Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 30.12.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231752455

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxx Xxx (xxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 11.05.2024

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 24231752455, mille esemeks on

Xxx Xxxi poolne liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske

tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxx Xxxile KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on

järgmine.

11.05.2024 kella 16:59 paiku juhtis Xxx Xxx Harjumaal Harku vallas Tiskre külas

mootorsõidukit BMW 320D, reg.märk xxx, ning liikudes mööda Kabelisauna teed Lille tee

suunas, sõitis Kabelisauna tee ja Liiva tee ristmikul liiklusmärgi 221 „Anna teed“ mõjualalt

välja ning ette sõidueesõigusega teel liikunud mootorrattale Triumph Thruxton, reg.märk xxx,

mida juhtis Xxx Xxx (xxxxxxxxxxx), kes liikus mööda xxx teet xxx tee poolt xxx tee suunas

ehk sõiduauto juhi suhtes paremalt vasakule. Mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel sai Xxx

Xxx tervisekahjustused, milledest paranemine kestab üle nelja kuu.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxx Xxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse

(edaspidi ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma

liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruse nr 12 (vastu võetud 22.02.2011) „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 3, mis sätestab, et

eesõigusmärk 221 „Anna teed“ kohustab juhti andma teed lõikuval teel;

d) LS § 56 lg 1, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja

arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on

vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

Seega pani Xxx Xxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava

suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on KarS § 423 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning

kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

07.10.2024 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel võttis Xxx Xxx temale inkrimineeritud

kuriteo omaks ning avaldas kahetsust toimunu pärast. Ta tunnistas, et liiklusõnnetus oleks

olnud välditav, kui ta oleks enne ristmikule välja sõitmist täiendavalt paremale vaadanud.

30.12.2024 kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult,

väljendas kahtlustatav samuti siirast kahetsust, et tema hooletuse tõttu on inimene saanud

rasked tervisekahjustused.

Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav ei oma kehtivaid kriminaalkaristusi, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes

muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid

saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Rahalise kohustuse suuruse kindlaksmääramisel võtab prokurör arvesse järgmisi asjaolusid.

Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 p 2.4.1. sätestab, et rahalise kohustuse

alammäär täisealise isiku puhul on pool miinimumpalgast määruse koostamise kuupäeva

seisuga. 2024. aastal moodustab miinimumpalk 820 eurot, millest pool on 410 eurot.

Kahtlustatava näol on tegemist üliõpilasega. Töökoht kahtlustataval puudub ning tema on

vanemate ülalpidamisel. Seega on ilmne, et kahtlustatava poolt riigituludesse makstav summa

üleliia suur olla ei saa. Arvestama peab sedagi, et menetluse lõpetamisel tuleb temal hüvitada

märkimisväärses ulatuses menetluskulusid. Seetõttu on prokuröri arvates põhjendatud määrata

kahtlustatavale rahaline kohustus, mille suuruseks on peaprokuröri poolt kehtestatud

alammäära lähedane summa.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada

käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid

negatiivseid signaale.

Kannatanu Xxx Xxx tsiviilhagi ei esitanud, kuna kahju hüvitamise küsimus leidis kohtuvälise

lahenduse. 12.12.2024 esitas kannatanu lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk

prokuratuurile taotluse, milles avaldas, et mittevaralise kahju hüvitamise osas on

liiklusõnnetuse põhjustajaga sõlmitud kompromissleping. Varalise kahju hüvitamise menetlus

ei ole veel lõpule viidud, kuid senise kahjukäsitluse käigu põhjal ei ole põhjust kahelda, et ka

varaline kahju hüvitatakse. Küll aga soovib kannatanu õigusabile tehtud kulude summas

1 619,55 eurot hüvitamist.

Kahtlustatav on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku kohtuarstliku

ekspertiisi maksumuse 155 eurot ja mootorratta teisalduskulu 59,39 eurot. Samuti on

kahtlustatav valmis võtma enda kanda kulud valitud kaitsjale ning kannatanu poolt valitud

esindajale makstud mõistliku suurusega tasu.

Kannatanule on KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemus selgitatud ning

tema on sellest aru saanud.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231752455 menetlus.

2. Kohustada Xxx Xxxi maksma riigituludesse 450 (nelisada viiskümmend) eurot

hiljemalt 30.06.2025.

3. Kohustada Xxx Xxxi hüvitama kriminaalmenetluse kulud:

- isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx) maksumus 155 eurot

hiljemalt 30.06.2025;

- mootorratta Triumph Thruxton, reg.märk xxx, teisalduskulu 59,39 eurot

hiljemalt 30.06.2025;

- kannatanu poolt valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu 1 619,55

eurot, milline summa tuleb hiljemalt 30.06.2025 üle kanda xxx arveldusarvele nr

EExxxxxxxxxx.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat fotodega sündmuskohalt ja sõidukitest, 1 CD-plaat turvakaamera

salvestisega ning 1 CD-plaat kõnesalvestistega jätta kriminaalasja materjalide

juurde.

6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb

teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva

määruse resolutsiooni punktis 3.

Käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel

kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu,

muu hulgas on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda tervisekassa poolt hüvitatud

kannatanu ravikulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale

Xxx Xxxile ja tema kaitsja Meelis Luhtile. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse

koopia kannatanu Xxx Xxxile ja tema lepingulisele esindajale vandeadvokaat Indrek

Sirgile ning Eesti Tervisekassale.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

Ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

(nimi, allkiri, kuupäev)