Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 18.12.2024 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Margaret Beres

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231500670

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi: Xxx Xxx (ik xxxxxxxxxxx)

1. Kriminaalasja asjaolud

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kahtlustatakse Xxx Xxxi (xxx)

selles, et tema lõi 17.02.2023 kella 17:30 ajal aadressil Kaubamaja 1, Tallinn kannatanut Xxx Xxxi

(xxx) korduvalt näo piirkonda ning jalaga 1 korra kubeme piirkonda, millega tekitas kannatanule valu

ja kehavigastusi.

Vastavalt 17.02.2023 Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo väljavõttele kannatanul on fikseeritud: lahtine

peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav.

Seega pani Xxx Xxx oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti füüsilist

valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.t. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Xxx Xxx on kannatanuna 17.02.2023 üle kuulatud. Tema vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse

protokollis, 17.02.2023 Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo väljavõttes ja Tallinna Kiirabi nõudekirja

vastuses. Juhtunut ja teo toimepanijat tõendavad eelkõige Tallinna Kaubamaja esindaja poolt edastatud

videopilt, kannatanu poolt edastatud foto sõidukist ja juhist, häirekeskuse kõnesalvestis ning

äratundmiseks esitamise protokoll.

Kannatanu esitas tsiviilhagi, milles nõuab Xxx Xxxilt mittevaralise kahju hüvitamist kogusummas

5000 eurot.

2. Prokuratuuri seisukoht seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud

järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

2

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning

kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS §

202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Xxx Xxxi tegu

on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi. KarS 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette

nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuriteoga (KarS

§ 4 lg 3). Prokuratuur selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alustel ei eelda

kannatanu nõusolekut ning prokuratuuri pädevuses on antud otsustuse tegemine juhul, kui

karistusseadustiku eriosa ei näe ette karistuse alammäära, mida antud juhul, ei esine. Järelikult on antud

asjas menetluse lõpetamise pädevus prokuratuuril. Eelnev kehtib ka olukorras, kus KrMS § 202 lg 2 p

1 alusel pandi isikule kohustus hüvitada kannatanule kahju ulatuses, mis on väiksem tsiviilhagis

nõutust. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda

sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea menetluse

lõpetamise eeldusena, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine

ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse

eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema

hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik

menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest

loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku

varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest

tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid

silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama

muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle

järele on tungiv vajadus.

Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole Xxx Xxxi süü ülemäära suur ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja menetlemisel tuleb prokuröri hinnangul

arvesse võtta asjaolu, et Xxx Xxx on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole Xxx Xxx

karistatud ka peale kõnealust juhtumit kuritegude eest ning tal puuduvad kehtivad väärteokaristused.

3

Karistusregistri ning muude andmete põhjal ei ole alust arvata, et Xxx Xxxi puhul oleks tavapärane

tülisid füüsilise vägivallaga lahendada. Samuti on Xxx Xxx avaldanud valmisolekut kannatanule

hüvitada kuriteoga tekitatud kahju mõistlikus suuruses.

Avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd Xxx Xxxile etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega

kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele

suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras

karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada

ja õigusrahu taastada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Seetõttu kuulub kriminaalmenetlus

lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Xxx Xxxi puhul ei ole alust arvata, et kriminaalkorras karistamata

jätmine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise.

Prokuröri hinnangul on mõistlik süü suurusega vastav tagajärg Xxx Xxxi puhul sihtotstarbelise tasu

tasumine, kohustada Xxx Xxxi osalema psühholoogilise nõustamise vastuvõtul ning panna Xxx Xxxile

kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.

3. Prokuratuuri seisukoht seoses tsiviilhagiga

Kannatanu esitas tsiviilhagi, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses murdunud hamba

parandamisega kogusummas 5000 eurot.

Riigikohus on varasema analüüsi tulemusena järeldanud, et aastatel 2018-2020 on kohtud sarnase

kvalifikatsiooniga juhtudel mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistnud mediaani summa 500 eurot

(seejuures väikseim hüvitis summas 50 eurot ja suurim summas 2000 eurot).1 Nii on Harju Maakohus

asjas nr x-x-xxxx KarS § 121 lg 2 p 1 kvalifitseeritava teo järgi (tervisekahjustuse tekitamine, mis

kestab vähemalt 4 nädalat) pidanud mõistlikuks mittevaraliseks hüvitiseks olukorras, kus süüdistatav

põhjustas kannatanule peaajuvapustuse, ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava

silmalaul, näo paremapoole turse ja kahe lõikehamba murru, 800 eurot. Riigikohus on 11.11.2021 asjas

nr x-xx-xxxx sedastanud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja §

134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mõistliku rahasumma

väljamõistmisel arvestatakse, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja

süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Mittevaralise

kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati ka seda, millisel määral on rikkuja õigusvastane tegu

konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades hukkamõistetav (p-d 18 ja 19). Prokurör leiab, et

ka käesolevas asjas tuleb mittevaralise hüvitise määramisel eelnimetatud asjaolusid kaaluda.

Arvestades kannatanule tekitatud vigastusi, varasemat kohtupraktikat, mõlema poole panust olukorra

1 Veebis kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf (18.09.2024)

4

eskaleerimisel, rikkuja vähest süüd ning majanduslikku olukorda leiab prokurör põhjendatuks

mittevaralise kahju hüvitise määramist summas 500 eurot.

Xxx Xxxile on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS

§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231500670 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel Xxx Xxx kohustub hüvitama kannatanule Xxx Xxxile tekitatud

kahju summas 500 eurot kannatanu Xxx Xxx arveldusarvele xxxxxxxxxxx (selgitusse märkida

kahju hüvitamine kriminaalasjas 23231500670). Maksekorraldused igakordsel tasumisel saata e-

postile [email protected]. Tähtajaks määrata: 6 kuud alates määruse koostamisest,

s.o. 18.06.2025.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel Xxx Xxx kohustub tasuma 500 eurot (heategevus ehk kindel

summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides) xxx - 80127690. Kohustuse võib tasuda

osade kaupa. Edastada igakordsel kohustuse täitmisel maksekorralduse väljavõte e-posti aadressile:

[email protected]. Tähtajaks määrata: 6 kuud alates määruse koostamisest, s.o.

18.06.2025.

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada Xxx Xxxi osalema psühholoogilise nõustamise

vastuvõtul vähemalt kahel (2) korral. Vastuvõtul käimist kinnitavad dokumendid edastada e-postile

[email protected]. Tähtajaks määrata: 12 kuud alates määruse koostamisest, s.o.

18.12.2025.

3. Tõkendi tühistamine: puudub

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 CD paati, millel on kujutatud

kaamerapildi ja häirekeskuse kõne salvestused /toimiku tagakaanel/ jätta kriminaalasja juurde.

5. Vahistuse andmed: ei kohaldatud.

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: mitte kustutada.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kahtlustatavale, kaitsjale, kannatanule ning Tervisekassale.

5

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn.

11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Margaret Beres

Abiprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja

kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle

suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust,

uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab kriminaalasja kohtusse.

Olen kohustustega nõus:

Xxx Xxx

Kahtlustatav

Xxx Xxx

Kaitsja

Tõlk