Käskkiri

Juhend

Sildade remondiobjektide ja

remondimeetodi valimine

TRANSPORDIAMET 2024

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_J3_r1

SILDADE REMONDIOBJEKTIDE JA REMONDIMEETODI VALIMINE

Kinnitamine: 02.01.2025 nr 1.1-1/25/1 Koostaja: Olari Valter 2/8

SISUKORD

1 ÜLDSÄTTED .............................................................................................................................. 2

1.1 Eesmärk ................................................................................................................................. 2

1.2 Käsitlusala ............................................................................................................................. 2

1.3 Juhendi sihtrühm.................................................................................................................... 3

2 MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 3

3 Silla seisundi hindamise järgselt kogutavad ja töödeldavad andmed .......................................... 3

3.1 Silla elementide seisundite hindamine .................................................................................. 4

3.2 Sildade elementide seisundite arvutamine ............................................................................ 5

4 ANALÜÜSI TÖÖMEETODI JA MAKSUMUSE MÄÄRAMINE ............................................ 6

5 KANDIDAATOBJEKTIDE VALIMINE .................................................................................... 7

6 THK NIMEKIRJA KOOSTAMINE ............................................................................................ 7

1 ÜLDSÄTTED

1.1 Eesmärk

Juhendi eesmärgiks on kirjeldada metoodikat, mille alusel koostatakse ümberehitust ja remonti

vajavate sildade kandidaatobjektide nimekiri. Kandidaatobjektide nimekiri võetakse aluseks

Teehoiukava rekonstrueerimist vajate objektide nimekirja moodustamisel.

Nimekirja eesmärgiks on võrrelda ja järjestada pingeritta halvas ja halvemas seisundis olevad sillad,

mis lähimatel aastatel vajavad erinevate meetoditega korrastamist. Süsteem annab võimaluse võrrelda

erinevaid sildu ka objektide eelvaliku staadiumis.

Objektide valiku põhimõtete aluseks on Transpordi ja liikuvuse 2021-2035. a arengukavas ja

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiteede teehoiukavas toodud põhimõtted ja eesmärgid.

Vastavalt arengukavale tagame olemasoleval teedevõrgul sildade seisundi säilimise ning suurendame

läbi rekonstrueerimismeetmete sildade kandevõimeid, mis ei vasta tänapäevastele liikluskoormuste

vajadustele.

Sildade kandevõime vastavusse viimine aitab tagada täna teedel liikuvate 52 tonniste veoste ja

perspektiivsete 60 ja 72 tonnise veoste liikumise võimalikul suurel teedevõrgul ilma sildadel asuvate

piiranguteta.

Objektide pingerea koostamiseks kasutatakse antud tegevuse jaoks välja töötatud sildade seisundite

hindamise süsteemi infosüsteemi.

1.2 Käsitlusala

Käesolev juhend on aluseks riigiteede sildade seisundite alusel remondimeetodite valikul, kuid

analoogset meetodit kasutavad ka suuremad omavalitsused.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_J3_r1

SILDADE REMONDIOBJEKTIDE JA REMONDIMEETODI VALIMINE

Kinnitamine: 02.01.2025 nr 1.1-1/25/1 Koostaja: Olari Valter 3/8

1.3 Juhendi sihtrühm

Juhend on suunatud eelkõige eelarveliste vahendite planeerijatele selleks, et oleks konkreetne ja

fikseeritud põhimõtetega alus, millele tuginedes on võimalik seada pikemaajalisemaid plaane

jätkusuutliku arengu tagamiseks.

2 MÕISTED JA LÜHENDID

 Elemendigrupid moodustatakse üksikutest silla elementidest nii, et grupid ei mõjutaks

niivõrd silla üldist seisukorda. Elementide gruppide alusel on lihtsam teha otsuseid vajaliku

remondimeetodi osas.

 Hüdroisolatsiooni elementide alla kuuluvad kõik vajalikud konstruktsioonid mis töötavad

sillalt vee ärajuhtimiseks alustades äärekivide ja restkaevudega ning lõpetades

voolurahustuskastidega silla koonuste allosas.

 Silla pealisehituse konstruktsioonide alla kuuluvad erinevad avaehitust moodustavad

elemendid, milleks on erineva tüüpi talakonstruktsioonid, kaared, võlvid ja plaadid ning lisaks

sellele ka servaprussid.

 Silla tugiosade ja vuukide alla kuuluvad elemendid, mis tagavad sillale vajaliku

liikumisvabaduse erinevate füüsikaliste tegurite mõjul. Sinna alla kuuluvad nii vuugid, kui ka

tugiosad ja tugiosade aluspadjad riiglite peal.

 Silla alusehituse konstruktsioonide alla kuuluvad kõik avaehitust toetavad konstruktsioonid

nii kaldasammaste ja tiibade ning pealesõiduplaadi juures ning samuti ka vahesammaste

postid ja vundamendid ja seinad ning ka jäämurdjad ja sammaste stabiilsust kindlustavad

koonused.

 Sillal liiklemise ohutust tagavate elementide alla kuuluvad nii piirded kui ka

kattekonstruktsioon ning ka jõesängi seisund silla all ning peale ja allavoolul. Samuti ka trepid

ja lumetõkkevõrgud ning erinevad kõnniteel liiklemist ohutuks muutvad elemendid.

 Silla remont silla seisundi parandamise meetodi, mille tulemusel silla kandevõime ei suurene,

kuid tagatud on silla ohutu töötamine projekteeritud kandekonstruktsioonide kandevõime

ulatuses.

 Silla ümberehitus on silla seisundi parandamine meetod, millega kaasneb ka silla

kandevõime kaasajastamine ja vastavusse viimine kaasaegsete liikluskoormustega või

projekteerimisnõuetega.

 Seisundi indeks on rajatisele terviklikult või siis elemendi grupile või konkreetsele

elemendile antav hinnang, mis põhineb ülevaatuse käigus kogutud eri elementide seisundite

kaalutud keskmisel väärtusel ja väljendatakse skaalal 0-100%.

3 SILLA SEISUNDI HINDAMISE JÄRGSELT KOGUTAVAD JA TÖÖDELDAVAD

ANDMED

Sillad tuleb jagada elementideks eelkõige selleks, et teostada silla üldise või elemendigrupi seisukorra

hinde kujundamist objektiivsemalt võttes arvesse võimalikult palju eri liiki esinevaid kahjustusi.

Elemendid on gruppideks jagatud selliselt, et grupid ei mõjutaks niivõrd silla üldist seisukorda.

Elementide gruppide alusel on lihtsam teha otsuseid vajaliku remondimeetodi osas. Silla üldine

seisund näitab võrgupõhise analüüsi tulemusel rahastuse piisavust või ebapiisavust ning seisundite

võrdlemine ajas annab selge pildi sellest, kas investeeringud on läinud õigesse kohta õiges mahus või

mitte.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_J3_r1

SILDADE REMONDIOBJEKTIDE JA REMONDIMEETODI VALIMINE

Kinnitamine: 02.01.2025 nr 1.1-1/25/1 Koostaja: Olari Valter 4/8

Elementide grupi seisundite põhjal määratakse töömeetodiks kas remont või ümberehitus. Erinevatel

elemendi gruppidel on erinevad seisundi halvenemise kiirused ning pikema ja detailsema analüüsi

eesmärgil saab paremini selgitada konkreetseid remondimeetmeid, mis annavad parema ja kestvama

tulemuse. Samuti on elemendi gruppidel otsene või kaudne mõju teistele elementidele – nt

isolatsiooni grupi halb seisund hakkab väga kiiresti mõjutama kandekonstruktsioonide seisundeid.

Hetkel on aga küllaldaselt erinevaid tegureid, mis seavad piirangud väga pikale ja detailsele haldusele

(nt vanade sildade kandevõime ei vasta tänastele liikluskoormustele jms).

Sildade remondimeetodi valikute juures võetakse arvesse veel ka lisaks elementide/elemendi

gruppide seisunditele järgmisi näitajaid:

 silla ehituse aasta – silla alus ja pealiskonstruktsioonide ehitamise aasta. Laiendatud silla

puhul või kui silla remondi puhul asendatakse vaid osad konstruktsioonid (nt avaehitus) siis

silla esialgset ehitusaastat ei muudeta. V.a. juhtudel, kus sildade muud konstruktsioonid

viiakse vastavusse ümberehitusaegsete kehtivate koormusnõuetega.

 silla remondi aasta – kas kogu silla või silla osa remondi aasta, kuid silla remondi aastana ei

arvestata silla katte asendamist eraldi töömeetodina v.a. juhul kui see asendus on teostatud

koos hüdroisolatsiooni asendamisega.

 silla projektkoormus – silla ehitusel või remondi teostamise hetkel läbi kalkuleeritud

maksimaalne projektkoormus, mida võib sillale lubada tavaliikluse ja erivedude olukorras.

3.1 Silla elementide seisundite hindamine

3.1.1 Sild jagatakse võimalikult rohkearvulisteks elementideks, et iga elementi oleks võimalik

eraldi hinnata, kuid samas arvestatakse elementideks jagamisel ka seda, et kas elementi on

võimalik iseseisvalt vahetada või mitte – nt silla plaadid jagatakse küll ruutmeetriteks, kuid

silla plaati iseenesest ruutmeetri kaupa välja vahetada on äärmiselt keeruline. Analoogne

olukord on silla taladega – hindamise poolelt oleks lihtsam määrata jooksva meetriga tala

seisundit, kuid kuna talast osa välja ei vaheta siis on mõistlik hinnata tala kui tervikut.

3.1.2 Silla üksikuid elemente hindab ekspert välitöödel alloleva tabeli 1 põhjal.

Tabel 1. Elementide hindamiskriteeriumid

Seisund Kahjustuste ja välimuse kirjeldus Võimalik tegevus

1 – väga

hea

Elemendil puuduvad kahjustused ja kulumise tunnused.

Üldine välimus on puhas ja uueväärne. Võib esineda

pisipuuduseid, nagu näiteks mahukahanemispraod (alla 0,3

mm) või värvi pleekimine.

Hooldus

2 – hea Elemendil esinevad väiksemad pinnapealsed kahjustused,

esineb kulumist ja viiteid konstruktsioone kahjustavatest

protsessidest. Üldine välimus on korralik, aga pinna

kvaliteet ei ole uueväärne ja esineb selgeid kulumise

tunnuseid. Võib esineda funktsioneerimise seisukohalt

mitteolulised defekte ja väiksemaid geomeetrilisi

kõrvalekaldeid.

Hooldus või

remont

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_J3_r1

SILDADE REMONDIOBJEKTIDE JA REMONDIMEETODI VALIMINE

Kinnitamine: 02.01.2025 nr 1.1-1/25/1 Koostaja: Olari Valter 5/8

3 – halb Elemendil esinevad kahjustused, mis otseselt

funktsioneerimist ei mõjuta, kuid millele tuleb tähelepanu

pöörata. Üldisest välimusest paistavad esile suuremad

kahjustused, nagu näiteks korrosioon. Seisundit

halvendavad keskkonna protsessid on hakanud elementi

kahjustama. Esineb olulisi defekte ja geomeetrilisi

kõrvalekaldeid.

Remont või

rekonstrueerimine

4 – väga

halb

Elemendil esinevad kahjustused, mis avaldavad mõju selle

tugevusele. Üldisest välimusest on näha, et element on

amortiseerunud ja vajaks parendamist kogu ulatuses.

Element ei täida oma funktsiooni, kahjustab teisi elemente

või vähendab ohutust.

Rekonstrueerimine

või ümberehitus

3.1.3 Silla üksikud elemendid koondatakse punktis 2 kirjeldatud viite erinevasse gruppi.

3.1.4 Võrreldakse kõikide sildade erinevaid elemendigruppide või nende koosluste seisundeid.

Üldjuhul on selleks alusehituse ja pealisehituse seisundi omavaheline korrutis.

3.1.5 Kandidaatobjektide moodustamise esimene etapp – analüüsi läbinud sildadest sorteeritakse

välja kõige halvemas seisus olevate elemendigruppidega või üksikute elementidega sillad.

Silla elementide puhul kasutatakse ka avariilisuse hinnangut ning avariiliste elementidega

sillad saavad esmajärjekorras tähelepanu. Üldjuhul on silla elemendigrupi seisund ka

sedavõrd halb ja märgatav, et kui üks element on juba avarii ohtlik siis kogu grupp annab

endast halva seisundiga märku.

3.1.6 Piirkondlikelt sillainseneridelt arvamuse küsimine nende piirkonna teravamate probleemide

kohta.

3.1.7 Kandidaatobjektide moodustamise teine etapp – esimeses etapis koostatud

kandidaatobjektidele koostatakse täiendav pingerida, kus on täiendavalt arvestatud ka

piirkonna arvamusi.

3.2 Sildade elementide seisundite arvutamine

3.2.1. Sillad tuleb jagada võrreldavateks elementideks, et oleks võimlik võrrelda erinevaid sildu

suurusest sõltumatult kogu teedevõrgul olevatel sildadel leidmaks kõige enam sekkumist

vajavaid sildu, milledele hakatakse kahjustuse ulatusest lähtuvalt valima remondimeetodit.

3.2.2. Seisundi indeks on rajatisele terviklikult või siis elemendi grupile või konkreetsele elemendile

antav hinnang, mis põhineb ülevaatuse käigus kogutud eri elementide seisundite kaalutud

keskmisel väärtusel ja väljendatakse skaalal 0-100%. Saadud tulem on eelkõige sobilik

rahaliste vahendite planeerimiseks, mitte otseselt funktsionaalsusega seotud kriteeriumite

hindamiseks. Funktsionaalsusega seotud kriteeriumite hindamiseks on elemendid jagatud

gruppidesse. Erandina tuleb välja tuua piirväärtus 33%, mille ületamisel tuleb ohutuse

tagamiseks kaaluda rajatise sulgemist.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_J3_r1

SILDADE REMONDIOBJEKTIDE JA REMONDIMEETODI VALIMINE

Kinnitamine: 02.01.2025 nr 1.1-1/25/1 Koostaja: Olari Valter 6/8

3.2.3. Protsentuaalse hinnangu saamiseks leitakse kahe näitaja suhe:

∗ 100% (valem nr 1)

kus,

Hetk – iga elemendi seisundi tase ülevaatuse hetkel

Kogu – iga elemendi maksimaalne ideaalne seisundi tase

3.2.4. Seisunditasemetele on tulenevalt 4-pallisest seisundi skaalast määratud koefitsiendid (S1=1;

S2=0,66; S3=0,33; S4=0), mis vähendavad igasse seisunditasemesse hinnatud elemendi osa

ühikväärtust.

3.2.5. Ühe elemendi hetke seisund arvutatakse valemiga nr 2

= (1 ∗ 1 + 2 ∗ 0,66 + 3 ∗ 0,33 + 4 ∗ 0) ∗ (Valem 2)

kus, Sikogus tähendab hinnatud elemendi ühikulist mahtu igas seisundis ja KF igale elemendile

omistatud kaalufaktorit.

Tabel 2. Erinevate elemendigruppide kaalufaktorid

Kaalufaktor KF Elemendid

3 Sambad, vaiad, riiglid, talad

2 Hüdroisolatsioon, tugiosad, vuuk, tekiplaat

1 Koonused, piirded, katend, veeärastus

3.2.6. Ühe elemendi ideaalseisundit saab arvutada valemiga nr 3.

= ∗ (Valem 3)

kus, Kogus on elemendi kogumaht

3.2.7. Seisundi Indeks leitakse kõikide elementide kaalutud keskmisena, nagu näidatud valemis nr.4.

= ∑

∑ ∗ 100% (Valem 4)

4 ANALÜÜSI TÖÖMEETODI JA MAKSUMUSE MÄÄRAMINE

4.1 Analüüsis arvutuste teostamiseks on vajalik määrata igale sillale eeldatav remondimeetod.

4.2 Analüüsi käigus määratakse töömeetodid erinevatele sildadele järgmiste põhimõtete alusel:

4.2.1 Silla aluskonstruktsiooni seisund <50st – silla ümberehitus;

4.2.2 Silla pealiskonstruktsiooni seisund <50st – silla ümberehitus või avaehituse asendamine

oleneb silla aluskonstruktsiooni seisundist ja projektkoormusest;

4.2.3 Silla remondita ekspluatatsiooni vanus >75% tema eeldatavast elueast – silda kasutada veel

seni, kuni silla alusehituse seisund väheneb alla 50 ning seejärel sild asendada;

4.2.4 Silla projekteeritud tavaveoki koormus on kuni 30 tonni (sealjuures pööratakse erilist

tähelepanu sildadele, mille liikluskoormusena on arvestatud veokeid, mille teljekoormus on

<10 tonnist) siis vastavalt avaehituse kontrollarvutusele tuleb sild kas avaehituselt või

täielikult asendada kui tee on intensiivse raskeliikluse (osakaal >5%) teel.

4.2.5 Kui silla ohutus seisundit iseloomustav parameeter on alla 50 siis tuleb sillale teostada remont,

et taastada sillal liiklejate ohutus ja silla edasine kiire lagunemine.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_J3_r1

SILDADE REMONDIOBJEKTIDE JA REMONDIMEETODI VALIMINE

Kinnitamine: 02.01.2025 nr 1.1-1/25/1 Koostaja: Olari Valter 7/8

4.2.6 Kui silla tugiosade ja vuukide seisund on alla 50 siis tuleb ette näha silla remont ja vastavate

elementide vahetus, kui seisund on üle 50 siis tuleb ette näha vastavate elementide (mida saab

remontida) remont, puhastamine ja määrimine ning sillale teha suurem hooldus, et tagada

liikuvosade vaba liikumine.

4.2.7 Kui hüdroisolatsiooni seisund on alla 50 siis tuleb silla isolatsioon välja vahetada ning

teostada aluspindade remont, kui on üle 75 siis tuleb teostada lokaalsed parandused

hooldustööde käigus

4.3 Lõplik töömeetodite ja konstruktsiooni valik igale remondiobjektile toimub hiljemalt

projekteerimise käigus, kui on läbi tehtud vajalikud detailsemad kontrollarvutused.

4.4 Lisaks halvale silla seisukorrale, mis tingib ümberehituse vajaduse arvestatakse muuhulgas

ka:

4.4.1 Silla projektkoormust: kui silla projektkoormus on 1920…..1960-ndate järgi

dimensioneeritud siis nimetatud projektkoormus jääb tugevasti alla tänapäevastele

liikluskoormustele ning on arvestatavaks mõjuteguriks silla rekonstrueerimise meetodi

valikul.

4.4.2 Eesmärgiks on esile tõsta sillad, mille puhul on ehitusest möödunud ilma arvestatava

remondita 50+ aastat ning vahepealsel ajaperioodil (1970…..1995 aastal) rajatud

konstruktsioonid, mille eeldatav eluiga oli varasema ja tänase 100 aasta asemel 50 aastat.

Nende konstruktsioonide puhul tuleb arvestada sellega, et nende seisud võibki olla kehvem

sest need olid eeldatud vastu pidama ja kestma kõigest 50 aastat. 1970….1995 aastatel rajatud

sildade eluiga oli 50 aastat ning ka kõige hoolsama remondi korral ei õnnestu nende eluiga

kahekordistada ning kehvas seisus konstruktsioonid tuleb asendada.

4.5 Analüüsi käigus soovitatakse töömeetodiks kas remonti (eelarvestamise hinnaks on 2024 aasta

analüüsides kasutatud 1800 €/m2) või ümberehitamist (eelarvestamise hinnaks on 2024 aasta

analüüsides kasutatud 2700 €/m2).

4.6 Vastavalt vajadusele iga aasta enne analüüsi tegemist täpsustatakse keskmise remondi ühiku

maksumused tuginedes eelnevatele aastatele.

4.7 Töömeetodite määramine on vajalik selleks, et analüütikute tehtud objektide valikud oleksid

metodoloogiliselt omavahel võrreldavad.

4.8 Lõplik töömeetodite valik igale remondiobjektile, töömahtude täpsustamine ja eelarvelise

maksumuse määramine toimub remondiprojekti koostamise käigus.

5 KANDIDAATOBJEKTIDE VALIMINE

5.1 Pärast esialgset analüüsi ja objektide kirjeldamist ja remondimaksumuse arvutamist

moodustatakse objektidest sildade esialgne nimekiri.

5.2 Sillaobjekti ulatuse selgitamise põhiliseks objekti alguse ja lõpu määramise näitajaks on

tingimused, kas silla lõigule järgneb või eelneb ka muude meetmete rakendamise vajadust nt

liiklusohutus või katte taastus vms.

5.3 Analüüsi tulemusel saadakse koondindeksi väärtuse alusel järjestatud kandidaatobjektide

nimekiri.

6 THK NIMEKIRJA KOOSTAMINE

6.1 Kui kandidaatobjektide nimekiri on koostatud arvestades sildade elementide ja üldist

seisundit, siis võetakse aluseks erinevate aastate eelarvelised võimalused, mis on teehoiukava

tegevusplaanidega kooskõlas ning valitakse kandidaatobjektide hulgast välja prioriteetsemad

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_J3_r1

SILDADE REMONDIOBJEKTIDE JA REMONDIMEETODI VALIMINE

Kinnitamine: 02.01.2025 nr 1.1-1/25/1 Koostaja: Olari Valter 8/8

objektid arvestades nii suuremate kui ka väiksemate sildade maksumusi, et oleks võimalik

ühtlaselt katta nii suurte kui ka väikeste sildadega tegelemist.

6.2 Objektide valikul arvestatakse nii objekti ehitustegevuste kestvust kui ka keerukust. Lisaks

projektide koostamisele kuluvat aega ning erinevate menetlusportsesside ajamahukust.

6.3 Lõpuks saadakse nimekiri objektidest, mida plaanitkase järgneva 4 aasta jooksul realiseerida

ning vaadatakse ette veel ka 5 ja 6 aasta, et oleks võimalik teostada projektide

ettevalmistusprotsessi ja maade omandamise protsessi nii, et projekti realiseerimisel ei tekiks

ajalist survet tööde kvaliteedi arvelt. Lisaks ühildatakse erinevate teehoiukava meetodite

raames tehtavaid töid selliselt, et ühes piirkonnas tegutsedes oleks liikluse häiring võimalikult

minimaalne.

KÄSKKIRI

02.01.2025 nr 1.1-1/25/1

Sildade remondiobjektide ja remondimeetodi

valimise juhendi kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel: 1. Kinnitan juhendi „Sildade remondiobjektide ja remondimeetodi valimine“ (lisatud).

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Lengi

strateegilise planeerimise teenistuse direktor

peadirektori ülesannetes