Kiri

1

EELNÕU

Jaanuar, 2024

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Euro kasutusele võtmise seaduse muutmine

Euro kasutusele võtmise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seadus“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolev seadus reguleerib ka eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamist.“;

3) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk

EURODES TEHTAVATE SULARAHAMAKSETE ARVELDAMINE

§ 51. Lõpphinna ümardamine sularahamaksetes

(1) Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel ümardatakse tasumisele kuuluv lõpphind

viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani:

1) ülespoole, kui enne ümardamist kauba või teenuse lõpphind lõpeb kolme, nelja, kaheksa või

üheksa sendiga;

2) allapoole, kui enne ümardamist kauba või teenuse lõpphind lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme

sendiga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka ostetud kauba tagastamisel ja osutatud

teenuse eest makstud raha tagastamisel. Tagastatav summa ümardatakse sõltumata tagastatud

kaupade või osutatud teenuste arvust ning ostmisel kasutatud maksevahendist.

(3) Kui kaupade või teenuste eest tasutakse korraga nii sularahas kui ka muu maksevahendiga,

ümardatakse ainult sularahamakse summa ning seda juhul, kui see on viimane makse.

(4) Tasumisele kuuluvat lõpphinda ei ümardata, kui see on väiksem kui kolm senti.

(5) Elektroonilise maksevahendiga maksmisel tasumisele kuuluvat lõpphinda ei ümardata.

2

§ 52. Lõpphinna ümardamisest teavitamine

(1) Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel peab tarbijale avaldama teabe kauba või

teenuse lõpphinna ümardamise kohta kirjalikult selgelt loetaval ning tarbijale üheselt

mõistetaval ja kergesti märgataval viisil.

(2) Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel peab tasumisele kuuluva kauba või teenuse

lõpphinna ümardamine olema esitatud viisil, et see oleks selgelt eristatav kauba müügihinnast

ja ühikuhinnast ning teenuse lõpphinnast.

§ 53. Lõpphinna ümardamise eest vastutavad isikud

Käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmiseks on kohustatud ettevõtja võlaõigusseaduse

ning kaupleja tarbijakaitseseaduse tähenduses.“;

4) seadust täiendatakse 12. peatükiga järgmises sõnastuses:

„12. peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 54. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet 11. peatükis sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.“.

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 62 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest

lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Sigarettide maksimaalne jaehind teatatakse 0,05 euro täpsusega.“.

§ 3. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 65 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Võlaõigusseaduse“ sõnadega „ja euro

kasutusele võtmise ning eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse“;

2) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib

teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud euro kasutusele võtmise ning eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse §-des 51 ja 52 sätestatut, rikkumise lõpetamist

ja edasisest rikkumisest hoidumist.

(32) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga

maakohtusse ning nõuda kauplejalt, kes on rikkunud euro kasutusele võtmise ning eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse §-des 51 ja 52 sätestatut, rikkumise lõpetamist

ja rikkumisest hoidumist.“

.

3

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ ……………… 2024

Algatab Vabariigi Valitsus……………. 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on kehtestada 1- ja 2-sendistele euromüntidele kohustuslikud

ümardamisreeglid, mis tähendab seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus

ümardada sularahamakse korral ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole

lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga,

ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga,

ümardatakse ülespoole.

Peamised probleemid väikese nimiväärtusega müntidega on, et nende ringlusest väljalangemine

on väga suur, mis tingib selle kompenseerimiseks nende ületootmise; ostujõud on väga väike

ja neid kasutatakse vähe (maksta ei saa ka mündiautomaatides); tootmis- ja käitlemiskulud on

ebaproportsionaalselt suured võrreldes nende väärtusega sularahatsüklis ning tootmise ja

käitlemisega kaasneb tarbetu keskkonnakulu.

Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise

ostmisel väga vähe. Nii jõuab 1- ja 2-sendiseid keskpanka taasringlusesse saatmiseks tagasi

palju vähem kui teisi euromünte. 2011-2022. aastal jõudis Eesti Panka tagasi aastas keskmiselt

3% väljaantud 1- ja 2-sendistest. Kuna vahetusrahana tuleb kaupmeestel 1- ja 2-sendiseid münte

siiski väljastada, püsib nõudlus suur ning keskpangal tuleb 1- ja 2-sendiseid suure

väljalangevuse (ehk teisisõnu sisuliselt ühekordse kasutuse) kompenseerimiseks muude

müntidega võrreldes rohkem juurde toota või teiste keskpankadega nimiväärtuses vahetada.

2023. aastal tagastatud 10,3 miljonist mündist oli 1- ja 2-sendiste osakaal 30%. Osakaalu tõusu

mõjutas väga oluliselt Eesti Panga ja Omniva poolt sügisel alustatud mündivahetuse

kampaania. Selle käigus vahetati 3,3 miljonit münti, millest 65% olid just 1- ja 2-sendised.

Statistika näitab, et aasta jooksul Eesti Panka tagastatud 3,2 miljonist 1- ja 2-sendisest tagastati

2,4 miljonit just viimase kolme kuu jooksul, kui oli käimas mündivahetuse projekt1. Kampaania

korras müntide kogumisele pakub püsivamat lahendust ümardamisreegli kehtestamine.

Sularahas maksmisel kaupmeeste jaoks kohustusliku ümardamisreegli kehtestamine ostukorvi

maksumusele lähima viie sendini, kaotaks vajaduse tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid münte

ning sellisel juhul oleks vajadus neid münte juurde toota märkimisväärselt väiksem.

Eelnõu on plaanitud seadusena jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

nõunik Jarmo Lilium (e-mail [email protected], tel 5302 6314). Eelnõu juriidilist kvaliteeti

1 https://www.eestipank.ee/press/mundikorje-jatkub-omniva-kaudu-ka-uuel-aastal-28122023

2

kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-mail:

[email protected], tel 5885 1423). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail [email protected], tel 5885 1468).

1.3 Märkused

Eelnõu näeb ette euro kasutusele võtmise seaduse (edaspidi ka „EKVS“) 1. märtsil 2015. a.

jõustunud redaktsiooni RT I, 31.12.2015, 21, tarbijakaitseseaduse (edaspidi „TKS“) 1. jaanuaril

2024. a. jõustunud redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 95 ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse (edaspidi „ATKEAS“) 1. jaanuaril 2025. a. jõustuva redaktsiooni RT I,

01.07.2023, 10 muutmise.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis saadeti 20. oktoobril 2023. a

kooskõlastamiseks ja huvipooltele tagasiside saamiseks.2 Väljatöötamiskavatsus annab

ülevaate eelnõu algatamise põhjuste, selle aluseks olnud uuringute ja kaasamisprotsessi

detailidest. Vältimaks dubleerimist ei ole neid seletuskirjas korratud. Tagasiside

väljatöötamiskavatsuse kohta on lisatud eelnõu seletuskirjale.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga 2023–2027.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. a.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu

poolthäälte enamusega.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on kehtestada sularahas maksmisel kauplejate ja ettevõtjate jaoks

kohustuslikud ümardamisreeglid. Ümardamisreeglite kasutuselevõtt tähendab seda, et

füüsilistes müügikohtades on kauplejal ja ettevõtjal kohustus ümardada sularahamakse korral

ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Sellega

kaob vajadus tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid münte.

Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole,

ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Kauplustes 1- ja 2-sendiseid münte vahetusrahana enam tarbijale ei tagastata. Elektroonilise

maksevahendiga nagu pangakaardiga makstes hindu ei ümardata. Kohtades, kus ostja saab

valida maksevahendi, saab ta selle kaudu ühtlasi valida, kas ümardamine toimub

(sularahamakse) või mitte (elektrooniline makse).

Ümardamisreegli pretsedent on ka Eestis olemas. 1997. aastal lõpetas Eesti Pank Eesti krooni

viiesendiste emiteerimise ja alates 2004. aastast kuni euro kasutusele võtmiseni 2011. aastal

reguleeris kauba või teenuse lõpphinna ümardamist kaubandustegevuse seaduse § 9 lõige 1,

mis lubas kauba või teenuse lõpphinda ümardada 10 sendiga täisarvuliselt jaguva summani.

Eesti Panga hinnangul läks tollane muudatus ühiskonnas sujuvalt.

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/423eea47-0297-483d-b8dc-9576311db5e8

3

Maksevahendina jääksid 1- ja 2-sendised Eestis kehtima, sest ümardamisreeglitega ei saa muuta

müntide kui maksevahendi staatust. Ehk lihtsustatult – tarbijad ja muud kliendid saavad oma

makseid sooritada edaspidi ka 1- ja 2-sendiste euromüntidega.3

Maksevahendi staatust saab muuta üksnes EL-i vastava õigusakti muutmisega. Euroalal

seaduslikuks maksevahendiks olevad euromüntide nimiväärtused sätestab Euroopa Liidu

nõukogu määrus 729/2014 ringlusesse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste

näitajate kohta. EL-i tasandil ühtsete ümardamisreeglite kehtestamine on olnud viimastel

aastatel Euroopa Komisjoni töökavas, kuid jäänud esialgu pandeemia ja seejärel Ukraina sõja

tõttu pakilisemate küsimuste varju.

Muudatuse tegemiseks on mitmed põhjused.

 Esiteks on väikese nimiväärtusega müntide ringlusest väljalangemine väga suur, mis

tingib selle kompenseerimiseks nende ületootmise. Alates 2011. aastast, kui Eesti liitus

euroalaga, on Eesti Pank lasknud 1- ja 2-sendiseid euromünte ringlusesse keskmiselt 50

tonni aastas, kuid viimastel aastatel on keskmine väljastamise maht olnud 40 tonni

aastas. Sellega kaasneva keskkonnajälje ning kulude ja kasu vaatest ei ole väikseima

nimiväärtusega müntide tootmise jätkamine otstarbekas.

 Teiseks on 1- ja 2-sendiste euromüntide ostujõud väga väike ja neid kasutatakse vähe

(maksta ei saa ka mündiautomaatides). Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt

poest vahetusrahana, kuid ise kasutavad neid ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis

rasked ja tülikad ning ostujõud on väike.

 Kolmandaks on nende tootmis- ja käitlemiskulud ebaproportsionaalselt suured

võrreldes nende väärtusega sularahatsüklis. Müntide ringlusesse laskmisega kaasnevad

kulud, mis tulenevad toorikute tootmisest, müntide vermimisest, emiteerimisest,

käitlemisest, taasringlusesse laskmisest, autentimisest, pakendamisest, transpordist,

ladustamisest ja utiliseerimisest. Lisaks kaasnevad arvestatavad kulud sularaha

käitlemisega kaubandus- ja toitlustusasutustes ning majanduse muudes sektorites, kus

sularahamakseid kasutatakse. Eesti Pangas on 1- ja 2-sendiste müntide tootmiskulud

aastas sõltuvalt kogusest 80 000 – 160 000 eurot.

 Neljandaks kaasneb tootmise ja käitlemisega tarbetu keskkonnakulu. Eesti Pank on

alates Eestis euro käibele tulemisest selliseid münte ringlusesse emiteerinud 612 tonni

ehk 230 miljonit tükki väärtuses 3,4 miljonit eurot. Kui need mündid jäävad valdavalt

ringlusest kõrvale, on selliste müntide tootmine sisuliselt raiskamine, mida oleks

ümardamisreegli kehtestamisega võimalik ära hoida või leevendada.

Lõpliku ostusumma ümardamist lähima viie sendini ei reguleeri Eestis ega Euroopa Liidus

praegu ükski õigusakt.

2023. aasta seisuga on kuus euroala liikmesriiki 1- ja 2-sendiste müntide emiteerimisvajaduse

vähendamiseks kehtestanud ümardamisreeglid ja seitsmes riik teatanud sellisest kavatsusest.

Soomes, Belgias, Itaalias ja Slovakkias on ümardamisreeglid kehtestatud seadusega, Hollandis

ja Iirimaal osapoolte (keskpank, kommertspangad, kaupmehed, tarbijad) vahelise

kokkuleppega.

3 Tuleb aga märkida, et vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse § 2 lõike 2 kohaselt kehtib juba täna reegel, et

kauplejad on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti sõltumata nende väärtusest (kui münte

on rohkem, siis see sõltub juba kaupleja soovist, kas ta võtab rohkem münte vastu). Pangatähti peavad nad vastu

võtma aga piiranguteta.

4

 Soomes kehtib kohustus ümardada lõplik ostusumma sularahas maksmise korral üles-

või allapoole lähima viie eurosendini alates 2002. aastast (VTKS-s ekslikult 2022.

aastast). Ümardamine on reguleeritud rahandusministeeriumi haldusalas euromaksete

ümardamise seadusega4. See võeti vastu enne euro müntide ja paberraha ringlusesse

laskmist, et jätkata Soomes marga ajal pikka aega kestnud traditsiooni väikesed

sularahamaksed lähima 10 pennini ümardada. Elektrooniliste maksete korral ei ole

erinevalt sularahamaksetest ümardamine kohustuslik. 1- ja 2-sendised on Soomes ka

praegu maksevahend5, kuid jaemüüjatel ei ole kohustust neid vastu võtta, kui nad on

teavitanud, et nad seda ei tee.

 Hollandis tegi maksesüsteemide ühiskondlik foorum (rahandusministeeriumi

initsiatiivil loodud koostöökogu, kuhu kuuluvad jaekaubandussektori ja tarbijate

ühendused, kommertspangad ja Hollandi keskpank) ettepaneku kehtestada 2004. aasta

septembrist sularahamaksetele ümardamisreeglid. Reeglite rakendamine on vabatahtlik

ning ümardamist kasutavad poepidajad markeerivad selle eraldi märgistusega

sissepääsu juures. Ümardamine kehtib vaid sularahamaksetele. Enamus nii suuri kui ka

väikeseid jaekaupmehi on muudatusega kaasa läinud ja sente enam ei kasuta.

 Belgia kehtestas 1- ja 2-sendiste müntide emiteerimisvajaduse vähendamiseks

ümardamisreeglid 2014. aastal algselt vabatahtlikuna, kuid kuna see osutus

vähetulemuslikuks, muudeti kaubanduse ja tarbijakaitse seadust uuesti 2019. aastal.

Alates 2019. aasta algusest muutus ostukorvi hinna ümardamine sularahamaksete korral

kohustuslikuks. Muude maksevahendite puhul on jaemüüjal võimalik valida.

Ümardamine saab toimuda ainult füüsilises kauplemiskohas nii ostja kui ka müüja

juuresolekul.

 2015. aasta oktoobrist kehtestas ümardamisreegli Iirimaa6. Ostukorvi hinna

ümardamine lähima 5 eurosendini toimub vabatahtlikkuse alusel ainult

sularahamaksetele. Mõlemad osapooled peavad ümardamisega nõus olema, mõlemal on

õigus maksta ka ümardamata summa. Aasta pärast ümardamisreeglite kehtestamist olid

need kasutusele võtnud 80% jaekaupmeestest. 93% küsitletud inimestest vastas, et

ümardamine on hea või et vahet ei ole.

 2018. aasta algusest lõpetas Itaalia 1- ja 2-sendiste euromüntide vermimise.

Sularahamakse korral võib kaupmees ostukorvi hinna ümardada lähima viie sendini.

 Slovakkia läks ümardamisreeglitele üle 2022. aasta suvel. Parlament kiitis 2021. aasta

sügisel heaks rahandusministeeriumi esitatud eelnõu muudatuse tegemiseks seaduses

hindade kohta, mille järgi ümardatakse ostukorvi hind sularahamakse puhul lähima viie

sendini.

 Leedus on alanud ümardamisreeglite kehtestamise ettevalmistus. Seimi eelarve- ja

rahanduskomisjon toetas 2023. aasta juunis Leedu keskpanga ettepanekut kehtestada

aastast 2025 sularahaga maksmisel ostukorvile ümardamisreegel, millega väheneks

4 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2000/20000890; https://www.finlex.fi/fi/laki/smur/2000/20000890 5 https://www.suomenpankki.fi/en/money-and-payments/euro-coins/ 6 https://www.centralbank.ie/consumer-hub/rounding

5

vajadus 1- ja 2-sendiseid juurde toota. Algatust ja vastava eelnõu koostamist on valmis

toetama ka opositsioon7.

Käesoleva seaduse eesmärgi saavutamiseks muudetakse EKVS-i, ATKEAS-t ning TKS-i.

Seadustes sätestatakse:

1) millistel juhtudel võib tasumisele kuuluvaid summasid ümardada;

2) kas ja kuidas tuleb ümardamise kasutamisest teavitada;

3) millise reegliga leitakse ümardatud summa ning

4) järelevalve regulatsioon.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakuti eesmärgi saavutamiseks võimalike variantidena

välja EKVS-i, võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“) ja/või TKS-i muutmist, Eesti Panga seaduse

muutmist või siis uue seaduse kehtestamist. Pärast väljatöötamiskavatsusele laekunud

tagasiside analüüsimist leiti, et kõige sobivam ja selgem on muuta EKVS-i, kuna

ümardamisreeglite põhimõtete kasutuselevõtt hõlmab siiski kõiki sihtgruppe.

EKVS-i täiendamise eelis on selle tingimusteta kohaldumine kõigile eurodes tehtavatele

tehingutele ja ümardamisreeglite sisaldumine aktis, mis ongi üheselt mõeldud euro kui

seadusliku maksevahendi kasutamise reguleerimiseks.

Väljatöötamiskavatsuse kohta oodati arvamusi:

 Ettevõtlusorganisatsioonidelt (Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti

Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Eesti Pangaliit MTÜ);

 Tarbijaid esindavatelt organisatsioonidelt (Pensionäride Ühenduste Liit, Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Puuetega Inimeste Koda);

 Ministeeriumitelt (Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Kliimaministeerium);

 Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonilt ja kõigilt fraktsioonidelt;

 Muudelt huvigruppidelt (kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtted –

Hansab AS ja Brink’s Estonia OÜ; Eesti Looduskaitse Selts).

Väljatöötamiskavatsuse kohta esitasid arvamuse Justiitsministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Pangaliit, Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kõik väljatöötamiskavatsusele

arvamuse esitanud toetasid 1- ja 2-sendistele euromüntidele ümardamisreeglite kehtestamist.

Siiski esitati väljatöötamiskavatsuse kohta ka erinevaid tähelepanekuid, millega on eelnõu

koostamisel arvestatud. Kooskõlastustabel on leitav seletuskirja lisana.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, teiste seadustega ja EL õigusega.

3.1 Eelnõu vastavus põhiseadusele

Ümardamisreeglite kehtestamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.

7 https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/2020249/making-economy-770-tons-lighter-lithuania-moves-to-phase-

out-1-and-2-cent-coins

6

Seaduse muudatused on puutumuses põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega.

Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena

käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele.

Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus siiski pidanud riigi kohustust mitte teha

põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks.8 Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest on kohus

käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni

ettevõtlusvabadust riivavaks9.

Eelnõuga ei takistata ettevõtlust ega kehtestata ettevõtlusvabadusele piiranguid, kuivõrd

seaduse muudatused, millega kehtestatakse sularahas maksmisel kaupmeeste jaoks kohustuslik

ümardamisreegel, on nende tegevust lõppkokkuvõttes lihtsustavad, kuigi toovad endaga kaasa

näiteks teavitamiskohustuse ning lõppsumma ümberarvutamiskohustuse. Samas on see riive

väike, kuna kassaaparaatide ümberseadistamine ja eeldatavasti ka teavitamine (nt pannakse

sildid välja) on ühekordne tegevus. Eelnõus esitatud lahendus ümardamisreeglite

kohustuslikuks kehtestamiseks vähendab sularahaga arveldavate ettevõtjate halduskoormust,

kuna väheneb vajadus käidelda münte, mille makseväärtus on väga väike. Sularaharinglus

muutub efektiivsemaks nii keskpanga kui ka teiste sularaharingluses osalevate poolte vahel –

pangad, kommertspankadele sularahateenust osutavad ettevõtjad, jaemüüjad. Sularahamaksed

muutuvad lihtsamaks ja kiiremaks ning arveldamine mugavamaks.

Eelnõu riivab ka põhiseaduse §-s 32 toodud omandipõhiõigust, kuna ettevõtjatel ja kauplejatel

kaupade ja teenuste müügi eest saadud tasu võib ühtedel juhtudel jääda väiksemaks, kui

müügihind, samas teistel juhtudel või see olla hoopis suurem. Võimatu on hinnata, kui palju

ettevõtjad või kauplejad seeläbi võidavad või kaotavad. Pigem on riive väike.

Sama ka tarbijatel, kes mõningatel juhtudel peavad ostu eest käima välja suurema summa, kui

kaubad või teenused üksikult võttes maksaks. Riive on aga väike, kuna ühe ostu pealt võib

kaotada maksimaalselt kaks senti. Seega, isegi kui iga päev sooritada ost, mis ümardatakse

kliendi jaoks ebasoodsamas suunas, kaotaks klient aastas 7 eurot ja 30 senti. Samas on see

ebatõenäoline, kuna mõni lõpparve kuulub ikka ümardamisele alla poole, st kliendile

soodsamas suunas.

3.2 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õiguse või rahvusvahelise õigusega. Eurosentide

ümardamisreeglid on juba kehtestatud mitmes EL-i liikmesriigis, ilma et sellega oleks

kaasnenud regulatiivse valiku vaidlustamine põhiõiguste rikkumise tõttu.

Euroopa Komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovituse „Euro pangatähtede ja müntide seadusliku

maksevahendi staatuse, ulatuse ja mõju kohta“ (2010/191/EL)10 punkti 9 kohaselt liikmesriigid

peaksid hoiduma uute ümardamiseeskirjade kehtestamisest. Põhjuseks tuuakse see, et need

reeglid võivad pärssida müntide maksekohustusest vabastamise võimet ja ei võimalda maksta

täpset summat. Samuti võivad need mõnel puhul tähendada sularahamakse eest lisatasu

nõudmist. Eelnõu autorid on siiski seisukohal, et need riskid sellisel kujul ei realiseeru või ei

too ühe või teise õigusliku lahendi kasuks otsustamisel kaasa negatiivset mõju.

8 https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31 9 https://pohiseadus.ee/sisu/3502 10 Komisjoni soovitus, 22. märts 2010, euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja

mõju kohta

7

Lisaks tuleb soovituse hindamisel arvestada, et see ei ole obligatoorne. Põhjendatud juhtudel

võib liikmesriik kasutada ka teistsuguseid lahendusi.

Hinnatase ja maksetavad euroalal on soovituse andmise ajaga (soovitus on antud 14 aastat

tagasi) võrreldes muutunud. Niisamuti on muutunud olulisemaks keskkonnahoiuteemad. Seda

arvestades alustas Euroopa Komisjon 2020. aasta septembris avaliku arutelu 1- ja 2-sendiste

müntide kasutamise üle. Euroopa kodanikke kutsuti nelja nädala jooksul avaldama arvamust

selle kohta, kas need tühistada või mitte. Arutelu, kas seadusandlik ettepanek sularahamaksete

ühtsete ümardamisreeglite kohta ning võimalusel 1- ja 2-sendisest müntidest loobumine on

õigustatud, võib viia Euroopa Komisjoni eelnimetatud soovituse muutmiseni. Et EL-i tasandil

toimuva arutelu tulemused ega nende rakendamise ajaraam pole täpselt ennustatavad, ei peaks

käesoleva eelnõu menetlemist sellest sõltuvusse seadma.

3.3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist: esimesega muudetakse EKVS-i, teisega ATKEAS-t,

kolmandaga TKS-i ning viimasega nähakse ette seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse vastavalt EKVS-i kehtivat pealkirja „Euro

kasutusele võtmise seadus“ ning §-s 1 sätestatud seaduse reguleerimisala. Nii seaduse pealkirjas

avaldatud kui ka §-s 1 sätestatud reguleerimisala on ümardamisreeglite kehtestamiseks liialt

kitsas. EKVS-i eesmärk on reguleerida Eesti krooni kui seadusliku maksevahendi käibelt

kõrvaldamise ja euro kui seaduslikule maksevahendile ülemineku protsessi. EKVS-i

reguleerimisesemesse ei kuulu tsiviilkäibes rahaliste kohustuste sularahas või muul viisil

täitmise reguleerimine. Tegemist on avaliku õiguse valdkonda kuuluvate õigusnormidega,

millised ei välista rahalise kohustuse täitmise viisi reguleerivate õigusnormide kohaldamist.

Lepingulistes suhetes rahaliste kohustuste täitmise erinevad viisid on reguleeritud VÕS §-s 91.

Selle paragrahvi lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse võib täita sularahas. Eelnõu seda õigust

ei mõjuta.

EKVS § 2 sätestab euro piiranguteta vastuvõtmise kohustuse. Viidatud sätte lõike 1 kohaselt

on Eesti Pank ja Eestis tegutsevad krediidiasutused kohustatud euro münte ja pangatähti vastu

võtma piiranguteta. Lõikes 1 nimetamata isikud on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50

kehtivat euro münti sõltumata nende väärtusest, pangatähti aga piiranguteta. Tarbijad ja muud

kliendid saavad oma makseid sooritada ka edaspidi 1- ja 2-sendiste euromüntidega, kuid isikule

vahetusrahana neid ei tagastata. Arvestades eeltoodut täiendatakse ümardamisreeglite

kehtestamiseks seaduse pealkirja ja reguleerimisala ning hõlmatakse sellesse ka eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamine.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse EKVS-i uue peatükiga 11, milles nähakse ette eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamise regulatsioon.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 51 näeb ette reeglid, millistel juhtudel võib tasumisele

kuuluvaid summasid ümardada ning millise meetodiga ümardatud summa leitakse. Selles

paragrahvis viidatud lõpphinna ümardamise kasutuselevõtt sularahamaksete korral tähendab

seda, et füüsilistes müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral

ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik

ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning

summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

Kauplustes 1- ja 2-sendiseid münte vahetusrahana enam tarbijale ei tagastata. Elektroonilise

8

maksevahendiga nagu pangakaardiga makstes hindu ei ümardata. Kohtades, kus ostja saab

valida maksevahendi, saab ta selle kaudu ühtlasi valida, kas ümardamine toimub

(sularahamakse) või mitte (elektrooniline makse).

Näited:

1. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,41 eurot või 15,42 eurot, ümardatakse 15,40 eurole.

2. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,43 eurot või 15,44 eurot, ümardatakse 15,45 eurole.

3. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,46 eurot või 15,47 eurot, ümardatakse 15,45 eurole.

4. Ostukorv, mille maksumus kokku on 15,48 eurot või 15,49 eurot, ümardatakse 15,50 eurole.

5. Kui ostukorvis on näiteks neli toodet hinnaga 2,28 eurot, 15,32 eurot, 11,99 eurot ja 1,17

eurot, siis ühegi üksiku toote hinda ei ümardata, küll aga ümardatakse ostukorvi maksumus

30,76 eurot kassas sularahaga maksmise korral 30,75 eurole. Kaardiga makstes tasutakse ostu

eest 30,76 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 51 lg 2 näeb ette, et lõikes 1 kirjeldatud meetodiga

ümardatakse ka summad ostetud kauba tagastamisel või osutatud teenuse eest makstud raha

tagastamisel. Tagastatav summa ümardatakse sõltumata tagastatud kaupade või osutatud

teenuste arvust ning ostmisel kasutatud maksevahendist. See tähendab, et ostukorvi

tagastamisel, mis sisaldas erineva hinnaga tooteid, ümardatakse kogu ostukorvi maksumus.

Juhul kui sellest ostukorvist tagastatakse näiteks ainult üks toode, siis tuleb ümardada selle

üksiktoote hind. Sama kehtib ka teenuste puhul.

Seda meetodit on kasutanud kõik ümardamisreeglid kehtestanud euroala riigid.

Kui kauba või teenuse eest makstakse nii sularahas kui ka muu maksevahendiga (nt maksekaart,

kinkekaart, voutšer), ümardatakse ainult sularahas makstav summa ja seda siis, kui sularahas

makstakse viimasena. Seda seetõttu, et ümardamisele kuulub tasumisele kuuluv lõpphind.

Näited:

Olukord, kus ostukorvi summast osa makstakse kaardiga ja osa sularahas, ümardatakse

tasumisele kuuluv lõpphind järgmiselt.

Ostukorvi summa – 28,44 eurot. Ostja soovib tasuda 20,32 eurot sularahas ja ülejäänud summa

maksekaardiga. Sularahas makstavat summat 20,32 eurot ei ümardata. 20,32 euro suurune

sularahamakse lahutatakse lõplikult summast: 28,44 eurot – 20,32 eurot = 8,12 eurot. Ostja

maksab 8,12 eurot maksekaardiga ning ümardamist ei rakendata.

Juhul, kui olukord on vastupidine – esmalt tasutakse 8,12 eurot maksekaardiga ning 20,32

sularahas -, siis rakendatakse ümardamist ning sularahas kuulub tasumisele 20,30 eurot.

Kui ostukorvi eest tasumisel kasutatakse kinkekaarti või voutšerit, ümardatakse maksmisele

kuuluvad summad samamoodi.

Ostetud kauba tagastamisel või osutatud teenuse eest makstud raha tagastamisel ümardatakse

tagastatav summa sõltumata tagastatud kaupade või osutatud teenuste arvust ning ostmisel

kasutatud maksevahendist. Näiteks, kui osteti 2 eset, mille eest tasuti maksekaardiga 10,02

eurot. Ostja tagastab ühe eseme hinnaga 5,02 eurot. Toode tagastatakse füüsilises poes ning

summa tagastatakse sularahas. Sellisel juhul ümardatakse tagastamisele kuuluv summa 5,02

eurot 5-le eurole.

9

Samasse EKVS paragrahvi lisatav lõige 5 sätestab, et elektroonilise maksevahendiga

maksmisel tasumisele kuuluvat lõpphinda ei ümardata. See tähendab, et kaardimaksete korral

jätkub kõik nagu seni.

Ümardamisreegli kehtestamine ei piira kauba või teenuse hinna määramist ning avaldamist

sendi täpsusega. See, et eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel ümardatakse

tasumisele kuuluv lõpphind viie sendiga täisarvuliselt jaguva summani, ei tähenda, et toodete

hinnad ei või ka edaspidi olla näiteks 7,99 ja 3,42. Käesolev eelnõu ei piira seega toote või

teenuse hinna määramist. See on oluline, kuna üksiku kauba või teenuse hinna senditäpsusega

ümardamisel sekkutaks liigselt selle pakkuja ettevõtlusvabadusse määrata hind tema poolt

müüdavale tootele. Ostukorvi lõpphinna ümardamisel on võimalik ka ostjal maksevahendi

valiku kaudu valida, kas tasuda ümardatud (sularahamakse) või ümardamata (elektrooniline

makse) kujul.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatavad § 52 lõiked 1 ja 2 reguleerivad kauba lõpphinna

ümardamisest teavitamist. Eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamisel peab tarbijale

avaldama teabe kauba või teenuse lõpphinna ümardamise kohta kirjalikult selgelt loetaval ning

tarbijale üheselt mõistetaval ja kergesti märgataval viisil. Ümardamisreeglite kasutuselevõtt

võib tarbijates alguses segadust tekitada, mistõttu on oluline, et sellest teavitamine oleks selge

ja arusaadav ning lõpphinna kujunemine oleks mõistetav. On oluline, et tasumisele kuuluva

kauba või teenuse lõpphinna ümardamine peab olema esitatud viisil, et see oleks selgelt

eristatav kauba müügihinnast või teenuse lõpphinnast.

TKS-i § 7 lõike 2 järgi on kauba müügihind kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav

lõpphind. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri,

ühe meetri, ühe ruutmeetri, ühe kuupmeetri või muu kauba turustamisel laialdaselt ja

tavapäraselt kasutatava ühe ühiku lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei

mõõdeta eelnimetatud ühikutes. TKS § 8 lõike 1 kohaselt peab teenust pakkudes kaupleja

teavitama tarbijat teenuse eest tasutavast lõpphinnast. Kui teenuse lõpphinda ei ole võimalik

eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest

või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusega

arvutada.

Tarbija jaoks peaks olema selgelt arusaadav, et kauba müügi- ja ühikuhind ning teenuse

lõpphind võib olla erinev tasumisele kuuluvast lõpphinnast, kui kasutatakse ümardamisreeglit.

Näiteks kui kauba maksumus on 3,76 eurot, siis kassas sularahaga maksmisel tuleb tasuda

lõpphinnana 3,75 eurot, kuid kaardiga makstes on müügihinnaks endiselt 3,76 eurot, nagu on

avaldatud kauba hind.

Kuna ümardama peab tasumisele kuuluva lõpphinna, siis saab see toimuda alles kauba või

teenuse eest tasumisel. Seetõttu on oluline, et lõpphind avaldatakse tarbijale selgelt ja

korrektselt enne ostu eest tasumist kassaaparaadil.

Eelnõu § 1 punktiga 3 EKVS-i lisatav § 53 sätestab, kellele lõpphinna ümardamise kohustus

kohaldub. Nende nõuete täitmiseks on kohustatud ettevõtja võlaõigusseaduse ning kaupleja

tarbijakaitseseaduse tähenduses.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust §-ga 54, mis näeb ette, et riiklikku järelevalvet

peatükis 11 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(edaspidi „TTJA“). TTJA riikliku järelevalve meetmed on sätestatud TKS-i 7. peatükis.

10

Eelnõu §-ga 2 muudetakse ATKEAS-st.

Sigarettide maksumärkide tellimisel teatatakse maksuhaldurile sigarettide maksimaalne

jaemüügihind, mis trükitakse maksumärgile. Muudatuse kohaselt peab ettevõtja teatama

sigarettide maksimaalse jaehinna viiesendi täpsusega, sest sularahaga arveldamisel hakatakse

hindasid ümardama. ATKEAS § 59 alusel on keelatud võõrandada sigarette maksimaalsest

jaehinnast kõrgema hinnaga. Muudatusega tekib kooskõla hindade ümardamise reegli ja

aktsiisiseaduse §-s 59 sätestatud keelu vahel.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse TKS-i. Eelnõuga täiendatakse TKS-i § 65, mis reguleerib TTJA

volitusi tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamisel.

Eelnõu näeb ette, et TTJA võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud euro

kasutusele võtmise ning eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse §-des 51 ja 52

sätestatut, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. TTJA-l on õigus pöörduda

samal eesmärgil ka hagiga maakohtusse.

TKS-i §-s 64 sätestatakse tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamise kord.

Tarbijate kollektiivseid huve kahjustavaks tegevuseks on mis tahes tegu, mis riivab või võib

riivata määratlemata arvu tarbijate ühiseid huve ja on vastuolus õigusaktides tarbijate kaitseks

sätestatuga. Eelnõuga TKS §-i 65 lisatavad lõiked 31 ja 32 viitavad euro kasutusele võtmise ning

eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse §-le 51 ja 52, kus on sätestatud vastavalt

lõpphinna ümardamise reeglid ning lõpphinna ümardamisest teavitamise kord. Tarbijate

kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks võib Tarbijakaitseamet teha kauplejale

ettekirjutuse (lõige 31) või pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse (lõige 32).

Tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks sobiva meetme valikul on

Tarbijakaitseametil kaalutlusõigus. Ettekirjutuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse

seadustikus sätestatust.

Eelnõu § 4 kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2025. aastal.

Seaduse jõustumise aeg on määratud selliselt, et ettevõtjatel ja kauplejatel oleks piisavalt aega

oma kassasüsteemide ja majandustarkvara ümberseadistamiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Vaata peatükki 3.2.

6. Seaduse mõjud

Kaasnev mõju: majandusele

Sihtrühm 1 – ettevõtjad

Ümardamisreegli kehtestamisel oleks ettevõtjatele (sh turumüüjad, väikekauplused, erinevad

11

teenusepakkujad, toitlustuskohad) eelkõige positiivne mõju. Sularaha käitlemise kulud

väheneksid kaubandus- jm sektorites, kus kasutatakse sularahamakseid, sest kaoks vajadus 1-

ja 2-sendiseid vahetusrahana tagada. Klientide teenindamine kassas kiireneks, sest väikeste

sentide lugemisele kuluv aeg väheneks. Samuti väheneks töötajate koormus nn kassa

tegemise/üleandmisega seotud tegevustel, mis hoiaks kokku ka nappivat tööjõuressurssi.

Sularahamakseid kasutavate ettevõtjate kohta statistikat ei koguta. Üldiselt on sularahamaksete

tegemine võimalik enamikest jaekaubanduse ettevõtjaest, kes tegelevad üle teenindusleti

klientide teenindamisega. Eesti Kaupmeeste Liidu liikmeskonnas, mille hulka ei kuulu väikesed

poepidajad, on sularahatehingute osakaal vahemikus 23–35%. Eesti Väikekaupmeeste Liitu

kuuluvas OG Elektra AS kauplustes (Grossi kauplused) on sularahatehingute osakaal ligi 40%.

Tallinna Kaubamaja Grupi AS-is (Kaubamaja, Selver) vahemikus 17–23%.

Ettevõtjatele võib avaldada lühiajaliselt negatiivset mõju ühekordne kassasüsteemide ja

raamatupidamiseks vajaliku majandustarkvara ümberseadistamine, et ostukorvi lõpphinna

arvutamisel oleks võimalik rakendada ümardamisreegleid. Kulu suurus sõltub sellest, kui

keerukas on praegu kasutatav maksevõimaluste süsteem. Näiteks saab paljudes kauplustes

lisaks sularahale ja pangakaardile tasuda ka boonuspunktide, kinkekaardi, taaratšeki ja muude

vahenditega või neid makseviise kombineerides. Kombineeritud makselahenduste jaoks on

ümardamisreeglite rakendamiseks välja pakutud ka konkreetsed lahendused nii, et

ümardamisele kuulub ainult ostukorvi lõppsumma, kui selle eest tasutakse sularahas, mis

lihtsustab seega ka tasumise arvestust ja uuendusi majandustarkvaras. Nendel kaupmeestel,

kellel on kasutusel sama tarkvara, mis eurole üle minnes, on kulud väiksemad, kuna

ümardamisloogika oli toona juba välja arendatud. Uutes süsteemides seda funktsionaalsust

reeglina ei ole. Samas on näiteks laialtkasutatavas Erply kassasüsteemides taoline ümardamise

lahendus olemas ning muudatuse tegemine kliendile tasuta. Kogukulu jaekaubandusele on

ühekordne ning võib hinnanguliselt jääda mõnesaja tuhande euro ja ühe miljoni euro vahele.

Suures jaekaubandusketis võib kulu olla Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul mõnikümmend

tuhat eurot. Nii kinnitab Kaubamaja Grupi AS-i hinnang, et vastav kulu võiks olla 20 000 – 30

000 eurot. Kaubamaja Grupi hinnangul on see kulu suhteliselt väike ja aktsepteeritav, kuid seda

tingimusel, et kassasüsteemide ümberhäälestamine puudutab vaid sularahatehinguid. Kui see

puudutaks ka muid maksevahendeid, oleks olukord teine.

Sihtrühm 2 – kõik isikud, kes potentsiaalselt sularahaga arveldavad

Ümardamisreegli kehtestamisel oleks sularahaga arveldajatele eelkõige positiivne mõju.

Maksed muutuksid kiiremaks ja mugavamaks ning väheneks müntide tagastamisega seotud aja-

ja rahakulu.

Tarbijatel ja muudel klientidel on edaspidi vaja väiksemas ulatuses maksta kaudselt kinni

jaemüüjate müntide käitlemisega seotud kulusid. 2023. aastal Eestis läbiviidud F-monitor

maksekäitumise uuringu11 põhjal kasutab sularaha esmase valikuga tasumisel enim (11%) 60-

80aastaste vanusegrupp. Sinna hulka kuuluvad ka pensionärid, keda on Eestis Statistikaameti

andmete põhjal 309 000. See moodustab 22% elanikkonnast. Siiski on sularaha kasutamine

erinevate vanusegruppide vahel üsna võrdne ning erineb vanusegrupiti paari protsendi võrra.

Sularaha kasutajad on eelkõige mehed (12%, naised 6%) ning eelkõige madalama sissetulekuga

inimesed (0-400 EUR leibkonna liikme kohta on sularaha eelistus 16%) (400-800 EUR, eelistus

12%). Muudes sihtgruppides jääb sularaha kasutamine alla 10% ja sularaha ei kasuta üldse 14%

vastanutest.

11 https://www.eestipank.ee/press/uuring-eesti-elanikud-ja-ettevotted-hindavad-siinseid-makselahendusi-korgelt-

13122023

12

1- ja 2-sendiste kaotamise pooldajate osakaal on F-monitori küsitluse põhjal üsna võrdne

vanusegrupiti ning on vahemikus 49-54%: pooldavad nii 18-44a kui ka 60-80a, vähim on toetus

49-60a hulgas. Viimati 2023. aasta sügisel Euroopa Komisjoni korraldatud eurobaromeetri

uuringu12 järgi on Eestis ümardamisreegli kehtestamise pooldajaid 75% vastanuist.

See oht on madal, et sularahamaksetest võiksid hakata keelduma ettevõtjad, kes ei soovi

ümberseadistamise kulusid kanda. Lisaks on seaduseelnõus välja pakutud sularahaga

arveldavate isikute õiguste kaitse ka riikliku järelevalve abil.

Väljapakutud ümardamisreegel näeks ette hindade ümardamist poodide kassas sularahatehingu

puhul nii, et ostukorvi kogu maksumus ümardatakse alla- või ülespoole lähima viie sendini.

Hindade ümardamise mõju hinnatasemele oleks minimaalne – iga sularahatehinguga tarbija

kaotab või võidab kuni kaks senti ostukorvi hinnast. Kokkuvõttes tasakaalustuvad aja jooksul

kasum ja kahjum nii tarbijate kui ka kaupmeeste vaatest. Lisaks saab tarbija alati makseviisi

valiku kaudu otsustada, kas ümardamisreegel rakendub või ei rakendu, sest ostukorvi lõpphind

ümardatakse vaid sularahas makstes ning kaardimakse puhul ümardamist ei toimu.

Tuginedes ka ümardamisreegli kehtestanud riikide kogemustele on järeldatud, et madala

ostujõuga müntide kõrvaldamine ringlusest inflatsiooni oluliselt ei tõsta. Slovakkias, kus

ümardamisreegel jõustus 2022. aastal, näitasid keskpanga simulatsioonid võimaliku mõju

suuruseks keskmises leibkonnas 0–2 senti kuus13. Ostuharjumusi muutes, näiteks kaardimakset

kasutades, on võimalik mõju veelgi vähendada. Et mõju inflatsioonile on marginaalne, kinnitas

Euroopa Keskpank oma hinnangutes kohustuslike ümardamisreeglite kehtestamise eelnõude

kohta Leedu (12.12.2023)14, Slovakkia (20.04.2021)15 ja Belgia (04.09.2018)16 puhul ning

osutas samuti, et ümardamine toimub sümmeetriliselt nii üles- kui ka allapoole. Kauplustel

oleks raske tootepõhist ümardamist ka omakasupüüdlikult rakendada, kuivõrd ümardamine

toimuks ostukorvi maksumuselt. Kauplusel on raske mõjutada, mitme sendiga ostu lõpphind

lõpeb, sest ostukorvis on mitmed erinevad tooted (sh näiteks kaalutooted, mille lõpphind selgub

kaalumisel).

Huvigrupina on eraldi käsitletud näiteks pensionäre (mh Pensionäride Ühenduste Liidu kaudu),

kuna nende vaesusrisk (eriti üksi elavate pensionäride puhul) on keskmisest suurem ja võis

eeldada, et nad on plaanitava muudatuse suhtes tundlikumad. Arvamusküsitluste kohaselt on

ka vanemaealiste sihtgrupp ümardamisreeglite kehtestamise poolt (mh kuna sentide kasutamine

on neile tülikas). Sarnastel põhjustel käsitleti eraldi huvigrupina ka puuetega inimesi Eesti

Puuetega Inimeste Koja kaudu.

Sihtrühm 3 – krediidiasutustele ehk kommertspankadele sularahateenust osutavad

ettevõtjad Ümardamisreegli kehtestamisega väheneks pankadele sularahateenust osutavate ettevõtjate

töömaht, mis kulub 1- ja 2-sendiste müntidega tegelemiseks, ning selle mõju võib olla

mõlemasuunaline. Maksevahendina jääksid 1- ja 2-sendised kehtima, aga vahetusrahana neid

ei väljastataks, seega edastaksid sularahakäitlejad müntide piisava koguse täitumisel need Eesti

12 https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2981 13 The issue of one and two euro cent coins and the possible reduction of their use through the introduction of

rounding, Narodna Banka Slovenska, June 2020. 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52023AB0043 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021AB0014 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018AB0041

13

Pangale ja müntide osakaal jääks ringluses järk-järgult vähemaks. Teenuse osutamise vajadus

pankadele väheneks, kuna ei oleks vaja enam 1- ja 2-sendiseid münte ringlusesse juurde toota.

Ärimahtude vähenemine on olemuselt negatiivse mõjuga, aga selle ulatust on sektori esindajatel

hetkel keeruline prognoosida. Väikeste sentide vähenemisel vabaneb ettevõtjatel ka tööjõudu

muude, potentsiaalselt kasumlikumate tegevuste jaoks. Krediidiasutustele sularahateenust

pakkuvaid ettevõtjaid on Eesti turul 2 – Hansab AS ning Brinks Estonia OÜ.

Sularahakäitlejatele on 1- ja 2-sendiste müntide käitlemine sama ressursimahukas kui ükskõik

millise teise mündi puhul, aga nende väärtus oluliselt väiksem ja negatiivse ringluse tõttu on

keskpangast nende juurde tellimine palju sagedasem.

Sihtrühm 4 – Eesti Pank

Ümardamisreegli kehtestamisel oleks Eesti Pangale positiivne mõju, sest väheneks vajadus

väikese nimiväärtusega münte juurde emiteerida. Kaovad uute 1- ja 2-sendiste müntide

tootmisega seotud kulud, mis ulatuvad aastas sõltuvalt nõudlusest 80 000 – 160 000 euroni.

Niisamuti ei ole keskpangal vaja teha 1- ja 2-sendiste müntide ringlusesse laskmisega seotud

kulusid.

Kaasnev mõju: keskkonnamõju

Ümardamisreeglite kehtestamisel oleks keskkonnale positiivne mõju, sest 1- ja 2-sendiste

müntide tootmise ja emiteerimise protsessil on arvestatav koormus keskkonnale. Eesti Pank

tellib neid münte euroalal asuvatest sertifitseeritud rahapajadest, mis kasutavad metallitoorainet

mitmetest kaevandustest. Lisaks tootmisele on keskkonnamõju ka nende transpordil Eestisse.

Euroalaga liitumisest alates ei ole euromünte Eestis utiliseeritud (kuna neid ei tule piisaval

hulgal ringlusest tagasi), aga laialdasemalt euroala riikides ümardamisreegleid kehtestades

väheneb nende utiliseerimise vajadus liikmesriikides tervikuna. Niisiis, kuna praegusel ajal

jäävad 1- ja 2-sendised mündid valdavalt ringlusest kõrvale, on selliste müntide tootmine

sisuliselt ressursside raiskamine, mida oleks ümardamisreegli kehtestamisega võimalik ära

hoida või leevendada.

Eelnõus esitatud lahendus ümardamisreeglite kohustuslikuks kehtestamiseks vähendab

sularahaga arveldavate ettevõtjate halduskoormust, kuna väheneb vajadus käidelda münte,

mille makseväärtus on väga väike. Sularaharinglus muutub efektiivsemaks nii keskpanga kui

ka teiste sularaharingluses osalevate poolte vahel – pangad, kommertspankadele

sularahateenust osutavad ettevõtted, jaemüüjad. Sularahamaksed muutuvad lihtsamaks ja

kiiremaks ning arveldamine mugavamaks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamisega kaasneb vajadus muuta majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018.

aasta määrust nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“.

9. Seaduse jõustumine

14

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. Seaduse jõustumise aeg on määratud selliselt, et

ettevõtjatel ja kauplejatel oleks piisavalt aega oma kassasüsteemide ja majandustarkvara

ümberseadistamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile. Eelnõu edastatakse arvamuse

avaldamiseks Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Väikekaupmeeste Liidule, Eesti Väike ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni MTÜ-le, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Pangaliit

MTÜ-le, Pensionäride Ühenduste Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti

Puuetega Inimeste Kojale, Hansab AS ja Brink’s Estonia OÜ-le ja Eesti Looduskaitse Seltsile.

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Jaanuar, 2024

MÄRKUSTE TABEL

Väljatöötamiskavatsuse kohta

Nr

Märkused

Arvestatud/

Mitte-

arvestatud/

Selgitatud

RaM märkused

Justiitsministeerium

1 VTK p-s 9 esitatakse regulatiivsete võimaluste kirjeldus, milles

kirjeldatakse lisaks muudele võimalustele ka võlaõigusseaduse

(VÕS) ja tarbijakaitseseaduse (TKS) täiendamist.

Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks ümardamisreeglid sätestada

VÕS-is (variant 2), sest väljapakutud reeglid seonduvad lepingu

sõlmimisega. Samuti võiks lahendusena kaaluda VÕS-i

täiendamise juures väljapakutud volitusnormi(de) kehtestamist

nende lubatavuse korral, mida tuleb sellisel juhul analüüsida ja

analüüs ka eelnõu seletuskirjas esitada. TKS reguleerib

õigussuhteid tarbijatega, mistõttu jääksid ümardamisreeglite

kohaldamisalast välja lepingud, mille osapooleks ei ole tarbija.

Seega ei pea Justiitsministeerium ainuüksi TKS-i täiendamist

sobivaks lahenduseks. Meie hinnangul ei seondu VTK p-s 9

(VÕS-i muutmine) väljapakutud ümardamisreeglid pelgalt

rahalise kohustuse täitmise viisi reguleerimisega, vaid pigem

lepingu sõlmimise ja/või lepingueelsete läbirääkimiste

regulatsiooniga. Seega võiks kaaluda, kas ümardamisreeglid

võiksid asuda VÕS-i 1. osa 2. peatüki 1. jaos (nt täiendada seadust

§-ga 282 ). Kuna kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele (VÕS § 76 lg 1), peaks ümardatud lõpphind saama

esmalt lepingu osaks, et lepingupoolel tekiks kohustus selline

summa tasuda. Selgitame, et VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping

sõlmituks siis, kui lepingupoolte kokkuleppe saavutamine on

piisavalt selge. Detailsemalt hinnates on müügilepingu näitel

kauba väljapanek reeglina kaupluse kui müüja ettepanek ostjale

teha ettepanek lepingu sõlmimiseks hinnaga, mis on märgitud

hinnasildil (vt VÕS § 16 lg 3). Olukord võiks olla teine, kui

kauplus on määranud, et nt reklaam või kauba väljapanek on juba

pakkumus lepingu sõlmimiseks. Kui ostja esitab toote kassasse,

teeb ostja pakkumuse sõlmida leping hinnasildil näidatud hinnaga

Mitte-

arvestatud/

Selgitatud

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakuti eesmärgi saavutamiseks

võimalike variantidena välja EKVS-i, võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“)

ja/või TKS-i muutmist, Eesti Panga seaduse muutmist või siis uue seaduse

kehtestamist. Pärast väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside

analüüsimist leiti, et kõige sobivam ja selgem on muuta EKVS-i, kuna

ümardamisreeglite põhimõtete kasutuselevõtt hõlmab siiski kõiki

sihtgruppe.

EKVS-i täiendamise eelis on selle tingimusteta kohaldumine kõigile

eurodes tehtavatele tehingutele ja ümardamisreeglite sisaldumine aktis, mis

ongi üheselt mõeldud euro kui seadusliku maksevahendi kasutamise

reguleerimiseks.

Üksiku kauba või teenuse hinna senditäpsusega ümardamisel sekkutaks

liigselt selle pakkuja ettevõtlusvabadusse määrata hind tema poolt

müüdavale tootele. Ostukorvi lõpphinna ümardamisel on võimalik ka ostjal

maksevahendi valiku kaudu valida, kas tasuda ümardatud (sularahamakse)

või ümardamata (elektrooniline makse) kujul.

2

(VÕS § 16 lg 1) ja müüja aktseptib pakkumuse hinna kassaaparaati

sisestamisega. Kassas kogu ostukorvi maksumuse ümardamine

võiks olla müüja poolt ostja tehtud pakkumuse tagasilükkamine

samaaegselt uue pakkumuse tegemisega (VÕS § 21 lg 1). Lepingu

sõlmimiseks peaks ostja uute tingimustega nõustuma ja ostjal

tekiks kohustus tasuda müüjale ostukorvi ümardatud maksumus.

VTK kohaselt soovitakse ümardada kassas terve ostukorvi hind.

Teeme ettepaneku VTK koostajatel eelnõu koostamise käigus

hinnata, kas mõistlikum oleks kassas sularahaga tasumise korral

iga toote hinna ümardamine vastavalt ümardamisreeglitele. Selline

lahendus tooks terve ostukorvi ümardamise sama summani nagu

VTK-s väljapakutud ümardamisreeglite järgi, kuid võib

lihtsustada mitmeid õiguslikke tagajärgi. Nimelt, vajadusel peaks

arvesse võtma, et nt on lepingust võimalik taganeda ka ositi (VÕS

§ 116 lg 3, RKTKo 3-2-1-143-09 p 13). Seega võib tekkida

küsimus, kuidas tuleks määrata osalise tagasitäitmise võlasuhte

raames toote hind, mille ostja peaks tagastamise võimatuse korral

hüvitama (VÕS § 189 lg-d 1–3). Nendime, et VTK kohaselt

tundub ümardamise mõju olevat lõpphinnale väike, mistõttu ei

pruugi sellised teoreetilised probleemid praktikas realiseeruda,

kuid palume eelnõu seletuskirja täiendada hinnanguga, kas kassas

sularahaga tasumise korral ümardada iga toote hind vastavalt

ümardamisreeglitele või esitada argumentatsioon, miks selline

lahendus ei ole sobiv.

Selgitatud Vaata ka vastust küsimusele 1.

Ostetud kauba tagastamisel või osutatud teenuse eest makstud raha

tagastamisel ümardatakse tagastatav summa sõltumata tagastatud kaupade

või osutatud teenuste arvust ning ostmisel kasutatud maksevahendist. See

tähendab, et ostukorvi tagastamisel, mis sisaldas erineva hinnaga tooteid,

ümardatakse kogu ostukorvi maksumus. Juhul kui sellest ostukorvist

tagastatakse näiteks ainult üks toode, siis tuleb ümardada selle üksiktoote

hind. Sama kehtib ka teenuste puhul.

Märgime, et ümardamisreeglite kehtestamine võib tekitada

vajaduse muuta ka TKS-i, sh nt kauba hinna avaldamise

regulatsiooni (TKS § 7) ja majandus ja taristuministri 09.02.2016.

a määrust nr 14 (vt TKS § 7 lg 8). Kõnealune vajadus peaks saama

selgeks eelnõu koostamise või kooskõlastamise käigus. Palume

eelpool toodut eelnõu ja seletuskirja koostamisel arvestada.

Arvestatud/

Selgitatud

Eelnõuga muudetakse TKS-i, kus kehtestatakse järelevalve regulatsioon.

Muus osas eelnõuga TKS-i ei muudeta – kauba ja teenuse hinna avaldamise

regulatsioon ümardamisreegli osas on viidud EKVS-i.

2 VTK p-s 10 on märgitud, et ümardamisreeglite kehtestamine ei ole

vastuolus põhiseadusega. VTK-s oleks tulnud seda järeldust ka

argumenteerida. Palume seda teha eelnõu seletuskirja koostamisel.

Arvestatud Seletuskirja täiendatud.

3 Palume seaduseelnõu seletuskirjas mõjuanalüüsis sihtrühmad

täpsemalt määratleda, sh võimalusel tuua sihtrühmad välja

arvuliselt – nt kui paljusid ettevõtteid muudatus mõjutab, sh

kauplejad, sularahateenust ostutavad ettevõtted jms. Samuti

palume täpsustada sularahaga arveldavat sihtrühma ja neile

avalduvat mõju, nt plaanitakse eelnõu koostamisse kaasata ka

Pensionäride Ühenduste Liitu, kuid VTK-st ei selgu, miks on

Arvestatud Seletuskirja täiendatud

3

valitud just see sihtrühm.

4 VTK p-s 11.1 on välja toodud võimalik majanduslik mõju

ettevõtjatele (sihtrühm 1) seoses kassasüsteemide ja

majandustarkvara ümberseadistamisega. Sellest lähtuvalt võiks

kaaluda, kas ettevõtjad, kes ei soovi ümberseadistamise kulusid

kanda, võivad hakata hoopis sularahamaksetest keelduma. See

võib tekitada sularahaga arveldavatele isikutele täiendava

negatiivse mõju. Palume seda eelnõu seletuskirja mõjude osa

koostamisel arvesse võtta.

Arvestatud Seletuskirja täiendatud

5 Kuigi VTK p-s 11.1 esitatud kohaselt tundub ümardamise mõju

olevat nii ostukorvi kui ka üksiku toote hinna mõttes väike, võiks

vajadusel hinnata, kas sellised ümardamisreeglid võivad tekitada

lepingupooltele täiendavaid probleeme või kohustusi, sh nt

ettevõtjatele seoses raamatupidamise korraldamisega. See võib

aga tähendada täiendavate negatiivsete mõjude teket

sihtrühma(de)le. Palume seda eelnõu seletuskirja mõjude osa

koostamisel arvesse võtta.

Selgitatud Mõjuhinnangut on täiendatud. Ümardamisreeglite rakendamise kulusid on

huvigruppidega käsitletud tervikuna, st kassasüsteemid, majandusarvestus

jne. Ka EKLi VTK vastus viitab, et ümardamisreeglite rakenduseks ollakse

valmis ja kulud pole suured.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab

Rahandusministeeriumi väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK) 1-

ja 2-sendiste euromüntide ümardamisreeglite kehtestamiseks.

Toetame, et füüsilistes müügikohtades tekib kauplejatel kohustus

ümardada sularahamakse korral lõppsumma (mitte eraldi iga

toote) maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini. Selliselt

väheneb vajadus tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid münte ning

omakorda ka vajadus münte juurde toota. Peame oluliseks, et

seejuures säilib ka kauplejate võimalus jätta edaspidigi hinnad

senditäpsusega (näiteks 8,99 eurot) ning et pangakaardiga makstes

lõppsummat ei ümardata. Selliselt on võimalik ostjal

maksevahendi valiku kaudu valida ka seda, kas ümardamine

toimub või mitte ning soovi korral vältida ümardamisest tulenevat

kõrgemat hinda.

Arvestatud

7

Nõustume VTK koostajaga, et ei ole asjakohane ega

eesmärgipärane lisada ümardamisreeglid tarbijakaitseseadusesse,

kuivõrd see kohaldub vaid kaupleja ja tarbija vahelistele suhetele,

samas ümardamisreeglid peaksid kohalduma üldiselt. Seetõttu

pooldame pigem teisi VTK-s pakutud variante, eelkõige euro

kasutusele võtmise seaduse muutmist või uue seaduse

kehtestamist.

Arvestatud Regulatsioon on kehtestatud euro kasutusele võtmise seaduses. Vaata ka

vastust küsimusele nr 1.

8 Muudatuste eelnõu koostamisel tuleks kindlasti üksikasjalikult Arvestatud Eelnõus reguleeritakse riikliku järelevalve teostamist TTJA poolt ning

4

läbi mõelda ka järelevalve sätted nii, et järelevalveasutusel oleksid

järelevalve tegemiseks vajalikud hoovad. Samuti vajab tähelepanu

see, kuidas tuleb edaspidi lõppsummat ja/või ümardatud summat

ostjale kuvada. Tarbijakaitse vaatest on oluline, et tarbijale ei

avaldataks eksitavat teavet. Summa kujunemine peaks nii

sularahas kui pangakaardiga makstes olema läbipaistev.

kehtestatakse ümardamisest teavitamise regulatsioon.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

9 VTK punktis 3 on kirjeldatud ümardamisreeglite

põhimõtteid. 1.1. Kavandatav ümardamispõhimõte võib tarbijates esialgu

segadust tekitada. Tarbija jaoks on kauba soetamisel väga oluline

üheselt mõistetav lõpphinna kujunemine. Seega tuleb läbi mõelda

millisel viisil ja kes teavitavad tarbijaid rakenduvatest

ümardamisreeglite põhimõtetest enne ostu sooritamist.

1.2. Samas punktis on selgitatud, et ümardada tuleb üksnes

ostukorvi lõppsumma. See tähendab, et ümardamine toimub

kassas. Tuleb tagada, et kassasüsteemid võimaldaksid pärast

tarbijapoolset sularahaga maksmise soovi avaldamist kuvada

korrektset lõpphinda ka kassaaparaadi ekraanil. Ühtlasi, kas ka

väikepoodide kassaaparaatidel. Juhime tähelepanu, et tarbijal on

õigus saada õigeaegselt tõest ja vajalikku teavet, seega palume

veenduda, et tarbijate õigused tagatakse ja neile kuvatakse kassas

korrektset lõpphinda.

Arvestatud Eelnõus reguleeritakse riikliku järelevalve teostamist TTJA poolt ning

kehtestatakse ümardamisest teavitamise regulatsioon.

Kassaaparaadil kuvamise osa on lisatud seletuskirja.

10 VTK punktis 9 on kirjeldatud regulatiivseid võimalusi. 2.1. Teise variandina on välja pakutud võlaõigusseaduse (edaspidi

VÕS) täiendamine. Soovime siinkohal juhtida tähelepanu, et

tarbijakaitseseadus (edaspidi TKS) annab TTJA-le piiratud

pädevuse VÕSi üle järelevalvet teha. Seega juhul, kui muudetakse

VÕSi, siis palume ka lisada vastav järelevalve pädevuse võimekus

ka TKS §-i 65. Sõltuvalt kokkulepitavast järelevalvepädevuse

ulatusest ja vajadusest analüüsime eelnõu väljatöötamise käigus

kaasnevat mõju asutuse töökorraldusele ja kuludele. Arvestades

TTJA-le varasematele aastatel laekunud hinnaprobleemidega

seotud pöördumiste hulka (ca 100 aastas) ja läbiviidud

järelevalvemenetlusi (näiteks 2023. a 140 menetlust), on

hinnaküsimused probleemne valdkond, mis vajab TTJA

süvendatud tähelepanu.

2.2. Kolmanda variandina on pakutud TKS-i täiendamise

võimalust. TTJA hinnangul ei ole TKSi täiendamine otstarbekas

Selgitatud Regulatsioon on kehtestatud euro kasutusele võtmise seaduses.

5

kuivõrd sellisel juhul piirduks ümardamisreeglite kasutamine

tarbija ja kaupleja vaheliste suhete reguleerimisega. TKS § 1 lg 2

sätestab, et tarbijakaitseseadus kehtestatakse tarbija õiguste

tagamiseks. Kavandatavate ümardamisreeglite põhimõtete

kasutuselevõtt hõlmab siiski kõiki sihtgruppe (sh näiteks kaupleja

vs kaupleja), mistõttu TTJA ei poolda ümardamisreeglite

sätestamist TKSi.

Eesti Pangaliit

11 Pangaliit toetab 1- ja 2-sendiste euromüntide ümardamisreeglite

väljatöötamiskavatsust.

Siinjuures juhime aga tähelepanu järgmistele asjaoludele:

 Leiame, et 1- ja 2- sendiste käibelt kõrvaldamise eesmärgi

täitmiseks on vajalik, et Eesti Pank

koostaks täpsema tegevusplaani, mis sisaldaks mh madala

nominaalväärtusega euromüntide

ringlusest kõrvaldamise lahendusi ja müntide korjet Eesti Panga

poolt.

 Mõttena toetame ka Soome lähenemist, kus kaupmehed

on vabad otsustama, kas

aktsepteerida 1- ja 2-sendiseid maksevahendina müügikohas.

 Väljatöötamiskavatsuse sõnastusest ei tulene, et pangad

on välistatud ümardamisreeglite

kohaldamisalast ning teeme ettepaneku muuta sõnastust viisil, mis

sätestaks vastava välistuse.

Vastav muudatus on vajalik, kuna pankadel ei ole võimalik

ümardamisreeglit kohaldada kassa

üle- või puudujääkide tekkimise tõttu.

Selgitatud Eesti Pank on arvestanud 1- ja 2-sendiste ringlusest kõrvaldamise

korraldamisega.

Ümardamisreegel kohaldub kauplejale ja ettevõtjale üksnes kauba või

teenuse müügil.

Eesti Kaupmeeste Liit

12 Toetame Rahandusministeeriumi VTK-s välja toodud

ettepanekuid 1- ja 2-sendiste käibelt kõrvaldamise ja

ümardamisreeglite kehtestamise kohta ostu lõppsummale kassas

sularahas maksmisel. See aitab kaasa sularahaga arveldavate

ettevõtjate halduskoormuse vähendamisele, kuna väheneb vajadus

käidelda münte.

Eesti Kaupmeeste Liit toetab eelnõus kirjeldatud

ümardamisreeglite loogikat, et kassa lõpphind ümardatakse

matemaatiliste reeglite järgi lähima viie sendini sularahamaksete

korral. Oleme jätkuvalt seisukohal, et muudatuse jõustumise

järgselt on riigi poolt vajalik aktiivne teavitustöö. Juba esmase

Selgitatud Eesti Panga avaliku kommunikatsiooni plaanid seoses ümardamisreeglite

kehtestamiseks vajaliku teavitustööga kätkevad mh järgmiseid tegevusi:

 korduma kippuvad küsimused (KKK) nii laiale elanikkonnale kui

ka kaupmeeste jaoks

 teavitusmaterjalid kaupmeestele:

1) kaupluste juhatajatele slaidikomplekt põhimuudatuste kohta, et nad

saaksid töötajatele teha selgitustööd eelseisvast muudatusest;

2) kassiiridele lihtsam A4 formaadis väljatrükk, et neil oleks muudatuse

alguskuudel mugav vaadata põhipunkte, kuidas kassas ostusumma

ümardamine käib.

 sama info levitamine KOV-de ja kohalike lehtede kaudu ning

teavitustöö sotsiaalmeedias. Ajakirjanduse poolelt pakume

6

tagasiside pinnalt meediaruumis VTK avaldamise uudisele on

meile jäänud silma, et osade inimeste hinnangul on tegemist

kaupmeeste isetegevusega ning kahtlustatakse, et

ümardamisreeglid on katse kliente petta. On oluline, et

kaubandussektor ei jääks peamiseks selgitustöö tegijaks

klientidele, et tegemist on riigi algatusega ning kehtestatud

matemaatilised ümardamisreeglid ei võimalda petmist.

Kinnitame, et 2024 aasta sees saavad kaupmehed (sh kõik

toidukaupmeestest suured jaeketid) tehtud vajalikud muudatused

majandustarkvaras, võimaldamaks ümardamisreegleid kokku

lepitud kujul. Tegemist ei ole mahuka arendusega. Muudatusega

seonduv kulu kaubandussektorile on väheoluline ja ühekordne.

See ei ole takistuseks.

muudatusi selgitama näiteks vanemaealistele suunatud saadetesse.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

13 Kaubanduskoda toetab ettepanekut kehtestada 1- ja 2-sendistele

euromüntidele ümardamisreeglid, mida kohaldatakse VTK

kohaselt ostu lõppsummale kassas sularahaga maksmisel.

Ümardamisreeglite kasutuselevõtt tähendaks seda, et füüsilistes

müügikohtades on kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse

korral ostukorvi maksumus üles- või allapoole lähima viie sendini.

Kaubanduskoda toetab ümardamisreeglite loogikat ja

ümardamisreeglite kasutuselevõttu, kuna see vähendab ettevõtete

koormust, sest kaoks vajadus tagastada kassadest 1- ja 2-sendiseid

münte.

Selgitatud Eelnõus on arvestatud osundatud ümardamisreeglite loogikaga.

14 Ümardamisreeglite kasutuselevõtu korral on oluline riigipoolne

teavitustöö tarbijatele. Oleme seisukohal, et muudatuse jõustumise

järgselt on riigi poolt vajalik aktiivne teavitustöö, et inimesed ja

tarbijad ei arvaks, et tegemist on kaupmeeste isetegevusega.

Leiame, et kaubandussektor ei tohi jääda peamiseks selgitustöö

tegijaks tarbijatele ning riik peab aktiivselt ka ise tegema

teavitustööd, et ümardamisreeglid on riigi algatus ning

matemaatilised ümardamisreeglid ei ole tarbija petmiseks.

Selgitatud Vaata vastust küsimusele nr 12.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Euro kasutusele võtmise seaduse ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja märkuste tabeliga.

Eelnõu sisuks on 1- ja 2-sendiste euromüntidele ümardamisreeglite ettenägemine.

Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee.

Palume seisukohta 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisaadressaadid:

Eesti Pank

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Väikekaupmeeste Liit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Meie 31.01.2024 nr 1.1-10.1/527-1

2

Eesti Pangaliit MTÜ

Pensionäride Ühenduste Liit

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ

Hansab AS

Brink’s Estonia OÜ

Eesti Looduskaitse Selts

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Märkuste tabel

Jarmo Lilium 5302 6314

[email protected]