuga kavandatavad muudatused, millega kohustatakse pädevaid riigiasutusi abistama

reederit vastavalt oma pädevusele vajaduse korral laevapere liikme surnukeha või tuha

kodumaale toimetamisel ning aitama laevapere liikmel tema hülgamise korral kojusõitu

korraldada, suurendavad vastavate riigiasutuste, eelkõige Välisministeeriumi töökoormust.

Samuti suureneb Transpordiameti töökoormus seoses reederi kohustusega teavitada laevapere

liikme surmajuhtumist ja edastada laevapere liikme andmed Transpordiametile, kes neid

säilitab ja omakorda MKM-ile edastab.

4 Tabel EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.

15

Muudatus mõjutab Transpordiametit ja Välisministeeriumi ehk kahte riigiasutust ja seega

muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike.

Eelnõu kohaselt seisneb riigiasutuse kohustus reederit abistada eelkõige nõu andmises selle

kohta, kuidas surnukeha või tuhk kodumaale toimetada. Tegelikkuses toimetatakse surnukeha

või tuhk välisriiki rahvusvahelise litsentsiga matusebüroode vahendusel. Transpordiametile

kaasnev kohustus koguda ja edastada andmeid laevapere liikme surmajuhtumite kohta ei nõua

suuri muudatusi ega uusi tegevusi võrreldes senise praktikaga. Laevapere hüljatud liikme

nõustamine tema kojusõidu korraldamiseks on tavaliselt riigiasutuste pädevuses. Seega on

eelnõuga kavandatava muudatuse mõju ulatus väike.

Eesti lipu all sõitvatel laevadel on surmajuhtumeid esinenud väga harva –

Ohutusjuurdluskeskuse andmetel oli viimane juhtum 2018. aastal. Pole teada, kui palju

surmajuhtumeid on aset leidnud laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel

enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, kuid eeldatavasti on tegu

harvaesineva olukorraga. Transpordiameti sõnul ei ole hülgamisjuhtumeid esinenud. Seega

on muudatusega kaasneva mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused, mille kohaselt peavad pädevad riigiasutused andma

reederile nõu laevapere liikme surnukeha või tuha elukohariiki toimetamise küsimuses ning

mille kohaselt hakkavad reederid esitama Transpordiametile andmeid sumajuhtumite kohta,

suurendavad riigiasutuste töökoormust. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, kuna

puudutab kaht riigiasutust. Kuivõrd tegelikkuses piirdub riigiasutuste kohustus vaid tema

pädevusse kuuluva nõu andmisega, surnukeha toimetatakse elukohariiki rahvusvahelise

litsentsiga matusebüroode vahendusel ning lisaandmete kogumine ei suurenda oluliselt

Transpordiameti töökoormust, on muudatustega kaasneva mõju ulatus väike. Kuna surma- ja

hülgamisjuhtumeid esineb harva, on avalduva mõju sagedus samuti väike. Ebasoovitavaid

mõjusid ei tuvastatud.

3. muudatus: laevapere renditöötajast liikme õigus saada teavet temale tekitatud kahju

hüvitamise tingimustest

Kehtiva seaduse kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja, kes vahendab laevapere liiget

rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale, mille kogumahutavus on 200 või enam, hüvitama

oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele

tekkinud varalise kahju. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt peab töövahendusteenuse

osutaja edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal tema

õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: laevapere renditöötajast liikmed Eestis registreeritud ja rahvusvahelist

meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 200 või enam

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

16

Muudatus, mille kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja teavitama laevapere renditöötajast

liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal tema õigusest nõuda talle tekitatud varalise

kahju hüvitamist, suurendab laevapere liikmete teadlikkust oma õigustest. Puuduvad andmed,

kui paljud laevapere liikmed on renditöötajad, mistõttu ei saa sihtrühma suurust täpselt

kindlaks teha.

Samuti pole teada, kui palju on olnud juhtumeid, kus laevapere liikmel on olnud õigus nõuda

varalise kahju hüvitamist ning milline on olnud senine praktika meretöölepingute sõlmimisel.

Võib eeldada, et muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna laevapere liikmetel on

juba praegu võimalus kehtivast seadusest teada saada, et tal on õigus varalise kahju eest

hüvitist saada. Kuna olukordi, kus töövahendusteenuse osutaja oma kohustusi ei täida, esineb

praktikas pigem harva, on mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatusega suureneb töövahendusteenuse osutaja halduskoormus, kuna teenuseosutaja

peab laevapere liikmeid täiendavalt informeerima nende õigusest kahjuhüvitist saada.

Koormuse kasv on siiski marginaalne, kuna lisandub vaid üks informeerimiskohustus ja see

ei ole märkimisväärne võrreldes juba kehtiva seadusega laevapere liikmeid vahendavale

töövahendusteenuse osutajale kehtestatud kohustuste hulgaga.

Laevapere renditöötajatest liikmete puhul kaasneb risk, et töövahendusteenuse osutaja siiski

ei teavita laevapere liiget tema õigusest hüvitist nõuda ning seega laevapere liikme teadlikkus

oma õigustest ei suurene. Kuna laevapere liikmetel on juba praegu võimalus kehtivast

seadusest teada saada, et tal on õigus varalise kahju eest hüvitist saada ja olukordi, kus

töövahendusteenuse osutaja oma kohustusi ei täida, esineb pigem harva, on ebasoovitava

mõju risk väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatus, mille kohaselt peab töövahendusteenuse osutaja teavitama laevapere renditöötajast

liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimise ajal tema õigusest nõuda talle tekitatud varalise

kahju hüvitamist, suurendab laevapere liikmete teadlikkust oma õigustest. Sihtrühma suurus

pole teada. Muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike, kuna laevapere liikmetel on juba

praegu võimalus kehtivast seadusest teada saada, et tal on õigus varalise kahju eest hüvitist

saada. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna vastavaid olukordi esineb harva.

Ebasoovitavate mõjude risk on samuti väike.

6.2. Direktiivi 2018/131 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused

Eelnõukohase seadusega võetakse üle direktiivi 2018/131 seni ülevõtmata sätted. Kehtiva

seaduse kohaselt on Eestis registreeritud ja meretöötunnistusega laeva reederil kohustus

omada piisavat rahalist tagatist laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust

tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga

seotud nõuete hüvitamiseks ja kulude hüvitamiseks laevapere liikme hülgamise korral.

Eelnõus kavandatava muudatusega täiendatakse seadust, sätestades, et kutsehaigestumisest

või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud nõuded tuleb laevapere

liikmele hüvitada viivitamata ja täies ulatuses. Samuti kehtestatakse keeld mõjutada laevapere

liiget nõustuma lepingujärgsest hüvitisest väiksema hüvitisega, lubades samal ajal

põhjendamatute raskuste vältimiseks maksta teatud juhtudel laevapere liikmele hüvitist

mitmes osas. Kavandatava muudatuse järgi on laevapere liikmel hülgamise korral õigus nõuda

17

kulude viivitamatut hüvitamist ja hüvitise saamiseks peab laevapere liige või tema esindaja

esitama tagatiseandjale taotluse koos tõenditega, et laevapere liikmel on õigus hüvitist saada.

Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude

olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Muudatused ei mõjuta majandust, haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja

infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldust, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju

olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Lisaks täiendatakse kehtivat seadust sättega, mille kohaselt peab muu tagatise olemasolu

tõendav dokument laevapere liikme hülgamise korral olema kas inglis- või eesti- ja

ingliskeelne. Kuivõrd tegu on tehnilist laadi muudatusega, mis tõenäoliselt ei too kaasa

märkimisväärseid kulusid, ei ole selle muudatuse mõju täpsemalt hinnatud.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või prahitud laevade registrisse kantud

ja meretöötunnistusega laevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 14

meretöötunnistusega laeva, millel töötab 181 laevapere liiget. Statistikaameti andmetel5 töötas

2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest ning kalapüügi ja vesiviljeluse

tegevusalal 900 inimest, seega kogu valdkonnas kokku 3800 inimest. Muudatusest mõjutatud

sihtrühm moodustab ca 4,8% kõikidest veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna

töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike.

Muudatused, mille kohaselt 1) tuleb kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded viivitamata hüvitada, keelates

seejuures laevapere liikme mõjutamise nõustuma väiksema hüvitisega, kuid lubades siiski

vajaduse korral maksta hüvitist mitmes osas ning 2) laevapere liikme õigus saada hülgamise

korral viivitamata hüvitist, avaldavad laevapere liikmete õigusteadlikkusele ja

finantsolukorrale positiivset mõju. Puudub teave, kui palju on laevapere liikmed seni

nimetatud nõudeid esitanud ning kuidas need on lahendatud. Kuna kehtiva seaduse kohaselt

on laevapere liikmetel juba praegu õigus nõuda nõuete hüvitamist ning muudatusega vaid

täpsustatakse vastavaid tingimusi, siis võib eeldada, et mõju ulatus on väike.

Eesti lipu all sõitvatel laevadel on surmajuhtumeid esinenud väga harva –

Ohutusjuurdluskeskuse andmetel oli viimane juhtum 2018. aastal. Tööinspektsiooni

andmetel6 registreeriti Eestis 2023. aastal 13 kutsehaigestumise juhtumit ning veonduse ja

laonduse tegevusalal 274 tööõnnetust. Statistikaameti andmetel töötas veonduse ja laonduse

valdkonnas 2023. aastal 49 900 inimest. Meretöötunnistusega laevade laevapere liikmed

moodustavad ca 0,4% kogu veonduse ja laonduse valdkonna töötajatest. Seega võib eeldada,

et nimetatud laevapere liikmete puhul registreeritakse tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi väga

5 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 6 https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/kontakt/statistika

18

harva. Transpordiameti info kohaselt ei ole laevapere liikmete hülgamise juhtumeid esinenud.

Seega on muudatuste mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peab laevapere liige või tema esindaja

hülgamise korral hüvitise saamiseks esitama tagatiseandjale taotluse koos tõenditega, et

laevapere liikmel on õigus hüvitist saada, suurendab laevapere hüljatud liikme

halduskoormust. Kuna taotlusvorm ei ole eeldatavasti keeruline täita, tõendid on lihtsasti

kättesaadavad ning hülgamisjuhtumid harukordsed (Transpordiameti andmetel neid seni

toimunud ei ole), siis on ebasoovitava mõju ulatus väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused, mille kohaselt 1) tuleb kutsehaigestumisest või

tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded

viivitamata hüvitada, keelates seejuures laevapere liikme mõjutamise nõustuma väiksema

hüvitisega, kuid lubades siiski vajaduse korral maksta hüvitist mitmes osas ning 2) laevapere

liikme õigus saada hülgamise korral viivitamata hüvitist, avaldavad laevapere liikmete

õigusteadlikkusele ja finantsolukorrale positiivset mõju. Mõjutatud sihtrühm moodustab ca

4,8% veetranspordi, kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on sihtrühm

väike. Kuna kehtiva seaduse kohaselt on laevapere liikmetel juba praegu õigus nõuda nõuete

hüvitamist ning muudatusega vaid täpsustatakse vastavaid tingimusi, siis võib eeldada, et

mõju ulatus on väike. Kuna laevapere liikmetel esineb tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi väga

harva ning hülgamisjuhtumid seni puuduvad, on muudatuste mõju avaldumise sagedus samuti

väike. Ebasoovitavate mõjude risk on ka väike.

6.3. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud MTööS-i muudatused

Eelnõuga kavandatakse üle võtta direktiivi (EL) 2017/159 seni ülevõtmata sätted. Eelnõuga

täiendatakse reederi kohustusi ning täpsustatakse laevapere haigele või vigastatud liikmele

meditsiiniabi andmisega seotud nõudeid.

Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude

olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Muudatused ei mõjuta majandust, haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja

infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldust, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju

olulisust nendes valdkondades hinnatud.

1. muudatus: reeder ei tohi takistada laevakaptenil teha ohutust tagavaid otsuseid

Eelnõukohase seadusega täiendatakse reederi kohustusi, sätestades, et Eesti

laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kalalaeva reeder

ei tohi takistada kaptenil teha otsust, mis kapteni professionaalse hinnangu järgi on vajalik

pardal viibivate kalurite või laeva ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud kalalaevade laevapere liikmed

19

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 190

kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga (v.a sisevee kalalaevad) tegelevat

laeva, millel on kokku 628 laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 laevapere liiget laeva kohta.

Nende hulgas on 80 kaubandusliku kalapüügiga tegelevat laeva ja lisaks viis sisevetel

tegutsevat kalalaeva. Täpne kalalaevade laevapere liikmete arv ei ole teada. Eeldades, et ühel

laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, on kalalaevade laevapere liikmete arv kokku

hinnanguliselt 281. Statistikaameti andmetel7 töötas 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse

tegevusalal kokku 900 töötajat. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest

kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise

suurusega.

Muudatus, mille kohaselt ei tohi reeder takistada kaptenil langetada otsuseid kalurite ja laeva

ohutuse ning laeva ohutu juhtimise ja käitamise tagamiseks, avaldab positiivset mõju

laevapere liikmete elule ja tervisele, kuna tagab laevapere liikmete ohutuse laeval. Pole teada,

kuidas reederid ja laevakaptenid on seni laeva ohutuse tagamise otsustes kokkuleppele

jõudnud, kuid kuna juba kehtiva seaduse § 22 punkti 2 alusel on reederil kohustus tagada

laeval ohutud töö- ja elamistingimused, võib eeldada, et reeder ei takista juba praegu

laevakaptenil ohutute tingimuste tagamist laeval. Seega on avalduva mõju ulatus eeldatavasti

väike. Puuduvad andmed, kui sageli on vastavaid olukordi ette tulnud, kuid eeldatavasti on

tegu harvaesinevate ja ebaregulaarsete olukordadega, mistõttu on avalduva mõju sagedus

väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõtlik hinnang mõjude olulisusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad Eestis

registreeritud kalalaevade laevapere liikmetele ohutud elu- ja töötingimused. Mõjutatud

sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest,

mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuna juba kehtiva seaduse alusel on

reederil kohustus tagada laeval ohutud töö- ja elamistingimused, võib eeldada, et reeder ei

takista juba praegu laevakaptenil ohutute tingimuste tagamist laeval ning avalduva mõju

ulatus on väike. Eeldatavasti on tegu harvaesinevate ja ebaregulaarsete olukordadega, mistõttu

on avalduva mõju sagedus samuti väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

2. muudatus: kalalaeva laevapere vigastatud või haigestunud liikmele võimaldatakse

vajaduse korral eraldi kajut

Eelnõuga täpsustatakse kehtivat seadust seoses laevapere haigele või vigastatud liikmele

meditsiiniabi andmisega, lisades uue nõude, et kalalaeva laevapere vigastatud või haigestunud

liikmele tuleb vajaduse korral võimaldada eraldi kajut.

7 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

20

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud kalalaevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eestis registreeritud 190

kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga (v.a sisevee kalalaevad) tegelevat

laeva, millel on kokku 628 laevapere liiget ehk keskmiselt 3,3 laevapere liiget laeva kohta.

Nende hulgas on 80 kaubandusliku kalapüügiga tegelevat laeva ja lisaks viis sisevetel

tegutsevat kalalaeva. Täpne kalalaevade laevapere liikmete arv ei ole teada. Eeldades, et ühel

laeval töötab keskmiselt 3,3 laevapere liiget, on kalalaevade laevapere liikmete arv kokku

hinnanguliselt 281. Statistikaameti andmetel8 oli 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse

tegevusalal kokku 900 töötajat. Muudatusest mõjutatud sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest

kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise

suurusega.

Muudatused, mille kohaselt tuleb kalalaeva laevapere vigastatud või haigestunud liikmele

võimaldada vajaduse korral eraldi kajut, mõjutab positiivselt laevapere liikmete tervist, kuna

tagab haigestumise või vigastuse korral taastumiseks vajaliku rahu ning kaitseb laevapere

mittehaigestunud liikmeid võimaliku nakkuse eest.

Pole teada, kui sageli kalalaevade laevapere liikmed laevas haigestuvad või vigastusi saavad

ning kuidas vastavaid olukordi tegelikkuses lahendatakse. Kuivõrd tegu on ebaregulaarsete ja

eeldatavasti harva juhtuvate ning ajutiste olukordadega, siis on avalduva mõju ulatus ja mõju

avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatus mõjutab negatiivselt neid laevapere liikmeid, kes peavad oma kajuti haigestunud

kolleegile loovutama, põhjustades sellega neile ajutist ebamugavust. Kuivõrd tegu on

ebaregulaarsete ja eeldatavasti harva juhtuvate ning ajutiste olukordadega, on kaasnev

negatiivne mõju väike.

Kokkuvõtlik hinnang mõjude olulisusele

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt sihtrühma tervist, kuna tagavad

Eestis registreeritud kalalaevade laevapere liikmetele ohutud elu- ja töötingimused. Mõjutatud

sihtrühm moodustab ca 31% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala töötajatest,

mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuivõrd tegu on ebaregulaarsete ja

eeldatavasti harva juhtuvate ning ajutiste olukordadega, on mõju ulatus, avalduva mõju

sagedus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid ja tulusid.

8 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

21

8. Rakendusaktid

Eelnõu vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte.

Meretöö konventsiooni muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks on vaja muuta ka Vabariigi

Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise

tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme

toidunormid ja toitlustamise kord“.

Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks on vaja lisaks MTööS-ile muuta ka Vabariigi

Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise

tingimustele“, Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning tervise- ja tööministri 24. juuli 2014. a määrust nr

50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõukohased muudatused ei too sihtrühmadele kaasa

lisakohustusi või uusi nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja lisaaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja

Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule

Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule ja Eesti

Kindlustusseltside Liidule.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.